Juvduu čohčuv Kove: Rauno Koivunen ČohČâmáánu 2022 35. IhekerdI
(8)
(3)
(9)
(7)
Uđđâ
Taan loostâst Uáivičaalâ: Kuástidemtooimâ čohčâ (4–6) Seervi uđđâseh anarâškielâ maistereh Mii kulloo anarâškielâlii Wikipedian? Sämimuseo já Luándukuávdáš Siida lekkâmjuhleh 1.–4.6.2022 Sämmilâš maddâreh hävdiduvvojii uđđâsist porgemáánu 7.–8. peeivi Kikke Klaver: Ruossâhâš Jukka Mettovaara: taRas ševtšenKo: “testament” Fabrizio Brecciaroli: uđđâ tihtâKiRje lii almostum (10–11) Fabrizio Brecciaroli: nuoRâKyevtis lává čáállám ohtâsii tihtâKiRje (12–13) Jasmina Schreck: Tiina KatRiina tiKKanen: tušás mun nobdim suu piäiváálodážin (14–17) Salla Niemetmaa: mun sämiKielâi uáppen (18–19) Heli Huovinen: euRoviisuh anaRâšKielân (20–22) Fabrizio Brecciaroli: peRsovnKove – heli aiKio (23) Sáárákáisá Seurujärvi: Käähvi lii tááláá eellim eliKsiiR (24–25) Uccpárnáá Vuoli Ilmar: uábbám ailâ váábu mušton (25–32) Ulpu Mattus-Kumpunen: movsháá histoRjá – uási 2 (32–37) Lesk-Ant Uulá: lesK ant uulá Kuobžâpivdemmainâseh Säämi vuorâsij kuobžâkoddemmaainâs Njellimlij kuobžâpivdemmaainâs Kuobžâpivdemmaainâs (38) Petter Morottaja: KielâčuKKe: mottoom muttoo já nubbe nubástuvá Palsta juátkoo (39) Kikke Klaver: Ruossâháá čuávdus
3 Kuástidemtooimâ čohčâ Tastmaŋa ko kielâpiervâleh sirdojii Aanaar kieldân porgemáánu 1. peeivi 2021, kuástidemtoimâ lii šoddâm kuávdáš uássin Anarâškielâ seervi tooimâst. Juurdân lii finniđ kiirjij almostittem juátkojeijee toimân nuuvt ete uđđâ jiäráskittee já hävskis luhâmuš ličij fáállun jyehi ive. Taan ive seervist láá jo almostum Márjá-Liisá Olthuis scifiroomaan “Masa jo Mánudáást”, mon algâalgâlâš kielâ lii anarâškielâ, já Jeff Kinney särjikoveroomaan “Čuovâuáivi peivikirje 2 – Stuorrâviljâ almaaštâl”, mon mun lam jurgâlâm Čuávuvâžžânanarâškielân.almostuvá muu jurgâlem “Čuovâuáivi peivikirje 3 – Jo rijttáá”, mii lii Čuovâuáivi peivikirje -rááiđu kuálmád kirje. Rááiđu vuossâmuš kirje almostui eŋgâlâskielân ive 2007. Tastmaŋa ráiđu lii vijđánâm jotelávt, já roovvâdmáánust 2022 Ovtâstum staatâin almostuvá ton 17. kirje. Čuovâuáivi 3 lii uáli hitruus luhâmuš, mii povvâstut čuuvtij já lasseet luuhâmmoovtâ. Taam čälidijnân tot lii eidu vuolgâttum teddilemlágádâsân. Mun lam táttum toimâttiđ teddilum kiirjijd (100 pittád) Anarân porgemáánu loopâ räi nuuvt ete kirjeh liččii vyebdimnáál oho 35 (29.8.-4.9.) rääjist. Tuáivu mield tot luhostuvá. Veikkâ Čuovâuáivi peivikirje -ráiđu lii uáivildum iänááš nuoráid, te tot suápá pyereest jyehiahasáid lohheid. Anarâškielâ servi lii finnim ovtâstumestaatâlii kuástideijest vuoigâdvuođâid jurgâliđ já almostittiđ ubâ rááiđu anarâškielân, já “Čuovâuáivi peivikirje 4 – Hyenes luho keesi” -kirje jurgâlus lii jo pargo Čohčâláávyelni. almostuvá hollandlii astronaut André Kuipers kirje “3, 2, 1, Go!”, mon Márjá-Liisá Olthuis lii jurgâlâm anarâškielân. Kietâčaalâ lii tärhistum já toimâttum, já kirje lii tääl tuáijimmuddoost. Vuávám mield tuáijimpargo valmâštuvá algâčoovčâ. Kirje lii sehe fiktio já tiätukirjálâšvuotâ já muštâl neelji nuorâ astronautist, kiäin lii máhđulâšvuotâ vyeittiđ määđhi komovuotân. Fáárust láá meiddei ennuv graafisiih lasattâsah, moh finnejeh lohhee kirdeđ kirje čoođâ aaibâs tegu rakkeet. Kirje lii uáivildum 5–8-ahasáid, já tondiet tot suápá pyereest vyeliškoovlâ kiävtun. Ive loopâ räi almostuvá meiddei ruátálii kirječällee Katarina von Bredow kirje “Liijkás stuorrâ rähisvuotâ”, mon lii jurgâlâm Sáárá Seipiharju. Kietâčaalâ lii tärhistum kielâlávt, já toimâttempargo lii joođoost. Kirje uáivipersovn lii Katrin, kii lii táválâš oovcádluokkalâš nieidâ. Suu perrui kuullâv eeči já uccviljâ. Katrin pyeremus skippáár lii Frida, kii lii siämmáá luokkaast. Kirje kieđâvuš rähisvuođâ já ustevvuođâ nuorâi uáinust sehe koskâvuođâid perruu siste. Ovdeláá oovdânpuohtum kiirjij lasseen taan ive peln almostuvá meiddei tihtâantologia. Ennuv luuhâmmohtâ uđđâ kirjijguin!
Wikipediapargo ij lah tuše artikkâlij čäällim. Artikkâlij várás ferttee meiddei huksiđ infrastruktuur ađai luokaid, myensterijd já modulijd. Jis luokah, myenstereh já moduleh váldojeh fáárun, te anarâškielâlii Wikipediast láá jo paijeel 14 000 sijđod.
Wikipedia lii kuittâg taggaar tiätusänikirje, et tot kolgâččij siskeeld jieškote-uvlágánijd tiäđuid – ij tuše škovlâláid ávhálijd tiäđuid. Kiđđuv láá šoddâm el. artikkâleh Ukraina kuávluin, Italia kieldâin, Suáđigil siijdâin, sämikult tuurist já ovtâstumstaatâlijn nissoončaittâleijein. Nisonáid kyeskee artikkâlij mere lasanem lii tehálâš, tastko mij viggâp huksiđ täsipiälálii Wikipedia. Tääl anarâškielâlii Wikipediast toh láá váhá paijeel 50 % puoh artikkâlijn, moh kieđâvušeh ulmuid. Suomâkielâlii Wikipediast vuod ulmuid kyeskee artikkâlijn suulân 80 % láá almain já tuše 20 % nisonijn.
