Anarâš cuáŋuimáánu 2023

Cuáŋuimáánu 2023

Kälbinjunčuoivâg (aldeeb) já čuoivâg (maajeeb)

Kove: Johanna Alatorvinen

36. ihekerdi

Taan loostâst

(3) Uáivičaalâ: Uđđâ anarâškielâg aavis

(4–5) Seervi uđđâseh

Sponsoristem juátkoo ive 2023

Anarâškielâlii Wikipediast láá tääl paijeel 5 000 artikkâlid

Anarâš ehideh láá oppeet álgám

(6) Kikke Klaver: Koveiärvádâsah

(7–9) Anna Askala: Jovnâ Saijets šoddâmpeivijuhle Pärttihist

(9–11) Tuula Ylänne: Kielâmiäštár Jovnâ Saijets já suu uáppeeh

(12–14) Heidi Mattus: Eellim kesituuveest

(15–16) Kaisa-Maria Poikela: Huášši-Heeihâ maainâs

(17–21) Sonja Valle: Avveel škovlâ já kulttuurkuávdáš Kaarre (Kärdi)

(22–24) Tuuli Paadar: Okko muin Oulu ollâopâttuvvâst

(25–30) Anarâškielâ seervi ihečuákkim 2023

Ihečuákkim 2023 pevdikirje

Toimâčielgiittâs 2022

Toimâvuávám ihán 2023

Anarâškielâ seervi puátu- já manoreekkig ihán 2023

(31–38) Taarna Valtonen: Päikkinommâtotkee hundârušmeh: Kost láá Viestâr-Aanaar anarâš päikkinoomah?

(39) Petter Morottaja: Kielâčukke: Juurdâ čalluu várás já aaigâ čäälliđ jurdust

Palsta juátkoo

(39) Kikke Klaver: Koveiärvádâsâi čuávdus

Uđđâ anarâškielâg aavis

Anarâškielâ servi lii vuáđudâm uđđâ anarâškielâg aavis, mon nommân lii šoddâm Anarâš aavis. Tot almostuuškuođij njuhčâmáánu 6. peeivi 2023. Anarâš aavis lii digitaallâš aavis, mon puáhtá luuhâđ nuuvtá fastâ liiŋkâst: www.anarasaavis.fi. Tast ij rahtuu päviraavis ollágin. Mun poorgâm aavis váldutoimâtteijen, já toimâttâhkoodán kulá muu lasseen Marja-Liisa Olthuis. Ađai uđđâsij toimâttem lii algâttum uccáá navcâiguin, mut puátteevuođâst juávkku vissásávt-uv vijđán. Aavis almostitmáin servi tuáivu, et tot pastaččij pyerebeht ovdediđ anarâškielâ luuhâm- já čäällimkulttuur, mii majemui iivij lii lamaš seervi tooimâ váldu-ulme.

Aavis almostit uđđâsijd, moh kyeskih Sáámán, Suomân, Skandinavian, Euroopân já ubâ maailmân, ađai tot aldan uđđâsijdis tááhust stuárráábij kielâi aavisijd. Aalgâst aavis ij kuittâggin val peividuu tagaráin intensiteetáin ko eenâblovokielâ aavis, main lii stuárráb toimâttâs. Aavisist uđđâseh juáhhojeh čuávuváid kategoriaid: “Almugijkoskâsiih uđđâseh”, “Ekonomia”, “Kielâ”, “Kulttuur”, “Páiháliih uđđâseh”, “Politiik”, “Suomâ”, “Tieđâ”, “Ulmuuh” já “Valastâllâm”. Uđđâ kategoriah pyehtih lasettuđ aaigij mield. Uđđâsijd lii máhđulâš kommentistiđ. Jyehi uđđâs maŋa lii loová, moos puáhtá čäälliđ jieijâs kommentijd. Aavisist lii meiddei uđâsarkkâdâh, mon peht piäsá luuhâđ puáris uđđâsijd.

Anarâškielâ servi áigu uuccâđ ruttâdem aavis várás Suomâ máttááttâs- já kulttuurministeriöst vyesimáánust 2023. Vaidâlittee kale tuše uđđâsij čälimáin aavisân ij finnii ruttâdem. Tot taarbâš meid nk. “toimâttuvlijd” čalluid ađai ovdâmerkkân uáivilijd, blogijd, persovnsahhiittâlmijd, äigikyevdilis aašijd kommentistee njunoščalluid jna. Taan iävtu tiet uđđâsij lasseen aavisist lii meiddei Sahâvuáruh-nommâsâš uási, mii tääl siskeeld tagarijd kategoriaid ko “Blogih” (“Aanaar argâ”, “Kielâblogi” já “Luándublogi”), “Kirjeárvuštâlmeh”, “Njunoščalluuh”, “Sahhiittâlmeh” já “Uáivilčalluuh”. Taat-uv valjiittâh puáhtá vijđeduđ aaigij mield. Ministeriöst lii nubbe-uv iähtu: sijđostâh ferttee pei-

viduđ aainâs-uv kulmii ohhoost. Taat vissásávt-uv luhostuvá, já mun jiešalnees oskom, et puátteevuođâst uđđâseh já eres čalluuh lasettuvojeh aavisân eenâb ko tuše kulmii ohhoost.

Servi tuáivu, et lohheeh aktiivlávt uásálistáččii uđđâsij já sahâvuárui čokkiimân já čälimân. Toimâttâh lii kal tietimin, et ulmuuh iä lah hárjánâm luuhâđ já čäälliđ anarâškielân siämmáá ennuv ko suomâkielân. Toimâttâh pasta kuittâg tipšođ kielâlávt toos fallum anarâškielâlijd čalluid. Mij tarbâšep eromâšávt njunoščalluid já uáivilčalluid. Toimâttâh mielâstis váldá vuástá meid blogičalluid. Jis tun halijdah išediđ seervi já čäälliđ aavisân, te vääldi ruokkâdávt ohtâvuođâ munjin čujottâsân fabrizio.brecciaroli@ gmail.com . Oovtâst mij pyehtip rähtiđ šiev já luvâttettee aavis!

sponsoristem jUátkoo ive 2023

Čällee: Fabrizio Brecciaroli

Peerâ Hotels & Cottages sponsorist Anarâškielâ seervi meiddei ive 2023. Koronapandemia keežild iveh 2021 já 2022 iä lamaš táváliih toimâiveh, já tondiet sponsoristem juátkoo vala oovtâ ive. Tastmaŋa sij väljejeh mottoom eres seervi tâi ornijdume, tastko sij halijdeh tuárjuđ täsipiälásávt ubâ sämisiärváduv. Ulmen sist lii ain skeŋkkiđ 10 senttid jyehi hooteelijâstâlmist puoh Peerâ Hotels & Cottages hotellijn: Hotelli Sodankylä Suáđigil markkânist, Kartanohotelli Karolineburg Kajaanist, Budget Hotel Raahe Raahest, Tietotunturi Kelovilla Pyhätunturist já Peurasuvanto Mökit & Camping Suáđigil kieldâst.

Peerâ Hotels & Cottages toimâttâshovdâ Hilla-Rina Palokari uásálistij Anarâškielâ seervi ihečuákkimân, mii tollui njuhčâmáánu 22. peeivi Anarist. Talle sun keigij siärván ive 2022 sponsoristemruuđâid, moh lijjii ohtsis 2 128 eurod. Juurdân lii kevttiđ ubâ skeŋkkejum sume kiirjij kuástidmân. Moonnâm ive seervist almostuvvii vittâ kirje, já tuáivu mield anarâškielâlâš kuástidemtoimâ juátkoo siämmáá virkkun meiddei ive 2023.

Seervist lii eidu almostum Mehis Heinsaar roomaan “Hiärrá Paavvâl peivikirjeh”, mon Jukka Mettovaara lii jurgâlâm anarâškielân. Mehis Heinsaar lii eestilâš kirječällee, kii oovdâst absurdlii huumor, surrealism já maagisii realism. Suu kiirjijn ij veltihánnáá lah rationaallâš loogiik, pic toh čuávuh immâšij loogiik. “Hiärrá Paavvâl äigikirjeh” almostui virokielân ive 2001 Heinsaar nubben kirjen. Tain kirjijn sun vuoitij Eestieennâm kulttuurruttârááju proosapalhâšume ive 2001.

Puátimin láá meid Kaisla Suomisii já Emma Saari čäällim tihtâkirje “Leggistâm soroidân lyeniliitán – Tiivtah tobdoin” sehe Timo Parvela kirje “Ella Laapist”, mon lii jurgâlâm Henna Tervaniemi. Taat lii jo Ella-rááiđu kuálmád kirje, mii lii jurgâlum anarâškielân. Kirjeh “Ella já skipáreh 1” já “Ella já skipáreh 2” almostuvvii ive 2021. Maŋeláá taan ive kuástiduvvojeh vala Jeff Kinney särjikoveroomaan “Čuovâuáivi peivikirje 4”, mon Fabrizio Brecciaroli lii jurgâlmin anarâškielân, André Kuipers kirje “Koodâ ruopsâd”, mon Márjá-Liisá Olthuis áigu jurgâliđ hollandkielâst, já Ann-Helén Laestadius kirje “Ij muide ko čápudiđ”, mon lii jurgâlâm Neeta Jääskö. Taan ive peln anarâškielân almostuvá meiddei uđđâ nooveelantologia, mon čälimân uásálisteh paijeel love anarâškielâ sárnod –sehe eenikielâliih já L2-sárnooh. Ađai uđđâ jiäráskittee já hävskis luhâmuš lii fáállun meiddei taan ive. Ennuv luuhâmmohtâ uđđâ kirjijguin!

Lokkekove

(Kove: Anarâškielâ servi)

anarâškielâlii Wikipediast láá tääl

paijeel 5 000 artikkâlid

Čällee: Fabrizio Brecciaroli

Kuovâmáánu 17. peeivi 2023 anarâškielâlii Wikipediast lijjii 5 000 artikkâlid. Meeri lassaan ubâ ääigi nuuvt ete artikkâleh lijjii jo aldasáid 5 020 kuovâmáánu loopâst já paijeel 5 040 njuhčâmáánu pelimuddoost. Jis luokah, myenstereh já moduleh váldojeh fáárun, te njuhčâmáánu pelimuddoost anarâškielâlii Wikipediast lijjii jo masa 16 500 sijđod. Majemui aaigij uđđâ artikkâleh láá kieđâvuššâm eromâšávt varbusluudij laahkon kullee loddehiäimuid já -suuvâid, oppuuluudijd, jyelgipáálu, sämmilijd musikkárijd, sämikielâlijd kiirjijd já Suomâ ovdijd kieldâid. Ton lasseen láá šoddâm uáli jo informatiivliih artikkâleh taan ive Uđđâ muusik kištoost já Euroviisuin.

Mist láá äŋgiris Wikipedia-čälleeh, mut lase iše lii ain tiervâpuáttim. Jis Aanaar škoovlâst teikâ Avveel luvâttuvâst šaddeh tagareh škovlâpargoh, moh sovâččii Wikipedian, te taid puáhtá vuolgâttiđ čujottâsân fabrizio.brecciaroli@gmail.com. Mij tarbâšep ovdâmerkkân siskáldâs sijđoid, moh kieđâvušeh maailm enâmijd, tastko stuárráámus uási tain iä lah tuárvi kuheh. Anarâš-loostâ lohheeh-uv pyehtih vuolgâttiđ teevstâid siämmáá čujottâsân, jis sist láá jieijâs tiäturist čalluuh, maid sij halijdiččii lasettiđ Wikipedian, teikâ jis sij halijdeh čäälliđ maidnii mut iä määti editistiđ Wikipedia.

anarâš ehideh láá oppeet álgám

Čällee: Fabrizio Brecciaroli

Anarâškielâ servi já Säämi máttááttâskuávdáš láá ornim jo maŋgâ ive Anarâš ehidijd, main piäsá maaŋgâmuđusij tooimâi ohtâvuođâst teivâđ já savâstâllâđ sämikielâlij ulmuiguin. Ulmen lii kevttiđ anarâškielâ já opâttâllâđ uđđâ saanijd. Anarâš ehidáid uásálistem lii nuuvtá. Servi fáálá käähvi já heerskuid, já táválávt Säämi máttááttâskuávdáš uárnee saje ehidij várás. Ehidáid ij taarbâš almottittiđ muuneeld.

Majemui iivij Anarâš ehidijn tollui puddâ koronapandemia keežild, mut moonnâm ive loopâst toh uárnejuuškuottii uđđâsist. Taan ive vaastâolmožin toimâv Sáárá Seipiharju já Suvi King. Anarâš-ehideh tuállojeh táválávt Laasikuáđist Anarist tme 17–19. Vuossâmuš Anarâš eehid koronapuudâ maŋa lâi skammâmáánu 16. peeivi 2022. Moonnâm ive peln uárnejuvvojii vala kyehti eehid: skammâmáánu 29. peeivi já juovlâmáánu 14. peeivi. Ive 2023 vuossâmuuh ehideh lijjii uđđâivemáánu 25. peeivi, kuovâmáánu 22. peeivi já njuhčâmáánu 22. peeivi. Ulmen lii orniđ ehidijd suulân ohtii mánuppaajeest. Čuávuvááh ehideh láá cuáŋuimáánu 26. peeivi já vyesimáánu 24. peeivi.

Ehidijn lii táválávt miinii teemaid, já teemah mulsâšuveh. Ovdil koronapandemia lijjii el. kuobârmoheh, kuálástemmoheh, spellâmehideh, muusikehideh, mááccuhehideh já čuovâkuuvij keččâm. Ive 2023 vuossâmuu Anarâšeehid teeman lii lamaš bingo.

Anarâš-ehideh láá ain hitruus tábáhtumeh, main piäsá ovdediđ jieijâs kielâtááiđu já uápásmuđ uđđâ ulmuid. Anarâš ehidijn lii tiätu Facebook Anarâškielâ orroomviste- já Anarâš ehideh -juávhuin. Tiervâpuáttim fáárun!

koveiärvádâsah

Rähtee: Kikke Klaver

jovnâ saijets šoddâmpeivijUhle

pärttihist

Čällee: Anna Askala

Jovnâ

Saijets lii Pärttihist ässee almai, mutâ ij kii peri almaid. Sun teevdij roovvâdmáánust 80 ihheed, já sust lii lamaš eromâš já uáli jo mielâkiddiivâš eellim taan räi. Jovnâ lii aassâm Pärttihist ubâ elimis. Suu šoddâmsaje lii Puolžâvääri. Tobbeen sun varrij Njihenjaargân, kost sun lii tääl aassâm jo 30 ihheed.

