LÄHIKUUDE JOOKSUL TOIMUB LIIKMESKONNA AUDIT

LÄHIKUUDE JOOKSUL TOIMUB LIIKMESKONNA AUDIT

Käesoleva aasta tähtsaimaks ülesandeks olen aastakäsuga seadnud liikmeskonna täpsustamise, et iga kaitseliitlane, naiskodukaitsja ja noortejuht teaks oma ülesandeid kriisi- ja sõjaajal. Nagu olen märkinud ka varasemates kirjutistes ja sõnavõttudes, on selle aasta lõpuks eesmärk kõik Kaitseliidu üksused „roheliseks värvida“.

Tekst: brigaadikindral RIHO ÜHTEGI, Kaitseliidu ülem

Sõja korral võitleb kaitsevägi ja Kaitseliit ühtse väena ühe juhtimise all, mis tähendab, et Kaitseliidu baasil loodud maakaitseüksused kuuluvad kaitseväe koosseisu. Sõltumata sellest, kas tegu on maleva ja ringkonna piires liigutatavate üksustega või paiksete territoriaalkaitse üksustega, on nad kõik „rohelised“ ehk siis sõja korral kaitseväe koosseisus. Et luua sõjaaja maakaitse struktuur, on vaja selget ülevaadet, kes liikmeskonnast on, saab või tahab olla relvastatud võitleja ehk kombatant ja kes jääb Kaitseliidu tsiviilstruktuuri edasi. Kuna Kaitseliit on laiapõhjaline vabatahtlik riigikaitsestruktuur, on meil ka neid kaitseväeteenistuse kohuseta kaitseliitlasi, naiskodukaitsjaid ja noorteorganisatsioonide liikmeid, kes sõjalisse koosseisu kuuluda ei saa või ei taha. On selge, et alaealisi me sõja korral riigikaitsesse ei kaasa, kuid kõik täisealised on liitunud organisatsiooniga selleks, et anda panus Eesti kaitsmisse ning Kaitseliidu ülesanne on leida ka neile kriisi- ja sõjaajaks ülesanded ja anda vastav väljaõpe.

Kuigi me peame organisatsioonis igapäevaselt personaliarvestust, ei ole see teave piisav, et langetada otsuseid, millel on inimestele sedavõrd olulised tagajärjed, nagu seda on sidumine sõjaaja ülesannetega. Näen, et sellise otsuse tegemiseks on vaja rääkida iga kaitseliitlase, naiskodukaitsja ja noortejuhiga personaalselt. Ja kuigi ma suhtleksin iga organisatsiooni liikmega isiklikult, ei ole see kahjuks võimalik, sest jämedate rehkenduste järgi kuluks mul selleks järgmised kuus aastat. Sestap delegeeringi selle ülesande oma alluvatele, kes omakorda püstitavad vastavad ülesanded oma alluvatele. Järgmise paari kuu jooksul peaks iga vabatahtliku kaitseliitlase, naiskodukaitsja ja noortejuhiga ühendust võtma tema malevkonnapealik, kompaniipealik, rühmapealik, jaoskonna esinaine, erialagrupi juht, jaoskonnavanem või rühmavanem, kes viib läbi vestluse vastavalt ette antud küsimustele. Seda tegevust tervikuna nimetame me liikmeskonna auditiks.

Nagu juba öeldud, on auditi objektiks Kaitseliidu vabatahtlikud ja fookuses sõjaaja koosseis. Täna on Kaitseliidus kokku umbes 26 000 liiget, kellest ligi 18 000 on täiskasvanud. Aga isegi kui suurel osal liikmeskonnast juba on sõjaaja ülesanded, on meil täna ikkagi veel ligi 7000 kaitseliitlast ja naiskodukaitsjat, kellel need puuduvad. Liikmeskonna koosseisu kuuluvad inimesed, kelle kohta me ei tea, mida nad sõjaajal peavad tegema või tahaksid teha. Mõned neist on ka juba maakaitse struktuuris, kuigi sõjaajal täidavad nad ilmselgelt muid riigikaitselisi ülesandeid mujal. On ju selge, et lahinguüksus vajab kuulipildurit rühma koosseisus, mitte maksuametis laua taga. Meil puudub arusaam, mida teevad toetajaliikmed või auliikmed sõja korral, tahavad ju nemadki panustada riigikaitsesse. Me ei saa maakaitse koosseisu arvata kaitseliitlast ega naiskodukaitsjat, kellel puudub kaitseväeteenistuse kohustus ja kes ei anna ka nõusolekut sõjaaja ametikohale asumiseks – kuid mis ülesannet oleks ta sel juhul valmis riigikaitses täitma? Niisamuti on oluline teada saada, millised on tingimused või piirangud, mille rakendamisel Kaitseliidu liige, kellel puudub kaitseväeteenistuse kohustus, oleks nõus sõjaaja ametikohta vastu võtma.

