Eesti Jahimees nr.5

JAHINDUS- JA LOODUSAJAKIRI 2022

5

ENN MAHONI

70

PIIRITUSEVABRIKUST JAHIMAJAKS RAKVERE KÖÖSNER MEERI KANARIK

HIND 4.90 € ISSN 1406-6661

Suurkiskjate

kaitse ja ohjamise tegevuskava

Sisukord

16

6 16 22 24 26 30 34 36 38 40 42 44 48 50 54 57 61 65 70 74 76

50

30

26

EJS-i juhatuse septembrikoosolek Suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskava 2022–2031 Kuidas Baltikumis suhtutakse suurkiskjate salaküttimisse?

Jahindusnõukogude küttimiskokkulepped 2022/2023. jahiaastaks Piiritusevabrikust jahimajaks Enn Mahoni 70 Noorte jahindusja looduslaager Tartumaal Minu esimene jahilaager Noorjahimehed ja jahilaskmine Plii keelustamine märgaladel Pliimoon jahinduses ja teadlikkus sellest Saame tuttavaks mägilase Oskariga!

Ukraina borš Meeri Kanarik paneb jahimehed riidesse Ääsmäe jahiselts pidas metsarahva päeva Eesti Jahimees 30 Külas Prantsusmaa jahimeestel Ulukid teel Vereta jahi veerandsada Jahikoer Moodsad padrunid: 8.6 Blackout

Esikaanel ilves (Lynx lynx) Foto Richard Viidalepp

57

JAHINDUS- JA LOODUSAJAKIRI 2022

ENN MAHONI

70

PIIRITUSEVABRIKUST JAHIMAJAKS RAKVERE KÖÖSNER MEERI KANARIK

HIND 4.90 € ISSN 1406-6661

3

5

Suurkiskjate

kaitse ja ohjamise tegevuskava

JAHIVARUSTUS INTERNETIPOOD Talvine jahiriietus Alaska Tundra on mugav ülikond talviseks hiilimis - varitsusjahiks. Soojustuseks on Super-loft termovatiin, vee- ja tuulekindluse annab Rain-stop membraan. Pakume ülikondi metsapruunina ja turvacamo värvides.

ALASKA TUNDRA TURVACAMO ÜLIKOND

279€

ALASKA TUNDRA ÜLIKOND

279€

Hart Altai Lady ülikond

Soe talvine naiste kaksühes jahiülikond. Jope on kahtepidi kantav – metsapruun / turvacamo.

Jope ja püksid on sooja vatiinvoodriga, vee- ja tuulekindluse annab osmotech membraan.

359€ Tutvuge kogu meie tootevalikuga aadressil

www.jahivarustus.ee • tel 677 8111

Näidistesaal Tallinn, Ehitajate tee 114. E–R 9–17

Kuulakem asjatundjaid Jahindus- ja loodusajakiri 5 (278) 2022 Ajakirja väljaandmist toetab keskkonnaministeerium.

Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne, ajalehe Jahimees järglane. www.ejs.ee TOIMETUS Tallinn, Kuristiku 7, 10127 Telefon 602 5976 jahimees@ejs.ee PEATOIMETAJA Jaanus Vaiksoo jaanus@ejs.ee TEGEVTOIMETAJA Katrin Streimann katrin@menuk.ee TOIMETAJA Andra Hamburg andra@ejs.ee REKLAAM Küllike Ormus kyllike@menuk.ee, telefon 528 7418 TOIMKOND Peeter Hussar, Mati Kaal, Heino Kasesalu, Kaupo Kindsigo, Tiit Randla, Tiit Randveer, Endrik Raun, Arles Taal, Tõnu Traks, Andres Lillemäe, Peep Männil.

KUJUNDUS MENU TRÜKK Printall Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest.

Toimetusel on õigus kirju ja kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada.

Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.

EESTI JAHIMEESTE SELTS Telefon 602 5970 ejs@ejs.ee TEGEVJUHT Tõnis Korts tonis.korts@ejs.ee TEGEVJUHI ASETÄITJA Andres Lillemäe andres@ejs.ee Kaastöid ootame paaritu kuu 1. kuupäevaks, kuulutusi ja reklaame paaritu kuu 25. kuupäevaks.

Ajakirja kojukandega seotud probleemid palume edastada Omnivale. Üldinfo www.omniva.ee; e-kiri info@omniva.ee; klienditeenindus 661 6616.

S

elle ajakirja mitmes artiklis on küllaga mõtteainet meie tuleviku üle. Kuidas saab inimkond hakkama?

Praegu tundub eriti, et piltlikult öeldes on kangas maakera ümber viledaks kulunud ja käriseb hooga mitmest kohast. Kas õnnestub seda veel kokku õmmelda, paigata või vähemalt hoida nii, et kõik koost ei pudeneks? Inimeste erimeelsused ja konfliktid igal tasandil, keskkonnakatastroofid, kliima soojenemine, prügiuputus, Venemaa hullumeelne verevalamine, mis on paisanud kogu maailma suurde kaosesse, paneb üha selgemalt tundma eluabsurdi. Milleks see kõik, milleks me kõik? Äsja jõudis kinolinale Remek Meele dokfilm „Suur soo“ vanast jahimehest Vello Vainurast, kelle mõtteid ja kogemusi oleme lugenud ka Eesti Jahimehe veergudelt. Vainura elab üksikul soosaarel võimalikult loomulikult, lihtsalt ja säästlikult. Ta ütleb filmis otse välja: inimesi olevat saanud liiga palju, et elada rahulikult ilma probleemideta, üksteist ja loodust kahjustamata. Jah, maailm on liiga väike, et mahutada inimkond hajaküladesse. Elu koondub üha enam suurlinnadesse ja selles keskkonnas sündivad, üles kasvavad ja elavad inimesed ei pruugi omakorda aru saada neist „veidrikest“, kes maal elades püüavad jätkata traditsioonilist elulaadi: peavad loomi, tapavad ja söövad neid, või veelgi hullem, käivad jahil ja kalal – tähendab, hävitavad loodust, mida nemad nädalvahetusel linnast välja sõites lähevad imetlema.

Intervjuus Jaanus Remmiga, kes on suurkiskjate kaitse ja ohjamise uue tegevuskava üks põhikoostajaid, ütleb kogenud bioloog, et taime- ja loomaliikide üha kiirem hävimine ning ohtu sattumine, meie maakera halb tervis ongi põhjustanud maailmas eetilis-moraalse paradigma suure muutuse.

Loodust meie ümber märgatakse ja tähtsustakse üha enam. See on kogu lääne ühiskonna looduse mõtestamise paradigma muutus. Loodust soovitakse iga hinna eest hoida ja säästa ning kellel võikski olla selle vastu midagi, kui inimkond muutub humaansemaks ja eetilisemaks. Ent teatavasti ei toimu paradigma muutus evolutsiooniliselt, vaid revolutsiooniliselt. Nii satuvad revolutsiooniliselt meelestatud masside viha alla paraku ka need vaesed maal elavad kütid ja korilased, kes tegelikult toimivad kõige säästlikumalt ja loodushoidlikumalt: saavad peaaegu kogu eluks vajaliku toidu oma põllult, metsast, jõest või järvest ega võta looduselt rohkem, kui nad ise tarvitavad. Nende ökoloogiline jalajälg on kordades väiksem kui nii mõnegi hääleka loodusrevolutsionääri oma, aga ikka osutab nendele süüdistav sõrm: sa oled küttinud looma!

Mida siis teha? Kuhu me niimoodi üksteisele vastandudes jõuame? Kõige lihtsam on jääda kõrvaltvaatajaks ja loota, et ehk kõik ükskord laheneb.

Ei lahene. Tuleb teha kõik selleks, et terve mõistus võidaks, et äärmused ei pääseks võimule ega valitsema mitte ainult poliitikas, parlamendis ja linnavalitsuses, vaid nad ei hakkaks otsustama ka maal, merel ja metsas.

Tuleb kuulata rohkem teadlaste ja praktikute häält, kuulata neid, kes on pühendunud looduse uurimisele, neid, kes käivad iga päev metsas ja saavad aru, kuidas elu päriselt toimib. Üks selline mees on näiteks Enn Mahoni, põline metsa- ja jahimees, kelle mõtteid sellest ajakirjast tasub lugeda. Aastakümneid jahipiirkondade majanduskavu koostades tegi ta Eestimaa metsadele kolm tiiru peale, käiski kõik need maad mitu korda läbi, sest ta teadis oma vastutust, teadis, et tema otsustest oleneb ka meie ulukipopulatsioonide hea käekäik ja tulevik. Küllap see ongi oma riigi teenimine kõige paremas mõttes.

JAANUS VAIKSOO Eesti Jahimehe peatoimetaja

5

- Juhatus -

EJS-i juhatuse septembrikoosolek

TEKST ja FOTO EJS

Eesti jahimeeste seltsi (EJS) juhatuse sügisene koosolek toimus 14. septembril EJS-i majas Tallinnas. Kohal oli 14 juhatuse liiget ja veebi vahendusel osales viis. Koosolekut juhatas EJS-i president Margus Puust.

EJS-i juhatuse koosolek. Laua ääres (paremalt) Margus Puust, Kalle Palling, Tarmo Lehiste, Marko Vinni, Raivo Aeg, Andres Lillemäe, Aigar Jürjens, Endrik Raun, Arvi Luuk, Tiit Tammsaar, Raul Vahter, Ive Kuningas, Priit Vahtramäe, Andres Vainola. Taga vasakul Jaan Ärmus.

Jahisageduste kasutamine kriisiolukordades

Teemast rääkis Aegviidu jahiseltsi juhatuse esimees Riivo Noor, kes on Anija vallavanem ja vabatahtlik päästja. Riivo Noore sõnul korraldas päästeamet 2022. aastal suvel taotlusvooru kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse suurendamiseks. Omavalitsustel oli võimalik taotleda toetust autonoomsete elektrisüsteemide ehitamiseks, kriisikommunikatsiooni koolituskulude katteks ja alternatiivsete sidevahendite soetamiseks. Põhirõhk oligi viimastel (satelliittelefonid ja raadiojaamad).

Taotlusvoor osutus äärmiselt populaarseks ja enamik omavalitsustest soovis kriisivalmidusse panustada.

Anija valla näitel ütles vallavanem, et nad soetavad satelliittelefoni, mille asukohaks saab valla kriisikomisjoni tööruum, kümme käsiraadiojaama ning kolm välisantennidega raadiojaama valla suurematesse keskustesse. Satelliittelefoniga saab sidet pidada pääste-

ameti ja riigiga ning valla kriisikomisjoni liikmetel käsiraadiojaamadega. Välisantennidega jaamad võimaldavad sidet pidada valla suuremate keskustega ja seadmed sobivad info saatmiseks eraisikute raadiojaamadesse. Praegu on lahtine ainult raadiosagedus, mille kaudu oleks võimalik sidet pidada, et jõuda võimalikult suure osa elanikkonnani.

Jahimehena teab Riivo Noor, kui palju ja häid raadiojaamasid on jahimeestel. Jahimehed elavad valla eri piirkondades. Siit tekkis ka mõte kasutada kriisiolukorras jahisagedust info kiireks ja operatiivseks levitamiseks elanikkonnale. Jahisageduse korral pole tegemist kriisiaegse sidepidamise plaaniga A, küll aga on selge, et mida rohkem erinevaid sidepidamise variante on, seda suurem on ühiskonna toimekindlus. Arvestades Eesti jahimeeste seltsi liikmeskonda, näeb Riivo Noor potentsiaali selle võimaluse laiendamiseks kogu Eestis.

6

Seda mõtet on ettekandja arutanud ka päästeameti juhtkonnaga ja saanud nende nõusoleku arutada küsimust edasi.

Tiit Tammsaare sõnul toetab tema igati ideed ja on ka ise kunagi valdade ning linnade päevadel selle ettepaneku teinud. Juhatuse liige Arvi Luuk, kes on 26 aastat päästeametis töötanud, teadis, et saatjaid on selleks kasutatud ka varem. Ehkki päästeameti ja jahimeeste sagedused praegu ei ühildu, on amet teadlik jahimeeste sageduste ja jaamade olemasolust. Arvamusi ja kogemusi jagasid ka teised juhatuse liikmed.

Juhatus otsustas algatust toetada.

Päästeametis arutatakse küsimust edasi koos EJS-i juhatuse otsusega.

Kasutusõiguse load

Kasutusõiguse lubade (KÕL) teemal tegi sissejuhatuse Margus Puust, kes andis ülevaate EJS-i esinduse kohtumisest ministriga ja keskkonnaameti kokku kutsutud nõupidamisest.

Seejärel andsid juhatuse liikmed –

- Juhatus maakondade esindajad – ülevaate oma maakonna olukorrast.

EJS teab, et keskkonnaamet valmistab ette pikendamise otsuseid ja need tulevad peagi. Juhatuse liikmed võtsid selle teadmiseks.

Relvaloaga seotud toimingud

Teema kandis ette Mati Kivistik, kes esitas arutamiseks kaks ettepanekut.

1. Automaatse teavitusaja muutmine.

Lähtudes perearstide koormuse suurest kasvust ja seoses koroonapandeemiaga oleks mõistlik pikendada eelteavituse aega. Näiteks Mati Kivistik sai teavituse meilile reedel, 29. juulil ja pidi taotluse koos tervisetõendiga sisse andma hiljemalt järgmise nädala neljapäeval, 4. augustil.

2. Kaaluda võimalusel lausalise psühhiaatrilise kontrolli lõpetamist. Põhjendus: psühhiaatri juurde on aega saada veel raskem kui perearstile.

Tulemus on 5–10-minutilise vestluse järel rohkem kui küsitav ja kõige selle eest kasseeritakse 50 eurot. Kõik ülejäänud protseduurid perearstikeskuses läksid

maksma 20 eurot. Ettepanek on, et vajadusel suunab perearst psühhiaatri vastuvõtule.

Juhatuse liikmed leidsid, et küsimus on aktuaalne. Esmalt otsustati täpsustada, kas isikul on võimalik eesti.ee kaudu teavituse aegu pikendada.

Küttimismahud sõralistele 2022/2023 Ettekande tegi Priit Vahtramäe.

Pikemat ülevaadet loe lk 24-25.

Juhatuse trofeekomisjoni moodustamine

Et jahitrofeedega paremini tegeleda, on tulnud ettepanek moodustada juhatuse juurde asjaomane töörühm. Ive Kuningas tutvustas, kuidas on asjad arenenud Saaremaal. Maakonnas oli olemas trofeede hindaja ja jahimeestel on huvi oma trofee väärtus teada saada. Saare maakonnas toimus trofeede eelhindamine.

Juhatus tegi 2017. aastal üldkoosolekule ettepaneku korjata medaliväärse trofee eest kohe ka EJS-i kinnitatud trofeede hindamise tasu. Üldkoosolek otsustas, et jahiselts tasub igal jahiaastal kütitud põdrapulli ja soku eest viis

eurot. Kogunenud raha eest saab iga medaliväärne trofee tunnistuse ja žetooni. Selts korraldab maakondliku trofeenäituse ja esitab kuldmedaliväärsed trofeed üle-eestilisele näitusele.

Kõik hindamistulemused ja pildid trofeedest on Saarte JS-i kodulehel näha ja jahiseltsid kasutavad kogunenud andmeid küttimise analüüsimiseks.

Ive Kuningas tegi juhatusele ettepaneku moodustada trofeetöörühm koosseisus Ive Kuningas, Tiit Rammul, Andres Lillemäe ja Anne Reitel. Juhatus kinnitas ühehäälselt töörühma koosseisu.

Jahilaskespordi arendamine

Jahilaskespordist rääkis Endrik Raun, kelle sõnul peaks EJS senisest enam panustama jahilaskespordi arendamisse. Vt küsimuse põhjalikumat käsitlust lk 38-39.

Järgmine koosolek

Juhatuse järgmisekoosoleku ajaks määrati 26. oktoober. Järvamaa esindaja Arvi Luugi ettepanekul toimub koosolek Järvamaal.

- UUDISED Pihtla jahimees Jüri Kaju ja tema ulukinahkade kollektsioon.

Fotod SJS

Väärtuslik jahisaak Saaremaa toidufestivalil toimus 10. septembril suur turupäev Kuressaare kesklinnas. Teiste saarlastest väiketootjate kõrval oli sel aastal väljas ka Saarte jahimeeste selts (SJS), et tutvustada külastajatele, mida kõike head on metsast võimalik hankida, et rikastada igapäevast toidulauda.

Tänavuse jahiaasta moto on „Väärtusa jahisaaki!“. Saare maakonnas on 25 jahiseltsi, kellest SJS-i kuulub 20. Enamik jahiseltsidest on ehitanud välja ulukite nüüdisaegsed esmakäitluskohad ja seetõttu on võimalik pakkuda väärtuslikku jahisaaki järjest rohkem oma kogukonna liikmetele. Turupäeval valmistasid jahimehed kõigile soovijatele värskelt küpsetatud hirvemaksa ja -südant.

Lisaks pakkus Pihtla jahimees Jüri Kaju kõigile huvilistele võimalust katsuda oma käega tema kollektsiooni kuuluvaid erinevaid pargitud ulukinahku ja proovida karusnahast tooteid.

Marta ja Kertu valmistasid hirve leidsarvedest osavusmängu.

Pärsama jahiseltsi noored Marta ja Kertu olid isa Kennar Lõhmuse abiga kokku pannud hirvesarvedest osavusmängu.

Igale täpsuskütile andis Saaremaa DeliFood kingituseks kohukese. Mäng oli tehtud hirvede leidsarvedest, mida võib iga loodushuviline kevadel metsas jalutades leida.

Suur turupäev möödus sõbralikus ja mõnusas õhkkonnas.

Jahimehed said hulgaliselt positiivset tagasisidet.

SJS tänab järgmisi jahimehi, kes jagasid oma jahisaaki: Andres Maripuu, Jürgen Tamm, Kristel Hani, Marek Raud, Muhu jahiselts, Olav Etverk, Vilmar Rei, Saare Uluk OÜ. Suur tänu ka OÜ-le Saaremaa DeliFood, kes pani välja auhinnad lastele. Aitäh kõigile, kes jahisaagi väärtustamisel kaasa lõid!

TEKST Kaido Kaasik, SJS-i juhatuse esimees

Hiiumaa karu andis elumärki Augustis tekkis kahtlus, et karu on jõudnud Hiiumaale ja 5. septembril said jahimehed tõesti sellele kinnituse.

Hiiumaal Viiri kandis jäi 5. septembri õhtul söödaplatsi juures karu rajakaamerasse.

See andis kinnitust, et mesikäpp on saarele jõudnud. „Olime skeptilised, et karu on siia jõudnud, kuid nüüd on see leidnud siiski kinnitust.

Tore on, et Hiiumaa on ühe liigi võrra rikkam.

Esimesi jälgi nähti Suureranna kandis juba kevadel,“ ütles Hiiumaa jahimeeste seltsi tegevjuht Anu Sarapuu.

EJS-i tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe ütles, et kõige tõenäolisemalt tuli karu saarele Vormsi kaudu: „Meieni jõudis info, et karu nähti juunis Vormsil Hullo lahe kaldal. See ongi üsna tavaline loomade rändetee, mille kaudu ka teised loomad on liikunud.“

Viiri kandis jäi karu rajakaamerasse.

Foto erakogu

8

- UUDISED ALGAS JAHINDUSE VALIKAINE ÕPE Septembri teisel nädalal algas Kehra gümnaasiumis jahinduse valikaine õpe. Sel korral juhendab õpilasi Peeter Hussar.

Kursusel teevad noored tutvust nii suur- kui ka väikeulukitega, samuti jahilindudega, lisaks nende elupaikade ja tegutsemisjälgedega.

Kindlasti käiakse koos ka ühisjahil. „Selgitame jahindust noortele ulukiökoloogia kaudu. Eelkõige saavad nad teadmised just ökoloogiast, alles seejärel üldpildi ka jahindusest,“ selgitas Peeter Hussar.

Suvel hävis tules Andres Üpruse kodutalu.

Foto Andres Üprus

Aitame jahimehel kodu taastada!

LOODUSREKORDID KAANTE VAHEL Ilmus Eesti loodusrekordeid tutvustav mahukas raamat „Meie loodusrekordid. 865 kõige-kõige fakti Eestimaa loodusest“.

Müüki on jõudnud Marek Vahula teos, milles tutvustatakse kõiki praeguseid ja teadaolevaid kodumaised loodusrekordeid. Autor on rekordid kokku kogunud seitsme ja poole aastaga (kevadest 2014 kuni jõuludeni 2021). Kaante vahel on põnevaid fakte alates Eesti vanimast linnupesast kuni Väinamerest püütud maailma vanima säinani.

Raamatust leiab nii eluslooduse kui ka eluta looduse rekordeid, kõik autori põnevate tekstidena kirja pandud. Sobiv lugemisvara kõigile, kes soovivad Eesti loodusest midagi uut ja rohkem teada saada.

Raamatu saab soetada nii Rahva Raamatu kui ka Apollo kauplustest ja veebipoest ning ka väiksemate edasimüüjate vahendusel.

Juunis hävis tulekahjus jahimehe ja noorjahimeeste koolitaja Andres Üpruse kodu, mida pere nüüd taastab. EJS-i noorjahimeeste koolitusrühmalt tuli ettepanek Andrest aidata.

Andres Üprus on aktiivne koolitaja, kes on panustanud palju, et jahimeestel oleks väärikat järelkasvu. Ta on korraldanud õppepäevi nii koolides kui ka lasteaedades, osalenud EJS-i töös noorjahimeestega ja viimased kolm aastat andnud Kehra koolis noortele jahinduse valikainet, mis on ainulaadne kogu Eestis. Arvestades Andrese suurt panust Eesti jahindusse, on EJS-i noorjahimeeste koolitusrühmalt tulnud algatus aidata Andrest ja tema peret kodu taastamisel ning koguda selleks annetusi.

Andrese kodu laastas 16. juunil Harjumaal Karumetsa talus tulekahju, mille käigus hävis täielikult elumaja. Tuletõrje suutis päästa abihooned ja hoiti ära tulekahju levimine metsa. Maja oli oma kätega rajatud, kuid elamine ei olnud kindlustatud.

Pärast tulekahju tuli kogukond ja vald perele appi, aidati koristada ja vald andis kasutada ajutise ühetoalise asenduskorteri. Valla abiga veeti ära kuus konteinerit majast järele jäänud söestunud materjali. Abiks olid ka tuttavad jahimehed, laulukoori kaaslased, sõbrad ja sugulased, kogukonna liikmed. Andrese sõnul otsustas pere hävinud kodu taastada. Hetkel on perel kõige rohkem vaja rahalist toetust, et ehitusmaterjale soetada. EJS-i noorjahimeeste koolitusrühma eestvõttel kutsume üles jahimehi toetama selle pere kodu taastamistöid.

Kes on nõus annetama, palume seda teha kontole Andres Üprus, EE492200001107517084.

Leie jahimeeste seltsi lihakäitlushoone Leie jahimeeste selts avas 10. septembril uue lihakäitlushoone. „Ehitamise rahastamiseks kasutasime PRIA toetust, MES-i laenu ja tegime ka oma jahimeeste seas korjanduse. Ehitaja oli Proland Ehitus,“ kommenteeris Leie jahimeeste seltsi tegevjuht Marko Mirme.

Päev sisustati koristustalgute ja meeleoluka grillipeoga.

9

Leie jahimeeste seltsi liikmed uue käitlushoone ees. Foto Leie jahimeeste selts

- UUDISED VAKTSINEERITI MARUTAUDI VASTU

Kohtumine keskkonnaministriga Eesti jahimeeste seltsi (EJS) president Margus Puust ja juhatuse liikmed Tiit Tammsaar ja Karel Rüütli ning tegevjuht Tõnis Korts kohtusid 9. augustil keskkonnaminister Madis Kallasega.

Uue ministriga kohtutakse traditsiooniliselt.

President Margus Puust tegi ülevaate EJS-i senisest koostööst keskkonnaministeeriumiga ja tänas selle eest. Arutati aktuaalseid teemasid. EJS-i juhatuse liikmed andsid edasi juhatuse seisukohad jahimaade kasutusõiguse lepingute pikendamise kohta.

Koolitusmääruse muudatuse koosolekul osalesid EJS-i poolt (paremalt) Lea Truska, Karri Urban ja Tõnis Korts.

Koolitusmääruse muudatus EJS-i ja keskkonnaministeeriumi esindajate veebikohtumine toimus 6. septembril. Viimast lihvi anti noorjahimeeste määruse „Jahitunnistuse vorm, jahiteooriaeksami ja laskekatse sooritamise ning jahitunnistuse taotlemise ja andmise kord, jahindusalasele koolitusele ja koolitajale esitatavad nõuded ning koolitamise kord“ muudatusele.

Keskkonnaministeeriumist osales nõupidamisel jahindusnõunik Tõnu Traks ja EJS-ist IT-projektijuht Karri Urban, tegevjuht Tõnis Korts ja tegevjuhi abi Lea Truska.

Karri Urbani sõnul keskenduti jahimeeste seltsi ettepanekute läbivaatamisele: „Määruse muutmine ministeeriumis on põhiliselt tingitud arengust nii ühiskonnas kui ka IT-vallas. Tänu meie nüüdisajastatud infosüsteemidele on ka koolitusvõimalused edasi arenenud. Määruse muutmise eesmärk ongi selle nüüdisajastamine.“

10

Foto SHUTTERSTOCK

Nõupidamisel osalesid (vasakult) Margus Puust, Madis Kallas, Karel Rüütli ja Tiit Tammsaar. Foto EJS

Põlva-, Valga-, Võru-, Tartuja Pärnumaal vaktsineeriti 26.‒28. augustini kampaania käigus 573 koera ja 391 kassi.

Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna nõuniku Maarja Kristiani sõnul olid loomaomanikud väga teadlikud vaktsineerimise vajalikkusest. „Kagu-Eesti vaktsineerimiste põhjal võib öelda, et paljud inimesed tulid oma lemmikuga kohale juba mitmendat korda ning väljendasid heameelt, et nende lemmikloom sai kaitsva süsti,“ kirjeldas Maarja Kristian. „Sellel aastal on PTA algatusel vaktsineeritud 1941 lemmikut koostöös kohalike omavalitsuste, volitatud ja kaasatud loomaarstide ning loomakliinikutega. Amet tänab kõiki, kes on andnud panuse lemmikloomade marutaudivastaseks vaktsineerimiseks.“ Kampaania käigus vakstineeriti » Valgamaal 134 looma (56 kassi ja 78 koera) » Põlvamaal 159 looma (70 kassi ja 89 koera) » Võrumaal 391 looma (151 kassi ja 240 koera) » Pärnumaal 230 looma (90 kassi ja 140 koera) » Tartumaal 50 looma (24 kassi ja 26 koera) » Kampaanias osalenud väikeloomakliinikutes vaktsineeriti kokku 86 lemmiklooma.

Marutaud ohustab nii lemmikloomi kui ka inimest ja haigustunnuste ilmnemisel lõpeb haigus looma või inimese surmaga. Lemmikloomade marutaudivastane vaktsineerimine on loomapidaja kohustus. Vaktsineerimine on vajalik, et kaitsta lemmikloomi ja nii ka inimesi marutaudi nakatumise eest.

Inimesed nakatuvad valdavalt vahetul kokkupuutel lemmikloomaga, eelkõige koerahammustusest.

- UUDISED -

Kogu pere metsapäev Jõhvis

Jahimeeste telgis oli uudistamist nii noortel kui ka vanadel.

Foto Marko Vinni

Jõhvis toimus 27. augustil kogu pere metsapäev.

Metsandussektori kõrval olid väljas ka EJS ja Ida-Virumaa jahimeeste selts.