Čällee: Fabrizio Brecciaroli Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist lijjii ive 2021 loopâst joba 9 gradučälled anarâškielâ linjáást. Tot lii čuuvtij eenâb ko kuássin ovdil. Sist kyevtis valmâštuin anarâškielâ maisterin kiđđuv 2022. Fabrizio Breccia roli valmâštui njuhčâmáánu 31. peeivi. Suu gradu nommâ lii “Variaatioh 2-staavvâlsij nominij suujâtmist já toi myensteristem anarâškielâ morfologisii analysaattorist: e-, i-á, o- já u-maadâ”. Talle kesimáánu 30. peivi valmâštui Sáárá Seipiharju. Suu gradu nommâ lii “Anarâškielâ uáppei ceelhâopâlij interferensfeeilâi analyys: maht feeilah šaddeh já maht taid kannat tivvoođ?”. Čuávuvâžžân valmâštuvá Henna Tervaniemi. Suu gradu nommâ lii “Ko šav veest šoodâi soorvâš – Polysemisij já paronymisij sänileeihâi jurgâlem Timo Parvela Ella já skipáreh -kiirjijn”. Gradu lii vaalmâš, já stivrejeijee lii tuhhiittâm tom. Henna lii tuše vyerdimin ollâopâttuv virgálii tuhhiittem, mii vaarâ puátá tállán kesiluámui maŋa. Ađai Henna áigu valmâštuđ maisterin algâčoovčâ. Taan ive peln sáttá val mâštuđ meiddei Mervi Haavisto, kii lii peessâm uáli kuhás gradu čäällimprosesist. Loopah vuod valmâštuveh vuávám mield puáttee ive loopâ räi. Wikipedia (smn.wikipedia.org) lii tääl maailmist 207. stuárráámus Wikipedia. Porgemáánu 20. peeivi 2022 tobbeen lijjii 4 508 artikkâlid, já meeri lassaan ubâ ääigi. Siämmást puáris artikkâleh peividuvvo jeh já vijđeduvvojeh. Artikkâlij meeri lâi 4 043 kuovâmáánu loopâst, 4 111 njuhčâmáánu loopâst, 4 216 cuáŋuimáá nu loopâst, 4 298 vyesimáánu loopâst já 4 455 kesimáánu loopâst.
Anarâškielâlâš
Ulmen lii ain-uv čäälliđ tagarijd artikkâlijd, moiguin Aanaar škovlâ máttáátteijeeh já uáppeeh puávtáččii ávhás tâllâđ. Oppâmateriaalvuáváájeijee tuoivuu keežild syeinimáánust láá šoddâm ovdâmerkkân uđđâ artikkâleh trombist já Fujita-ciäkkáduvâst sehe čuđemainâsist já Lavrukkáást. Ovdâlist lijjii šoddâm el. uđđâ artikkâleh siil bâst, elleesiilbâst, saahâdvuođâst já korâsvuođâst sehe kissáást já meccihaldâttâsâst. Fáállun lii meid uáli infor matiivlâš artikkâl čapis sormeest, mii sovâččij aaibâs pyereest škovlâkiävtun.
4 uđđâ anarâšKielâ maistereh
Čällee: Fabrizio Brecciaroli mii Kulloo anarâšKielâlii WiKipedian?
Čällee: Fabrizio Brecciaroli Sämimuseo já Luándukuávdáš Siida čáitáldâhsali lâi kiddâ jo paijeel ive, mut tääl tot lii oppeet lekkum, já kye sih peesih navdâšiđ museo fiijnâ čáitálduvâin. Lekkâmjuhleh uárnejuvvojii Anarist kesimáánu 1.–4. peeivi 2022. Talle juhlui vijđedum já vuáđupyeredum Siida sehe uđđâ “Enâmeh láá mii párnááh – Nämä maat ovat mei dän lapsiamme” -čáitáldâh oovtâst puásui-ive algáin. Uđđâ čáitáldâh lii vuálgus anarâškielâlii tiivtâst “Enâmeh láá mii párnááh”, mon lii čáállám aanaarlâš Matti Morottaja. Uđđâ čáitálduv ohtâvuođâst jieškote-uvlágáneh ohjelmeh lijjii fáállun lávurduv 4.6. räi. Ovdâmerkkân vástup peeivi 3.6. Siida auditoriost uárnejui Veli-Pekka Lehtola “Entiset elävät meissä: Saamelaisten historiat já Suo mi”-kirje almostittemtilálâšvuotâ. Lehtola lii Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut sämikulttuur professor, kii lii toimâm museo uđđâ vuáđučáitálduv kulttuuruásáduv kietâčällen. Lávurduv 4.6. čáitálduv äššitobdeeh lijjii pääi hi alne muštâlmin čáitálduvâst, já sii lâi máhđulâš sahhiittâllâđ. Lehtola kietâčäällim kulttuuruásádâh vuáđuduvá ton jurdui, et moonnâm suhâpuolvah eelih tááláin suhâpuol vâin. Čáitálduvâst moonnâm äigi já maddârij eellimvyevih láá uáinusist. Čáitálduv luándu-uásádâh vuod vuáju sehe tááláid et puáttee šoŋŋâdâhnubástussáid já meiddei toos, maht nubástusah vaigutteh sämmilij eellimvuov Uđđâvijd.
“Enâmeh láá mii párnááh – Nämä maat ovat meidän lapsiamme” -čáitáldâh (Kove: Sämimuseo Siida)
5 sämimuseo já luánduKuávdáš siida leKKâmjuhleh 1.–4.6.2022
“Enâmeh láá mii párnááh – Nämä maat ovat meidän lapsiamme” -čáitáldâh lii áinoošlajâsâš já fáálá fiäráán, mii addel ennuv uđđâ tiäđuid sämmilij historjást, elimist já maailmist.
6 sämmilâš maddâreh hävdiduvvojii uđđâsist porgemáánu 7.–8. peeivi Čällee: Fabrizio Brecciaroli Sämimuseo Siidast kuhháá siäiluttum sämmilâš maddâreh luáštojii uđđâsist háávdán. Hävdidemtilálâšvuođah lijjii kulmâ: pasepeeivi 7.8.2022 Aanaar Jaamišsuollust já vuossaargâ 8.8.2022 Ucjuv Maadâjäävri puáris hävdienâ mist sehe Njellim ortodoksilii hävdienâmist. Jaamišsuollui hävdiduvvojii ive 1934 tobbeen koivum täävtih, moi kuáivumân Antropologlii toimâkode mätki kodde lâi finnim love máttááttâsministeriöst. Talle tuáhtár Väinö Lassila já eres totkeeh koivuu suollust ohtsis 69 hävdid. Häävdist váldojii sehe uáiviskáálžuh ete kuhes täävtih. Vuossâmuu keerdi Helsig ollâopâttâh macâttij 95 sämmilâš maddâr uáiviskálžud ive 1995. Taah lijjii koivum Jaa mišsuollust 1800- já 1900-lovoin, já toh hävdiduvvojii 1995 maassâd Jaamišsuollui. Taankiärdásij hävdidmij maŋa Siidan pääcih vala mottoom verd täävtih, moi macâttemproosees lii jo algâttum. Siida tuáivu, et toh macâttuvvojeh jo taan čoovčâ Ruotân, Kittâlân, Ruávinjaargân já Suovâkuoškâ Mukkala häv Lasedienâmân.taanfáádást puáttee numerist. Satâččeijeeh Jaamišsuollust (Kove: Kari Kyrö)
7 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 14 15 12 13 14 15 15 15 15 15 16 15 17 15 15 18 15 19 15 20 15 15 15 15 15 15 15 15 15 21 22 23 24 25 26 27 15 28 15 15 29 15 15 30 31 15 15 32 15 33 34 15 35 36 37 15 15 38 15 39 15 15 15 40 41 15 42 15 15 43 15 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 Láskud: 2. pargopiergâs huksimsyergistom.já kuárumist 10. njäälgis 11. jyehi peeivi tábáhtuvvee 12. ton piärgu lii kieldum om. muslimáid 14. väldiđ taavtijd meddâl piärgust 15. mittomeeri 17. tot, mon mun omâstâm, lii… 18. čovârkyeli 19. mutteđ maidnii uccáá njuoskâsin 21. Euroop union (uán.) 22. juurrâđ monnii pirrâ 28. ...-juuhâ 29. rahtum om. šiljo pirrâ 30. markkânistem 31. ohtâ Ovtâstum staatâi uásistaatâ (uán.) 32. kiäldusääni 33. eereeb iärásij (uán.) 35. politikkár … Bärlund 36. piergiđ 38. glykemia ađai vorrâsukkâr indeks (uán.) 39. miärkká tälviv 40. karttâđ ijâstâllâđ kostnii 42. šoddâđ eeččin 43. historjálâš eennâmkodde Suomâst Ciäggud: 1. ettâ 2. tivre 3. nube piälán 4. väldiđ páárhu meddâl muorâst 5. viššâlvuotâ 6. “naa” ruošâkielân 7. Tanska (autoin) 8. kudduđ (häävist) 9. olmooš, kote ocá maidnii 13. čuárvus 16. pahudiđ 17. tuhháátvittčyeđe 20. sponsoreh 22. piäijoo ráigáán 23. vyestikeeči säänist “styeres” 24. muusikstijlâ 25. jotteeđ čááijádhánnáákuusnii 26. persovnpronomin 27. vyestikeeči säänist “koolmâs” 30. palvâlemsyergiáámmátornijdâh 34. nieidâ nommâ 35. kuolij meiničalmeh 37. teikâ 41.Rähtee:meid Kikke Klaver 2 10 614 1 7 21 19 11 12 8 3 16 18 13 4 17 15 5 20 9