Joovnâ šoddâmpeivijuhle uárnejui Pärttihist, Jounila-táálust, aaibâs suu päikkisaje paaldâst. Juhleest fállojii tiäđust-uv kuávžurmäälis, kááhuh já maaŋgâlágáneh heerskuh. Puoh kyesih lijjii hirmâd iloliih, já nuorâmus kyessi lâi tuš oovtâihásâš. Uáppeeh adelii Joovnân skeeŋkâid já tuáivuttii luho. Kyesih lijjii puát-

tám joba Helsig rääjist. Kyesih lijjii maaŋgah: hyelhih, skipáreh já puáris uáppeeh.

Jovnâ lii tehálâš anarâškielân já ton iäláskittempaargon. Sun lii toimâm kielâmiäštárin jo maaŋgâid iivijd Sakk anarâškielâ uáppeid. Vala tääl sun jotá virkkuht anarâšehidijn, vâi piäsá sárnuđ já teivâđ ulmuiguin. Jovnâ lii távjá šoddâm skipárin jieijâs uáppeiguin, já tot oinui-uv suu šoddâmpeivijuhleest, mast maaŋgah puáris kielâuáppeeh lijjii fáárust juhlomin suu.

Jovnâ lii olmâ kuálásteijee, já suu uáppeeh lavluu sunjin suu jiellâhpitá “Kuálásteijee laavlâ” šoddâmpeivi-

Joovnâ šoddâmpeivijuhle uárnejui Pärttihist. (Kove: Anna Askala)

juhleest. Sun lii meiddei hirmâd čepis riävskápivdee já lii máttááttâm kárdum nuorâbáid suhâpuolváid. Joovnâst lii rahtum dokumentfilmâ-uv, mast sun čáittá uáppeid riävskápivdo já máttáát sijjân riävskápivdotááiđuid. Jovnâ oopâi kárduđ jo ucc’párnážin, tastko suu enni máttááttij tom sunjin. Sun maainâst, ete riävskáh láá masa lappum. Taan ääigi toh láá viehâ uccáá, te ton tááhust pivdeehkin iä lah innig hirmâd ennuv. Jovnâ laavij ain čuoigân eelliđ riävskápivdoost, mut onnáá peeivi ulmuuh iä innig vaje jotteeđ savehijguin, pic kiälháin. Jovnâ lii meid ain lijkkum hitruuvuođâ tiet čuoigâđ, já sust láá saveheh vyerdimin vuárhást šiev šooŋâ. Čiehčâmkiälkká-uv lii suu mielâst suotâs jotteemvyehi.

Joovnâst lii šiev huumorfiättu. Sust láá ennuv mainâseh sehe ärbivuáváliih tááiđuh já tiäđuh, moh láá masa jo tááláá ääigi vájáldum. Ton tááhust sust lii stuorrâ merhâšume anarâš kulttuurân já kielân. Sun tiätá saanijd, ettâmvuovijd já merhâšuumijd maaŋgâpiälálávt.

Mun eellim Joovnâ lunne Njihenjaargâst, Pärttihist eidu ko skammâ lâi nuuhâm. Piäiváš paaštij vuosmuu keerdi taan ive peln. Jovnâ lâi mälistâm kuávžur já potásijd. Sun kuásut ain hirmâd pyereest, já mun lijjim ilolâš, ete peessim sahhiittâllâđ jieččân puáris kielâmiäštár. Ko Jovnâ lâi pieijâm potásijd tuoldâđ, te muoi čokánáim sohvá oolâ, já mun koijâdâlškuottim sust puohlágánijd koččâmušâid.

Mon kuhháá tun lah toimâm kielâmiäštárin?

Na love ihheed lam jo lamaš tääl já jurdám, ete taat lii muu majemuš ihe. Lii kal suotâs hommá lamaš.

Mii lii puoh pyeremus äšši kielâmiästár pargoost?

Motomin ko láá omâs ulmuuh já toh kukken puátih, te talle lii suotâs uáiniđ magareh uáppeeh sij láá já amahân toh láá viehâ čeepih ko puátih teehi. Toh kal mättih jo sárnuđ anarâškielâ.

Mon tááhust kielâmiäštár pargo lii tehálâš?

Tondiet ko tot lii kuittâg muu eenikielâ, te jurdám, ete máátám tom kielâ viehâ pyereest. Kielâ lii kal muttum čuuvtij taan love ive ääigi, já uđđâ säänih láá kal ennuv puáttám. Iä tovle lam tagareh säänih ko tááláá ääigi láá. Muu mielâst lii tehálâš tiettiđ já mättiđ meid ärbivuáválijd saanijd já toi merhâšuumijd. Uáiniđ leš, mii lii anarâškielâ puátteevuotâ, ko tot kal muttoo já mana toho tavesämikielân eenâb, mun lam tom nuuvt smiettâm. Kielâ taarbâš sárnoid, já suotâs ličij, ete kielâ siäiluččij. Ovdâmerkkân palvâluspaaihijn iä lah ennuv ulmuuh, kiäh sárnuh sämikielâ. Tuáivuččijm, ete kielâ kulluuččij kaavpijn já tiervâsvuotâkuávdáást.

Jurdáh-uv, ete tuubdah puoh ulmuid, kiäh mättih anarâškielâ onnáá peeivi?

Na jiem mun kal tuubdâ, jis lii omâs olmooš. Ohtii Avelist kuullim, ko kiinii sáárnui tavekielâ…

Tääl ko potáseh tuoldâškyetih kievkkânist, te Jovnâ muštâl munjin muáddi ääši, maid sun jurdá kielâst. Sääni “kievkkân” lii sunjin uđđâ sääni, mon sun ij laavii kevttiđ. Kievkkân lii “vuoššâmpäikki” já vuoššâmpääihist sun määlist, tuoldit potásijd já pasa tääl kuávžur. Jovnâ máttááttij munjin jo talle ko mun lijjim suu kielâuáppee, mii lii veerbâi “čaŋâliđ” já “puohčâđ” iäru, tastko ohtâ muu puđâldâsâin lii piergâsčaŋâlem Jieŋâmeerâst. Joovnâ mielâst “čaŋâlem” lii puoh pyeremus sääni muu puđâldâs várás, já “puohčâđ” lii taggaar toohâm ko njuško veikkâ jáávrán já talle lii čäsuáivi vyelni uánihub ääigi.

Maid tun laaviih touhustiđ? Moos tun lijkkuuh?

Tääl ko mun lam iäláttuvvâst, te jiem hirmâd ennuv, váhá keessiv kuálástâm. Tábáhtusah láá teháliih, ko lam tääbbin kuittâg ohtuu já puoh suottâsumoseh láá toh “Anarâš ehideh”.

Lâi-uv šoddâmpeivijuhleest hitruus já suotâs meeinig? Magarijd skeeŋkâid finnejih?

Lâi kal suotâs! Ulmuuh lijjii ennuv, meid puáris uáppeeh. Sij láá ohtâvuođâst muin mudoi-uv. Ohtâ uáppee lii eidu vuolgâttâm munjin postâkoortâ New Yorkist. Ennuv lijjii meid usteveh puáttám muu juhlođ sehe hyelhih lijjii kale ennuv. Finnejim fiijnâ lieggâ puásuipusseer aainâs-uv skeŋkkân, vaacâid, fiijnâ koopâ, mast lii evakkoáigásâš kove, sehe roskenjammee!

Lii-uv pyeri leđe tääl 80-ihásâš? Lii-uv Pärttih šiev aassâmsaje?

Kale taat lii, válduluoddâ mana alda muu pääihi. Puolžânjaargâst, kost lam šoddâm, ij toho moonnâm luoddâ já lâi neelji kilomeetter mätki aldemuu naaburân, te viehâ kuhes mätki. Ereslágán eellim lâi kal talle já tääl lii oppeet eres. Suotâs tääbbin lii ko piäsá kuálástiđ, pic Aanaarjäävrist jiem määti jotteeđ. Tot lii liijkás stuorrâ jävri munjin, já tondiet mun kuálástâm Njižžjäävrist. Aanaarjäävrist tiäđust-uv puáhtá uágguđ.

Talle lii purâdemäigi, já muoi porreen ráávhust hirmâd njaalgâ purrâmuš. Joovnân šadda mielân hitruus maainâs, ko muoi teiváim vuosmuu keerdi já láim uággumin Njižžjäävrist. Uággum maŋa (iän koddám kuolijd) muoi tulâstâlškuođijm pievlâst. Lâi mielâttes mučis kiđđâtälvipeivi. Mun lijjim váldám määrfipakkeet fáárun. Mun poossim maarfijd, já muoi Jovnáin puuráim taid oovtâst. Sun imâštâlâi, mon njäälgis tot määrfi lâi! Mun talle mainâstim, ete tot lii poccuupiärgumäärfi, mast láá herskukuobbâreh. Jovnâba talle hirmástui: “Vâi ete kuobbâreh! Kuobârmäärfi tun lah munjin faallâm, oskomettum! Ij lah tuotâ! Mun jiem kale kuobbâráid lijkkuu. Maht toh láá poccuupiärgun pieijum?!” Kale mun povvâstim čuuvtij, maid sun arvâlij kuobârmäärfist, ko ij liččii Jovnâ maiden tiättám ijge ettâm, jis mun jiem liččii sunjin ton kuobbârist muštâlâm. Muoi skižestáim talle já maŋgii maŋelááuv, maht mun luhostuvvim piemmâđ kuobbârijd Joovnân. Taan uággum- já kuobârpuurrâmmohe maŋa Joovnâst tuođâi šoodâi muu skippáár. Vala-uv muoi pyehteen puorijn mieláin muštâččiđ taam mainâs. Vala-uv muoi láán skipáreh.

kielâmiäštár jovnâ saijets já sUU

Uáppeeh

Čällee: Tuula Ylänne

Saijets lii toimâm kielâmiäštárin jo kuhháá já suu kulen láá iällám iivij mield maaŋgah kielâuáppeeh. Magareh muštoh já jurduuh ovdijn uáppein láá Joovnâst kielâmiäštárin? Mun sahhiittâllim neelji ovdii uáppee, kiäh muštâleh, ete sij lijjii fáárust juhlomin oovtâst Jovnáin, suu huolhijguin já skipárijguin. Emilia Nieminen já Suvi King poođijn juuhlán Anarist, ko vuod Anna-Maija Kanerva já Tiina Jäppinen mađhâ-

šáin Helsig rääjist. Sij puohah láá tubdâm Joovnâ jo kuhháá, tondiet ko Anna-Maija, Tiina já Emilia lijjii Sogsakk anarâškielâ kielâuáppeeh luuhâmive 2017–2018. Suvi vuod uásálistij tievâsmittemškovliittâsân luuhâmive 2009–2010. Hitruus deetaalj lii tot, ete Jovnâ ij lamaš Suvi algâalgâlâš kielâmiäštár, pic ohtâ suu

kielâmiäštárijn lâi Joovnâ viljâ Aslak. Suvi lii kuittâg tubdâm Joovnâ uáli jo kuhháá, já sunnuu kooskâst lii

šoddâm aldaas ohtâvuotâ. Ton tááhust puáhtá ettâđ, ete Jovnâ lii Suvi kielâmiäštár, tastko Suvi lii oppâm ennuv sust.

Uáppeeh muštâleh, ete kielâmiäštárteivâdmeh lijjii puoh tivrâsumos já tehálumos äšši uápui ääigi. Suvi muštâl taan ääšist návt: “Tothân lii hirmâd stuorrâ skeŋkkâ. Jyehi áinoo kielâmiäštár lii skeŋkkâ, já jyehi áinoo teivâdem lii skeŋkkâ.”

Teivâdmeh pištii táválávt maŋgâ tiijme. Teivâdmij ääigi uáppeeh peesih hárjuttâllâđ kuldâlem já meid jie-

jah sárnuđ. Veikkâ peeivih lijjii kuheh já motomin toh urruu joba lussâdin, te kielâmiäštárteivâdmeh lijjii kuittâg uáli jo teháliih kielâoppâm tááhust. “Mun peessim sehe kuldâliđ já jieš sárnuđ anarâškielâ maŋgâ tiijme ain kielâmiäštárpeeivij ääigi, já tot lâi stuorrâ toorjâ muu kielâsárnumist já sárnum ibbeerdmist”, paahud Anna-Maija.

Sárnum já káhvástâllâm lasseen motomeh uáppeeh láá meiddei kuálástâm, mälistâm teikkâ tuoijum. Tiina muštâlij, ete sun já suu uáppeepaarâ Anna-Maija láin perustum kielâoopâst, já távjá suoi savâstâláin tast Jovnáin teivâdmij ääigi. Kielâ hárjuttâllâm sárnumáin suápá pyereest meid tagaráid ulmuid, kiäh uáppih porgâmáin já čuávumáin. Táválávt uáppeeh savâstâllii puohlágánijn aašijn Jovnáin. Ton lasseen ete Jovnâ muštâlij jieijâs elimist, sämikulttuurist já maaŋgâlágánijn argâaašijn, sun lâi tiätuäŋgir já ain halijdij tiettiđ aašijd uáppei elimist já mii sijjân kulloo. Uáppei fiäránij mield kielâmiäštár já uáppei koskâvuotâ lâi lonolâš, já teivâdmeh adelii ilo puoh uásálisteid.

Joovnâ uáppeeh valdâleh, ete sun lii ilolâš, hitruus já váimulâš olmooš, kiäin lii älkkee sárnuđ. Sij láá oppâm sust maaŋgâlágánijd aašijd, moh lahtojeh kielân (meiddei kuávlukielân), kielâoopân, sämikulttuurân sehe tovláá já tááláá elimân Pärttihist. Sust lii pyeri huumor, já teivâdmeh lijjii ain häävskih. Joovnâst láá ennuv mainâseh, já sun maainâst taid mielâstis uáppeid. Sun maainâst ovdâmerkkân kuáláástmist, škoovlâ jotemist já elimist poccuiguin. Sun tobdá meiddei Aanaar historjá pyereest, já tast pyehtih oppâđ vissásávt puohah, mutâ eromâšávt tagareh ulmuuh, kiäh iä lah aassâm Anarist ubâ elimis.

