- Mälestused -
Priidu Kohava oma õpilastega Saue koolis.
KES OLI PRIIDU KOHAVA? Böömimaal, praeguse Tšehhi aladel on Kochtitz, mis poola keeles tähendab „kalliks, ülevaks pidama“. 1307. aastal võttis sinna elama asunud mees endale perenimeks Kochtitz. Aastal 1570 ennistati Johann von Kochtizky paruni seisusse teenete eest keisrile. Sugukonna paiskas mööda ilma laiali 1618. aastal puhkenud 30-aastane sõda. Nii jõudis Mathias Kochtitsky 18. sajandi lõpul kannupoisina teenides Läänemaale. Sinna jäi ta pidama ja võttis naiseks eesti soost Krõõda. Neli põlve hiljem, 20. oktoobril 1887 sündis Läänemaal Lihula vallas Kinksi külas Karba talus poiss, kelle nimeks sai Friedrich Kochtitsky, kuni ta selle 1936. aastal nimede eestistamise käigus muutis Priidu Kohavaks. Tema isa Karl Kochtitsky oli talunik ja sepp. Ema Minna Treubult oli pärit Virtsust. Priidu Kohava asus õppima Tuudi vallakooli Lihula lähistel, seejärel Karuse kihelkonnakooli ja siis Haapsalu linnakooli, kus läbis lisaks pedagoogikaklassi. Ta lõpetas selle 1907. aasta kevadel õpetaja kutsetunnistusega ja asus Läänemaal õpetajana tööle. Ta abiellus Anna Ranggisega ja neil sündis tütar Hilja.
58
Alates 1914. aastast teenis Priidu Kohava Vene kaardiväe Kexholmi pataljonis. Revolutsiooni puhkedes jäi ta teisele poole rindejoont ja tagasipääs kodumaale venis pöördeliste sündmuste tõttu. Ta töötas lasteaiakasvatajana Uuralites ja õpetajana eesti asundustes Omski kubermangus ning hiljem haridusinstruktorina Omski Kalatšinski maakonnas ja lõpuks lektori ning tunniandjana Peterburis – nii jõudis ta samm-sammult kodumaale lähemale. Eestisse naasis ta 1921. aasta märtsis. Samal aastal alustas ta tegevust Saue kooli rajamiseks ja 1923. aastal valiti ta ametlikult Saue 6-klassilise algkooli juhatajaks. Veel töötas ta Eesti Õpetajate Seltsi karskussekretärina ja Loodusringi Juhi tegevtoimetajana. Samal aastal sündis abiellu tütar Lehte. Aastal 1928 abielu lahutati ja samal aastal abiellus Priidu Kohava Magda Meenkoviga, kes asus tööle Keila kooli raamatukoguhoidjana. Alates 1932. aastast töötas Priidu Kohava ka Tallinna I algkooli õpetajana. Abiellu sündis 1938. aastal poeg Priit Kohava. Aastal 1941 arreteerisid sakslased Priidu Kohava ning saatsid Patarei vanglasse töö- ja kasvatuslaagrisse. Süüdistuse peamine alus oli Nõukogude Liidu teenistuses töötamine aastatel 1918−1921. Vanglas pani ta kirja oma testamendi ja mälestused, mis õnnestus toimetada tema naisele ja pojale. Aastal 1944 viidi ta Bissingeni vangilaagrisse Saksamaal, kus ta aasta pärast suri tüüfusesse. Tema maja asub Keilas Tähe 30. Mihkel Kohava, pojapojapoeg