8 taras ševtšenKo: “testament” Anarâškielân jurgâlâm: Jukka Mettovaara Taras Hryhorovytš Ševtšenko (1814–1861) lâi ukrainalâš tivtâsteijee já taaiđâmáálár sehe 1800-lovo ukrainalii aalmuglii lihâstâs vaigutteijee. Suu tiivtah kieđâvušeh iänááš historjálijd tábáhtusâid kaasaaksoođij ääigi sehe olmooškodekolgâmušâid.epiluholijd Testament Ko jámám, te hävdidiđ muu rähis Ukraina enâmân kuávdoo vijđes jolgâdâs kuáivuđ häävdi munjin: Vâi levâdis niijtoid uáináččim já Dnipro šáávám kulâččim ko juhâtermij alda vuoiŋâstemsajestân uáđáččim! Já ko tevkisčuovjis meerân Ukrainast meddâl kuulgât tom vajalii voorâ, te esken moonâm mun še Kuáđám puoh já vuálgám ruhâdâllâđ Immeel luusâ mut ovdilgo toos juovdâm jiem mun Immeel tuubdâ. Hävdidiđ já pajaniđ aavlijd stajediđ já vajalii paas vooráin táátud cirgottiđ. Já perrust mii lii styeres, rijjâ já uuđâs táátum celkkiđ muštosân muáddi mučis sääni! Taras Ševtšenko ive 1859 (Kove: Wikimedia Commons)
Kirje lii vyebdimnáál. Jis tun halijdah uástiđ tom, te vääldi peri ohtâvuođâ kirječällei čujottâsân mariannaikio8@gmail.com.
9 Mariann já Kristina Aikio (Kove: Fabrizio Brecciaroli)
tollui Avveel kirjeráájust cuáŋuimáánu 13. peeivi 2022. Mariann já Kristina-Anne Ai kio muštâláin jieijâs feeriimijn kirje čälimist já kuvviimist. Ohjelmân kuulâi meiddei tivttáid vuáđuduvvee uánihisfilmâ. Anarâškielâ servi mediapargee Fabrizio Brecciaroli uásálistij tilálâšvuotân. Mariann oopâi luuhâđ já čäälliđ jo ovdil škoovlâ aalgâ, já tast maŋa čälimist já tivtâstâlmist lii ain lamaš tehálâš roolâ suu elimist. Kirje tiivtâid sun lii čáállám vistig anarâškielân, já talle sun lii jurgâlâm taid suomâ kielân. Anarâškielâ servi lii faallâm kielâtorjuu čäällimproosees ääigi. Fiijnâ tiivtâi lasseen kirjeest láá meiddei uáli jo mučis koveh, maid Kristina lii váldám majemui iivij. Sun lii lamaš perustum čuovâkuvviimist jo kuhháá. Kristina eeđâi, et kuuvij valjim lâi vaigâdis pargo tondiet ko sun halijdij kavnâđ tievâslii kove jyehi tiihtân. Tot lii kale luhostum uáli pyereest.
Kirje lii kuvvim Mariann Aikio nieidâ, kovvejeijee Kristina Aikio. Almostittemtilálâšvuotâ
uđđâ tihtâKirje lii almostum Čällee: Fabrizio Brecciaroli
Kirječällee, taaidâr já musikkár Mariann Aikio uđđâ tihtâkirje Mondiet piegah mäccih ain – Miksi tuulet aina palaavat lii almostum. Kirje lii kyevtikielâlâš: puoh tiivtah láá čallum sehe anarâškielân já suomâkielân.
nuorâKyevtis lává čáállám ohtâsii tihtâKirje Čällee: Fabrizio Brecciaroli
10 Leggistâm soroidân lyeniliitán – Tiivtah tobdoin (Kove: Kaisla Suominen)
Kaisla Suominen já Emma Saari lává eidu valmâš tum Aanaar pajetääsist, mut sunnust lii jo tihtâ kirje valmâšin noomáin Leggistâm soroidân lyeniliitán – Tiivtah tobdoin. Kirje lii kyevtikielâlâš. Tiivtah láá vistig čallum suomâkielân, já talle toh láá jurgâlum anarâškielân. Kirje kukkodâh lii suulân 50 sijđod, já fáárust láá ohtsis masa 30 tihtâd. Suulân pele tiivtâin lii čáállám Kaisla, já loopâid lii čáállám Emma. Suoi lává čáállám oovtâst tuše oovtâ tiivtâ. Nieidah lává ain lijkkum tivttáid, já muáddi ive tas saaš suoi čäliškuođijn taid eenâb. Talle eenikielâ tiij mijn lâi ohtii taggaar pargopittá, et ferttij čäälliđ tiiv tâ. Kaisla já Emma máttáátteijee – Marke Laaksonen – huámášij, et suoi láin uáli jo moovtâ tiivtâi čälimist, já iävtuttij, et ličij hitruu čäälliđ tihtâkirje. Nieidah iävá ubâ smiettâmgin ovdâlist, et tot ličij lamaš máhđulâš. Kirje čäällim lii kuittâg uáli jo stuorrâ par go – eromâšávt vuáđuškovlâláid. Mut kuuloold šod dii lase tiivtah, já forgâ toh lijjii tuárvi ennuv oovtâ Inspiraatiokiirján. tivttáid lii puáttám eellimtoskeest. Kirje lii juohhum neelji uásán kieđâvuššum teema mield:
11 Kaisla Suominen (Kove: Kaisla Suominen) Emma Saari (Kove: Emma Saari) soro, vaje, ilo já moive. Kaisla mielâst puoh tiivtâin uái noo, et mon moovtâ suoi lává lamaš taan pargoost já et sunnust lâi tuođâi-uv inspiraatio. Emma vuod čielgee, et veikkâ tiivtah láá hirmâd persovnliih, fáárust láá kuittâg tagareh tobdoh, moh lohhein-uv láá vissâ la maš. Nubij sanijguin tiivtah pyehtih leđe persovnliih meiddei lohheid – ij tuše čälleid. Já tiivtâi luuhâm lii mudoi-uv persovnlâš fiäráán: jyehi lohhee ibbeerd tiiv tâid jieijâs vuovvijn. Kaisla já Emma áiguv juátkiđ tiivtâi čäällim meiddei puátteevuođâst. Vistig suoi kuittâg tuáivuv, et sunnuu vuossâmuš tihtâkirje šodâččij olmâ kirjen ađai et tom puávtáččij kuástidiđ já vyebdiđ veikkâ Säämi Tyejeest. Tääl tot lii tuše printtejum, já nieidah lává ráhtám kieđâi vihkoid. Kieđâi ij kuittâggin pyevti rähtiđ hir mâd ennuv kopioid. Ličij pyeri finniđ olmâ kirje nuuvt ete tot ličij pyerebeht finnimnáál puoh anarâškielâ sár noid. Nieidâi mielâst taat tihtâkirje lii tehálâš toin naalijn, et tom lává čáállám nuorâ anarâškielâ sárnooh. Taan räi anarâšah láá čáállám iänááš kiirjijd, moh muštâleh puáris mainâsijn já puáris ulmui eellimpálgáin. Lii pyeri, et tääl fáállun lii meiddei kirje, mii lii uáivildum nuoráid já kieđâvuš nuorâvuođâ nuorâi uáinust. Tihtâkirje lasseen nieidâi elimist lii älgimin uđđâ paje, ko čohčuv suoi sirdâšuv luvâttâhân. Emma áigu jot teeđ Avveel luvâttuv, kost sun áigu luuhâđ anarâškielâ eenikiellân. Kaisla vuod aalgât uápuid Kaustisii muu sikluvâttuvâst Koskâ-Pohjanmaast. Sun halijdij luuhâđ muusik já lii valjim eidu Kaustisii luvâttuv tondiet ko Kaustisiist ääsih ucceeb ko 5 000 olmožid. Nubbe máhđulâšvuotâ ličij lamaš Oulu muusikluvâttâh, mut Oulu lii stuorrâ kaavpug já kaavpugeellim ij kiäsut suu. Kaustisiist ij lah máhđulâš luuhâđ anarâškielâ ee nikiellân, mut Kaisla puáhtá luuhâđ tom káidusin vie reskiellân.