Jahindustelgis sai tutvuda kodumaiste ulukite tegemistega metsas. Kõik külalised said maitsta ulukilihast toodetud vorste ja pasteeti, sest 2022 on „Väärtusta jahisaaki!“ aasta.

Peamine tegevus olid mõeldud lastele, kes said hüpata kaugust ja võrrelda, kui kaugele tavapäraselt hüppavad metsas elavad loomad. Lapsed uurisid ka erinevate ulukite nahku ja joonistasid töölehtedele ulukite jäljeradu.

Linnamäe lihatööstus oli katnud külastajatele väga rikkaliku laua. Kõik, kes soovisid, said maitsta maitsvaid põdra-, metsseaja hirvevorste, kuid päeva naelaks kujunes põdramaksapasteet.

Rahvast oli päris palju ja jahimeeste telk populaarne. Vahel ei mahtunud kõik külastajad äragi. Päeva sisustasid Veiko Rosi, Airi Jakobson ja Marko Vinni.

Põlgaste jahimehed kogukonnapäeval Põlgaste jahtkonna jahimehed osalesid taas kogukonnapäeval Põlgaste Roosi tee festivalil. „Pean tähtsaks, et jahimehed sellises ettevõtmises osalevad.

Jahimehed on kogukonna üks osa ja tähtis on näidata kogukonnale, et jahimehed on olemas ka muul ajal, mitte ainult metsas relvaga.

Vaja on suhelda ja teavet jagada, mis toimub jahinduses ja üldse metsas loomadega,“ selgitas Põlva jahiseltsi juhatuse liige Tiit Rammul.

Kütid pakkusid külalistele praena metskitse- ja metssealihast grillvorsti, võimalik oli maitsta ka metsloomalihast pihvi. Meelelahutusena sai lasta vibu ja õhupüssi, samuti tutvustati huvilistele nahku, topiseid, koljusid ja kihvu.

Jahimehed pakkusid kogukonnapäeval ulukiliha ja tutvustasid jahindust. Foto Tiit Rammul

Tegemist militaarbinokliga.

Hetkel turul olevatest seadmetest võimaldab kõige kaugemale näha. * resolutsioon 640 × 80 px * 50 Hz * lens 100 mm * digitalne surendus × 2, × 4 * erinevad värvid * video salvestus 16 G * inimese avastamine 3000 m * inimkuju tuvastamine 1500 m * kaugusmõõtja max 3000 m * kaal 1,3 kg * hind 11 800 € Pakume erinevaid öövaatlusseadmeid.

JAHIVARUSTUS INTERNETIPOOD Hart ülikonnad on heaks valikuks sügis-talvisel jahihooajal. Need on valmistatud vastupidavast, mittekahisevast materjalist, tuule- ja veekindluse annab lamineeritud Osmotech membraan. Taunus ülikond on kergem, sobides hästi liikuvaks jahiks. Heide jope on kerge soojustusega, sobides jahedamateks ilmadeks. Skade ülikond on mõeldud tõelisteks talvekülmadeks. Armotion Lady on tugevamast materjalist, sobides hästi liikuvaks jahiks või näiteks koeraga kütile.

HART SKADE TALVINE ÜLIKOND

279€

HART ARMOTION LADY ÜLIKOND

239€

Tutvuge kogu meie tootevalikuga aadressil

HART HEIDE ÜLIKOND -

235€

HART TAUNUS ÜLIKOND

235€

www.jahivarustus.ee • tel 677 8111

Näidistesaal Tallinn, Ehitajate tee 114. E–R 9–17

- VÄLISUUDISED -

EJS-i prseident Margus Puust kinkis Prantsuse jahimeeste juhile Nicolas Rivet'le Jüri Jõepera pildi pruunkarust.

Foto EJS

EJS PRANTSUSMAAL Eesti jahimeeste seltsi (EJS) esindus külastas septembri lõpus Prantsusmaad.

EJS-il on traditsioon korraldada õppereise, et tutvuda Euroopa jahimeeste tegemistega. Käidud on Tšehhis, Slovakkias, Austrias, Šotimaal ja Bulgaarias. Sel aastal toimus õppereis Prantsusmaale. Kahe riigi katusorganisatsiooni esindajate kohtumine toimus 21. septembril Pariisis rahvuslikus jahimeeste föderatsioonis (Fédération Nationale des Chasseurs).

EJS-i delegatsiooni eesotsas president Margus Puustiga võttis vastu Prantsuse jahimeeste katusorganisatsiooni peadirektor Nicolas Rivet.

Kohtumine oli huvitav ja sisutihe. Peadirektor tutvustas Prantsusmaa jahinduskorraldust, oma juhitava organisatsiooni ülesehitust ja lõpuks käsitleti üheskoos jahinduse aktuaalseid küsimusi. Ei ole vahet, kas tegemist on ühe miljoni jahimehega Prantsusmaal või 15 000 jahimehega Eestis ‒ aktuaalsed teemad on üsna sarnased. Arutelust jäi kõlama kandev mõte, et jahipidamist ei pea ühiskonnale õigustama, vaid selle olemust tuleb selgitada. Lepiti kokku ka edaspidises koostöös.

Praegu ühendab kõiki Euroopa jahimehi aktsioon Euroopa jahinduse toetamiseks. Sellega on ühinenud ka EJS. Iga jahimees saab anda allkirja EJS-i kodulehel.

Anna oma allkiri petitsioonile!

Anna oma allkiri leheküljel SignForHunting.com, et aidata võidelda jahivastaste ohtudega kogu Euroopas.

See võtab ainult mõne sekundi, kuid aitab teha muudatusi.

EJS-i presidendi Margus Puusti sõnul on väga tähtis, et iga jahimees Eestis võtaks viis sekundit ja annaks petitsioonile allkirja: „Üha enam näeme, et Euroopa institutsioonid üritavad rakendada jahivastaseid meetmeid, mis mõjutavad jahipidamist ka meie riigis.“ Brüsselist tulevad otsused mõjutavad ka Eestit. Ligi 80% otsustest ja reeglitest, mis mõjutavad jahipidamist ja looduskaitset, tulevad just Brüsselist.

Kuigi meil on Euroopas lahendada suuri väljakutseid, püüavad mõned Brüsseli poliitikud jahipidamist endiselt tarbetult piirata.

13

- VÄLISUUDISED -

Seitse uut trofee-eksperti Lätis Laucienes toimus 29.‒31. juulini CIC-i trofee-ekspertide koolitus.

Koolitajad olid vanemad trofeeeksperdid Andres Lillemäe Eestist, Janis Baumanis Lätist ja Esa Hinkkanen Soomest. Koolitusest võttis osa 17 inimest Eestist, Lätist ja Soomest.

Kõik sooritasid ka eksami.

Eestis on nüüd seitse uut eksperti: Volli Aleksejev, Lauri Saks, Jaan Kalmus, Rein Leitaru, Tarmo Sokolov, Janek Kull ja Ergo Viil.

Trofee-eksperdid koos koolitajatega.

Foto Janis Baumanis

EJS osales Soomes

seakatkuseminaril

Soomlased demonstreerisid seapüügipuuri.

Foto EJS

Soomes Ylämaal toimus 13. augustil suur metssea ja sigade katku seminar.

Metssea küttimisarvud suurenevad pidevalt, seega tuntakse muret katku jõudmise pärast Soome. Seminari avas põllumajandus- ja metsaministeeriumi kantsler Jaana Husu-Kallio.

Veterinaarid andsid ülevaate, kuidas seakatk on senini maailmas levinud. Et kannustada soomlasi metssigu küttima, peeti palju sütitavaid kõnesid. Tutvustati ka toidu valmistamist metssealihast.

Olukorrast Eestis andis ülevaate EJS-i tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe. Samuti tutvustas ta meie seniseid kogemusi ja küttimismeetodeid.

Öösihik erandkorras Soome jahimeeste liit sai erandloa kasutada öösihikut valgesaba-pampahirve küttimiseks.

Luba anti üheks jahihooajaks (2022‒2023) ja see hõlmab valgesaba-pampahirve jahti valdavalt Edela-Soomes. Nende jahihooaeg algas 1. septembril ja lõpeb 15. veebruaril.

Jahiseltsid saavad nüüd taotleda erandluba, et kasutada valgesaba-pampahirve küttimiseks valgusallikaid ja öösihikuid. Luba kehtib alles siis, kui taotleja on saanud Soome jahimeeste liidult kirjaliku kinnituse selle kohta.

Erandloaga ei saa küttida teisi loomi peale valgesaba-pampahirve.

Trofeekomisjonis arutati trofee hindamist ja selle korraldust.

Foto Anne Reitel

CIC-i trofeekomisjon sai kokku Tšehhis Tšehhis Uhlirskes toimus 8. augustil aastakoosolek, kus kahe sisutiheda tööpäeva jooksul arutati jahitrofeede hindamist ja selle korraldust.

Arutati trofeevaldkonnas tekkinud probleemide, uuenduste ja muudatusettepanekute üle. Pikendati Andres Lillemäe kui trofeekomisjoni kaasesimehe volitusi. Tehti ülevaade iga riigi trofeeasjandusest, räägiti trofeede hindamise andmebaasist jm.

Eestit esindasid koosolekul EJS-i tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe ja CIC-i trofee-ekspert Anne Reitel.

14

JAHIVARUSTUS INTERNETIPOOD

-

SETTER 3L JOPE

349

00

SETTER PRO ÜLIKOND

49900

POINTER PRO ÜLIKOND

44900

NIMROD JOPE

15900 Tutvuge kogu meie tootevalikuga aadressil

www.jahivarustus.ee • tel 677 8111

Näidistesaal Tallinn, Ehitajate tee 114. E–R 9–17

- kaaneteema -

Suurkiskjate

kaitse ja ohjamise tegevuskava 2022–2031 Ilves Elistvere loomapargis.

16

Selle aasta alguses kinnitas keskkonnaamet suurkiskjate – hundi, ilvese ja pruunkaru – kaitse ja ohjamise tegevuskava järgnevaks kümneks aastaks. Kava koostas OÜ Rewild keskkonnaameti tellimisel.

TEKST JAANUS VAIKSOO FOTOD RICHARD VIIDALEPP, JÜRI JÕEPERA, VALERI ŠTŠERBATÕH

H

unt, karu ja ilves on meie metsade indikaatorid. Kui neil toiduahela tippu kuuluvatel ulukipopulatsioonidel läheb hästi, siis on ka meie looduse seisund hea. Eestit tuntaksegi Euroopas kui riiki, kus on palju ehedat ja puutumatut loodust. Kuigi sellesse ilusasse kuvandisse on hakanud tekkima mõrad, ei ole meil asjad siiski lootusetult halvasti.

Ent teatavasti on looduse tasakaal habras ja seetõttu nõuavad ka tippkiskjad erilist tähelepanu. Sel aastal kehtima hakanud suurkiskjate kaitse kava on juba kolmas (esimene tegevuskava võeti vastu aastal 2002, teine 2012).

Jahimeestel on läbi aegade olnud hundi, karu ja ilvesega eriline suhe.

Kahtlemata on tegemist hinnatud jahiulukitega, kelle küttimine on olnud ajast aega auasi. See on kindlasti ka kultuuri ja traditsioonide küsimus, kui meenutada näiteks soomeugri rahvaste kuulsaid karupeiesid. Ent tänapäeval on karu, hundi ja ilvese ohjamine ning kaitse jahimeestele üha enam looduskaitseline küsimus. Kõigepealt tuleb arvestada nende populatsioonide seisundit, ühiskonna arvamust ja hoiakuid ning teha tihedat koostööd teadlastega, kes uurivad suurkiskjaid. Suurkiskjate küttimine tekitab erinevate huvirühmade pingeid ja vastuolusid. Nagu ikka sellistel juhtudel, tuleb probleemid omavahel selgeks vaielda, kuulata ära üksteise seisukohad ja püüda leida tasakaalukas lahendus, mis rahuldaks võimalikult paljusid ja looks ühiskonnas kindlustunde, et kaitstud on nii loomad kui ka inimesed, et hoolitakse kõigist.

Keerulisem on alati äärmustega, kes välistavad igasuguse kompromissi ja eelistavad kokkulepetele pidevalt tuha all hõõguvat konflikti, mis siis sobival hetkel jälle lõkkele puhuda. Et selliseid olukordi vältida, ongi ellu kutsustud suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskava, mille eesmärk on „Eesti ühiskonna toimimine ja arenemine rahumeelselt koos looduslike, tugevate ja ökoloogilist funktsiooni täitvate suurkiskjatega.

Seetõttu on kava koostamisel arvestatud nii ökoloogilise, majandusliku kui ka sotsiaalse aspektiga,“ on öeldud keskkonnaameti kava tutvustavas sissejuhatuses.

BERETTA BERETT TTA 687 SILVER PIGEON PIIIGEON III

HIND al. all. 2520€

Kolmas tegevuskava

Eesti Jahimees palus suurkiskjate kaitse ja ohjamise kolmandat tegevuskava kommentaarida kava ühel põhikoostajal, bioloog Jaanus Remmil.

Augusti lõpus toimunud konverentsil „Liigid, nende seisund tänases Eestis – kuidas edasi?“ tõid sa oma ettekandes välja liigikaitse tähtsuse praeguses maailmas. See on tähtsam kui kunagi varem, sest liikide arv väheneb kiiresti kogu planeedil. Meid ümbritsevad paljud nuhtlusliigid, näiteks täid või rotid, keegi üldiselt ei kahtlegi, et neid tuleb hävitada. Kuid siis on veel nn ohustatud nuhtlusliigid, kõnealusel juhul suurkiskjad, kes ühelt poolt võivad põhjustada inimesele kahju, kuid teiselt poolt vajavad päris ranget kaitset. Just nende ohustatud nuhtlusliikidega ongi kõige suuremad probleemid.

Ka suurkiskjaid peeti varem üksnes nuhtlusliikideks. Isegi nende inimeste suust, kes tegelesid looduskaitsega, võis kuulda väljaütlemisi, et suurkiskjatest tuleks ikka lahti saada. Suurkiskjate ja eriti hundi vaenamine on ju üldteada ja minevikus oligi eesmärk nad välja tõrjuda. Põhjused on ka arusaadavad: konfliktid nii kari- kui ka jahiloomadega, sest suurkiskjaid on nähtud inimese konkurendina. Eestis on suurkiskjad alati olnud, Lääne-Euroopast olid nad hiljaaegu suurtes piirkondades välja surnud. Nüüd tulevad nad jälle tagasi.

Hunt oli veel möödunud sajandi lõpus Lääne-Euroopas suur haruldus.

Ka Eestis oli veel 1990. aastatel kõigi kolme suurkiskjaliigi arvukus palju väiksem kui praegu. Ka suhtumine

17

Tallinnas Mustamäe tee 18 tel 655 0295

Tartus Raatuse 20 tel 745 1136

www. ww www.schotter.ee w.sc .sc sch scho ho otttter.e er.e er .ee

- kaaneteema nendesse on olnud selline, et neid tuleb täie jõuga tõrjuda. Nüüd on hakatud üha rohkem ja rohkem tähtsustama looduslikku ökosüsteemi ja selle vajalikkust inimese jätkusuutlikuks kestmiseks.

Suurkiskjaid on hakatud nägema selle süsteemi väga tähtsa osana. Seda nad kindlasti ongi. See tähendab, et lisaks liikidest saadavale kasule ja nende ökoloogilisele funktsioonile on hakatud mõistma iga liigi omaväärtust. Kui liik on olemas, ükskõik, kas meil on temast vaid rõõmu või vahel ka tuska, ei ole õigust teda välja suretada. On toimunud eetilis-moraalse paradigma suur muutus. Selge see, et sellised nihked ei juhtu üleöö, see võtabki aastakümneid, kuni ühiskondlikud väärtushinnangud muutuvad.

Näiteks 1954. aastal ilmus väga hinnatud ja lugupeetud jahindusbioloogilt ning õppejõult Harri Lingilt brošüür „Huntide ja ilveste hävitamine“. Sellest pole üldse nii palju aega tagasi.

Esimene suurkiskjate tegevuskava algas aastal 2002. Selle koostamise põhjus oli, et need liigid olid muutunud kaitsealusteks. Eesti liitus Euroopa Liiduga ning Euroopas on hunt, karu ja ilves kaitse all. Sellest tuleneb juba puht pragmaatiline vajadus neid kavasid koostada, sest seda eeldavad Euroopa õigusaktid. Ega liike võeta kaitse alla muidu, kui ühiskonnas neid ei väärtustataks. Demokraatlikus ühiskonnas ei saa seadused minna ühiskondlikust arvamusest kaugele ja üldiselt käib avalik arvamus reeglite ees, mitte järel.

Kui suurkiskjate tegevuskava on tingitud sellest, et tegemist on Euroopas kaitsealuste liikidega, siis kuivõrd saame oma otsustes olla iseseisvad, lähtuda tegevuskavas nimelt Eesti olukorrast?

Kõik kolm suurkiskjat on Eestis leebema kaitserežiimiga kui tüüpiliselt Euroopas, kus nad on loodusdirektiivi teises ja neljandas lisas. Teises lisas on liigid, mille kaitseks tuleb rajada kaitsealad, kus jahti üldse ei peeta. Range kaitse, nagu näiteks kotkastele ja lendoravale. Neljanda lisa liikidele tuleb tagada soodne seis ja erandkorras on lubatud küttimine kahjustuste ennetamiseks. Viies lisa sätestab, et asurkonnad tuleb hoida soodsas seisundis ja võib toimuda reguleeritud jaht, tingimusel, et see asurkond on jätkusuutlik. Kõik need kolm liiki on Eestis arvatud välja teisest lisast, me ei pea

Varem olid valdavad hundikahjustused, viimasel ajal aga hakkab karu hundist mööda minema, usutavasti suure arvukuse tõttu. suurkiskjatele looma spetsiaalseid kaitsealasid. Ilves ja hunt on viidud neljandast lisast viiendasse, karu on neljandas lisas. Tagada tuleb hundi- ja ilveseasurkonna soodne seisund, jätkusuutlikkus. Kui see on tagatud, siis võib ka reguleeritud korras jahti pidada, s.t antakse välja küttimismahud jne.

Selles mõttes on Eestil Euroopaga võrreldes vabadust. Küsimus on, kas asjaolude muutudes võiks muutuda ka liikide kuuluvus direktiivi lisadesse, aga Euroopa Liidu õigusruum on väga keeruline, naljalt seda ei juhtu.

Suurkiskjad on väga suure ruumivajadusega ja paljude teiste liikidega võrreldes hõreda asustustihedusega.

Tüüpiliselt on hundikarja kodupiirkond tuhatkond ruutkilomeetrit, karul ja ilvesel mõnevõrra väiksem, aga ikkagi sadu ruutkilomeetreid, mida üks isend asustab. Seetõttu ei saa neid ka väga

18

palju olla. Asurkonna funktsionaalne üksus ei ole ainult Eestis, vaid palju suuremal alal. Ehk siis Balti populatsioon, mis hundil ja ilvesel ulatub Eestist Kirde-Poolani ja on sidus ida poolt Venemaa populatsioonidega.

Kui vaatame Euroopa kontekstis, siis nende liikide kaitse ja korraldus, sh jahikorraldus, peaks käima populatsioonide kaupa, ehk riikideüleselt. Me ei suudaks tagada nende liikide soodsat seisundit isoleeritult Eestis. Oleme liiga väike maa ja peame pilti vaatama väheke suuremalt. Kui suudame tagada Balti populatsiooni jätkusuutlikkuse, siis on meil jällegi vabadus vaadata, kuidas me Eesti piires nende liikidega toimetame. See on Eesti-sisese debati küsimus, kuidas me siis neid liike kaitseme ja ennetame nende kahjustusi.

Muuseas, tegevuskava nimi võiks olla pigem kaitse ja kahjuennetuse tegevus-

neutraalse teadusliku positsiooni, et saada teada, mida erineva taustaga inimesed arvavad ja püüda leida huvide ja piirangute tasakaalupunkt. Suurkiskjate asurkondade korraldamise senises praktikas on olnud jahimeestel tugev positsioon, nende kõrval on keskkonnaga tegelevad ametkonnad ja väheke looduskaitset. Loomakasvatajad polnud varem nii regulaarselt kaasatud, kuid see huvirühm on isegi olulisem, sest nemad kannatavad kahju. Selge see, et jahimeeste huvi ei tohi samuti eirata, suurkiskjate jahil on tegemist põlise jahikultuuriga oma parimal moel. Seda tuleb väärtustada säilimisväärsena. Igasugune muu kultuur ja pärimus on samuti seotud suurkiskjatega. Niisiis mõjutab tegevuskava jahimehi, loomakasvatajaid, keskkonnaga tegelevaid ametkondi, looduskaitsjad ja ka loodusturismi, mis on kasvav ja tähtis valdkond. Suurkiskjad on üks loodusturismi ressursse ja üha rohkem inimesi on sellega hõivatud. Loodusturismi majanduskäive üha kasvab.

kava. Kesksed on kaks asja: et liikide jätkusuutlikkus oleks kaitstud ja kahjud ennetatud. Liikide ohjamine on vaid kahjude ärahoidmise vahend.

Tegevuskavas on välja toodud, et kahjusid kompenseeritakse kordades rohkem, kui kulutatakse kahjude ennetamisse. Just ennetamise osa peaks märgatavalt suurendama.

See sai seatud tegevuskava üheks keskseks eesmärgiks, et kahju ennetuseks kulutatu ehk panus oleks vähemalt kaks korda suurem kui kuluhüvitised. Mõte on selles, et ennetus oleks nii tõhus, et see tooks kahjustused alla.

Pigem ennetada, kui likvideerida tagajärgi.

Sellega on seotud ühiskonna erinevad huvirühmad, mitte ainult jahimehed ja looduskaitsjad. Said päris hea pildi, mis toimub ühiskondlikus suhtumises ja debatis. Olid mingil määral ärakuulaja rollis.

Nii me koos Maris Hindriksoniga kava koostamise juhtimist võtsimegi, et olla ärakuulaja rollis. Püüdsime võtta

PLIIVABAD SAKO KUULID 6,5mm; 7mm; 7,62mm; 9,3mm

Huvirühmade debattides tuleb leida tasakaal. Kui see kipub kalduma kusagile äärmusesse, kui paneme peale liiga ranged piirangud või hakkame igasuguste võimalike vahenditega jahti keelama, siis toob see kaasa omakorda vastureaktsiooni, mis ei tule lõpuks kellelegi kasuks, vaid asi jõuab lihtsalt kokkupõrkeni.

Praegu joonistuvadki väga selgelt välja huvirühmad. Mingi muutuse korral tunneb kohe keegi, et teda on ebavõrdselt koheldud. Paned jahi kinni, tunnevad loomakasvatajad või ka jahimehed, et neile tehakse liiga. Lubad jahti, tunnevad loomakaitse ja loodusturism end kannatajana. Selge see, et suurkiskjate teemal põrkuvad huvid väga jõuliselt. Selleks saigi ellu kutsutud suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskava koostamise koostöökogu, mis on korra juba keskkonnaameti eestvõttel koos käinud. On vaja, et regulaarselt saaks kokku ümarlaud, kus huvirühmade esindajad saavad asju arutada. On muidugi küsimusi, kus konsensust polegi võimalik saavutada, sest maailmavaated on lihtsalt nii erinevad.

Sellises olukorras saab alati teise poole ära kuulata ja püüda mõista, vähemalt respekteerida, et teisel on õigus teistsugusele arvamusele. Üks võimalus pingeid maha võtta võiks olla usaldusväärne

19

Tallinnas Mustamäe tee 18 tel 655 0295

Tartus Raatuse 20 tel 745 1136

www. ww www.schotter.ee w.sc .sc sch scho ho otttter.e er.e er .ee

- kaaneteema Hundikahjustusi võiks olla vähem, kui kari saab kujuneda loomulikult.

suurkiskjate seire. Pidevalt on ju õhus nii hundi, karu kui ka ilvese arvukuse küsimus ja huvirühmade vastastikune kahtlustamine. Kui jahimehed on need, kes tegelevad loendusega ja arvukust hindavad, siis tekib kohe usaldamatuse küsimus, et niikuinii määratakse enda kasuks.

Seire on hädavajalik. Hunti ja karu kütitakse, ilvest ei ole aastaid kütitud ja seetõttu on seirekahtlus väiksem. Ilvese arvukus aga on vähenenud, seda vajalikum on ka tema seire. Looduskaitseliselt on äärmiselt tähtis seirata neid liike, kelle arvukus on kriitiliselt väike, et me ei jääks oma tegevusega hiljaks. Näitena võib tuuagi ilvese. Kui 2010. aastate alguses arvukus vähenes, siis jätkati väikeses mahus küttimist veel mõni aasta.¹ Enne arvukuse vähenemist oli küttimismäär väga kõrge, sest mõni aasta varem oli ka arvukus suur. Tagantjärele oleks võinud mõned otsused teha teisiti, kui oleksime asurkonda paremini tundnud. Võiks öelda, et seire oleks pidanud olema põhjalikum. Üldiselt võime küll öelda, et suurkiskjate seiresüsteem on Eestis teaduslik ja

seire alused on ka teadlaskonnas rahvusvaheliselt läbi arutatud. Mis puutub kriitikasse, et seireinfo tuleb jahimeeste ehk ühe huvirühma käest, siis seda riski maandab osaliselt infot edastavate jahimeeste suur arv. Risk, et kõik midagi ühiselt kokku luuletavad, on väga väike, see hakkaks kohe välja paistma. Alati on hea, kui alusinfot rohkem tasakaalustada. Jahimeestel ei tasuks peljata, kui ka keegi teine hakkab seireinfot edastama. Mis saab ohustada ausat teavet? Kui näiteks kaks loodusuuringut sama objekti kohta kõrvuti panna, siis enamasti on tulemuseks saadud numbrid sarnased, kuid ei kattu täpselt, see on loomulik varieerumine looduses.

Seega, kui kogume infot eri moodi ja need on kõik objektiivsed meetodid, siis on see kinnitus tulemuste usaldusväärsusest, kui tulemused on lähestikku. See võiks maha võtta üsna palju kahtlusi, mis numbrite ümber toimub.

Siia lisanduvad veel ulukiseireosakonna ja teadusasutuste uuringud.

Kuidas hindad inimeste hulka, mis meil on suurkiskjate uurimiseks? Sageli põhinebki

mõne liigi uurimine ühel-kahel inimesel. Kui nemad ära langevad, siis tekib vaakum.

See on tõsine probleem, mida võimendab Eesti väiksus. Ega olegi lootust, et meil saaks kokku panna suure suurkiskjate teadus- ja seiretöörühma.

Looduseuurijad jagunevad paljude liikide peale laiali. Märksa vajalikum on hoida järjepidevust, et liigi uurijad oleksid stabiilselt olemas ega kaoks kogemused. Tähtis on seegi, et inimesi ühe liigi peale oleks rohkem kui üks. Teadusmaailmas on alati vaja arutelu kolleegidega ja tuleb kriitiliselt mõelda. Väga raske on olla iseenda vastu ausalt kriitiline. Selles mõttes on hea, kui on vähemalt paar kolleegi, kellelt saad aeg-ajalt küsida, kuidas talle tundub, kuulata, mida ütleb teine, kes mõtleb kriitiliselt kaasa. Teadus niimoodi käibki.

See on juba kolmas suurkiskjate kaitsekorralduskava. Millised on põhilised erinevused kahe varasema kavaga?

Kõigepealt meenub seesama ümarlaua idee, mille eesmärk on ühiskondlik mõttevahetus. Oleme näinud, kuidas

¹ Ilvese küttimine aastate kaupa: 2011/2012 – 100; 2012/2013 – 87; 2013/2014 – 16; 2014/2015 – 2; 2015/2016 – 19; 2016/2017 – 0. – Toim.

