Henna Aikio:
LOOSTŠ 2/2022
Kirjeárvuštâllâm Sáárákáisá Seurujärvi:
Uárbis vyesih Čuoivâg já Jievjâ
Tiina Jäppinen:
Muu vistešadoh
Jasmina Schreck:
Viiđâd iveäigi Saksaast
Iida Kerokoski:
Maht šoddâđ ruokkâdub čällen?
Nanna Rytkönen:
Mučis argâ
Tomi Koivunen:
Avgustina
Hana Kalábová:
Praha
6
2 ve:
en
nn aR ytk ön
Na
8 kek o
Lo k
LO O
ST Š
2 / 22 34
LOOSTŠ
SISKÁLDÂS 4
U ái v i č aal â
5
A l m o ttâsah
6
M ah t šo d d âđ ruo k kâd ub č äl l en , I ida Ke ro ko s k i
8
Av g u sti na, To m i K o i v u n e n
14
Uárb i s v y e si h Č u o i v âg j á J i evjâ , S á á r á k á i s á S e u r u j ä r v i
18
M u u v i ste š ad o h , T i i n a J ä p p i n e n
24
Pr a h a , H a n a K a l á b o v á
28
Vii đ âd i v eäi g i S aksaas t, J a s m i n a S c h r e c k
32
K i rj eárv u štâl l âm , H e nna A i kio
34
M u č i s arg â - ko v e h ás tu , N ann a Ry t kö n e n
32 14
18
28
24 3
L O S TÂ TO I M ÂT T E I J E E :
fabrizio brecciaroli
fabrizio.brecciaroli@gmail.com
+358 41 713 2612
KUÁSTIDEIJEE:
ČÁÁLLUP ANARŠKIELÂN!
w w w. a n a r a s k i e l a s e r v i . f i
MÁCCUM:
susanna kaartinen
susanna.kaartinen@gmail.com
Onnáá peeivi anarâškielâ várás lii huksejuumin noonâ luuhâm- já čäällimkulttuur. Anarâšâin lii vuoigâdvuotâ luuhâđ já čäälliđ jieijâs kielân, já sij láá-uv tääl čäliškuáttám äŋgirávt. Jieškote-uvlágán teevstâi täärhistmist já njuálguluhâmist lii šoddâm stuorrâ já tehálâš uási Anarâškielâ seervi tooimâst. Muáddi uđđâ kirje almostuveh jyehi ive, já anarâškielâlâš Wikipedia ovdán já vijđán jotelávt. Anarâškielâ sárnoi iäljáruššâm čällen uáinoo meiddei lostâtooimâst. Taan tove čalluuh láá puáttám käävci ulmust, mii lii ulâttâs Lostâžân. Já vuossâmuš čaalâ lii-uv uđđâ anarâškielâ luuhâm- já čäällimkuursâst, mon Iida lii máttááttâm taan kiiđâ Säämi máttááttâskuáv dáást (SMK). Kuursâ ulmen lii lamaš ruokâsmittiđ ulmuid čäälliđ eenâb anarâškielân. Kielâ já kulttuur iäláskittem ij kuittâgin kuoskâ tuše anarâšâi siärvádâhân. Taankiärdásii numerist mij peessâp uápásmuđ udmurtkielâ- já kulttuuraktivist Avgustinan, kiäm Tomi lii sahhiittâllâm Lostii várás. Avgustina muštâl mijjân tast, kii sun lii já maid sun parga, sehe Daur TV:st, mii lii vuossâmuš udmurtkielâlâš viermitelkkarkanava. Taan Lostiist mij uážžup luuhâđ meiddei Čuoivâg já Jievjâ -nommâsijn vuosijn já toi feeriimijn Sáárákáisá perruu kulen Pärttihist. Tastmaŋa Tiina čáálá jieijâs vistešaddoin Helsigist já čielgee mijjân, maht sun tipšo taid. Majemui pandemiaiivij ääigi vistešadoi tipš omist lii šoddâm pivnohis puđâldâs, já meiddei Lostii lohheeh pyeht ih vissásávt ávhástâllâđ Tiina ravvuiguin. Tääl ko anarâškielâst láá eenâb sárnooh, kiäh láá meddâl teikâ ääsih olgoenâmijn, te Lostii peht mij peessâp ain uápásmuđ jyehilágán staatáid já kaavpugáid. Taan tove Hana oovdânpuáhtá Praha kaavpug, kost sun aasâi nelji ive. Ton lasseen Jasmina čáálá Saksa viiđâd iveääigist ađai karnevaalist. Já loopâst Henna juátká jieijâs kirjeárvuštâllâmrááiđu. Taan tove Henna árvuštâl taggaar kirje ko Masa jo Mánudáást, mon lii čáállám Márjá-Liisá Olthuis. Tot lii vuossâmuš sämikielâg scifi-roomaan, já tondiet meiddei tehálâš lävkki ovdâskulij anarâškielâ noonâ luuhâmjá čäällimkulttuur huksiimist.
Fabrizio Brecciaroli
4
LOOSTŠ
ALMOTTÂSAH Čällee: Fabrizio Brecciaroli
Mii kulloo anarâškielâlii Wikipedian? Anarâškielâlâš Wikipedia (smn.wikipedia.org) lii tääl maailmist 207. stuárráámus Wikipedia. Cuáŋuimáánu loopâst tobbeen lijjii 4 216 artikkâlid, já meeri lassaan ubâ ääigi. Siämmást puáris artikkâleh peividuvvojeh já vijđeduvvojeh. Artikkâlij meeri lâi 3 762 skammâmáánu loopâst, 3 875 juovlâmáánu loopâst, 4 000 uđđâivemáánu loopâst, 4 043 kuovâmáánu loopâst já 4 111 njuhčâmáánu loopâst. Ulmen lii peessâđ 5 000 artikkâlân – já siämmást meiddei 200 stuárráámuu Wikipedia juávkun – taan ive loopâ räi. Wikipedia pargo ij lah tuše artikkâlij čäällim. Artikkâlij várás ferttee meiddei huksiđ infrastruktuur ađai luokaid, myensterijd já modulijd. Jis luokah, myenstereh já moduleh váldojeh fáárun, te anarâškielâlii Wikipediast láá jo masa 13 500 sijđod. Ulmen lii ain-uv čäälliđ tagarijd artikkâlijd, moiguin Aanaar škovlâ máttáátteijeeh já uáppeeh puávtáččii ávhástâllâđ. Majemui aaigij láá šoddâm ovdâmerkkân uđđâ artikkâleh siilbâst, elleesiilbâst, saahâdvuođâst já korâsvuođâst sehe kissáást já meccihaldâtKove: smn.wikipedia.org
tâsâst. Fáállun lii meid uáli informatiivlâš artikkâl čapis sormeest, mii sovâččij aaibâs pyereest škovlâkiävtun. Wikipedia lii kuittâg taggaar tiätusänikirje, et tot kolgâččij siskeeld jieškote-uvlágá nijd tiäđuid – ij tuše škovlâláid ávhálijd tiäđuid. Njuhčâ- já cuáŋuimáánust láá šoddâm el. artikkâleh Ukraina kuávluin, Italia kieldâin já ovtâstumstaatâlijn nissoončaittâleijein. Nisonáid kyeskee artikkâlij mere lasanem lii tehálâš, tastko mij viggâp huksiđ täsipiälálii Wikipedia. Tääl anarâškielâlii Wikipediast toh láá váhá paijeel 50 % puoh artikkâlijn, moh kieđâvušeh ulmuid. Suomâkielâlii Wikipediast vuod ulmuid kyeskee artikkâlijn suulân 80 % láá almain já tuše 20 % nisonijn.