Eelnevast tulenevalt keskendub audit järgmisele neljale küsimusele:

1. MILLINE LIIKMELISUS TEIL ON (TEGEV-, TOETAJA-, AULIIGE) JA KAS SOOVITE LIIKMELISUST MUUTA? Siinkohal tuleb arvesse võtta ka seadusest tulenevaid kohustusi ühte või teise kategooriasse kuulumisel. Näiteks kui olete või sooviksite olla tegevliige, siis on teil kohustus osaleda aastas vähemalt 48 tundi vabatahtlikuna Kaitseliidu tegevuses. Piiranguid ja õigusi on teisigi, nende meenutamiseks võiks enne auditit korra Kaitseliidu seadust ja kodukorda sirvida.

2. KAS TEIL ON PIIRANGUID MAAKAITSE SÕJAAJA STRUKTUURI KUULUMISE OSAS? Ennekõike on küsimus broneeringus. Kaitseliit on vabatahtlike organisatsioon ja siia võivad kuuluda ka inimesed, kes omavad sõjaaegset broneeringut. Lisaks ametlikult teadaolevale broneeringule tuleks arvesse võtta ka võimalikke ametikohustusi, mis teil võivad olla ja mida te peate täitma ka kriisi või sõja ajal. Näiteks võib tuua vabatahtlikud pritsimehed, hulk meditsiinivaldkonna esindajaid, aga isegi olulisemad vallatöötajad. Neid kohti on veel ja kõiki siin üles lugeda ei jõua. Kui te ise ka ei tea, tuleks kahtlustest intervjueerijat teavitada. Siin on ka see koht, kus te saate väljendada oma muret, kui teile on teada või teil on kahtlusi, et kuulute endiselt kaitseväe mõne teise üksuse sõjaaja struktuuri, aga tahate kuuluda maakaitsesse.

3. KAS NÄETE ENNAST KUULUVAT MAAKAITSESTRUKTUURI VÕI TOETUS- JA ELANIKKONNA KAITSE STRUKTUURI? Teiste sõnadega, kas tahate olla kombatant või mittekombatant, see on kõige olulisem küsimus. Kui te olete kaitseväeteenistuse kohustuslane või olete juba andnud nõusoleku sõjaaja ametikohale asumiseks, siis teil seda valikut teha enam ei tule ja te peaksite teadma, et kuulute maakaitsesse. Kui teil aga kohustus puudub ja te pole andnud veel nõusolekut ametikohale asumiseks, aga tahate kuuluda maakaitsesse, siis peaksite sellest selgelt märku andma. Oluline on aru saada, et ilma nõusolekut andmata me teid maakaitse struktuuri lisada ei saa. Kui teil puudub kaitseväeteenistuse kohustus, kuid te tahate kuuluda maakaitse struktuuri, siis peate andma nõusoleku sõjaaja ametikohale asumiseks. Vaid sel juhul on kaitsevägi nõus teid relvastama ja varustama. Täna on olemas kaitseväe juhataja ja minu vaheline aumeeste kokkulepe, et neid kaitseliitlasi, kes pole kaitseväeteenistuse kohustusega, kuid kes annavad nõusoleku sõjaaja ametikohale asumiseks, ei määrata hiljem ilma nende nõusolekuta teistele ametikohtadele. Vastav klausel tuleb seadusemuudatusega ka seadusesse. Sõjaaja ametikohale asumiseks saavad nõusoleku anda naised, üle 60 aasta vanad mehed ja mehed, kes eelmise kaitseväeteenistuse seaduse lõikes kaotasid kaitseväeteenistuse kohustuse, kuid kes vastavad kehtestatud nõuetele. Nõudeid on kavas teatud valdkondades leevendada, ennekõike puudutab see meditsiinilisi nõudeid, sest maakaitses ei pea kõik võrdselt Scoutspataljoniga põllul „põrkama“.