Tuárgástâsâi maŋa muu vááimust oro paifakkist lieggâ Kumppi (Kove: pixabay.com)
12 tiina Katriina tiKKanen: tušás mun nobdim suu piäiváálodážin Anarâškielân jurgâlâm: Jasmina Schreck Miinii elleid liihâd ehidispeeivi kiämáduvvâst. Mun molsom traktorân mulsân ucebin já kepi dâm liävtu. Ij pahakkâs, tot lii kumppi. Pajedistám ka perân, ruvviim kieđâinân rahhiihánnáá siämmun jieččân kääibist. Časkâdâm traktor moottor. Kumppi aldan muu já njolgeest muu kulij. Ton lihâ dem puáhtá mielân jieŋâtánssámčáittus parâohjelm uási, puudâ eidu ovdil ko luisteleijeeh kuáhtáv já nub be pajedist nube ruokkâdávt ááimun. Ko kumppi lii peessâm muu traktor kuuvl, te tot luáštá njuunees vuálus já suuvnâš riäggái muotâčoogijd. Kumppi puátá uuvsâ luusâ. Tot piäjá ovdâkepilis vyeligumos lavkkiittâhân, loptee nube, kuákkilut tom tego salâsis apsam loddepeenuv. Áigu-uv tot vielijdiđ? Ij. Kumppi tuše kiäččá munjin. Ton kejâstâh puákkee muu iiris čoođâ, šoddâd kolmâtuárgástâsâid niskeest čiälgán.
13 tobdo. Kumppi jorgeet njuunees nube suundán, luáštádât lavkkiittuvâst. Tuše motomij sekuntij keččin tot lii lappum, kuhás miäcán. Páásám čokkáđ traktorân, ton räi ko muu suormah láá čuámist. Uusâm Sirka uástim skođâsčevđikistuid mit tártaavlu tyehin, piejâm taid kietân. Piejâm traktor jo ton já lehâstâm radio. “Suden suu” (Kuumpi njälmi), nieidâ lávlu ucánjii omâs muusikpittáást. Pääihist mun cokkiittâm tuulâ táákán já rááhtám ols sân sälttikurkkâvuojâleeibi. Leehâm televisio, mast va lastâllâmčielgejeijee muštâl, ete Susijengi lii vuáittám. Molsom kanava. Máinustelevisiost puátá veik jo mon kallaad keerdi uđđâsistvuolgâttum “Tanssii susien kanssa” (Tánssáá kumpijguin). Elleekove juonâ ij vaje kiäsuttiđ. Muu čalmeh oceh Sirka luuhâmsaje, täähi paaldâst leijee mieigâstuv já uccâ jurbâ peevdi, mon alne lii ain kirjepino. Jiem lam tuostâm kuoskâđ toos. Koskâttuvâi Sirkka toolâi luhâmist puudâid, moskoi čolmijdis. Tain puudâin teddim mielâsân kálgun táv gáás kubdâ mojejuurmijd, loddesuájái hámásijd čal mekulmesoksâmijd, lađâsmáánulágánijd čalmelov duid já tullâruopsis poksâmijd. Puurâs lâi muttám liš ke fiskâdin já ränisin, mecci-immeelstân lâi šoddâm šiervis kuorgâ, mut ruopsis poksâmeh seiluu. Sun eeđâi, et sun puáđáččij muu luusâ lodden já piäi váálodážin. Nabai tälviv, ko lodeh láá mäddin já piäi vááloddááh skuápui siste? Maht tun talle puáđáh? Mun lam tuin täin enâduvâin, munnuu ohtâsijn vuov dijn, sun västidij. Leejeest pajemus kirje lii “Naiset jotka kulkevat susien kanssa” (Nisoneh kiäh joteh kumpijguin). Kirjemerkkâ čollee saje, kuus sun paasij. Sirkka vuolgij jo čohčuv, ludijguin oovtfááru. Ton rää jist lam kuorâttâllâm maaŋgâid muulsâiävtuid, pasât tâskaasu já kievđâ. Talle ko jävri jiäŋui, te mun kekse jim rune. Sundáttellim tárkká, maht čonâččim tyeji piergâspuáhháá jieččân pirrâ, tiävdáččim luumâid keđgijguin, sáhhááččim moottorsááháin rääigi, moos čavâččij eidu ohtâ almai. Vuájuččim suu luusâ hitásávt. Šiäštáččim sii kuhes ucâmist. Valdim viäskár kaasâst neljihâšhámásii muštopááppár. Eidu taggaar hiävulâš argâtiŋgâ, mun jurdâččim. Čokánim kievkkân peevdi piällás smiettâđ saanijd. Čaallim: “Eellim lii skeŋkkâ, iännád eeđâi. Suuttáá jiem finnii tom Kuođđimáávus.”puhelin peevdi oolâ, munnuu hejâkove paal dân. Pieijim pahas peeivi várás väridum sedâlijd šolbâ din kooveert siisâ já čaallim ton oolâ párnái noomâid. Valdim tyejipiergâspuáhháá já korŋum traktorân. Vyeijilim jäävri kulij. Sun poođij oovdeld, jurgâlitij muu maassâd pááikán. Maainâs vuoitij ive 2021 Oikeus olla susi -čäällimkišto, mon uárnejii Luonto-liitto já Kulttuuritoimitus.
Pajekielâstollâopâttâhân.
