Juhatuse esimene koosolek uuel aastal

Jahihooajal 2020 kütiti 4809 põtra. Kõik maakonnad täitsid jahindusnõukogudes kokkulepitud minimaalse limiidi 4623 põtra. Kokkuvõttes täideti jahindusnõukogus kokkulepitud limiidid 105%.

Kõige rohkem kütiti Pärnumaal (600), Harjumaal (483), Viljandimaal (419) ja Raplamaal (402). KAUR-i soovitus seireandmete ja juurdekasvu alusel oli 4300 põtra, mis oleks taganud küttimise juurdekasvu piires ega oleks arvukust säilitanud. Kahjuks aga kütiti 509 põtra rohkem, kui oli juurdekasv ja KAUR-i soovitus. Seega viisid jahimehed lõpptulemusena talvituma jäänud põtrade arvukuse alla 10 000.

Arvukus on võrreldes 2013. aastaga vähenenud kaks korda ja saavutanud taseme, kus metsa on võimalik kasvatada, sest metskahju on minimaalne ja talutav ning ka põdrad mahuvad elama koos metsaga. Seda kinnitavad ka värsked RMK metsakahjustuste kokkuvõtted: kahjustuste summa on kogu Eestis langenud alla 2000 euro.

KAUR-i soovitustest küttisid enam Pärnumaa (100), Ida-Virumaa (71), Lääne Virumaa (53), Tartumaa (43), Valgamaa (41).

Võrreldes 2019. aastaga kütiti põtru vähem 1496 isendit, võrreldes 2018. aastaga 2354 ja võrreldes 2017. aastaga 2529 isendit vähem.

Ida-Virumaa põtrade soolise ja vanuselise küttimiskokkuvõtte ülevaate oli koostanud Marko Vinni oma maakonna ja Jüri Tõnissoni üle vaadatud bioproovide alusel. Pulle oli selles valimikus 59% kogu kütitud hulgast (91 isendit 154-st) ja lehmasid 41% (57 isendit 111-st).

Pullide keskmine küttimisvanus oli 3,5 ja lehmadel neli aastat. Tegemist on tugevate keskealiste loomadega, keda ei tohiks küttida, sest tegemist on meie põdrakarja põhikarja osaga, kelle ülesanne on toota järglasi. Keskmine vanus peaks jääma vahemikku 1,5–2,5 aastat, sest enamik kütitavatest loomadest peavad olema noorloomad.

Meie ülesanne 2020. aastal oli säilitada põtrade arvukus. 3,5–6,5-aastaseid loomi ei tohiks küttida, selles vahemikus loomad toodavad ja tagavad tugeva järelkasvu ja asurkonna populatsiooni jätkusuutlikkuse.

Keskmine küttimisstruktuur oli 2020. aastal järgmine: pulle 38,4%, lehmi 32,2% ja vasikaid 29,4%. Võrreldes 2019. aastaga kütiti pulle 2% rohkem ja lehmi peaaegu 2% vähem, vasikate küttimine jäi samaks.

Kõige tublim maakond, kes hoidis struktuurist kinni ja mõtles ka homsele, oli Saaremaa, kus protsendid jagunesid lausa võrdselt (33%).

Küttimisstruktuurist on näha, et Põlvamaal ja Võrumaal ei olnud probleeme vasikate küttimisega ning lehmade säilitamiseks kütiti rohkem pulle (Võrumaal pulle 39%, lehmi 27%, vasikaid 34% ja Põlvamaal pulle 40%, lehmi 26%, vasikaid 33%). Ka Viljandimaa jahimeestel oli struktuurist kinnipidamine väga hea (pulle 36%, lehmi 32%, vasikaid 32%). Lühiajaliselt pulle rohkem küttida võib olla isegi õige, sest loodus toodabki isasloomi rohkem, kuid tuleb arvestada, et looduses hukkub samuti kõige rohkem isasloomi ning neid ka kütitakse rohkem. Seega peaks struktuurist ikkagi kinni pidama, muutused võiks kõikuda paar protsenti.