Suvi muštâl, maht jyehi kielâmiäštárist láá jieijâs ettâmvyevih já eđâlduvah. Ko kulá, ete ulmuuh sárnuh ovdâmerkkân kuávlukielâid, te ibbeerd, ete ij lah tuše ohtâ vyehi sárnuđ anarâškielâ. Motomin ko tiäivá uđđâ kielâsárnoin, te puáhtá meiddei kuullâđ, ete sun lii lamaš Joovnâ lunne, iätá Suvi.

Jovnâ Saijets. (Kove: Suvi King)

Ko lii oppâmin uđđâ kielâ, te feeilah luándulávt šaddeh. Uáppeeh pahudeh, ete tot ij hettim ollágin Jovnáin savâstâldijn. Puáhtá vissásávt ettâđ, ete lii tehálub sárnuđ ko sárnuđ ain olmânáál. “Sun lii pyeri kielâmiäštár ton peeleest, ete sun ij lääiti”, Emilia maainâst já juátká “Sust lii nuuvt mučis kielâ, ete lii hirmâd hävski – teikkâ hiärváá tego Jovnâ eđâččij – kuldâliđ muštoid tovláá ääigist.” Hiärváá lii eidu ohtâ tain saanijn, mon sun jieš lii oppâm Joovnâst.

Suvi ana tehálâžžân, ete kielâmiäštárijguin uáppá kielâ nuotâ já riitmâ. Kielâ tiäđust-uv muttoo, mutâ sist lii máhđulâš kuullâđ autentlâš kielâ. Kielâmiäštárijn lii viijđes sänirááju, liihân anarâškielâ táválávt sii eenikielâ, já sist puáhtá oppâđ puáris já ärbivuáválijd saanijd. Nube tááhust sij iä veltihánnáá tuubdâ uđđâ saanijd teikkâ oppâkirjesaanijd já pyehtih oppâđ taid uđđâ kielâsárnoin. Tast šaddeh suotâs savâstâlmeh, ko sij uáppih vuáruluvâi uđđâ saanijd.

Kielâmiäštár macâttâs uáppein lâi uáli jo tergâd. Jiešvuođâlâš Joovnân kielâmiäštárin lâi tot, ete sun adelij ain positiivlâš macâttâs. Macâttâs já raamah lijjii teháliih tego Tiina iätá: “Sun ain eeđâi, ete tuoi leppee nuuvt čeepih já mättivettee pyereest. Tast šoodâi juurdâ, ete kenski mun lam, jis sun nuuvt iätá.” Meiddei Suvi muštâl, ete Jovnâ sárnu ain hirmâd muččâdávt uáppein, kiäh láá iällám suu kulen.

Teivâdmijn lâi merhâšittee vaikuttâs uáppeid já sii ruokkâdvuotân kevttiđ anarâškielâ. Jis sárnum lâi ovdil lamaš vaigâd, te positiivlâš macâttâs já hárjuttâllâm tiet kielâmiäštárteivâdmij maŋa šoodâi älkkeebin sárnuđ anarâškielâ kiäin peri.

Ohtâ mušto kielâmiäštárteivâdmijn lâi eromâšávt pááccám Anna-Maija mielân. Sun muštâlij, maht sun já suu luokkaskippáár láin radiost pargoost já Jovnâ laavij kuldâliđ sunnuu vuolgâttâsâid: “Sun lâi ain uáli jo moovtâ já sooitij motomij vuolgâttâsâi maŋa, maht

sun lâi lamaš uággumin já kuldâlij siämmást munnuu vuolgâttâs radiost, já maht vuolgâttâsah monnii suu mielâst hirmâd pyereest. Tast šoodâi pyeri mielâ.”

Ive pištee anarâškielâ linjá čokkeluvá valmâštemjuuhlán kiđđuv. Tiina maainâst, ete talle ko sij valmâštuvvii anarâškielâ linjáást, te Jovnâ poođij fáárun juuhlán. “Tot lâi šiev äšši, ko mist lâi tot valmâštumejuhle já sun poođij toho škoovlân. Sun lâi tággáár ečifiiguur.”

Taat komment valdâliš pyereest, ete mon tehálâš kielâiäláskittem lii Joovnân já mon tuđâvâš sun lii, et kielâ sirdoo uđđâ suhâpuolváid. “Tast lii sunjin stuorrâ ilo, ko anarâškielâ iälá já uđđâ ulmuuh láá oppâm kielâ. Sun illood meiddei tast, ete piäsá sámástiđ”, iätá Emilia.

Šoddâmpeivijuhleest huámmáš, ete ohtâvuotâ kielâmiäštár já suu uáppei kooskâst lii jotkum veikkâ hárjuttâllâm lii nuuhâm jo kuhháá tassaaš. Maadâ-Suomâst ässee Tiina já Anna-Maija teivâv Jovnáin talle ko suoi eelliv Anarist já suáittiv sunjin ain tyellitälli. Anarist ässee Emilia já Suvi vuod teivâv Jovnáin ovdâmerkkân Nestest, kost sij eellih káhvástâlmin.

Puáhtá pyereest ettâđ, ete ovdiih uáppeeh, onnáá peeivi anarâškielâ sárnooh, láá šoddâm ustevin jieijâs kielâmiäštáráin. Tondiet lii-uv luándulâš, ete sij halijdii puáttiđ fáárun suu šoddâmpeivijuuhlán.

Juhleest ohtâ kyessi vaaldij kove uáppein já Joovnâst, já toos lahtoo meiddei mučis maainâs: “Mun rahtim peldiloová, mast lii kove, já mun pieijim suklaakonvehtijd ton siisâ já adelim tom Joovnân. Ton kooveest uáiná, mon tehálâš sun lii ulmuid. Ulmuuh láá-uv puáttám Anarist já Helsigist já jyehi saajeest”, Suvi iätá. Sun juátká kijtolâš mieláin: “Takkâ Jovnâ, ete tun lah adelâm hirmâd ennuv munjin já iärásáid-uv.”

Emilia smiättá, ete veikkâ sunnust lii stuorrâ aheiäru, te tot ij kuittâg meerhâš maiden. “Puoh tergâdumos äšši lii, ete Jovnâ lii ihana ustev!”

eellim kesitUUveest

Čällee: Heidi Mattus

Sälttipuolâš.

Kulmâlovkyehti kolmâcekkid. Já mun lam eidu nohháádmin luptâstuvvâst. Mutâ ij, talle šadda cissâeeti. Te ij muide ko vuálus tupán, kárvudâttâđ. Vistig puuvsah já talle päiđi, ullopuuvsah, ullosuháh, ullopusseer, kaulur, kappeer, kammuuh, kistuuh já vala tot puoh tergâdumos, kállulamppu. Vijmâg-uv vaalmâš hiivsigân. Hiivsigân monâdijnân smietâm ain, ete taathân lii tegu ličij monâmin pajekeerdist vyelikiärdán hiivsigân. Pic ete iä lah porthááh, mutâ lii päälgis, ige lah liegâs, mutâ lii koolmâs. Tiet mielâkove iššeed já lohđut ain. Mutâ ijhân tot olmânáál nuuvt kaavhâd lah, jiem lah vuosmuu keerdi

olgohiivsigân monâmin. Pärnivuođâ rääjist jo ááhu já äijih kulen, ”mummolast”, koolgâi olgohiivsigist eelliđ. Tast šadda ain meid váhá nostalgisâš tobdo, ko vázzá hiivsigân. Ko kiergânâm, te oppeet siisâ. Aalgâ nuollâđ: kistuuh, kállulamppu, kappeer, kaulur, ullopusseer, ullosuháh, ullopuuvsah, päiđi, puuvsah. Já te kuárŋuđ maassâd luptâstâhân naharijd vyerdiđ. Távjá toh kale kárgájeh tyeggáár “reeisust”. Olgon -32 já siste vyellin tuuveest +24, luptâstuvvâst váhá eenâb. Ovdil nohádem smietâm, ete taat tot kale lii tot olmâ eellim. Nohádâm kijttevâžžân.

Ááhu já äijih kulen Junásist. (Kove: Heidi Mattus)

Muu tupe.

(Kove: Heidi Mattus)

Pärnin mun lijkkojim eelliđ ááhu já äijih kulen Junásist. Mun lijkkojim tien puáris hirsâtáálun, táálu oopsân. Puoh suottâsumos lâi tullâ täähist. Täkki lâi styeres! Tiest lâi meid liäibumuvnâ. Tovle ulmuuh ellii meid naaburist Junásist leeibijd liäibumin, kulloo. Mun jiem tiäđustkin tien eellim uáinám, ko lam šoddâm liijkás maŋŋeed. Naa-a, nuuvt mun ain smiettim, ete lam liijkás maŋŋeed šoddâm. Mun smiettim, ete liččim halijdâm taid tovláid aaigijd feeriđ já eelliđ. Muu mielâst ááhu já äijih päikki, muu eeji šoddâmpäikki, lâi maailm suottâsumos já muččâdumos päikki. Vala onne-uv tot lii muu mielâst tienuuvt.

Talle ko mun rávásmim, nievdim ain, ete pesâččim aassâđ tovben, teikâ aainâs-uv siämmáá kuávlust, teikâ aainâs-uv hirsâtáálust. Já talle keevâi nuuvt, ete muu siäsá Aili iävtuttij, ete mun uástáččim sust suu kesituve. Tot lâi ive 2014 kiđđuv. Mun lijjim maŋgii iällám suu tuuveest já lijkkuustâllâm meid toos. Tupe lii alda muu šoddâmpääihi já meid alda ”mummola”. Mun jiem oskom, ete kuássin finniiččim loovnâ paaŋkist, mutâ nuuvt keevâi, ete finnejim. Vuosmuu ijjâ ko mun lijjim jieččân tuuveest, te šoodâi tobdo, ete tegu pááikán liččim puáttám! Tobdo lâi nuuvt kieŋŋâl, ete aaibâs čiärustim. Šoodâi meid tobdo, ete mottoom peeivi halijdâm aassâđ tuuveest. Uccâ hirsâtupe já sävni. Muu niävdus, hirsâtupe, já tääl must lâi tieggáár!

Nuuvt, tuođâi, mun lam šoddâm taan kuávlun. Muu vuosmuš päikki lii täst alda. Suullân nelji vuosmuu ive mun aassim taan kuávlust. Mist lâi peenuv, moin mun lijjim vázzám pirrâ šiljo. Tot lâi lamaš muu skippáár. Rävisolmožin mun smiettim kuhháá, ete miisun tot lii suijân toos, ete mun jiem lijkkuu pennuid hirmâd ennuv. Teikâ mun lijkkuum, mutâ jiem vääldi taid muu alda. Sáttá leđe, ete tondiet ko muu vuosmuš puoh pyeremus skippáár lâi peenuv. Tot peenuv, Pilkku, lâi munjin nuuvt räähis, ete ko tot jaamij, te tot lâi munjin nuuvt stuorrâ monâttâs, ete mun jiem lah halijdâm siämmáá korrâsávt rähistuđ. Ko rähisvuotâ povčâgit.

Mutâ joo, muu tuuveest iä lah ko muáddičyet meetterid muu vuosmuu pááikán. Jiem mun ennuv mušte tien ääigist, motomeh muštokoveh láá, já čuovâkuuvijn lam uáinám maggaar tot lâi. Tiäđust-uv motomin mun eellim kolliistâlmin toi ulmui kulen, kiäh talle ostii mii táálu, ko lijjim suullân 4-ihásâš. Jyehi keerdi ko mun vuájám tiest lappâd, te smietâm, ete ličijba hitruu, ko muštáččij eenâb-uv tien ääigist.

Muu tuuveest ij lah šleđgâ. Já čääsi finnee tääl juuvâst, ko káivu lii jiäŋŋum. Must lii aggregaat, tot iššeed ennuv. Já uccâ piäivášpaneleh laseiššeen. Pargo-okko, iiđeedvuáru jâ sälttipuolâš. Tot meerhâš tom, ete ferttee koccáđ viiđâ ääigi. Aggregaat lii pieijum säävni viäskárân, nuuvt ete tom finnee älkkeebeht joton. Te

koccáđ, kárvudâttâđ, kyeddiđ aggregaat olgos já keessiđ päädist. Na ijhân tot tiäđustkin vuosmuin kesimáin joton vyelgi! Ige nubbijn, ige kuálmádáin. Táválávt aggregaatân kalga ettâđ motomijd korrâ saanijd ovdilgo tot tottâl muu. Ko aggregaat vijmâg-uv huurijd, te mun piejâm auto rooikan lieggâniđ. Talle mun vuošâm käähvi. Must lii sierâ kaasuhellá mälistem várás. Já talle mun cokkiittâlâm tuulâ táákán. Teikkâ tullâkeđgioommân tot olmânáál lii, mon alne puáhtá veikkâ čääsi teikâ máállás vuoššâđ. Tupe kiergân lieggâniđ ovdilgo mun vyeijilâm paargon. Ko tijme lii pel čiččâm, te mun starttaam auto. Visesvuođâ tiet mun lam meid uástám starttambuuster ton várás, ete jis auto ij vyelgigin joton. Te toin aainâs-uv vuálgá joton. Vala ij lah kuittâggin tarbâšâm kevttiđ tom iššeen.

