Ulukid teel“ – uued eesmärgid

- Liiklusohutus „Ulukid teel“ –uued eesmärgid

Projektis „Ulukid teel“ oli 1. jaanuar 2021 tähtis kuupäev, sest alustati andmete süsteemset kogumist teadusliku uuringu tarvis.

TEKST ja TABELID URMAS SALMU FOTOD JÜRI JÕEPERA, URMAS SALMU

Kõik suurulukite ja autode kokkupõrked, millest jahimehed teada saavad, olenemata sellest, kas teate andis edasi häirekeskus või kohalikule jahimehele tuttav isik, fikseeritakse Jahise kaardirakenduse tabelis.

Tabelist saab reflektorite mõju mõõtev või hindav dokument, milleta pole võimalik kirjeldada ega luua statistilist kokkuvõtet. Edasine on juba numbrimaagia: kui palju ja mis kellaajal toimusid kokkupõrked (kas pimedas või valges jne).

Reflektori tööpõhimõte loob kaitsva valgusmüüri vaid sel ajal, kui auto esitulede valgusest moodustub „valgussein“. Seega ei hoia päeval see tõkend suurt metslooma kuidagi teelt eemal.

Muutused Jahises

Jahises on muutunud vaid märke sisestamise asukoht ja lisandunud mõned täitmist vajavad väljad. Sellekohane teave on vajalik kõigile neile jahimeestele, kes häirekeskuse kontaktisikutena koristavad teedelt hukkunud ulukeid ja seejärel fikseerivad sündmuse Jahises. Teate muudatuse kohta said kõik Jahise kasutajad juba jaanuaris.

Bioloog ja jahimees, Eesti maaülikooli dotsent Tiit Randveer on reflektorite kohta avaldanud oma seisukoha, mida siinkohal tema lahkel loal kasutan: „Reflektorite (potentsiaalne) positiivne efekt seisneb selles, et need ei takista loomade vaba liikumist, aga loodetavasti (ilmselt, tõenäoliselt) peletavad ohtlikust olukorrast just siin ja praegu. Kuivõrd tõenäoliselt, selle selgitamine ongi algatatud projekti eesmärk.“

Traattarade kohta ütles Randveer aga järgmist: „Tarad kahel pool teed − efektiivne, aga jagab asurkonna mitmeks, omavahel edaspidi mitte enam geene vahetavaks osaks.“

Tarad kahel pool teed − efektiivne, aga jagab asurkonna mitmeks, omavahel edaspidi mitte enam geene vahetavaks osaks.

Kontaktisikute täpsustamine

Aasta alguses kohtusid häirekeskuses teenuse 1247 juht Karmen Oks, EJS-i IT-projektijuht Karri Urban ja Urmas Salmu.

Jahiseltsidel on vaja täpsustada kontaktisikud, eriti neis jahipiirkondades,

Metskitse arvukuse vähendamiseks on tublisti suurendatud küttimismahte.

Jaanuari alguses kohtusid 1247 teenuste juht Karmen Oks ja jahimeeste esindajad, projektijuhid Urmas Salmu ja Karri Urban.

mida läbivad peamagistraalid ja kus ulukid ka auto ette jäävad. Eriti läheb meile korda, kui auto põrkab kokku põdraga. Jahimees teab ja hindab meie metsade suurimat valitsejat. Kui valitseja leiab end õnnetul kombel ühtäkki teelt, siis tuleb jahimehel tegutseda, olgu öö või päev.

Et häirekeskuse kõneisik saaks kätte õige jahipiirkonna esindaja, peavad kontaktid Jahises olema täpsed. Iseäranis nendel seltsidel, mis on koondunud katusorganisatsioonide alla, olgu näiteks Pärnu, Tartu või Rakvere klubi. Häirekeskuse 1247 uuendatud IT-tööriist on ühenduses Jahises markeeritud andmetega, seega võib endised Excelitabelid varsti unustada.

Kuidas kõik toimib ja kas ikka toimib?

Uut riigiinfo telefoninumbrit 1247 ja asukoha jagamist testis Rakvere jahindusklubi juhataja Jaan Villak. „Alustuseks saatsin Google Mapsist asukohalingi meiliga aadressile 1247@112.ee ja pildi „hukkunud loomast“. Seejärel helistasin 1247 ja selgitasin „õnnetusjuhtumit“. Järgmisena saatsin ainult koordinaadid ja kolmandaks püüdsin ligilähedaselt kirjeldada, nagu oleksin tundmatus kohas. Töötajad on professionaalsed ja kõigil juhtudel leiti õige asukoht kiiresti üles.

Tagasi helistamisel kuvatakse riigiinfotelefon 1247.

Meiliga tuleb vastus aadressilt 1247@112.ee ja töötaja nimi.

Kasutatakse Jahise kaarti ja kui jahipiirkonna kasutaja andmed on korrektsed, siis edastatakse info kiiresti ning mugavalt.