Endiselt tuleb juba uuel hooajal limiite vähendada, nii et oleks võimalik küttida sugusid võrdse struktuuriga. Kokkuvõttes ja andmetele otsa vaadates langes põdra arvukus pärast jahihooaega juba alla 10 000 isendi (täpsemad kokkuvõtted saame siis, kui on olemas ka pabulaloenduse tulemused ja muud seirenäitajad). Mida see kaasa toob? Tänavu sünnib veel vähem vasikaid ja soovituslik küttimismaht langeb juba alla 4000 põdra.

Põllumajandus- ja toiduametilt saabus ettepanek määrata uue liitasutuse nõukotta EJS-i esindaja, kelleks sai tegevjuht Tõnis Korts.

Võimalikust ebaseaduslikust lihakäitlemisest kõneles Jaanus Põldmaa. Tema sõnul võiks kaaluda registri loomist, et ühe jahiloa alusel ei saaks käitlejatele toimetada mitut looma. Kas seda oleks võimalik teha riigi tasandil? Juhatuse liige Tiit Tammsaar laiendas küsimust. Esmase töötluse kohti peaks arendama edasi, et jahimeestel oleks endal võimalik sellega legaalselt tegeleda. Tegevjuht uurib võimalust põllumajandus- ja toiduameti nõukojas. Samuti tuleb vajaduse korral kokku töörühm, kuhu kuulumiseks andsid nõusoleku Margus Puust ja Tiit Tammsaar.

Loodusfotograafidest ja jahiohutusest rääkis juhatuse liige Karel Rüütli. Ta tõi oma praktikast näiteid, kui jahimehed on jahimaadel kohanud

varjunud ja maskeerimisülikondades loodusfotograafe, kes tihti toimetavad ka jahimeeste söödakohtade ja soolakute ümbruses. See võib olla ohtlik ja tegevust peaks omavahel koordineerima. Otsustati panna üleskutse kodulehele, ajakirja ja võimaluse korral saata ka kirjana, et fotograafid suhtleksid kohalike jahiseltsidega ja koordineeriks tegevust.

RMK traditsioonilise ulukikahjude kokkuvõtte tegi Aigar Kallas. Tema sõnul on põdrakahjustused olnud viimasel kolmel aastal stabiilselt väiksed. Metskitse tekitatud kahjud on eelmise aastaga võrreldes siiski suurenenud.

Ülevaate EJS-i töö- ja meediaplaanidest 2021 tegi tegevjuht Tõnis Korts.

3,5–6,5-aastaseid loomi ei tohiks küttida, selles vahemikus loomad toodavad ja tagavad tugeva järelkasvu ja asurkonna populatsiooni jätkusuutlikkuse.

- uudised Valmis jahikoeraplakat

Jahikoera-aasta puhul on valminud jahikoeratõuge tutvustav plakat. A2 suuruses plakatil on 25 koeratõugu. Saadaval EJS-i majas hinnaga kaks eurot.

Ametid liideti

Põllumajandusameti ning veterinaar- ja toiduameti asemel alustas 1. jaanuarist 2021 tööd põllumajandus- ja toiduamet.

Uus amet jätkab mõlema asutuse seniste ülesannete täitmist ja selle vastutusalasse koondatakse kestlikku toidusüsteemi ning keskkonda toetavad valdkonnad. Põllumajandus- ja toiduamet jätkab riigi pädeva asutuse ülesannete täitmist määratud valdkondades. Ettevõtjatele ja koostööpartneritele tähendab uus järelevalveasutus suhtlust ühe riigiasutusega.

Esialgu jäävad kättesaadavaks kõik senised suhtluskanalid (infotelefonid, üldised meiliaadressid). Kliente ja koostööpartnereid teavitatakse neid mõjutavatest muudatustest.

Alates 1. jaanuarist 2021 võib kasutada e-posti aadressi eesnimi.perekonnanimi@pta.agri.ee.

Küsimustele vastuste saamiseks võib pöörduda oma tavapärase kontaktisiku poole veterinaar- ja toiduametis või asutuse üldaadressile vet@vet.agri.ee.

Sigade Aafrika katk levib

Peale aktiivse seakatkupuhangu Raplamaal lisandusid detsembris uute SAK-i kolletena Harjumaa ja Lääne-Virumaa.