Uđđâ tihtâkirje Kirječällee, taaidâr já musikkár Mariann Aikio uđđâ tihtâkirje “Mondiet piegah mäccih ain – Miksi tuulet aina palaa vat” lii almostum. Kirje lii kyevtikielâlâš: puoh tiivtah láá čallum sehe anarâškielân já suomâkielân. Kirje lii kuvvim Mariann Aikio nieidâ, kovvejeijee Kristina-Anne Aikio. Almostittemtilálâšvuotâ tollui Avveel kirjeráájust cuáŋui máánu 13. peeivi 2022. Mariann já Kristina-Anne Aikio muštâláin jieijâs feeriimijn kirje čälimist já kuvviimist. Ohjelmân kuulâi meiddei tivttáid vuáđuduvvee uánihisfilmâ. Anarâškielâ servi mediapargee Fabrizio Brecciaroli uásálistij tilálâšvuotân. Kirje lii vyebdimnáál. Jis tun halijdah uástiđ tom, te vääldi peri ohtâvuođâ kirječällei čujottâsân mariannaikio8@gmail.com. Kove: Kristina-Anne Aikio
5
BUDÂK OUR – Luuhâm já čäällim puáhtá hárjuttâllâđ maaŋgâi stijlâiguin
6
LOOSTŠ
Tekstâ: Iida Kerokoski Kove: Pixabay
Taan kiiđâ mun lam máttááttâm anarâškielâ luuhâm-
Tondiet mij lep porgâm aašijd váhá eres uáinust
já čäällimkuursâ Säämi máttááttâskuávdáást (SMK).
luuhâm- já čäällimkuursâst. Jyehi oho mun lam
Säämi máttááttâskuávdáš ij lah ovdil faallâm siäm-
adelâm päikkipargon luuhâđ maidnii anarâškielân
máálágán kuursâ anarâškielân, já mun peessim sun-
– kirje, lostâteevstâid, maid peri – já čäälliđ tast
dáttâllâđ kuursâ pajekielâlii kuursâ oppâmvuávám
luuhâmpeivikirje. Kuittâg mun jiem lah ettâm, ete
vuáđuld. Kuursâ ulmen lii lamaš ruokâsmittiđ ul-
“taan kuursâ ääigi kalga luuhâđ kyehti kirje”; jis nub-
muid kevttiđ lase anarâškielâ. Mun jiem lah vala piv-
be lohá oovtâ kirje peeivist já nubbe täärhist jyehi
dám uáppein macâttâs kuursâst, ađai jiem pyevti leđe
sääni sänikirjeest já kiergân luuhâđ tuše kyehti sijđo,
vises, oro-uvks sist, ete sij láá tääl ruokkâdub čälleeh,
te ijhân taggaar päikkipargoost lah mihheen jiermijd.
mutâ aainâs-uv sij láá peessâm čäälliđ uáli jo ennuv!
Mut veikâ kielâtááiđu tääsi ličij maggaar peri, te ohtâ
Ohtâ čuolmâ kuursâ sundáttâlmist lâi tot, ete mun
äšši lii siämmáálágán puohháid. Tot lii pargoäigi.
jiem ollágin tiättám, maggaar kielâtááiđu tääsi uáp-
Tondiet mun lam adelâm päikkipargon luuhâđ jyehi
pein ličij ovdilgo tiettim, kiäh sij lijjii. Lâi viehâ
ohhoost oovtâ tiijme jiemge oovtâ lovo. Siämmáánáál
tuođânálásâš, ete kuursân puátih viehâ maaŋgâlágán
mun lam porgâm meiddei čäällimpargoiguin: jyehi
uáppeeh: kiinii lii luuhâm anarâškielâ SMK:st já lii
hárjuttâsâst lii miinii ravvuid toos, mon ennuv toos
máttááttâllâm ennuv kielâoppâaašijd kielâoopâ teo-
kalga kevttiđ ääigi. Raavâ “čääli oovtâ siijđo” lii op-
ria vuáđuld, kiinii sárnu kielâ eenikielânis mut ij
peet eres äšši, jis čällee čáálá kyehti celkkuu oovtâ
veltihánnáá lah luuhâm tom škoovlâst teikâ oppâm
tiijmest teikâ jis sun lii uáli hárjánâm já jotelis čäl-
riävtuičäällim, já kiinii ij kenski määti ko vuáđuaa
lee. Tondiet raavân lii-uv lamaš om. “Čääli teevstâ
šijd mut lii uáli movtijdum puáttiđ fáárun. Jis kurssâ
sosiaallii median já keevti teevstâ sundáttâlmân já
ij lah meendugin kukke – 9 okkod, ohtii ohhoost – já
čälimân ohtsis oovtâ tijme. Lii aaibâs tuárvi, jis teks-
ulmui tääsi lii maaŋgâlágán, te maht väldiđ veikâba
tâ lii kyehti celkkuu kukke, jis peri kiergân muštâliđ
kielâoppâfáádáid, moh liččii ávháliih puohháid? Mon
ašijdis. Kukkodâh ij lah tehálâš, mut tot lii, ete tekstâ
ennuv tagaráid kannattičij kevttiđ ääigi?
šadda valmâšin.”
Mun jieš meridim, ete kannat mielâstubbooht kevt-
Tego puoh aašijn, main mij halijdep šoddâđ ain pye-
tiđ nuuvt ennuv ääigi ko máhđulâš toos, maid lep
rebin, te meiddei luhâmist já čälimist lii tehálâš tot,
puáttám kuursân porgâđ, ađai čälimân já luhâmân.
ete mij hárjuttâllâp ennuv já távjá. Jis anarâškielân
Kuursâ ääigi juáháš lii peessâm luuhâđ teevstâid,
čäällim oro vaigâdin, te puoh tehelumos lii, ete aal-
moh kiäsutteh suu, já čäälliđ maaŋgâlágán teevstâid:
gât kostnii. Vittnubálov minuttid peeivist puáhtá
aainâs-uv fiktiivlii mainâs, peivikirje, someteevstâ,
leđe tuárvi toos, ete kiergân čäälliđ muáddi celkkuu
Wikipedia-teevstâ já tiivtâid.
pajas. Toh pyehtih pyereest leđe tiivtâ, reeivâ teikâ
Älkkeht čuolmân lii, ete teevstâi čälimân kiävttá hirmâd ennuv ääigi. Tot ij tiäđustkin lah mihheen čuolmâid, jis äigi lii merettes ennuv já jis lii energia čälimân, mut táválávt toh noheh mottoom kooskâst. Jis raavâ lii tuše “čääli blogiteevstâ”, te sáttá leđe vaigâd miäruštâllâđ, mon korrâ pargo tot jiešalnees lii já
veikkâba kirje algâ. Ige tain kielâoppâaašijn teikâ čäällimfeeilâin kannat meendugin ennuv huolâttiđ – anarâškielâ kielâoppâ kale lii tommit mielâkiddiivâš, ete tast kale puáhtá huolâttiđ, jis peri haalijd, mut jis talle ij tuostâ čäälliđ maiden ko pala feeilâin nuuvt ennuv, te ij totkin lah pyeri.
mon ennuv ääigi tot váátá. Talle čäällim puáhtá or-
Tuáivu mield tagareh kuursah láá puátteevuođâst
roođ viehâ lussâdin.
ain eenâb. Mij anarâškielâ sárnooh lep viehâ čeepih
Siämmáš čuolmâ lii luhâmist. Maht kiästen ličij asto luuhâđ maiden, jis toos kolgâččij kevttiđ maaŋgâid peeivijd ohhoost siämmást ko kolgâččij eres-uv aa šijd porgâđ? Jis oro, ete kirje luuhâm várás kolgâččij leđe oles lávurdâh, te kuássin ij oostâ algâttiđ, já jis
čäälliđ, já lii ain suotâs luuhâđ uđđâ teevstâid uđđâ čällein. Te jis tust lii miinii teevstâid, mon lah halijdâm almostittiđ mut jieh lah tuostâm, te taa lii tunjin raavâ: čääli tállân Lostâžân teikâ räähti olssâd blogi, já čääiti teevstâ meid iärrásáid!
ij ollágin luuvâ, te luuhâm aalgâtmist šadda hirmâd vaigâd.