20

suurkiskjate teema on teise kava ajal (2012–2021) muutunud palju ühiskondlikumaks. Olen tihedalt suhelnud varasemate kavade autoritega. Ühiskondlikult on see teema muutunud palju tulisemaks. Suurkiskjad ei ole enam nende üksikute aktivistide küsimus, kes on sattunud mõnd huvirühma esindama, vaid see on kogu lääne ühiskonna looduse mõtestamise paradigma muutus. Küsimus ongi muutunud väga ühiskondlikuks, suurkiskjate kaitsele pööratakse aina rohkem ja rohkem tähelepanu. Loodust meie ümber märgatakse ja tähtsustatakse üha enam. See on väga suur erinevus.

Põhimõtteline muudatus on kaitse- ja ohjamisalad, et jaht oleks suunatud kahjustuste ennetusse ehk sinna piirkondadesse, kus kahjustused päriselt esinevad.

See on seotud eelkõige hundi ja karuga, kes põhjustavad suurema osa kahjustusi.

Varem olid valdavad hundikahjustused, viimasel ajal aga hakkab karu hundist mööda minema, usutavasti suure arvukuse tõttu. Hoiu- ja ohjamisalad tähendavad, et on piirkonnad, kus jahipidamine ennetab kahjustusi, aga seal kõrval on kindlad piirkonnad, kus suurkiskjaid hoitakse, kus liikide asurkonnad saavad looduslikult areneda. Jaht neil aladel puudub või on minimaalne. Suurkiskjatega ei ole võimalik seda täielikult tagada. Nii palju kui võimalik, tuleks anda neile liikidele võimalus saavutada looduslik seisund. Hundi kohta on pakutud välja, et kui hundikari saab kujuneda loomulikul moel, siis võiks olla vähem kahjustusi. Suurem kari suudab murda suuri uluksõralisi ega pea minema lambaid murdma.

See on muidugi paras pähkel, kuidas selline kaitse- ja ohjamisalade süsteem püsti panna. Kui lasta liigil loomulikult olla, siis hakkab arvukus suurenema, see on mingil moel seotud ka kahjustustega. Nii et tuleb leida muud kompenseerimise võimalused, mis tagaks, et kahjustused oleksid väiksed ka suurema arvukuse korral. See on punkt, kuhu peaks oma teadusliku mõtlemisega jõudma. Mitte nii nagu senini, et suur arvukus versus väike arvukus tähendab automaatselt rohkem kahjustusi või vähem kahjustusi. Peamine on saada toimima need väikesed nüansid, et saavutada suhteliselt suure arvukuse juures suhteliselt madal kahjustuste määr. Jahimeestele mõeldes tuleks arutada, kuidas korraldada suurkiskjate jahti niimoodi, et konflikt loodus- ja loomakaitse, aga ka loodusturismiga oleks võimalikult väike.

See eeldab edaspidi ametkondade paindlikumat ja kiiremat otsustamist.

Ma arvan küll. Eriti kui jaht toimub kahjude ennetamiseks ja korduvkahjustuste piirkonnas. Üks suur probleem on, et kahjustused toimuvad ühel aastaajal ja jahti peetakse teisel hooajal. Et saaksime operatiivselt otsustada, ongi vaja ühelt poolt head seiret ja teiselt poolt head otsustussüsteemi, kuhu on kaasatud erinevad huvirühmad.

Eestis on väga palju inimesi, kes ei kuulu ühtegi suurkiskjate huvirühma. Milline on inimeste üldine suhtumine või meelsus?

Kuidas see on muutunud? Suurkiskjatega juhtunud lood ületavad meedias enamasti uudiskünnise.

Suurkiskjate teema on kindlasti see, millega lugejat meedias enda poole püüda. Ühiskondlik polariseerumine ei ole hea. Suurkiskjate korral on see oht olemas. See on laiemalt rahvahariduse ja üldise teadlikkuse tõstmise küsimus.

Loomulikult on uudislood suurkiskjatest väga vajalikud ja näiteks kahjustuste küsimuses ei tohi silma kinni pigistada. Samal ajal peab teadvustama, et lammas on hundile toit. Me ei saa hunti süüdi mõista sellepärast, et lammas talle maitseb. Hunt on kiskja. On vaja teadmisi, kuidas loodus toimib. See on hariduse küsimus.

Need vastuolud jäävad suurkiskjatega paratamatult alati. Ükskõik, kuidas me neid teemasid käsitleks, ei jõua vist kunagi täiuslike lahendusteni.

Piltlikult öeldes oleks meile vaja piksemaste, mis pinged maandaks. Teemad, mis kipuvad polariseeruma ja võivad palju kahju tekitada, vajavad maandust, mis juba eos suudaks tugeva polariseerumise ära hoida, et ülelöök ei tuleks nii hävitav. Selle küsimusega tuleb tegeleda nii riiklikult kui ka ühiskondlikult.

Suurkiskjad paraku on selline vastuoluline liigirühm, mis tekitab pingeid. Me ei saa ometi neid asurkondi ära hävitada, kui tulla alguses mainitud sajanditaguse suhtumise juurde. Pinget oleks ilmselt vähem, kui neid loomi ei oleks, aga see suhtumine tänapäeval ei päde.

Vt samal teemal Jaanus Remm, Maris Hindrikson.

Suurkiskjad vajavad inimestevahelist mõistmist ja koostööd. – Eesti Loodus 2022, nr 5, lk 20–28.

21

TIKKA A T3X LIT LITE TE

HIND al. 1169 1169€ 9€

• • • • •

Uuenenud disain n Vahetatav etatav püssi käepide Lisatav esilaad Pehmem kabakumm Metallist lukukate

Tallinnas Mustamäe tee 18 tel 655 0295

Tartus Raatuse 20 tel 745 1136

www. ww www.schotter.ee w.sc .sc sch scho ho otttter.e er.e er .ee

- TEADUS -

Kuidas Baltikumis suhtutakse suurkiskjate salaküttimisse?

TEKST TÕNU PÄRN

Esmaste hinnangute järgi on suurkiskjate salaküttimine haruldasem Lätis ja levinuim Leedus.

K

olm Balti riiki on üks piirkond, kuid igal riigil on eripärad. Ülevaate saamiseks, kuidas on viimase 16 aastaga muutunud suhtumine suurkiskjatesse, toimub 2022. aastal veebiküsitlusena Balti riikide ühisuuring. Vastuseid otsitakse paljudele küsimustele, sh ka neile, millest eriti rääkida ei taheta, kuid mis on vaieldamatult tähtsad ja vajavad vastuseid. Üks selliseid on salaküttimine.

Suurkiskjate salaküttimise leviku hinnangu kohta annavad veebiküsitluse jooksvad andmed 1. juuni seisuga mõtlemisainet. Joonistuvad välja esimesed sarnasused ja erinevused.

Suurim eristuja on Leedu.

100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 %

21,92

27,09

9,09

4,87

25,09

22,96

27,75

30,74

16,15

14,34

Baltikum

Eesti

Väga haruldane

Haruldane

Levinud

23,02 5,19

20,99

11,96 19,44

Vastama oodatakse kõiki jahimehi

31,89

26,64 23,26 24,15

Läti Laialt levinud

Eestile ja Lätile, kus enamasti peetakse salaküttimist haruldaseks või väga haruldaseks.

Esmaste hinnangute järgi on suurkiskjate salaküttimine haruldasem Lätis ja kõige levinum Leedus. Eesti olukord sarnaneb Lätiga, kuid hinnangute „haruldane“ ja „väga haruldane“ summa poolest poolel teel lõunanaabrite vahel. Seejuures ei tohi unustada, et riikide sees võivad olla suured piirkondlikud erinevused.

Kuigi Baltimaad on maailma mõistes väikesed, on neis mitmekesine loodus ja palju omalaadseid piirkondi.

Uuring alles käib, seega ei ole veel võimalik näidata hinnanguid, milline on salaküttimise mõju suurkiskjate populatsioonidele, samuti hinnangut salaküttimisele kui sellisele, seoseid ulukikahjudega ning vastajate (talunikud, jahimehed, tavakodanikud maalt ja linnas) vaatenurki, probleeme ega ka muud põhjalikumat analüüsi. Kõik need küsimused eeldavad ausaid vastuseid, mida pole mõjutanud teadmine teiste sama piirkonna (maakond, vald, Eesti piirkond jms) inimeste vastused.

13,46

Leedu Ei oska öelda

Joonis. Hinnang suurkiskjate salaküttimise levikule seisuga 1. juuni 2022.

Eesti kohta torkab silma, et igal neljandal vastajal (27%) ei ole hinnangut suurkiskjate salaküttimise levikule, sarnane olukord on ka Lätis (23%). Lätlased peavad suurkiskjate salaküttimist kõige sagedamini (24%) väga haruldaseks.

Leedu vastajad on tunduvalt kindlamad hinnangute andmisel, ainult ligikaudu igal kümnendal (12%) puudub hinnang salaküttimise leviku kohta. Veel rohkem eristub Leedu sellega, et üle poolte vastajatest (51%) peab salaküttimist levinuks või laialt levinuks. See on vastupidine

Kolmest Balti riigist oli 1. juuniks vastanuid 2112. Praegu on vastajate hulgas liiga vähe nende huvirühmade esindajaid, kelle arvamusi ja teadmist sooviks Tartu ülikooli terioloogia õppetool teada. Näiteks jahimehi on 600 ja talunikke 462. Suvekuudel polnud erilist vastamisaktiivsust. Seega soovime väga vastajaid juurde leida. Palume osaleda Baltikumi suurkiskjate uuringus, et täita lüngad asjatundliku teabega ja eeldatavalt muuta ka Eesti „Ei oska öelda“ protsent (27%) väiksemaks.

Uuringu anonüümse veebiküsitluse leiab veebilehelt https://survey.ut.ee/index.php/541634?lang=et. See on avatud jõuludeni. Vastama oodatakse kõiki jahimehi, samuti ollakse tänulikud, kui jahimehed räägiks uuringust oma tegutsemispiirkonna maaomanikele ja põllumeestele ning kutsuksid neidki osalema. Mida rohkem ja mida erinevamaid asjaga seotud isikuid veebiküsitlusele vastab, seda parem pilt kujuneb, kuidas suhtuvad inimesed suurkiskjatesse, aga ka ulukikahjudesse, küttimise olukorda jne.

Kui seoses uuringuga tekib küsimusi, võib pöörduda Tartu ülikooli terioloogia õppetooli poole ühel järgnevatest kontaktidest: Maris Hindrikson, maris.hindrikson@ut.ee; Egle Tammeleht, egle.tammeleht@ut.ee või Harri Valdmann, harri.valdmann@ut.ee.

ALLIKAD Tartu ülikooli terioloogia õppetool (2022). Algab Balti riikide ühine uuring ühiskonna suhtumisest suurkiskjatesse. Eesti Loodus, aprill 2022, lk 246.

22

Avasta maailma!

SEIKLUSEKS POLE KUNAGI LIIGA PIME

FENIX HT18

Võimas ja vastupidav taktikaline taskulamp

Erakordselt pika valgusvihuga laetav taskulam

• Punane ja roheline valgus (ei vaja eraldi filtreid) • Komplektis laetav aku (3500mAh) Võimsus max 1500 lm • USB laadimisjuhe Valgusvihk max 350 m • Vee- ja tolmukindel (IP68, 2m) • 1 varu O-rõngas. €

• Kaasas punane ja roheline filter • Komplektis laetav aku (5000 mAh) • USB-C laadimisjuhe • Vee- ja tolmukindel (IP68, 2m) • 1 varu O-rõngas

135

FENIX UC35

FENIX PD36R

Võimsus max 1500 lm Valgusvihk max 925 m

149 €

FENIX LR40R

Ülivõimas, kompaktne, multifunktsionaalne taskulamp-akupankp

Väike, kompaktne ja võimas taskulamp

FENIX TK20R

Topeltkorpusega võimas taktikaline taskulamp

Erakordselt võimas ja pika tööajaga funktsionaalne laetav taskulamp

Võimsus max 1000 lm Valgusvihk max 266 m

Võimsus max 1000 lm Valgusvihk max 310 m

Võimsus max 1600 lm Valgusvihk max 283 m

Võimsus max 12 000 lm Valgusvihk max 640 m

FENIX HL60R

Pika tööajaga pealamp

Eriti võimas ja pika tööajaga laetav pealamp

Võimsus max 950 lm Valgusvihk max 116 m

Võimsus max 1300 lm Valgusvihk max 170 m

99 €

110 €

FENIX taskulampide tippkvaliteedi, erakordse võimsuse, vastupidavuse ja funktsionaalsuse tagavad parimate materjalide kasutamine ja pidev arendustöö. Lampide valmistamisel kasutatakse kergalumiiniumist väliskorpust, anodeeritud pinnakatet, kristallselget läätse, ülivõimsaid LED-elemente, kullatud vedrusid ning optimaalset energiakasutust. Erinevate töörežiimidega põrutus- ja veekindlaid FENIX taskulampe usaldavad professionaalid ja armastavad tavakasutajad.

TAMREX OHUTUSE OÜ

114 €

84 €

300 €

FENIX HM65R-TR

112 €

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub!

FENIX TK26R

Tel 654 9900 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 139c, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Rakvere tee 23 • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a

- Aktuaalne -

Jahindusnõukogude küttimiskokkulepped 2022/2023. jahiaastaks Populatsiooni tasakaalukas soolis-vanuseline koosseis ja põlvkondade rohkus on üks tähtsamaid põtrade hoiumeetmeid.

TEKST PRIIT VAHTRAMÄE FOTO JÜRI JÕEPERA

Keskkonnaagentuur soovitas küttida vähemalt 4800 põtra.

K

okku on lepitud 4451 põdra küttimises 14 maakonnas. Keskkonnaagentuuri soovituslik küttimislimiit oli 4800–5400 isendit. Ainsana ei saavutatud konsensuslikku kokkulepet Järvamaal erametsaliidu vastuseisu tõttu.

Jahiseltside ettepanek oli küttida 248 põtra, kuid erametsaliidu esindaja jäi omapoolse küttimissoovi (280 põtra) juurde.

(Erametsaliidu esindaja ei andnud ka nõusolekut põdrajahi alustamiseks ilma kvoodinumbrit kokku leppimata. – Toim.

22. septembri seisuga.)

Alla KAUR-i minimaalse soovituse lepiti kokku kuues maakonnas: Põlva-, Pärnu-, Rapla-, Tartu-, Võru- ja Saaremaal. Põdrapopulatsiooni kaitseks on langetatud mõistlikud ja populatsiooni hoidvad otsused ka Ida-Virumaal ja Pärnumaal, kus küttimislimiiti võib tegeliku olukorra alusel muuta +/–15%. Mõistlik kokkuleppe struktuuri hoidmiseks saavutati Jõgevamaal: kui vasikaid ei kütita, ei peeta seda limiidi täitmata jätmiseks. Struktuuri muutmise kokkulepe +/–30% tehti ka Lääne-Virumaal. On tähtis, et jahiseltsid ei kasutaks kokkulepet nii, et vasikate asemel kütitakse täis-

24

kasvanud loomi. Range, kuid väga mõistlik kokkuleppe tulevikuks saavutati Võrumaal, kus jahimehed on kohustatud jälgima struktuuri. Praegu, kui jahimehed peaks küttima juurdekasvu piires, ei tohiks küttida üle juurdekasvu ja küttida tuleks struktuurselt, et mitte survestada üht või teist sugupoolt rohkem.

Oleme otsinud põhjendusi, miks meil ei ole vasikaid, viidates viimasele seirearuandele 2022. Aastal 2021 kütitud emaste põtrade viljakusnäitajad olid viimase kolme aasta ja kokkuvõttes ka viimase 15 aasta madalamad. Väga negatiivset mõju põtrade viljakusnäitajatele võis avaldada 2021. aasta rekordiliselt kuum ja sademetevaene kuum suvi. See mõjutas põtrade konditsiooni. See olukord süveneb ja ilmselt läheb ka hullemaks.

Eelmises Eesti Jahimehes (nr 4) ilmunud Jüri Tõnissoni artiklis on põdrauurija Tuire Nygren osutanud, et alla 140-kilose lahangukaaluga lehmmullikatest ovuleeris ainult 40%, aga üle 160-kilostest 90%. Mullikaealised ovuleerisid hooajal ainult korra, aga vanemad korduvalt. Niisiis on populatsiooni tasakaalukas soolis-vanuseline kooseis ja põlvkondade rohkus üks tähtsamaid põtrade hoiumeetmeid. Dominantsete pullide rohkus jooksuajal on koguni nii tähtis, et Mikael Wikström on seda rõhutanud kui põdralehmade mitmik-ovulatsioonide suurema esinemissageduse hormonaalset stiimulit.

Punahirv

KAUR-i minimaalne soovitus Eesti kohta oli 3349 hirve.

Jahindusnõukogud leppisid kokku 3263 hirve küttimises, millest 82,56% on meie saarte jahimeeste kohustus. Hiiumaal tuleb küttida 539 ja Saaremaal 2155 hirve. Kõige suurem kohustus mandril on Viljandimaal (170), järgnevad Pärnu(120) ja Valgamaa (100). Kokkuleppe minimaalse hulga küttimiseks saavutas üheksa maakonda, kõigis teistes maakondades, kus hirve on väga vähe, võivad küttida kõik limiidi- ja struktuurivabalt.

Metssiga

KAUR-i minimaalne soovitus oli küttida 14 000 metssiga.

Kokkulepped saavutati 12 maakonnas, lepet ei saavutatud kolmes maakonnas (Võru-, Saare- ja Põlvamaa), sest jahimeeste hinnangul on KAUR-i soovitatud minimaalne limiit liiga suur, et sellist kohustust võtta. Üheksa maakonna jahindus-

- Aktuaalne nõukogudes on kokkulepe küttida 9079 isendit. Küll aga viies maakonnas (Harju-, Järva-, Rapla-, Tartu- ja Viljandimaal) lepiti kokku alla KAUR-i minimaalse soovituse. See võib tähendada, et keskkonnaameti (KeA) käskkirjaga suurendatakse nende maakondade kohustust KAUR-i minimaalse soovituse tasemele. KeA käskkirja alusel jääb jahimeeste küttimiskohustuseks siis ikkagi 14 000 isendit. Tõenäoliselt nii palju isendeid ei kütita, sest küttimiskohustuste määramine piirkondadele, kus siga ei ole, ei suurenda nende arvukust piirkonnas ega tekita küttimisvõimalust.

Metskits

KAUR-i minimaalne soovitus oli 24 450 metskitse küttimine.

Jahimeeste enda soov oli eelmise aasta omast ainult 3,8% väiksem. Konsensuslik kokkulepe saavutati 14 maakonnas ja ainult Põlvamaal ei suudetud minimaalset kohustust kokku leppida. Jäi nii nagu eelmisel aastal ehk kütitakse nii palju kui võimalik. Eelmisel hooajal kütiti 1292 metskitse ja jahimeeste soov selleks aastaks oli 1069 isendit. Enamik maakondadest (kümme) sõlmis kokkuleppe, mis oli KAUR-i minimaalne soovitus või natuke üle selle (Läänemaa +5 ja Lääne-Virumaa +98), kuid kolm maakonda sõlmisid kokkuleppe alla KAUR-i miinimumsoovituse. Pärnumaa võttis väiksema kohustuse, sest RMK ei võtnud kohustuseks KAUR-i soovituslikku mahtu ja limiit lepiti kokku eraldi: RMK 230 ja teised 2600 metskitse, seega kokku 2830 isendit. Tartumaal lepiti kokku 1648 metskitse küttimises, mis on 252 isendit vähem kui KAUR-i soovitus. Võrumaa jahindusnõukogu leppis kokku 1108 metskitse küttimises.

Kokku on lepitud 21 764 metskitse küttimine. Kui siia lisada Põlvamaa eelmise aasta küttimisnumber, siis võiks loota, et jahimehed kütivad sellel hooajal ligi 23 000 metskitse.

Alates 2018. aastast suurenes metskitse küttimine märksa enam kui eelnevatel aastatel (olles enne rasket talve 2009/2010 veel aastatel 2007–2009 keskmiselt 17 500) ja saavutas 2019. aastal kõigi aegade rekordi (31 032). Viimase nelja aasta keskmine küttimine on 26 414 metskitse.

Maakond Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa TARTUMAA Valgamaa Viljandimaa Võrumaa KOKKU

Põdra Punahirve Metskitse Metssea kokkulepe kokkulepe kokkulepe kokkulepe 2022 2022 2022 2022 460 90 330 210

0 539 7

1800 450 699 1600 1200 905 1598

599 2300 550 550 234 600 400 1200 367

9079

340 307 215 601 370 246 251 280 505 246

2155 0 120 170 100

2830 1600 2126 1648 1600 2600 1108

4451

3263

21764

67 15 90

457 800 1022 0

Naha parkimine ja müük juba aastast 1913. Üle 100 aasta kogemust.

TOOTED Eestimaised naturaalsed ja naturaalsete ja värvitud allergiavabad TOOTED lambanahad

lambanahkade müük

Värvitud lambanahad Eestimaised naturaalsed ja taimparknahkade müük TOOTED (susside, kasukate jne jaoks) allergiavabad lambanahad Eestimaised naturaalsed ja Taimparknahad Värvitud lambanahad müük kopranahkade TOOTED allergiavabad lambanahad (susside, kasukate jne jaoks) Eestimaised naturaalsed ja Värvitud lambanahad parkimine TEENUSED lambanahkade TOOTED Taimparknahad allergiavabad lambanahad (susside, kasukate jne jaoks) Lambanahkade parkimineja Eestimaised naturaalsed Värvitud lambanahadparkimine ulukinahkade Taimparknahad allergiavabad lambanahad TEENUSED (susside, kasukate jne jaoks) Ulukinahkade parkimine Värvitud lambanahad Lambanahkade parkimine

Taimparknahad TEENUSED (susside, kasukate jne jaoks)

Skineks OÜ

Lambanahkade parkimine

Nahkade parkimisel kasutame Taimparknahad Suur 49b, Jõgeva 48306 Ulukinahkade parkimine TEENUSED kvaliteetset Saksamaa

Tel: +372and 505 8681 Zschimmer Schwarz parkainet.

Lambanahkade parkimine

Ulukinahkade parkimine TEENUSED Tel: +372 562 227 60 Nahkade parkimisel kasutame

kvaliteetset Saksamaa skineks@skineks.ee Lambanahkade parkimine Zschimmer andparkimine Schwarz parkainet.

Ulukinahkade Nahkade parkimisel kasutame KONTAKT www.SKINEKS.ee kvaliteetset Saksamaa Suur 49b, Jõgeva Zschimmer andparkimine Schwarz parkainet.

Ulukinahkade

- JAHIKODA KORDA Kaarma piiritusevabriku varemetest on saanud tänaseks Gun & Shoti jahimaja.

Piiritusevabrikust jahimajaks

TEKST JAANUS VAIKSOO FOTOD ERAKOGU, JAANUS VAIKSOO

Väike-Maarja aleviku serval asub jahindusühistu Gun & Shot vanast telliskivihoonest ehitatud jahimaja. Kunagi oli see Kaarma piiritusevabriku masuudihoidla pumbajaam.

J

ahindusühistu Gun & Shot asutati 1999. aastal. Alates 2005. aastast tegutsetakse Väike-Maarja ümbruse jahimaadel ja ollakse Rakvere jahindusklubi liige. Gun & Shoti asutaja ja juhatuse liige Heimar Lepiksoo näitab rohtukasvanud tiigi kaldal kõrguvat maja, mille teisele korrusele viib massiivne metalltalade ning -võrestikust astmetega trepp. „Kõik siin on algusest lõpuni seltsi jahimeeste enda ehitatud. Suur osa on taaskasutatud materjal, näiteks selle teise korruse puidust laudise saime lume all kokku vajunud kuurist,“ seletab Heimar. „Suure panuse jahimaja ehitusse andis ühistu juhatuse pika-

aegne liige Olavi Lossi, kes 2020. aasta sügisel meie hulgast lahkus.“ Gun & Shot otsis endale pikki aastaid sobivat krunti, kuhu jahimaja

Gun & Shoti jahimaja on näide sellest, kuidas hea pealehakkamise korral on võimalik väikese eelarvega ehitada seltsile korralik jahikoda.

26

ehitada, senini oli ulukite töötlemiseks kasutatud jahimeeste kodusid. Selline olukord ei saanud lõputult kesta. Olavi Lossi talletas talle omase põhjalikkusega üksikasjalikult jahimaja soetamise ja ehituse kroonika. Gun & Shoti jahimaja on näide sellest, kuidas hea pealehakkamise korral on võimalik väikese eelarvega ehitada seltsile korralik jahikoda, kus on ulukite esmatöötlusruum, väike jahisaal koos köögiga, magamistoad ja kontoriruum.

Aga lehitseme pisut Olavi Lossi kirjapandud kroonikat.

Kui jahisektsioon hakkas tegutsema omaette jahindusühistu GUN & SHOT nimega 4. augustil 2005, hakkasime väga tõsiselt mõtlema oma jahimajale.

- JAHIKODA KORDA -

Piiritusevabriku varemetest pidi saama jahimeestele oma jahimaja.

4. märtsil 2009 otsustas üldkoosolek: „Soetada jahimaja V-Maarja jahipiirkonnas ja ehitada välja ulukite töötlemise koht.“ Juhatus leidis 2014. a talvel endise Kaarma piiritustehase unarusse jäetud masuudihoidla kütuse pumbamaja, mida kasutasid ümbruskonna elanikud prügilana. Hoonel puudusid uksed ja aknad, lame ruberoidkatus lekkis, põrandal oli ligi 1 meetri paksune olmeprügikiht.

15. märtsil 2014. a üldkoosolek otsustas: „Soetada kinnistu masuudihoidla Ebavere külas. Meie jahimehed olid ühel meelel, et ühest „tondilossist“ Kaarma tiigi kaldal saaks korralik hoone heakorrastatud ümbrusega. Kinnitada liikme kohustuseks ühistusisestel töödel osaleda 24 tundi 2014. ja 2015. aastal.“ Juhatus otsustas mitte kasutada palgalist tööjõudu. Teeme kõik ise.

18. märtsil 2014. a sõlmisime notariaalse ostu-müügilepingu masuudi-

hoidla kinnistu soetamiseks AS Marcaliga.

Nüüd juba OMA kinnistul esimesel tööpäeval 22.03.2014 osalesid Heimar Lepiksoo, Olavi Lossi, Ülo Hallik, Vadim Šavrak, Jaan Orgla, Margus Ummik, Jan Kõnnu.

Alustasime hoonest olmeprahi ja muu sodi eemaldamisega. Likvideerida tuli ka masuudireostus seintel ja pinnases, mis nõudis eneseohverdavat tööd. Kogu territoorium oli võsastunud ja rämpsu täis ning parema väljanägemise saavutamiseks tuli ka kõrvalasuvatel kruntidel heakorrastust teha.

Pärast ehitusloa saamist läks kibedaks ehituseks.

19.04.2014 said hoonele paigaldatud aknad ja 21. aprillil saime sarikad peale.

Ehituse tarvis lauamaterjali tooraine varumine käis omal jõul Triigi metskonnast ostetud metsakuivadest okaspuudest.

2014. a juunis lõime ülemise korruse seinad 100 aasta vanustest Lilleoru kinnistul lumeraskuse all kokkuvarisenud heinaküüni laudadest.

Välistrepi saamiseks hankis Tarmo astmed, Heimar kaks U-raudtala

Karjamõisa tee 12, Äksi alevik, Tartumaa 60543 Telefon (+372) 5346 0137, (+372) 5307 6666 • e-post alpina@alpina.ee • www.alpina.ee

Jahimehe parim koostööpartner konservija vorstivalmistamisel.

Parimad hinnad Baltikumis!

- JAHIKODA KORDA ning Jüri Vilimaa oma võimalustega abistas trepi paigaldamise ja ülemise platvormi ehitamisel. Trepi paigaldasime kohale 15. juulil 2014.