Lääne-Virumaal tuvastati 15. detsembril kütitud täiskasvanud kuldil seakatk. Ka oli SAK-i viiruse kandja 19. detsembril Viru-Nigula vallas kütitud metsseapõrsas. Mõlemad isendid olid väliselt haigustunnusteta. Samuti leiti Harjumaal Kose jahipiirkonnas 28. detsembril kütitud metsseapõrsalt SAK-i viirus.

AASTA LOOM 2021 ON ROTT

Terioloogia selts koostöös MTÜ-ga Aasta Loom, Looduskalendri, Tallinna loomaaia, loodusmuuseumi, RMK ja Eesti Jahimeeste Seltsiga on kuulutanud 2021. aasta loomaks roti.

Igal aastal kuulutatakse pidulikult välja aasta tegijad, et neid tiitliga austatud liike rahvale järgneva aasta jooksul lähemalt tutvustada. Juba kaheksa aastat on tehtud valik ka imetajate seast. Lõppenud aastal olid tähelepanu keskmes nahkhiired. Nende salapäraste öiste tiivulistega sai Eestis tutvuda muuseumides näitustel, ringkäikudel looduses, vestlusõhtutel ja videopilti edastava kaamera abil.

Aastal 2021 on paslik minna „lendavate hiirte“ tutvustamiselt üle mittelendavatele, alustades meie kõige suurematest hiirlastest – rottidest.

Eestis elab kaks rotiliiki: rändrott ja kodurott. Kuigi rotid on aastasadu elanud koos inimestega külg külje kõrval, on meie teadmised nende eluolu, leviku ja mõju kohta meie kooslustele paljuski puudulikud. Viimati uuriti Eestis rotte põhjalikumalt üle 30 aasta tagasi, kui zooloog ja terioloogia seltsi liige Andrei Miljutin kaardistas kahe rotiliigi levikut.

Roti valimist aasta loomaks põhjendas zooloog ja terioloogia seltsi liige Tiit Maran sellega, et eriti koduroti leviku ning seisundi kohta on väga vähe teada ja kahju oleks, kui kodurott loodusest märkamatult kaoks.

AASTA 2020 OLI MARUTAUDIVABA

Laboriuuringute tulemuste põhjal leidis põllumajandus- ja toiduamet, et 2020. aasta möödus Eestis marutaudivabalt.

EJS kogus 999 marutaudi riskiloomaks klassifitseeruva rebase ja kährikkoera peaproovi.

Lisaks kogusid volitatud veterinaararstid ja veterinaarjärelevalve ametnikud eri loomaliikide hulgas marutaudikahtlaseks kuulutatud loomade 317 pea- ja ajuproovi.

- uudised Eesti Looduse fotovõistlus

Eesti Looduse 21. fotovõistluse üldvõidu ehk loomafotode kategooria peaauhinna pälvis fotograaf Remo Savisaar, kes oli pildile püüdnud ühe jalaga liivatülli.

Autori sõnul tundus lind vaatamata vigastusele hästi hakkama saavat ja sikutas pildi tegemise ajal maast välja prisket ussikest.

Eesti Jahimeeste Seltsi eripreemia pälvis Erik Mandre foto metsseast ja ajakirja Eesti Jahimees auhinna sai Mati Puumi foto jänesest.

Eesti Looduse fotovõistlusel osales rekordiliselt palju fotosid: üle 2100 pildi 353 autorilt, kellest 48 osales noorte arvestuses.

Remo Savisaare võidufoto liivatüllist.

Ajakirja Eesti Jahimees auhinna sai Mati Puumi foto jänesest.

Eesti Jahimeeste Seltsi eripreemia pälvis Erik Mandre foto metsseast.

Infotelefoni 1313 asemel nüüd 1247

Edaspidi saab keskkonnarikkumistest, reostustest ja abitutest loomadest teatada riigiinfo telefonile 1247.

Muudatus on seotud häirekeskuse töö ümberkorraldamisega, mille käigus koondatakse kõik häirekeskuse hallatavad abi- ja infotelefonid ühtse riigiinfo numbri 1247 alla. Ühtset numbrit on lihtne meeles hoida: 1 number, kuhu saab helistada 24/7. Numbrile 1247 helistamine on tasuta. „Üleminek numbrile 1247 protseduuriliselt midagi ei muuda. Häirekeskuse operaator edastab teated kokkulepitud korra järgi vastava maakonna inspektoritele. Kui teade ei puuduta keskkonnaametit, siis suunatakse see vastavale ametkonnale,“ selgitas keskkonnainspektsiooni nõunik Himot Maran. Muudatuste tegemine ja numbri tuttavaks saamine võtab aega. Seepärast jääb esialgu kasutusele ka number 1313, kuhu laekuvad kõned suunatakse numbrile 1247. Keskkonnateateid saab edastada ka e-posti kaudu aadressile 1247@112.ee.