7
Kielâ- já kulttuuraktivist
Avgustina
sárnu telkkarist udmurtkielâ já illood internet máhđulâšvuođâin Tekstâ: Tomi Koivunen Koveh: Avgustina Mihailova já Daur TV
Udmurteh láá Ruošâst ässee aalmug. Sij sárnuh udmurtkielâ, mii lii suomâ-ugrâlâš ucceeb lovokielâ tego sämikielah-uv láá. Udmurtia täsiväldi ađai Udmurteennâm lii Moskova já Ural-
váráduv kooskâst, já tobbeen lii meddâl meiddei udmurtlâš aktivist, telkkarjođetteijee já
somepersovn Avgustina Mihailova, kiäst mun koijâdim muáddi koččâmuš. Sun muštâl váháš
tast, et kii sun ubâ liigin, maid sun parga eellimstis já maid sun jurdá eenikielâstis. Algâalgâlâš sahhiittâllâm lii rahtum udmurtkielân VK-viermisiijđost.
Tiervâ! Kii tun lah já kost lah pargoost?
kote-uvlágán udmurtlijn tábáhtuumijn já jieš-uv
Muu nommâ lii Avgustina. Tääl mun aasâm Ud-
algim leđe tain fáárust.
murteennâm uáivikaavpugist Ižkarist (ruošâkielân Iževsk) mut mun lam šoddâm Udmurtia täsivääldi Alnaš kuávlu Kuźobaj kylást. Mun poorgâm Aal-
Mun lam kuullâm tagarist ko Daur TV. Miigis tot lii, já maid tun tobbeen poorgah?
mugij ustevvuođâ táálust äššitobden já uásálistám
Daur TV lii vuossâmuš udmurtkielâlâš viermi
udmurtlij servij tooimân.
telkkarkanava. Tobbeen čäittih ubâ pirrâmpeei vi udmurtkielâlijd videopittáid, jieškote-uvlágán
Ij-uv lekken nuuvt, et tun lah luuhâm udmurtkielâ
Udmurteennâm staatâollâopâttuvâst? Maggaar lâi máttááttâllâđ tobbeen?
muide. Tom puáhtá keččâđ VKontakte-somesiij đost (VK) já daur.tv-nettisiijđost. Taan ive Daur
Tuotâ, mun luuhim udmurt- já uŋgarkielâ.
TV kanava teevdij kyehti ive! Mun jođettâm tääb
Mun halijdim korrâsávt tiettiđ čieŋâlubbooht
bin jyehi iiđeed Bur čuknajen! (‘Pyeri iiđeed!’)
mii jieččân kielâst já kulttuurist. Máttáátteijeeh
vuolgâttâs sehe lam meiddei eres vuolgâttâsâin,
muštâleh tobbeen ain pyellee čolmijguin jieijâs
main mun sáárnum mielâkiddiivái kuosijguin.
amnâsist. Mun lijkkojim puoh enâmustáá toos, et
Motomin mij ornip tábáhtuumijd Daur TV stu
stuárráámus uási oppâtiijmijn lâi udmurtkielân.
diost já lep njuolgâvuolgâttâsâin.
Puoh lasseen eidu tobbeen mun eleškuottim jieš-
8
vuolgâttâsâid, kylámainâsijd, konsertijd já ennuv
LOOSTŠ
Kale mun vissâ puávtáččim jieččân udmurtaktivistin koččođ. Mun kuittâg viigâm piäluštiđ udmurtlâšvuođâ eellimvyeimi, já mun išedâm tom nuuvt tego pastam. Ud murtlâšvuotâ tarbâšuvvoo uáli korrâsávt; mij nuorah iällup vájáldit jieččân madduid, levâttop udmurtlâšvuođâ vij đásávt tááláá elimist.
9
10
LOOSTŠ
Na maid tun jurdáh udmurtkielâ tiileest? Magareh láá udmurtkielâ táálááh čuolmah? Kalle ulmuu sárnuh udmurtkielâ?
Mun halijdiččim korrâsávt oskođ, et mii udmurtkielâ ij lappuu. Ton tiileest puáhtá ettâđ veikkâ mon ennuv. Vaidâlitteht tááláá ääigi párnááh ruoššâluveh iäge addii udmurtkielâ merhâšume. Puoh lii vaanhimij meerridmist: jis perrust sárnuh udmurtkielâ, te páárnáš-uv viggá tom sárnuđ, kulá kielâ já hárján toos. Kuittâg peivikiäčun teikkâ škoovlân monâdijnis párnááh sárnu škyetih ruošâkielâ. Siämmást škoovlâin-uv láá tääl ain ucceeb udmurtkielâ tiijmeh. Mun tiäđám, et maaŋgah udmurtkielâ máttáátteijeeh uárnejeh puohlágán tábáhtuumijd, kerhoid já kištoid udmurtkielân já -kulttuurân uápásmem várás, mut tot lii tuše tego miäldustoimâ, ij tot ohtuunis pijsáá. Udmurtkielâ sárnoi tááláš lohomeeri ij lah tárkká tiäđust, mut majemuu aalmugreekkig mield (ubâ Ruošâ aalmugreekkig, mii uárnejui ive 2010, toim. huámm.) udmurtkielân sarnuu vala paijeel 300 000 olmožid. Láá meiddei tagareh tábáhtusah, et olmooš äddee udmurtlâšvuođâs eskin rävisolmožin já talle máttááttâl kielâs. Muu ilosmit tot, et udmurtkielâ kiävttoo ennuv internetist. Láá ennuv resurseh uáiniđ já luuhâđ tom. Maid eres kielâid tun máátáh udmurtkielâ lasseen? Kuás já kost tun taid kiävtáh?
Udmurtkielâ lasseen mun máátám ruošâ- já uŋgarkielâ sehe váháš eŋgâlâš- já saksakielâ. Udmurtkielâ mun kiävt ám skipárijguin, perruin já internetist sárnudijnân. Ruošâkielâ mun kiävtám Ižkarist, kaavpijn já almolijn fiävruin jođedijnân. Uŋgarist meddâl leijee skipárijdânguin mun irâttâm kevttiđ uŋgarkielâ. Mun kiävtám eŋgâlâš- já saksakielâ uáli harvii: muusik kuldâldijnân teikkâ maađhâšdijnân (mut tot te kale tábáhtuvá harvii). Puáhtá-uv ettâđ, et tun lah udmurtaktivist? Maid tot tunjin meerhâš?
Kale mun vissâ puávtáččim jieččân udmurtaktivistin koččođ. Mun kuittâg viigâm piäluštiđ udmurtlâšvuođâ eellimvyeimi, já mun išedâm tom nuuvt tego pastam. Udmurtlâšvuotâ tarbâšuvvoo uáli korrâsávt; mij nuorah iällup vájáldit jieččân madduid, levâttop udmurtlâšvuođâ vijđásávt tááláá elimist.
Koveh: Avgustina Mihailova
11
Nabai maggaar lii tuu mielâst almolâš suomâ-ugrâlii lihâstuv merhâšume? Vâi lii-uv taggaar ollágin?
Tááláá ääigi suomâ-ugrâliih nuorah monnii suujâst iä innig tuubdâ nubij dis, vâi lam-uvks mun semmuumin? Oro kuittâg, et mun jiem tääl tuubdâ aktiivlijd suomâ-ugrâlijd nuorâid. Lihâstâh tarbâšuvvoo korrâsávt, vâi teivâččijm nubijdân já tiäđáččijm nubijdân aašijn já tiileest. Mij puohah kuittâg lep hyelhih. Mun ahevušâm ennuv tagarijd suomâ-ugrâlijd tábáhtuumijd, kost uážžu tiettiđ puohâi kulttuurist já uápásmuđ aktivistijguin. Lii uáli mielâkiddiivâš tiettiđ, et maht iälá jieijâs nálásâš hyelkkiaalmug. Muu tiäđui mield tun lah motomin aassâm aainâs-uv Uŋgarist. Lah-uv tun iällám sämmilij kulen?
