SAAREMAA MALEV: MERETAGUNE VÄGI!

SAAREMAA MALEV: MERETAGUNE VÄGI!

Saaremaa malev on ainus Kaitseliidu malev, mis tervikuna asub mere taga. Juba sellest tulenevalt kulgevad nende tegemised natuke teistmoodi kui teistes malevates.

Kaitse Kodu! küsimustele vastab: Saaremaa maleva pealik, kolonelleitnant GUNNAR HAVI

Mis on see, mis Saaremaa malevat teistest malevatest eristab?

Kindlasti tähendab meretagune elu seda, et meie väljaõpe on võib-olla teistest malevatest natuke rohkem seotud tegevustega rannikul, nii näiteks tegeleme muu väljaõppe kõrval ka merevaatlusega.

Meri seob meid ka Läänemere teise suure saarega, mille nimeks Gotland. Oleme igal aastal osalenud Gotlandi saarel sealse kodukaitse pataljoni õppustel, nemad väisavad igal aastal Saaremaad ning osalevad meie üritustel. Rõõmu teeb meile kindlasti ka see, et valmimas on uus staabi- ja tagalakeskus, mille nurgakivi paigaldasime käesoleva aasta 31. jaanuaril ja ehitis peaks valmima veel selle aasta oktoobris. Puhkenud viirus ja sellest tulenev Saaremaa sulgemine on mõneti küll hoone ehitust pidurdanud, ent mingis mahus see siiski jätkub.

Mis puudutab Saaremaa maleva enese tegevust viirusest tingitud eriolukorras, siis on kõik malevkonnad valmis vajadusel reageerima ning kogukonna ja riigi heaks oma panuse andma.

Mida teete selleks, et maleva liikmeskond kasvaks?

Maleva liikmeskonna kasvatamiseks me spetsiaalseid värbamisüritusi korraldanud ei ole. Küll aga oleme avalikel üritustel kaasa lüües ikka reklaaminud ja tutvustanud ka Kaitseliitu ja saanud juurde ka uusi liikmeid.

Samas tuleb maleva liikmeskonna kasvust olulisemaks pidada olemasolevate liikmete suuremat kaasamist väljaõppesse ja muudesse tegevustesse. Ehk siis: eesmärk ei ole kvantitatiivne, vaid paneme rõhku kvaliteedile.

Foto: Kadri Paomees

Millised on olulisemad kokkupuutepunktid kohaliku kogukonnaga?

Saaremaa on oma eraldatuse tõttu juba ise üks suur kogukond. Ega Kaitseliit siin ennast ära peita ei taha ja seepärast oleme kohalikule kogukonnale üsna avatud.

Koos on ette võetud ja läbi viidud mitmesuguseid üritusi. Alustades riiklike pühade tähistamisest kuni kodulinna kohvikute korraldamiseni välja, kus on tegevad olnud ka meie mehed, naised ja noored, tutvustades ka Kaitseliitu kui organisatsiooni.

Loomulikult tegutseme siseturvalisuse valdkonnas, meil on head sidemed politsei- ja piirivalveameti, päästeameti, vabatahtliku merepääste ning jahimeestega. Kogukondadele on käidud rääkimas ka kriisiolukordadest ning Naiskodukaitse on tutvustanud oma äppi „Ole valmis“.

Noorte üle on samuti hea meel, noortega on Saaremaal aktiivselt tegeldud – maleva poolt, aga eriti just noorte juhtide ja juhendajate poolt. Oleme Eestis täna noorte arvult suuruselt teine malev ning noortel huvi ning pealehakkamist jagub. Tublid on nii noored ise kui nende juhendajad.

Aga teiste malevatega?

Teiste malevatega on samuti erinevat laadi koostööd tehtud. Üks asi on ringkonnasisene koostöö, kuid lisaks sellele on osaletud ka teiste malevate õppustel ning teised malevad on toetanud Saaremaa õppusi ja harjutusi nii tehnika kui isikkoosseisuga. Malevatevaheline koostöö on üldiselt hea ja seda on positiivne tõdeda.

Mil moel osaleb, toetab või kaasab malev noorkotkaste ja kodutütarde tegevust?

Täna on ju maleva ülesanne suuresti noorte toetamine. Eks see on malevati erinev, aga Saaremaal püüame ikka noori kaasata, nemad on ju meie tulevik.

Lisaks transpordi ja varustusega toetamisele teeme noortega veel mitut laadi koostööd. Kaitseliitlased osalevad instruktoritena noorte väljaõppel ja juhendavad, kus võimalik. Noortel on ka omad võistlused ja matkad, kus kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad käivad toetamas ja juhendamas. Koostöö maleva sees on toimiv ja toetav ning selle üle on mul pealikuna hea meel.

Millised on koostöökohad Naiskodukaitse kohalike rakukestega?

Naised on üldse tublid ja saare naised veel eriti. Meie Naiskodukaitse ringkond on ikka väljas, kui õppused ja harjutused käimas.

Osad nendest on ka ise püssidega metsas, teised on toetavas rollis. Eriti tublid ollakse meditsiinikoolituses ja -toetamises, kuid ka toitlustamisel ja ürituste korraldamisel on nende tugi alati tuntav.

Kogukondades tehakse ka otseselt meestega koos plaane ja viiakse neid ellu. Meie naised on töökad, lisaks koostööle ja toetamisele võetakse ette ka laiema kõlapinnaga tegevusi. Nii organiseeritakse Saaremaa ajateenijatele jõuluks sokke ja kindaid, korraldatakse Saaremaa aasta ema ja isa valimisi jne.

Kui intensiivne on väljaõppetsükkel – mitmel nädalavahetusel kuus väljaõpe keskmiselt toimub?

Ütleks nii, et vähe on neid nädalavahetusi, kus üldse midagi ei toimu. Samas tuleb tunnistada, et ehk ongi seda liiga palju ja tuleks nädalavahetustel läbiviidavate õpete mahtu natuke kärpida, selle asemel väljaõpet tõhustades ehk efektiivsemaks muutes.

Foto: Kadri Paomees