päikkinommâtotkee hUndârUšmeh: kost láá viestâr-aanaar anarâš

Čällee: Taarna Valtonen

kejâdijn huámmáš, et Aanaar puoh viestârmuu roobdâst já eromâšávt ton maadâviestâroosijn láá viehâ uccáá anarâš päikkinoomah. Tot oro omâsin, ko tom verdid historjátiäđoid: Kale anarâšah láá lamaš tobbeen-uv puárásumos aaigij rääjist. Mii tobbeen lii tábáhtum? Maht tááláš tile lii čielgiimist? Päikkinommâtotkee hundâruš.

Mottoom kuávlu päikkinoomâi tááláá tile čielgiimist lii távjá tárbu iberdiđ kuávlu historjá, tubdâđ puáris eellimvuovijd já vala enâmij jiešvuođâid-uv. Tondiet päikkinommâtotkest lii-uv távjá váhá identiteetkriisâ, et liiuv sun kielâ-, historjá-, kulttuur- vâi eennâmtieđâtotkee vâi tuš jyehi syergi moivejeijee. Mut talle sun muštá Cato puárásub saanijd: “Sine doctrina vita est quasi mortis imago.” (Máttááttâllâmttáá eellim lii tegu jäämmim kove.), já juátká muivim.

Päikkieennâmkielâi kuávdáš lii almostittám kártá, mast láá Suomâ sämikielâg päikkinoomah. Ruánáá ivnijn láá merkkejum tavesämikielâg päikkinoomah, ruškis ivnijn nuorttâlâškielâg päikkinoomah já čuovjis ivnijn anarâškielâg päikkinoomah.

Kárttáást uáiná, et Aanaar maadâviestâroosijn já aaibâs puoh viestârumos oosijn láá tuš uccáá anarâškielâg päikkinoomah.

(Kove: Suomalainen paikannimikirja 2007, s. 13.)

Viestâr-Aanaar lii Aanaar markkân viestârbeln leijee kuávlu. Tot juáhás luándu tááhust kyevti uásán. Nuorttâuási lii šadolâš, tobbeen láá stuorrâ jäävrih já stuorrâ juuvah, moh lyeštih Anarân. Viestârbeln vuod láá tuš uccâ jávrááh, ennuv kuorbâ tuodârkuávluh já koškes kuolbâneh. Maadârääjist láá vala Avveel leevi pajemuuh uásih.

Kuávlu maadâviestâruási lii Aanaar, Ávjuvääri, Piälduvyeme já Kittâl historjálij siijdâi räjikuávlu, já vala tääluv kuulmâ kieldâ räjikuávlu. Kuávlu lii meiddei čäcijyehhee Laapi neelji stuárráámuu čácáduv kooskâst: tobbeen láá Tuárnusjuuvâ, Kiemâjuuvâ, Paččvei já Tiänu kierâjuuvah. Čäcijyehheeh láá lamaš tovláid säm- miláid ärbivuáváliih räjikuávluh tondiet ko toh láá távjá koškes kuávluh, main láá vääniht resurseh. Ko tagarijn kuávluin ulmuuh iä laavim jotteeđ nuuvt távjá, te tondiet tobbeen päikkinoomahkin iä lah ervidmist lamaš algâaalgâstkin siämmáá ennuv ko eres kuávluin.

Eidu väniresursij tet viestârmuu Anarist láá tovle lamaš uccáá ässeeh. Kuávlu kulttuur lii kuittâg lamaš aaibâs eromâš: Ko tobbeen iä lah stuorrâ jäävrih, te Aanaarjuuvâ kuálástem lii lamaš eromâš tergâd. Nuuvt lii šoddâm áinookiärdásâš anarâš juhâsämmilâš kulttuur. Kuálástem lasseen kodde- já maijuupivdo láá elettâm ulmuid ovdilgo savzâ-, kussâ- já puásuituálu šoddii tehelubbon já ulmuuh oppii kalveđ potákkijd.

Taarna Valtonen)

Aanaar viestârmui oosij puárásumos historjást ij lah ennuv tiätu, mut vänitiäđui čokkiimáin lii kuittâg máhđulâš iberdiđ kuávlu historjá tergâdumos muddoid.

Kuávlust assii kuhháá tuš anarâšah. Puárásumos vises merkkân tovlái sämmilij elimist ton kuávlust láá nuuvt kočodum njuálguroobdâg arâneh. Toh láá lamaš mottoomlágán koođij teikâ eres vistij tullâsajeh. Toh láá kevttum jyehi kuávlust Säämist suulân iivij 800–1600.