Vaidâlitteht mun jiem lah vala iällám sämmilij kulen, mut mun oskom, et máhđulâšvuotâ vala šadda. Nuuvt lii, Uŋgarist asâdijnân mun uápásmuvvim Uŋgar aalmugân. Sij láá uáli ávusmielâliih, ain valmâšeh šoddâđ ustevin, ain irâtteh išediđ. Sii rijjâvuotâ ilosmitij muu. Láá-uv tust motomeh vuáváámeh puátteevuođâ várás?
Taat lii munjin vädis koččâmuš. Mun jiem lah tääl valmâštâllâm puátteevuotân várás maiden stuorrâ vuáváámijd. Mij ep tieđe, mii mijjân tábáhtuvá čuávuváá peeivi, nuuvt et mun irâttâm eelliđ ilolâžžân taan peeivi. Mun halijdiččim korrâsávt vala uáiniđ maailm. Munjin oro, et tun lah ain mottoomlágán vuolgâttâsâst teikkâ tábáhtusâst, mut lah-uv tun kuássin ovdil lamaš anarâškielâlii loostâst? Halijdah-uv tun vala ettâđ maidnii lohheid?
Mun jiem vala lah lamaš anarâškielâlii loostâst, nuuvt et kiijtám ennuv tággáár máhđulâšvuođâst! Ávudâm ennuv! Lohheid mun halijdâm vuolgâttiđ stuorrâ lieggâ tiervuođâid Udmurtenâmist! Uápásmuvvop!
Daur TV logo Kove: Daur TV
12
LOOSTŠ
Kuvvimtábáhtus Daur TV:st Kove: Daur TV Daur TV hovdâ Bogdan Anfinogenov Kove: Daur TV
13
14
Lättee lii kyepiráid njalahâs, mut tot ij Jievjâ iästám, ko šadoh láá uáli jo mielâkiddiivááh.
LOOSTŠ
UÁRBIS VYESIH čUOIVÂG JÁ JIEVJÂ Tekstâ já koveh: Sáárákáisá Seurujärvi
Kiđđuv 2021 muu peerâ vaaldij pááikán kyeh-
sohvá lâi meetter keččin. Mun-uv oođđim lättest
ti uárbis oresvyesi. Nube vyesi áldu ij hoittám já
aainâs-uv oovtâ iijâ já pággu mieđettiđ, ete tot ij
nube vyesi áldu lâi šoddâdâm jyemeháid, ige tast
lamaš hirmâd šiev saje uáđđiđ.
lamaš táiđu teikkâ asto hoittáđ kuohtuid.
Vyesih assáin táálu siste oovtâ mánuppaje, já mij
Vyesih ko poođijn mii pááikán, te ij kihheen lamaš
tuálvuim taid maŋgii peeivist olgos. Tuáivu lâi,
vises, ete eelliv-uv toh mon kuhháá. Ige kihheen
ete vyesih paškaččáin já cisâččáin olgos, mut tun
tuostâm adeliđ vuossijd noomâidgin, ko jis ellest
tiäđáh nuorâ elleid. Iävá toh lah perustum tast,
lii nommâ, te talle toos rähistuvá liijgás älkkeht ige
kost toh hoittáv hiivsigeeđees.
talle tast viišâ luoppâđ. Mij talle nomâttijm vuosijd soksâmij mield. Nubbe lâi čuoivâg já nubbe lâi jievjâ. Veikkâ taah vyesiriävuh passijn eelliđ, te toh iävá finnim ubâ olmâ noomâid. Taan-uv peeivi toh lává tuše Čuoivâg já Jievjâ.
Oovtâ muddoost keesi vyesih lijkkuin viälláđ olgouuvsâi tyehin, já talle ain koolgâi várugávt lekkâđ uuvsâ. Muu uábbi čaalij uuksân laapu mast luuvâi “Váárut vuosijd!” já kiinii eres lâi lasettâm maŋeláá siämmáá laapun “Toh volliittává!”. Iävá
Vuosijd koolgâi piemmâđ puttâláin motomijd
toh luhhoost volliittâm, mut viälláin nuuvt kuhháá
ohoid moddii iijâst. Ton ääigi lâi táválâš uáinu,
uuvsâ vuástá, et vijmâg lâi pággu sirduđ meddâl
ete kiinii muu perrust lâi lättest uáđimin, veikkâ
oovdâst.
15
Ko lijjii pakkâsumos peeivih, te mij aalgijm tuálvuđ vuosijd juuhân käälliđ já čuáskuttâllâđ. Toh čuávoin mielâstis čáácán eromâšávt talle ko ulmust lâi mielkkiputtâl fáárust. Talle mij piemâim vuosijd čääsist. Tot lâi ulmuid-uv pyeri vyehi čuáskuttâllâđ. Motomin ko kiinii eelij vuojâdmin, te eromâšávt Jievjâ vuolgij vuoijâđ maajeeld. Vyesi vissâ juurdij, ete ulmust lâi puttâl fáárust já sun halijdij tiäđust-uv mielhi. Vyesih ko šoodáin stuárráábin já algijn jotteeđ iäváge toh tuše pissoom mii táálu aldasijn, te toh kavnáin muu ááhu šiljo. Tobbeen vuosijn lâi-uv juhlepevdi! Toh puuráin ááhu raasijd já šaddoid, maid jo kavnáin, já te koolgâi ceggiđ ááhu šiiljon ääiđi, amas toh puoh raasijd puurrâđ. Tääl 2022 täälvi já kiđđâtäälvi Čuoivâg já Jievjâ lává lamaš eres poccuigijn ääiđist. Muu uábbi ain tyellitälli luáštá vuosijd piäiván ääiđist olgos, te vyesikyevtis pyehtiv uuccâđ jieijâs purrâmâš já jotteeđ. Táválávt toiguin joteh motomeh eres-uv poccuuh, maid muu uábbi koččo pärnivahtân. Talle ko lii eehidpiemmâm äigi, te muu uábbi viäžžá vuosijd maasâd ááiđán já addel pärnivavttáid váhá fuođârijd pälkkin. Vala ij lah tiätu, maggaar puátteevuotâ vuárdá Čuoivâg já Jievjâ. Aainâs-uv toh pääcciv vissásávt juurrâđ mii pääihi alda pirrâ ihán. Táválávt áálduh maneh keessiv miäcán, iäge mudoigin nuuvt äŋgirlávt oro päikkipuásujin, mut sarvah já späiliheh joreh ennuv pääihi alda. Uážžu uáiniđ, maid Čuoivâg já Jievjâ porgâv, mut oskoččim, ete toh pissoov ain päikkipuásujin.
Paijeen: Jussá Seurujärvi uáđimin lättest, ko sun lii koccáám iijâ vuosijgijn já piemmâm taid. Kaskoo: Jievjâ já Čuoivâg šiettáin pyereest pennuu madrâs oolâ. Vyellin: Šiljoost ij puáhtám porgâđ maiden ohtuu. Vyesih tuđháin ain, maid kiinii pargeeld. Paijeen: Vyesih láá šoddâm pyereest já styeresin, iäváge toh lah raavzah.
16
Vyellin: Válburpeeivi kunnen Máiju Siggá Seurujärvi máálái vááimuid vuosij pootân ruopsisruotâssappijn.
LOOSTŠ
17
hodašetsiv
uM Mun jiem nuuvtkin peerust epitáválijn šaddoin, main ulmuuh tääl mäksih maaŋgâid čuođijd euroid. Munjin vistešadoh ovdâsteh hiđes eellimvyevi já pyereestvaijeem. Vistešadoi tipšom lii meid hirmâd suotâs ohtâsâš puđâldâs párnáin.