Oktoobris sai likvideeritud vana betoonpõrand ja masuudisegune täide ning asendatud see värske liivaga 30 m³, mis tuli meil kinni vibreerida.

Rohkete piltidega dokumenteeritud majaehituspäevik jätkub sel kombel avamispeoni välja.

Esimene üldkoosolek ja avamispidu oma jahimaja saalis toimus 12. märtsil 2016. Sealtpeale on jahimaja kogu jahihooaja vältel aktiivses kasutuses. „Siin me alustame jahti ja siin lõpetame. Iga jahipäeva lõpus on kuum supp ja meil on traditsioon, et kõik jahil osalenud mehed on ka jahipäeva lõpetamisel, muidu pole mõtet tullagi,“ räägib Heimar. „Meie ühistu sümboolikaks on karupea kahe ristatud karabiiniga ja alati on tavaks enne ühisjahi algust visata pilk tuule suuna kindlaks tegemiseks katusel olevale omalaadsele tuulelipule.“ Tööd on jahimaja juures veel kõvasti. Ülemise korruse toad ootavad valmimist. Välisviimistluseks sobiks sellise maja seinale näiteks karukoobast kujutav grafiti, kuid see tuleb ilmselt küll mõnelt tänavakunstnikult sisse osta.

Heimar Lepiksoo jahindusühistu laskepaiga väravas.

Jahindusühistu Gun & Shot vapp.

Neli hoolduspiirkonda

Jahiühistusse Gun & Shot kuulub 28 jahimeest ja -naist, liikmete keskmine vanus on 54,4 aastat. Juhatus on ühistu põhikirja järgi kaheliikmeline. Aastast 2005 juhtisid seltsi Heimar Lepiksoo ja Olavi Lossi. Kui Olavi 2020. aastal haiguse tõttu taandus, valiti tema asemele Kalvo Õim.

Jahimaid on ühistul 11 060 hektarit, mis on jagatud seltsi liikmete vahel omakorda neljaks hoolduspiirkonnaks. „Hoolduspiirkondade süsteem on ennast õigustanud,“ selgitab Heimar. „Piirkondadel on vanemad. Alati on ülevaade olemas, kes kuskil jahti peab.

Nii kui pauk käib, on enam-vähem teada, kes lasi.“ Suurem osa Gun & Shoti jahimeestest on kohalikud, ühistusse kuuluvad ka jahinaised Heete ja Stella. Jahimaja pingelise ehituse kõrval on jahiühistu leidnud jõudu ja aega ehitada Sandimetsa külla vanasse karjääri korralik laskepaik, kus on olemas 35, 50, 100 ja 150 meetri kuulirada.

Laskepaik on populaarne ka naaberseltside jahimeeste hulgas. Siin saab

Jahindusühistu Gun & Shot jahimaja avamispidu toimus 12. märtsil 2016.

nii harjutada, püssi sisse lasta kui ka laskekatse sooritada.

Ja et töö kunagi otsa ei saaks, siis ostis ühistu endale hiljaaegu veel jahimaja ees oleva suure tiigi koos vana piiritusetehase laborihoonega kaldal. Kui kõik ükskord korda jõuaks teha, saaks sellest Väike-Maarjas väga kena ümbrusega paik. Igal juhul algus on tehtud, sest „Teeme ära!“ talgupäeval puhastasid jahimehed Kaarma tiigi kaldaid.

28

Kust aga on tulnud jahindusühistu nimi Gun & Shot? „Ise mõtlesime välja,“ naerab Heimar. „Tahtsime, et oleks veidi omapärasem. Nii panimegi Gun & Shot ehk maakeeli püss ja pauk.“ Teatrietenduse kohta öeldakse, et kui püss ripub seinal, siis peab see ka pauku tegema.

Mis siis rääkida veel ühest tõsisest jahiseltsist – kui on gun siis peab olema ka shot.

- JUUBILAR -

Enn Mahoni 70 Metsa- ja jahimees Enn Mahoni on aastate jooksul vähemalt kolm korda Eesti metsad risti-põiki läbi käinud. Nüüd naudib ta vaikust ja loodust maakodus Varblas.

TEKST JAANUS VAIKSOO FOTOD ERAKOGU, JAANUS VAIKSOO

Traditsiooniline sokujaht.

J

ahikaugete inimeste hulgas on küllalt levinud arvamus, et kui jahimees tahab metsa jahile minna, siis võtab ta püssi ja koera ning lihtsalt läheb. Tegelikult teab iga kütt, et jahipidamine on üks kõige enam seadustega reguleeritud ja kindlate plaanidega kavandatud tegevusaladest, millest päris suure osa hõlmab jahimajandus: ulukite arvukuse hindamine ja planeerimine, kui palju loomi võiks ühte või teise jahipiirkonda liigiti mahtuda, et ulukipopulatsioonid oleksid hea tervise juures ja tulevikus jätkusuutlikud. Just selliste jahipiirkondade majanduskavade koostamine oli ligi neli aastakümmet Enn Mahoni igapäevatöö sisu. Võib liialdamata öelda, et tänu temale ja tema kolleegidele ÜK Metsaprojekti jahindusosakonnast olid Eesti metsade ulukid omal ajal hästi hoitud ja majandatud. Kuid kes teaks paremini kui Enn Mahoni ise, kui oluline valdkond on jahimajandus.

Sõidan Ennule külla Pärnumaale Varbla kanti Kadaka külla.

On varasügisene päev. Pikk külavahetee lookleb suurte tammede ja üksikute talude vahel, kuni lõpeb taluõues. Päike paistab, sügis näitab värve, Enn seisab keset hoovi ja laseb kõigepealt külalisel uudishimulikult ringi vaadata.

Tunnen huvi, kas siit metsa vahele peidetud talust on pärit ka Enn Mahoni juured. Üllatuseks tuleb välja, et mees on hoopis Tallinnas üles kasvanud, Nõmme ja Mustamäe poiss.

Varbla ning Vatla kandi ümbrus on tema poisikesepõlve jahimaa.

30

Mismoodi Mustamäe poiss Eestimaa teise otsa jahile sattus?

Mu vanemad on pärit hoopis Raplamaalt, isa Kalbu, ema Kokuta külast, aga mingil hetkel läksid Tallinna. Kui mina 1952. aastal sündisin, elasime Nõmmel üürikorteris. Mustamäele kooperatiivkorterisse kolisime 1963, Mustamäed oli hakatud siis alles ehitama. Esimesed neli kooliaastat käisin Koidu tänaval Tallinna 4. keskkoolis, siis läksin reaalkooli. Isa töötas Tallinna teedeehitus- ja remondivalitsuses ning neil oli

- JUUBILAR siinkandis Saarma kala- ja jahimeeste puhkebaas. Isa oli jahisektsiooni juhataja, igal nädalavahetusel tuli asutuse buss siia, käisin sageli isaga kaasas ja 1971. aastal hakkasin juba jahimeheks. Nii et tegelikult olen eluaeg Vatla maadel jahti pidanud.

See oli siis ka põhjus, miks sinust sai metsamees?

Jah, kindlasti. Lõpetasin keskkooli1970. aastal ja läksin Tartusse EPA-sse (Eesti põllumajanduse akadeemia – J. V.) metsandust õppima. Tudengina käisin Järvseljal jahil, seal oli metsandustudengite õppebaas. See oli väga tore aeg, õppejõud ja üliõpilased olid nagu üks punt, ega meie hulgas jahimehi väga palju olnud. Aga kodus olles käisin ikka Vatlas jahil.

nad, siis tulid kolhoosid-sovhoosid, mille põhjal moodustati jahipiirkonnad, ja siis iseseisvuse ajal tulid vallad. Olen kõik need etapid üle elanud.

See on väga pikk aeg. Kui kaua sa selles ametis olid?

Metsaprojekt kestis Eesti vabariigi taastamiseni, siis muudeti see metsakorralduskeskuseks, ehkki töö sisu oli sama. Ma ei teinud muidugi seda kõike üksi, parimatel aegadel oli meid viis meest, kes metsas käisid, pärast olime kolmekesi, pluss tehnikud, kes koostasid kaarte ja tegid andmetöötlust.

Jahimaade korraldusega?

Jah. Metsaprojekti ülesanne oli riigi- ja kolhoosimetsade majanduskavade koostamine ning meie hakkasime tegema jahipiirkondade majanduskavasid ja -plaane. Võib öelda, et olen Eesti metsadele kolm tiiru peale teinud ja selle ajaga on palju muutunud. Alguses olid jahipiirkonna aluseks metskon-

Hakkasite koostama jahipiirkondade majanduskavasid.

Jah, vastavalt ulukite elupaikadele ja toidubaasile tuli maad ära hinnata ja see oli Eesti jahipidamise alus. Seal oli kõik kirjas, kui palju ulukeid võiks olla ja palju küttida. Ühesõnaga põhjalik analüüs. Alguses tegime neid kavasid suurulukitele, hiljem tuli meile tööle Laanetu Kolla, siis hakkasime tegema ka kobrast. Jahipiirkonna jahikorralduskava oli alusdokument, kus oli kirjas kogu ulukihoole, seal oli määratud, kui palju peaks olema söödapõlde, hoidlaid ja sigade söödakohti. Vene ajal oli muidugi asi lihtne, näitasid, kuhu miski asi tuleb teha.

Praegu on see suhteliselt võimatu.

Meid liideti 2003. aastal metsainstituudiga ja moodustati keskkonnateabekeskus, jahiosakond likvideeriti sealt 2013.

Nii et kogu minu metsmehetöö ongi olnud jahipiirkondade tegemine, ülevaatamine ja planeerimine. Vanasti oli Venemaal jahindus päris kõval järjel, siis sealt sai Metsaprojekti päevil

Hahajaht Soomes koos lätlase Janis Baumanisega.

Aastate eest Soomes faasanijahil.

Vanemad jahimehed kogu Eestis tunnevad sind kui jahimaade korraldajat, kuidas sa selle ameti peale sattusid?

Kui ma 1975. aasta jaanuaris EPA lõpetasin, määrati mind suunamisega esialgu Tallinna metsamajandi Harku metskonda metsaülemaks, aga siis kutsuti ÜK Metsaprojekti jahindusosakonda inseneriks. Kevadel läksin veel aastaks sõjaväkke, aga kui tagasi tulin, hakkasin selle tööga pihta.

Väliköök on maakodu suvine keskpunkt.

31

Head kolleegid Enn Mahoni ja Nikolai Laanetu 1997. aasta alguses.

- JUUBILAR Vatla jahiseltsi jahimaja ees seisvad seltsi esimees Enn Tee ja Enn Mahoni.

igasuguseid andmeid, käisin palju õppepäevadel ja selle järgi sai tehtud kogu seda värki. Tänapäeval on metsa raiumine nii intensiivne, et kui saad plaani valmis, siis juba ei kõlba see kuskile, nii palju on uusi raielanke sisse tulnud, et ei saagi aru, mis seal on või mis ei ole.

Nüüd oma suure kogemuse pealt vaadates võid siis öelda, et selline kava on jahinduses tegelikult hädavajalik. Omal ajal tagas see ju, et ulukihoole ja majandamine olid kontrollitud ning heas korras.

Metsades käies kontrollisime kogu ulukihoolde üle: mis on tehtud, mida oleks juurde vaja, kas kohad on õiged. Siis sai kõik need asjad paika pandud ja oli olemas ulukihoolde abinõude plaan. See puudutas suurulukeid: põder, kits, hirv, siga, hiljem tuli kobras juurde. Me andsime jahipiirkondadele ette arvud: optimaalne ulukite arvukus, minimaalne ja maksimaalne arvukus, millest üle ei tohtinud mingil juhul minna.

Kui aga arvukus langes alla ette antud miinimumi, siis tuli jaht kinni panna. Andsime oma soovitused ka suurkiskjate kohta. Ütleme ausalt, me käisimegi kõik need maad kogu oma pundiga läbi ja meil oli hea ülevaade, mis seal on, millised on ulukite elupaigad, milline on söödabaas. Seda kõike peab teadma, et oskaks arvestada, kui palju ulukeid ühes või teises kohas võib olla. Kolla omakorda vaatas üle kõik jõed ja hindas kopraid, tegi plaanid, kust need tuleks välja püüda, ja kus nad võiksid olla. Välitööd kestsid maist oktoobri lõpuni kindlasti, isegi novembri alguseni. Talvel töötlesime andmeid ja vormistasime plaane, aga käisime ka talvistel kontroll-loendustel.

Nii et tänu EPA metsanduse stuudiumile saidki ameti, mis sulle meeldis ja sobis.

EPA-s sain põhitõed kätte. Kõik see, mida kasutasime hiljem planeerimisel, tuli paljuski koolist. Meie seltskonnas olime mina ja Ilmar Rammler metsamehed ja Nikolai Laanetu bioloog. Jahinduse poole pealt oli Boriss Šelepov lõpetanud Kirovi jahindusinstituudi ja Ago Justi õppinud Irkutskis jahindust. Seega tulid ühed ettepanekud jahimeestelt ja teised meilt. Nii me neid asju omavahel arutasime.

Praegu oleks kava tegemine ikka päris keeruline. Metsatööstus areneb sedavõrd kiiresti. Meie võtsime omal ajal maakondade metsaspetsialistide käest raieplaanid ja arvestasime ka, kui palju seal tulevikus raiuda oli plaanis, et kava

32

Rootsis messil 1980. aastatel. Vasakult Kaarel Roht, Enn Mahoni ja Tiit Randla. koostades päris puusse ei paneks. Kui oleks teinud kava seisuga, mis hetkel oli, siis oleks see läinud juba aia taha. Alati tuli arvestada, kui palju ühes või teises kandis tulevikus raiutakse.

Jahimees oled olnud juba pool sajandit. Milline jaht sulle meeldib?

Jaht on alati tore! Omal ajal sai kõvasti põdrajahti peetud.

Viimasel ajal olen käinud palju hirvejahil Saaremaal, Hiiumaal, Lätis ja Leedus. Aga minu kodused jahimaad on alati olnud siin, Vatla jahiseltsis. * Läheme välja. Enn näitab aeda ja ümbrust. Maja on ehitatud Eesti aja lõpus, kui isa selle koha ostis, oli kõik siin üsna halvas seisus. Aastatega on Enn koos abikaasa Piretiga Kasemetsa talu ehitanud ja kujundanud mõnusalt koduseks. Keset õue on suur väliköök, kohe näha, kui olulisel kohal on see pere ja sõprade jaoks. Väliköögi seinal ripuvad Ennu kogutud jahiteemalised kruusid. Iga külaline saab siit kohvi või tee jaoks valida meelepärase tassi. Külalistele on õue peal kaks kahekohalist telkmajakest ja kaugemale aiaserva on poeg Aare ehitanud oma pere jaoks väikese maamaja. Aare on samuti Vatlas jahimees. Maakodus käib vahel suvitamas ka tütar Liis. Õues on sügisene rahu ja vaikus. Mets talu ümber summutab tsivilisatsiooni hääled. Arusaadav, miks aastakümnete jooksul metsaga kokku kasvanud mees siit eriti enam linna ei kipu, vaid veedab enamiku päevi aastas maakodus. Enn Mahonil on olnud õnne, et tema poisikesepõlve pühapäevamaast ongi saanud nüüd päriskodu.

- Noor jahimees -

Noorte jahindusja looduslaager

TARTUMAAL Tartumaal Viidikese lasketiirus toimus 26.–28. augustini kolmas noorte jahindus- ja looduslaager.

TEKST JA FOTOD ANDRA HAMBURG

E

elnevatel aastatel on peetud laagrit Lääne- ja Hiiumaal. Seekordne korraldaja oli Tartu jahindusklubi koos partneritega. Tartu jahindusklubi tegevjuhi Tõnu Petersoni sõnul läks laager hästi korda: „Püüdsime pakkuda noortele põnevat tegevust. Laste nägudelt oli näha, et kuigi nad olid parajalt väsinud, olid nad siiski väga rahulolevad. Pakutust huvitas lapsi kõige rohkem laskmine ja laevasõit Emajõel.“ Kolmepäevase laagri sisse mahtus mitmesugune tegevus. Õpitubades juhendas Peeter Hussar, kuidas jahinuga teritada ja käsitseda ning sellega vesta ja voolida. Liivi Amor õpetas ulukeid tundma ja selgitas, kuidas hinnatakse trofeesid. Käimas on „Väärusta jahisaaki!“ aasta, sestap rääkis Danny Metsallik trofeede väärindamisest ja topiste tegemisest. Meelis Luht tutvustas pildistamist ja näitas, kuidas paremaid kaadreid püüda. Rita-Anette Kohava õpetas plokkvibust laskma.

Teisel päeval said noored kogenud laskeinstruktorite käe all päris püssidest lasta. Tartu suusaklubi instruktorid tutvustasid laskesuusatamist ja õpetasid laskmist ning noored said sel alal ka võistelda.

Külla tuli ka kaitseliidu Tartu malev, kes õpetas kompassi ja kaarti kasutama, maastikul orienteeruma, rakmete tegemist ja köiel laskumist üle veetakistuse. Kaitseliit tutvustas ka laskevarus-

Laevareis Emajõel.

Peeter Hussar õpetas poistele noa kasutamise õigeid töövõtteid.

34

- Noor jahimees Laste nägudelt oli näha, et kuigi nad olid parajalt väsinud, olid nad siiski väga rahul.

Danny Metsallik rääkis trofeede väärindamisest ja topiste tegemisest.

Kaitseliidu Tartu malevlased õpetasid kompassi ja kaarti kasutama ning maastikul orienteeruma.

Palupõhja looduskoolis.

35

tust ja rääkis, mida tähendab olla kaitseliitlane. See pakkus laagrilistele suurt huvi.

Kolmas päev algas Emajõel. Andres Põhjala rääkis kohalikust kalapüügist ja selle ajaloost ning tutvustas Alam-Pedja looduskaitseala ja luhtasid. Laevareisil Emajõele tutvustasid loodusgiid Peeter Hussar ja bioloogiaõpetaja Livia Roomets loodust. Nad juhtisid tähelepanu, kuidas looduses käituda ja mida märgata. Laevamatk viis Palupõhja külla Palupõhja looduskooli, kus kohtuti EJS-i juhatuse liikme ja kohaliku elaniku Jaak Volmeriga, kes tutvustas küla ajalugu. Õhtul toimus Viidike lasketiirus laagri lõpetamine ja parimate osalejatele autasustamine. Laagri korraldaja Tartu jahindusklubi, Eesti jahimeeste selts ja MTÜ Eesti Jahinaised tänavad kõiki osalejaid, kaitseliitu, juhendajaid, laskeinstruktoreid, Tartu suusaklubi, laevakapten Andres Põhjalat.

Toetasid Linnamäe lihatööstus, Adavere Meat, Trapper, jahiselts Bubo ja Kulno Rehkalt. Suur tänu teile!

- Noor jahimees -

Minu esimene jahilaager vat taldrikut. Pärast pikka harjutamist sain ühele taldrikule ka pihta. See lendas mitmeks tükiks.

Relvade kohta tahan öelda, et kui esimest korda relva kätte võtad, võib tunduda hirmus, aga kui paar pauku oled ära lasknud, siis tahad veel 20 pauku lasta. Kahjuks peab arvestama, et käsi väsib ära.

Laskmisosa lõppenud, läksime kaitseväega metsa onne ehitama. Õppisime, kuidas veeta öö metsas ja teha endale magamisase. Kui onnid olid valmis, siis tegime pakitoitu. Sõime kõhud täis ning tulime laagrisse tagasi. Seal näitasid kaitseväelased oma varustust ja relvi.

Automaat oli kõige ägedam.

Jahilaagri esimene hommik algas kogunemisega ja rivistusega kell 11. Lapsi oli 15.

TEKST ARELND PÕDER, 13-aastane

K

aitseliitlased õpetasid meid, kuidas panna kokku kaitseliidu telke.

See oli keeruline, aga 15–20 minutiga saime hakkama. Siis tuli lõuna. Toit oli maitsev, pärast söömist algasid töötoad.

Esimene töötuba oli nugade teritamine ja kasutamine. Teritamine oli keeruline, sest pole seda varem teinud, aga juba pärast 20 minutit proovimist sain hakkama. Õppisin, et noaga õige külje alt lõigates saab puu läbi lõigata.

Teine töötuba oli ulukite ja nende jahiaegade tundmine. Õppisime, mis vahe on tuhkru- ja nugisenahal.

Kolmandas töötoas õppisime kasutama ja meisterdama ehteid. Materjalideks olid nahad, hambad, sarved jne. Mina meisterdasin endale randme ümber käevõru.

Neljandaks õppisime kasutama plokkvibu, mis oli väga põnev. Alguses läks mööda, aga järgmised nooled juba pihta. Esimesena lasime kitse märklauda ja teisena metsseakuju.

Oli juba õhtu ja õhtusöögiaeg käes, pärast seda oli vaba aeg, mida sisustasime ujumisega. Öörahu algas 22.00.

Kolmas päev Loo autor jäi jahilaagriga väga rahule.

Teine päev

Järgmine päev algas samamoodi: hommikusöök, rivistus. Päevakavas oli püssi laskmine.

Esimesena lasime liikuvat metssiga.

See oli täpsuse asi. Mina sain kahjuks ainult paar korda pihta, aga ikkagi oli väga lõbus. Järgmisena lasime seisvat põtra. Püss tegi kõva pauku, aga see harjutus oli lihtsam, sest märk seisis paigal. Sain punktideks 9, 9, 7. Seejärel oli laskmine õhusportpüssist. Harjutasime asendit ja sihtimist. Proovida saime ka laserrelva, aga mulle meeldis õhkpüss rohkem. Kõige põnevam oli lasta siledaraudsest relvast õhus lenda-

... kui paar pauku oled ära lasknud, siis tahad veel 20 pauku lasta.

36

Kolmanda päeva hommikul oli hommikusöök ja rivistus ning siis sõitsime bussiga Emajõe äärde. Kui kohale jõudsime, räägiti meile kõigepealt kalavõrkudest. Seejärel algas laevasõit.

Jõel seilates kohtusime merikotkastega.

Mõni nägi isegi jäälindu. Kui sihtpunkti jõudsime, õpetati meile, kuidas teha lõket. Meisterdasime endale pajuoksast vorstitikud ja küpsetasime vorste. Kõrvale anti ka kartulit, mis oli lõkkesütel fooliumi sees valmistatud.

Tagasisõidu ajal peatusime korra, et teha kiire ujumispaus. Tegime ka viktoriini, kus küsiti laevasõidu ajal nähtud asjade kohta. Pärast seda saime meekärge ja arbuusi. Kui laagrisse tagasi jõudsime, langetati lipp ja algas kojusõit.

Tahan järgmisel aastal jälle jahilaagrisse minna.

H E LT I I

VEELGI PRAKTILISEM JA ILUSAM. HELT II Kaasaegne jahipidaja väärib varustust, mis on ühtaegu nii praktiline kui ka silmale ilus vaadata.

Uue Helt II komplekti lõige on ajatu välimusega ja võimaldab sul aktiivne olla. Disaini täiustab hingav, tuule- ja veekindel SEETEX® membraan ning kerge, kuid soe Thinsulate™ vooder. Nii on

Püksid Pine green / Rosemary Suurused: 48-60

€ 199.95

mugav jahipidamine kindlustatud kogu talve vältel. Mugavust lisavad detailid nagu pöidlaaugud varrukaotstes, pehme soe fliis krae küljes ja reguleeritavad põlveosad.

Helt II komplektiga ei tule sul ei mugavuse ega disaini osas järeleandmisi teha.

Jope Pine green / Rosemary Suurused: 48-60

€ 299.95

J A H I PA U N . E E SIKUPILLI Tartu mnt. 87, 10112 Tallinn tel: +372 6 000 520 e-mail: erik@jahipaun.ee

ROCCA AL MARE Paldiski mnt. 102, 13522 Tallinn tel: +372 6 000 523 e-mail: juhan@jahipaun.ee

LÕUNAKESKUS Ringtee 73, 50105 Tartu tel: +372 6 000 526 e-mail: kalle@jahipaun.ee

KAUBAMAJAKAS Papiniidu 8, 80010 Pärnu tel: +372 6 000 524 e-mail: tooni@jahipaun.ee

- LASKMINE -

Noored jahilaskurid Robin Randoja (vasakul) ja Gregor Prehing harjutamas Haljala jahilasketiirus.

Noorjahimehed ja jahilaskmine Eesti jahimeeste seltsi arengukavas 2021–2025 on kirjas, et eesmärk on olla ikka elujõuline ja jätkusuutlik organisatsioon. Selleks on oluliste teemade hulgas ka alljärgnev punkt.

TEKST ENDRIK RAUN FOTO JAANUS VAIKSOO

1.6. Jahilaskespordi propageerimine noorjahimeeste hulgas ja vastavasisulise koostöö suurendamine Eesti jahispordi liiduga, eesmärk on üleüldise laskeoskuse parandamine. Liikmesorganisatsioonid korraldavad üritusi ja võistlusi, mille eesmärk on äratada piirkondades noorte huvi jahilaskmise ja laskeosavuse prandamise vastu.

Kuidas tuua noorjahimehi ja üldse jahimehi tiirudesse, suurendades nõnda kindlustunnet relvadega ümberkäimisel, parandada laskeoskust ja tekitada paremaid võimalusi omavahel võistlemiseks nii kuuli- kui ka haavlilaskmises?

Jahisportlaskmise võistlustel on osavõtjate arv olnud viimastel aastatel languses nii kuuli- kui ka haavlilaskjate seas. Tiirus harjutamas ja laskevõistlustel käivad ikka ühed ja samad mehed ning samade seltside meeskonnad läbi aastate. Tublimad seltsid peavad laskepäevi ja see toob vähemalt kord enne ühisjahi hooaja algust jahimehed kokku. Vahel on küll kummaline, et laskepäeval lastakse ainult sileraudsetest taldrikuid ja seepeale minnakse kuulipüssidega põdrajahti …

Laskekatse kehtib kaks aastat, mis tähendab, et jahimehe miinimumprogramm on käia üks kord kahe aasta

38

jooksul lasketiirus ja teha seal kuus lasku või sileraudsest 25 lasku. Kümned noorjahimehed, kes saavad jahitunnistuse, liituvad jahiseltsidega ja võtavad üle ka sealsed kombed. Kui satuvad seltsi, kus laskmine ja võistlemine on au sees, on ka noorjahimehel lootust selles tuules paremaks saada. Kui aga astutakse seltsi, kus eestvedajaid pole, siis nii see enamasti jääbki. Tiirus käiakse vaid laskekatset tegemas.

Mida ette võtta? Olla relva käsitsemisel oskuslik ja laskmises teistest parem, see võiks ju olla harjutamise ja võistlemise motivatsioon? Kahjuks lihtsaid lahendusi ei ole. Maailm on pidevas

- LASKMINE muutumises nii majanduslikus mõttes kui ka hobieelistuste poolest. On olnud aegu, kui jahilaskmise tiitlivõistlustel oli nimekirjas 100–120 meest ja kuulivõistlustel vastavalt 40–50 meest.

Praegu on võistlejaid tihti mitu korda vähem ja tänavu on juhtunud, et võistlus jäetakse osavõtjate vähesuse tõttu hoopis pidamata. Pendel on liikunud teise serva. Ometi on kogu Eestis rajatud uusi ja uhkeid tiire ning laskepaiku.

Aastaid tagasi läks hooga käima võistlus Kütiliin, mille eesmärk oli panna igas seltsis välja vähemalt kaheksameheline võistkond. Kahjuks see formaat väsis, sest uusi eestvedajaid ja värskendajaid peale ei tulnud. Siiski peetakse siiani paljudes seltsides sellenimelist võistlust (asi seegi!) ja toona osalenud mehed on tihti siiani seltside parimad laskurid.

