4 Uáivičaalâ
5 Almottâsah
6 Luvâttuvâst ollâopâttâhân Saammâl Suominen, Fabrizio Brecciaroli
8 Vuossâmuš Aanaar Pride -tábáhtus, Fabrizio Brecciaroli
12 Maht jurgâliđ lavluid anarâškielân, Iida Kerokoski
14 Herskustâlmin mälistemkuursâst, INSAKU-uáppeeh 2021–2022
20 Koskâ-Italia mokke, Sonja Valle
24 Kirjeárvuštâllâm, Henna Aikio
26 Mučis argâ -kovehástu, Hana Kalábová
1990-lovvoost lijjii innig tuše nelji nuorâ, kiäh sarnuu anarâškielâ eeni kiellân. Kielâpiervâlij já kielâ iäláskittemtooimâ áánsust sárnoi meeri lii tääl stuárumin, já onnáá peeivi láá áárvu mield 20–30 peerâd, main anarâškielâ sirdâšuvá suhâpuolvâ nuubán já párnááh uáppih tom eenikiellân. Párnááh, kiäh láá jottáám kielâpiervâl 2000-lovvoost, láá tääl šoddâm teikâ šoddâmin rävisolmožin, já muáddi sist láá meid uásálistškuáttám aktivlávt anarâškielâ iäláskittemtooimân.
Taan Lostiist mij uážžup luuhâđ Saammâl Suomisii pajeuáppeeiskosijn já suu puátteevuođâ vuáváámijn. Saammâl lii lamaš äŋgiris Wikipedia-čällee, já sun lii čáállám maaŋgâid artikkâlid el. kemiast, fysikist já Suomâ eennâmkuu dijn, moiguin Aanaar škoovlâ máttáátteijeeh já uáppeeh pyehtih ávhástâllâđ. Meid Saammâl uccuábbi Kaisla lii lamaš aktivlâš anarâšâi siärváduvvâst ma jemui aaigij. Aanaar Nuorâirääđi jesâneh Hilda Musta, Aino-Maija Mäenpää, Emma Saari já Kaisla Suominen láá eidu ornim Aanaar Pride -tábáhtus, mii lii ubâ Suomâ tavemus Pride já kieđâvuššoo maŋeláá taan Lostiist. Ton las seen Emma já Kaisla lává meid čáállám ohtâsii tihtâkirje, mon tiivtah láá čallum sehe suomâ- já anarâškielân. Kaislast lii meid jieijâs muusikjuávkku. Jis motomin sun haalijd jurgâliđ pittáid anarâškielân, te sun puáhtá luuhâđ ravvuid lavlui jurgâlmist, maid Iida lii čáállám taan Lostâžân.
Anarâškielâ iäláskittemtooimân iä kuittâggin lah uásálistám tuše tagareh ulmuuh, kiäh láá oppâm kielâ kielâpiervâlijn. Fáárust láá lamaš meiddei ul muuh, kiäh láá jottáám Säämi máttááttâskuávdáá ornim intensiivlii, oovtâ luuhâmive kukkosii škovliittâs. Ovdâmerkkân ive 2020–2021 uáppein Nanna Rytkönen já Heli Sarre lává čáállám uáli jo ennuv Wikipedian. Ive 2021–2022 uáppeeh vuod láá čáállám aktivlávt Lostâžân, já taan numerist sij čää lih tast, maggaar lâi sii mälistemkurssâ kiđđuv. Ton lasseen Sonja muštâl mijjân jieijâs määđhist Koskâ-Italiast, kost sun peesâi navdâšiđ riddoelimist já purrâmušâst sehe uápásmuđ italialii historján já kulttuurân.
Já loopâst Henna juátká jieijâs kirjeárvuštâllâmrááiđu. Taan tove Henna ár vuštâl taggaar kirje ko Taivaankalat, mon lii čáállám Anna Idström. Kirje uáivipersovn lii kielâtotkee Laura, kii totká anarâškielâ idiomijd tego Anna Idström jieš lii porgâm. Kirje kieđâvuš meid helbâm ohtsâškoddeest, mii lii meiddei tehálâš fáddá. Taan kirjeárvuštâllâmrááiđu ulmen lii movtijdittiđ anarâškielâ sárnoid luuhâđ eenâb – eromâšávt tääl ko uđđâ jiäráskittee já hävskis luhâmuš anarâškielân lii fáállun jyehi ive.
Porgemáánu loopâst anarâškielâlii Wikipediast (smn.wikipedia.org) lijjii aldasáid 4 550 artikkâlid, já meeri lassaan ubâ ääigi. Siämmást puáris artikkâleh peividuvvojeh já vijđeduvvojeh. Artikkâlij meeri lâi 4 111 njuhčâmáánu loopâst, 4 216 cuáŋuimáá nu loopâst, 4 298 vyesimáánu loopâst, 4 455 kesimáánu loopâst já 4 491 syeinimáánu loopâst. Oppâmateriaalvuáváájeijee tuoivuu keežild syeinimáánust šoddii ovdâmerk kân uđđâ artikkâleh trombist já Fujita-ciäkkáduvâst sehe čuđemainâsist já Lavruk káást. Majemui peeivij vuod láá šoddâm el. artikkâleh Suomâ eennâmkuudijn, Aanaar kieldâ jaavrijn, tennisturnaamijn, luudijn, videospeelâin, kiärppáin, John F. Kennedyst já Silbo Gomerost, mii lii kielâ, mon viestâdem tábáhtuvá njurgiitmáin.