Tekstâ já koveh: Tiina Jäppinen
Majemui pandemiaiivij ääigi ruánáášadoh ađai
Must lii pääihist šiev tile ko láá sehe nuorttii-
vistešadoh láá šoddâm pivnohis puđâldâssân.
bellaasah, moid iđedispiäiváš páštá, ete uáli
Mučis ruánáášadoh čiŋâtteh pääihi, já tain láá
piäiváás máddáábellaasah. Mun njuoskâdâm
meid positiivlâš vaikuttâsah tiervâsvuotân ja
já sovđâdâm šaddoid ohtii ohhoost, peic kesi-
pyereestvajemân eromâšávt kaavpugulmuid.
kuumeest täävjib. Šoddâmpaajeest mun adelâm
Vistešadoh kepideh streesi tego meecist jot-
šaddoravâdâs ain ko muštám. Šaddovuálážin
teem-uv. Vorâs tutkâmuš mield joba muáddi
mun kiävtám táválii ruánáášaddomulde, moos
vistešado vijđedeh pääihi mikrobnääli.
mun siävuttâm suullân kuálmádâs rukkočievrâ.
Stuorrâ uási jieččân vistešaddoin mun lam uážžum muu eenist. Sun lii váldám čuápuid ennišadoinis já lii ruotâsmittám taid čäcilaasâst ovdil ištâdem. Munjin vistešaddopuđâldâs lii
tiervâsin. Must láá ohtsis 14 vistešaddod, já tääl mun muštâlâm lase rákkásumosijn vistešaddoin.
rähis já luándulâš uási elimist já šalde maŋ-
Jis mun muštám rievtisnáál, te muu puárásu-
gáid pärnivuođâ muštoid. Mun jiem nuuvtkin
mos vistešaddo lii ruttâmuorâ (rahapuu, Cras
peerust epitáválijn šaddoin, main ulmuuh tääl
sula ovata). Mun ostim tom ive 1999, ko vär-
mäksih maaŋgâid čuođijd euroid. Munjin vis-
rejim jieččân pááikán oppâmpäikkikoodán. Tot
tešadoh ovdâsteh hiđes eellimvyevi já pyereest
lii ohtâ táválumosijn vistešaddoin, tastko tot lii
vaijeem. Vistešadoi tipšom lii meid hirmâd
uáli jo älkkee hoittáđ. Tast lii šiev saje máddáá-
suotâs ohtâsâš puđâldâs párnáin.
piäláá lasâkuárvi alne, kost pijssáá čuovâ. Rut-
Muáddi sääni kukáidân tipšomist. Tehálumos lii čuovâmeeri jieškođe-uv kuká táárbu mield.
18
Návt mulde piso luáđhusin já šadoi ruottâseh
tâmuorâ häämist puáhtá uáiniđ, mii peelijd lii lamaš eenâb piäiváá kulij. Nuuvt räähis puáris ustev tot lii.
LOOSTŠ
Ruttâmuorâ
19
20
LOOSTŠ
Stuorrâposlinkukkáást (isoposliinikuk ka, Hoya carnosa) puátih mielân ennuv muštoh pärnivuođâstân. Ennišaddo lâi algâaalgâst muu ááhu enijpeiviskeŋkkâ 60-lovvoost. Tot varrij mii pááikán, ko ákku ij innig puáhtám aassâđ päihistis. Tääl ennišaddo lii jo kulnâm, mutâ čuápuh vajeh pyereest. Stuorrâposlinkukká lii kuárŋoošaddo, mast láá uccâ, kuovgisruopsis kukáh. Liäđusist láá suullân 10–20 kukkád, já jyehi kukkáást láá vittâ lieđiloostâ. Taan ive tot ij lah vala kukkim.
Juovlâkaktus (joulukaktus, Schlumber gera x buckleyi) lii ohtâ muu rákkásumosijn šaddoin. Taat viiđâihásâš kaktus lii lostâčuáppu muu eeni juovlâkaktu sist, mii lii jo paijeel 40 ihheed puáris. Puáris juovlâkaktuseh láá uáli mávsuliih aalmuglâšaarnih, iäge toh kavnuu kukkákäävpist. Távjá ulmuuh siävutteh taid eres kaktusáid tego skammâmáánukaktusáid teikâ pessijâškaktusáid. Juovlâkaktus loostâin iä lah ollâgin áŋálduvah, já ton kukáh láá ain šeriskuovgisruopsâdeh. Ko pieijim muu juovlâkaktus kove Facebook vistešadoh -juávkun, te mun ožžum kulmâlov viestâd ulmuin, kiäh halijdii čuápuid muu juovlâkaktusist.
21
Muu stuárráámus vistešaddo lii kolibrikukká (kolibri kukka, Strelizia reginae) ađai paradiislodekukká. Tot lii uážžum noomâs liäđusis mield, tastko tot sulâstit kolibrilode. Kolibrikukká lii masa áinoo šaddo, mon mun lam uástám kukkákäävpist. Mun halijdim orroomvistásân stuorrâ kuká já lijkkuustuvvim taan čuálččáás šaadon. Tot maavsij suulân 70 eurod Plantagenist moonnâm keesi. Tot kal lii jo šoddâdâm maaŋgâid uđđâ loostâid já lii tääl jo meetter alosâš. Hirmâd pivnohis já trendlâš vistešaddo lii tääl stuorrâstálulostâ (jättipeikonlehti, Monstera deliciosa). Ton stuorrâ já mučis loostah láá uáli jo fijnáseh, já tot šadda jotelávt čuovâdis saajeest. Stáluloostâ šoddâm puáhtá tuvdeđ já cogâdiđ ovdâmerkkân sobijgijn, mutâ mun lijkkuum toos eenâb, et tot lii nuuvt rijjâ ko máhđulâš. Mun ožžum stálulostân jieččân ustevist moonâm ive, já talle tast lijjii kulmâ loostâ. Tääl tot lii jo viehâ styeres, já oovtâ čuápu-uv mun lam jo čuopâstistám.
Kiinaruusu (kiinanruusu, Hibiscus rosa-sinensis) lii ain lamaš ohtâ muu jiellâhšaddoin. Já mun tárguttâm puáris kiinaruusu nääli, mast láá šerisruopsis kukáh já tevkisruánáá já kildee loostah. Muu ennuu káálgust lii maŋgâlov ihheed puáris kiinaruusu, mutâ muu enni ij lah kuássin luhostum šoddâdiđ čuápuid tast. Tääl algâive mun oinim stuorrâ, korâdis kiinaruusuid muu viiljâ pargosaajeest. Jiemhân mun puáhtám monâttiđ tággáár máhđulâšvuođâ já nuuvtpa mun čuoppim tast uávsi já tolvum tom pááikán. Talle ij lamaš nuuvt pyeri äigi väldiđ čuápuid ko lâi koskâtälvi. Čuáppu lii tääl lamaš čäcilaasâst jo kulmâ mánuppaje, já mun vala-uv lam vyerdimin vuosmuu ruottâs. Tääl mun ruhâdâlâm, ete tot selvân já šodâškuát. Eŋgâlsuájá (enkelinsiipi, Begonia corallina) kulá begoniai šaddojuávkun. Tot lii levânâm čuáppun tuuveest tupán jo ihečyeđe verd. Eŋgâlsuájá lii kočodum-uv ááhukukkán, ige totkin kavnuu kukkákäävpist. Muu enni kaavnâi eŋgâlsuájá čuápu suámsurtorist muáddi ive tassaaš, já ko tot šadda nuuvt jotelávt, te mun-uv lam uážžum jo jieččân čuápu. Kuká nommâ puátá lostâi häämist, ko toh sulâstiteh eŋgâl suájáid. Tot kukkij moonnâm keesi já ton kuovgisruopsis, uccâ kukáh noiguu kiästuin. Eŋgâlsuájá lii kal lijkkuustuttee vistešaddo.