Kuid tiirus harjutamise ja võistlemise populaarsuse kahanemise kõrval on ka teine probleem. Kuidas toimub noorjahimehe esmatutvus jahirelvaga ja jahilaskmisega? Kust saab iga alustav jahimees teadmised jahilaskespordi distsipliinidest? Kuidas lasta seisvaid ja jooksvaid elukaid vintraudsest? Kuidas lasta haavlitiirus, millised on tehnikad?

Ja miks mitte ka see, kuidas saada aru, milline on just temale sobiv püssilaad?

Tihti teevad noorjahimehed eksamikatsed haavlipüssiga (oma vintraudne ju veel puudub ja tiir laenab harjutamiseks sileraudse). Lähevad seejärel, dokument taskus, poodi ja ostavad vintraudse! Esimene tutvus päriseluga toimub juba metsas liikuva sea või põdra laskmisel. Õigupoolest peaks kõik tulema esimese asjana oma relvaga tiiru ja saama seal kogenud instruktori juhendamisel esmase laskmiskoolituse.

Kuuest lasust ei piisa. Veel parem, kui juba enne püssi ostmist arutatakse instruktoriga, mis kaliibriga ja mis tüüpi relv osta, kuidas laadi enda järgi kohendada, milline on optika, summuti jne.

Kui esmatutvus algab noorjahimehel lasketiirust, siis tuleb ta ehk sinna ka tagasi nõu saama ja harjutama. Selline teadmamees, kes nõu anda oskab, peaks olema igas tiirus.

Et selle temaatikaga tegeleda ja küsimustele vastuseid ning probleemidele lahendusi leida, otsustasime Eesti jahimeeste seltsi juhatusega moodustada töörühma, kelle ülesanne oleks koostöös jahispordiliidu, lasketiirude ja

muude asjaosalistega töötada välja tegevuskava.

Lühidalt hõlmab esialgne tööplaan järgmisi teemasid.

1. Kindlaks teha hetkeolukord ja probleemid.

2. Töötada välja Eesti jahimeeste seltsi ja jahispordiliidu tegevusprogramm, mis kaasaks jahimehi (eriti noorjahimehi). See peaks hõlmama esmast praktilist relva- ja laskmiskoolitust noorjahimeestele, võistlusformaate ja võistlemist, näiteks harjutust Jahikaar ja 50 m jooksev siga.

3. Laskeinstruktorite koolitus tasemel, mis võimaldaks õpetada jahimeestel oma relvaga oskuslikult ümber käima ja laskma erinevaid võistlusformaate. Kaasatud peaks olema kõik jahiseltsid Eestis.

4. Korraldada võistlusi ja kajastada tegevust ajakirjas Eesti Jahimees ning sotsiaalmeedias.

5. Kaasata EJS ja koostööpartnerid korraldustöösse ja auhinnafondi moodustamisse.

Algus on tehtud. Loodame elavat arutelu ja kaastööd kõigilt, kellel on ideid ja soov kaasa lüüa.

Tahad teada mis metsas liigub?

UUS 2022 mudel!

Rajakaamera Willfine 4.0CG PRO

Kaamerate hinnad al. 225€

Eestikeelne menüü!

Saada endale pilt või video 2 antenni tagab tugeva levi Kiire tarne ja kogu kaup kohapeal olemas Rohkem tooteid ja infot meie veebilehel

www.rajakaameramüük.ee

+372 5786 7535 Info@rajakaameramuuk.ee

- Aktuaalne -

Plii keelustamine

MÄRGALADEL

Euroopa komisjoni 25. jaanuari 2021. aasta rakendusmäärusega (EL) 2021/57, (nn REACH-määrus) keelustati üle 1% pliisisaldusega sileraudse jahirelva laskemoona kasutamine märgaladel ja 100 meetri raadiuses märgala piirist ning nähti selleks ette üleminekuaeg 24 kuud.

TEKST HANNO ZINGEL, keskkonnaministeeriumi nõunik

K

eeld jõustub 15. veebruaril 2023. aastal.

Euroopa komisjoni rakendusmääruse alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 1907/2006/EÜ, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist, nn REACH-määruse artikkel 68 lõige 1.

Eesti toetas komisjoni REACH-määruse eesmärki vähendada plii sattumist looduskeskkonda, ent jäi eelnõu hääletamisel erapooletuks, leides, et eelnõus sätestatud üleminekuaeg on Eesti jaoks liiga lühike. Pikem üleminekuaeg viis aastat oleks andnud jahimeestele enam aega soetada terashaavlite kasutamiseks sobivaid jahipüsse.

Veelinnujaht pliihaavlitega on Euroopa Liidus (EL) juba aastaid keelatud, Eestis alates 2013. aastast. Uus täiendav piirang puudutab veelindude hulka mitte kuuluvaid linnuliike, väikeulukeid (näiteks jänes, rebane, šaakal, mink, tuhkur, mäger, kobras jne) ja mõnd suurulukit (hunt,

metskits), keda tohib lasta nii haavlite kui ka kuulidega.

EL ja 23 liikmesriiki (sh Eesti) on ühinenud Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse rahvusvahelise kokkuleppega (AEWA), mille rakendamise tegevuskava seab eesmärgi pliihaavlite kasutamise järkjärgulise lõpetamise märgaladel. Seega on kogu EL-i hõlmava piirangu kehtestamise eesmärk rahvusvahelise leppega võetud kohustuse täitmine ja riigisiseste õigusaktide ühtlustamine EL-is. Kohustus pöörata rändliikide kaitseks erilist tähelepanu märgalade ja eelkõige rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitsele tuleneb ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu loodusliku linnustiku kaitse direktiivist 2009/147/EÜ.

Märgaladel kasutatavates haavlites sisalduva plii piirangu eesmärk on vähendada arvukate märgaladest sõltuvate linnuliikide ulatuslikku kokkupuudet pliiga, kui nad neelavad alla pliist haavliterasid. Hinnangu kohaselt sureb EL-is pliimürgistuse tagajärjel

40

igal aastal umbes miljon märgalade lindu, hoolimata paljudes liikmesriikides juba kehtestatud piirangutest.

Kokkupuude pliiga on ka inimestele seotud paljude negatiivsete tervisemõjudega, sealhulgas vähenenud viljakus, mõju imikute ja laste arengule, pikaajalise või korduva kokkupuute tagajärjel tekkivad organite kahjustused ja vähk.

Eriti kahjustab plii laste neuroloogilist arengut. Praegused tõendid näitavad, et plii tarbimise ohutut taset ei ole.

Euroopa toiduohutusamet on väikelastele, lastele ja rasedatele tekkiva kliiniliselt olulise mõju riski põhjal varem (EFSA 2010) soovitanud vähendada pliiga kokkupuudet nii toidu kui ka muude allikate kaudu. Hiljutised uuringud näitavad, et pliilaskemoonaga kütitud ulukiliha võib sisaldada mikroskoopilisi pliiosakesi, mida ei saa toidu valmistamise ajal eemaldada. Haavakanali ümbert liha lahti lõikamisest ja äraviskamisest või lihas olevate pliiosakeste eemaldamisest kogu lihas sisalduva plii kõrvaldamiseks ei piisa.

- Aktuaalne -

KOMMENTEERIB EESTI JAHIMEESTE SELTSI TEGEVJUHI ASETÄITJA ANDRES LILLEMÄE Pliihaavlid keelatakse!

Alates 15. veebruarist 2023 on kogu Euroopa Liidus märgaladel pliihaavlite kasutamine keelatud, sealhulgas isegi jahimehel või teda saatvatel isikutel neid kaasas kanda.

Oleme sellest varem ka meie ajakirjas ja kodulehel kirjutanud.

Märgala on igasugune veekogu alates suurusest meeter korda meeter. Keelatud on pliihaavlid ka märgalade ümber puhvertsoonis 100 meetri raadiuses. Märgalade alla käivad ka sood ja rabad, kraavid, ojad, jõed jne.

Pliihaavleid ei või seega kasutada väike- ega suurulukite küttimisel märgaladel või nende puhvertsoonis. Samast kuupäevast on keelatud pliihaavlite kasutamine lasketiirudes, mis jäävad märgalade tsooni. Pliihaavleid võib kasutada lasketiirudes, kus need suudetakse vähemalt 90% ulatuses kokku koguda.

Pliihaavlite keelustamine ei kehti politseile ja teistele jõustruktuuridele.

Seega tuleb hakata kasutama alternatiivmaterjale. Kõige odavam on terashaavel, aga ka sellel on omad puudused, mida linnujahimehed on juba kogenud. Tuleb kasutada kaks numbrit suuremat haavlit kui enne ja küttida kaks korda lähemalt kui varem.

Nõukogudeaegsed või veel vanemad relvad ei ole mõeldud tulistamiseks sellise survega, mida annavad uued padrunid.

Igal juhul ootab nende omanikke lõpuks relvavahetus. Osta tohib vaid neid sileraudseid relvi, millel on liiliamärk.

Vismut ja muud pehmed asendusmaterjalid aga maksavad nii palju, et padruni hinnad kõige odavamast otsast algavad viiest eurost ja ulatuvad kümne euroni padruni eest.

Kaliiber 12 püssile juba on võimalik saada enam-vähem laia valikut erineva suurusega asendushaavlitega padruneid, kuid kaliibrile 16 on väike valik, rääkimata veel väiksematest kaliibritest.

See ei ole veel kõik. Lähema kolme aastaga tuleb välja vahetada ka vintraudsete ja sileraudsete relvade pliid sisaldavad kuulipadrunid. Praegu ei ole veel leitud, kuidas asendada 22 lr ja teisi selle rühma padruneid. Mis on odav, ei lenda, mis lendab, on nii kallis, et pole mõtet toota.

Tõsiasi aga on, et lähematel aastatel pole enam kõigile jahimeeste käsutuses olevatele relvade kaliibritele saada pliivabasid padruneid. Samuti jäävad hätta mõne rühma Ameerika relvade omanikud või kombineeritud relvade omanikud, millele tehaksegi originaalpadruneid vaid täispliikuulidega.

- aktuaalne -

Pliimoon jahinduses ja teadlikkus sellest Inimesed on alati jahti pidanud. Hea tava järgi püütakse seda teha jätkusuutlikult, et ka järgnevatel põlvedel jaguks, mida küttida.

TEKST RAMON PEEDOSON FOTO SHUTTERSTOCK

T

änapäeval tähtsustatakse keskkonnasõbralikkust, püütakse teadvustada, millised on õiged ja valed käitumisviisid. Nüüd oleme jõudnud punkti, kus on küsimärgi alla seatud pliimoona kasutamine jahinduses. Seepärast seadsin maaülikoolis valminud bakalaureusetöös eesmärgi selgitada küsimustiku abil välja Eesti jahimeeste ja -naiste harjumused pliimoona kasutada ning sellega seotud mured, need võivad näiteks olla plii mõju tervisele ja keskkonnale. Eesmärk oli ka saada teada, milline on küsitletute isiklik arvamus.

Küsitlus ja selle tulemused

Küsitlus toimus keskkonnas Google Forms. Jahimeestelt ja -naistelt uuriti pliimoona kasutamisharjumusi ja teadlikkust selle mõjust. Uuringu küsimustik saadeti jahiseltsidesse, tagasi sain 132 vastust (93% mehed, 7% naised). Esindatud oli 51 jahiseltsi, kaks vastajat jätsid jahiseltsi märkimata.

Küsimusele „Kas kasutate pliid sisaldavat laskemoona?“ vastas 39,4%, et kasutab. Vastanutest 42,4% ütles, et kasutab mõnikord ja ülejäänud ehk 18,2% vastas eitavalt.

Küsimusele „Kas olete kursis pliiga seotud keskkonnaprobleemidega?“ vastas 75,8%, et on kursis. Enamik ülejäänutest vastas, et on osaliselt kursis ja kolm vastajat väitis, et pole kursis.

Küsimusele „Kas arvate, et pliimoona kasutamine mõjutab meie tervist kahjulikult?“ vastas pea kolmveerand, et mõjutab. Ülejäänud arvasid, et ei mõjuta.

Jahimeestelt uuriti ka ulukiliha töötlemise kohta. Küsiti, kas nad on töödelnud ulukiliha, et eemaldada sinna sattunud pliijääke.

Uurisin veel, kuidas käideldakse eemaldatud osa. Küttidelt küsiti „Mida tehakse pliimoonaga lastud looma eemaldatud osaga?“.

Jahimeestelt ja -naistelt küsiti ka, kas pliimoona üldine keelustamine tulevikus on õige otsus.

Küsitluse lõpus oli kõigil võimalik jätta tagasiside või avaldada arvamust. Seda võimalust kasutati ja töö kirjutamisel neid ka arvestasin.

Mõned arvamused

» Mõtlemisainet on teadlastele! » Selle teema arutelu on tuleviku jaoks väga vajalik. » Loodetavasti see teema annab kogemustega jahimeeste vastuste põhjal tulemuse, mis välistab arutu lauskeelamise poliitika. » Pliivaba moona ballistika sama heaks kui pliimoon.

Hind madalaks. Ja kütid ostavad pliivaba moona, mina ostaksin.

42

Ei 18,2% Jah 39,4%

Mõnikord 42,4%

Joonis 1. Vastused küsimusele „Kas kasutate pliid sisaldavat laskemoona?“.

Metsa 10,1%

Utiliseeritakse 29,1%

Prügikasti 29,1%

Maetakse maha 17,7% Koerale söögiks 11,4%

Põletatakse 2,5%

Joonis 2. Vastused küsimusele „Mida tehakse pliimoonaga lastud looma eemaldatud osaga?“.

Jah 49,6%

Ei 27,4% Pole vahet 7,7%

Nii ja naa 15,4%

Joonis 3. Vastused küsimusele „Kas pliimoona üldine keelustamine tulevikus on õige?“.

DOMINATE THE MOMENT

Järeldused

Jahimehed ja -naised teavad, et pliimoon on kahjulik, aga seda kasutatakse ikkagi palju. Teadlikkus on hea, sest 55% vastajatest on kõrgharidusega ja üle poole vastajatest on tegelenud jahindusega enam kui 21 aastat. Üldine arvamus selles küsimuses on pigem positiivne. Suurem osa pooldab pliimoona keelustamist jahinduses, aga soovitakse, et laskespordis seda ei keelustaks (laskemoona hinnavahe on suur).

Samuti leitakse, et üleminek peaks olema pikaajalisem, mitte otsekohe üldise keelu alusel. Alternatiivide valikut peaks esialgu suurendama ja valikuvõimalusi rohkem tutvustama. * Artikkel on Ramon Peedosoni Eesti maaülikooli põllumajandusja keskkonnainstituudis 2022. aasta kevadel valminud bakalaureusetöö kokkuvõte. Juhendajad olid Madis Leivits ja Tiit Randveer. Tööga saab tutvuda EMÜ Dspace’is.

MARTNA JAHISELTSI ETTEPANEK

Esindaja:

Trapper OÜ Võru 80 – 50108 Tartu +3727343991 info@trapper.ee www.trapper.ee

benelli.it

Pliimoona kasutamise ohtlikkus jahinduses, nagu artiklist selgub, on jõudnud enamiku jahimeeste teadvusesse. Seepärast võiks olla õige aeg kutsuda jahiseltse üles loobuma suurulukijahil sellise moona kasutamisest, ootamata ära seadustest tulenevate keeldude kehtestamist mõne aasta pärast. Pliivabu kuule on saada aina rohkematele kaliibritele. Miks mitte teha teavitustööd oma seltsides ja minna üle tervisele ohutule laskemoonale? Sõnum võiks olla järgmine: „Meie selts enam suurulukijahil pliid ei kasuta ja kogu soetatud pliimoon lastakse ära laskepäeval lasketiirus.“ Oleks ju hea meie mainele, kui mõni selts teatab, et meie kütitud loomad ja liha meie meeste laual on pliivaba! Sama sõnum mõjuks hästi ka liha kokkuostjatele.

Läänemaa Martna jahiseltsis on igatahes tõsine kava minna üle vasele.

- VIBUJAHT -

Saame tuttavaks

mägilase Oskariga!

Vibujahiklubi Mägilased eestvedajana olen aastatega lähemalt tutvunud paljude toredate jahimeestega, kuid rohkem õpid ikka tundma neid, kellega koos ka jahile satud.

TEKST RITA-ANETTE KOHAVA FOTOD ERAKOGU

Namiibias küttis Oskar ühe sarvega kudu, kes oli muutunud oma liigikaaslastele ohtlikuks.

I

da-Virumaa Tudulinna jahiseltsi jahimehe Oskar Vaaramaaga kohtusin esimest korda vibujahi laskekatsel. Sain teada, et Oskar on käinud vibuga nii Kanadas mustkaru küttimas (tõe huvides märgin ära, et karu jahil ei osalenud) kui ka Soomes valgesabapampahirve jahil. Isa kõrval hakkas ta jahil käima nii varases nooruses, et ei mäletagi aega, millal ta jahil poleks käinud.

Esimese plokkvibu sai ta juba 14-aastasena.

Sellega võis koduaias treenida. Nagu õige jahimees kunagi, käib ta loomulikult jahil ka püssiga. Pereliikmete hulka kuulub ka jahikoer, karmikarvaline taks Elvis. Mõistagi tegin Oskarile ettepaneku liituda vibujahiklubiga Mägilased.

Meie esimene ühine jahikogemus oli vibujaht Prantsusmaal, millest oli ka ajakirjas juttu (2022. aasta Eesti Jahimees nr 2 ja 3).

Prantsusmaal õnnestus Oskaril küttida kaks

nutriat, kes on seal väga probleemne invasiivne liik. Tundub, et võõrliikidega on Oskaril oma suhe. Meie järgmisel jahil, mägilaste ühisel koprajahil Valgamaal Laatres oli just Oskar see, kellel õnnestus ainsa vibukütina saak tabada. Ent kopra asemel küttis Oskar Ameerika naaritsa ehk mingi. Neid mehi, kes on Eestis vibuga mingi küttinud, on minu teada kolm. Käsil on „Väärtusta jahisaaki!“ aasta, sestap märgin, et vibuga kütitud väikeulukitest valmisid Ott ja Hillar Koppa käte all kenad trofeed – topised. Kolmas vibuga kütitud uluk kevadhooajal oli Oskaril samuti invasiivse liigi esindaja – kährikkoer.

Kevadel sattus Oskar jahile Namiibiasse, kus õnnestus küttida kudu. Selle jahi kohta toon esile kaks asjaolu. Nimelt ei pruugi n-ö ühe sarvega loom olla just kõige esinduslikum trofee, kuid seda kasulikum on tema küttimine kohalikule kudupopulatsioonile. Nimelt on sellised ükssarved ohtli-

44

kud omavahelises mõõduvõtmises, sest võivad tõsiselt ja eluohtlikult konkurenti vigastada isegi juhul, kui vastane on tegelikult võimsam ning tugevam. Teine asjaolu on seotud vibujahiga. Nimelt läbistas lastud nool ligikaudu 300 kg kaaluva looma täielikult ja sel oli seejärel veel piisavalt jõudu, et sõna otseses mõttes peitu pugeda. Nool jäigi leidmata. See fakt peaks panema mõtlema kõiki neid, kes tõsimeeli peavad võimalikuks ja räägivad „nool tagumikus“ ringijooksvatest metskitsedest.

Oskari kõige meeldejäävam ja eksootilisem jaht toimus selle aasta augustis, kui ta lendas koos sõbraga Gröönimaale muskusveise ja karibu jahile. Sellised jahid on nõudlikud ja eeldavad head füüsilist vastupidavust, ainuüksi matk laagrisse oli 14 kilomeetrit.

Muskusveisega oli tal õnne juba esimesel päeval, kui laagrisse minnes märgati maastikul veisekarja. Kõigest kaks kilomeetrit hiilimist ümber mäe ja allatuult andis kütile võimaluse leida varitsuseks hea koht. Muidu avatud maastikul leidus justkui tellitult kõrgem kivirahn, mille taha sai varitsema jääda. Lasu uhke pulli pihta sooritas ta 28 meetrilt. Loom liikus pärast tabamust umbkaudu 60 meetrit.

Nagu ikka on laskmine jahi kergem ja põnevam osa, millele järgneb sageli raske füüsiline töö: pull tuli nülgida ja toimetada kolme kilomeetri kaugusele laagrisse, kus liha sisse soolati. Talvel toimetatakse soolatud liha laagrist asulasse saanidega. Seaduse järgi on lubatud maalt välja viia kuni kümme kilo liha ja nii ootab Oskari häid sõpru sügavkülmas muskusveise välisfilee. Karibudele avatud maastikul vibujahi laskekaugusesse pääseda ei õnnestunud ja loom kütiti püssiga.

Vibujahientusiastidele on ehk huvitav teada sedagi, mis varustust Oskar kasutab.

Jahivibu on Hoyt Axius Alpha (70 naela), suurulukite küttimiseks kasutab ta Easton FMJ-i nooli VPA kaheteralise lõikuriga, väikeulukite küttimiseks Easton 4 mm Axis nooli Qad Exoduse lõikuriga.

- VIBUJAHT -

Vibukütid ühisjahil

Mägilaste vibukütid jahtisid koos kopraid. Meeleoluka ühispildi tegemiseks koguneti ajale sobivalt päevalillepõllule.

45

Vibujahiklubi Mägilased järjekordne ühisüritus, koprajaht, toimus 2.–4. septembrini.

Lühikokkuvõte numbrites: Kalda talust astus läbi lausa 19 mägilast, lammutati kaheksa tammi, kütiti neli kobrast, neist kolm vibuga. Söödi ära arvukalt maitsvaid põdrahakklihaga grillburgereid ja räägiti lugematu hulk jahilugusid.

Kolm kobrast tabas vibuga Magnus Meier. Kokad olid Raimo Merekivi ja Marko Pokk. Au ja tänu!

Täname võõrustajaid Laatre ja Sangaste jahiseltsi.

- Jahimehe köök -

Vasakult Tatjana, Kaido ja Natalja.

Supp on valmis ja kohe istume lauda.

Tatjana tõi kingituseks kaasa ehtsat Ukraina soolapekki, sain seda tükikese ka endale.

Ukraina borš

TEKST ja FOTOD KAIDO TOOM

Sõja esimestel päevadel vuras naabrite maja ette väike valge Ford Fiesta ja sealt astus välja Tatjana koos kolme lapse, ema ja väikese koeraga.

A

sju oli neil kaasas täpselt nii palju, kui autosse mahtus. Mäletan hästi esimest kohtumist Tatjanaga, ta oli nii õnnelik, et lõpuks kohale jõudis ja lapsed turvaliselt sõja eest pakku sai.

Tatjana on meie naabrite sugulane Kiievist Ukrainast.

Mõni aeg hiljem naabrinaise Nataljaga rääkides tuli juttu kokkamisest ja mainisin talle Ukraina borši.

No ja siis oli asi lukus! Külla kutsuti Ukraina-sugulane Tatjana ja kazan’ile tehti tuli alla (kazan on suur malmpada, kus valmistatakse sööki õues elava tule peal). Minu ainus soov oli, et kasutaksime kuulsa supi tegemisel ulukiliha. Soovisin tarvitada mõnd vähem väärtuslikku lihatükki. Käiku läksid metskitsetalle esijalad.

Metskitsetalle esijalad on keema pandud.

Liha on kontide küljest eemaldatud, tükeldatud ning tagasi puljongisse pandud. Lisatud on kartul ja kapsas.

48

SUPI KOOSTISOSAD metskitsetalle esijalad koos kondiga (2 tk) soola suhkrut 1 sl 30% äädikat 3 tk loorberilehte 10 tk musta terapipart 3 valget mugulsibulat 2 porgandit 3 väiksemat punapeeti päevalilleõli (kindlasti mitte rapsiõli) 500 g naturaalset tomatipastat 5 kartulit 0,5 väikest valget peakapsast värsket tilli värsket rohelist sibulat 1 küüslauguküüs hapukoort SUPI VALMISTAMINE Pane talle esijalad (liha koos kondiga) rohke veega (umbes viis liitrit) keema.

Kui liha läheb keema, siis riisu vaht.

Hiljem lisa soola, loorberit ja musta terapipart. Keeda madalal kuumusel u 40 minutit, kuni liha on pehme. Vahepeal koori kartulid ja lõika kuubikuteks.

- Jahimehe köök Viiluta kapsas (juurikas lõika alati välja). Samuti haki sibul, porgand ja peet. Tõsta liha leemest välja jahtuma, lõika kondilt ja tükelda suuremateks 2–3 cm tükkideks ning pane tagasi puljongisse. Supile võid soovi korral lisada ka natuke liha üldmaitseainet.

Lisa kartul ja kapsas. Peet, porgand ja sibul hauta pannil, kasuta päevalilleõli.

Ukrainlased praevad pannil soolapekki, enne kui lisavad peedi, porgandi ja sibula (õli ei kasuta).

Kartul ja kapsas lähevad alati supi sisse ning peet, porgand ja sibul alati pannile. Peedi ja porgandiga on kaks varianti: võid mõlemad riivida või mõlemad peenelt hakkida (Julienne’i stiilis). Kindlasti ära tee nii, et porgandi riivid ja peedi hakid – sel juhul valmivad need eri ajal.

Kui peet, porgand ja sibul hakkavad valmis saama, lisa tomatipasta ja sega iga natukese aja tagant. Kui juurikad on pannil valmis, lisa natuke (umbes üks teelusikatäis) suhkrut ja üks supilusikas äädikat. Äädikas lisab happelisust ja hoiab supi värvi ilusa punase ning suhkur jällegi mahendab haput maitset. Nüüd vala juurikad pannilt supi sisse. Keeda suppi madalal tulel, kuni kapsas ja kartul hakkavad muutuma punakaks. Vahepeal muidugi maitse ja lisa vajadusel soola. Kui supp tuleb liiga

Peet, sibul, porgand ja tomatipasta on valmis ning lisatakse supile.

Keeda madalal kuumusel niikaua, kuni kapsas ja kartul hakkavad punakaks muutuma, siis on supp valmis.

49

tummine, lisa natuke vett või valmis puljongit.

Nüüd haki värske till, roheline sibul ning värske küüslauguküüs ning sega see kõik kokku. See maitseroheline läheb supi peale koos hapukoorega.

Värske küüslauk annab supile uskumatult värske ja aromaatse buketi.

Supp oli nii hea, et seda on raske kirjeldada. Kui jood väga palaval suvepäeval vett, siis on tunne, et janu ei taha kustuda. Selle supiga on samamoodi. Kõht on täis, kuid söömist ei suuda lõpetada.

Kui suppi sai liiga palju, hoia seda külmkapis ja soojenda ainult portsu kaupa: nii palju, kui korraga ära sööd.

Borš on Ukrainas hooajaline supp ja seda valmistatakse kindlasti sügisel, kui juurviljad on äsja valmis saanud, samuti talvel. Nad ise ütlevad, et see on selline raske ja tugev supp ning iga naine (kes mehele tahab saada) peab oskama Ukrainas borši valmistada. Igal perenaisel on oma nipp ja nõks, kuidas tema seda suppi teeb ja eri piirkondades on supp natuke erinev.

Igal juhul oli selle supi valmistamine mulle suur au ja elamus. Kui paljukest ma seal ise valmistasingi: liigutasin natuke kulpi ja juurikaid pannil. Tublid ja tugevad naised tegid suure töö ära!

- VÄÄRTUSTA JAHISAAKI -

Köösner Meeri Kanarik.

Meeri Kanarik

paneb jahimehed riidesse TEKST ja FOTOD JAANUS VAIKSOO

Väga paljud jahimehed lasevad enda kütitud väikekiskja või kopra naha ära parkida, riputavad selle siis kodus sarve otsa või laotavad diivanile.