- uudised Hundi küttimine jätkub

Tallinna ringkonnakohus tühistas Tallinna halduskohtu määruse, millega jättis MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Sellega taastati keskkonnaameti algselt kehtestatud hundi küttimismaht.

MTÜ Eesti Suurkiskjad esitas Tallinna halduskohtule 22. novembril 2020 kaebuse keskkonnaameti käskkirja „Hundi küttimismahu kehtestamine 2020/2021. jahiaastaks“ tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada hundijaht kuni kohtuvaidluse lõppemiseni.

Halduskohus rahuldas 7. detsembri 2020. aasta määrusega MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ja peatas keskkonnaameti käskkirja kehtivuse kuni käesolevas haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni osaliselt, s.o 64 isendi kohta, küttida võis kokku 76 isendit.

Keskkonnaamet palus 3. detsembri 2020. aasta seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, sest see on põhjendamata ja puudub kahjuliku tagajärje oht. Ringkonnakohus märgib esmalt, et määruskaebuses on põhjendatult juhitud tähelepanu halduskohtu eksimusele esialgse õiguskaitse määruse järgi lubatud küttimismahu määramisel.

Nimelt lubas halduskohus igal ohjamisalal, millele küttimismaht määrati, küttida pooled isendid ja nendel ohjamisaladel, kus küttimismaht oli määratud paaritu arvuga, lubati küttida 50% + 1 isend. Kokku 20 ohjamisalast oli küttimismaht määratud 15 ohjamisalal. Halduskohtu esitatud kriteeriumide põhjal tuleb lubatud küttimismahuks kokku 72 isendit, mitte 76 isendit, nagu halduskohus on ise märkinud. Seega ei ole korrektne ka määruse see osa, et käskkirja kehtivus on peatatud 64 isendi kohta, vaid tegelikult hõlmab peatamine 68 isendit.

Kaebuse põhiväide

Kaebuse põhiväiteks võib pidada, et kaebaja hinnangul ei ole hundipopulatsioon Eestis soodsas seisundis, vaid väljasuremise ohu piiril, ning hundi küttimismahu määramine ei toimu teaduslikult põhjendatud alustel (sh puudub täpne ülevaade huntide arvukusest) ja küttimist ei ole suunatud mitte tegelikesse kahjustuspiirkondadesse, vaid kütitakse pigem loodusmaastikel elavaid hundikarju, mis tekitab omakorda probleemseid hunte.

Halduskohus on leidnud, et kui kindlalt on teada 22 hundipesakonna olemasolu (kokku u 220 hunti), siis 2020/2021. jahiaastal 140 isendi küttimise korral viiakse hundipopulatsioon alla poole liigi soodsat seisundit. Samuti leidis halduskohus, et isegi kui lähtuda prognoosist, et jahiaasta alguseks on pesakondade arv 32–34 (kokku u 320–340 hunti), millest tuleb maha arvata veel u 6% (s.o tegelikult on kokku u 300–320 hunti), ei välistaks 140 hundi küttimine kahjuliku tagajärje saabumise ohtu, sest puudub objektiivne ülevaade huntide tegelikust arvukusest.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud väita, et hundi küttimismahtude määramine ei toimu teaduspõhiselt. Halduskohus ja kaebaja on omistanud põhjendamatult määrava tähenduse asjaolule, et hundi tegelik arvukus ei ole täpselt teada ja 20. oktoobri 2020. aasta seisuga oli kindlalt teada üksnes 22 hundipesakonna olemasolu

(u 220 isendit). Pole õige järeldada, et kui hinnang liigi asurkonna seisundile (sh arvukusele) põhineb osaliselt pikaajalistest seireandmetest lähtuval prognoosil, siis ei tugine küttimismahu kehtestamine teaduspõhistele andmetele. Seirearuande sissejuhatusest nähtuvalt on küttimisettepaneku aluseks hinnang liigi asurkonna jahihooajaeelsele seisundile, mis põhineb erinevate meetoditega kogutud andmetel (nt küttimisstatistika, ruutloendus, jahimeeste hinnang arvukusele, ulukivaatlused, ulukikahjustused, kütitud isendite info) võrdleva analüüsi põhjal tuvastatud muutustel asurkonna seisundis (levik, arvukus, sooline-vanuseline struktuur) ja prognoositud juurdekasvul.