22
LOOSTŠ
23
AH RP Tekstâ: Tekstâ: Hana Kalábová Koveh: Zuzana Vorlíková já Wikimedia Commons
Praha lii Tšeeki uáivikaavpug. Tot lii meiddei Tšeeki stuárráámus kaavpug. Tobbeen ääsih suullân 1,3 miljovn olmožid. Praha lii staatâ kulttuurkuávdáš já puáris kaavpug, kost assii Tšeeki kunâgâsah já motomeh Nuorttâriijkâ-Uŋgar kiäisáreh. Tobbeen tábáhtuvvii teháliih historjáliih tábáhtusah nuuvt ko Praha defenestraatio, mii algâttij kuulmâlovihásii suáđi, teikkâ saameetvääldikomettem. Tobbeen láá meiddei iänááš škoovlah ubâ staatâst, já maaŋgah nuorah vyelgih uápuidis maajeeld Prahan. Mun lam ohtâ sist. Mun värrejim Prahan uccâ kaavpugist, kost ääsih suullân 7 000 olmožid. Eellim lâi Prahast uáli ereslágán ko päikkikaavpugist. Jyehi saajeest lijjii hirmâd ennuv ulmuuh, já puohâin lâi ain huáppu kuusnii. Kááđuin lâi larmâ jyehi tove já lâi vaigâd uáđđáđ. Mun jiem puáhtám väzziđ jyehi saajeest teikkâ moonnâđ pyeráin, mut mun ferttejim kevttiđ juávkkujotoluv. Aalgâst mun láppojim kaavpugist jyehi peeivi, ko tot lâi nuuvt styeres. Muu uđđâ elimist lijjii hirmâd ennuv uđđâ ääših, mut tot lâi uáli hitruu já mun hárjánim toos jotelávt. Prahast láá puohlágáneh škoovlah. Tobbeen puáhtá máttááttâllâđ veikkâ maid matematikist teologian, restauristmist ekonomian, talhâstiettust čaittâleijeetaiđui. Te lii uáli hitruu teivâđ ulmuiguin ja uápásmuđ uđđâ suorgijd. Muu mielâst lii tehálâš teivâđ meiddei ulmuiguin jieijâs uáppusyergi já kublâkkâs ulguubeln. Eromâšávt pehtilis tääpi uápásmuđ nubij uáppeiguin lii aassâđ uáppeeasâttuvvâst. Tšeekist uáppeeh táválávt ääsih siämmáá visteest nubij uáppeiguin, já kievkkân lii ohtâsâš ubâ kiärdán, ađai tobbeen tiäivá eres uáppeiguin uáli älkkeht. Asâttuvâst ij kale kavnuu luuhâmráávhu. Ko uáppeeh tarbâšeh luuhâđ iskosáid teikkâ čäälliđ seminaarpargoid, te sij kalgeh vyelgiđ kirjeráájun teikkâ nube sajan. Must lâi tuše ohtâ visteskippáár, mut kuittâg lâi vaigâd vuáijuđ luhâmáid ko nubbe olmooš lâi siämmáá siemin visteest. Motomin oroi, ete ulmuuh lijjii jyehi saajeest, ige kihheen lam kuássin ohtuu. Mut luhhoost Praha kirjeráájuh láá rávháliih já kaavpugist láá meiddei ennuv muorâstuvah, kost puáhtá muássuđ.
24
Ollâopâttuv uuvsâst uáinoo Praha lanne. Rađevávnu jotá táálu lappâd uáli távjá. Kove: Zuzana Vorlíková
LOOSTŠ
Ollâopâttuv táálu lii aaibâs kaavpug kuávdáást. Kove: Zuzana Vorlíková
Praha lii stuorrâ kaavpug, já juávkkujotolâh tuáimá pyereest. Tot lii hälbi (aainâsuv uáppeid) já jotteel. Prahast joteh buusih, rađeváávnuh, kárbáh já metro. Metro lii tain jotelumos. Kove: Wikimedia commons
25
Prahast láá jyehi peeivi puohlágán konserteh, ovdâmerkkân punk, klassisâš muusik, jazz teikkâ pop. Prahast láá meiddei ennuv teattereh, iheklubih, museoh já puđâldâskerhoh. Jyehi olmooš kávná maidnii, maid jo halijdiškin porgâđ. Lii vaigâd tulkkâđ Prahan. Já pyeremus äšši: ko lii máhđulâš uážžuđ uáppeevuáládâs masa jyehi saajeest, te konserteh, museoh jna láá uáli häälbih. Já jis ruttâ kuittâg nohá ige peesâ konsertân teikkâ museon, te puáhtá tuše väzziđ historjálii kuávdáást já ain kavnâđ uđđâ uccâ kujáid já mielâkiddiivâš tááluid. Praha lii uáli hävskis kaavpug, já tobbeen ain tábáhtuvá miinii. Jis kuittâg tolkká kaavpugân teikkâ jis kaavpugeellim šadda liijkás intensiivlâžžân, te kaavpugist piäsá jotelávt meddâl. Praha lii kuávdoo staatâ, ige tast lah kuhes mätki nubbijd mielâkiddiivâš soojijd, já toh kale Tšeekist pijsájeh. Junáh já linjâšautoh láá meiddei häälbih já toh joteh távjá. Mun aassim Prahast nelji ive já nuuvttii jiem uáinám puoh, mon kannat uáiniđ. Ain ko mun moonâm maassâd, te kaavnâm uđđâ mielâkiddiivâš aašijd. Avžuuttâm puoh háid, kiäin lii máhđulâšvuotâ, uápásmuđ ton sajan.
Praha ij lah tuše tievâ tábáhtusâin, laarmâst já huušâst. Tobbeen láá meiddei sajeh, kost puáhtá muássuđ. Kove: Zuzana Vorlíková
Kirjerááju lii meiddei rávhálâš saje.
26
Koveh: Zuzana Vorlíková
Juhâriddo lii nuorâi pivnohis saje. Tobbeen láá meiddei konserteh já eres tábáhtusah.
LOOSTŠ
Vyellin já uálgispeln: Jis tolkká Prahan já haalijd jotteeđ nube sajan, te tot lii uáli älkkee. Ko Praha lii staatâ uáivikaavpug, te tobbeen joteh linjâšautoh já junáh jyehi sajan. Talle puáhtá jieš valjiđ, haalijd-uv eenâb uáiniđ historjálijd soojijd, vâi kiäsut-uv luándu eenâb. Kuuvijn láá Karlštejn lanne já Adršpach suojâlemkuávlu.