Jiem mun ohtuu tääbbin aasâ, lii must meid kyeimi. Sun tiäđust-uv iššeed, jis veikâ aggregaat ij vyelgi joton. Motomin sun kale lii kolgâm išediđ, ko must uáli jotelávt pyelih perrâduvah, jis aggregaat ij tottâl muu. Skammâmáánu rääjist muoi láán aassâm tääbbin. Mun jiem lah kaattâm ollágin. Mun aasâm jieččân pärnivuođâ enâduvâin, rähis kuávlust. Já amahân tondiet, ko mun lam elimân vuosmui iivij iällám taan kuávlust, vázzám tain meecijn já vuovdijn, te lii must tot tobdo, ete mun lam pääihist, tovben kost muu váimu lii. Tääbbin lii pyeri leđe. Mun lam kale eenâb ko kijttevâš! Taat lii munjin tot olmâ eellim, olmâ saje!

hUášši-heeihâ maainâs

Čällee: Erja Korteniemi-Poikela

Anarâškielân jurgâlâm: Kaisa-Maria Poikela

Taammainâs mun lam jurgâlâm 14.11.2023. Algâaalgâlâš teevstâ čaalij muu eeni 26.9.1999 ton vuáđuld, maid sun lâi kuullâm jieijâs eenist já Aino-kuáskist (kuohtuuh láin Huášši-Heeihâ alge nieidah) sehe eres huolhijn. Enni lii meiddei luuhâm Huášši-Heeihâst Brita Polttila kirjeest já Oiva Arvola saagast. Maainâs mana návt:

Huášši-Heikkâ eelij 1800- já 1900-lovoi jorgálduvâst. Sun lâi meddâl Kaukosii siijdâst. Suu vaanhimeh láin Pehr já Ánná Mäkelä. Sun molsoi suhânoomâs Korteniemin tastmaŋa ko sun naajâi já asâškuođij Ounasjuuvâ njaargâst, kost šoddii ennuv huáših. Sun kuittâg monâttij jieijâs enâmijd, ko muorâseervâs tájuttij suu. Talle sun varrij Koškečuálmán, Čuáđgisiälgán já huksij tohon uccâ tuuváá. Tobbeen sun uážui leeibi perruusis eennâmviljâlmáin.

Huášši-Heikkâ lâi vuossâmuš, kii iäránij Kittâl servikoddeest. Sun eeđâi, ete: “Ij kal lah taggaar Immeel, kii tuálvu majemuu saavzâ kievhist.” Talle ko sun jaamij, sun hävdidui Vyelesiijdâ hävdienâmân. Ko Huášši-Heikkâ vala eelij, sun raahtij olssis čuhe já riistâ. Sun meiddei eeđâi, ete sun lii hutkâm amnâs, mii tuástu muorâ mieskâm. Tot lii vissâ tuotâ, tastko talle ko mun eellim suu häävdi kulen moonnâm tove (2019), te tot lâi vala ämirin.

Huášši-Heikkâ lâi hormišis almai. Sun lâi joba nuuvt hormiš, ete vala jäämmim maŋa sun tovâttij jieškote-uvlágán tuuškâid. Ko sun vala eelij, sunjin šoodâi riijdo puásuialmaiguin. Ohtâ maainâs muštâl, ete Vyelesiijdâ palgâs poccuuh purrii suu suoinijd já telmii suu syeinipiäldu. Nubbe maainâs muštâl, ete riijdo šoodâi tondiet, ko puásuialmaah sujâttii HuáššiHeeihâ poccui suáláádmist. Huášši-Heikkâ suutâi tast já eeđâi: “Talle ko mun jámám, te mun šoodâm kumppin já kodám puoh Vyelesiijdâ palgâs poccuid já tuávhimus ulmuin vala saavzâid-uv.”

Válburpeeivi 1935 Huášši-Heikkâ jaamij. Siämmái aaigij miäcán iiđij stuárráámus kumppi, mii lâi ton räi oinum Kittâl kuávlust. Kumppi kodeškuođij poccuid. Tot kuudij stuorrâ puásui-iäluid tuše suotâsvuođâ tiet. Ij kumppi ubâ puurrâmgin poccuid, maid tot kuudij. Oroi nuuvt, ete ton tehálumos ulme lâi tuše koddeđ já koddeđ. Meecih lijjii ruopsâdin voorâst, já poccui rááđuh lijjii jyehi sajeest. Ko puásuialmaah kavnii puoh rááđuid, te sij kavnâttii, ete puoh poccuuh kullii Vyelesiijdâ palgâsân. Kumppi valjij tuše sii palgâs poccuid, ige koddám naaburpalgâs poccuid ollágin. Šoodâi taggaar markkânsaahâ, et tot kumppi lâi Huášši-Heikkâ já sun lâi puáttám mavsâttiđ.

Kumppi joođhij koddem, já tot juuđij tuše siämmáá kuávlust, kost Vyelesiijdâ poccuuh-uv juttii. Kumppi kuudij poccuu poccuu maŋa. Puásuialmain lâi jo eeti tast, maht kuumpi puávtáččij koddeđ. Tothân poorgâi eenâb paa puásuialmaid ko kuássin ovdil mihheen tâi kihheen. Talle sij uárnejii vyejettem. Iävtutátulâš pivdeeh uávuttâlškuottii kuumpi. Moonâi okko oho maŋa, já kumppi ain-uv hevâttij poccuid. Pivdeeh tuše kavnii sorolâš vorriis luodâid.

Mottoom peeivi pivdeeh kavnii kuumpi luodâid. Sij kuorrii luodâid piäldu roobdân. Tobbeen lâi HuáššiHeeihâ alge, Huášši-Jussi laijiimin. Sun lâi vyeijimin suoinijd eejis hiäppušáin, ko sun ooinij kuumpi. Pivdeeh orostii já čuávuškuottii, mii tábáhtuvá. Sij lijjii vissáh, ete tääl kumppi jáámá. Tiäđust-uv Juusist še lâi kiiváár fáárust. Sun pajedij kiiváár já čujottij tom

Kooveest láá Juho Heikki Korteniemi ađai Huášši-Heikkâ (š. 1860), suu kálgu Priitta Johanna js. Särkelä (š. 1857), sunnuu nieidâ Aino Elisabet (š. 1897) já mottoom hyelkkinieidâ.

(Kove: Kaisa-Maria Poikela)

njuolgist kuumpin. Kumppi ruotâi kiiváár kulij já kávkkái Huášši-Juusi čolmijd. Talle Jussi tuše luoštij kiiváár vuálus já kumppi moonâi meddâl, ige hiävuškin ubâ palaskâm tast. Pivdeeh kaččii suu kuuvl já koijâdii sust vaijaht: “Mondiet tun jieh pááččám tom? Tot moonâi aaibâs tuu alda!” Jussi tuše tumedij siijvost: “Jiemhân mun puáhtám jieččân eeji koddeđ.” Váhá heeppâdvuođáin sun joođhij määđhi. Kihheen ij puáhtám iberdiđ, mutâ Jussi tieđij, tastko hiävuš lâi ovdil suu eeji hiävuš, ige tot palaskâm kuumpist ollágin.

Monnii vala muáddi oho. Pivdeeh jotkii vyejettem, já kumppi joođhij hiävuid ain oovtâ läävhi ovdiibeln. Vyelesiijdâ palgâs poccuuh lijjii jo masa nuuhâm. Jyehi puásuialmast lijjii tuš muáddi poccuu. Ehideh lijjii čuovâdeh, já tondiet jotkui miäcástemäigi kuhháá iijâ räi. Mottoom eehid Tuomo Huilaja lâi ohtuu kiváráin Ounasjuuvâ riddoost jotemin. Aaibâs fakkist kumppi

kuikkái Tuomo oovdân. Sun pajedij kiváris já paajij kuumpi čoolmij kooskân. Siämmást sun eeđâi jiänusân: “Oro nuuvt Huášši-Heikkân ko halijdah, mut tääl tun jámáh vissásávt.” Kuumpi pivdem lâi talle nuuhâm. Huášši-Heeihâ mävsittem kuittâg olášui. Maaŋgâi iivij Vyelesiijdâ palgâs puásuialmaah killájii kuumpi tovâttem monâttâsâin.

Lâi-uv kumppi Huášši-Heikkâ? Kihheen ij pyevti västidiđ ton koččâmušân. Ige mist lah tárbu västidiđ toos. Puohah jurdâččeh já tobdeh aašijd jieškote-uvnáál. Tot lii mielâkiddiivâš juurdâ, ete vissâ tuođâi-uv mun lam kuumpi suuvâst já meiddei muu párnááh já párnáipárnááh láá talle, ko tagareh šaddeh. Juáhháást mist láá jieškote-uvlágáneh mainâseh. Tot uási mist, mii páácá eelliđ, talle ko mij ep innig lah. Huášši-Heeihâ maainâs lii taggaar.

avveel škovlâ já kUlttUUrkUávdáš kaarre (kärdi)

Čällee: Sonja Valle

Avelân valmâštui uđđâ škovlâ- já kulttuurkuávdáš porgemáánust 2022. Puáris škovlârakânâsah lijjii jo eellimavvees loppâkeejist, já tondiet lâi jo tárbu uđđâ škoovlân. Šoodâi uđđâ škovlârakânâs, mast láá tileh puoh uáppeid, ovdâškoovlâst luvâttâhân. Škovlârakânâs lii vyelitääsi puáris toontist Avveeljuuvâ riddoost. Táálu lii kaskoo luándu. Aldasijn lii meid Jieggivääri, kost láá keessiv sávrumpálgáh já tälviv saaveehlätteeh. Tobbeen láá meiddei tullâsaje já sávrumporthááh.

Škovlâ lii kammuuttes škovlâ. Puoh ulmuuh kyeđih kammuid viäskárân já juátkih kammuittáá. Tot älkkeedit čorgejeijei pargo já lii suotâs, ko lättee alne iä lah čunnuuh, muottuuh ige čääci. Paješkoovlâ já luvâttuv uáppein láá persovnliih skaapih, main láá nummeerluuhah. Sij iä taarbâš innig čovduid, moh lijjii ain lappâsist puáris škoovlâst.

Škovlâ- já kulttuurkuávdáš lâi Aanaar kieldâ historjá stuárráámus huksimproojeekt. Kiddoduv huksiittâsárvu lâi 26,3 miljovn eurod. Eellimkiärduhaahâ meerhâš, ete rähtee Lehto Group Oy ana huolâ kiddoduvvâst vala čuávuváid 20 ihheed.

Almoliih tiäđuh Uáppeemeeri Oppâmseelah Eres visteh

• eellimkiärduhaahâ: 20

ihheed

• rähtee: Lehto Group Oy

• vuávájeijee: Alt

Arkkitehdit Oy

• kiddoduv huksiittâsárvu:

26,3 milj.

• sopâmušárvu: 43,2 milj.

• Aanaar kieldâ historjá

stuárráámus

huksimproojeekt:

suulân 9 200 m2

• kálvudâh: Lekolar

• ovdâ- já vuáđumáttááttâs:

430 uápped

• ovdâ–6. luokka: s. 300 uápped

• paješkovlâ, luokah 7–9: s.

140 uápped

• luvâttâh: s. 60 uápped

• ovdâškovlâ já ehidâspeivitoimâ

• vyeliškovlâ, luokah 1–2

• vyeliškovlâ, luokah 3–4

• vyeliškovlâ, luokah 5–6

• paješkovlâ, luokah 7–9

• luvâttâh

• sämikielâluokah

• táiđu- já taaiđâamnâseh

• kievkkân

• lihâdemsali

• sávrudâttâmsali

• auditorio / elleekoveteatter

• uáppeehuolâttâs

• haldâttâh, kost pargovievâ kahvio

• tullâkuáti škoovlâ šiljoost

Kost nommâ Kaarre ađai Kärdi puátá?

Nommâ Kaarre puátá páihálii kulttuurist. Kaarre lii tavesämikielân gárdi já anarâškielân kärdi, já tot meerhâš puásuiääiđi. Škovlâkuávdážân ulmuuh puátih siv lá peht njuolgist válduaulan, mii lii kirno hámásâš. Kirnoost / válduaulast piäsá ucebáid ohtâduvváid, oppâmselláid. Já oppâmseelâin vala ucebáid oosijd, oppâmvistijd. Eidu tego pygályssaajeest.

Oppâmseelah láá škovlâkuávdáá pirrâ, já uáppee aalgât škovlâpálgás rakânâs taavaabeln ovdâškovlâlâžžân.

Škovlâpäälgis kevlee viestârân vyeli- já paješkoovlâ ääigi já máddáábeln majemužžân lii vala luvâttâh. Uáppeeh peesih škoovlâ siisâ koibâkappeer uáivist taavaabeln, já 13 ihheed maŋeláá sij peesih olgos vielgiskappeer uáivist máddáábeln.

Suomâkielâ sääni “kaarre” ana sistees meiddei sääni “aarre” ađai aarni. Puoh mávsulumos äšši škoovlâst lii uáppee, puátteevuođâ tahhee, kii lii aarni jo tagarin ko sun lii. Škovlâkuávdáš lii talle eidusâš aarničukke.

Lihâdemsali lii saje, kost ulmuuh kuáhtájeh meid ehidist

Škoovlâst lii stuorrâ, fiijnâ lihâdemsali, mii lii suullân 920 m2. Sali lii nuuvt styeres, ete tobbeen spiällojeh virgáliih salibändi- já futsalspeelah. Lii máhđulâš meiddei jyehiđ sali kuulmâ uásán, já jyehi uásist lii virgálâš tuáškumpállukieddi. Kyevti uásist lii kejâttâh, moos čäähih 220 keččed. Alodâh salist pijssáá pyereest korrâ-uv tuáškumpálluspelláid. Tähtimyerjin kááhu alne salist lii vala kuárŋudemseini, mast lii automaatlâš visásmittempiergâs kuárŋudeijeid.

Sali lii korrâ kiävtust sehe peiviv ete ehidist. Puoh škoovlâ 500 uápped kevttih sali 2–3 tijme ohhoost, jye-

Auditorio, kulttuurkuávdáš

Auditorio lii puoh tehálumos uási škoovlâst kieldâ kulttuur elimân. Avelist ij lah lamaš taggaar saje, kost ličij lamaš jienâ- já čuovâtekniik valmâšin. Auditoriost láá 180 čokkámsaijeed. Tääl lii máhđulâš orniđ maaŋgâlágánijd muusik- já teatterláávdástmijd. Uđđâivemáánust astronaut André Kuipers eelij Avelist muštâlmin jieijâs komovuotâmaađhijn kuvijguin já videoiguin, já uđđâ auditoriost tot luhostui hirmâd pyereest.

hi keerdi ko lihâdemtijme uárnejuvvoo siste. Salist pyehtih leđe maŋgâ lihâdemjuávhu siämmáá ääigi, ko sali juáhhoo kuulmâ uásán. Oosij kooskân lii máhđulâš lyeštiđ koskâkardin.