šoodâi muu válduaamnâsČohčuv 2020 algii muu pajekielâ válduamnâsuápuh. Siämmást mun sesâlistim jieččân suomâkielâ pro gra du -tuđhâstuv já máttááttâllim sárnuđ anarâškielâ. Ko ronapandemia tiet puoh kuursah lijjii káidusin ton luuhâmive, jiemge mun ollágin uápásmâm uđđâ kurs sâskipárijdân. Keevâi nuuvt, ete must iä lamaš sárnumkyeimih. Mun sarnum pajekielâ ucceeb ko ov dâlist, veikkâ luuhim-uv tom eenâb ko kuássin ovdil: viiđâ kuursâ verd oovtâ luuhâmive ääigi. Kale mun lu vâlduvâin iberdim puoh, maid máttáátteijeeh já eres uáppeeh ettii, mutâ kuittâg muu jieččân sárnumtáiđu Keessivhiäjunij.2021 mun valmâštuvvim suomâkielâ uápuin. Lâi äigi sirdâšuđ pargoelimân, veikkâ muu pajekielâ uápuh lijjii-uv koskân. Mun lijjim kuittâg tiättám aai bâs aalgâ rääjist, ete toh uápuh kartâččii mottoom peeivi čahhiđ pargoi oovdâst. Mun tarbâšim sehe par gohárjánem já ruuđâ. Mun lijjim pargoost masa ubâ luuhâmive 2021–2022. Vai dâlittee kale pajekielâ luvâlduvah tuállojeh peiviv, eidu talle ko lam pargoost, jiemge mun tondiet puáhtám čođâldittiđ oovtâgin pajekielâ kuursâ. Puáttee čoovčâ mun viigâm orniđ jieččân pargoid toin naalijn, ete mun puávtám uásálistiđ pajekielâ kurssáid. Mun lam čođâldit tám jo vuáđu-uápuid, já čuávuvâš hástun láá amnâsuá puh. Čuuvtij mun vuárdám jo uápuidân juátkim.
Syemmiliih távjá koijâdeh must, lam-uv mun sämmilâš, tastko mun máátám sämikielâid. Ko mun västidâm, ete jiem lah, te ain koijâdeijee haalijd tiettiđ, mondiet mun lam taid luuhâm. Tot lii viehâ kuhes maainâs, já must harvii lii äigi muštâliđ tom ollásávt. Táválávt mun irâttâm västidiđ nuuvt uánihávt ko pastam. Taan čallust must kuittâg lii máhđulâšvuotâ muštâliđ jieččân koskâvuođâst sämikieláid, veikkâ vissâ kihheen tist anarâškielâ mättein ij lah tast vala ubâ koijâdâmgin.
Jotkâkuursâjotkâkuursân.maŋamun jiem máttám innig joskâđ. Čuávuváá kyevti ive ääigi mun uásálistim pajekielâ čäällimkuursân já kyevti sárnumkuursân še. Kuulmâ luuhâmive ääigi (2017–2020) mun čođâldittim puoh Pajekielâ viereskiellân -vuáđu-uápuid, ohtsis 25 uáp Muupučyegisid.máttáátteijee
14 mun sämiKielâi uáppen Čällee: Salla Niemetmaa Mun luvâškuottim pajekielâ vittâ ive tassaaš, čohčuv 2017, ko aalgij muu niäljád uáppuihe Oulu ollâopâttu vâst. Aalgâst mun aigum čođâldittiđ tuše pajekielâ al gâkuursâ, tastko mun tarbâšim uáppučuággáid suomâkielâ čiäŋudeijee uáppoid. Juovlâi maŋa mun kuittâg huámmášim, ete mun tarbâšim vala vittâ uáp pučuággá lase. Nuuvtpa mun meridim uásálistiđ meid pajekielâ
lâi maŋgii muštâlâm mijjân, ete jis máttá pajekielâ tuárvi pyereest vuáđu-uápui maŋa, te puáhtá juátkiđ pajekielâ luuhâm oovtâst eenikielâlij guin. Pajekielâ vieres kiellân -uápuh iä västidâm puoh koččâmuššáid, moh must lijjii, jiemge mun lamaš vala tuđâvâš jieččân máttutáásán. Mun poollim, ete jis jiem juáđhi pajekielâ luuhâm, te forgâ vájálditám ubâ kielâ já muu pargo skemmâšuvá. Mun jiem kuittâggin tar bâšâm innig uđđâ uálgiamnâs, tastko muu maistertođ hos suomâkielâst lâi masa jo vaalmâš. Lijjii tast maŋgâ pyeri suujâ luvâškyettiđ pajekielâ válduamnâsin, já tondiet kiđđuv 2020 mun uuccim jo nube tove Oulu
Ko mun lijjim luuhâm pajekielâ kyehti ive já kuulmâ kuursâ verd, te mun peessim viestâdemhárjuttâlmân oovtâ staatâlii finnodâhlájádâsân. Talle lâi ihe 2019. Mun ožžum tiettiđ, ete tast iä lah maŋgâ pargee, kiäh mättih sämikielâid. Muu ohtâduvâst ij lamaš ohtâgin. Mun jurdâččim, ete must šodâččij mávsulâš pargee, jis mun mátáččim paje-, anarâš- já nuorttâlâškielâ. Talle mun nievdâškuottim anarâškielâ luhâmist. Tuon keesi mun muštâlim jieččân skipárân tast, ete mun halijdiččim mättiđ anarâškielâ-uv. Mun muštâlim sunjin, ete muu tiäđui mield Oulu ollâopâttuvâst
Salla Niemetmaa luhâmin pajekielâ (Kove: Salla Niemetmaa)
15
Anarâškielâ mun kiävtám enâmustáápuáhtá luuhâđ anarâškielâ aaibâs algâuápui rääjist. Mun nabdestim, ete munhân liččim káigá, jis jiem lu vâččii anarâškielâ Oulu ollâopâttuvâst tääl, ko vala lam tobbeen uáppen. Nuuvtpa mun vuolgâttim Giella gas-instituutân šleđgâpoostâ já koijâdim, uážum-uv uásálistiđ anarâškielâ kurssáid. Čuávuváá čoovčâ mun luuhim-uv anarâškielâ algâuápuid algâkuursâst. Algâkuursâst mun huámmášim, ete pajekielâ mättim iššeed uáli jo ennuv anarâškielâ oppâmist. Aainâs-uv mun iberdim anarâškielâlijd radiovuolgâttâsâid viehâ pyereest, veikkâ muu uápuh lijjii-uv vala aaibâs algâ