Roovvâdmáánu 16. peeivi lii anarâškielâlii Wikipedia nubbe šoddâmpeivi. Ličij pyeri peessâđ 5 000 artikkâlân ovdil tom. Tot váátá tiäđust-uv puoh čällein uáli jo ennuv par go, tastko čohčâmáánu aalgâst roovvâdmáánu pelimuudon ferttejeh šoddâđ ucemustáá 10 uđđâ artikkâlid jyehi peeivi, mut mij pyehtip aainâs-uv irâttiđ. Já kiitiätá tot sáttá joba luhostuđ-uv.
Sämimuseo Siidast kuhháá siäiluttum sämmilâš maddâreh luáštojii uđđâsist hááv dán. Hävdidemtilálâšvuođah lijjii kulmâ: pasepeeivi 7.8.2022 Aanaar Jaamišsuollust já vuossaargâ 8.8.2022 Ucjuv Maadâjäävri puáris hävdienâmist sehe Njellim ortodoksilii hävdienâmist. Jaamišsuollui hävdiduvvojii ive 1934 tobbeen koivum täävtih, moi kuái vumân Antropologlii toimâkode mätkikodde lâi finnim love máttááttâsministeriöst.
Talle tuáhtár Väinö Lassila já eres totkeeh koivuu suollust ohtsis 69 hävdid. Häävdist váldojii sehe uáiviskáálžuh ete kuhes täävtih. Taankiärdásij hävdidmij maŋa Siidan pääcih vala mottoom verd täävtih, moi macâttemproosees lii jo algâttum. Siida tuáivu, et toh macâttuvvojeh jo taan čoovčâ Ruotân, Kittâlân, Ruávinjaargân já Suovâkuoškâ Mukkala hävdienâmân.
Porgemáánu 22.–26. peeivij uárnejui CIFU XIII -konferens uuraallijn kielâin Wie nist, Nuorttâriijkâst. Táválávt CIFU-konferens uárnejuvvoo jyehi viiđâd ihe, mut oov deb konferens lâi čiččâm ihheed tassaaš koronapandemia tiet. Taat lii uáli jo tehálâš konferens, tastko tot addel kielâtotkeid máhđulâšvuođâ nanosmittiđ oovtâstpargo já uápásmuđ toos, magareh tutkâmušah láá joođoost jieškote-uvlágánijn ollâopâttuvâin pirrâ maailm. Taan tove fáárust lijjii ennuv anarâškielâ sárnooh, já anarâškielâ lâi kor râsávt uáinusist. Anarâškielân kyeskee sahâvuáruid tollii Márjá-Liisá Olhtuis, Taarna Valtonen, Annika Pasanen, Jukka Mettovaara já Tuomas Koukkari. Márjá Liisá oov dânpuovtij Anarâškielâ seervi tooimâ, Taarna sáárnui anarâškielâlijn päikkinoomâin, já Annika muštâlij sämikielâi iäláskittem puátusijn sehe tast, mon ennuv onnáá peeivi Suomâst sarnum sämikielah sirdâšuveh suhâpuolvâst nuubán. Jukka já Tuomas vuod kieđâvušáin kielâ- já sujâttemopâlijd aašijd.
Kove: Čällee:Koveh: Saammâl Suominen já Tytti Bräysy
Saammâl Suominen lii nuorâ anarâškielâ sárnoo, kii čaalij pajeuáppen Avveel luvâttuvâst kiđđuv 2022. Sun lâi áinoo, kote čaalij anarâškielâ eenikiellân kiiđâ pajeuáppeeiskosijn. Maid Saammâl arvâl pajeuáppeeiskosijn já jieijâs feeriimijn Avveel luvâttuvâst? Nabai mii lii čuávuvâš lävkki suu elimist? Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli sahhiittâlâi suu syeinimáánu aalgâst.
Magareh lijjii tuu pajeuáppeeiskoseh?
Pajeuáppeeiskoseh láá siämmááh ubâ Suomâst. Uáppeeh ferttejeh čäälliđ aainâs-uv nelji amnâs. Mun čaallim ohtsis käävci amnâsid: kemia kiđđuv 2021, eennâmtiäđu já ruotâkielâ čohčuv 2021 sehe anarâškielâ, suomâkielâ, eŋgâlâskielâ, matematiik já fyysiik kiđđuv 2022. Mun čaallim sehe anarâškielâ já suomâkielâ eenikiellân.
Anarâškielâ iskos siskeldij esseekoččâmâšâid, moid ferttij västidiđ jieijâs aapij mield. Anarâškielâ isko sist lijjii adelum käldeeh, maid uáppeeh kolgii kevt tiđ essei várás. Fáddán must lâi anarâš kulttuur puát teevuotâ.
Iskosij tääsi mulsâšuvá váhá ain jyehi ive. Eŋgâlâskielâ iskos lâi älkkeb ko táválávt. Fyysiik já kemia iskoseh vuod lijjii vaigâduboh ko táválávt. Matematiik isko
sist motomeh hárjuttâsah lijjii älkkeebeh, mut fáárust lijjii vaigâduboh hárjuttâsah-uv. Puohnâssân mun lam uáli jo tuđâvâš loppâpuátusáid. Magareh lijjii tuu máttáátteijeeh?