Ehidispeeivi já ehidist salist uárnejuvvojeh škoovlâ riggeeh sehe jieškote-uvlágánij seervij puđâldâstoimâ. Sali kevttih om. tuáškumpállu-, jyelgipállu- já salibändyspelleeh. Sali äigitaavlust láá vala muáddi kuárus tijme, já puohah pyehtih koijâdâllâđ taid kieldâ lihâdem- já rijjâäigičällest.

Elleekoveteatter-uv värree Kaarre auditorion taan ive. Aslak, puáris elleekoveteatter, lii vala kiävtust, mutâ tobbeen ij kannat innig uđâdiđ tekniik, ko Kaarrest tot lii jo valmâšin. Kaarrest puáhtá orniđ jieškote-uvlágánijd juuhlijd já čuákkimijd škovlâääigi ulguubeln. Aanaar kieldâ laigut auditorio, kähviviste já kievkkân ton várás.

Auditorio lii tievâ uđđâ čuovâ- já jienâtekniikist. (Kove: Sonja Valle)

Čuovâ piäsá siisâ stuorrâ laasâin. (Kove: Sonja Valle)

iveäigid uáinojeh

Sämieennâm käävci

oppâmseelâ já kálvuduv iivnijn. (Kove: Sonja Valle)

Škoovlâst lii kieldâ vuosmuš prooseenttaaiđâtyeji. (Kove: Sonja Valle)

Kálvudâhân kulá prooseenttaaiđâtyeji

Škoovlâ vistekáálvuid ornij Lekolar. Škovlâkuávdáá ivnemaailm juurdâ šoodâi sämmilij käävci iveääigist já toi ivnemaailmist. Škovlâpäälgis álgá ovdâškoovlâst, mon iveäigi lii čohčâkeesi. Ivnemaailmist tot lii šadolâš, ruánáá loppâkeesi. Talle lii čohčâ, mii lii 1.–2. luokkalij oppâmseelâ iveäigi, já ton ivneh láá ooraans tego ruške já vielgâd tego vuosâmuotâ. Sämiseelâ ivne lii čuovjâd. Tot čuujoot čohčâtáálván já skaamân. 3.–4. luokkalij seelâst lii tälvi, kuás piäiváš paijaan kuovgisruopsis almeest. 5.–6. luokkalij seelâ iveäigi lii kiđđâtälvi, já ton ivne lii lila ađai kiđđâcuoŋŋui ivne. 7.–9. luokkalij seelâst lii jo kiđđâ, já ivne lii fiskâd. Škovlâ nohá kiđđâkeesi, já luvâttuv ivne lii algâkeesi ruánáá. Táiđu- já taaiđâseelâst lii koskâkeesi, já ton ivne lii alme čuovjâd, turkoos. Ivnemaailm uáinoo oppâmseelâi seeinijn já káálvuin.

Škovlâ lii huksejum nuuvt, ete puoh viistij stuáruduv puáhtá mutteđ viehâ älkkeht. Maaŋgâ saajeest láá seeinih, maid lii máhđulâš sirdeđ. Jienâmaailm škoovlâst lii rávhálâš, jienâsierânistem lii pyeri já akustiik tuáimá. Čuovâ piäsá siisâ stuorrâ laasâin, já rakânâs lii hirmâd čuovvâd. Táálust lii ennuv uđđâ tekniik. Luokain já oppâmseelâin láá fiättutaavluh, jyehi máttáátteijest lii jieijâs mätkitiättur, aulast láá šleđgâliih almottâstaavluh já kopiomašineh láá maaŋgâ saajeest.

Kálvudâhân kulá meiddei kieldâ vuosmuš prooseenttaaiđâtyeji. Tot meerhâš, ete ohtâ prooseent škoovlâ haddeest lii kevttum taiđui. Prooseenttaaiđâtyeje, Sápmi shoutout 2, lii ráhtám lappilâš taaiđâmáálár Samuli

Kontio. Tyejeest láá paldâluvâi käävci akryylráhtusid, moh mainâsteh Aanaar käävci iveääigist. Rááhtus álgá čoovčâst. Olgoláá ko kiäččá taavluid, ij uáini innig detaljijd, tuše ivneoosijd.

Škoovlâ šiljo lii vala rähtimkooskâst, mutâ luhhoost sierâdemsajeh valmâštuvvii ovdil täälvi. Šiljo lii meiddei juohhum ucebáid oosijd. Uccâ uáppein lii jieijâs šiljo, kost láá sijjân sopâvááh sierâdemsteligeh já čunoikassâ. Nube uásist lii stuárráábij uáppei šiljo, já tobbeen láá ereslágáneh steligeh ko uccâ uáppei šiljoost. Suiloh láá jyehi šiljoost, já toh láá korrâ kiävtust.

Šiljoost lii meiddei spellâmareena, luistelemkääri já lihâdempiergâsvuárkká. Piergâsvuárhást lii hiivsig já saje, kost uážžu molsođ luistimijd juálgán. Šiljoost lii meiddei uđđâáigásâš tullâkuáti, kost uážžu hárjuttâl-

lâđ veikkâ tulâstâllâm. Kuáđist lii máhđulâš orniđ čuákkimijd teikkâ eres tábáhtusâid. Tot tuáimá meiddei oppâmsaijeen.

Jyehi oppâmseelâst lii jieijâs uksâ já veeskir, nuuvt ete puoh uáppeeh iä moonâ siisâ siämmáá saajeest. Tot älkkedit hirmâd ennuv, ko jieijâs šiljoost kalga puáttiđ siisâ jieijâs viäskárân já togopeht jieijâs oppâmseelân já luokan. Ohtâ uccâ uáppee lii jo mainâstâm, ete lii uáli jo suotâs, ko láá maŋgâ uccâ škoovlâ oovtâ stuorrâ rakânâs siste.

Škoovlâ šiljo, tehelâš uási škoovlâ pyereestvajemist

okko mUin oUlU ollâopâttUvvâst

Čällee: Tuuli Paadar

Tiervâ!

Mun lam Tuuli Paadar ađai Juhháán-Matt Jovnâ Eila Tuuli. Mun luuvâm nube ive Oulu ollâopâttuvvâst, já anarâškielâ lii muu uáiviaamnâs. Tääl tij pesâvetteđ uápásmiđ muu uáppoid já jurduid – maggaar lii luuhâđ anarâškielâ já maggaar argâ must lii. Tiervâpuáttim!

Mun uuccim luuhâđ anarâškielâ kiđđuv 2021 ohtsâšucâmist. Ive 2021 mun valmâštuvvim Laapi áámmátollâškoovlâst, te muu uápuh Oulu ollâopâttuvvâst láá váhá ereslágáneh ko táválávt. Mun uuccim

kandidaat já maister totkosáid, mutâ tondiet ko mun lam jo valmâštum áámmátollâškoovlâst, te mun jiem taarbâš čođâldittiđ kandidaat totkos. Tääl mun lam čođâldittám anarâškielâ vuáđu-uápuid já sämmilâš kulttuur vuáđu-uápuid. Já taan ive must láá joođoost kirjálâšvuođâ vuáđu-uápuh já anarâškielâ amnâsuápuh.

Anarâškielâ uápuh láá uárnejum káidusmáttááttâssân, já masa ain toh láá ehidist. Ko mun luvâškuottim anarâškielâ, te mun lijjim jo hárjánâm luuhâđ káidusin.

Suulân maggaar lii muu táválâš okko. Motomin mun ferttiim porgâđ eenâb hommáid já motomin váhá ucceeb. Mutâ suulân návt!

(Kove: Tuuli Paadar)

Káidusmáttááttâsâst láá sehe pyereh já hyenes peleh. Pyeri äšši lii, ete puáhtá luuhâđ kost peri já ij veltihánnáá taarbâš moonnâđ škoovlân. Kuittâg kirjálâšvuođâ uápuh láá uárnejum ollâopâttuvâst. Mun kale motomin mudoi-uv moonâm škoovlân luuhâđ, ko pääihist mun porgâškuáđám älkkeht eres aašijd.

Kooveest uáinoo muu táválâš äigitavlu. Vuossaargâ must iä lah luvâlduvah, te mun poorgâm jiečânâs pargopittáid. Must lii viehâ stuorrâ tutkâmuš, mon mun ferttiim čäälliđ já macâttiđ puáttee ohhoost. Tot kulá kirjálâšvuođâ uáppoid. Vaidâlitteht iä vala lah sämmilâš kirjálâšvuođâ uápuh, maid mun puávtáččim čođâldittiđ. Kenski mun čođâlditám taid talle ko toh láá fáállun. Te onne mun ááigum luuhâđ kirje já smietâm tärhibeht, mii ličij muu tutkâmuš fáddá. Kirje, maid mun ferttiim luuhâđ, lii Kauppamatkustajan kuolema. Vaarâ puáris klassikko, mutâ jiemba mun lah kuássin kuullâm tast. Luhhoost tot ij lah hirmâd kukke, ko mun lam viehâ hiđes lohhee.

Ákkum já äijihâm láin eenikielâliih anarâškielâst, mutâ mun jiem oppâm anarâškielâ párnážin. Muáddi ive tassaaš ko mun luvâškuottim anarâškielâ, jiem tiättám, ete maid puoh mun oopâm taan ääigi. Kielâ lii eenâb ko kielâ, já anarâškielâ luvâdijnân mun lam hoksám maŋgâ ääši. Mun muštám ko lijjim nuorâb, et ákkum ain eeđâi suomâkielân ‘äijä’ ko sáárnui äijihist. Talle mun jiem hoksám, ete tot lii anarâškielâ vaikuttâs tiet. Mun lam oppâm maŋgâ ääši jieččân pärnivuođâst já ubâ sämmilâš kulttuurist, jiem tuše kielâ.

Tääl ko mun máátám anarâškielâ, te mun smietâm ennuv ákkun já äijihân. Motomin mun lam sorolâš, ko jiem kiergânâm sárnuđ sunnuin anarâškielâ. Mun lam kale kuullâm maŋeláá mottoom jienâvuárhá, mast suoi sámástává. Vaidâlitteht taat lii uápis äšši maŋgâsân. Lii kuittâg suotâs ko tääl maaŋgâs láá luvâškuáttám anarâškielâ. Já mun lam meiddei álgám tutkâđ jieččân suhâtiäđuid já tevdiđ jieččân suhâmuorâ.

Lii lamaš hirmâd hävski, ko mun lam kavnâm meiddei puáris kuuvijd já mainâsijd.

Jis mun aaibâs rehelâš lam, te tääl ko okko lii pelimuddoost, mun lam jo viehâ vaibâm. Ij vissâ lah ohtâgin okko, kuás mun jiem jurde, ete mun jiem vaje máttááttâllâđ uđđâ aašijd. Mutâ jis mun lam luvâhánnáá váhá ääigi, te talle mun luvâškuáđám oppeet uđđâsist. Mun lam ain luuhâm maidnii, te puávtáččij jo ettâđ, ete mun lam avalâš uáppee. Mun lijkkuum luuhâđ já máttááttâllâđ, mutâ motomin tot lii uáli jo korrâ pargo.

Káidusoppâm ij vissâ lah puohháid suotâs vyehi máttááttâllâđ. Tot váátá jiešráđálâš já viššâlis ovdâjurduu. Já eromâšávt ko mun luuvâm kielâ, te kielâ oppâm várás kalga leđe aktiivlâš jyehi peeivi. Kalga kuldâliđ, luuhâđ já sárnuđ kielâ, vâi puáhtá oppâđ tom. Motomin tot lii váhá vaigâd, ko puoh tábáhtuvá káidusin. Já ko mun aasâm Oulust, te tääbbin iä lah ennuv sajeh, kost pesâččij sárnuđ anarâškielâ. Luhhoost motomeh anarâškielâ sárnooh ääsih Oulust. Mudoi must láá hyelhih, kiäid mun puávtám suáittiđ já sárnuđ puhelimist.

Taan ive mun ááigum moonnâđ hárjuttâllâđ anarâškielâ kielâpiervâlân já Avveel škoovlân. Sárnum lii vala vaigâdis äšši munjin, mutâ tothân táválávt puátá majemužžân. Mun huámášâm, ete ubâ ääigi mun lam pyereeb ja pyereeb sárnumist, ko vajam tuše hárjuttâllâđ. Mun lam-uv uáli jo ilolâš, ete láá sajeh, kost piäsá sárnuđ anarâškielâ. Puáttee ive mun ferttiiččim čäliškyettiđ gradu. Must láá puátimin meiddei ohtâ anarâškielâ tutkâmkurssâ já muáddi eres-uv kuursâ. Lii hävski ko huámášâm, ete mon jotelávt taah uápuh láá moonnâm. Ete veikkâ motomin oppâm lii vaigad, te kal tot lii hirmâd suotâs huámášiđ, mon ennuv lam oppâm kielâ. Ko kuittâg mun lam esken muáddi ive luuhâm anarâškielâ já tääl jo mun čálám já luuvâm viehâ pyereest. Lii hävski uáiniđ, ete maid puoh mun peesâm porgâđ ko kielâtáiđu vala puárrán.

Ákkum já äijihâm. Juhháán-Matt Jovnâ já Vile Máárjá Sáárá jieijâs vihkâmpeeivi 1960-lovvoost.

Ličij tuođâi-uv suotâs sámástiđ sunnuin.

(Kove: Tuuli Paadar)

Uásálisteeh: Marja-Liisa Olthuis, Miina Seurujärvi, Saammal Morottaja, Fabrizio Brecciaroli, Henna Tervaniemi, Petter Morottaja, Ruska Haavisto, Marko Tervaniemi, Laila Aikio, Kari Chan

Káidusin: Anja Kaarret, Iiris Mäenpää, Hilla-Rina Palokari, Trond Trosterud (18:40 rääjist), Jukka Mettovaara

1. Čuákkim lehâstem: Čuákkim aalgij tme 18:00.