E

nt ulukinahkadel võib olla märksa suurem praktiline väärtus kui trofeena jahimehe kodu ehtida. On teada tõsiasi, et ulukikarusnahkade turg pole juba aastaid jahimehe jaoks tuluallikas. Samal ajal on väikekiskjate – kährikute, rebaste, minkide, nugiste, šaakalite – küttimine väga vajalik, et vältida metsas taudide levikut ja säästa maaspesitsevate lindude populatsioone. Samuti on tarvis ohjata kobraste arvukust,

eriti piirkondades, kus nende tegevus põhjustab metsa- ja põllukahjustusi või tekitab asulates elanikele meelehärmi.

Aktiivsele jahimehele, kes otsustab lasta enda kütitud väikeulukite nahad parkida, võib see muutuda üsna kulukaks, sest näiteks rebase, kähriku, mägra või kopra naha parkimine maksab üle paarikümne euro. Toornaha viimine kokkuostu ei tasu aga praegu paljude jaoks vaeva, sest pika protsessi eest saab naeruväärselt

50

vähe raha. Nülgimine, naha puhastamine ja kuivatamine nõuavad palju aega ja sobivat ruumi. Mida siis teha, kui nugise- ja rebasenahad kogunevad kodus suurde kimpu ja kopranahkade virn kapis kasvab? Üks kindel soovitus on viia nahad köösneri juurde, kes oskab neist õmmelda suurepäraseid rõivaid ja mitut sorti muid tarvilikke esemeid.

Paljud jahimehed on sellise võimaluse enda jaoks juba avastanud, kes aga pole, siis järgnev lugu on just neile.

- VÄÄRTUSTA JAHISAAKI Rakvere köösner

Meeri Kanarik on juba 30 aastat tegutsenud Rakveres köösnerina. Tema põhitöö ongi karusnahkadest rõivaste õmblemine ja toodete valmistamine.

Ulukikarusnahad moodustavad sellest märkimisväärse osa ja nende populaarsus kasvab. Õmblejaks õppinud Meeri sai köösneritöö esimesed kogemused 1989. aastal tollasest Vilde kolhoosist, kus oli karusloomakasvandus. Rakverre elama asunud noor õmbleja kutsuti sinna tööle, kuid kolhoosikord hakkas otsa saama. Nii oligi Meeri 1992. aastal väikese köösnerifirma OÜ Aileeneker üks asutajatest.

Omal ajal oli väga nõutud kaup ikka naiste naaritsakasukas, aastaid andsid köösnerile tööd ka ühe mööblifirma tellitud lambanahast tugitoolide detailid.

Kuid algusest peale on Meeri töölaual olnud alati ka ulukinahad. „Mäletan, et eriti punarebasekasukad olid kunagi väga moes,“ meenutab Meeri. „Nüüd on põhilised ikka vestid, aga tagasi on tulnud kähriku- või rebasenahast läkiläkid ja kährikunahast kapuutsiservad.“ Kas köösner tunneb oma töös, et aja jooksul on suhtumine karusnahka muutunud?

Põhilised kliendid ongi jahimehed, nende sõbrad ja sõprade sõbrad, sestap mõistetakse karusnaha väärtust. Metslooma ei ole keegi kusagil ahistanud, seepärast pole põhjust ka ulukikarusnahast tooteid peljata. Kährikut kui võõrliiki tuleb niikuinii loodusest küttida. „Rebasest saab väga ägedaid asju,“ kiidab Meeri punarebasenaha kvaliteeti, mille toornaha kokkuostuhind on

Rebasenahast kindad.

Kopranaha jääkidest padjad.

1590.00€

NEW

NEW

1290.00€

AGM RATTLER TS19 THERMAL SIGHT

1590.00€

Lielirbes tänav 27, Riia, Kaubanduskeskuse Spice kõrval 00 korrusel Telefon: (+371) 20 015 015

AGM RATTLER TC19-256 NIGHT SIGHT CLIP-ON

1450.00€ 990.00€

SYTONG HT-66

790.00€

NIGHT SIGHT

489.00€

Avatud: E - R 9.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 17.00

339.00€

SYTONG HT-60LRF THERMAL SIGHT

3290.00€

2490.00€

SYTONG HT-77 NIGHT SIGHT

640.00€

490.00€

SYTONG NM03-35LRF THERMAL SIGHT

229.00€

199.00€

SYTONG HT-60 NIGHT SIGHT

790.00€

www.gpro.ee | www.gpspro.lv

BURREL S12 2G HD FOREST CAMERA

639.00€

- VÄÄRTUSTA JAHISAAKI -

Kopranahast sussid. praegu peaaegu olematu. „Olen teinud kasukaid, naistekäekotte, kindaid, susse, kraesid, patju, ühe voodikatte. Pikka kasukat praegu ei tellita, see eest on vest väga praktiline. Kord tuli terve jahimeeste sõpruskond tellima, sest jaanipeole pääses ainult kopranahast vestiga.“ Jutt lähebki kopranahkadele, mis on väga ilusad ja vastupidavad. „Kõige populaarsemad ongi kopranahast vestid, aga püüan otsida alati uusi võimalusi ja kasutada ära ka kõik jäägid,“ selgitab Meeri, kuidas tema omalt poolt püüab säästlikult suhtuda ulukinahkadesse. „Olen teinud kopranaha jääkidest istmekatteid, patju, voodikatteid, susse, kindaid. Kährikunaha jääkidest saab näiteks vahvad mütsitutid, rebasenahajääkidest väga ilusad naistekotid.“

Tööd jagub

Kust saab köösner õmblemiseks materjali? „Paljud jahimehed toovad ise pargitud nahad, millest nad midagi enda jaoks tellivad, aga ma ostan pargitud nahku ka sisse. Ise ma ei pargi,“ palub Meeri parkimata nahku mitte pakkuda.

Kas see töö on aastate jooksul alati ära toitnud või on olnud ka keerulisemaid aegu?

Meerile ei tule korraga meelde, kas päris halbu aegu ongi olnud. „Üldiselt on kogu aeg tööd, suvel veidi vähem, sügisel ja talvel jälle rohkem, see on loomulik.

Tore on see, et inimestel on jätkuvalt huvi ja nõudlust karusnaha järele.

Ulukikarusnahk on ju väga ilus, kui loom on õigel ajal kütitud, siis on õige okas peal. Jahimeeste hulgas on alati populaarne olnud ikkagi kopranahk, aga näiteks eelmisel aastal tegin terve portsu punarebasemütse, mis on tõesti väga ilusad.“ Karusloomade küttimise hooaeg on varsti algamas, igal juhul tuleks kütitud jahisaak korralikult vääristada ja kellel tekkis huvi, see võib julgelt võtta ühendust Meeri Kanarikuga telefonil 515 7462 või e-posti aadressil aileeneker@hot.ee.

Pöetud ja värvitud kopranahast naistepoolkasukas.

Kopranahast vest.

52

Pöetud kopranahast naistekasukas.

Rebasenahast poolkasukas.

TOO OMA ULUKILIHA MEILE! Ostame kõiki suurulukeid.

Lihatöötlemise teenus kuni vorstini välja.

ULUKITE KOKKUOST Tel 5685 5750 www.adaveremeat.ee

- JAHIKULTUUR -

Ääsmäe jahiselts

pidas metsarahva päeva TEKST ja FOTOD MADIS LIIVÄÄR, Ääsmäe jahiseltsi esimees

Kogu Eestis toimunud metsarahva päeva üritustest 17. septembril võttis osa ka Ääsmäe jahiselts.

E

ttevõtmise peakorraldaja oli keskkonnainvesteeringute keskus, kuid abiks olid veel teisedki ettevõtted, asutused ja organisatsioonid. Ääsmäe jahiseltsi üritus oli kavandatud perepäevana eelkõige ümbruskonna elanikele. Mõnevõrra heitlikust ilmast hoolimata oli osavõtt suhteliselt väikese elanike arvuga piirkonna kohta üsnagi rahvarohke. Kuigi enamik osavõtjatest oli lähikonna peredest, tuldi kaugemaltki. Osavõtjaid oli päeva jooksul ligi sada. Üllatavalt palju oli lastega peresid, noorimad alla aasta. Lastele jagus palju vaatamist, tegemist ja auhindadega võistlusmänge selleks ajaks, kui täiskasvanud kuulasid ettekandeid metsaning jahi teemal.

Vaatamiseks oli tuntud loodus-fotograafi Jüri Jõepera looma- ja linnufotode näitus, mis keskendus peamiselt Ääsmäe ümbruses tabatud karvastele ja sulelistele. Esindatud oli siinsete jahiulukite enamik rebasekutsikatest karu ja põdrani ning haruldaste kulliliste, metsise ja tedreni. Nii mõnigi väike särav silmapaar tundis ära tuttava looma ja kilkas rõõmust. Vaatamiseks olid väljas ka mõned uuemad jahitrofeed, nagu hundi-, saarma- ja šaakalitopised. Šaakalist kui siinse piirkonna uustulnukast rääkis pikemalt Andres Lillemäe Eesti jahimeeste seltsist.

Metsast, selle raiest ja tegelikust seisust andis ülevaate RMK Lääne-Harju metsaülem Jaan Schults. Rajakaamerate kasutamisest ja neis tabatud kohalikest metsaelanikest rääkis ja pildile jäänud

Ääsmäe jahimees Sandor Sinimeri tegi noateritamise koolituse.

Vaatamiseks oli tuntud loodusfotograafi Jüri Jõepera loomaja linnufotode näitus, mis keskendus peamiselt Ääsmäe ümbruses tabatud karvastele ja sulelistele.

54

loomi tutvustas kohalik jahimees Silver Aberut.

Praktilise poole pealt tutvustati metsas kasutatavaid nugasid ja toimus noateritamise koolitus, mida tegi kohalik jahimees Sandor Sinimeri.

Nii täiskasvanutele kui ka lastele pakkus vaheldust ja kutsus esile publiku spontaanse aplausi koerte demonstratsioonesinemine, mille korraldas koerakoolitaja Janne Koots.

Tõsisematele loodushuvilistele oli mõeldud matk naabrusesse Ääsmäe raba turbatootmise alale, kus tegevust tutvustas tegevjuht Peep Neem. Kohalike koduloolaste koostatud ülevaate andis edasi Eda Liiväär, kes rääkis ka Ääsmäe raba

- JAHIKULTUUR vanemast ajaloost. Juttu oli nii tuhande aasta vanusest redupaigast Soonismäe rabasaarel, kuhu peitusid vaenuvägede eest kohalikud elanikud, kui ka turbatöötlemise algusest mõisa ajal. Meenutati ka selle sajandi algul rabasse kavandatud Loode-Eesti prügila rajamise nurjamist kohalike elanike koostöös hüdrogeoloogide ja teiste teadlastega. Soovijad said oma käega katsuda raba maaparandustöödel eelmise sajandi viimasel kolmandikul maa seest leitud iidse soosilla hästi säilinud palgist saetud lauajuppi. Rabamatk lõppes osavõtjate huvitava aruteluga, päev aga väikese piknikuga jahimaja õuel, kus maiustati ka metsaandidega.

Osavõtjate sõnul läks päev korda.

Huvilistele pakuti palju tegevust ja uusi teadmisi. Päeva korraldamist toetanud abilisi tänas selts väikese metsaandide kingipakiga, sellest, mis kohalikud jahimehed olid oma retkedel tabanud ja suupärasemaks aidanud muuta Saku Lihameistrid. Üritust käis jäädvustamas ka Kanal 2 võtterühm.

Metsarahva perepäevast võttis osa rohkelt kohalikku rahvast.

Termokaamera Merger LRF XP50

Suurendus Kaal (g) Töötemperatuur Hea hind

2.5–20 800 –25 0C kuni +50 0C https://optikwelt.ee

Termokaamera võimaldab tuvastada kuni 1800 meetri kaugusel asuvaid objekte. Merger LRF XP50 on varustatud täpse laserkaugusmõõtjaga, mis võimaldab mõõta kuni 1 km kaugusel asuvate objektide vahemaad kaamerast. Termokaameral on fotode ja videote talletamise funktsioon ning 16 GB sisemälu.

Pildid salvestatakse JPEG formaadis ja videod AVI formaadis.

OPTIKWELT OÜ www.optikwelt.ee e-post optikwelt@gmail.com tel 5660 3601

Duo 4G Aku ja päiksepaneeliga – ei mingeid kaableid!

Reaalajas vaatamine Liikumise tuvastus 150-kraadine ülilai vaatenurk Öönägemine

TEHNOTURG-T OÜ Suur-Sõjamäe 13a, Tallinn

+372 6518 040 / info@tehnoturg.ee www.tehnoturg.ee

- Sünnipäev -

Eesti Jahimees 30 Eesti jahimeeste selts tähistas 7. septembril ajakirja Eesti Jahimees 30. sünnipäeva väikese aiapeoga.

TEKST EJS FOTOD ANDRA HAMBURG

Sünnipäevatort. Pildi tegi Eike Ülesoo.

A

jaleht Jahimees hakkas järjepidevalt ilmuma 1992. aasta märtsis, millest aastal 2001 kasvas välja ajakiri Eesti Jahimees. Ajalehe idee käivitasid juba 1980. aastate lõpus Anti Levandi ja Rein Sõitja, kui ilmusid ka mõned n-ö proovinumbrid. Esimene peatoimetaja oli

Sünnipäevapeo grillimeistrid Rimon Kaplan, Karri Urban ja Tõnis Korts. Ülo Kraan, kes juhtis ajalehe ja ajakirja väljaandmist koguni 16 aastat (1992–2008). Algusest peale on Eesti Jahimehe juures tegutsenud nõuandev toimkond, kes on koosnenud alati valdkonna parimatest asjatundjatest.

Ajakirja sünnipäev oli juba varakevadel, kuid veebruaris alanud Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas

arusaadavalt pidu ei toimunud. Küll aga soovis Eesti Jahimees selle ümmarguse tähtpäeva puhul tänada häid koostööpartnereid, kolleege, autoreid ja sõpru, sestap toimus suve lõpus EJS-i aias väike koosviibimine.

Tervitussõnad ütles EJS-i president Margus Puust, Eesti Jahimehe peatoimetaja Jaanus Vaiksoo tänas kõiki

EJS-i president Margus Puust tervitas kõiki, kes ajakirja valmimisele on aastate jooksul kaasa aidanud.

57

- Sünnipäev -

AS-i Printall müügidirektor Tõnis Peebo soovis peatoimetajale õitsvat koostööd.

Juba 30 aastat Eesti Jahimeest, taustal paremalt Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk, MTÜ Loodusajakiri tegevjuht Riho Kinks, ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt ja Kaupo Kindsigo.

EJS-i juhatuse liikmed Tiit Tammsaar, Toomas Kõuhkna ja president Margus Puust.

Ajakirja üks asutaja Rein Sõitja ja toimkonna liikmed Tiit Randla ning Mati Kaal. „Mitu lehekülge on kaante vahele jõudnud?“ küsis ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt.

Eesti Jahimehe asutajatel ja toimkonna liikmetel oli omavahel palju arutamist.

Ain Lausmaa ja Janari Lage kirjastusest Menu uurisid Eesti Jahimehe kunagiselt kujundajalt, kirjanik Mait Vaigult, kas lähiajal on oodata uut raamatut. kolleege ja kaaslasi, kes aitavad kaasa jahimeeste ajakirja valmimisele ja kulutavad selleks aega ning jagavad teadmisi.

Sünnipäevale olid tulnud head koostööpartnerid kirjastusest Menu, ajakirja trükkija AS Printall, Eesti Jahimehe toimkonna liikmed, loodusajakirjade peatoimetajad, autoreid ja toimetuse endisi liikmed.

Rõõm oli tervitada Jahimehe asutajaid Anti Levandit ja Rein Sõitjat.

Tänu ja tervitused ka kõigile Eesti Jahimehe lugejatele ja alanud põdrajahihooajaks ikka kivi kotti!

58

Hind alates 77900

JAHIJALANÕUD AASTAKS 2022 Villrein II Leather BOA GTX, Target GTX ja Elk Hunter Light

VILLREIN II LEATHER BOA GTX on ümara tallaga kerge nahast jalanõu, mis ei väsita jalgu. BOA paelasüsteemiga on jalgapanek imelihtne. Pinguta paelad just endale sobivaks, et jalanõu oleks jalas stabiilne.

Vikings classic TARGET GTX on veekindel jahijalanõu. Valmistatud vastupidavast nahast, nüüdisaegse kerge tallaga.

THE ELK HUNTER LIGHT on ülikerge ja painduv kummisaabas, mis tagab maksimaalse mugavuse ka pikkadel mudastel rännakutel.

vikingfootwear.com

vikingfootwear.com

vikingfootwear.com

- Reis -

Eesti jahimehed kohtumisel Prantsusmaa jahimeeste katusorganisatsiooni FNC peakorteris Pariisi külje all.

Külas Prantsusmaa jahimeestel TEKST ja FOTOD TÕNIS KORTS, EJS-i tegevjuht

Sel aastal viis Eesti jahimeeste seltsi (EJS) õppereis kütid Prantsusmaale, et tutvuda, kuidas on Euroopa pindalalt kolmandas riigis korraldatud jahindus, millised on sealsed teravad probleemid ja mida on meil prantslastelt õppida.

M

eid võõrustas Prantsusmaa jahimeeste katusorganisatsiooni FNC (Federation Nationale des Chasseurs) peadirektor Nicolas Rivet jahimeeste peakorteris Pariisi külje all. Organisatsiooni juht oli valmistanud ette kolmeosalise ettekande, milles andis ülevaate jahipidamisest Prantsusmaal, jahimeeste organisatsiooni struktuurist ja aktuaalsetest teemadest.

Prantsusmaal on 13 piirkonda ja lisaks üheksa ülemerepiirkonda. Need jagunevad departemangudeks. Prantsusmaale kuulub ka mitu ülemeredepartemangu: Prantsuse Guajaana LõunaAmeerikas ja mitu saareüksust Atlandi, Vaikses ning India ookeanis.

Piirkondades ja maakondades on oma katusorganisatsioonid. Kõik Prantsuse jahimehed kuuluvad automaatselt FNC-sse oma organisatsiooni kaudu.

Kogu Prantsusmaa jahinduse juhtimine on koondatud nõukogusse, kus on 27 liiget.

Nõukogu esindab umbes üht miljonit jahi-

meest. Igal aastal lisandub 21 000 uut jahimeest. Organisatsioonis töötab kogu riigis 27 800 inimest. Seltse on 70 000.

Peaaegu igas külas on oma jahiselts.

Prantsusmaal loetakse kokku ligi 40 jahipidamise viisi ja jahitakse 89 ulukiliiki, kellest 38 on veelinnud. Jahi mitmekesisust on soodsalt mõjutanud maa geograafiline asend. Neil neli erinevat biotoopi: Atlandi rannik, Püreneed, Vahemere rannik ning kontinent.

Soodsalt mõjub, et Prantsusmaad läbivad rändlindude rändeteed ja maa asub nende ristumiskohas.

Jahinaiste arv on tõusuteel

Prantsusmaa jahimeestest 35% töötab, 47% on nooremad kui 35 aastat ja 2,5% on naised. Jahinaiste arv on nagu Eestis ja mujal Euroopas tõusuteel.

Nad ise arvavad, et see protsent on väike ja tegutsevad selles suunas, et jahinaisi oleks rohkem.

Vibujahimeeste seltsid kuuluvad ka FNC koosseisu.

61

Kuni Prantsuse revolutsioonini oli jaht aadlike tegevus. Revolutsiooni üks nõudmisi oli, et ka rahvas pääseks jahipidamisele ligi. Niinimetatud demokraatlikku jahindust peetakse jahinduse säilimiseks vajalikuks.

Prantsusmaal metsakahjusid peaaegu pole, s.t nendega ei tegeleta.

Aga põllukahjusid hüvitatakse umbes 77 miljoni euro eest aastas.

Tähtis on meediatöö. Sotsiaalmeedial peetakse silma peal ja tehakse tutvustustööd. Meediaga suheldakse riigi tasemel ja organisatsioonid suhtlevad oma piirkonnas.

Märgata on osa linnaelanike vastasseisu jahipidamisele. Ka Prantsuse jahimeeste katusorganisatsioon lähtub samast põhimõttest nagu EJS: jahti ei pea õigustama, vaid seda tuleb selgitada. Peab näitama, millega tegeleme. Prantsusmaal on jahimehed nn metsa sanitarid. Ka nemad täidavad avalikke tellimusi nagu meiegi.

See seadustab jahipidamist.

- Reis Selge on koostöö vajadus

Meie otsime Eestis koostööd metsa- ja põllumeeste organisatsioonidega, kuid neil sellega probleeme pole. Kõigile on selge, et tuleb teha koostööd. Koostööd tehakse teiste vaba aja ja turismiorganisatsioonidega: mägirataste organisatsioonid, ratsutajad ja paljud teised, kes veedavad vaba aega looduses. Nendega tegutsetakse ühisrinde loomisel, sest osa äärmuslikke loodusekaitsjaid ei kiida heaks mingisugust tegevust looduses.

Prantsusmaal tuleb igal aastal aktiveerida oma jahitunnistus. Tuleb maksta jahipidamise õiguse maksu, millest tekib piirkondlike ning katus- ja keskorganisatsiooni eelarve. Samuti laekub sealt raha riigile.

Maaomandus on püha. Kui ollakse omanik, siis on ka jahiõigus. Jahti peetakse ise või renditakse maad.

Kuigi Prantsusmaa president pole jahimees, mõistab ta jahipidamise rolli sotsiaalse sidususe tekkimisel. Eriti tähtis on see piirkondades väljaspool linnu.

Jahiturvalisust peetakse väga tähtsaks. Jahiohutusega tegeletakse ja tänu sellele on raskete jahiõnnetuste arv vähenenud 70%. Prantsusmaa jahimeestel on kohustuslik käia iga kümne aasta tagant täienduskoolitusel, et viia end kurssi uuemate seadustega ja saada teadmisi jahinduse arengust ning uuendustest.

Prantsusmaal suhtutakse vibujahti hästi. Vibujaht on eriti sobiv individuaaljahina. Tihti paigutatakse vibujahiliin ajajahil aju sisse.

Mida rohkem jahimehi, seda suurem mõjuvõim

Jahikindlustus on kohustuslik kõigile, ilma selleta jahile ei saa. Aastane riiklik jahimaks on jahimehe kohta 205 eurot.

Sellest läheb katusorganisatsioonile 52, riigile 53 ja piirkondlikule katusorganisatsioonile 100 eurot. Sellele lisanduvad seltside maksud. Seltsi kuulumine on Prantsusmaal kohustuslik ja kõik seltsid kuuluvad katusorganisatsiooni.

Prantsusmaa jahimeeste katusorgani-

Château de Montpouponi lossis paikneb 30 toas jahimuuseum.

Lossiomanik on jahientusiast ja ta on avanud külastajatele jahiteemalised väljapanekud.

satsioon lähtub põhimõttest, et mida vähem kitsendusi, seda parem. Mida rohkem jahimehi, seda suurem on mõjuvõim.

Sigade Aafrika katk on kujunemas probleemiks. Üks juhtum oli Belgias Prantsusmaa piirist kümne kilomeetri kaugusel. Kohe ehitati aed, et takistada metssigade liikumist.

Suurematest imetajatest elavad Prantsusmaal hunt, rebane, pruunkaru, mäger, Alpi mägikits ja Alpi kaljukits. Prantsusmaal on loendatud 565 liiki linde.

Peale Prantsusmaa jahimeeste peakorteri külastasime jahimuuseume, jahimõisaid ja piirkondi, kus oli võimalik tutvuda jahinduse ajalooga. Külastati ja saadi osa ka kultuuri- ning ajalooväärtustest nagu varasematelgi jahinduslikel reisidel.

Tänusõnad kõigile, kes reisi ettevalmistamisega vaeva nägid, kes meid turvaliselt sõidutasid ja loomulikult eriti suur tänu ligi 50 osalejale, kes muutsid selle õppereisi jahinduslikuks elamuseks.

Muuseum andis hea ja tervikliku ülevaate Prantsusmaa jahipidamisest ja jahikultuurist, selle ajaloolisest kujunemisest.

Prantsuse jahiseltsi vapp kujutab kahte jahimeest maastikul, üks kandmas vibu, teine tulirelva.

Cheverny lossi jahikoerad Loire’i orus. Chevernys elab üle saja kolmevärvilise anglo-prantsuse hagija. Need on pärit Inglise rebasehagija ja Prantsuse poitevinsi (hurdatüüpi) jahikoerte ristanditest, mis on spetsiaalselt aretatud parforce’i jaoks.

62

SILMATORKAV SILMATORKAV JA JA VASTUPIDAV VASTUPIDAV WIL WI DBOAR LDBOARPPRO RO

Wildboar Wildboar ProPro onon vastupidavate vastupidavate ja ja silmatorkavate silmatorkavate jahiriiete jahiriiete kollektsioon. kollektsioon.

NiiNii jope jope kuikui kaka püksid püksid onon valmistatud valmistatud samast samast vastupidavast vastupidavast kangast kangast nagu nagu meie meie populaarse populaarse ProPro Hunter Hunter sarja sarja rõivad. rõivad.

See See tähendab, tähendab, et et nende nende riiete riiete peale peale võib võib kindel kindel olla olla kaka kõige kõige tihedamas tihedamas tihnikus. tihnikus.

Veelgi Veelgi enam, enam, pükstele pükstele onon antud antud German German ECEC Type Type Examination Examination sertifikaat sertifikaat K-EU K-EU 2019/9211, 2019/9211, mismis

tõestab, tõestab, et et need need kaitsevad kaitsevad kandjat kandjat metssea metssea kihvade kihvade torkehaavade torkehaavade eest. eest.

Sarnaselt Sarnaselt ProPro hunter hunter sarjale sarjale kuulub kuulub kaka Wildboar Wildboar ProPro sarja sarja valikusse valikusse hulgaliselt hulgaliselt erinevaid erinevaid kihte kihte ja ja aksessuaare, aksessuaare, sealhulgas sealhulgas nokamüts nokamüts ja ja kindad. kindad.

WILDBOAR WILDBOAR PRO PRO JOPE JOPE

WILDBOAR WILDBOAR PRO PRO PÜKSID PÜKSID

Suurused: Suurused: 48-60, 48-60, EUR EUR 439439

Suurused: Suurused: 48-60, 48-60, 50-56/31”, 50-56/31”, EUR EUR 499499

WILDBOAR WILDBOAR PRO PRO NOKAMÜTS NOKAMÜTS

JAHIPAUN.EE JAHIPAUN.EE

SIKUPILLI SIKUPILLI Tartu Tartu mnt.mnt.

87, 87, 10112 10112 Tallinn Tallinn tel: tel: +372+372 6 000 6 000 520520 e-mail: e-mail: erik@jahipaun.ee erik@jahipaun.ee

WILDBOAR WILDBOAR PRO PRO KINDAD KINDAD Suurused: Suurused: m-xl, m-xl, EUR EUR 94,95 94,95

ÜksÜks suurus, suurus, EUR EUR 69,95 69,95

ROCCA ROCCA AL MARE AL MARE LÕUNAKESKUS LÕUNAKESKUS Paldiski Paldiski mnt.mnt.