Máttáátteijeeh lijjii hirmâd ustevliih já mattii pye reest jieijâs pargo. Ko Avveel luvâttâh lii uccâ škovlâ, te máttáátteijeeh tubdii puoh uáppeid já mattii išediđ sii pyereest. Págulij kuursâi luokain lijjii suulân 20 uápped. Jis kurssâ ij lamaš págulâš, te uáppei meeri lâi ucceeb – táválávt 5 já 15 kooskâst. Spiekâstâhhân lâi anarâškielâ luokka: mun lijjim tobbeen ohtuu.
Muu peerâ áásá Anarist já Rivdulist. Rivdulist ij pyev ti eelliđ jyehi peeivi Avelist, tastko mätki lii liij kás kukke (suulân 50 km). Ton lasseen mun liččim tarbâšâm sáátu Rivdulist Aanaar bussisajattâhân. Tondiet mun aassim argâpeeivij asâttuvâst Avelist já oholoopâi mun moonnim maasâd pááikán Anarân teikâ Rivdulân. Eellim asâttuvâst lâi hitruu. Stuár ráámus uási muu skipárijn lijjii tobbeen, já mij vietijm ennuv ääigi oovtâst.
Moh tábáhtusâid láá pááccám mielân?
Pajeuáppeeiskoseh láá merhâšittee já jiäráskittee äšši. Taid mun vissásávt ááigum mušted kuhháá. Mielân láá pááccám meiddei muáddi hävskis tábáhtus, ovdâmerkkân talle ko máttáátteijee eeđâi tâi poorgâi maidnii hitruid.
Já vissásávt nuuvt kočodum “Puárásij taansah”, moid uásálisteh luvâttuv nube ive uáppeeh. Já tiäđust-uv meiddei “Peŋkkarpeivi”. Talle uáppeeh kárvudeteh naamijâšpihtâsáid já turgedeh škoovlâ. Mun kár
Kuárus viste Avveel asâttuvâst meddâlvarrim ma ŋ a.
Kove: Saammâl Suominen
Tekstâ: Fabrizio Brecciarolivudâttim David Bowie -naamijâšpihtâsáid, tastko mun lijkkuum čuuvtij suu muusikân.
Vaidâlittee kale mist ij lamaš ohtâgin mokke. Vaarâ korona tiet teikâ mottoom eres suujâst. Ličij lamaš suotâs eelliđ kostnii luokkaskipárijguin.
Maid tun ááiguh porgâđ kesiluámu maŋa?
Mun lam kesipargoost Sämitiggeest oppâmmateriaa lij rähten. Ton lasseen mun poorgâm ohtsis 108 tij med Wikipedia-čällen, mut taid puáhtá porgâđ ive loopâ räi. Mun lam jo čáállám muáddi artikkâl já ááigum čäälliđ lase tastmaŋa ko pargo Sämitiggeest lii nuuhâm.
Mun lam peessâm Oulu ollâopâttâhân, já porgemáánu loopâst mun luvâškuáđám fyysiik tobbeen. Tot lii tiäđust-uv stuorrâ nubástus muu elimist, mut mun lam vaalmâš uđđâ háástun já lam uáli moovtâ op pâđ uđđâ aašijd. Ličij pyeri juátkiđ meiddei muu anarâškielâ uápuid. Jis must lii asto, te mun sáátám čođâldittiđ muáddi anarâškielâ kuursâ-uv.
Mun jiem veltihánnáá halijdiččii aassâđ kaavpugist, mut amahân tot lii pággu. Fyysiik ij pyevti luuhâđ Säämist. Mun jiem vala tieđe, kost mun ááigum aas sâđ Oulust. Mun halijdiččim kuittâg aassâđ ohtuu. Tuáivu mield mun kaavnâm mottoom uccâ viste, mii ij lah liijkás tiivrâs.
Aainâs-uv vuossâmuu ive mun lam Oulust ohtuu. Kih heen mun luokkaskipárijn ij lah puátimin čohčuv. Stuárráámus uási sist láá moonnâm suátiviehân. Mun jiem puáhtám vala moonnâđ toho, tastko mun lam oovtâ ive nuorâb ko muu luokkaskipáreh. Já sáttá meid keevvâđ nuuvt, et mun jiem ubâ taarbâš moon nâđ ollágin suátiviehân tâi siiviilpalvâlusân.
Mii tust šadda valmâštum maŋa?
Mun jiem tieđe, mii ličij muu mielâpargo. Must lii vala muádi ive verd äigi meridiđ, maid mun halijdâm porgâđ valmâštum maŋa.
Pajeuáppee Saammâl Suominen. Kove: Tytti Bräysy
tiervâpuáttám fáárun. Stuorrâ kaavpugijn tegu Helsigist teikâ Tamperest láá puohlágáneh tábáhtusah pirrâ ive, mut taggaar uccâ siijdâst ko Anarist nuoráid ij lah ennuv.
Lávurdâh 2. syeinimáánu 2022 lâi historjálâš peivi Anarist, tastko talle uárnejui vuossâmuu tove Aanaar Pride -tábáhtus. Tot lii ubâ Suomâ tavemus Pride. Juurdâ orniđ taggaar tábáhtus šoodâi Aanaar Nuorâirääđi čuákkimist. Rääđi jesâneh Hil da Musta, Aino-Maija Mäenpää, Emma Saari já Kaisla Suominen láá eidu valmâš tum paješkoovlâst. Rääđipargo peht sij láá irâttâm pyehtiđ uáinusân seksuaallii šoddâdmân sehe seksuaal- já suhâpeliucceeblovvoid kyeskee teemaid. Suijân toos lii tot, et sii mielâst škoovlâst taah teemah iä kieđâvuššuu tuárvi ennuv.