16 muddoost. Pajekielâ kuittâg meid váhá hettij, tastko távjá mun halijdim kevttiđ pajekielâ saanijd anarâš kielâ sárnudijnân. Mun koolgâm mieđettiđ, ete anarâškielâ vookaalnubástusah já täsimolsomnjuolgâ dusah lijjii munjin stuorrâ hástu – já toh láá ain-uv. Ovdil anarâškielâ mun lijjim máttááttâllâm čiččâm kiellâd, mutâ munjin lâi jo aalgâst čielgâs, ete anarâš kielâ lâi puoh váddásumos tain. Tääl ko mun máátám anarâškielâ jo viehâ pyereest, te mun sáátám leđe eres Taanuáivilist.räi mun lam luuhâm anarâškielâ käävci kuursâ verd. Luuhâmiivij 2019–2020 já 2020–2021 mun čođâl dittim vuáđu-uápuid ađai ohtsis vittâ kuursâ já 2021–2022 kulmâ amnâsuápui kuursâ. Anarâškielâ uápuid mun jiem lah karttâm potkiđ pargoi tiet, tastko toh uárnejuvvojeh ehidist muu pargopeeivij maŋa. Tast mun lam uáli jo kijttevâš. Fiijnes lii meid tot, ete must láá anarâškielâliih sárnumkyeimih meid luvâlduvâi ulguubeln. Čoovčâ 2020 rääjist mun lam kiärdulávt sárnum sämikiekâ káidusin eres anarâškielâ uáppeiguin ain tijme teikkâ pelnub tijme häävild. Veikkâ mij puohah vala máttáát tâllâp kielâ já távjá tärhistep saanijd sänikirjeest, te toh sárnudempuudah láá toohâm uáli pyere muu sárnum tááiđun. Toi áánsust mun tuostâm sárnuđ sämikielâ, veikkâ mun vissásávt feiliim eivi. Puáttee čoovčâ mun jiem veltihánnáá oostâ teikkâ vaje čođâldittiđ anarâškielâ kuursâid, tastko mun ááigum vuáijuđ pajekielâ amnâsuáppoid. Ton lasseen meid nuorttâlâškielâ váátá muu huámmášume. Tággáár taat oro lemin, ko iirât luuhâđ kuulmâ viereskielâ pargo ooleest: ain ohtâ kielâ páácá huámmášumettáá, ko mun tarbâšâm ääigi vuoiŋâstmân-uv. Kirjeh (Kove: Salla Niemetmaa)
nuorttâlâškielâst
Kielah Ko mun oppim anarâškielâ váhá lase, te oinuuškuođij tot muu sárnum pajekielâst-uv: mun kevtiškuottim anarâškielâ saanijd pajekiel teevstâin já sárnumist. Luuhâmiivij 2020–2021 já 2021–2022 mun sarnum anarâškielâ täävjib ko pajekielâ. Aainâs-uv talle paje kielâ sárnudijnân mun kolgim ain čuuvtij vuáijuđ, amas sárnuđ anarâškielâ ton saajeest. Nuorttâlâškielâ sárnum lii lamaš vala váddásub, ko mun jiem tuubdâ ennuv saanijd. Távjá ko must váilu sääni, te muu mielân puátá ton anarâškielâlâš vaastâ, jis mun tuubdâm tom. Motomin mun ciälhám tom jiä nusân, já motomin maašâm smiettâđ kuhheeb. Jyehi tááhust muu nuorttâlâškielâlâš sárnumkyeimi kyedit anarâškielâ máátu-uv, vâi sun iberdičij, maid mun sun jin eeđâm… Maid mun talle háputtâlâm sämikielâi mättimáin? Kielâid tiäđust-uv puáhtá máttááttâllâđ tuše jieijâs ilon – meid ollâopâttâhtääsist – mutâ kale must láá áám mátliih mittomereh-uv, tego jo mainâšim. Tääl mun ávhástâlâm jieččân ovdebáin škovliimáin viestâdem äššitobden staatâ palvâlusâst. Tot lii muu mielâpargo, mutâ mun lijkkuum meid teevstâi jurgâl mân. Mun halijdâm-uv šoddâđ nuuvt pyerrin jurgâlei jen, ete mun puávtáččim almostittiđ jieččân pargoade leijee teevstâid meid sämikielân, aainâs-uv koskâstuv vâi. Jis mun pásáččim pargottemmin viestâdem äšši tobdee pargoost, te mun vaarâ puávtáččim väldiđ vuástá jurgâleijee pargo. Mun jurdám, ete liččim toosuv viehâ Mottoomtuđâvâš.peeivi mun ááigum almottâttâđ auktorisis tum jurgâleijee totkosân, vâi mun finniiččim tohálâš vuođâ jurgâliđ virgeomâhâšteevstâid sämikielân. Ov dil tom mun kuittâg koolgâm vala ennuv hárjuttâllâđ.
17 Kiđđuv 2021 Giellagas-instituut ornij nuorttâlâškielâ algâkuursâ káidusmáttááttâssân. Must lâi ain lamaš niävdus mättiđ puoh Suomâst sarnum sämikielâid, nuuvt ete mun jiem uáinám eres máhđulâšvuođâ ko almottâttâđ kuursân.
Must lâi taggaar munekáddu, ete nuorttâlâškielâ ličij vala váddásub ko anarâškielâ – vissâ tondiet, ete tot čálloo epitáválij pustavijguin. Lâi kuittâg mášudeijee huámmášiđ, ete ij nuorttâlâškielâ muu mielâst kale lah ollágin váddásub ko anarâškielâ. Siämmáá väädis vaarâ, mutâ ij váddásub. Nuorttâlâškielâst še láá muálkkáás vookaalnubástusah, já motomij jienâduvâi celkkim lii váiváá suomâkielâg uáppei. Nube tááhust tááláá veerbah iä suujâ kyevtilov voost, mon áánsust veerbâi suujâtmist lii ucceeb mát Čohčuvtááttâllâm.2021 Giellagas-instituut ornij nuorttâlâškielâ jotkâkuursâ. Mun liččim čuuvtij halijdâm uásálistiđ toos, mutâ tego pajekielâ kuursâi luvâlduvah-uv, te ton oppâtijmeh tuállojii, ko mun lijjim pargoost. Ton saa jeest mun almottâttim Oulu-opâttuv ornim nuorttâlâš kielâ sárnum- já luuhâmkuursân, tastko tot uárnejui Muneehidmáttááttâssân.tuáivum,ete vala motomin peesâm taggaar kuursân, mast mun puávtám oppâđ nuorttâlâškielâ kielâoopâ. Jis mun jiem peesâ, te mun koolgâm kav nâđ ääigi luuhâđ nuorttâlâškielâ aaibâs jiečânávt. Nuorttâlâškielâ mun sáárnum uccáá Mun halijdâm ávhástâllâđ jieččân kielâtáiđuiguin pargoelimist
siävuttuvvojii
Čällee: Heli Huovinen Cuáŋuimáánu aalgâst pargopuhelin čuojâi. Omâs nummeer, mutâ västidim kuittâg, ko tarbâšim puudâ. Suáittee lâi pyevtitteijee Anssi Autio Ylest. Moonnâm tove muoi láim lamaš ohtâvuođâin kuo vâmáánust UMK (Uđđâ muusik kišto) ääigi. Peesáim talle oovtâst toimâtteijee Linda Tammelain čielgiđ kiš to vuosmuu tove sämikielân Yle Areenast. UMK:st väl jejuvvoo Suomâ ovdâsteijee Euroviisuid, já ohjelm puovtij keččâđ já kuldâliđ suomâ-, čielgâsuomâ-, ruotâ-, eŋgâlâs-, espanja-, ruošâ-, anarâš- já pajekielân. Autio koijâdâlâi vistig maggaar mielâ paasij UMK räh timist já maggaar macâttâs leen uážžum. Muštâlim sunjin, ete puoh moonâi pyereest já šiev macâttâs poođij. Talle sun koijâdij, halijdiččijm-uv čielgiđ meid dei Euroviisuid. Västidim, ete kalgaba keččâđ, veikkâ tuođâi halijdim kiljođ já njuškiđ iiloost. Puáhtá-uv nuuvt stuorrâ niävdus ubâ šoddâđ tuottân! Eurovi sion-laavlâkišto, ađai Euroviisuh, lii maailm stuárráá mus muusikkišto, já mun pesâččim čielgiđ tom anarâš Sämikieláinkielân.