Tagareh arâneh láá maaŋgâ saajeest Aanaarjuuvâ riddoost já aldemuu kuávlust. Ovdâmerkkân Čivtvääri puotâ, suulân 12 kilomeetterid Aŋŋelist tavaskulij, arkeologeh láá kavnâm 24 taggaar njuálguroobdâg arânid oovtâ saajeest. Tobbeen lii lamaš vaarâ tovlái anarâšâi ohtsâš orroompäikki, kost ulmuuh láá čokkânâm ovdâmerkkân ohtsii pivdo tet. Eres meerhah puáris aaigij elimist láá ovdâmerkkân pivdorogeh já puornah ađai juovân rahtum piärgusiäiluttemrogeh.

Tärhis historjáliih tiäđuh kuávlu ässein já sii eellimvuovijn láá 1740-lovvoost. Talle tanskalâš virgeolmooš maajuur Peter Schnitler juuđij miätá Säämi tutkâmin, et kogo jotá rääji Ruotâ-Suomâ já Tanska-Taažâ kooskâst. Sun lâi vaarâ uáli jo vuáđulâš almai, ko siämmást sun koijâdij páihálijn ulmuin ennuv eres-uv tiäđuid. Schnitler čaalij viestârmuu Anarist návt:

“Kulmâ penâkkullâm máádás Kárášjuuvâ njäälmist Aanaar sämmilijn lii jieijâs kesipäikki já luosâpivdem Tiänust tast [= Kárášjuuvâ njäälmist] pajaskulij. [– –]

Tuodârkuávlu Myeđhituodâr já tast ovdâskulij nuortâs [– –] já ubâ tot tuodârkuávlu kukken tavveen já čäcijyehhee [= Riemâšjuuvâ já Avveel kierrui] aldasijn ij lah mudoi ávhálâš ko koddepivdemkuávlun.”

Aanaarjuuhâ Aŋŋelist.

(Kove: Niilo Tuura 1938, Museovirasto CC BY 4.0.)

Schnitler sahhiittâlâi meid kuávlust orroom anarâš, kiän mield Aanaarjuuvâ kesipäikki ij lam oles siijdâ kesipäikki, mut kyevti perruu aanoost. Sii koddepivdemkuávluh lijjii tast máádás Skieččâm njäälmi räi.

Tast máádás, Kittâl vuástásii čäcijyehhee räi, lijjii eres anarâšperrui koddepivdemkuávluh. Schnitlerist iä lah tiäđuh tast, et kost kuávlu sämmiliih urruu tälviv.

Lase tärhis historjáliih tiäđuh láá pappâ Jacob Fellman mätkimuštâlusâst ivveest 1822. Sun vaazij porgemáánust Piälbáájäävrist Aanaarjuuvâ riidon “luosâpivdemleeirân”, mon nommâ lâi Jorgâstâh (Fellman čáálá Jorgastak). Tot lii Kuálnájuuvâ paajaabeln já tot ferttee leđe siämmáš kesipäikki, mon Schnitler-uv maainâst. Fellman čaalij:

“Jorgâstuv uccâ sijdâ, oovce penâkkullâmid [= suulân 45 kilomeetterid] aldemuu ráánjást, lii ollâ teermist luossiis juuvâ riddoost kuhes já hámálij peesij kooskâst. Siijdâst láá [– –] nelji kuáđi, moi ässei kooskâst lieggâ ristâlâšvuođâ tobdo levâttij tuđâvâšvuođâ já määššilvuođâ. [– –] Luándu lii hámálâš, mut šadottem. Kyeli lii ässei eellimkiäinu. Viermij ennuvvuotâ nuuvtko meid, tego tuođâštâssân, et miäcástem-uv hárjuttuvvoo, motomeh pisoh já pivdoryevdih hiäŋgájii stuálppuääitist.”

Fellmangin ij addel čielgâ tiäđu, et lâi-uv Jorgâstâh tuš kesipäikki vâi orroompäikki pirrâ ive. Pirrâ ive oromân puáhtá čujottiđ tot, et Fellman lâi ive maŋeláá kuullâm, et Jorgâstuv ässeeh lijjii uástám muáddi kuusâ. Ferttee kuittâg mušteđ, et sämikusâigijn lâi älkkee varriistâllâđ-uv. Kodeh lijjii talle kale vala valjeeht: Fellman jieš ooinij paijeel čyeđe kode iälu Myeđhituoddârist.