Talle ko sij iävtuttii Nuorâirääđi čuákkimist, et ličij pyeri orniđ Pride-tábáhtus Anarist, te västideijee rävisolmooš Ida Lassila lâi tast uáli jo moovtâ. Vuávám pargoh vuolgii jotelávt joton. Forgâ fáárun pottii meid iävtutátuliih já sponsoreh, tegu Kaisla eeji finnodâh Northern Sound. Uánihis ääigi smavvâ pargojuávkku lii finnim ennuv áigá, já sii iäljáruššâm áánsust Aanaar kieldâst lii tääl jieijâs Pride.
Tekstâ: Fabrizio Brecciaroli
Koveh: Ida Lassila
Pride lii uáivildum iänááš arvetävginuoráid, mut puoh ahasiih arvetävgiulmuuh sehe eres-uv ulmuuh, kiäh tuárjuh arvetävgilihâstâs, láá tiervâpuáttám fáá run. Stuorrâ kaavpugijn tegu Helsigist teikâ Tampe rest láá puohlágáneh tábáhtusah pirrâ ive, mut taggaar uccâ siijdâst ko Anarist nuoráid ij lah ennuv. Tondiet lii hirmâd pyeri äšši, et aanaarliih nuorah láá luhos tum orniđ olssis uáivildum tábáhtus.
Tiätu tábáhtusâst pieijui neetin, kavppijd já lostáid. Markkânistempargo luhostui pyereest, tastko tábáh tusân uásálistii suulân 100 olmožid. Tot lii ennuv eenâb ko uárnejeijeeh vuordii. Šoŋŋâ-uv išedij: Pri de-peeivi lâi paahâs já piäiváš paaštij. Ulmuuh pottii ubâ Suomâst – joba Helsig rääjist – já Taažâst-uv. Fáá rust lâi meiddei Anne Olli Säämi Pride ovdâsteijen. Fáruluvâi jottee juávkku vuolgij Sale-käävpi oovdâst já moonâi Aanaar markkân čoođâ Saijoos šiljo räi. Paa raat lâi uáli jo ivnáá. Ulmuin lijjii fáárust jyehilágáneh plakateh já liipuh. Tastmaŋa ehidist lijjii jieškote-uvlá gáneh konserteh, sahâvuáruh já savâstâlmeh. Iärásij lasseen lávdástii Kaisla Suomisii bändi Pain in the Balls sehe Amandaid, kii lii Suáđigilist vuálgus leijee mut onnáá peeivi iänááš olgoenâmijn tuáimee musik kár. Ohjelmân kuulâi meiddei tánssámpáájá.
Aanaar Nuorâirääđi tuáivu, et Aanaar Pridest šodâččij juátkojeijee toimâ. Tiervâpuáttim ive 2023 tábáhtusân!
Lah-uv tun motomin kuullâm muusikpitá, mast láá mielâttes šiev säänih, mut tot ij kavnuu anarâškielân? Tun puávtáh jieš jurgâliđ tom!
Lavlui teikâ eres tihtâteevstâi jurgâlem sáttá orroođ vaigâdin, mut tego puoh aašijn elimist, te tast-uv šadda tađe älkkeb, mađe eenâb tom parga.
Máhđuliih suujah toos, mondiet teevstâid kannat jurgâliđ, láá ennuv. Ohtâ stuárráámuin lii kuittâg tot, ete tot lii hitruu. Mun jieš kuldâlâm ennuv suomâkielâg muusik, já muu mielâst lii uáli suotâs smiettâđ, maht pittáid puávtáččij jurgâliđ anarâškielân.
Tast kalga kiddiđ huámmášume maaŋgâ áášán: toos, ete jurgâlus lii iber dittee já toos, ete puoh saanijn pisoččij tuárvi siämmáš merhâšume nuuvt, ete tast puáhtá addiđ, mii teevstâid tot algâaalgâst lii lamaš. Já ko lii saahâ lavlust, te totkin ij vala pijssáá, ko tekstâ kalga meid heiviđ muusik riit mân.
Meiddei jurgâlemvyevih láá ennuv, já eromâšávt jis tun jurgâlah tuše heer vâ tiet, te tun puávtáh porgâđ aaibâs maid peri halijdah.
Tun puávtáh keččâđ jyehi sääni sänikirjeest já jurgâliđ teevstâ aaibâs njuolgist säänist sáánán. Tot puáhtá išediđ tuu aalgâst, te finniih mot toomlágán vuossâmuu versio, mut tot ij táválávt lah puoh pyeremus vyehi porgâđ. Jis tun jurgâlah lavluu säänist sáánán jiehke ollágin mute tom ton maŋa, te sáttá leđe vaigâd kiddiđ huámmášume riitmân, celkkui ráhtusân já meiddei toos, lii-uv tekstâ tuođâi iberdittee anarâškielâ.
Lavlui saanij jurgâlmist kannat mušteđ, ete távjá puoh tehálumoseh láá tubdâmušah já tot, mast teevstâst lii saahâ. Jis lavluu riitmân sovâččij uáli pyereest mottoom sääni, mast ij lah aaibâs siämmáš merhâšume ko algâ kielâlâš teevstâ säänist, te tom kannat kevttiđ.