Sõnumi (SMS) saatmine ei ole veel töövalmis. Senine keskkonnainfotelefon 1313 on suunatud uuele riigiinfonumbrile 1247. Kõne alguses teavitatakse, et kõne on tasuline, aga see ei ole enam nii!

Enamikul on juba nutitelefonid, kus oma asukoha määramine ja jagamine on imelihtne. Google Mapsis saab oma asukohta jagada meiliga ja lisada ka pildi juhtunust.

Edasi on häirekeskusel lihtne juba leida Jahise kaardilt vastava piirkonna kontaktisik, kes hukkunud või vigastatud loomaga edasi tegeleb.

Jahimehele on tähtis, et häirekeskuse saadetud asukohalingi või koordinaadid saaks kiiresti ja kadudeta sisestada telefoni või arvutisse. Nii jääb ära pikk kõne ebamääraste selgitustega, missuguse puu või pilve all õnnetus juhtus.

Kui helistaja ei saa või ei oska õnnetuspaiga asukohta kirjeldada, siis oleks õigem helistada 112, kus häirekeskuse töötaja saab helistaja asukoha täpselt positsioneerida.“

NB! Enamikus kaskokindlustuse lepingutes on kirjas kohustus teavitada kokkupõrkest metsloomaga kohe ka häirekeskust!

Tänan Jaan Villakut korraldatud katse eest, sest vaid nii saame jagada soovitusi, kuidas õnnetusse sattunud isik peaks edasi toimima, eriti nutitelefoni kasutajad. Jahimees omakorda saab aga võimalikult väikese ajakulu ja otsimisega teada, kus hukkunud uluk asub.

Suur tunnustus

Eesti jahimeeste tööst maanteedel valgustõkkereflektorite paigaldamisel ja nõnda ulukite asurkonna eest hoolimisel andis EJS mullu kevadel teada ka Euroopa jahimeeste katusorganisatsioonile FACE, mis esindab enam kui seitset miljonit jahimeest. Selle juures töötab alates aastast 2013 ka keskkonnahoiu komisjon, kes nimetas eestlaste algatuse Euroopa 2020. aasta novembri parimaks projektiks. Eesti Jahimeeste Selts pole varem nii suurt tunnustust saanud!

Kokku peeti läinud aastal tunnustuse vääriliseks ühtekokku vaid viit erineva sisuga ulatuslikku keskkonnaalgatust. Meie tööle osaks saanud tunnustus pani aastale ilusa punkti.

Metsloomaõnnetused 2020. aastal

Kui valgustõkke reflektorid veenvalt toimivad, siis võiks väheneda ka kokkupõrked, kus keskkond loovutab osa ulukitest järjekindlalt „liikluslihaks“. Esimesed valgustõkked paigaldati 2020. aasta viimases kvartalis, seega need vaevalt statistikat kõigutasid, aga numbrite keeles on trend valdavalt langusele.

Kokkupõrgete arv põtradega on vähenenud. Selline muutus on meeldiv, sest meie suurima metsloomaga ei taha liikluses mitte keegi kokku sattuda. Kuivõrd selline muutus kajastub populatsioonis sel ja järgnevatel aastatel, jäägu teadjamate prognoosida. Populatsiooni järsu kahanemise trend ei rõõmusta kedagi.

Metskitse arvukuse vähendamiseks on tublisti suurendatud küttimismahte, liikluses on langus nähtav, kuid mitte oodatud suuruses. Selle rohusööja hukkumise trendi võiks reflektorid märksa rohkem mõjutada, seega ootame 2021. aastal muutusi.

Muret tuleks aga tunda hirvede ootamatult rohkeks muutunud kokkupõrgete pärast. Enamiku populatsioonist võtavad enda kanda saared, vähemal määral Lõuna-Eesti. Seda näitab ka liiklusstatistika. Põhjuste leidmisel on see mõttekoht.

Karu on siiani olnud liikluses peaaegu nähtamatu, kuid 2020. aasta on siingi erandlik. Jämedalt arvutades on 2017.−2019. aasta keskmine 6,6 isendit, millelt hüpe 14 isendini tähendab enam kui kahekordset suurenemist. Võimalik, et karud on olnud kogu aasta aktiivsed, aga kas see on põhjus, peaks ütlema teadlased ja ulukibioloogid. Korralik lumega talv võiks mõjuda positiivselt.

Kuigi häirekeskuse teadete sisu lugemine on enamasti väga morbiidse tooniga, kohtab siingi vahel päris lustakaid kirjeldusi. Üks selline juhtum fikseeriti 29. septembril 2020 kell 8.17 (tekst muutmata): „Leppneemes eramaja hoovis jooksis põder pead pidi jalgpalliväravasse. Värav jäi sarvedesse kinni. Põder jooksis metsa ära. Info edastatud jäägriabile.“

Põtradele mõnusat jalgpallihooaega, meile aga − rahu maanteedel!

Reflektori tööpõhimõte loob kaitsva valgusmüüri vaid sel ajal, kui auto esitulede valgusest moodustub „valgussein“. Seega ei hoia päeval see tõkend suurt metslooma kuidagi teelt eemal.