Vaidlusaluse käskkirjaga on hundi küttimismaht määratud 2020/2021. jahiaastaks, mis hundi korral kestab 1. novembrist 2020 kuni 28. veebruarini 2021, seega on selge, et esialgse õiguskaitse jätkuva rakendamise korral saavutaks kaebaja sisuliselt oma eesmärgi (osaliselt) juba enne asja sisulist lahendamist, sest ilmselgelt ei ole võimalik asjas tehtava kohtuotsuse jõustumine enne käimasoleva jahiaasta lõppu. Sellistel asjaoludel peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samal ajal ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju.

Olukorras, kus suurkiskjate (sh hundi) kaitset ja ohjamist on juba ligi kümme aastat korraldatud sama tegevuskava alusel ning sellega on kaasnenud iga-aastane seire, ei piisa tegevuskavas seatud eesmärkide põhjendatuse kahtluse alla seadmiseks pelgalt väitest, et see ei taga hundi asurkonna soodsat seisundit.

Hundi asustustihedus suureneb

Kaebaja väited, et kütitakse eelkõige tugevaid karjasid (s.o neid lõhkudes) ja võimalik on peaaegu kõigi paljunevate isendite äraküttimine samal jahihooajal (v.a neil ohjamisaladel, kus ei ole küttimismahtu määratud), on üksnes oletuslikud. Seirearuandest ei saa järeldada, et hundi asustustihedus oleks languses, vaid just vastupidi. Kuna 2018/2019. jahiaastal kütiti 60 hunti + 6 eriloaga (küttimislimiit oli 65 isendit) ja 2019/2020. jahiaastal kütiti 64 hunti + 1 eriloaga (küttimislimiit oli 86 isendit) ning juba 2019. aasta sügisel oli hundi pesakondade arv 25 ehk saavutatud tegevuskavas ettenähtud ülempiir, siis on liigi keskmist juurdekasvu arvestades põhjendatud järeldada, et huntide üldine arvukus on tõusuteel.

Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (sh piiratud ulatuses) ei esine kohtu arvates sedavõrd tungivat vajadust, mis kaaluks üles huntide ettenähtud mahus küttimata jätmisega tõenäoliselt kaasneva kahju avalikule huvile (riigi rahaline kulu kiskjakahjude hüvitamiseks) ja kolmandatele isikutele (hundi tekitatud kahjusid kannatavad loomaomanikud). Keskkonnaamet on veenvalt näidanud, et isegi juhul, kui juurdekasv jääks 2020. ja 2021. aastal keskmisest 20% väiksemaks, ei kahandaks 140 isendi küttimine 2020/2021. jahiaastal hundiasurkonda sellisel määral, et 2021. aasta sügiseks ei mahuks see enam tegevuskavas ettenähtud optimaalsesse vahemikku (15–25 pesakonda). Olukorras, kus 2019. aasta sügisel oli Eestis kokku u 250 hunti ja neist kütiti 2019/2020. jahiaastal 65 isendit, ei saaks isegi keskmisest oluliselt väiksema juurdekasvuprognoosi korral mõistlikult eeldada, et 2020. aasta sügisel ei ole hunte rohkem kui kindlalt teadaolevad u 220 isendit.

Tasud ei muutu

Jahidokumentidega seotud toimingute eest võetavad tasud jäid tänavu samaks.

