Aassâmdynamiik nubástuvá

Ulmui meeri lâi lassaanškuáttám viestârmuu Anarist 1700-lovo maŋa jotelávt, mut resursij meeri ij. Kodeh kiäppánii jotelávt 1800-lovo koskâmudo maŋa nuuvt, et 1800-lovo loopâst toh lijjii jo ollásávt suvâttum. Maijuuh lijjii viehâ muudon suvâttum jo 1800-lovo aalgâst. Toi sajan ulmuuh ferttejii kavnâđ uđđâ eellimvuovijd. Iššeen pottii šivetteh: saavzah já kuusah. Toi meregin ij kuittâg lamaš máhđulâš lasettiđ ennuv, tastko syeinienâmeh lijjii vääniht.

1870-lovvoost láá tiäđuh, et taan táálu ulmuin lâi kesipäikki juhâriddoost suulân nelji kilomeetter Aŋŋelist pajaskulij pääihist, mon nommâ lii vala tääl-uv Vallen kesätupa (Vale kesitupe). Lii oskottettee, et tot lii lamaš aanoost ovdil-uv, tastko tot kuávlu lâi jo 1700-lovvoost Jorgâstuv ässei koddepivdemkuávlun. Kuittâg majemustáá šiiveettuálu ääigi päikki lii šoddâm tergâdin, ko tast láá aldasijn jegginiijtoh, maid ulmuuh láá puáhtám laijiđ.

Uđđâ eellimvyevi merkkân lâi uđâstáálui vuáđudem.

Ive 1852 Mikko Juhháánkandâ Aikio (1813–1858) vuáđudij Jorgâstâhân uđâstáálu, mon nommân šoodâi Teno, mut tom tubdii meiddei noomáin Jorgâstâh. Ärbitiäđu mield sun arbij pääihi vuopâstis Tiänu-Aantist, kii lâi máhđulávt ohtâ tain ulmuin, kiäiguin Fellman teeivâi ive 1822. Nuuvtko távjá Anarist tábáhtui, te “uđâstáálu” lâi-uv toovláš orroompäikki, mon status ässeeh halijdii virgálâžžân.

Ive 1852 kuávlust kulâttui meiddei nubbe uđâstáálu, nomâlâs Iivana-nommâsâš táálu kuttâ kilomeetter tááláá Aŋŋelist tavaskulij. Tom vuáđudij Saammâl Saammâlkandâ Saijets (1804–1881). Čuávuvâš iššeed lâi eejis käimi, Saammâl Saammâlkandâ Saijets (1833–1918), kiän kuččuu meid Kossâ-Samâlin. Taan ääigi táálu nommâ lii Iivananjärvi. Ärbitiäđu mield Kossâ-Saammâl ličij aalgâst orroom nelji kilomeetter Ivváánjäävri táálu taavaabeln Boaresbáikkevárri (Puárispääihivääri) -nommâsii vääri aldasijn.

1800-lovo loppâkeččin kuávlust tábáhtuvvii stuorrâ nubástusah. Toi suijân lâi iivij 1852 já 1889 Taažâ já Ruotâ vuástásii raajij kiddim. Jo 1700-lovo rääjist motomeh Taažâ puásuisämmiliih lijjii varrim tälviv Viestâr-Aanaar vyevdikuávloid. Tot lâi máhđulâš ohtâsii veerdisopâmuš vuáđuld: Puásuisämmilijn lâi lope kevttiđ anarâšâi suhâenâmijd, tastko sij ton oovdâst adelii piärgu, eres purrâmâš já káálvuid, maid sij ostii merâriddoost.

Räjikiddimij maŋa tavesämmilaš puásuiulmuuh iä innig peessâm jotteeđ raajij rasta, mut sij ferttejii meridiđ, et láá-uvks sij Taažâ, Ruotâ vâi Ruošâ riijkâvuálásiih. Meiddei kuáttumenâmij kevttim já varrimkiäinuid lâi pággu orniđ uđđâsist. Jyehi kuávlust lâi äätis orroođ, já puásuisämmiliih uccii uđđâ kuátumijd. Uási Kárášjuuvâ já Ucjuuvâ puásuisämmilijn meridii varriđ Viestâr-Anarân. Varrim aalgij 1870-lovvoost.

Maŋeláá, ko kodeh lijjii suvâttum, puásuiulmuuh värrejii meiddei viestârân, Iänuduv já Kuovdâkiäinu kuávluin, kuárusmâm koddepivdemenâmáid Aanaar maadâviestâroosijd. Iänuduvvâst värrejii toi aaigij meiddei motomeh lädilum sämisuuvâi almaah, kiäh Anarist naijii sämmilâš nisonijgijn.