2. Čuákkim saavâjođetteijee valjim: Marja-Liisa Olthuis

3. Čuákkim čällee valjim: Saammâl Morottaja

4. Kyevti pevdikirjetärhisteijee valjim: Petter Morottaja já Marko Tervaniemi

5. Kyevti jienârekinistee valjim: Petter Morottaja já Marko Tervaniemi

6. Čuákkim lavâlâšvuođâ já meridemváldálâšvuođâ tuhhiittem: Tuhhiittui

7. Äššilisto tuhhiittem pargoliston: Tuhhiittui

8. Sponsor tiervuođah: Hilla-Riina Palokari ceelhij tiervuođâid čuákkimân irâttâsâs Peerâ peeleest.

9. Ive 2022 toimâčielgiittâs tuhhiittem (lahtos 1): Tuhhiittui

10. Tilitärhisteijei ciälkkámuš kuullâm.

11. Stiivrâ luovvim kenigâsvuođâst tili- ja ruttâaašijn: Tuhhiittui

12. Ive 2023 toimâvuávám nanodem (lahtos 2): Tuhhiittui

13. Puátu- ja manoreekkig nanodem ihán 2023 (lahtos 3): Tuhhiittui

14. Stiivrâ fastâ já värijesânij valjim (5 + 5)

Saavâjođetteijee Marja-Liisa Olthuis Jukka Mettovaara

Värisaavâjođetteijee Miina Seurujärvi Hannu Kangasniemi

Čällee Saammal Morottaja Fabrizio Brecciaroli

Jeessân Iiris Mäenpää Matti Morottaja

Jeessân Henna Tervaniemi Tiina Lehmuslehti

15. Jeessânvästideijee valjim / Iävtuttâs: Fabrizio Brecciaroli / Miärádâs: Tuhhiittui

16. Ruttâtuállee valjim / Iävtuttâs: Iiris Mäenpää / Miärádâs: Tuhhiittui

17. Kyevti tilitärhisteijee já kyevti väritilitärhisteijee valjim / Iävtuttâs: Iävtuttuvvoo, et fastâtärhisteijen väljejuuččáin ekonom

Risto Pauna já K ari Pauna Ruávinjaargâst já väritärhisteijen väljejuuččáin Tuomas Enbuske já Panu Lauhava

Ruávinjaargâst. / Miärádâs: Tuhhiittui

18. Eres ääših

Anarâš aavis

19. Čuákkim nuuvâi tme 20:30.

Aanaar 22.3.2023

Seervi ulme

Anarâškielâ servi lii olášuttâm njuolgâdusâidis miäldásii tooimâ ive 2022: Ovdediđ anarâškielâ kielâpiervâl-, lostâ- já kirjetoimáin sehe tiäđujyehimáin.

Seervi stivrâ

Jeessân Värijeessân

Saavâjođetteijee Marja-Liisa Olthuis Jukka Mettovaara

Värisaavâjođetteijee Miina Seurujärvi Hannu Kangasniemi

Čällee Saammâl Morottaja Fabrizio Brecciaroli

Jeessân Iiris Mäenpää Matti Morottaja

Jeessân Henna Tervaniemi Tiina Jäppinen

Čuákánkiäsu stiivrâ miärádâsâin já seervi tábáhtuumijn ive 2022

Stivrâčuákkimeh já eres teivâdmeh:

Stivrâ čokkân táárbu mield. Ive 2022 tot čokkânij 10 kerdid. Stivrâ lii kieđâvuššâm iänááš lostâtooimân, kuástidemtooimân já anarâš ehidij orniiman kyeskee aašijd. Čuákkimij lasseen stivrâ lii kieđâvuššâm seervi aašijd šleđgâpoostâ peht.

Ihečuákkim:

Ihečuákkim tollui ohtii, 17.3.2022. Čuákkimalmottâs almostui Inarilainen-aavisist 2.3.2022. Ton lasseen tot lii almottum Facebookist Orroomviste-siijđost.

Tilitärhisteijeeh:

Ive 2022 tilitärhisteijen toimáin Risto Pauna já Kari Pauna. Väritilitärhisteijen toimáin Panu Lauhava já Tuomas Enbuske.

Tutkâmjuávhu projekteh

Čyeti čälled anarâškielân:

Anarâškielâ servi lii olášuttám Suomâ Kulttuurruttârááju ruttâdem Čyeti čälled anarâškielân -hahhuu, mon mediapargen lii porgâm Fabrizio Brecciaroli 1.1.2022–31.12.2022. Proojeekt kessen parga Marja-Liisa Olthuis. Hahhuu ulmen lii vuáháduttiđ anarâškielâ čäällimkulttuur, aktivistiđ kielâsárnoid čäälliđ anarâškielâ, tuárjuđ sii tevstâi čäällim, nonniđ čäällim teknisávt, almostittiđ čällei teevstâid já vuáđudiđ uđđâ čäällimareenaid anarâškielân. Servi lii hahhuu vievâst kiddim huámmášume nuorâi luuhâm- já čäällimtááiđui oovdedmân falâmáin luhâmuš nuoráid. Hahhust láá jieš válduhaahâ já ton vyelni láá kyehti proojeekt. Taah láá Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ -proojeekt já Wikipedia-proojeekt.

Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ:

Anarâškielâ servi lii olášuttám Kone siättus já Arctic Indigenous Fund ruttâdmáin Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ -proojeekt, mii lii toimâm Čyeti čälled anarâškielân -proojeekt vyelni. Taan proojeekt ulmen lii pyevtittiđ nuoráid luhâmuš sämikielân. Ive 2022 servi lii almostittâm Jeff Kinney “Čuovâuáivi peivikirje” -rááiđu nubbe uási “Stuorrâviljâ almaaštâl” já kuálmád uási “Jo rijttáá”, Katarina von Bredowin roomaan “Liijkás stuorrâ rähisvuotâ” sehe André Kuipers nuorâi scifi-roomaan “3, 2, 1, GO!”. Ton lasseen servi lii kuástidâm “Tihtâantologia”.

Wikipedia-proojeekt:

Fabrizio Brecciaroli lii västidâm anarâškielâlii Wikipedia oovdedmist. Fabrizio lii jieš čáállám aktiivlávt siskáldâs Wikipedian, lii tärhistâm eres čällei teevstâi ortografia já kielâoopâ já lii toimâm čällei stivrejeijen. Anne Seipiharju lii västidâm Wikipedia infrastruktuur huksiimist. Pargen láá toimâm Anne Seipiharju (162 tijmed), Sammeli Suominen (108 tijmed), Jasmina Schreck (108 tijmed) já Nanna Rytkönen (41 tijmed). Ive 2022 loopâst artikkâleh lijjii 4 902. Márjá-Liisá Olthuis já Fabrizio Brecciaroli ornijn Wikipedia-seminaar Oulu ollâopâttuvâst 17.–18.10.2022 já Wikipedia-páájá Anarist Sajosist 9.–10.12.2022.

Lostâtoimâ

Ive 2022 Anarâš-lostâ almostui neljii (ohtâ lâi kalender) já Loostâš-digilostâ neljii. Lostâtooimâst västidij Fabrizio Brecciaroli. Loostâi tuáijen tooimâi Susanna Kaartinen. Kalender teeman lâi “Siida anarâš tiiŋgah”.

Anarâš-loostâ numerij vijđodâh:

Loostâš-digiloostâ numerij vijđodâh:

Anarâš ehideh

Anarâškielâ servi lii olášuttâm anarâškielâ savâstâllâmehidijd oovtâst Säämi máttááttâskuávdáin. Ive 2022 tuállojii kulmâ Anarâš eehid (16.11., 29.11. já 14.12). Uárnejeijen toimáin Sáárá Seipiharju já Suvi King.

Tieđettem já jeessânääših

Jeessânaašijn västidij mediapargee Fabrizio Brecciaroli.

Eidusâš jesânij meeri ive 2022 aalgâst 283 já ive loopâst 290, main párnááh 17. Toorjâjesâneh 54, main seervih 6. Kunneejesâneh 3. Ohtsis 347.

Jeessânmáksu eidusâš jesânáid lâi 10 € / ihe já

toorjâjesânáid 30 € / ihe. Pärnijesânij jeessânmáksu lâi 5 € / ihe.

Kerdiluándusâš servâmmáksu lâi 5 €. 3.6.2014 rääjist pärnijesâneh iä lah máksám servâmmáávsu.

Seervi jyehim stipendeh já palhâšumeh

Aanaar škovlâ:

- 0.–3. lk kirjepalhâšume: Elna-Bigga Paananen, Tinja Aikio, Laura Kangasniemi, Elli Hautala

- 4. lk: Noosa Hautala, 6. lk: Penjami Mattus, 8. lk: Pihla Kuuva (20 €)

- 9. lk: Emma Saari, Kaisla Suominen, Pekka Tervaniemi, Ainomaija Mäenpää (50 €)

Avveel škovlâ:

Eemil Aikio (kirje) já Tuukka Hakovirta (50 €)

Avveel luvâttâh:

Johanna Kumpula, Ruut Tervaniemi, Sammeli Suominen, Tinja Hakovirta (50 €)

INSAKU:

Ulpu Mattus-Kumpunen (100 €)

Káidusmáttááttâs:

- 9. lk: Mitro Krutsin (50 €)

- 6. lk: Elli Kulmala, Elle Kesti, Ella Karjalainen, Laura Ilmonen (20 €)

FM-stipendeh:

Fabrizio Brecciaroli (200 €), Henna Tervaniemi (200 €) já Sáárá Seipiharju (200 €).

Kiddodâh- já toimâsajeääših

Toimâsoojij láigumääših:

- Servi lii laiguuttâm seervi omâstem Piervâl-kielâpiervâl toimâsaje Aanaar kieldân. Láigu lii 1 000 €/mp.

- Servi lii laiguuttâm kirjevuárhá InLikest. Servi lii ciälkkám luovâsin kirjevuárhá juovlâmáánust 2022.

- Servi lii ain-uv láigulâžžân Sajosist já laigut pargoviste jieijâs kiävtun.

Siärván mieđettum ruuđah

- Lostâtoimâ: Sämitigge 11 000 €

- Kuástidemtoimâ: Aanaar kieldâ 2 000 € (3, 2, 1, GO!), Sämitigge 3 000 € (Tihtâantologia)

- Almos išeruttâ: Sämitigge 3 600 €

Siärván skeŋkkejum ruuđah

- Lea já Heikki Laitinen: 20 €/mp

- Hellen Meerit Minerva Lyydia: 100 €

- Oulu ollâopâttâh: 20 €

- Ive 2021 seervi sponsorin lii toimâm Peerâ Hotels & Cottages, maksum 2022: 1 520 €

ANARŠKIEL SERVI RY.

Aanaar

Toimâvuávám ihán 2023 hämmejum loostâ várás

22.3.2023

Servi ulme: Anarâškielâ seervi ulmen njuolgâdusâidis mield lii: Ovdediđ anarâškielâ kielâpiervâl-, lostâ- já kirjetoimáin sehe tiätujyehimáin. Vâi taat ulme vuohâsumosávt ovdáničij, tuáivu servi jesânijdis väldiđ ruokkâdávt uási seervi toimáid já tađe mield ovdediđ mii puohâi ääši.

Kielâpiervâleh: Anarâškielâ servi oovded kielâpiervâltooimâ kielâtorjuu falâmáin.

Anarâš-lostâ já Loostâš: Anarâš-lostâ almostuvá ohtii ive 2023, já nubben numerin lii Anarâš-kalender. Kalender fáddá ihán 2024: kuđâlmeh. Nettilostâ Loostâš almostuvá kuohtii. Kuohtuid loostâid tooimât Fabrizio Brecciaroli já tuáijimist västid Susanna Kaartinen. Loostâi numerij mere puáhtá lasettiđ, jis váiloo ruttâdem kávnoo.

Anarâš aavis: Anarâškielâ servi lii pieijâm joton nettiuđâsloostâ 6.3.2023. Ton nommân šoodâi Anarâš aavis. Uđâslostâ peividuvvoo ucemustáá kulmii ohhoost. Tot kalga siskeldiđ uđđâsij lasseen meid toimâttum oosijd, ei. blogijd, sahhiittâlmijd, njunoščalluid já uáivilčalluid. Ruttâ occoo taas vyesimáánust. Ovdil tom lostâ kalga leđe ááimuin.

Kirjetoimâ: Servi jurgâl já almostit vuosâsajasávt nuorâikirjálâšvuođâ, tastko nuorâi tuárjumân ij lah kiddejum tuárvi huámášume kielâiäláskittemtooimâst. Fáárust lii meid tihtâantologia, mii almostuvá ive 2022 loopâ räi. Servi viggá almostittiđ ruttâtile mield čuávuváid kiirjijd:

Servi jurgâl já almostit vuosâsajasávt nuorâikirjálâšvuođâ, tastko nuorah iä taan räi lah valdum tuárvi huámášumán kielâiäláskittemtooimâin. Servi almostit čuávuváid kiirjijd:

- Kaisla Suominen & Emma Saari: Leggistâm soroidân lyeniliitán – Tiivtah tobdoin

- Nooveelantologia

- Ann-Helén Laestadius: Ij muide ko čápudiđ

- Jeff Kinney: Čuovâuáivi peivikirje 4

- Timo Parvela: Ella Laapist

- André Kuipers: Koodâ ruopsâd

- Mehis Heinsaar: Hiärrá Paavvâl äigikirjeh

Ton lasseen seervist láá pargo vyelni čuávuvááh kirjeh, maid mij almostittep, jis finnip ruttâdem: Thorgal – Lumoojattaren kosto, Áigin Lávra, Viivi Pusu já toffeesydän, Hamburlâš prinses, Hei söpö já Laurie.

Nuorâi toimâ: Anarâškielâ servi pálkkát keessiv 2023 kyehti nuorâ toimâttiđ Anarâš aavis.

Tutkâmjuávkku: Fabrizio Brecciaroli parga tutkâmjuávhust ive 2023. Mij ornip kreatiivlâš čäällim seminaarijd kiđđuv 2023. Ulmen lii čäälliđ anarâškielâlâš novellijd. Novellijd almostittep siämmáálágán antalogian ko Anarâškielâ seervi kuástidem Kyelisieidi maccâm já eres novelleh (2005).

Anarâš ehideh: Anarâškielâ servi olášut ive 2023 anarâškielâ savâstâllâmehidijd oovtâst Sämikuávlu máttááttâskuávdáin. Ehideh uárnejuvvojeh suulân ohtii tâi kuohtii mánupaajeest. Ehidijn puáhtá leđe miinii teemaid tâi teivâmist puáhtá leđe meiddei rijjâ savâstâllâm já káhvástâllâm.

