- juhatus Jahihooajal 2020 kütiti 4809 põtra. Kõik maakonnad täitsid jahindusnõukogudes kokkulepitud minimaalse limiidi 4623 põtra. Kokkuvõttes täideti jahindusnõukogus kokkulepitud limiidid 105%. Kõige rohkem kütiti Pärnumaal (600), Harjumaal (483), Viljandimaal (419) ja Raplamaal (402). KAUR-i soovitus seireandmete ja juurdekasvu alusel oli 4300 põtra, mis oleks taganud küttimise juurdekasvu piires ega oleks arvukust säilitanud. Kahjuks aga kütiti 509 põtra rohkem, kui oli juurdekasv ja KAUR-i soovitus. Seega viisid jahimehed lõpptulemusena talvituma jäänud põtrade arvukuse alla 10 000. Arvukus on võrreldes 2013. aastaga vähenenud kaks korda ja saavutanud taseme, kus metsa on võimalik kasvatada, sest metskahju on minimaalne ja talutav ning ka põdrad mahuvad elama koos metsaga. Seda kinnitavad ka värsked RMK metsakahjustuste kokkuvõtted: kahjustuste summa on kogu Eestis langenud alla 2000 euro. KAUR-i soovitustest küttisid enam Pärnumaa (100), Ida-Virumaa (71), Lääne Virumaa (53), Tartumaa (43), Valgamaa (41). Võrreldes 2019. aastaga kütiti põtru vähem 1496 isendit, võrreldes 2018. aastaga 2354 ja võrreldes 2017. aastaga 2529 isendit vähem.
Ida-Virumaa põtrade soolise ja vanuselise küttimiskokkuvõtte ülevaate oli koostanud Marko Vinni oma maakonna ja Jüri Tõnissoni üle vaadatud bioproovide alusel. Pulle oli selles valimikus 59% kogu kütitud hulgast (91 isendit 154-st) ja lehmasid 41% (57 isendit 111-st). Pullide keskmine küttimisvanus oli 3,5 ja lehmadel neli aastat. Tegemist on tugevate keskealiste loomadega, keda ei tohiks küttida, sest tegemist on meie põdrakarja põhikarja osaga, kelle ülesanne on toota järglasi. Keskmine vanus peaks jääma vahemikku 1,5–2,5 aastat, sest enamik kütitavatest loomadest peavad olema noorloomad. Meie ülesanne 2020. aastal oli säilitada põtrade arvukus. 3,5–6,5-aastaseid loomi ei tohiks küttida, selles vahemikus loomad toodavad ja tagavad tugeva järelkasvu ja asurkonna populatsiooni jätkusuutlikkuse. Keskmine küttimisstruktuur oli 2020. aastal järgmine: pulle 38,4%, lehmi 32,2% ja vasikaid 29,4%. Võrreldes 2019. aastaga kütiti pulle 2% rohkem ja lehmi peaaegu 2% vähem, vasikate küttimine jäi samaks. Kõige tublim maakond, kes hoidis struktuurist kinni ja mõtles ka homsele, oli Saaremaa, kus protsendid jagunesid lausa võrdselt (33%).
riga. Kokkuvõttes ja andmetele otsa vaadates langes põdra arvukus pärast jahihooaega juba alla 10 000 isendi (täpsemad kokkuvõtted saame siis, kui on olemas ka pabulaloenduse tulemused ja muud seirenäitajad). Mida see kaasa toob? Tänavu sünnib veel vähem vasikaid ja soovituslik küttimismaht langeb juba alla 4000 põdra. Põllumajandus- ja toiduametilt saabus ettepanek määrata uue liitasutuse nõukotta EJS-i esindaja, kelleks sai tegevjuht Tõnis Korts. Võimalikust ebaseaduslikust lihakäitlemisest kõneles Jaanus Põldmaa. Tema sõnul võiks kaaluda registri loomist, et ühe jahiloa alusel ei saaks käitlejatele toimetada mitut looma. Kas seda oleks võimalik teha riigi tasandil? Juhatuse liige Tiit Tammsaar laiendas küsimust. Esmase töötluse kohti peaks arendama edasi, et jahimeestel oleks endal võimalik sellega legaalselt tegeleda. Tegevjuht uurib võimalust põllumajandus- ja toiduameti nõukojas. Samuti tuleb vajaduse korral kokku töörühm, kuhu kuulumiseks andsid nõusoleku Margus Puust ja Tiit Tammsaar. Loodusfotograafidest ja jahiohutusest rääkis juhatuse liige Karel Rüütli. Ta tõi oma praktikast näiteid, kui jahimehed on jahimaadel kohanud
3,5–6,5-aastaseid loomi ei tohiks küttida, selles vahemikus loomad toodavad ja tagavad tugeva järelkasvu ja asurkonna populatsiooni jätkusuutlikkuse. Küttimisstruktuurist on näha, et Põlvamaal ja Võrumaal ei olnud probleeme vasikate küttimisega ning lehmade säilitamiseks kütiti rohkem pulle (Võrumaal pulle 39%, lehmi 27%, vasikaid 34% ja Põlvamaal pulle 40%, lehmi 26%, vasikaid 33%). Ka Viljandimaa jahimeestel oli struktuurist kinnipidamine väga hea (pulle 36%, lehmi 32%, vasikaid 32%). Lühiajaliselt pulle rohkem küttida võib olla isegi õige, sest loodus toodabki isasloomi rohkem, kuid tuleb arvestada, et looduses hukkub samuti kõige rohkem isasloomi ning neid ka kütitakse rohkem. Seega peaks struktuurist ikkagi kinni pidama, muutused võiks kõikuda paar protsenti. Endiselt tuleb juba uuel hooajal limiite vähendada, nii et oleks võimalik küttida sugusid võrdse struktuu-
7
varjunud ja maskeerimisülikondades loodusfotograafe, kes tihti toimetavad ka jahimeeste söödakohtade ja soolakute ümbruses. See võib olla ohtlik ja tegevust peaks omavahel koordineerima. Otsustati panna üleskutse kodulehele, ajakirja ja võimaluse korral saata ka kirjana, et fotograafid suhtleksid kohalike jahiseltsidega ja koordineeriks tegevust. RMK traditsioonilise ulukikahjude kokkuvõtte tegi Aigar Kallas. Tema sõnul on põdrakahjustused olnud viimasel kolmel aastal stabiilselt väiksed. Metskitse tekitatud kahjud on eelmise aastaga võrreldes siiski suurenenud. Ülevaate EJS-i töö- ja meediaplaanidest 2021 tegi tegevjuht Tõnis Korts. Juhatuse järgmine koosolek on 17. veebruaril.
