SÕJASPORT
KIIRRÄNNAKUST PIDULIKU VASTUVÕTUNI –
PARIM SÕDUR 2020 USA Maryland Army National Guard korraldab Baltimore’is igal aastal võistlust nimega Best Warrior, millest tänavu võtsid osa ka kaitseliitlased.
M
ärtsi teisel nädalavahetusel toimunud võistluse eesmärgiks on välja selgitada individuaalarvestuses parim sõdur, allohvitser ja ohvitser. Eestlased osalesid jõukatsumisel juba neljandat korda. Varem on võistkonna välja pannud 1. ja 2. jalaväebrigaad ning ühiselt vahi- ja sidepataljon. Nüüd oli kord Kaitseliidu käes, mida esindasid sõduri kategoorias kapral Siim Küüt, allohvitseri kategoorias veebel Katriin Ivanov ning ohvitseri kategoorias nooremleitnant Kärt Praks Naiskodukaitsest. Mentorina saatis eestlasi staabiveebel Gaido Nurmsalu.
ETTEVALMISTUSED Võistluste ettevalmistus algas füüsilise testi läbimisega Kaitseliidu spordipealiku Margus Purlau käe all. Võistlusele kandideerijad pidid sooritama mõned füüsilised harjutused, seejärel mõõdeti nende pulssi ja valmisolekut järgmisteks ülesanneteks. Esindusmeeskond kujuneski võistlejatest, kelle inglise keele oskusele ja füüsilisele valmisolekule sai kindel olla. Ettevalmistusaega Eestis jäi meile napilt kuu. Püüdsime võtta sellest ajast maksimumi, saades mitu korda nädalas kokku harjutusteks ja õppetundideks. Eestis tegime endale selgeks USA armee relvad M9, M4 ja M16A1, samuti pumppüssi, ning käisime neist 28
4/2020
Tekst: nooremleitnant KÄRT PRAKS
laskmas. Käisime korduvalt orienteerumas nii päeval kui öösel, õppisime raadiojaama SINCGARS, tegime läbi boarding’u harjutuse ning saime mitmel õhtul TCCC tunde. Peale selle käisime iga nädal Purlau juures „kontrollvõistlusel“. Iseseisvalt harjutasime kiirrännakuks, käisime jooksmas ja CrossFiti treeningutel. Kuna ettevalmistusaeg oli lühike, siis staabiveebel Nurmsalu püüdis selle meie jaoks sättida nii intensiivse ja põhjaliku kui vähegi võimalik. Tagantjärgi analüüsides oli aeg küll napp, kuid seda värskemalt oli õpitu meeles.
kud tegid oma tööd täie pühendumise ja innuga. Vastavalt USA armee regulatsioonidele ei majutata mehi ja naisi ühte ruumi magama. Kuna eestlastele oli oluline ööbida kogu meeskonnaga ühes kohas, püüdsid kontaktisikud enne rahvuskaardi territooriumile jõudmist mitmeid tunde probleemile lahendust leida, kuid sellele nõudele neil leevendust tuua ei õnnestunud. Ameeriklaste sõjaväebaas aga meenutas aiaga piiratud Põltsamaa linnakest, kus on oma tanklad, poed, kohvikud, bensiinijaamad, ausambad ja monumendid.
Võistlusele sõitsime nädal enne eriolukorra väljakuulutamist ja kuigi meie sõidu võimalikkus oli Kaitseliidus arutlusel, olid ameeriklased kuni lõpuni kindlad, et võistlust nad ära ei jäta.
ÜHTLUSTAMINE
Meie teekond algas naistepäeva varahommikul. Maailmal on ikka komme näidata oma väiksust siis, kui seda kõige enam vajad – nimelt sattus Kärt üheksatunniseks ülelennuks istuma just Marylandi Military Reserve Exchange Program’i liikme kõrvale. Lennukilt maha jõudes olid meil vastas juba võõrustajad, kellele eelmiste aastate eestlased olid mõned eestikeelsed sõnad selgeks õpetanud, samuti Eesti kaitseatašee USA-s mereväekapten Sepper. Olgu kohe alguses ära öeldud, et meile määratud ameeriklastest kontaktisi-
Esimesed kolm päeva möödusid meil Baltimore’i lähistel Marylandi rahvuskaardi majutus- ja harjutusalal ühisel väljaõppel, mis oli oluline kõigi taseme ühtlustamiseks. Kuigi ameeriklastest osalejad olid oma üksuste parimad, ei ole nende kõigi igapäevane töö seotud rahvuskaardi või sõjaväega. Samuti osales sel aastal esmakordselt ka maa- ja õhuväe esindajaid – Kärt mereväelasena Eestist ning õhuväeohvitser Bosnia ja Hertsegoviinast. Palju tähelepanu pöörati relvaõppele. Tuli kokku panna ja lahti võtta ning osata teha tööohutuskontrolli automaadile M4, pooljao- ja põhikuulipildujale ning püstolile M17, mille ka rahvuskaart ise vähem kui kaks kuud varem oli kasutusse saanud.