102,102, Ringtee Ringtee 73, 73, 13522 13522 Tallinn Tallinn 50105 50105 Tartu Tartu tel: tel: +372+372 6 000 6 000 523 523 tel: tel: +372+372 6 000 6 000 526 526 e-mail: e-mail: juhan@jahipaun.ee juhan@jahipaun.eee-mail: e-mail: kalle@jahipaun.ee kalle@jahipaun.ee

KAUBAMAJAKAS KAUBAMAJAKAS Papiniidu Papiniidu 8, 8, 80010 80010 Pärnu Pärnu tel: tel: +372+372 6 000 6 000 524524 e-mail: e-mail: tooni@jahipaun.ee tooni@jahipaun.ee

ENESE JA VARA KAITSEKS BERETTA PÜSTOLID, MADE IN ITALY

BERETTA 92X PERFOR PERFORMANCE RM MANCE

HIND 1695€

BERETTA 90-TW 90-TWO WO

BERETTA 92-FS

HIND 890€

HIND 1270€

BERETTA APX

HIND 879€

HIND HI ND D 939€

BERETTA PX4 STORM

BERE BERETTA ET TTA APX COMPACT COM MP PACT

HIND 925€ 9255€ 5

Tartus Raatuse 20 tel 745 1136

HIND 1295€

BERETTA PX4 F COMPACT

HIND 915€

Tallinnas Mustamäe tee 18 tel 655 0295

BERETTA M9A3

BERETTA BE ERE ETTA APX MT

HIND D 878€ 8

www.schotter.ee

- ULUKID TEEL -

Senini olen lugejale serveerinud häirekeskuse 1247 teenustega koostöös analüüsitud kokkuvõtteid, nüüd lisan ka Jahise andmed tänavuse seitsme kuu kohta.

TEKST URMAS SALMU

S

uur tänu kõigile jahimeestele, kes on „Ulukid teel!“ projektiga vähem või rohkem seotud ja kandnud Jahisesse infot või täiendanud seal andmeid. Jahimeeste andmetest saame juhtumite kohta täpsemat teavet nii sündmuskoha kui ka ulukiliikide kohta. Häirekeskuse kogutav teave on nii mõnelgi juhul üldisem, kuid selleta ei saaks Eesti liikumiste kohta ulukiasurkonnas üldpilti. Ulukid liikluses tähendab ju, et nende elupaigad on samas. Elupaikade muutudes vähenevad piirkonnas ka metsloomaõnnetused.

Alates tänavusest aastast on häirekeskuse andmetes juhtumi asukohta markeerivad X-, Y-koordinaadid. Kokkupõrgete asukohtadest on kavas luua eraldi kaardikiht, mis oleks nähtav Jahise kaardirakenduse osana.

Jahiseltse tunnustades peab mainima, et Jahisega liitutakse endiselt.

Kes veel ei ole otsustanud, võiks uurida naabritelt või ka otse Eesti jahimeeste seltsi (EJS) IT-koordinaatori Karri Urbani käest, miks ja millised eelised või võimalused Jahises avanevad. Kui

Määramata põtradest on vaid üks isend, lisaks kaks määramata vasikat.

Metskitsede seas on määramatust mõistagi enam, mida saab seletada hukkunud loomade suurte vigastustega.

Jahimeeste sisestatud andmetest selgub, et liikluses hukkunud emaste metskitsede osa ületab sokkude oma peaaegu kahekordselt. Isegi kui me liigitaks soo-

sinna kantakse rohkem andmeid, saame märksa täpsemat teavet kokkupõrgetesse sattunud ulukiliikide, nende vanuse ja soo kohta. Moodustub usaldusväärsem andmebaas kui häirekeskuse kogutav. Mõistagi tuleb ka seda arvestada, sest seal on algallikaid palju rohkem. Ent nagu juba mainitud, suureneb ka vigaste kannete hulk.

Tabel. Kokkupõrked liikluses 2017–2022 (seitse kuud) 112/1247 Põder Metskits Metssiga Hirv

2021

2022 7 kuud

224

179

2916 4408 4884 4300 5000

2900

2017

2018

319

407

2019 2020 246

201

173 9

134 10

116 10

161 26

151 25

82 21

Ilves

2

11

6

8

21

5

Karu Hunt

2

10

8 6

14 5

9 5

1 2

Jahis 2022 7 kuud 59 (37 lehma, 19 pulli) 658 (414 kitse, 244 sokku; 51 sootunnusteta) 13 (neist 8 kulti) 2 (lehmad) 3 (1 isane, 1 emane ja 1 määramata) 2 (isased) 2 (isased)

Allikas. Häirekeskuse 1247 andmed, Jahise koond 2022 (jaanuar–juuli k.a).

65

- ULUKID TEEL tunnusteta isendid sokkude hulka, on erinevus selge. Tabelis on vastavalt 244 sokku ja 414 emast metskitse. Meie jahimaadel elavate metsloomade arvukus on üldiselt selges korrelatsioonis maanteedel hukkunud loomade arvuga, seega võib öelda, et sokkude arvukus on märksa väiksem kui emaste hulk.

Häirekeskuse andmetest varasemate aastate kohta ei ole mõistlik eraldada sokkusid ja emaseid, sest andmed on ebatäpsed. Üks üleskutse neile jahimeestele, kes koristamas käivad. Palun helistage pärast koristamist tagasi numbrile 1247 ja täpsustage uluki liik (seegi võib vale olla!) sugu ja vahel ka tegelik asukoht. Ühtlasi võiks mitme aasta võrdlus anda põhjust aruteluks küttimislimiitide jaotamise üle. Pole võimatu, et viimastel aastatel on sokkusid liiga palju kütitud. Jahise andmed ei anna veel põhjust otsust langetada, kuid arutlusainet pakuvad kindlasti. Täites metskitsede vaatluskaarte Jahises või paberil, ei tohiks soolist tasakaalu oma peast välja mõelda. Kõik, kes sokujahil käinud ja kellega olen samal teemal vestelnud, on väitnud, et sokku polegi enam nii lihtne leida. Aastakümnete tagusest ajast ei meenu, et sarnast põuda oleks olnud. Liikluses hukkunud loomad on tegeliku arvukuse peegelpilt või selle kaudsem kuvand, millel on oma tõepõhi all. Järeldused jäägu spetsialistide teha.

Naabrite tegemised

Põhjust on kiigata üle lahe Soome ja Rootsi poole.

Tänu meie koostööpartneri If kindlustuse jätkuvale huvile osaleda projektis „Ulukid teel“ on selle vastu hakatud huvi tundma ka Rootsis. Uuritakse, kuidas meie projekt kulgeb ja millised on tulemused. Olen palunud täpsemat ülevaadet Rootsis juhtunud ulukiõnnetuste ja nende teabe kogumise kohta.

Nii Soomes kui ka Rootsis erinevad pärast õnnetust tegutsemise reeglid nendest, mis kehtivad Eestis. Kui juhtub suuruluki ja sõiduki kokkupõrge, siis helistab autojuht SOS-numbril 112. Siit edasi aga käitumisjuhised lahknevad.

Esmalt sõidab sündmuskohale politsei, fikseerib juhtumi täpsemad asjaolud ja ka hukkunud või teadaolevalt viga saanud ulukiliigi küsitluste (möödasõitnu käest telefoni teel) või kohapealsete vaatluste põhjal. Politseile on teada nii jahipiirkonnad kui ka seal tegutsevate jahimeeste kontaktid, kes sündmuse fikseerimise järel kohale kutsutakse. Edasine on Eestis toimivaga

sarnane: uluki koristavad jahipiirkonda haldavad jahimehed.

Juhtumi asjaolude andmed, mis politsei on kogunud, kantakse üldisesse andmebaasi, mis on internetis piiranguteta kõigile nähtav. Kaarti uuendatakse umbes nädalase nihkega, seega ei näe me eile juhtunud õnnetust, vaid nädal tagasi tehtud kannet.

Keda selline lehekülg huvitab, soovitan külastada Rootsi lehekülge https://www.viltolycka.se/start/. Keelt aitab muuta automaatne Google’i tõlge.

Sarnaselt EJS-i algatatud autojuhtide teavitamise kampaaniaga „Metsloomal on alati peatee“ jagatakse Rootsi juhtidele üsna samasuguseid õpetusi. Aga on ka suur erinevus: juhtumi asukoha markeerimise nõue ja nn marker.

Pärnumaa jahimeeste liidu tegevjuht Eero Nõmm pakkus umbes aasta tagasi välja sisult samasuguse idee. Ettepanek on hea, iseasi, kuidas see linnameestest ja -naistest juhtideni viia.

Mida rootslaste lehelt leiab?

1. Numbrile 112 teatatud metsloomaõnnetuse paik, mille määravad kindlaks politseinikud või jahimehed.

See on kõige täpsem saadaolev metsloomaõnnetuse asukohanäit.

2. Eraldi vahekaart „Statistika“ annab ülevaate liiklusõnnetuse asukoha kohta, millest liiklejad on politseile teatanud. Õnnetuse täpset asukohta pole alati lihtne näidata, sest liiklejatel on raske oma asukohta määrata.

Seetõttu võib esineda mõningaid kõrvalekaldeid kokkupõrke tegelikust asukohast.

66

Kodulehte haldab riiklik metsloomaõnnetuste nõukogu (National Wildlife Accident Council), tehes sealjuures koostööd väga paljude riigi ja vabatahtlike organisatsioonidega, sh politsei, transpordiamet ja mõistagi jahimehed.

Kodulehe logode taga on suur hulk toetajaid ja riiklikke ametkondi.

Nii saame teada, et tänavu (kuni 12. september 2022) on kogu Rootsis juhtunud 35 317 kokkupõrget, neist 28 490 hirvega, 2296 põdraga (sh põhjapõder) ja 2560 metsseaga.

Statistika jaotub läänide (meie maakondade) ja eraldi väiksemate administratiivüksuste kaupa. Rootsis on 21 lääni ja 290 valda.

Patrullteenistuse politseinik helistab kohaliku jahiseltsi kontaktisikule, kes on kohustatud korraldama ka suurulukite koristamise. Saak kuulub kohalikele jahimajanditele. Jahimehed ei pea koristama väikeulukeid, kuid selle kohta täpsemat infot ei leidnud.

Kas meil oleks võimalik moodustada üleriigiline juhtumite kogumise ja markeerimise online-andmebaas? See on riigi kitsaste majandusolude tõttu ilmselt keerukas, kuid midagi võimatut pole. Ei arva, et meil peaks kaasama politsei, kellel niigi napib töötajaid ja lõpuks ka pädevust, kuid huvitatud riiklike osaliste kaasamisel ei tohiks ka see ületamatu olla. Oleme ju endiselt e-riik.

Kindlasti teeme EJS-is kõik, et sagedasemad ulukiõnnetuste asukohad oleks teada võimalikult paljudele. Just selles kogu eespool kirjeldatud kaardirakenduse peamine idee ju seisnebki.

Turvaliselt igal ööl ja päeval! Metsloomal on alati peatee!

- FILM -

Vello Vainuraga Suursoos Vello Vainura on Tartu jahindusklubi ja Eesti jahimeeste seltsi asutajaliige, vana jahimees ja trapper, kes elab Emajõe-Suursoos üksikul soosaarel. Tema mõtteid ja arvamusi on aegajalt ilmunud ka Eesti Jahimehe numbrites.

Suur soo • • • •

Stsenarist, režissöör, operaator Remek Meel Produtsent-toimetaja Riho Västrik Helilooja Lauri Õunapuu OÜ Vesilind 2022

TEKST JAANUS VAIKSOO, FOTOD HELEN VÄSTRIK

k Meel.

Vello Vainura ja Reme

K

ogenud küti tähelepanekuid loodusest ja ulukitest, inimese ja looduse vahekorrast tasub alati hoolega kuulata. Mees on aastakümnete jooksul elanud looduse rütmis ja tal on selle vallas kujunenud välja absoluutne kuulmine.

Nüüd on loodusfotograaf ja -filmimees Remek Meel teinud Vello Vainurast filmi. Või õigemini … kui seda filmi vaadata, siis pole see niivõrd Vello Vainura portree, vaid ikkagi puhas

loodusfilm, mille üks tegelane on Vainura. Meel on valinud või leidnud filmile väga õige tooni: Vainura ei tõuse selles filmis domineerima, vaid režissööroperaator näitab Emajõe-Suursoo loodust neljal aastaajal. Vana jahimees elab ja toimetab seal jõekäärus, soode ja rabade keskel täpselt samamoodi nagu põder, kes hiilib metsatukas, nagu saarmas, kes maiustab konnaga, või nagu kobras, kes otsib toidupoolist.

Ka Vainura otsib toidupoolist: püüab kala, toimetab mesilastega, kaevab

68

maad, korjab jõhvikaid ja põikab soosaarelt korraks koos teiste liigikaaslastega põdrajahile.

Vainura ei räägi selles filmis palju, aga vaatajale saab selgeks, mis elu mees elab ja millest ta mõtleb. Usun, et paljude loodusinimeste jaoks on just selline unistuste elu, omamoodi ideaal, mis jääb meist enamikule siiski kättesaamatuks.

Alatest oktoobri keskpaigast saavad huvilised seda filmi vaadata Tallinnas kinos Artis ja Tartus Elektriteatris.

- RAAMAT „Vereta jaht 25“ esitlus Rahva Raamatus.

(Paremalt) Hendrik Relve, Indrek Ilomets ja Urmas Tartes.

Vereta jahi veerandsada

TEKST JAANUS VAIKSOO FOTOD ANDRA HAMBURG

Sel kevadel möödus 25 aastat esimesest „Vereta jahi“ fotovõistlusest. Aasta oli siis 1997, kui Väätsa jahimajandi maile kogunes kümme nimekat loodusfotograafi, et selgitada välja, kes on nende hulgast kõige osavam ja õnnelikum.

M

uuseas, üldse esimene „Vereta jahi“ kajastus ilmuski meie Jahimehe ajalehes, autor Peeter Ernits. Algusest peale on fotojahi peakorraldaja olnud Tiit Hunt, kellel on olnud alati kõrval palju häid abilisi ja sõpru. Ent võib kindlalt öelda, et Tiit Hundi huumorimeel, kiiksuga vaatenurk ja vahetu suhtlemine andsid „Vereta jahile“ kätte just selle õige tooni, mille pärast paljud Eesti loodusfotograafid ootavad seda kevadist kokkusaamist alati pikisilmi.

Ka esimene „Vereta jaht“ oli mõeldud pigem mõnusa seltskondliku üritusena.

Nii meenutas Peeter Ernits 1997. aasta mai Jahimehes toonast üritust: „Võisteldi neljal alal. Esimesel õhtul tuli jäägrite

KOOSTAJA INDREK ILOMETS

Vereta Jaht 25 • •

Konsultandid Tiit Hunt ja Hendrik Relve Aasta Raamat OÜ, 2022

70

välja loositud positsioonidelt „küttida“ kopraid, järgmisel hommikul oodata, millised metsloomad tormavad välja ajust, seejärel pildistada murdmaastikul pagevaid poliitilisi loomi, viimaks aga osaleda nn tunnijahil. Iga mees võis siinkohal pildistada tunni vältel ükskõik mida looduses.“ „Poliitilised loomad“ tähendasid, et metsas uitasid mõned tuntud poliitikud, kes tormasid üle lagendiku või läbi kuusetihniku ja järasid lisasöötmiskohas kuuse otsa riputatud porgandeid. Selline fotograafide veider mitmevõistlus oli mõistagi Tiit Hundi välja mõeldud.

Esimene „Vereta jahi“ võitja oli Arne Ader, kes sai pähe muistsete viikingite sarvedega kübara, millest kujunes iga-aastase fotovõistluse rändauhind.

- RAAMAT Kui aasta hiljem võistlus ei toimunud, hakkasid osalejad asja uurima ja nende tungival nõudmisel võttis Tiit Hunt 1999. aastal fotojahi korraldamise jälle ette. Traditsioon oli sündinud!

Tänavu kevadel Alutagusel kokku saades käis Indrek Ilomets välja hullu idee anda sügiseks välja „Vereta jaht 25“ juubelialbum. Arvestades sellise raamatu koostamise hiigelmahtu, tundus tempo kaelamurdev, ometi esitlesid raamatu koostaja Indrek Ilomets ja konsultandid Tiit Hunt ning Hendrik Relve 23. augustil Tallinnas Rahva Raamatu kaupluses uhket ja mahukat uhiuut albumit. Selles raamatus on meenutusi pea kõigilt „Vereta jahist“ osavõtjatelt, keda veerandsaja aasta jooksul on olnud ligi sada. Lisaks loomulikult suurepärased loodusfotod: kõik „Vereta jahi“ võidupildid, iga fotojahist osavõtja enda lemmikfoto ja n-ö žürii pildivalik – parimad läbi aegade. „Vereta jaht“ on kujunenud sündmuseks, millest osavõtt on meie loodusfotograafidele auasi. Fotojahi võitja kroonimine sarvedega viikingikübaraga „Vereta jahi“ näituse avamisel on uhke hetk. Peakorraldaja Tiit Hunt võtab rändauhinna vanast kakupesakastist välja ja eelmise aasta võitja „kroonib“ uue fotojahi valitseja. Veerandsajandi

Vereta jaht on nagu lõputa küünlapäev – igal kevadel lähed ikka uuesti ja uuesti."

Hendrik Relve jooksul on kõige rohkem tiitleid kogunud Ingmar Muusikus, kes on viikingikübarat kandnud koguni kuus korda, Jarek Jõepera ja Indrek Ilomets on fotojahi kolmekordsed võitjad. Raamatu koostajad nimetavad fotojahist osavõtjaid „Vereta jahi“ vennaskonnaks. „Meie loodussõprade ja -piltnike hulgas on Vereta Jahi traditsioon legendaarse kuulsusega ja üldsuse silmis on sellel kõrge maine,“ kirjutavad Tiit Hunt, Indrek Ilomets ja Hendrik Relve raamatu sissejuhatuses. Üksmeelselt kinnitab „Vereta jahi“ vennaskond, et neid toob igal kevadel kokku ikka ennekõike seltskond. Raamatu esitlust juhtinud Eesti parim putukapildistaja Urmas Tartes ütles, et kokku tulevad inimesed, keda võid tögada ükskõik mis asendis ja ükskõik mis kellaajal, aga keegi ei solvu!

Maailma risti ja põiki läbi käinud rännumees Hendrik Relve sõnastas „Vereta jahi“ fenomeni järgmiselt: „Esimene asi on ikkagi inimesed. Igaüks neist elab eri maailmas ja nendega koos molutada on väga vahva. Teiseks – tõusta vara ja olla looduses. Loomad tulevad alles kolmandas järjekorras.

Loomad on ettekäändeks. Need on meeleseisundid, mille pärast kokku tullakse. Vabanetakse justkui mingist koormast. Eriline on kolmas päev.

Kaks ööd juba magamata, pühapäeval hakkavad tekkima kõikvõimalikud nägemused, see on eriline nirvaanaseisund. Väga paljud loomapildid on peas kõvakettal alles ja parimad pildid on jäänud tegelikult tegemata. Vereta jaht on nagu lõputa küünlapäev – igal kevadel lähed ikka uuesti ja uuesti.“ Ajakiri Eesti Jahimees on tänu esimesele peatoimetajale Ülo Kraanile seotud „Vereta jahi“ fotovõistlusega algusest peale. Esimest kaht võistlust kajastas ajaleht Jahimees, kolmandal „Vereta jahil“ aastal 2000 oli Ülo juba ise osavõtjana kohal. Hilisematel aegadel on Eesti Jahimees ja Eesti jahimeeste selts kuulunud „Vereta jahi“ žüriisse ja pannud igal aastal välja eriauhinnad. Paljud fotojahist osavõtjad kuuluvad Eesti Jahimehe püsiautorite hulka, kelle fotod kujundavad ka meie jahiajakirja näo.

„VERETA JAHT 25“ ALBUM • • •

•

Kaalub 1,3 kg.

Pildid valiti albumisse umbes 3000 foto hulgast.

Albumi kaanepoiss on fotograaf ja alpinist Jaan Künnap, kaanefoto autor Enel Lepik.

Foto on tehtud Pootsis, kus Jaan Künnap passis parasjagu haigrut. „Vereta jahi“ jahiloomad on olnud kaks korda kobras, metssiga, metskits ja mäger; üks kord põder, metsis, hirv, ilves, teder, saarmas, metsnugis, metskurvits, ronk, kährik, kormoran, ilves, mink ja karu.

Tiit Hunt (paremal) räägib Urmas Tartesele, kuidas „Vereta jaht“ sündis.

71

- SISUTURUNDUS -

Saabas nr 45 Lastevanematele, kelle järeltulijad armastavad raamatuid lugeda, võib minu pandud pealkiri näida veidi tuttavlik, sest selles on väike sarnasus ajakirja Eesti Jahimees peatoimetaja Jaanus Vaiksoo lasteraamatuga „King nr 39“.

Soovitan lugeda seda raamatut kindlasti ka täiskasvanutel koos lastega.

TEKST RENE JÄRVMÄGI FOTOD ARNE SAAGPAKK, TOOTJA

E

rinevalt raamatu peategelasest Paulist mina sisse ei maganud ja jõudsin päris mitmel hommikul õigel ajal tõusta, et minna hirvepullide tegemisi jälgima ning kuulama.

Aga kõigest järgemööda juba allpool.

Olin just kodinad autosse saanud, kui saarlasest sõber helistas ja toonitas mulle kolm korda, et võtaksin kindlasti kummikud kaasa, sest osa piirkonnast, kuhu oli plaan hirvepulle luurama minna, on paraja veekihi all. Mul olid autosse tõstetud tuliuued kõrge säärega saapad Härkila Moose Hunter, mis tootja kirjelduse järgi veel pealegi veekindlad.

Viisaka inimesena vastasin, et ja-jah, võtan kindlasti, aga tegelikult ma juba teadsin, et ei võta. Kui kohapeal selgubki, et ei saa saabastega hakkama, küll ma selle paari kummikuid siis ka Saaremaalt leian.

Igatahes olin pärast viit tundi auto- ja praamisõitu Saaremaal sõbra juures kohal ja plaan oli kohe järgmisel hommikul varakult metsa minna. Saare saun sel õhtul väga vingu sisse ei ajanud, sestap oli hommikul üsna lihtne ärgata ja ennast valmis seada. Jalga panin eespool mainitud saapad, mis muide näevad ka päris edevad välja. Ütlen ausalt, olin neid ainult korra kodus jalga proovinud ja kõik. Nii et pikemale jalutuskäigule minek oli väike risk, et sissekandmata saabas hakkab hõõruma või on kuidagi ebamugav ja juba õhtuks on vaja midagi muud jalga leida. Igatahes võõrustaja ei öelnud ka midagi muud, et ise tead, kui jalad pärast märjad on. No elame-näeme!

Möirgav hirvepull

Igatahes pimedas hakkasime juba liikuma ja esimesed mõnisada meetrit ei tundnud ega mõelnud ma kordagi

Autor hirvejahil Saaremaal. saabastele. See on alati hea märk, sest siis istub saabas jalas hästi. Varsti jõudsime esimese vesisema luhaosa peale.

Hommik oli vaikne, mitmest suunast kostis hirvepullide jõminat. Tasapisi jalgu tõstes liikusime aina edasi häälte suunas, lootes neid ilusaid loomi näha.

Võõrustajad oli seadnud küttimiseks lubatud pullidele ranged kriteeriumid nii uluki vanuse kui ka sarvede suuruse kohta. Olgem ausad, selleks et õige loom küttida, peab ikka paganama palju õnne olema! Kuid ainuüksi hommikuses karges õhus näha ja kuulda möirgavat hirvepulli on omaette elamus, eriti mandrimeestele, kelle jaoks hirv ei ole väga tavaline uluk.

Tasapisi liikudes tegime hommikul ära päris suure ringi, millest omakorda julgelt pool maad mööda vesist luhapealset. Ringilt tagasi tulles olid mu jalad täiesti kuivad, saapad ise pealt mõnevõrra niisked, kuid mitte niimoodi läbi vettinud, et see kuidagi tunda oleks andnud. Jätsin need esialgu

72

välja trepile tuulduma ja hiljem tõstsin kergelt sooja sauna eesruumi. Igatahes õhtusele ringile minnes oli ka pealispind enam-vähem kuiv. Oleks kasutanud spetsiaalset jalatsite kuivatajat, oleks need kindlasti päris heaks saanud.

Mul olid need saapad jalas kolmel hommikul ja kahel õhtul. Sain käia nii poris, vees kui ka hommikuses külmetanud ja kohmetunud rohus. Mitte kordagi ei olnud jalad märjad. Tuleb tunnistada, et pikad jalutuskäigud kõrgete saabastega teevad alguses jalad veidi valusaks ja kangeks, eriti kui pead vaikselt hiilima ja enne iga järgmist sammu jälgima, kuhu jalg maha panna. Tööd peavad tegema ilmselt sellised lihased, mida iga päev ei kasuta.

Jäin nende saabastega igati rahule.

On selline ütlus, et ei higista, ei pigista, ei lase vett läbi. See ongi üldjoontes kõik, mida jahimees võiks ühelt saapapaarilt oodata. Kõrge sääreosa võimaldab vajadusel läbida veidi sügavamaid veetakistusi. Samuti on pika säärega saapas hästi fikseeritud jalaasend, kuid sääreosa ja tald on küllaltki painduvad, et nendega käimine oleks kandjale mugav ning turvaline. Minu arvates sobivad need saapad samavõrd hästi nii aktiivsele koeramehele kui ka kütiliinis kannatajale.

Igatahes minul on plaan hankida need saapad endale eelseisvaks ajujahiks. Aktiivset kasutust leivad need peamiselt metsas koertega käies.

Härkila Forest Hunter GTX MID

Kui juba saabastele jutt läks, siis väike ülevaade ka teistsugusest mudelist.

Tegemist on n-ö poolkõrgete nahksaabastega, mis minu arvates sobivad kevadel, suvel ja sügisel kandmiseks hiilimis- ja varitsusjahtides, sest niiske rohu ning vihmasaju ajal pakuvad need

- SISUTURUNDUS jalale kindlat kaitset. Nimelt on saabastel nii varba- kui ka kannaosa tugevdatud, nii et varvaste kokkupõrkel kännu, kivi või mingi muu teele ette jääva takistusega kandjat kohe vanduma ei ajaks. Talla all on piisavalt palju mustrit, et vältida libisemist.

Pori aga korjavad need talla alla hästi ja unustades saapad enne ruumi sisenemist tühjaks kloppida, võib kodus isegi väike tüli tõusta, kui hiljem hakkab kuivanud poritükke koridoris põrandale pudenema.

Eks igaüks pea ise järele proovima, aga minu laiale jalale sobis saabaste liist üsna hästi. Tallad on küll veidi liiga jäigad minu maitsele, kuid ei midagi ületamatut. Iga korraga muutusid need natuke pehmemaks ja mugavamaks. Küllap on sama lugu iga saapapaariga ehk kõik tahavad mõnda aega sissekäimist. Mis eriti meeldiv – jalg on alati kuiv, sest käimisel tekkinud niiskus eraldub jalanõudest tänu gore-tex-materjalile.

On ikka hea küll, kui saapa sees on

HARKILA tooted on saadaval Jahipauna kauplustes ja veebipoes www.jahipaun.ee

www.harkila.com 73

kuiv, soe ja puhas ühe korraliku ning pika jahipäeva järel.

Kasutasin Forest Hunteri saapaid mõned korrad soku- ja seajahil. Ühel sokujahil oli õnne ka loom küttida ja valges ruumis avastasin, et veidi verd oli sattunud saabastele.

Lasin kohe voolava vee alt läbi ja oligi mure murtud.

Tegemist on igal juhul heade jalanõudega, mis passivad kandmiseks jahimeestele, matkasellidele või muidu looduses viibijatele.

- Seadus -

Jahikoerte toomisest Eestisse Põllumajandus- ja toiduamet soovib selgitada jahikoerte transpordi nõudeid, kui loomad tuuakse Eestisse Euroopa Liidu (EL) teistest riikidest ja külastuse eesmärk on treenimine või jahipidamine.

TEKST OLEV KALDA, põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja FOTO SHUTTERSTOCK

» Loomadega peab kaasas olema Euroopa Liidu lemmikloomapass.

Rohkem infot reisimise kohta leiab meie kodulehelt https://pta.agri.ee/tarbijale-ja-eraisikule/lemmikloomad/ lemmikloomaga-reisimine#reisimine-eestist-te.