4. MILLISEL AMETIKOHAL/ÜKSUSES OLETE TÄNA JA MILLISEL AMETIKOHAL/ ÜKSUSES NÄETE ENNAST JÄRGMISTE AASTATE JOOKSUL? Loomulikult me eelistame, et kaitseliitlased jääksid pigem neisse üksustesse, mille liikmed nad täna juba on. Maakaitse koosneb võitlusgruppidest ja lahinguüksustest (senise lahingugrupi koosseisus olevad üksused), kelle väljaõpe on kõige intensiivsem, mistõttu peab eeldama, et sinna kuuluvad kaitseliitlased käivad väljaõppel keskmisest tihedamini. Siis kuuluvad maakaitse koosseisu veel territoriaalüksused, keda kasutatakse maleva territooriumil paiksete üksustena. Maakaitse koosseisu jäävad kuuluma ka erialaüksused (näiteks tagala, luure, tankitõrje, miinipildujad, pioneerid) ja spetsiifi lisemad sihtüksused, kelle loomine sõltub liikmete initsiatiivist ja maleva sõjaaja vajadusest. Maakaitse alla kuuluvad veel ka formeerimiskeskused, CIMIC-u üksused, küberüksused) ja valveüksused. Viimased moodustatakse rahuaegsest valveteenistusest. Need kaitseliitlased, naiskodukaitsjad ja noortejuhid, kes ühel või teisel põhjusel ei sattu maakaitsestruktuuri, ei jää riigikaitsest kõrvale. Iga Kaitseliidu ja tema struktuuriüksuste liige on riigikaitse jaoks väga oluline ning liikmete audit aitab välja selgitada nende arvu ja valdkondi, kuhu saab kaasata mittekombatante (neid, kes sõjaajal maakaitsesse ei kuulu). Tsiviil- ja tugiteenused on riigikaitse seisukohalt väga olulised elanikkonna meelsuse hoidmiseks, riigi ning sõjalise kaitse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Osa neist kaasatakse kindlate ülesannete täitmisse (sealhulgas üksustesse), teistele antakse teadmised, kuidas erinevates valdkondades riigi- ja kaitsetegevust toetada. Kindlad ülesannete valdkonnad on tegevused, mis on seotud elanikkonna ellujäämise tagamisega ja riigi sõjalise kaitse toetamisega. Nendeks on evakueerimine, logistika, vaatlus ja mõned tugiteenused. Muudeks toetavateks tegevusteks on tegevused, mis toetavad juba olemasolevaid võimeid. Nendeks on näiteks formeerimiskeskuste ajutine toetamine täiendava personaliga, vaatlusvõrgustiku suurendamine, isegi evakuatsioonirühmade ajutine suurendamine, elutähtsate teenuste ajutine toetamine ja muu selline. Kuigi muudesse toetavatesse tegevustesse kaasatud kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad ei kuulu otseselt ühtegi sõjalisse üksusesse, on nad seotud oma kodumalevaga, jäävad kaitseliitlasteks ja naiskodukaitsjateks ning löövad riigikaitses kaasa maleva või malevkonna pealiku kutsel. Muudesse toetavatesse tegevustesse kaasatakse neid sõjaaja koosseisu mittekuuluvaid liikmeid, kes pole oma valikuid kuulumise osas teinud, on olnud passiivsed või on piirangutega, mis ei võimalda neid eelnimetatud struktuuridesse või võrgustikesse panna.

Oluline on meeles pidada, et lõplik kaitseliitlaste paigutumine üksustesse tuleb siis, kui malevale antakse tema ressursivõimele vastav struktuur. Üheks eesmärgiks on välja arendada ka karjäärisüsteem, mis tähendab, et karjääri ei tee ainult pealikud. Tahame väärtustada ka erialast karjääri, see tähendab erialaste oskuste edasiarendamist ja selle tunnustamist.

Lõpetuseks tahan rõhutada, et ükskõik millise valiku te ka teete, millisesse sõjaaegsesse struktuuri või organisatsiooni ossa kuuluma hakkate, ei mõjuta see kuidagi teie rahuaegset osalemist Kaitseliidus, teie õigusi ega ka kohustusi. Kõik, mis seadusega on lubatud ja kohustatud, kehtib edasi, te kuulute jätkuvalt oma rahuaegsesse organisatsiooni ja täidate rahuaegses organisatsioonis seda rolli, mida varemgi. Auditiga tahame siiski kaardistada liikmeskonda selleks, et igal liikmel oleks ametikoht/ülesanne kriisi- ja sõjaaja koosseisus ning kõigil oleks võimalik saada just seda väljaõpet, mida sõjaaja ametikoht/ülesanne eeldab. On ju Kaitseliidu eesmärk suurendada vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda ning tema ülesanne on valmistada ette riigi sõjalise kaitse võimet.

Foto: Karri Kaas