Ij hettii, veikâ tun jieh tubdâččii aaibâs jyehi sääni anarâškielân – vel tihánnáá puoh säänih iä ubâ lahkin anarâškielân, já talle tun jurgâleijen peesah smiettâđ, maht peessâđ čuolmâst ovdâskulij. Rááhtáh-uvks tun jieš aaibâs uđđâ sääni teikâ keččâlah-uvks tun čielgiđ ääši eres sanijguin?
Toos kannat kevttiđ ääigi, ete smiättá, mast laavlâ tuođâi muštâl. Tot iššeed meid ennuv jurgâlmist, ko puávtáh älkkeebeht hoksáđ muulsâiäv tuid jurgâlusân.
Magarijd ereskielâlijd lavluid tun lah moonnâm ääigi kuldâlâm? Mii lii tuu jiellâhpittá? Aalgât kostnii, veikâba vuossâmuu veerstâst teikâ kiärdumveerstâst já smietâ, maht tot puávtáččij moonnâđ anarâškielân.
Jis tust lii mohtâ, te máttááttâl lávluđ já čuojâttiđ jurgâlum pitá – vissásávt meid skipáreh kuldâliččii tom mielâstis!
Tekstâ: INSAKU-uáppeeh 2021–2022
Koveh: Sonja Valle, Ánná Morottaja, Mila Leppälä, Milja Nikunen, Ulpu Mattus-Kumpunen,
Lostiist 2022-1 lohhee peesâi Säämi máttááttâskuávdáá anarâškielâ uáppei fáárun kuálástemreeisun Kuáskim njaargân. Taan tove uáppeeh láá jottáám mälistemkuursâ, mon máttáátteijen tooimâi Ánná Morottaja. Mälistem peeivih tuállojii vyesimáánu 10.–12. peeivi. Taat maainâs tuálvu Lostii lohhee njaalgâ sämiheerskui maailmân.
Majebaargâ mij vuojijm Ááná pááikán Rivdulân. Arvastâlâi, mut tot ij häittidâm maiden. Onne, mälistemkuursâ vuossâmuu peeivi, mij piejâččijm koškepuškoid kuškâđ. Vis tig Ánná čaaitij mijjân, maht kyeleh kieđâvuššojeh. Talle mij roođâim puškoid já vuolâim tuárissaagijd. Mij čuoggijm taid puško cuopâ siisâ nuuvt, ete puško pisoččij liäb bud já kuškâččij pyerebeht. Tast maŋa Ánná salttij kuolijd. Koškepuško ij taarbâš säälti nuuvtkin ennuv ko sälttišapšâ. Mij piejâim puškoid loován já maŋeláá Ánná pálhustij taid. Kyevti ohhoost puškoh láá kuškâm, jis lii šeigi: ijjâpuolâšeh já koškáduh.
Tullâpiällást mij vuošâim jo kuškâdum koškepuškoost kye lipottáák. Koškepuško lâi käsittum muuneeld. Mij puurâim koškepuško, já tot lâi njäälgis meiddei tagarin. Mij koolgâim terppâđ puško vistig ákšušomeráin, vâi cuoppâ smiäruluvá. Jukka raahtij mijjân taldrikijd muorâst. Kyelipottáák lâi njääl gis vuojáin.
Mila já Jerri luoddiv puško seelgibeln nuuvt, ete nijbeteeri jotá čielgitäävti mield. Sonja Valle
Taa tij uáinivetteđ oovtâ ä ŋ giris uáppee já meid keččeid. Kove: Ulpu Mattus-Kumpunen
Maarfijd kalga čuoggiđ, amas pyeidi kirdeđ čaalman. Kove: Milja Nikunen
Uási ruvâškááhuin vyerdimin kuškâdemvuáru.
Kove: Mila Leppälä
Tuorâstâh 12.5. – Kakkim já kozzâmääli
Tuorâstuv uáivijuurdân lâi vuoššâđ kozzâmääli. Poccuu koozâid koolgâi putestiđ pyereest ovdil vuoššâm, mutâ mudoi toigijn ij tar bâšâm porgâđ ennustkin, tastko taid puovtij vuoššâđ ton siämmáá liemâst, mii lâi pááccám koskoho määlistmijn. Mij koolgâim tuše vyerdiđ 4–6 tijme, ete toh kopšii. Kozzâmääli ij lahkin mihheen häp pilispurrâmušâid.
Vyerdidijnân mij raahtijm-uv eres evvisijd: myerjipiirak (ij magarij gijn ärbivuáválâš ravvui mield rahtum), myerjimääli algâjuhâmâššân já sämikááhuid. Ulpu smietâdij: “Mun lijjim ain jurdâččâm, ete sä mikákku lii eidu taggaar ruvâškákku, mon muu ákku laavij kakkiđ, já tot lâi-uv taggaar äšši, mon mun halijdim oppâđ liäibuđ jieš.” Mutâ ohjelmist lâi uv ohrakááhui liäibum. Nuuvtpa mij juovijm kakkim pargo nuuvt, ete kyevtis liäiboin ohrakááhuid, já nubbe kyevtis ru vâškááhuid. Tast šoodâi nuuvt kočodum keččâleijee kievkkân.