Eesti ja välisriigi kodanikule esmase jahitunnistuse andmise taotluse läbivaatamine ning väljastamine 20 € Eesti kodaniku jahitunnistuse vahetamise taotluse läbivaatamine 8 € Eesti kodaniku jahitunnistuse pikendamise taotluse läbivaatamine 8 € Eesti kodaniku jahitunnistuse kehtivuse taastamise taotluse läbivaatamine 8 € Jahiteooriaeksami või laskekatseeksami vastuvõtmine (iga sooritus) 6 € Eesti ja välisriigi kodaniku suuruluki laskekatse või vibujahi laskekatse vastuvõtmine (iga sooritus) 2 € Eesti ja välisriigi kodaniku suuruluki laskekatse tunnistuse või vibujahi laskekatse tunnistuse väljastamine 3 €

NB! Eesti Jahimeeste Seltsi arvele EE541010052038296002 tuleb tasuda ainult siis, kui taotlus on esitatud EJS-ile. Kui dokumente käiakse pikendamas näiteks Pärnumaa jahimeeste liidus, siis tuleb tasu tasuda nende arvele.

Kui soovitakse dokumente muul ajal kätte saada, siis on see võimalik eraldi kokkuleppe alusel ejs@ejs.ee.

Dokumentidega seotud toimingud võtavad aega kuni kümme tööpäeva. Dokumente väljastatakse korrektselt täidetud taotluste alusel.

Foto: Shutterstock

Keeritsussi uuringu tulemused

Teadlased uurisid 2015. aastal Eestis jahimeeste korjatud 463 põdraproovi. Kuuest lihaseproovist leiti nematoodide vastsed, kuid ühtegi keeritsussi vastset ei tuvastatud. ELISA testi järgi olid positiivsed 12 põtra (2,6% koguarvust).

Uuringu tulemused tõestasid, et herbivoorid võivad olla keeritsususside levitamise juhuslikud peremehed.

Uuringu põhjal keeritsusussi nakkust ei tuvastatud, kuid ELISA tulemused võivad viidata, et Eestis toimub keeritsusussiga kokkupuude väikeses osas põdrapopulatsioonis.

Keeritsusstõbi ehk trihhinelloos on inimese ning liha- ja kõigetoiduliste loomade parasitaarhaigus, mida põhjustavad täiskasvanuna peensooles, vastsena lihaskoes nugivad keeritsussid ehk trihhiinid (Trichinella). Keeritsususstõbe on varem tuvastatud näiteks põhjapõtradel, metskitsedel, kobrastel, jänestel, küülikutel jt.

Vaata lähemalt uuringu tulemusi EJS-i kodulehelt.

- uudised Käitlemiskoha investeeringutoetus

PRIA määras jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetust 137 taotleja 158 käitlemiskohale kokku 1 905 523 eurot.

Taotlusvoor toimus eelmise aasta 22. juulist 12. augustini ja toetuse eelarve oli kaks miljonit eurot. PRIA on toetuse määramise otsuseid teinud jooksvalt alates oktoobri teisest poolest ja juba on esitatud PRIA-le ka toetuse väljamaksmise taotlusi. PRIA arengutoetuste osakonna menetlusbüroo juhtivspetsialist Bella Štenov: „Tegemist on uue toetusmeetmega, mida PRIA-s ei ole varem menetletud. Kütitud uluki käitlemisel peavad jahimehed käitlemiskohtades rakendama kindlaid hügieenireegleid ning bioohutuse ja -turvalisuse meetmeid. Toetus aitabki jahiseltsidel investeerida nõuetekohaste käitlemiskohtade väljaehitamisse ja käitlemiseks vajalike seadmete ostmisesse.“

Maakonniti määrati kõige enam toetusi Pärnumaale (19), järgnevad Tartumaa (17) ja Viljandimaa (16). Toetust anti nii hoonete ja rajatiste ehitamiseks (sh toetatakse omanikujärelevalvet) kui ka käitlemisettevõttesse seadmete ostmiseks, näiteks telfrid, jahutusagregaadid, konteinerid jms.

Käitlemiskoha maakond Käitlemiskohtade arv Määratud toetuse summa Harjumaa 12 152 480 Hiiumaa 3 20 385 Ida-Virumaa 6 61 425 Jõgevamaa 9 95 646 Järvamaa 12 144 597 Läänemaa 5 49 234 Lääne-Virumaa 12 105 094 Põlvamaa 6 46 136 Pärnumaa 19 204 705 Raplamaa 6 77 517 Saaremaa 14 215 429 Tartumaa 17 261 557 Valgamaa 8 98 810 Viljandimaa 16 223 350 Võrumaa 13 149 157 KOKKU 158 1 905 523

Pliimoona keelustamise mõju jahimeestele

FACE küsimustiku eesmärk on koguda Euroopa jahimeestelt teavet selle kohta, kuidas mõjutab pliimoona keelustamine jahipidamist ja sportlaskmist.