27
28
LOOSTŠ
VIIÐD Â IVEÄIGI SAKSAAST Tekstâ já koveh: Jasmina Schreck
Eteh, et Säämist láá käävci iveäigid. Saksaast toh láá tuše vittâ. Ohtâ tain lii aaibâs ereslágán ko eres nelji iveääigi. Viiđâd iveääigi lii táválâš, et arva teikkâ šliättá, mut vala-uv táválub lii, ete arva ivnáás pävirpittáid. Oovtâ peeivist iänááš ulmui njune muttoo ruopsâdin já siämuneh veikkâ ruánáájin. Motomáid ulmuid šaddeh čuárvih, motomáid vuod seibi. Ton lasseen ulmuuh lättejeh paifakkist uáli omâsávt. Ovdâmerkkân sij iä moonâ innig káávpán uástiđ njálgáid, peic noreh taid kááđu alne tego luámánijd jeegist. Sij pivdeh suklaatuálbusijd lappâdvyeijee traktorist, mii kiäsá stuorrâ váávnu. Motomeh masa jo hiäŋgájeh váávnust kiddâ tego kumppi sorvâpiivdost. Lii karnevaaläigi. Karnevaal algâpuáttim lii älkkeemus iberdiđ, ko kiäččá karnevaal-sääni etymologia. Saksakielâ sääni Karne val vuáđuduvá läättinkielâ sáánán “carne levare”, mii čuujoot vástuääigi piärgu meddâl väldimân. Karneval lasseen saksakielâst lii kiävtust meid nubbe sääni, Fast nacht. Taan-uv säänist uáinoo ohtâvuotâ vástuááigán. Fastnacht uáivild puustavlávt “ijjâ ovdil vástuääigi”. Karnevaal äigipuddâ lii-uv čonnum vástuááigán, já juhleäigi lii suullân čiččâm okkod ovdil pessijái. Tondiet totkeeh nabdeh, ete ärbivyehi šoodâi ristâlâš koskâääigi. Ulmuuh juhloh-uv karnevaal eromâšávt katolilâš kuáv luin. Aalgâ rääjist tehálâš ärbivyehi karnevaalist lii lamaš purâdem. Tondiet ko vástuääigi ij uážžum puurrâđ piärgu, moonijd, vuojâ, mielhi ige pyeidi, te ulmuuh purrii taid ennuv ovdil vástuääigi. Váhá maŋeláá karnevaalist šoodâi meid ive tehálumos äigi maskiimân. Ulmuuh kárvudâteh puohlágán huáđđon: nuáidin, piirun teikkâ
29
30
LOOSTŠ
monnii ellen. Nuáidin já piirun kárvudâtmist šoodâi piiv noh tondiet ko kirkko aalgij mottoom kooskâst uáiniđ karnevaal suddogâs já paas juhlen, já ulmuuh halijdii tondiet kompâlâššâđ eidu tágárij kárvuigijn. Onnáá peeivi karnevaaleh pišteh Saksaast kuttâ peeivi. Tuorâstuv ovdil laskijái tijme 11:11 karnevaaljuhleh älgih já koskoho laskijái maŋa toh noheh. Köln kuávlust karnevaaltuorâstuv, ađai Weiberfastnacht-peeivi, lii taggaar ärbivyehi, et nisoneh čyeppih almai kraavaat luovâs. Ärbivyehi šoodâi ton ääigi ko almain lâi puoh väldi ohtsâškoddeest, mut karnevaal ääigi puoh lâi eresnáál, já nisoneh lijjii toh, kiäh meridii. Kölnist vuossargâ lii puoh tehálumos peivi, tastko talle stuorrâ paaraat jotá kaavpug čoođâ. Paratist láá fáárust muusikjuávhuh já jieškote-uvlágáneh váávnuh, moi alne čuážžuh ulmuuh, kiäh leggisteh puohlágánijd njálgáid, pááluid, sierâid, kukkáid já eres tiiŋgâid keččeid. Majemuu váávnu alne láá ain kulmâ ulmuu: prinssâ, nuorâ nissoon já tálukandâ. Köln uáivipaaraat lii Saksa stuárráámus, já tom čäittih meid televisiost maŋgâ tiijme. Taan stuorrâ paaraat lasseen láá meid ucebeh parateh, moh joteh eres kaavpug oosijn já eres kaavpugijn já siijdâin. Eromâšávt siijdâin lii aaibâs máhđulâš finniđ taggaar paratist meid sehhii tievâ puurrâmšaddoid tego porkkanijd, seller já purjosiipuul. Ulmuuh kárvudâteh onnáá peeivi puohlágán huáđđon, veikkâba narrân, tiigerin, bananin teikkâ tiälkkutivren. Puoh lii máhđulâš, já puoh lii ivnáá. Mut karnevaal ij lah tuše suotâstâllâm, veikkâ tot lii-uv stuorrâ uási taan juhleest. Karnevaalist ulmuuh távjá väldih pele meid äigikyevdilis ohtsâškodálijd já pooliitlijd fáddáid, mii uáinoo eromâšávt paaraat váávnuin. Karnevaalhân lii jo kuhháá lamaš taggaar juhle, mon ääigi maailm lii váhá ereslágán ko táválávt. Njuolgâdusahkin iä veltihánnáá lah siämmááh ko eres aaigij, já eromâšávt haldâšeijeid já politikkárijd uážžu pilkkediđ. Taan ive puoh lâi tuođâi-uv viehâ ereslágán, ko karnevaaleh algii. Kuovâmáánu 24. peeivi ličij kolgâm leđe karnevaalij vuossâmuš peivi, mut tego mij puohah tiettip, te siämmáá peeivi maailm koccái toos, ete Ruoššâ volliittij Ukraina. Taan tiileest ulmuuh iä annaam hiävulâžžân juhlođ kááđui alne siämmást ko Euroopist lii suáti. Nuuvt te keevâi taan ive, ete puoh tábáhtumeh macâttuvvojii. Sajan poođij mielâčááitus Ukraina suáđi vuástá siämmáá vuos saargâ ko stuorrâ paaraat ličij lamaš. Já liihân tot ohtâ karnevaal uulmijn-uv: väldiđ pele äigikyevdilis aššijd.
31
32
LOOSTŠ
Kirjeárvustâllâm: Masa jo Mánudáást Anarâškielâ servi ry, 2022
Tekstâ: Henna Aikio Koveh: Anarâškielâ servi ry já Suomen Pipliaseura, Anu Tuomainen
Marja-Liisa Olthuis čäällim já Anarâškielâ seervi kuástidem Masa jo Mánudáást (2022) lii vuossâmuš sämikielâg scifi-roomaan. Komovuotâhuáđđookyevtis karttâv vahâgist päikkikuávlustis Mánudáást Eennâmpáálu asan, já sunnuu viggâmuš peessâđ maasâd pááikán lii kirje jiäráskittee juonâ. Kirje lii uáivildum nuoráid, mut kal tom rävisolmooš-uv lohá. Roomaan aalgâbeln komovuotâhuáđđooh nuorâ Codex já suu eeči láá uáivipersovneh, kiäi čoolmij čoođâ lohhee uáiná tábáhtusâid. Eennâmpállu lii sunnui vie res, mut Codex Robonaut-piergâs iššeed sunnuu addiđ omâs Tellus. Tego scifin kulá-uv, puohlágáneh teknisiih piergâseh láá teháliih juonâ tááhust, já kirječällee lii-uv porgâm stuorrâ pargo toi utkâmist teikâ tutkâmist. Uási tekniikist lii olmâ komovuotâtekniik, mut uási lii kirječällee mielâkuvviittâs čuávdus. Kuábáš peri jo lii-uv, pargo ij lah mahtengin älkkee. Anam kal áárvust tom, maht Olthuis lii vuáijum áášán. Motomij oosij kal oro, ete ucceeb-uv tutkâmpargo ličij pijssám jieš kirjeest, mii lii paijeel 300 sijđod kukke. Nube tááhust kirje kielâ lii viehâ älkkee luuhâđ, ige teknisâšvuotâ hettii luuhâm. Suullân pelimuddoost uáinu muttoo: komovuotâ huáđđookyevtis pääcciv tuáhá, já puáris astronautskipárušah Geno, Mikkâl já Reedrik láá loppâuási uáivipersovneh. Sii vaigâdis pargo lii tuálvuđ huáđđoid maasâd pááikán, veikâ ohtâgin sist ij lah iällám 50 ihán komovuođâst. Tääl lohhei čiälgá, maht komovuotâmáátkán rahttâttoo. Fáárust lii kuittâg fiktiouási-uv: Codexist lii Robonaut-piergâs lasseen ucedempiergâs, já puohlágáneh olâttâsah šaddeh. Jiem määti ettâđ, hettee-uv nuorâ lohheid tot, ete komovuotâhuáđđookyevtis pääcciv mainâsist tuáhá, mut must oro, ete pelimuddoost ovdâskulij roomaan muttoo eenâb joba rävisulmui scifi-kirjálâšvuottân. Lii váhá šaali, ete komovuotâhuáđđoi uáinu páácá meddâl. Motomeh savâstâlmeh sunnuin vala láá, mutâ ennuv suoi iävá innig lah aktiivliih. Tiäđust-uv komovuotâhuáđđoi
Masa jo Mánudáást Kove: Anarâškielâ servi ry
Marja-Liisa Olthuis Kove: Suomen Pipliaseura, Anu Tuomainen tiätuláván syeligâsvuotâ piso pyerebeht, ko suoi iävá muštâl lohheid puoh. Stuárráb čuolmâ ko komovuotâhuáđđoin ucce uásáš loppâuásist lii kuittâg-uv tot, ete ubâ romanist iä lah nisoneh fáárust. Ij-uv komovuotâ kuulâ ollágin nisonáid? Mun jo viggim jieš luuhâđ oovtâ astronautijn nisonin tanen ko nommâ Geno ij njuolgist muu mielâst lamaš almaa nommâ, mut kuhháá tot ilo ij pištám, ko lâi jo saahâ ”hiäráin”. Puohah, kiäh láá enâmist fáárust komovuotâhuáđđoi fiäránijn, láá almaah. Jis nisoneh lááuv fáárust, te sist iä lah noomah. Áinoo nieidâ, kiäst lii nommâ, lii Codex nieidâskippáár, mut sun ij peesâ porgâđ maiden – sun lii fáárust tuše Codex jurduin. Tot lii hirmâd stuorrâ šaali. Nuorâ nieidâ ennin já máttáátteijen halijdiččim kale, ete suhâpeelij roolih iä liččii puárisáigásiih já čovgadeh. Mon immâš tiet komovuotâ já tekniik liččii tuše almai várás? Nisonij váilum hettee luuhâm mottoom kooskâst viehâ ennuv-uv, mut puáris astronauteh láá kuittâg-uv viehâ sympaatliih, já sii koskâsâš huumor lii aaibâs hitruu. Loopâst lii jiäráskittee čuávvuđ kirdemmääđhi máánun. Kirdemmääđhi ráhtádâtmist já jieš kirdem ääigi iättoo távjá, maht tobdoin ij lah saje komovuođâst ko puoh huámmášume kalga kiddiđ tekniikân. Ulmuuh iä kuittâggin lah mohkin mašinijd, já komovuotâmääđhist pajaneh meiddei jurduuh já tobdoh. Puáris astronaut skipárušah uáinih Eennâmpáálu komovuođâst aaibâs eresnáál já halijdeh muštottiđ puohháid, mon herkis, eromâš plaaneet mist lii, já maht tast kannat anneeđ huolâ. Tot lii-uv uáli jo šiev fáddá smiettâđ meiddei luvâdijnis. Anarâškielâ taarbâš maaŋgâmuđusii kirjálâšvuođâ, já Olthuis lii tääl pieijâm scifikirjálâšvuođâ joton. Takkâ sunjin stuorrâ pargostis. Jis sun juátká vala taan pálgá, te tuáivu mield fáárun peesih meiddei aktiivliih nissoonpersovneh.