Ruvâšliäibookuáhtást, Ulpust já Milast, ij lamaš olmâ tiätu tast, ete maht já magarijd kááhuid kolgâččij rähtiđ, tastko resepteh láá maaŋgâlágáneh. Tondiet suoi rahtijn kyehti tääigi, nube soodain já nube soodattáá, já motomijd jieškote-uvstuárusijd kááhuid. Ulpu muštokuuvij mield ááhu ruvâškákku lâi styeres já assaa, mutâ kááhuh šoddii maaŋgâmuđusiih. Loppâloopâstkin ij lamaš aai bâs čielgâs, ete kopšii-uv toh olmânáál. Uvnâ lâi máhđulávt liijkás koolmâs, teikâ kuškâdemäigi puovtij leđe liijkás uánihâš. Kááhuh lijjii kuittâg njálgáh, tegu meiddei saremääli teikâ -juhâmâš, ohrakááhuh sehe myerjipiirak-uv.
Kozzâmääli lasseen mij vuošâim piärgumääli já ođđâmijd. Taavtij luoddim várás mij tarbâšijm tagarijd tyejiniävuid, maid iä vissâ la maš ovdil uáinámgin škoovlâ máttááttemkievkkânist. Tot oroi lemin viehâ varâlâš pargo, ko ákšoin terppii. Kale mist lijjii nuuvt ennuv heerskuh, ete mij ep jur tarbâšâm puurrâđ maiden muide ton peeivi.
Saresoppá juhâmâššân, ohrakákku ođđâmijgijn, piärgu, potáseh já puánjus.
Kove: Mila Leppälä
Anarâškulttuur kurssâ lâi mielâ kiddiivâš, hitruu já luhostum. Mij peesâim uápásmiđ sämikulttuurân já livđijd, ärbivuáválâš kuálás temtaavijd já táválâš anarâš pur râmâššáid. Kurssâ kepidij kielâ oppâm já siämmást lasettij tiäđu anarâšâi moonnâmääigist. Ánná sáárnui mijjân masa ubâ ääigi sä mikielâ já voojij vuoigiđ mii kielâ feeilâid. Takkâ Áánán puoh hitruus kuursâin!
Juká
láá suulân 38 km. Tuáváást Bologna puáris tornâ.
Mun, muu käälis Pasi já munnuu nubálovihásiih párnááh Lumi já Pyry eelijm Koskâ-Italiast kesimáánu aalgâst. Mij lâim smiettâm mohe Ita lian jo kyehti ive, mutâ koronapandemia tiet tot ij luhostum. Must láá kyehti pargoskippáár Italiast, kiäh láin jo ive 2020 aalgâst povdim mii perruu kolliistâllâđ. Mii mokke piištij ohtsis kyehti oho. Mij eelijm neelji kaavpugist já mij reissijm saajeest nuubán junáin. Vuosmuš kaavpug lâi Bologna, kuus mij kiirdijm Helsigist. Šoŋŋâ lâi mudágávt liegâs, já purrâmâš lâi njäälgis. Mij vazâččijm kaavpugist já kejâstâlâim uáinámušâid. Bolognast eromâš lii tot, ete tobbeen láá ennuv vázáttuvah, moh italiakielân kočoduvvojeh “porticon”. Toh láá epitáváliih toin naalijn, ete toh láá rakânâsâi siste (kj. Bolognast valdum kove). Onnáá peeivi kaavpugist toh láá ohtsis suulân 38 km. Tot lâi hir mâd pyeri äšši, tastko jyehi peeivi oorvij váhá.
Uáinus Assisist.Bolognast mij mađhâšijm Perugian, já tobbeen láin muu italialiih pargoskipáreh Silvia já Daniela. Suoi čaittijn mijjân Perugia kuávlu kulmâ peeivi. Tot lii uáli jo mučis kuávlu. Mij eelijm tagarijn puáris kaav pugijn ko Perugiast, Bettonast já Assisist. Toh hukse juvvojii čuumâ oolâ koskâääigi teikâ joba etruskij ääi gi ađai paijeel 2 500 ihheed tassaaš. Muuvrah puáris kuávdáá pirrâ já puáris rakânâsah lijjii hormišeh, já uáinus lâi mielâttes muččâd. Mottoom ehidispeeivi mij eelijm Montefalcost viinitáálust, já muoi peesáim Pasijn smakkiistâllâđ viinijd. Muáddi puttâl ferttij uástiđ meid fáárun.
Tastmaŋa mij mađhâšijm Marcellin, mii lii sijdâ Nu mana kieldâst Italia nuorttâriddoost. Viijmâg mij peesâim vuoijâđ meerâst. Tobbeen lâi hirmâd jo paahâs, já lâi hitruu viettiđ ääigi merâriddoost. Tu ristäigi ij lamaš vala álgám, já tondiet lâi hirmâd ráv hálâš. Mij purâdijm jyehi eehid raavvâdviäsust. Tot lii ohtâ pyeremuin aašijn luámumääđhist, ko ij taarbâš jieš mälistiđ. Párnááh puuráin pica sehe pasta já muoi
Viinikiällárist lâi mudágávt čuásis.
Spaghetti ai frutti di mare.
Numana Marcelli. Viijmâg merâriddoost!!!
Pasijn lijkkuim puurrâđ kyele sehe eres merâelleid. Já tobbeen riddokuávlust lijjii hirmâd ennuv pyereh raa vâdviäsuh valjimnáál.