Tavesämmilij meeri šoodâi jotelávt stuárráábin ko kuávlu anarâšâi meeri. Ton lasseen kuávlu anarâšâi eellim lâi mudoi-uv šoddâm vaigâdubbon tondiet ko luosah Tiänust lijjii kiäppánâm, maijuuh já kodeh lijjii suvâttum já šiiveettuálu elettij tuš rájálii olmoošmere. Tavesämmilij puásuituálu faalâi uđđâlágán vyevi kevttiđ kuávlu väni luánduresursijd. Kuuloold kuávlu anarâšah värrejii meddâl teikâ suddii tavesämmilijgijn já mulsuu kielâ.

Ko ulmuuh molsoh kielâ, te puávtáččij jurdeđ, et sij molsoh automaatlávt meiddei päikkinoomâi kielâ. Nuuvt kiävá-uv, mut táválávt tuš talle ko ráhtojeh uđđâ päikkinoomah. Puáris päikkinoomah pisoh tagarin ko toh láá lamaš teikâ toi jienâdem nubástuvá váhá. Siämmáálágán vyevih láá meiddei ulmuin, kiäh värrejeh uđđâ kuávlun, jis sist lii máhđulâšvuotâ máttááttâllâđ kuávlu puáris noomâid. Uđđâ ässeeh já ulmuuh, kiäh láá molsom kielâ, pyehtih meid jurgâliđ puáris noomâid, jis sij iberdeh toi merhâšume.

Nuuvt ko historjá vuáđuld puáhtá vyerdiđ-uv, viestârmuu Aanaar päikkinoomah láá táán ääigi iänááš tavejá suomâkielân. Motomin puáris anarâšnoomâ luodâid vuáttá tavesämikielâg nommâvariantist, motomin suomâkielâg variantist. Anarâškielâst tavesämikielân luávnejum päikkinoomâid lii távjá vaigâdub huámmášiđ tondiet ko taah kyehti kielâ láá uáli siämmáálágáneh. Ton lasseen láá vala kuávlu anarâšah lamaš tast iššeen čielgiimin já jurgâlmin noomâid. Suomâkielân luávnejum noomâid hoksáá távjá älkkeebeht.

Pyeri ovdâmerkkâ lii suomâkielâg nommâpeerâ: Jolkkavaarat, Aukia-Jolkka, Kuusi-Jolkka, Mänty-Jolkka, Pyöriä-Jolkka já Risu-Jolkka. Nommâelement jolkka ij meerhâš maiden suomâkielân ige oro šoddâmin tavesämikielâ vuáđuldgin, ko tavesämikielâst láá toid paihijd aaibâs ereslágán noomah. Talle puáhtá tállán epidiđ, et jolkka-noomah láá lovnânoomah anarâškielâst. Tom nanosmit vala tot huámmášume, et noomâi fáádáh já rááhtus iä lah tijpâliih suomâkielâg päikkinoomáid.

Jolkka sulâstit anarâškielâ sääni jolgâd, mii uánnán kuálussääni aalgâuássin háámán jolgâ-. Jis vuálgá joton ubâ kuávlu noomâst Jolkkavaarat, te puáhtá rekonstruistiđ noomâ Jolgâväärih. Ton vuáđuld vuod puáhtá árvuštâllâđ, et eres vaarij noomah liččii lamaš Jolgâvääri, Kuosâ-Jolgâvääri, Peci-Jolgâvääri, Jurbâ-Jol- gâvääri já Risse-Jolgâvääri. Ađai toh liččii luávnejum uásild heiviittum já uásild jurgâlum häämist já loppâuási ličij loigânâm meddâl.

Tavesämikielâ sárnooh vuod láá lovnim siämmáá noomâ eresnáál: Aŋŋel aldasijn lii vääri, mon nommâ lii anarâškielân Jolgâvääri já pajekielân Jalgavárri. Noomâi iäru lii nuuvt ucce, et kielâst nuubán heiviittum nommâ lii-uv siämmást olmâ tavesämikielâ häämist, veik merhâšume lii váhá ereslágán. Jis tuš tavesämikielâg nommâ ličij siäilum, te ij liččii lamaš máhđulâš tiettiđ, et lii-uv anarâškielâg nommâ lamaškin.

Kuávlust láá kuittâg meid ennuv tagareh tavesämikielâg päikkinoomah, moi merhâšume lii ibbeerdmist tuš teikâ kuittâg älkkeemusávt anarâškielâ iššijn. Tagareh láá ovdâmerkkân Buškkujávri (< Puškojävri), Gurdojohka (< Kurdojuuhâ, vrd. kurdeđ), Ruoppávárri (vrd. ruábbáá), Áijehansuolu (vrd. äijih), Rivdoš-noomah (vrd. riävdu) já Roavá-noomah (vrd. ruáváš : ruáváá).