Paljudes riikides puuduvad senini jahimeeste kasutuses olevate tulirelvade arvu ja lastud laskemoona usaldusväärsed hinnangud. See tähendab, et ECHA (Euroopa kemikaalide agentuur) võib pliilaskemoona kasutamise keelu sotsiaal-majanduslikku mõju alahinnata. Seega peab FACE koguma usaldusväärset statistikat, et mõista täielikult pliimoona keelustamise mõju jahimeestele ja jahindusele Euroopas.

Iga jahimehe panus sellesse on väga tähtis, seega palume võtta mõni minut, et vastata sellele küsimustikule. Küsimustikku saab täita kodulehe või QR-i kaudu.

Foto: Shutterstock Eesti Jahimeeste Selts on vastu Euroopa Komisjoni ettepanekule kehtestada keeld jahipidamisele ja harrastuskalapüügile kaitsealadel, mis hõlmaks vähemalt 10% Euroopa Liidu (EL) territooriumist.

EJS pöördus keskkonnaministeeriumi poole ettepanekuga mitte toetada sellises vormis piiranguid. Leiame, et sellel on negatiivsed tagajärjed jahindusele ja kalapüügile ning teistele sotsiaal-majandusliku, kultuurilise ja ökoloogilise tähtsusega tegevustele kogu EL-is.

Euroopa Komisjoni ettepanek kujutab endast EL-i tasandil põhimõttelist ja õigustamatut muutust kaitsealade käsitluses. EL-i praeguse korra järgi ei ole Natura 2000 aladel jahipidamise ja kalapüügi vastast eeldust. Vastupidi, seda tegevust peetakse sageli kasulikuks nii sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste väärtuste kui ka nende paikade ökoloogiliste nõuete korral. Seda silmas pidades on Euroopa Komisjon varem rõhutanud, et jahipidamine tuleks Natura 2000 aladel kindlaks määrata peamiselt kohalikul tasandil.

Jahinduse ja kalapüügi keelustamisel kümnel protsendil EL-i pindalast võivad olla tõsised tagajärjed. See mõjutab negatiivselt eraomandit ja omandiõigusi, kaotab jahindusest ja kalapüügist tulenevad eelised ning toob kaasa lisakulusid (nt kui kohalik omavalitsus peab tegelema metsloomade ohjamisega), kuid ei aita samal ajal kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele. On küsitav, kas mitte Euroopa Komisjon ei kiirusta oma ettepanekuga, ilma et hindaks põhjalikult mõju omandiõigustele, maaelu arengule, turismile, põlisrahva õigustele jne.

Peame oluliseks, et liikmesriikidel oleks endiselt voli ja pädevus otsustada ise kaitse- ja majandamiseesmärkide üle strateegias määratletavate kaitsealade raames ja et see oleks ka kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Euroopa Komisjoni pakutud käsitlus ohustab bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kohaselt praegust kaitsealade poliitikat EL-is.

Keskkonnaministeeriumi vastus

Keskkonnaministeeriumi hinnangul on komisjoni juhiste järgi kogu jahinduse ja kalastusega seotud tegevus keelatud praegu isegi siis, kuigi see ei pruugi negatiivselt mõjutada kaitstavate alade kaitse-eesmärke. See tegevus toimub tavaliselt väikeses mahus, seetõttu leiab keskkonnaministeerium, et see ei kahjusta kaitsealade loomulikku toimimist.

Samuti on keskkonnaministeerium seisukohal, et rangelt kaitstavatel aladel toimuva tegevuse piiranguid tuleks analüüsida ja hinnata üksikjuhtumite põhjal. Lisaks soovitasid nad säästvat kalandust ja jätkusuutlikku jahindust mitte rangelt kaitstavatel aladel kohe keelata, vaid lähtuda eelkõige piirkonna kaitse-eesmärkidest.