33
Kovehástu:
Mučis argâ Tekstâ já koveh: Nanna Rytkönen
Mun lam Nanna Rytkönen já mun lam aassâm Suáluičielgist tääl vittâ ive. Argâ lii eromâš muččâd tääbbin kiđđâtäälvi, ko piäiváš páštá já cuá ŋ ui kuáddá jottee. Mun vuárdám kuittâg jo movtigávt keesi já ton ma ŋ a muu mielâiveääigi, čoovčâ.
Rijjâpeeivi mun irâttâm kiergâniđ tuoddârân iđedispeeivi, kuás kuádádâh lii vala pyeri, ovdil ko cuáŋui timmáán ehidispeeivi piäiváduvvâst. Taan ive pessijái ääigi Suáluičielgist lâi eromâš šiev čuoigâmsijvo.
34
LOOSTŠ
35
36
LOOSTŠ
Čižetpeln: Maailm lii kal muččâd talle-uv, ko piäiváš ij pääšti. Mun lijjim čuoigâmin Äijihjäävri alne, ko purgâ muutij ubâ enâduv čapisvielgâdin já tuše taat uccâ suolluš oinui ovdiibeln. Nuuvtpa mun toollim kähvipuudâ tassaaš ko almerobdâ oppeet oinuuškuođij. Uálgispeln: Mun rähistâm čuoigâđ eromâšávt kiđđuv, ko olgon lii čuovvâd vala pargopeeivi maŋa-uv. Sämicissááš poođij tiervâttiđ muu čuoigâmmohheest, veikkâ must ij lamaškin mihheen heerskuid fáárust toos. Vyellin: Ain ij taarbâš moonnâđ kuhás, ko puáhtá kavnâđ mučis já imâšlâš aašijd. Mun ihástâlâm távjá luándu uccâ immâšijd, tego smavvâ detaljijd muotâčalmeest.
37
Mun poorgâm äššigâspalvâleijen já halijdâm ton vyestitiäddun viettiđ rijjâääigi távjá ohtuunân. Mun rähistâm jotteeđ tuoddârist, táválávt aaibâs ohtuu já ulmettáá.
38
LOOSTŠ
Čohčuv mun nuurâm muorjijd já kuobbârijd. Noomâs mield herskutatti lii muu mielâhersku, já herskutattisushi lii muu kievkkân spesialiteet.
39
Keessiv mun viettiim ennuv ääigi kesituuveest, kost mun lijkkuum kuálástiđ, vuoijâđ já sávnuđ. Káiduspargo puáhtá porgâđ veikkâ tuve šiljoost siämmást ko kuldâl luudijd.
40
LOOSTŠ
Maggaar lii tuu mučis argâ? Jis halijdah uásálistiđ háástun, vääldi ohtâvuođâ toimâtteijei: anaraslosta@anaraskielaservi.fi
41
RÄHTEEH
FABRIZIO BRECCIAROLI
SUSANNA KAARTINEN
HENNA AIKIO
Fabrizio lii vuálgus Italiast. Sun áásá tääl Sveeicist, mut sun lii távjá Anarist pargo tiet. Sun lii luuhâm anarâškielâ Oulu ollâopâttuvâst já valmâštui filosofia maisterin njuhcâmáánust 2022. Sun lii porgâm Anarâškielâ seervi mediapargen čohčâmáánu 2019 rääjist.
Susanna lii freelancer arkkiteht já graafisâš vuávájeijee. Sun lii Anarist meddâl, já áásá tääl Australiast oovtâst kandâskipárijnis já 107 savzâinis. Astoääigi sun lijkkoo tuoijuđ, kuvviđ já mälistiđ.
Henna áásá perruinis Oulust, mut sun aaibâš távjá Anarân. Sun lii suomâ- já sämikielâ máttáátteijee. Luuhâm lii suu mielâ mield ääigiájánâs. Jis luhâmušah noheh, taid kalga čäälliđ jieš lase!
TIINA JÄPPINEN
HANA KALÁBOVÁ
IIDA KEROKOSKI
TOMI KOIVUNEN
Tiina lii Helsig kuávdáást ässee koskâsyemmilâš, kiäst lii ain ahheev Anarân. Sun lohá anarâškielâ Oulu ollâopâttuvâst, já sun lii pargoost haahâpargen Sakkist. Sun lijkkoo čuoigâmân já čäcikaččâmân.
Hana lii vuálgus Tšeekist. Tääl sun áásá Oulust, kost sun lohá anarâškielâ. Rijjâääigi sun lohá kiirjijd teikkâ čuojât klarinet. Pyeremus muusik lii kuittâg kisá škurijdem.
Iida lii porilâš čällee, kote áásá Tuurkust já lohá ollâopâttuvvâst kielâid já kreatiivlâš čäällim. Sun šiärráá puoh kirkkásumosávt talle, ko sun piäsá karaoken já lávlu Dingo.
Tomi lii kielâtotkee já staatâ virgealmai, jieijâs mielâst vaarâ eenâb kielâtotkee. Suu mielâšaddo lii kaktus já mielâčuojânâs basso. Suu jienâvijđodâh-uv lii kulloo basso. Suu mielâst puoh pyeremus peŋkkâvalastâllâm lii snooker, veik jieš sun tiäivás olmâ páálun enâmustáá vahâgist.
42
NANNA RYTKÖNEN
JASMINA SCHRECK
SÁÁRÁKÁISÁ SEURUJÄRVI
Nanna lii lamaš viššâlis Wikipediačällee, já sun lii čáállám maaŋgâid Wikipedia-artikkâlijd. Sun lii meddâl Ruávinjaargâst, mut sun áásá tääl Suáluičielgist. Sun čuáigá ennuv já lijkkoo meecist jotemân.
Jasmina lii vuálgus Saksaast, kost sun ij kuittâg makkum. Sun lii aassâm Oulust ive 2006 rääjist já lohá anarâškielâ Giellagasinstituutist. Sun haalijd porgâđ aašijd ráávhust, ij huápust.
Sáárákáisá lii päärtihlâš, kii lohá anarâškielâ Oulu ollâopâttuvvâst. Sun lijkkuu luhâmân já kietâtuojijd, veikkâ toh iä ain lah puoh pyeremuuh.