Rohkem kui viis koera

J

ahipidamise mõiste defineerib jahiseaduse 4. peatükk. Jahiseaduse paragrahvi 23 kohaselt ei saa jahipidamist pidada osalemiseks võistlustel, näitustel, spordiüritustel või eelnevalt nimetatud ürituste jaoks treenimiseks. See tähendab, et jahipidamiseks või selleks treenimiseks Eestisse toodavate loomade korral ei ole võimalik kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 576/2013 artikli 5 erandit. Jahikoeraga reisimine kvalifitseerub mittekaubandusliku liikumisena ainult siis, kui omaniku või omaniku volitatud isikuga on kaasas kuni viis koera. Sellisele liikumisele kehtivad lemmikloomaga reisimise nõuded. » Koerad peavad olema märgistatud mikrokiibiga või selgelt loetava tätoveeringuga, mis on tehtud enne 3. juulit 2011. » Koerad peavad olema vaktsineeritud marutaudi vastu.

Reisi ajal peab vaktsineerimine olema kehtiv. Vaktsineerimise ajal peab lemmikloom olema vähemalt 12 nädalat vana. Marutaudivastane vaktsineerimine peab toimuma pärast mikrokiibi paigaldamise või tätoveeringu tegemise või näidu lugemise kuupäeva.

Vaktsineerimise kehtivusaeg algab kaitsva immuunsuse saavutamisega, mis algab vähemalt 21 päeva pärast esmast vaktsineerimist ja kestab kuni kuupäevani, mille veterinaararst on märkinud lemmikloomapassi.

74

Kui isikuga on kaasas rohkem kui viis koera, siis ei ole võimalik kõnealust liikumist käsitleda mittekaubandusliku liikumisena. Sellisel juhul peavad koerad lisaks eespool nimetatud nõuetele läbima 48 tunni jooksul enne lähetamist kliinilise ülevaatuse, mille käigus tuvastatakse, et neil puuduvad taudisümptomid. Lisaks lemmikloomapassile peab loomadega kaasas olema ka loomatervisesertifikaat, mille väljastab lähteriigi pädev asutus TRACES NT süsteemis.

Kaubanduslikul eesmärgil loomi vedaval ettevõttel peab olema veoluba. Ka veovahend peab olema loomade veoks sobivaks tunnistatud ja selle tõenduseks peab olema väljastatud veovahendile vastavussertifikaat. Nimetatud dokumendid väljastab samuti päritoluriigi pädev asutus.

Vaatamata veo liigile peavad olema täidetud ka loomade heaolu nõuded. Loomade kaitset vedamise ja sellega seotud toimingute ajal reguleerivad nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2005 ja loomakaitseseadus. Loomi ei ole lubatud vedada viisil, mis võib neile põhjustada vigastusi või tarbetuid kannatusi.

Loomad peavad olema veovalmis ning veovahendite konstruktsioon, ehitus ja käitus peavad vältima loomade vigastumist. Loomadel peab olema piisavalt põrandapinda ja ruum peab olema piisavalt kõrge, arvestades loomade suurust ja kavandatavat teekonda. Sobivate ajavahemike tagant antakse loomadele piisava kvaliteediga ja piisavas koguses juua ja süüa. Vajadusel võimaldatakse loomadele puhkust.

Majutusasutused, mis pakuvad loomadele ajutist majutust, peavad vastavalt loomatervise määrusele teavitama oma tegevusest ja olema registreeritud PRIA süsteemis ning omama unikaalset registreerimisnumbrit. Loomapidamiskoha eest vastutav isik peab pärast registreerimist teavitama põllumajandus- ja toiduametit ning taotlema ettevõtte lisamist TRACES NT süsteemi.

PRIA süsteemis registreeritud loomapidamiskoha eest vastutav isik vastutab loomapidamiskohas loomade eest, rakendab vajaduse korral nende vastutusel olevatele loomadele bioturvameetmeid, tal on teadmised loomatervisest ning peab arvestust peetavate loomade kohta.

Rohkem infot leiab meie kodulehelt https://pta.agri.ee/ koerad-kassid-ja-valgetuhkrud#teatamis-ehk-regist.

- Jahikoer -

Jahikoerte erinäitus Säreveres TEKST JA FOTO AILI PÄRTEL-BELJAEV

Säreveres toimus 10. septembril jahikoerte sügisene erinäitus. Üldiselt on koertenäitustel osalejate hulk vähenenud, kuid rõõm on öelda, et jahikoerte hulgas see nii ei ole.

J

ahimehed soovivad endiselt lasta oma jahikoer üle vaadata, et teada saada looma head ja vead.

Näituselt saadud välimikuhinnang on kasvatajatele vajalik info, millele koerte aretuses tähelepanu pöörata.

Koeri osales näitusel seekord 182. Kõige rohkem olid esindatud Lääne-Siberi laika, Saksa jahiterjer, kuldne retriiver ja Eesti hagijas. Jahikoeri oli kohale tulnud ka Soomest ja Lätist.

Järgmine jahikoerte erinäitus toimub Säreveres 13. mail 2023.

Seniks edukat jahihooaega neljajalgsete kaaslastega!

AJUJAHT UUT MOODI! Oktoobris algab taas ajujaht. Huntloc võimaldab neid põnevalt korraldada.

Klassikalise ajujahi juurde kuulub metsa ühest küljest algav ajajate liin, kes üritab ajada loomad välja metsa teise otsa. Abiks on ka koerad. Ajaga on ulukid hakanud aru saama, kuidas ajud töötavad ja nad on muutunud juba päris kavalaks. Tihti on juhtub, et loomad liiguvad ajule hoopis vastupidises suunas ja „murravad ajust läbi“ või hakkavad metsas ringe tegema.

Huntloci lahendust kasutades on võimalik muuta ajujahi korraldus märksa tõhusamaks. See tekitab jahitavates ulukites suurema segaduse ja sunnib neid metsast väljuma. Tavaliselt kasutatakse hõikumisega aju, et hoida liinil ja ajajatel vahet. Huntloci kasutades on võimalik aga korraldada ka n-ö vaikne aju, kus äpis saab vaadata ja juhtida ajuliini liikumist. Samuti saab niiviisi paremini koordineerida ajajate ja koerte koostööd.

Huntloci äpiga saab korraldada märksa keerukamaid ajusid. Nii mõneski jahiseltsis ei kasutata enam klassikalist ajuliini, vaid metsas liigub ringi mitu erinevat ajuliini. Näiteks on peetud jaht, kus üks ajuliin alustab metsa algusest ja teine samal ajal ka metsa keskelt. Samuti on olnud ajusid, kus üks ajuliin alustab ühelt ja teine teiselt poolt metsa ning liigutakse teineteisele vastu. Sellised ajud eeldavad ka ajajate ja küttide suuremat hulka (kogu mets tuleb sisse piirata), uluki tabamiseks võib see aga tõhusam olla ning jahimeestele huvitavam.

Huntloci äpiga ajujaht, kus kaks ajuliini liiguvad teineteisele vastu.

Rohkem teavet saab Huntloci meeskonnalt ja aadressilt huntloc.com.

- Jahirelvad -

Moodsad padrunid: 8.6 Blackout

USA insener Kevin Brittingham ja tema meeskond firmast Q, koostöös firmadega Discreet Ballistics ja Hornady töötasid välja 8.6 Blackouti.

TEKST KAUPO KINDSIGO, Eesti jahispordi liidu instruktor-treener FOTOD REPROD

S

eda nimetatakse sageli 300 Blackouti suureks vennaks ja on lihtne mõista, miks. Sama kasutusvaldkonna laiendamine ja mitmekesistamine, mida 300 Blackout AR-15 platvormile andis: rasked ja pikad kuulid, mõõdukad algkiirused, väga summutatud lasumüra ja relva väike tagasilöök teeb 8.6 BLK AR-10 (308 Win padrunit kasutatavate poolautomaatide jaoks) veel suuremate ja raskemate kuulidega ning jahinduse jaoks suuremate valikutega suurulukite küttimisel. Padrunikest 8.6 BLK on 6.5 Creedmoori oma, 8.6 BLK jaoks kärbitakse see veidi lühemaks ja suurendatakse suudme diameetrit raskete ja pikkade .338-kaliibriste (8,6 mm) kuulide jaoks.

Padrunis 8.6 BLK võib kasutada kuule 18,5–22,7 g (285–350GR allahelikiirusega) ja 10,4–14,6 g (160–225GR) ülehelikiirusega padrunites. Kuuli suurem mass tähendab suuremat energiaülekannet sihtmärgile.

Relvaraua vindisamm (twist) on ülikiire: 3 tolli täispöörde kohta ehk 1 : 3, mis loob erakordse välisballistilise jõudluse. Kuigi 8.6 BLK padrun on palju suurem kui tema väike vend 300BLK, on lasu müratase sama madal. Padrun 8.6 BLK maksab (USA turul) umbes sama palju kui 6,5 Creedmoor. Enne COVID-it oli see 1,10–1,20 dollarit tükk.

Kuulide 8,6 BLK korral kasutatakse väga suuri pöörlemiskiirusi, vindisamm on 4 ja isegi 3 tolli, sest see annab kuuli kineetilise energia suurema ülekandumise ülehelikiiruse korral ja suurema täpsuse allahelikiiruse korral, võimaldades nii pikkade ja raskete kuulide kasutamist ja stabiliseerimist ka lühikeste (16 tolli ehk 40,6 cm) relvaraudadega tulistamisel. Kuuli väga suur pöörlemiskiirus tagab ka kuuli hea avanemise isegi aeglasematel lennukiirustel.

338 Federal, 338 Win Mag ja ka võrdluseks 308 Win-ile, aga ometi on 8.6 BLK kuuli jõudlus reaalses olukorras väga suur.

Kasutamine

Jahipadrun 8.6 BLK ei ole välja töötatud pikkade laskude jaoks. Ehkki jahil suurulukite eetiliseks surmamiseks vajalik energia, vähemalt 2000 J on 8.6 BLK-l veel 160–170 m kaugusel olemas, ilmneb 8.6 BLK efektiivsus just lühematel distantsidel.

Kevin Brittingham ja tema meeskond tegi arvukaid katseid, tulistades erinevate 8.6 BLK kuulidega ballistilisse želatiini. Tulemused olid väga üllatavad.

Tulistades relvarauast vindisammuga 1 : 3 juhtus mitu korda nii, et (tavalised pliisulamist sisuga) poolmantelkuulid purunesid rauast välja lennates tükkideks ja kuulide tükid lendasid laiali.

Testlaskmisel 8,6 Blackout 210 g = 13,60 g Barnes TSX-i kuuliga ballistilise želatiini plokkidesse tulistati 12-tollise pikkusega 1 : 3 vindisammuga relvarauast ja 12-tollise pikkusega 1 : 9 vindisammuga relvarauast. Kuulidel oli sama mass ja sama algkiirus.

Mõõtmisteks kasutati Phantom tarkvara. Tulistades 1 : 9 vindisammuga relvarauast tekitas 8.6 BLK kuul ballistilise želatiini plokki 14,22 cm diameetriga õõnsuse, aga 1 : 3 vindisammuga relvarauast tulistades tekitas kuul hiigelsuure 20,32 cm diameetriga õõnsuse. Nii suurt erinevust ei osanud keegi prognoosida. Samuti on videost näha, kuidas 1 : 3 vindisammuga relvarauast tulistatud kuuli energiaülekanne ballistilise želatiini plokki on palju suurem. Kas 8.6 BLK pöörab pea peale kõik senised arusaamad välisballistikast ja kuulide jõudlusest?

Kuuli kineetilise energia poolest jääb 8.6 BLK oma 2700 J-ga selgelt alla kõigile 8,6 mm padrunitele:

76

Relvaplatvormid

Praegu on 8.6 BLK relvarauad saadaval Remington 700 poltlukuga püssidele ja AR 10-tüüpi poolautomaatidele, 308 Win lukupea ja padrunisalved sobivad.

Kompaktsus

Jahipadrun 8.6 BLK on 40 cm relvaraua ja helisummutiga ikka veel umbes 50 cm rauapikkusega kompaktne jahirelv.

Müratase

Allahelikiirusega padruniga ja helisummutiga tulistades on 8.6 BLK lask sama vaikne kui ääretulepadruniga 22LR.

Jahindus

Arvukad jahiretked Põhja-Ameerikas ja Aafrikas on tõestanud, et 8.6 BLK sobib hästi ka suuremate ulukite küttimiseks. Kütitud on valgesabahirvesid, kudusid, pühvleid, sebrasid, lõvisid, tüügassigu ja gnuusid. Suurimad 8.6 BLK-ga kütitud ulukid on kaalunud kuni 1000 kg. Kas padrun 8.6 BLK võib olla samasugune edulugu nagu Põhja-Ameerikas oli 300 Blackout? Saame näha. Jahipadrunil 8.6 BLK-il on kõik eeldused saada kogu maailma jahimeeste jaoks populaarseks.

Õnnitleme!

ABJA JAHISELTS

Rein Kalm 65 Andrus Sarapuu 65 ALLIKU JAHISELTS

Mati Polli 70 Ahti Uppin 65 EIDAPERE JAHISELTS

Rein Laasma 70 Aleksei Vassiljev 60 HALLISTE JAHISELTS

Arvet Tasane 75 HARJU JAHINDUSKLUBI

Uko Esnar 85 Arvi Vaarik 85 Toomas Randväli 75 Aleksander Sikkal 70 Andrei Truhanov 65 Juhan Sirkas 60 Jaanus Kalmet 50 HIIUMAA JAHIMEESTE SELTS

Mart Eller 50 Rudolf Gutman 65 Väino Kaev 70 Ivar Marlen 65 Anti Paulus 60 Randi Paat 55

Margus Sauer 50 Kristo Klaassen 50 Kairit Kiin 50

JAHISELTS OTT

HOLSTRE JAHISELTS

JUURU JAHIMEESTE SELTS

Arvet Tasane 75

Lembit-Johannes Kapp 85

HUBERTUSE JAHISELTS

Robert Kähar 80 Riho Rahula 65 Andrus Anderson 60 Kalev Laur 60

IDA-VIRU JAHIMEESTE SELTS

JÕGEVA JAHIMEESTE ÜHING

Ivar Merisalu 50

Anatoli Korolenko 75 Jüri Kiisvek 70 Viktor Pavlov 70 Valeri Poljakov 70 Kaupo Tihvan 70 Juri Kirillov 65 Igor Gvozdev 60 Aleksander Lotta 60 Sergei Ong 60 Tarvo Sild 60 Nikolay Kravtsenko 55 Ahto Kruusimaa 55 Sulev Tooming 55 Alvin Valgemäe 50 JAHISELTS BUBO

Ivar Pärn 50 JAHISELTS GUSTAV

Illar Nautras 60

Mati Kepp 75 Jaan Petersell 65 Arti Raud 65 Urmas Välba 60 JÄRVAMAA JAHINDUSKLUBI

Mihkel Kunila 85 Heini Anton 80 Aarne Paris 80 Ardo Truu 80 Rein Laid 75 Hindrek Mäepere 75 Jaan Rannamets 75 Hans Viirmets 75 Tiit Trahv 70 Anatoli Vastsenko 70 Mart Lees 65 Olev Rõõmussaar 60 Toivo Vaks 60 Lembit Bachman 55

78

Marek Erm 50 Hans Olof Jonasson 55

Mati Miil 60 Janno Kivioja 50

KAIU JAHINDUSKLUBI

KUNDA JAHINDUSKLUBI

Jaan Kuuskemäe 75 Tõnu Sirel 65 KIHELKONNA JAHIMEESTE SELTS

Kalev Rauk 55

KEHTNA JAHINDUSKLUBI

Tõnis Spalle75 Jüri Mägi 70 Alvar Timmi 70 Andre Peremees 60 Valdik Uski 50 KEILA JAHISELTS

Anatoli Filonenko 75 Kalle Vällik 65 Tiit Kalm 60 KLUBI TAJASK

Boriss Tšugujev 70 KOHILA JAHIMEESTE SELTS

Janno Jazõkov 50 KULLAMAA JAHI- JA KALAMEESTE SELTS

Martin Tuulik 70 Indrek Tomann 55 KULLAVERE JAHIÜHISTU

Riina Kukk 60

Rein Rätsep 50

KÄRU JAHINDUSKLUBI

Urmas Kiik 50 LEHOLA JAHISELTS

Rein Türner 65 LIHULA JAHISELTS

Jaan Raudkivi 80 Jüri Rakaselg 75 Aivar Pärnpuu 55 Peeter Martinson 50 LINNAMÄE JAHI- JA KALAMEESTE SELTS

Jaak Lipp 75 Aivar Kleemann 65 LINNUKÜTI JAHIÜHING

Targo Kokkar 60 LINNUSE JAHISELTS

Rain Elfenbein 50 LÄÄNEMAA JAHINDUSKLUBI

Voldemar Hamelberg 75 Peeter Pajumaa 55 Sergei Pereverzev 50

Marti Hääl 50

MAIDLA JAHIMEESTE SELTS

Leo Aamer 75

MASSU JAHISELTS

Viljar Raja 80 Uno Kivisalu 70

MÕISAKÜLA JAHISELTS METSIS

Aivar Põllu 65

Ago Haaristo 70 Olev Kuusik 70 Vello Lillemets 70 Aleksander Razorjomov 70 Aivar Põllu 65 Avo Keel 60 Juhan Tetsmann 60 Toivo Jakobson 55 Ants Poolak 55 Venno Raud 55 Ats Raudsepp 55 Toomas Troska 55 RAIKKÜLA JAHISELTS

Arne Kuusk 80

Ennu Vinter 85 Toivo Kõrgema 60

PADISE JAHIMEESTE SELTS

RAKVERE JAHINDUSKLUBI

ORA JAHISELTS

Erik Gabriel 75 PÕLTSAMAA JAHISELTS

Harri Talvikangas 65 Jari Mäntivaara 60 Aivar Kulp 55 Ivar Riipus 50 PÕLVA JAHISELTS

Viktor Perve 75 Tõnis Sütt 75 Urmas Kukk 65 Johannes Lepisto 65 Kuldar Adrijan 60 Uno Nagelmaa 60 PÄRNUMAA JAHIMEESTE LIIT

Raivo Trofimov 75

Arvo Vilu 80 Rein Eenmäe 75 Mart Tamm 75 Ilmar Väinsalu 70 Anton Võrno 70 Villu Baumann 65 Mart Leemets 65 Mati Salak 65 Urmas Väizanen 65 Taigo Saar 60 Margo Klaasmägi 50 Kaupo Kuusemets 50 Heiki Uttendorf 50

RAPLA VALLA JAHISELTS

Jüri Jõulu 80 Kalev Laur 60

RIMMU KÜTID

Vootele Kõiv 50

SINIALLIKA JAHISELTS

Kalev Laur 60 SAARTE JAHIMEESTE SELTS

Tõnis Rang 80 Aavo-Vambola Mesipuu 75 Mati Polli 70 Valdur Saarkoppel 70 Arvo Tiidermann 70 Rein Õunpuu 65 Rain Kallas 60 Kunnar Kuris 60 Avo Keel 60 Raul Lump 60 Ervin Juht 55 Raul Maripuu 55 Peeter Pajumaa 55 Ahti Eldemeel 50 Gabriel Himmist 50 Ivar Merisalu 50 Rene Nurmetalu 50 Toomas Otti 50 Edgar Uusna 50 TALLINNA JAHIMEESTE SELTS

Raul Lump 60

TARTU JAHINDUSKLUBI

Rein Tootsi 85 Jaan Undrits 85 Toomas Juksaar 75 Aleksei Kuznetsov 75 Mait Siimson 75 Liivi Amor 70 Sulev Heinaru 70 Mihhail Opikov 70 Gennadi Rõbakov 65

Aivar Truuts 65 Madis Soodla 65 Raivo Ahman 60 Urmas Kink 60 Kaimar Kotkas 60 Vello Piirikivi 60 Rein Suitsik 60 Väino Vaino 60 Peeter Johanson 55 Üllar Jurs 55 Kristo Klaassen 50 Janek Mõim 50 Olav Ojasaar 50 Harlet Vaabel 50 VALGAMAA JAHIMEESTE ÜHISTU

Ants Kasuk 80 Romas Frantsuszov 70 Harry Käärik 70 Eduard Rebane 70 Mart Ilves 65 Kalev Koppel 65 Peeter Johanson 55 Urmas Tekkel 50 VALTU JAHIMEESTE SELTS

Fjodor Bortnikov 75 Andres Tänav 60 Jüri Taal 55 VANA-VIGALA JAHI- JA KALAMEESTE SELTS

Ilmar Künnapas 85 VARDI JAHISELTS

Jüri Ehrpais 80 Rain Elfenbein 50

VASTSE-KUUSTE JAHISELTS

Mati Tsirk 70 Väino Vaino 60

VIIRATSI JAHISELTS

Riho Pulk 85 VIITNA JAHINDUSÜHISTU

Oleg Berklund 70 Andres Kalman 65

VILJANDIMAA JAHIMEESTE LIIT

Juhan Köhler 75 Ilmar Purju 75 Hillar Lannajärv 70 Robert Mõts 65 Tarmo Riisk 65 Tarmo Hromenkov 50 Andrus Reimaa 50 VÕRUMAA JAHIMEESTE SELTS

Mihkel Kaarna 85 Kalju Niilo 85 Anatoli Petrovski 75 Tõnu Kõrda 70 Esper Horg 65 Urmas Kalda 65 Aavo Saks 65 Eero Kõiv 60 Melar Mark 60 Aivar Rosenberg 60 Priit Haller 55 Sulev Poll 55 Jalvar Vislap 55 Aigar Kuus 50 Meelis Toomemägi 50

Foto SHUTTERSTOCK

LÄÄNE-LAHEMAA JAHISELTS

79

31.12.2022

- KUULUTUSED -

KUULUTA AJAKIRJAS JA EJS-i KODULEHEL! Eraisikule hind 3,20 €, koos pildiga 6,40 €.

Kuulutus on kodulehel kolm nädalat, kuulutuse pikkus võib olla kuni 200 tähemärki.

Firmadele hind kokkuleppel.

Kuulutus saada andra@ejs.ee Kuulutus ajakirjas ja kodulehel 5 €.

Pildiga kuulutus ajakirjas ja kodulehel 10 €. Kuulutuse eest saab tasuda Eesti jahimeeste seltsi kontole EE541010052038296002 selgitus: kuulutus ajakirjas / kodulehel.

7. augustil 2022 sündisid Baieri verekoera kutsikad. Oma inimest ootab üks isane ja kaks emast kutsikat. Kutsikatel on EKL/FCI tõutunnistus, EU vet.pass, nad on kiibistatud, vaktsineeritud eakohaselt.

Kutsikad on valmis minema uude perre.

Lisateave tel 5669 1979 või olga.dorofejeva@gmail.com.

Lääne-Siberi laikal sündisid kutsikad 09.09.2022. Loovutamine novembris.

Täpsem info telefonil 515 4888.

Müüa korralik IZ 27E 12 kal.

Hind kokkuleppel. Info telefonil 5193 8457.

Müüa 24.08.2022 sündinud Saksa karmikarvalise linnukoera kutsikad.

Sabad on kupeeritud. Mõlemad vanemad on jahikoerad. Vanavanematest kolm on võistelnud Hegewaldis. Koerad sobivad aktiivsele jahimehele, kes peab jahti tikutajast põdrani. Hind 800 eurot.

Tel 505 7168, Heino Märks.

Kennelis Morgensilber sündis 27.08.2022 pesakond Saksa karmikarvalise linnukoera kutsikaid. Mõlemad vanemad on pärit tunnustatud Saksamaa kennelitest ning aktiivsed jahikoerad.

Kutsikad saavad EKL-i tõutunnistuse ja igakülgse kasvatajatoega. Rohkem teavet lili@neti.ee, tel 516 4746 või FB Lili Morgen Klaasmägi.

EJS-i MAJAS ON MÜÜGIL JAHINDUSTARBED Trofeealused (erinevad suurused) Lakukivid KNZ (lisanditega) Taanist, 10 kg kuubik Püünisrauad suured/väiksed Pihid suured/väiksed Põdrakell Mutilõks „Ettevaatust, jaht!“ liiklusmärk Kvaliteetsed Saksa jahinoad ja tarvikud Blanketid (jahiload, jahilubade arvestamise raamatud) Hundiküti märk

6,40–75 € 6,50 € 20 / 12 € 15 / 10 € 18 € 5€ 18–32 € 3–32 € 0,04–3 € 2,50 €

SUVENIIRID EJS-i jahinduse hea tava puitalusel EJS-i logoga termokruus EJS-i logoga kruus (erinevad) Ajakirja Eesti Jahimees logoga kruus (punane) EJS 50 logoga pudeliavaja Magnet-pudeliavaja EJS-i liikmemärk EJS-i lips kinkekarbis Võtmehoidjad (sarvest, loomakujudega) Rimoni lambid, küünlajalad, kaminakell ja nagid EJS-i logoga punased jahivestid (suuruses XL, 3 XL ja 5 XL) (Sarvest) küünlajalad EJS-i helkurid

15 € 18 € 5–7 € 7€ 3€ 3€ 9,90 € 22 € 5€ hind kokkuleppel 5€ 20–45 € 3€

FILMID „Vanamees ja põder“ „Eedeni aed“ (eesti ja inglise keeles) „Jaht Eesti moodi“ (inglise keeles) „Kes meil metsas elavad“ (inglise keeles) „Sundasunik (kährik)“ (eesti keeles) „Sõber kaber“ (eesti ja inglise keeles) „Sõber või vaenlane (kobras)“ (eesti keeles) „Kui hüüab jahisarv“ (Põltsamaa jahisarveansambel) „Jahinduse ABC“ Ilmar Mändmetsa ajalooline lühifilm urujahist „Soovin osta …“

10 € 16 € 16 € 16 € 16 € 16 € 16 € 10 € 9€ 5€

TRÜKISED JA RAAMATUD „Ulukihaigused ja jahihügieen“ „Eesti jahikoerad“ „Jahindusest ja jahipidamisest Saaremaal ja Muhumaal“ „Küti käsiraamat“ „Eesti imetajad“ „Maitsvalt ulukilihast (metssiga ja põder)“ Treumanni „Jahimeeste käsiraamat“, uustrükk F. Reidolf „Jahinduse käsiraamat“, uustrükk Kaarel Roht „Veelinnumääraja jahimehele“ „Metsalaulud“ Vambola Lillemäe jahiraamatud Enn Vaino erinevad raamatud Peep Männil „Susi, kriimsilm, metsatöll (fakte ja lugusid hundist)“ (lasteraamat) Ilmar Rootsi "Susi" A. Nurgamaa "Jahisarve kaja" (Ida-Virumaa jahimeeste seltsi ajalugu) „Koerad ja kombed II“ Lisainfo EJS-i kodulehel www.ejs.ee

81

15 € 14 € 20 € 12 € 18 € 14 € 12 € 25 € 7€ 1€ 10 € 12 € 15 € 8,50 € 22 € 7€

ristsõna

Eelmise ristsõna õige vastus oli PÕDER ON HEA UJUJA. Õigesti lahendas 108 vastajat. Võitja MAIRE EERIK saab auhinnaks Ilmar Rootsi ramatu „Susi“.

Palume võitjal toimetusega ühendust võtta. Ristsõna vastuseid ootame 21. novembriks aadressil ristsona@ejs.ee või Kuristiku 7, 10127 Tallinn.

Ostame metsamaad ja mahepõlde Eesti metsikus looduses.

Me ei tee lageraiet.

Mitte kunagi.

Loome metsamajanduses uued lahendused, mis säilitavad ja suurendavad looduse liigirikkust.

Põhineme 100% Eesti kapitalil.

Metsik Loodus OÜ Loe lähemalt www.metsikloodus.ee Helista +372 514 3205 Kirjuta info@metsikloodus.ee