- uudised Mõniste jahimehed päästsid metssead uppumissurmast

Fotod: EJS

Mõniste jahiseltsi liikmed läksid 23. jaanuaril metssea- ja hirvejahile, kui märgati, et 16-liikmeline seakari ei suuda jõge ületada ning sellest kujunes pikk päästeoperatsioon. „Nägime, kui nad üle niidu jõe poole jooksid ja kadusid ära. Teiselt poolt neid näha enam polnud ja siis jooksime kähku jõe äärde. Seal oli näha, et sead olid juba jões kõik,“ selgitas päästeoperatsioonil osalenud Mõniste jahiseltsi pealik Tauno Tamm.

See jõgi on jahimeeste sõnul viis-kuus meetrit lai. Keskelt oli vaid umbes kolm meetrit jääst lahti ja metssead sealt jää peale tagasi enam ei saanud. „Jää oli nii paks, et ise me seda lõhkuda ei jõudnud, mistõttu helistasime Reino Käärmannile, kes elab lähedal,“ selgitas Tauno. Reino tuli traktoriga kohale. Koos üritati jääd abivahenditega lõhkuda ja pikapeale suudeti tekitada sinna nii-öelda koridor. „Sead tahtsid millegipärast kogu aeg ülesvoolu ujuda, aga seal oli tupik ees ja jää kinni. Võtsime siis pikad tokid ja suunasime sead koridori ning siis nad läksid oma teed. „Vette jäi veel viimane põrsas, kellel Madis Kängsepp sai kõhuli visates kõrvadest kinni võtta ja jõest välja tõmmata,“ kommenteeris Tauno.

Päästeoperatsioon kestis vähemalt tund aega. „Lõpus vaatasime juba, et on minutite küsimus, kas nad jõuavad ikka jõest välja, sest nad olid juba nii väsinud. Kui aga kalda peale said, siis panid joostes minema,“ ütles Tauno.

EJS tänab tublisid Mõniste jahimehi, kes kohe sekkusid ja nägid palju vaeva, et päästa metssead uppumissurmast.

infopäev

Jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetuse teabepäev toimus 7. jaanuaril.

Teabepäeva eesmärk oli teha kokkuvõte taotlusvoorust, anda juhiseid ehituse alustamiseks, maksetaotluste ja dokumentide esitamiseks e-PRIA keskkonnas. Teavet jagasid PRIA spetsialistid Bella Štenov, Kaimo Puniste ja Kadri Tõldsepp. Infopäeva ülekanne veebis toimus Tartu jahindusklubi kontori stuudiost.

Ülekannet koordineerisid Karri Urban ja Tõnu Peterson. Veebis osalejaid oli 69. Veebiseminari avas EJS-i tegevjuht Tõnis Korts, kes tänas PRIA meeskonda koostöö eest ja avaldas lootust, et esimene PRIA jahindustegevust toetav investeeringutoetus ei jää viimaseks. PRIA menetlusbüroo juhtivspetsialist Bella Štenov andis ülevaate meetme taotlusvoorust. Toetuse saamiseks esitati 174 avaldust. Taotletud toetuse kogusumma oli 2 160 902 eurot. Mittevastavaks tunnistati seitse taotlust, sh ei vastanud kuus taotlust käitlemiskoha registreerimise nõuetele ja üks sisuliselt selle meetme tingimustele. Seitse taotlejat võtsid taotlused tagasi. Päringud käsitlesid enamasti edasist menetlusprotsessi, dokumentide esitamist, objektide tähistamist ja järelkontrolli tingimusi.

PRIA arendusbüroo arengutoetuste büroo nõunik Kaimo Puniste käsitles lähemalt ehitusküsimusi. Suuremad eksimused on olnud teatiste edastamine PRIA-le, ehituspäeviku igapäevane täitmine, projekti muudatuste teatiste esitamine rahastajale. Kaimo Puniste soovitas kaasata võimalikult varases ehitusjärgus omaniku ehitusjärelevalvet, et vähem eksida. Enne objekti viimast makset peavad olema korras kasutusõiguse dokumendid.E-PRIA spetsialist Kadri Tõldsepp näitas dokumentide esitamise võimalusi e-PRIA-s.

Küsimuste korral palume pöörduda otse PRIA poole: info@pria.ee või telefonil 737 7678.

Ootame osalejatelt tagasisidet veebiseminari kohta!