18
já -mieláin Kiišton uásálistii 40 staattâd, já tast lijjii kyehti semifii naal ovdil fiinaalvuolgâttâs. Kišto lâi taan ive Torinost, Italiast. Suomâ- já ruotâkielâ čielgejeijeeh lijjii To rinost, sämi- já ruošâkielâ čielgejeijeeh Pasilast Yle studiost. Muin sämikielâg vuolgâttâs laiđij Aaslâk Palt to. Sun sáárnui pajekielâ já mun anarâškielâ. Leen kuhháá porgâm oovtâst Sukkâršokki-radio-ohjelmist, te ohtsâšpargo lâi munnui älkkee. Euroviisui njuolgâ vuolgâttâsâid saatij čuávvuđ sämikielân Yle Areena pehti, já radiost Yle Säämi kanavast. Euroviisui čielgim vaađâi ennuv tuáváášpargo. Jyehi uásálistee staatâst, juávhust já pittáást koolgâi uuccâđ nuuvt ennuv tiäđuid ko máhđulâš, ige tot ain lamaš älkkeht kavnuumist. Talle koolgâi valjiđ maid muštâl, ko äigi lâi tuše suullân miinutpeeli jyehi uásálistei. Iššeen munnust lâi suomâkielâ čielgejeijee Mikko Sil vennoinen kietâčaalâ, mutâ iän halijdâm tuš jurgâliđ, pic čäälliđ váhá meid sämmilij uáinust. Ubâ Suomâ Euroviisuh-vuolgâttâs rähteeh torjuu ennuv nubijdis, já muoi-uv Aaslâkáin keččâláim išediđ iärásijd, ovdâ merkkân muštâlmáin sämimuusikist. Must ij lamaš ohtâ mielâlaavlâ, pic maŋgâ pitá moid lijkkuustuvvim. Vuáittulaavlâ lâi Ukraina Kalush Orchestra pittá Stefa nia, mii lii omâstum puoh ennijd, kiäh aneh huolâ párnáin kaskoo suáđi. Tast šoodâi-uv mielâkiddiivâš savâstâllâm Säämi já Suomâ mediain, ko motomij mielâst melodia sulâstitij Evvan, Konrad â’lǧǧ leu’dd. Kielâ kulloo já uáinoo Mun lam kuullâm tuše šiev macâttâs tast, ete Eurovii sui čielgim lâi sämikielân. Jieš lijjim tuđâvâš meid toos, ete ovdâmerkkân jienâstemravvuuh lijjii čallum vuolgâttâsâst anarâškielân. Kale tot lii viehâ suotâs, ete maailm stuárráámus muusikkišto puovtij čuávvuđ ovt táin maailm ucemuin kielâin. Čuávuvâš lävkki ličij jur gâliđ pitái saanijd sämikielân. Eres enâmijn jurgâlem ij lah eissigin táválâš, mutâ Suomâst keččeeh láá hár jánâm tiettiđ mast pitáh muštâleh. Tot lii munjin še Mijtehálâš.tarbâšep lase makkuuttâs sämikielân, já Eurovii suh lii šiev algâ.
euroviisuh anarâšKielân
19
Heli Huovinen já Aaslâk Paltto (Kove: Tomi Lampinen / Yle Säämi)
Mun aasâm Aanaar kuávlust já lam pargoost Sämitig geest. Mun poottim teehin Sämitiigán ive 2014 kielâ piervâlstivrejeijen. Talle mun rahtim Kuáti-oppâmmate riaalijd já Kuáti-siijđoid anarâškielân (https://kuati.fi/ak/). Kuáti lii Säämi arâšoddâdem materiaalpaŋkki. Mun lijjim rähtimin já huksiimin taid nettisiijđoid anarâš kielâ kielâpiervâlij ovdâsteijen jo SaKaste (Sämmilij sosiaal- já tiervâsvuođâpalvâlusâi ovdedemrááhtus) -haavâst 2012–2013. Tääl mun lam pargoost škovlim- já oppâmateriaaltoimâttuvâst anarâškielâlâš oppâmate rialij pargen já vuávájeijen. Mun lijkkuum leđe Sämitiggeest. Mun lam esken al gâttâm oppâmmateriaaltoimâttuvâst, te tot lii toin naa lijn uđđâ pargo já tääl oro, et tot lii uáli jo mielâkiddii vâš. Mun lam lamaš Sämitiggeest, mut lâi tuše tot Kuá
Heli Aikio pärnivuođâ pääihi riddoost Väävlist, mii lâi kreatiivlâš saje šoddâđ (Kove: Heli Aikio)
M aid Heli Aikio lii porgâm anarâškielâ oovdân já maid sun tääl parga? Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli sahhiittâlâi suu cuáŋuimáánu 20. peeivi 2022 Sajosist, Anarist. Kost tun aasah tääl já kost tun lah pargoost?
20
persovnKove – heli aiKio Čällee: Fabrizio Brecciaroli
21 ti, kuás mun peessim kevttiđ sämikielâ. Eres pargoin pargokielâ lâi enâmustáá suomâkielâ. Mun lam por gâm tagarijd pargoid tego kielâpiervâlstivrejeijee par go, mast lijjii ovdâmerkkân ruttâucâmušah, já eres al molijd vuávámpargoid, te mun lam kiävttám eenâb suomâkielâ. Já tondiet lii tääl tiäđust-uv hitruu pees sâđ kevttiđ eenâb sämikielâ. Mun lam lamaš tulkkân já lavluid čáállám, mut lii eres äšši peessâđ kevttiđ kielâ jyehi peeivi pargoost. Láá-uv tust joođoost eres-uv projekteh: muusikprojekteh jna? Na tääl iä tađe eenâb. Tiäđust-uv lii lamaš taat äigi, et ij lamaš máhđulâšvuotâ lávdástiđ. Mun lijjim livđuu min já lávlumin Skammâkoveh-festivaalist. Talle mun lijjim aalmugpeeivi kirhoost livđuumin. Mut iä lah tienávt projekteh. Tiäđust-uv pääihist ko lii kreatiivlâš puddâ, te mun čálám tiivtâid já lavluid. Láá-uv tust vuáváámeh porgâđ eenâb muusikáin já veikkâ rähtiđ CD? Must lii lamaš taggaar niävdus teikkâ naver, ete ličij suotâs almostittiđ jieččân uđđâ muusik. Mun lam sa vâstâllâm tast, mut äšši ij lah vala ovdánâm. Kalga keččâđ, maht toos kiävá. Tuoivâ lii, et uážuččij almos tittiđ muusik. Tot lii ain tiäđust-uv kiddâ tast, kote al mostit. Lii-uv sist haalu almostittiđ muu muusik? Lááuv kuldâleijeeh? Halijdeh-uv ulmuuh kuldâliđ muu muusik? Tagarijd aašijd kalga talle smiettâđ. Maid tun lah porgâm anarâškielâ oovdân? Mun lam algâttâm anarâškielâ muusikpálgá ive 1996 teikâ 1997. Muu uábbi lâi tánssáámin tanhu-juávhust. Mun lijjim tobbeen lávlumin. Mist lâi mottoom koččâmâš anarâškielâst, te tanssâjuávhu jođetteijee koijâdij Auni Kuuvast tom kielâääši, já sun lâi eidu tal le ucâmin lávloo suu CD-skiärun. Nuuvt mun lávlu škuottim anarâškielân 1990-lovo loopâst. Já mun lam tiäđust-uv meid luuhâm anarâškielâ. Mun algâttim vyelitääsist, mut pajetääsist mun jiem luuhâm tom. Mun luvâškuottim vuod luvâttuvâst, já talle ive 1995 mun lijjim fáárust rähtimin Anarâš-kalender Kuobžâ-Saammâl Mattijn já Vuoli Ilmaráin. Tastmaŋa mun vuolgim Oulun luuhâđ ollâopâttuvâst sämikielâ. Aalgâst mun luuhim tavesämikielâ, tastko talle ij la maš vala máhđulâš luuhâđ anarâškielâ. Maŋeláá mun kuittâg juuttim meiddei anarâškielâ kuursâid Oulu ol lâopâttuvâst. Muu kandipargo fáddán lâi Sarre-suuvâ almai ovdânoomâi arbim ađai maht tiätu noomah iteh ain jyehi suhâpuolvâst. Talle ko mun poottim Oulust maasâd, te mun lijjim máttáátteijen vyelitääsist já pajetääsist tääbbin Anarist já meiddei Avveel luvâttuvâst. Ton lasseen mun lijjim anarâškielâ máttáátteijen meiddei Säämi Máttááttâs kuávdáást. Toi iivij ääigi mun jurgâlim meiddei viehâ ennuv materiaalijd, ko talle iä lamaš nuuvt ennuv op pâkirjeh. Tiäđust-uv motomeh ovdebááh máttááttei jeeh, kiäh lijjii máttááttâm ovdil muu, lijjii jurgâlâm mottoom verd, mut mun ferttejim kuittâg jieš-uv jur gâliđ uáli ennuv. Mun jurgâlim meid lavluid, maŋeláá kielâpiervâlij-uv várás, já lam máttááttâm taid sehe liivđijd párnáid. Muu mielâst lâi uáli jo tehálâš, ete párnáid lii anarâškielâlâš muusik. Ovdil ko kielâpier vâleh algii 1997, te mist lâi taggaar kurssâ, ete mij jurgâ lijm materiaalijd kielâpiervâlij várás. Mun lijjim fáá rust ton kuursâst. Ive 2018 mun vuolgim Ucjuuhân muusikakatemian. Tobbeen tiäđust-uv pottii eenâb livđeh. Já mun lam máttááttâm meiddei, lam toollâm muusikpuudâid
22 arâšoddâdempargeid já máttáátteijeid nuuvt ete sij pyehtih talle máttááttiđ livđe já anarâškielâlâš muusik škoovlâin já kielâpiervâlijn. Muusik peht mun lam enâmustáá vaiguttâm.