Motomin tavesämikielâ sárnooh láá meid jurgâlâm já heiviittâm epičielgâ noomâi merhâšume lovniidijnis. Ovdâmerkkân Riemâšjuuhâ, mon merhâšume ij lah čielgâs, lii jurgâlum puástud Riebanjohka:n (Riemnjisjuuhâ). Epidiđ puáhtá meiddei Boastajohka- (Postâjuuhâ) noomâ. Tot lii jo Schnitlerist 1740-lovvoost häämist Bostjok, ige tobbeen lamaš talle tiätugin poostâ tooimâin. Noomâ ličij-uv vaarâ pyereeb ovdâstittiđ Suáđigil já eres sämikuávlui Posto-nomâigijn (vrd. postinjâš já tavesämikielâ bostit ađai “paddâsittiđ, uskiđ, tovâttiđ ittuumijd nubij ulmui uskiimáin, uážžuđ pajeluándulijd ittuumijd paas enâmist”).

Kuávlu päikkinoomâin láá meiddei meerhah 1700teikâ 1800-lovo Taažâ puásuisämmilij kuásástâlmijn.

Ovdâmerkkân Avveel kierrust láá tagareh päikkinoo- mah ko Guovdageainjeaggi (Kuovdâkiäinujeggi) já kostnii ton kuávlust lii njálmálij tiäđui mield lamaš päikki, mon nommâ lii Kauppatieva, mon vuáđđun lii suhânommâ Gaup.

Kuávlu anarâšâi toovláš eellimvyehi já kuávlu merhâšume láá vyerkkejum meiddei päikkinoomâi fáddáid. Viestârmuu Anarist láá eromâš ennuv päikki-

Nubástusah, moh láá tábáhtum viestârmuu Aanaar já maadâviestâroosij päikkinoomâin, láá kuhes historjálij nubástusâi puátuseh. Tain nubástusâin lii kuávlu ekologiast lamaš merhâšittee rooli. Luándu já ton kevttimmáhđulâšvuođah láá meridâm tovlái ulmui elimist puoh. Mut olmooš lii utkáás huáđđoo, mii huámmáš ain uđđâ piergiittâllâmkoonstâid.

Jo ive 1702 Suáđigil kerrivijn Maadâviestâr-Aanaar anarâšah vaidii, et sii meeri lii lasanâm nuuvt ennuv, et sist iä lah innig tuárvi resurseh juáhážân. Schnitler já Fellman čallui vuáđuld lii kuittâg tiäđust, et suulân čyeti ihheed maŋeláá kuávlu ässei meeri lâi šoddâm kyevtkiärdásâžžân ige lamaš tiätu maggaargin eeđeest. Čyeti ihheed tast ovdâskulij ulmui meeri lâi šoddâm maaŋgâkiärdásâžžân.

noomah, moh čujotteh kuddijd já koddepiivdon. Tain uási láá taan ääigi tuš tavesämikielân. Ovdiibeln láá juo mainâšum Rivdoš-noomah, moi tyehin lii anarâškielâ sääni riävdu ađai koddesarves. Jieškote-uvlágán koddepivdoráhtuseh láá čivttâkäärdih já piärtušmeh, moh láá mainâšum ovdâmerkkân päikkinoomâin Čivtvääri ~ Čivttávárri já Ánnábearttoščielgi.

Maht tot lâi máhđulâš? Ton tyehin lâi ohtâ stuorrâ edirvâššâm: Elleid ävkkin kevttimáin ulmuuh puohtii kevttiđ pehtilubbooht kuávlu luánduresursijd. Nubbe lijge-edirvâššâm lâi tot, et olmooš puáhtá nubástuttiđ luándu jieijâs táárbui várás. Ovdâmerkkân ko kuávlu ässeeh oppii kalveđ potákkijd já njaskâđ niijtoid, te šivettij mere lâi máhđulâš lasettiđ já ulmui meeri peesâi vuod stuárruđ.

Mut maht taat lohtâs anarâškielâg päikkinoomáid? Toin naalijn, et eres kuávluin ulmuuh lijjii keksim taid kyehti edirvâššâm jo ovdil Aanaar. Tast čuávui, et tobbeen lijjii šoddâm eenâb ulmuuh ko toid kuávloid heivii já te lijgeulmuuh värrejii Anarân. Toi lijgeulmui fáárust pottii uđđâ kielâ já uđđâlágán päikkinoomah.