Talle mij mađhâšijm rido mield tavaskulij, já majemuš saje lâi Rimini. Mij lâim tobbeen oholoopâ. Lâi va la-uv mielâttes pakkâ šoŋŋâ, já puoh italialiih-uv ha lijdii viettiđ ääigi riddokuávlust. Riddoost lijjii tuhát teh ulmuuh. Mij kaartâim čuážžuđ rááiđust ehidist ko halijdijm moonnâđ raavvâdviäsun, tastko jyehi saje lâi tievâ ulmuin. Mottoom peeivi mij moonâim Rimi ni kuávdážân. Tijme lâi ohtâ, já ubâ kuávdáš lâi ävđin.
Mij imâštâlâim, ete mii immâšijd lâi tábáhtum. Ijba mihheen eres, ko tot lâi siestaäigi. Mij ep muštám, ete tobbeen viettih siesta. Vuossaargâ lâi oppeet rávhálâš, ko italialiih maccii pargon. Kesimáánu algâ ij vala lah luámuäigi Italiast.
Enâmustáá mun paaccim aibâšiđ Koskâ-Italia enâdu vâid, riddokuávlu purrâmâšâid já sevŋis, lieggâ ehi dijd.
Rimini kuávdáš siesta ääigi.
Jieškote-uvlágáneh merâelleeh algâpurrâmâššân (antipasti).
Anna Idström: Taivaan kalat Atena, 2022.
Jis kirječällee já uáivipersovn jiešvuođah sulâstiteh nubijdis, te lohhee lohá mielâstis roomaan faktan. Anna Idström Taivaankalat (Atena 2022) uáivipersovn Laura lii kielâtotkee, kote totká anarâškielâ idiomijd tego Anna Idström jieš lii porgâm. Sáttá leđe vaigâd luuhâđ roomaan nuuvt, ete ij usâččii ohtâvuođâ Idström elimân, ko Laura ij peesâgin náguskirje čääl lim maŋa ovdâskulij pargoelimist.
Roomaan lii kuittâg-uv roomaan, já veikâ ohtâ vuođah láá mottoom verd, kannat kirje luuhâđ fik tion ige autofiktion teikâ faktan. Kivsedem ollâopât tuvâst teikâ kost peri pargosaajeest lii tehálâš fáddá, siämmást ko váldusajattuv puástud kevttim. Mun kale koolgâm tubdâstiđ, ete vuossâmuin luhâmáin jiem pastam nuuvtkin vuáijuđ ton fáádán peic kielâi tutkâmân. Algâuási kielâtotkee tutkâmfáádást lâi-uv uáli jo mielâkiddiivâš tanen ko Anna Idström já Hans Morottaja Inarinsaamen idiomisanakirja lii must táv já kiävtust já mudoi-uv lam kiddiistum idiomijn. Maailm ucceeblovo kielâi idiomij kuvvim lii luhos tum pyereest.
Roomaan nubbe muštâleijeepersovn, Mikael, oro aalgâst paijeelmiärálâžžân, ko halijdiččim tuše luuhâđ maailm uccâ kielâi tutkâmist Laura čoolmij čoođâ jiemge ollágin uápásmuđ suu narkotiikmaail mân. Tiäđust-uv Mikaelân-uv šadda tehálâš roolâ, ko maainâs oovdân. Sust lii kuittâg-uv váhá siämmáš ko ollâopâttâhmaailm kuvviimist – jiem lah ollágin nuuvt kiddiistum sust ko uccâ kielâin.
Laura páácá pargottemmin náguskirjes valmâštum maŋa. Sun tušástuvá, já nuuvt kiävá älkkeht loh hei-uv. Tááláá ääigi pargovyeimipolitiik ij oro toimâ min tego kolgâččij. Jis ulmust lii tođhos, moos sun lii kiävttám maaŋgâid iivijd, já sust ličij meiddei maid nii adeliđ akateemisâš tutkâmušân, te lii tiäđust-uv sorolâš, ete suu tiäđuh já tááiđuh pääcih kevtihánnáá. Mahtnii oro, ete roomaan juáhádât kyevti uásán. Algâ lii uáli kiäsutteijee maainâs kielâi tutkâmist. Tot lii tievâ mučis idiomijn maailm uccâ teikâ ucceeblo vo kielâin. Nubbe uási vuod lii sevŋâdub já kieđâvuš helbâm ohtsâškoddeest. Tot tiäđust-uv lii meiddei tehálâš fáddá, liävus suijâ mii peri: narkotiikeh, par gottesvuotâ, mielâtiervâsvuotâčuolmah jna. Laura já Mikael kuohtuuh kieđâvuššâv jieijâs helbâm váhá eres vuovvijn. Laura kávná jieijâs saje vist luándust, já lii váhá tego Aleksis Kivi čiččâm viljâžid, kiäh vyel gih patârâsân Impivaaran ko iä haalijd oppâđ luuhâđ. Mikael meiddei kárttá patârâsân, mut aaibâs eres suujâi tiet. Peessâv-uv suoi maasâd ohtâsâškoodán tego Kivi viiljah?
Roomaan oppâ lii olâttâs. Mun páásám smiettâđ, liiuv roomaan kuittâg-uv šoddâm ton táárbun, ete pet tâšum ollâopâttâhtotkee maavsât čaabâkirjálâšvuođâ vuovvijn toid, kiäh láá suu mielâst iästám suu ovde dem ollâopâttâhmaailmist?
Tekstâ: Henna Aikio Kove: Atena KustannusMun lam Hana Kalábová já lam aassâm Oulust masa kulmâ ive. Tággáár lii muu mučis argâ.