Stipendeh / palhâšumeh: Stivrâ juáhá kiđđuv 2023 stipendijd já / teikâ kirjepalhâšuumijd škoovlâi já uáppulágádâsâi anarâškielâ uáppeid.

Tieđettem já jeessânääših: Seervist tuáimá tieđetteijee. Seervi jeessânaašijd tipšo jeessânvästideijee, Fabrizio Brecciaroli.

Ruttâtuállee: Iiris Mäenpää tuáimá seervi ruttâtuállen.

Stivrâ: Stivrâ čokkân táárbu mield.

päikkinommâtotkee hUndârUšmeh: kost láá viestâr-aanaar anarâš

päikkinoomah?

Čällee: Taarna Valtonen

Kártá

kejâdijn huámmáš, et Aanaar puoh viestârmuu roobdâst já eromâšávt ton maadâviestâroosijn láá viehâ uccáá anarâš päikkinoomah. Tot oro omâsin, ko tom verdid historjátiäđoid: Kale anarâšah láá lamaš tobbeen-uv puárásumos aaigij rääjist. Mii tobbeen lii tábáhtum? Maht tááláš tile lii čielgiimist? Päikkinommâtotkee hundâruš.

Mottoom kuávlu päikkinoomâi tááláá tile čielgiimist lii távjá tárbu iberdiđ kuávlu historjá, tubdâđ puáris eellimvuovijd já vala enâmij jiešvuođâid-uv. Tondiet päikkinommâtotkest lii-uv távjá váhá identiteetkriisâ, et liiuv sun kielâ-, historjá-, kulttuur- vâi eennâmtieđâtotkee vâi tuš jyehi syergi moivejeijee. Mut talle sun muštá Cato puárásub saanijd: “Sine doctrina vita est quasi mortis imago.” (Máttááttâllâmttáá eellim lii tegu jäämmim kove.), já juátká muivim.

Päikkieennâmkielâi kuávdáš lii almostittám kártá, mast láá Suomâ sämikielâg päikkinoomah. Ruánáá ivnijn láá merkkejum tavesämikielâg päikkinoomah, ruškis ivnijn nuorttâlâškielâg päikkinoomah já čuovjis ivnijn anarâškielâg päikkinoomah.

Kárttáást uáiná, et Aanaar maadâviestâroosijn já aaibâs puoh viestârumos oosijn láá tuš uccáá anarâškielâg päikkinoomah.

(Kove: Suomalainen paikannimikirja 2007, s. 13.)

Kuávlu luándu

Viestâr-Aanaar lii Aanaar markkân viestârbeln leijee kuávlu. Tot juáhás luándu tááhust kyevti uásán. Nuorttâuási lii šadolâš, tobbeen láá stuorrâ jäävrih já stuorrâ juuvah, moh lyeštih Anarân. Viestârbeln vuod láá tuš uccâ jávrááh, ennuv kuorbâ tuodârkuávluh já koškes kuolbâneh. Maadârääjist láá vala Avveel leevi pajemuuh uásih.

Kuávlu maadâviestâruási lii Aanaar, Ávjuvääri, Piälduvyeme já Kittâl historjálij siijdâi räjikuávlu, já vala tääluv kuulmâ kieldâ räjikuávlu. Kuávlu lii meiddei čäcijyehhee Laapi neelji stuárráámuu čácáduv kooskâst: tobbeen láá Tuárnusjuuvâ, Kiemâjuuvâ, Paččvei já Tiänu kierâjuuvah. Čäcijyehheeh láá lamaš tovláid säm-

miláid ärbivuáváliih räjikuávluh tondiet ko toh láá távjá koškes kuávluh, main láá vääniht resurseh. Ko tagarijn kuávluin ulmuuh iä laavim jotteeđ nuuvt távjá, te tondiet tobbeen päikkinoomahkin iä lah ervidmist lamaš algâaalgâstkin siämmáá ennuv ko eres kuávluin.

Eidu väniresursij tet viestârmuu Anarist láá tovle lamaš uccáá ässeeh. Kuávlu kulttuur lii kuittâg lamaš aaibâs eromâš: Ko tobbeen iä lah stuorrâ jäävrih, te Aanaarjuuvâ kuálástem lii lamaš eromâš tergâd. Nuuvt lii šoddâm áinookiärdásâš anarâš juhâsämmilâš kulttuur. Kuálástem lasseen kodde- já maijuupivdo láá elettâm ulmuid ovdilgo savzâ-, kussâ- já puásuituálu šoddii tehelubbon já ulmuuh oppii kalveđ potákkijd.

Taarna Valtonen)

Tááláš Paje-Kuolnâ lii tovláá Jorgâstuv kesipääihi aldasijn Aanaarjuuvâ riddoost. (Kove:

Puárásumos ääigih

Aanaar viestârmui oosij puárásumos historjást ij lah ennuv tiätu, mut vänitiäđui čokkiimáin lii kuittâg máhđulâš iberdiđ kuávlu historjá tergâdumos muddoid.

Kuávlust assii kuhháá tuš anarâšah. Puárásumos vises merkkân tovlái sämmilij elimist ton kuávlust láá nuuvt kočodum njuálguroobdâg arâneh. Toh láá lamaš mottoomlágán koođij teikâ eres vistij tullâsajeh. Toh láá kevttum jyehi kuávlust Säämist suulân iivij 800–1600.

Tagareh arâneh láá maaŋgâ saajeest Aanaarjuuvâ riddoost já aldemuu kuávlust. Ovdâmerkkân Čivtvääri puotâ, suulân 12 kilomeetterid Aŋŋelist tavaskulij, arkeologeh láá kavnâm 24 taggaar njuálguroobdâg arânid oovtâ saajeest. Tobbeen lii lamaš vaarâ tovlái anarâšâi ohtsâš orroompäikki, kost ulmuuh láá čokkânâm ovdâmerkkân ohtsii pivdo tet. Eres meerhah puáris

aaigij elimist láá ovdâmerkkân pivdorogeh já puornah ađai juovân rahtum piärgusiäiluttemrogeh.

Tärhis historjáliih tiäđuh kuávlu ässein já sii eellimvuovijn láá 1740-lovvoost. Talle tanskalâš virgeolmooš maajuur Peter Schnitler juuđij miätá Säämi tutkâmin, et kogo jotá rääji Ruotâ-Suomâ já Tanska-Taažâ kooskâst. Sun lâi vaarâ uáli jo vuáđulâš almai, ko siämmást sun koijâdij páihálijn ulmuin ennuv eres-uv tiäđuid. Schnitler čaalij viestârmuu Anarist návt:

“Kulmâ penâkkullâm máádás Kárášjuuvâ njäälmist Aanaar sämmilijn lii jieijâs kesipäikki já luosâpivdem Tiänust tast [= Kárášjuuvâ njäälmist] pajaskulij. [– –]

Tuodârkuávlu Myeđhituodâr já tast ovdâskulij nuortâs [– –] já ubâ tot tuodârkuávlu kukken tavveen já čäcijyehhee [= Riemâšjuuvâ já Avveel kierrui] aldasijn ij lah mudoi ávhálâš ko koddepivdemkuávlun.”

Aanaarjuuhâ Aŋŋelist.

(Kove: Niilo Tuura 1938, Museovirasto CC BY 4.0.)

Schnitler sahhiittâlâi meid kuávlust orroom anarâš, kiän mield Aanaarjuuvâ kesipäikki ij lam oles siijdâ kesipäikki, mut kyevti perruu aanoost. Sii koddepivdemkuávluh lijjii tast máádás Skieččâm njäälmi räi.

Tast máádás, Kittâl vuástásii čäcijyehhee räi, lijjii eres anarâšperrui koddepivdemkuávluh. Schnitlerist iä lah tiäđuh tast, et kost kuávlu sämmiliih urruu tälviv.

Lase tärhis historjáliih tiäđuh láá pappâ Jacob Fellman mätkimuštâlusâst ivveest 1822. Sun vaazij porgemáánust Piälbáájäävrist Aanaarjuuvâ riidon “luosâpivdemleeirân”, mon nommâ lâi Jorgâstâh (Fellman čáálá Jorgastak). Tot lii Kuálnájuuvâ paajaabeln já tot ferttee leđe siämmáš kesipäikki, mon Schnitler-uv maainâst. Fellman čaalij:

“Jorgâstuv uccâ sijdâ, oovce penâkkullâmid [= suulân 45 kilomeetterid] aldemuu ráánjást, lii ollâ teermist

luossiis juuvâ riddoost kuhes já hámálij peesij kooskâst. Siijdâst láá [– –] nelji kuáđi, moi ässei kooskâst lieggâ ristâlâšvuođâ tobdo levâttij tuđâvâšvuođâ já määššilvuođâ. [– –] Luándu lii hámálâš, mut šadottem. Kyeli lii ässei eellimkiäinu. Viermij ennuvvuotâ nuuvtko meid, tego tuođâštâssân, et miäcástem-uv hárjuttuvvoo, motomeh pisoh já pivdoryevdih hiäŋgájii stuálppuääitist.”

Fellmangin ij addel čielgâ tiäđu, et lâi-uv Jorgâstâh tuš kesipäikki vâi orroompäikki pirrâ ive. Pirrâ ive oromân puáhtá čujottiđ tot, et Fellman lâi ive maŋeláá kuullâm, et Jorgâstuv ässeeh lijjii uástám muáddi kuusâ. Ferttee kuittâg mušteđ, et sämikusâigijn lâi älkkee varriistâllâđ-uv. Kodeh lijjii talle kale vala valjeeht: Fellman jieš ooinij paijeel čyeđe kode iälu Myeđhituoddârist.

Aanaarjuuvâ luosah láá lamaš aaigij čoođâ kuávlu ulmui eletteijeeh.

Luosâpuáđu Aŋŋelist 1925.

(Kove: Samuli Paulaharju, Museovirasto CC BY 4.0.)

Aassâmdynamiik nubástuvá

Ulmui meeri lâi lassaanškuáttám viestârmuu Anarist 1700-lovo maŋa jotelávt, mut resursij meeri ij. Kodeh kiäppánii jotelávt 1800-lovo koskâmudo maŋa nuuvt, et 1800-lovo loopâst toh lijjii jo ollásávt suvâttum. Maijuuh lijjii viehâ muudon suvâttum jo 1800-lovo aalgâst. Toi sajan ulmuuh ferttejii kavnâđ uđđâ eellimvuovijd. Iššeen pottii šivetteh: saavzah já kuusah. Toi meregin ij kuittâg lamaš máhđulâš lasettiđ ennuv, tastko syeinienâmeh lijjii vääniht.

1870-lovvoost láá tiäđuh, et taan táálu ulmuin lâi kesipäikki juhâriddoost suulân nelji kilomeetter Aŋŋelist pajaskulij pääihist, mon nommâ lii vala tääl-uv Vallen kesätupa (Vale kesitupe). Lii oskottettee, et tot lii lamaš aanoost ovdil-uv, tastko tot kuávlu lâi jo 1700-lovvoost Jorgâstuv ässei koddepivdemkuávlun. Kuittâg majemustáá šiiveettuálu ääigi päikki lii šoddâm tergâdin, ko tast láá aldasijn jegginiijtoh, maid ulmuuh láá puáhtám laijiđ.

Uđđâ eellimvyevi merkkân lâi uđâstáálui vuáđudem.

Ive 1852 Mikko Juhháánkandâ Aikio (1813–1858) vuáđudij Jorgâstâhân uđâstáálu, mon nommân šoodâi Teno, mut tom tubdii meiddei noomáin Jorgâstâh. Ärbitiäđu mield sun arbij pääihi vuopâstis Tiänu-Aantist, kii lâi máhđulávt ohtâ tain ulmuin, kiäiguin Fellman teeivâi ive 1822. Nuuvtko távjá Anarist tábáhtui, te “uđâstáálu” lâi-uv toovláš orroompäikki, mon status ässeeh halijdii virgálâžžân.

Ive 1852 kuávlust kulâttui meiddei nubbe uđâstáálu, nomâlâs Iivana-nommâsâš táálu kuttâ kilomeetter tááláá Aŋŋelist tavaskulij. Tom vuáđudij Saammâl Saammâlkandâ Saijets (1804–1881). Čuávuvâš iššeed lâi eejis käimi, Saammâl Saammâlkandâ Saijets (1833–1918), kiän kuččuu meid Kossâ-Samâlin. Taan ääigi táálu nommâ lii Iivananjärvi. Ärbitiäđu mield Kossâ-Saammâl ličij aalgâst orroom nelji kilomeetter Ivváánjäävri táálu taavaabeln Boaresbáikkevárri (Puárispääihivääri) -nommâsii vääri aldasijn.

Puásuiulmuuh máhđulávt Korsâtuoddâr kuávlust 1938. (Kove: Otso Pietinen, Museovirasto CC BY 4.0.)

1800-lovo loppâkeččin kuávlust tábáhtuvvii stuorrâ nubástusah. Toi suijân lâi iivij 1852 já 1889 Taažâ já Ruotâ vuástásii raajij kiddim. Jo 1700-lovo rääjist motomeh Taažâ puásuisämmiliih lijjii varrim tälviv Viestâr-Aanaar vyevdikuávloid. Tot lâi máhđulâš ohtâsii veerdisopâmuš vuáđuld: Puásuisämmilijn lâi lope kevttiđ anarâšâi suhâenâmijd, tastko sij ton oovdâst adelii piärgu, eres purrâmâš já káálvuid, maid sij ostii merâriddoost.

Räjikiddimij maŋa tavesämmilaš puásuiulmuuh iä innig peessâm jotteeđ raajij rasta, mut sij ferttejii meridiđ, et láá-uvks sij Taažâ, Ruotâ vâi Ruošâ riijkâvuálásiih. Meiddei kuáttumenâmij kevttim já varrimkiäinuid lâi pággu orniđ uđđâsist. Jyehi kuávlust lâi äätis orroođ, já puásuisämmiliih uccii uđđâ kuátumijd. Uási Kárášjuuvâ já Ucjuuvâ puásuisämmilijn meridii varriđ Viestâr-Anarân. Varrim aalgij 1870-lovvoost.

