Kuldnoka-aasta

TEKST JA FOTOD

INGMAR MUUSIKUS

Kuldnokaaasta

Kuldnokk pesaehitusmaterjaliga.

Kuldnokk, 2021. aasta lind, on eestlasele hästi teada ja armastatud. Ta elab kevadest sügiseni meie kõrval, on värvika sulestiku, reipa oleku ja hoogsa ning mitmekesise repertuaariga laulik.

Kuldnokkade kevadine saabumine on tore sündmus, nende tulekuaeg jääb märtsikuusse, soojadel talvedel tulevad nad juba veebruaris. Nii kuuluvad kuldnokad põldlõokeste, künnivareste ja kiivitajate kõrval meie esimeste kevadejõuavad, alustavad moodustunud paarid ehitustöödega. Üheskoos kantakse pessa kulukõrsi, puulehti, samblikke, linnusulgi ja loomakarvu.

kuulutajate hulka. Olles inimese toredad lähinaabrid, on rändurite tagasitulek vägagi oodatud, mis toob rõõmu ja elevust.

Majaseinale või aeda puu otsa pandud pesakasti võtab kuldnokk ruttu omaks. Vanades parkides ja kalmistutel, kus palju oksaaukudega vahtraid ja pärnasid, leidub hulgi sobivaid kortereid. Seal võib lähestikku elada mitu kuldnokapaari. Õõnespesitsejate korterimuresid lahendavad ka eri liiki rähnid, kes igal kevadel uue pesakambri raiuvad, nii et eelmise aasta pesa jääb teistele huvilistele.

Esimesed saabujad on isaste kuldnokkade salgad. Nad hõivavad sobivad paigad, hakates välja valitud kinnisvarast mullust prahti välja viskama. Pesapaigatruudus on kuldnokale loomuomane: sinna, kus ta on sündinud, pöördub ta järgmistel kevadetel tagasi. Sageli läheb konkureeriva liigikaaslase või ette jõudnud varblastega hea korteri pärast löömaks. Kui emaslinnud kohale

Kuldkollased nokad

Kuldnoka sugupooli saab eristada välimuse järgi. Isaslindu ehib kevadel eriliselt rohekasvioletse läikega sulestik, emaslinnul on metalliläiget mõnevõrra vähem, kuid sulekuube kaunistavad suuremad ja rohkemad heledad tähnid. Nokad on kevadel mõlemal sugupoolel nimele kohaselt kuldkollased. Lähedalt vaadates võib märgata, et isasel on nokatüvik sinaka tooniga, emasel valkjam.

Kuldnokka aetakse mõnikord segi isase musträstaga, kelle nokk on samuti erkkollast värvi. Musträsta sulestik aga on ühtlaselt must, mitte heledate tähnide ja küütleva metalliläikega, lind ise suurem ning pikema sabaga, ta hüpleb või jookseb kiiresti maapinnal.

Pesaehituse eel algab kuldnokal hoogne lauluaeg. Kuldnokk kaitseb

Kuldnokk õitsval õunapuul. Kuldnokk laulab katuseharjal.

Isased kuldnokad toidujahil.

Osa sügisesest kuldnokaparvest.

lauluga vaid isiklikku pesakambrit, mitte suuremat maavaldust. Lauluhoogu jätkub mai keskpaigani, kui pojad pesas kooruvad. Poegade toitmisel on paarilistel varahommikust hilisõhtuni nii palju tegemist, et laulmiseks enam aega ei jää: uus elu võtab kogu aja ja energia.

Repertuaaris kasutab kuldnokk lapsena pesa ümbruses kuuldud helisid ja hääli. Ta on meie parimaid jäljendajaid lindude seas. Laulvat kuldnokka kuulates on huvitav mõistatada, milliste liikide laulukatkeid laulik oma heliloomingus kasutab. Leida võib sealt nii mõndagi.

Kuldnokk paneb laulu sisse hiireviu ja pasknääri kräunumisi, peoleo ja musträsta flöödipartiisid, karmiinleevikese ja salu-lehelinnu vilistusi, suurkoovitaja ja metstildri mänguhääli, pääsukeste sädinaid, hakkide kilkeid, pesast mööda kihutavate piiritajate kisa, sookure hüüu ja palju teisi kevade hääli. Metsas ilmavalgust näinud kuldnokk jäljendab metsalindude laule, mere ääres sündinu merelindude hääli. Linnast pärit kuldnoka popurrii võib lisaks linnalindude imiteerimisele sisaldada ka autoalarme ja -signaale, telefonihelinaid, uste kääksumist ning muud nüüdisaegset tehismüra. Mis lapsena kuuldud, jääb meelde kogu eluks.

Pulbitsev energia

Nagu inimestelgi, on ka kuldnokkade hulgas andekamaid ja vähesema andega laulikuid. Kuid innukusest ja pulbitsevast energiast ei jää ühelgi kuldnokal vajaka. Laulja istub mõnel kõrgemal oksal, pesakasti katusel või hoone katuseharjal. Lauluhoos kuldnokk lööb pea selga ja noka püsti, ajab kurgualused suled turri, tiivad laiali, vehkides ja väristades neid lauldes, justkui ettekandele ise takti lüües. Laulda oskavad ka emased kuldnokad, kuid nende laul on lühem ja mitte nii kõlav.

Kui pojad juuni esimeses pooles pesast lahkuvad, püsivad perekonnad mõnda aega ühistes salkades. Üsna ilmetu välimusega, ilma kuldse noka ja küütleva sulestikuta poegi toidavad vanalinnud vihmaussidega. Õhtuti kogunevad kuldnokad suurte parvedena ööbima kaldaäärsesse roostikku. Hiigelparve, kus koos tuhandeid linde, lend õhtutaeva taustal võtab põnevaid dünaamilisi kujundeid, meenutades liikumiselt mõne üleelusuuruse mesilassülemi lendu.

Noored linnud kiirustavad juba juulis rändele. Oktoobri jooksul lahkub enamik Eesti kuldnokkasid Lääne-Euroopasse. Soojad talved julgustavad kuldnokkasid, mõnesajast mõne tuhande linnuni, mitte rändama, vaid proovima kohapeal talvitamist. Praegusel, ootamatult külmal talvel, risk ennast ilmselt ei õigusta, ja nii mõnelgi julgel kuldnokal jääb uus kevad nägemata. Kuid ellu jäänud rändurid rõõmustavad meid õige varsti oma kuldsete nokkade, helkivate sulekuubede ning pulbitsevate lauludega.