Mun lam uáppee. Tot meerhâš, et mun čokkáám ennuv jieččân aargâst. Te lii pyeri väzziđ olgon rijjâääigi. Oulust láá maaŋgah šiev pálgáh. Muu aassâmsaje alda lii Kuivasjärvi, mii lii uáli jo mučis saje jyehi iveääigi.
Muusik lii tehálâš uási muu elimist já aargâst. Mun kuldâlâm puohlágán muusik tobdotile mield. Mun meiddei čuojâttâm klarinet já kiitaar.
Táválávt mun čuojâttâm klarinet jyehi oho, tastko mun čuojâttâm ollâopâttuv orkesterist já mist lii hárjuttâs ain tuorâstuv. Kiitaar mun čuojâttâm tuše tyellitälli. Taan keesi must lâi eenâb äigi čuojâttiđ čuojânâsâid ko táválávt já mun tuáivum, et kaavnâm ääigi čuojâttiđ meiddei puátteevuođâst.
Mun lam šoddâm Dačicest. Tot lii uccâ kaavpug Tšeeki maadâoosijn. Muu vanhimeh já ákku vala-uv ääsih tobbeen. Mun iälám päikkikaavpugist suullân ohtii ivveest keessiv, mut savâstâm perruinân jyehi oho puhelimest teikkâ Internet peht.
Mun lam ain lijkkum kissáid. Kuuvijn lii muu kissá Nisu. Tot lii uáli jo nánnáá já hävski, mut tuše ko tot jieš haalijd. Motomin tot ij lah hirmâd ustevlâš já haalijd tuše leđe ráávhust ohtuu. Motomin vuod tot haalijd ennuv huámášume. Jyehi peivi Nisuin lii hitruu. Kisáh lijkkojeh uccâ soojijd. Meiddei Nisu lijkkoo leđe čiähusist uccâ saajeest, ovdâmerkkân skaapi ildee alne teikkâ sohvá vyelni. Motomin tot čiähádât lovduu siisâ.
Mun lijkkuum luhâmân, já mun luuvâm-uv ennuv talle ko lii äigi toos. Taan keesi must lâi kesipargo kirjeráájust. Tot lâi uáli jo hitruu, tastko jyehi peeivi mun oinim mielâkiddiiváid kiirjijd. Mut kale tot lii meiddei váhá sorolâš, et olmooš ij jieijâs elimist kiergân luuhâđ puoh hitruus kirjijd, moh maailmist láá.
Olmooš ij pyevti eelliđ tuše kissáin, muusikáin já kirjijguin. Ferttee puurrâđ, vâi jieggâ pisoččij. Mälistem lii muu mielâst aaibâs ok. Tot ij lah muu mielâpuđâldâs, mut jiem kuittâg vaajeed tom. Muu mielâst lii hitruu, et mun puávtám mälistiđ tom, moos mun lijkkuum já njaddodiđ purrâmuš jieččân máávu mield.
Maggaar lii tuu mučis argâ? Jis halijdah uásálistiđ háástun, vääldi ohtâvuođâ toimâtteijei: anaraslosta@anaraskielaservi.fi
Fabrizio lii vuálgus Italiast. Sun áásá tääl Sveeicist, mut sun lii távjá Anarist pargo tiet. Sun lii luuhâm anarâškielâ Oulu ollâopâttuvâst já valmâštui filosofia maisterin njuhcâmáánust 2022. Sun lii porgâm Anarâškielâ seervi mediapargen čohčâmáánu 2019 rääjist.
Susanna lii freelancer arkkiteht já graafisâš vuávájeijee. Sun lii Anarist meddâl, já áásá tääl Australiast oovtâst kandâskipárijnis já 107 savzâinis. Astoääigi sun lijkkoo tuoijuđ, kuvviđ já mälistiđ.
Henna áásá perruinis Oulust, mut sun aaibâš távjá Anarân. Sun lii suomâ- já sämikielâ máttáátteijee. Luuhâm lii suu mielâ mield ääigiájánâs. Jis luhâmušah noheh, taid kalga čäälliđ jieš lase!
Hana lii vuálgus Tšeekist. Tääl sun áásá Oulust, kost sun lohá anarâškielâ. Rijjâääigi sun lohá kiirjijd teikkâ čuojât klarinet. Pyeremus muusik lii kuittâg kisá škurijdem.
Iida lii porilâš čällee, kote áásá Tuurkust já lohá ollâopâttuvvâst kielâid já kreatiivlâš čäällim. Sun šiärráá puoh kirkkásumosávt talle, ko sun piäsá karaoken já lávlu Dingo.
Sonja áásá perruinis Avelist. Sun lii máttáátteijee Avveel škoovlâst já lohá anarâškielâ Oulu ollâopâttuvâst. Astoääigi sun lijkkoo luuhâđ, tuoijuđ, jotteeđ meecist já miäcástiđ Pieggâ-pennuin.
Sonja, Jerri, Mila, Jukka, Ulpu já Milja láá luuhâm sämikielâ Saakist. Sist lâi hirmâd šiev juávkkuvuoiŋâ, já oppâtiijmeh lijjii hitruuh. Sij puohah láá muusikulmuuh, já kuálástemmohheest sist lâi pyeri kyelilukko. Tuáivu mield sii kyelilukko ličij ain siämmáá pyeri puátteevuođâst-uv.