Maŋeláá, ko kodeh lijjii suvâttum, puásuiulmuuh värrejii meiddei viestârân, Iänuduv já Kuovdâkiäinu kuávluin, kuárusmâm koddepivdemenâmáid Aanaar maadâviestâroosijd. Iänuduvvâst värrejii toi aaigij meiddei motomeh lädilum sämisuuvâi almaah, kiäh Anarist naijii sämmilâš nisonijgijn.

Tavesämmilij meeri šoodâi jotelávt stuárráábin ko kuávlu anarâšâi meeri. Ton lasseen kuávlu anarâšâi eellim lâi mudoi-uv šoddâm vaigâdubbon tondiet ko luosah Tiänust lijjii kiäppánâm, maijuuh já kodeh lijjii suvâttum já šiiveettuálu elettij tuš rájálii olmoošmere. Tavesämmilij puásuituálu faalâi uđđâlágán vyevi kevttiđ kuávlu väni luánduresursijd. Kuuloold kuávlu anarâšah värrejii meddâl teikâ suddii tavesämmilijgijn já mulsuu kielâ.

Saavzah já saavzâpuvre Aanaarjuuvâ riddoost Aŋŋelist 1925. (Kove: Samuli Paulaharju, Museovirasto CC BY 4.0.)

Sämikielâ meerhah päikkinoomâin

Ko ulmuuh molsoh kielâ, te puávtáččij jurdeđ, et sij molsoh automaatlávt meiddei päikkinoomâi kielâ. Nuuvt kiävá-uv, mut táválávt tuš talle ko ráhtojeh uđđâ päikkinoomah. Puáris päikkinoomah pisoh tagarin ko toh láá lamaš teikâ toi jienâdem nubástuvá váhá. Siämmáálágán vyevih láá meiddei ulmuin, kiäh värrejeh uđđâ kuávlun, jis sist lii máhđulâšvuotâ máttááttâllâđ kuávlu puáris noomâid. Uđđâ ässeeh já ulmuuh, kiäh láá molsom kielâ, pyehtih meid jurgâliđ puáris noomâid, jis sij iberdeh toi merhâšume.

Nuuvt ko historjá vuáđuld puáhtá vyerdiđ-uv, viestârmuu Aanaar päikkinoomah láá táán ääigi iänááš tavejá suomâkielân. Motomin puáris anarâšnoomâ luodâid vuáttá tavesämikielâg nommâvariantist, motomin suomâkielâg variantist. Anarâškielâst tavesämikielân luávnejum päikkinoomâid lii távjá vaigâdub huámmášiđ tondiet ko taah kyehti kielâ láá uáli siämmáálágáneh. Ton lasseen láá vala kuávlu anarâšah lamaš tast iššeen čielgiimin já jurgâlmin noomâid. Suomâkielân luávnejum noomâid hoksáá távjá älkkeebeht.

Pyeri ovdâmerkkâ lii suomâkielâg nommâpeerâ: Jolkkavaarat, Aukia-Jolkka, Kuusi-Jolkka, Mänty-Jolkka, Pyöriä-Jolkka já Risu-Jolkka. Nommâelement jolkka ij meerhâš maiden suomâkielân ige oro šoddâmin tavesämikielâ vuáđuldgin, ko tavesämikielâst láá toid paihijd aaibâs ereslágán noomah. Talle puáhtá tállán epidiđ, et jolkka-noomah láá lovnânoomah anarâškielâst. Tom nanosmit vala tot huámmášume, et noomâi fáádáh já rááhtus iä lah tijpâliih suomâkielâg päikkinoomáid.

Jolkka sulâstit anarâškielâ sääni jolgâd, mii uánnán kuálussääni aalgâuássin háámán jolgâ-. Jis vuálgá joton ubâ kuávlu noomâst Jolkkavaarat, te puáhtá rekonstruistiđ noomâ Jolgâväärih. Ton vuáđuld vuod puáhtá árvuštâllâđ, et eres vaarij noomah liččii lamaš Jolgâvääri, Kuosâ-Jolgâvääri, Peci-Jolgâvääri, Jurbâ-Jol-

gâvääri já Risse-Jolgâvääri. Ađai toh liččii luávnejum uásild heiviittum já uásild jurgâlum häämist já loppâuási ličij loigânâm meddâl.

Tavesämikielâ sárnooh vuod láá lovnim siämmáá noomâ eresnáál: Aŋŋel aldasijn lii vääri, mon nommâ lii anarâškielân Jolgâvääri já pajekielân Jalgavárri. Noomâi iäru lii nuuvt ucce, et kielâst nuubán heiviittum nommâ lii-uv siämmást olmâ tavesämikielâ häämist, veik merhâšume lii váhá ereslágán. Jis tuš tavesämikielâg nommâ ličij siäilum, te ij liččii lamaš máhđulâš tiettiđ, et lii-uv anarâškielâg nommâ lamaškin.

Kuávlust láá kuittâg meid ennuv tagareh tavesämikielâg päikkinoomah, moi merhâšume lii ibbeerdmist tuš teikâ kuittâg älkkeemusávt anarâškielâ iššijn. Tagareh láá ovdâmerkkân Buškkujávri (< Puškojävri), Gurdojohka (< Kurdojuuhâ, vrd. kurdeđ), Ruoppávárri (vrd. ruábbáá), Áijehansuolu (vrd. äijih), Rivdoš-noomah (vrd. riävdu) já Roavá-noomah (vrd. ruáváš : ruáváá).

Motomin tavesämikielâ sárnooh láá meid jurgâlâm já heiviittâm epičielgâ noomâi merhâšume lovniidijnis. Ovdâmerkkân Riemâšjuuhâ, mon merhâšume ij lah čielgâs, lii jurgâlum puástud Riebanjohka:n (Riemnjisjuuhâ). Epidiđ puáhtá meiddei Boastajohka- (Postâjuuhâ) noomâ. Tot lii jo Schnitlerist 1740-lovvoost häämist Bostjok, ige tobbeen lamaš talle tiätugin poostâ tooimâin. Noomâ ličij-uv vaarâ pyereeb ovdâstittiđ Suáđigil já eres sämikuávlui Posto-nomâigijn (vrd. postinjâš já tavesämikielâ bostit ađai “paddâsittiđ, uskiđ, tovâttiđ ittuumijd nubij ulmui uskiimáin, uážžuđ pajeluándulijd ittuumijd paas enâmist”).

Kuávlu päikkinoomâin láá meiddei meerhah 1700teikâ 1800-lovo Taažâ puásuisämmilij kuásástâlmijn.

Ovdâmerkkân Avveel kierrust láá tagareh päikkinoo-

mah ko Guovdageainjeaggi (Kuovdâkiäinujeggi) já kostnii ton kuávlust lii njálmálij tiäđui mield lamaš päikki, mon nommâ lii Kauppatieva, mon vuáđđun lii suhânommâ Gaup.

Kuávlu anarâšâi toovláš eellimvyehi já kuávlu merhâšume láá vyerkkejum meiddei päikkinoomâi fáddáid. Viestârmuu Anarist láá eromâš ennuv päikki-

Tááláá tile čielgim

Nubástusah, moh láá tábáhtum viestârmuu Aanaar já maadâviestâroosij päikkinoomâin, láá kuhes historjálij nubástusâi puátuseh. Tain nubástusâin lii kuávlu ekologiast lamaš merhâšittee rooli. Luándu já ton kevttimmáhđulâšvuođah láá meridâm tovlái ulmui elimist puoh. Mut olmooš lii utkáás huáđđoo, mii huámmáš ain uđđâ piergiittâllâmkoonstâid.

Jo ive 1702 Suáđigil kerrivijn Maadâviestâr-Aanaar anarâšah vaidii, et sii meeri lii lasanâm nuuvt ennuv, et sist iä lah innig tuárvi resurseh juáhážân. Schnitler já Fellman čallui vuáđuld lii kuittâg tiäđust, et suulân čyeti ihheed maŋeláá kuávlu ässei meeri lâi šoddâm kyevtkiärdásâžžân ige lamaš tiätu maggaargin eeđeest. Čyeti ihheed tast ovdâskulij ulmui meeri lâi šoddâm maaŋgâkiärdásâžžân.

noomah, moh čujotteh kuddijd já koddepiivdon. Tain uási láá taan ääigi tuš tavesämikielân. Ovdiibeln láá juo mainâšum Rivdoš-noomah, moi tyehin lii anarâškielâ sääni riävdu ađai koddesarves. Jieškote-uvlágán koddepivdoráhtuseh láá čivttâkäärdih já piärtušmeh, moh láá mainâšum ovdâmerkkân päikkinoomâin Čivtvääri ~ Čivttávárri já Ánnábearttoščielgi.

Maht tot lâi máhđulâš? Ton tyehin lâi ohtâ stuorrâ edirvâššâm: Elleid ävkkin kevttimáin ulmuuh puohtii kevttiđ pehtilubbooht kuávlu luánduresursijd. Nubbe lijge-edirvâššâm lâi tot, et olmooš puáhtá nubástuttiđ luándu jieijâs táárbui várás. Ovdâmerkkân ko kuávlu ässeeh oppii kalveđ potákkijd já njaskâđ niijtoid, te šivettij mere lâi máhđulâš lasettiđ já ulmui meeri peesâi vuod stuárruđ.

Mut maht taat lohtâs anarâškielâg päikkinoomáid? Toin naalijn, et eres kuávluin ulmuuh lijjii keksim taid kyehti edirvâššâm jo ovdil Aanaar. Tast čuávui, et tobbeen lijjii šoddâm eenâb ulmuuh ko toid kuávloid heivii já te lijgeulmuuh värrejii Anarân. Toi lijgeulmui fáárust pottii uđđâ kielâ já uđđâlágán päikkinoomah.

Šivetteh tarbâšeh ennuv syeini täälvi várás. Lyevi lii jo tievâmin Aŋŋelist keessiv 1938. (Kove: Niilo Tuura, Museovirasto CC BY 4.0.)

kielâčUkke: jUUrdâ čallUU várás já

aaigâ čäälliđ jUrdUst

Čällee: Petter Morottaja

Tavoin

láá puátuseh, moi várás láá távjá jieijâs nomâttâsah. Jis pargon lii čäälliđ Kielâčuhe, te čuávumuššân šadda čaalâ Anarâš-loostâ várás. Siämmáánáál ko kiđđuv piäiváš riämá oppeet päštiđ, te puátusin lii paaštâ. Motomin tavo já ton puáttus ohtâvuođâ ferttee váhá hoksáđ: ovdâmerkkân myettim čuávumâššân lii muotâ já celkkimist šadda ceelhâ

Taah tavo puáttus säänih iä suujâ aaibâs siämmáánáál ko sátáččij vistig vyerdiđ. Jis kaastâtilálâšvuođâst pappâ kástá párnáá já maŋeláá servikode táálust lii fáállun piärgukaastâ, te servikodde finnee kaastâ já páárnáš kastuu. Čalluin láá celkkuuh, já täälvi muottui maŋa mun vuárdám jo piäiváápaštuu.

Siämmáásullâsâš sääni kiävttoo motomin meid talle, ko koččâmuš ij lah tavo puátusist mut tyejipiergâsijd tâi anokáálvust, moin tavo lii máhđulâš olášuttiđ. Jis ovdâmerkkân kalga čuávdiđ lukkâdum uuvsâ mysteer, te toos annoo čoovdâ. Jis vist haalijd tiettiđ, te toos

iššeed tieđâ. Ehidist uccpárnáá piäsá luávdiđ lovduin, já kievhis totkee piäsá tuárjuđ torjuin . “Mušte toideđ kieđâid, tie lii tuuidâ!”

Motomin lii kale vaigâd iäruttiđ, et lii-uv koččâmuš puátusist vâi tyejipiergâsist: lii-uv laavlâ lávlum puáđus vâi puáhtá-uvks lavluuttáá ubânâssângin lávluđ?

Tággáár tavo puáttus nomâttâs tiättoo meiddei taggaar eđâlduvâst, ko lii meeri vyelgiđ kuusnii: Iđedist ličij vuolgâ viehâkolvuid kalveđ. Mut monnii suujâst veikkâ vuolgâ lii veikkâ kuus kuás-uv, te poođâ ij kuássin, pic puáttim kal.

koveiärvádâsâi čUávdUs

Čällee: Kikke Klaver

Paajeeb:

“Ij pyevti kuvssijn mielâ uáiván leškiđ, mut vaivijn.”

Eđâldâh meerhâš, ete máttám ij lah älkkee, pic váátá ääigi já vääivi.

(Kuuvij säänih laa: ijjâ, kyevdi, koođijn, mietâ, uáivi, leškiđ, miinut, veivâ.)

Kevttum kirjeh:

Vyeleeb:

“Kesipieggâ káálgus paaldân uáđđáá.”

Eđâldâh meerhâš, ete maadâpieggâ skuávvee ehidân já iijân.

(Kuuvij säänih láá: vepsi, pieggâ, kááđus, paaimân, uáđđiđ.)

Idström, Anna & Morottaja, Hans (2015): Inarinsaamen idiomisanakirja. Sämitigge

Sammallahti, Pekka (2007): Inarinsaamen käänteissanakirja. Giellagas-instituut

Siskáldâs

Anarâš

Toimâtteijee: Fabrizio Brecciaroli

Puhelinnummeer: 041 713 2612

Sleđgâpostâčujottâs: anaraslosta@anaraskielaservi.fi

Facebook: Anarâškielâ servi ry

Toimâttâskodde: Anarâskielâ seervi stivrâ

Kuástideijee: Anarâškielâ servi ry.

Čujottâs (saavâjođetteijee):

Marja-Liisa Olthuis

Duinroos 11, 2651 XG Berkel en Rodenrijs

NEDERLAND

Puhelinnummeer: 040 544 7358

Sleđgâpostâčujottâs: marja-liisa.olthuis@oulu.fi

Máccum: Susanna Kaartinen

Toimâttâs váldá vuástá čalluid já kuuvijd, sehe máksá tain kuvvim- já čäällimpaalhijd.

Teddilem: Waasa Graphics Oy

Sovskammuuh

Kove: Johanna Alatorvinen