Tun lijjih pargoost máttáátteijen. Tuše anarâškielâ máttáátteijen vâi meiddei amnâsmáttáátteijen? Mun lijjim amnâsmáttáátteijee noomáin tobbeen škoovlâst, mut must lâi vyelitääsist taggaar luokka, et mun máttááttim anarâškielân-uv. Talle mun jiešalnees máttááttim suomâkielâ anarâš- já pajekielâ uáppeid. Ađai mun máttááttim suomâkielâ sämikielân. Tot lâi hitruu. Kirje lâi suomâkielân, mut mun toollim tiijmijd sämikielân. Talle lâi ovdâmerkkân matematiik, biolo gia já oskoldâh ain anarâškielân. Mottoom kooskâst must lijjii muusiktijmeh-uv anarâškielâ uáppeid. Joo ađai mun máttááttim kielâ mut meid eres amnâsijd. Nabai tuu anarâškielâ uápuh Oulu ollâopâttuvâst? Ááiguh-uv tun juátkiđ taid mottoom kooskâst? Must láá tääl kandipápáreh. Tot lâi jiešalnees suámi, ko mun čaallim tavesämikielân tom kandi, mut lop pâloopâst mun čaallim maturiteet anarâškielân. Jiešal nees must liččii jo puoh kuursah maistertotkos várás. Tuše gradu váilu. Tot paasij koskân, tastko tot oroi le min hirmâd vaigâd. Mun lam luuhâm tavesämikielâ, já mun liččim kolgâm čäälliđ gradu tavesämikielân. Jis mun liččim puáhtám čäälliđ gradu suomâkielân, te tot ličij vaarâ jo šoddâm, mut tavesämikielân tot lâi vaigâd. Jiem tieđe, jis mun algâttiččim tom anarâš kielân, te jis tot puáđáččij jotelubbooht. Jyehi tááhust ličij pyeri finniđ tom-uv valmâšin. Tun lah mainâšâm Kuáti-siijđoid. Láá-uv toh vala kiävtust? Lii-uv kiinii lasseetmin materiaalijd toid sijđoid? Kale toh siijđoh láá kiävtust. Mun oinim, et lâi uuc câmnáál pargee toos. Kiinii vissâ rähtiškuát lase mate riaal taid sijđoid taan ive peln. Tot Kuáti lii tuođâi lamaš meid ohtâ äšši, mon mun lam porgâm. Mist lâi kuulmâkielâg pargojuávkku. Mun västidim anarâškielâlâš materiaalist. Talle lijjii meid nuorttâlâškielâ já tavesämikielâ vuávájeijeeh. Mij ovdâmerkkân kuvvijm videoid já čaalijm mainâsijd. Mij meiddei vuáváim suhâspeelâ, mon iššijn puáhtá mát tááttâllâđ hyelkkisaanijd kuulmâ sämikielân.
Jis maidnii ferttiiččij oppâđ tovláá káhvástâlmist, te käähvi juhâmist ij taarbâš leđe huáppu. Eellim lii mu doi-uv huššâ, nuuvt ete taarbâš-uv käähvi juuhâm meiddei leđe?
23
Käähvi lii tááláá eellim eliKsiir Čällee: Sáárákáisá SeurujärviEeva Seurujärvi juhá ain iiđeedkäähvi. Sun ij lijkkuu pieijâđ kááhván laavcâ mut tuše mielhi. (Kove: Sáárákáisá Seurujärvi) Peivi ij vyelgi olmânáál joton, jis mun jiem finnii käähvi. Käähvi lii tego eellim eliksiir. Tom ko juu vâm, te mun muttuum zombist olmožin, kote vaja por gâđ maid peri. Pargopeeivi ääigi mun sáátám juuhâđ maŋgii käähvi, mut mun jiem määti káhvástâllâđ rááv hust. Táválâš uáinu lii, ete pargotiättur paaldâst láá ain muáddi kähvikoopâ. Mun lam smiettâm, ete maggaar eellim ličij, jis käähvi ij finniiččii jyehi iiđeed. Pier giiččim-uv mun? Vâi šoodâm-uv mun kähvittes zom bin, kote ij vaje porgâđ maiden? Mun koijâdim áhustân Eeva Seurujärvist, maid sun juurdâš käähvi juuhâm iäruin onnáá peeivi já tovle. Sun mainâstij, ete tovle lâi tärkki, mon ääigi ain juheh käähvi. Lâi tiäđust-uv iiđeedkäähvi, peivikäähvi, eehid käähvi, kyessikäähvi já nuuvt ovdâskulij. Ulmuuh iä juuhâm käähvi kuás peri, tego suu mielâst tááláá ääigi. Onnáá peeivi vuod ulmuuh vyeših käähvi kuás peri ige lah äigi čokániđ já ráávhust juuhâđ, pic kähvikop pâ puátá pargotiättur kuuvl já käähvi lii eenâb-uv juhâmâš, mast finnee energia. Ákku mainâstij-uv, ete tovle käähvi vuoššâm ij lamaš älkkees hommá tego tot onne lii. Vistig ferttij kuárdiđ já millođ kähvičoolmijd, cokkiittiđ tuulâ, vuoššâđ čääsi já talle eres mudoi maŋa käähvi lâi eskin vaalmâš. Taan-uv peivi ohtâ tergâdumosijn kähvipuudâin lii kyessikäähvi. Tot lii tego rituaal, mon koreografia puo hah tietih. Ko eemeed teikkâ iššeed koččo kähvipiäv dán, te ij uážu tállán pajediđ poođâ stoovlist. Vistig ferttee vyerdiđ mottoom ääigi já talle hitásávt puáhtá moonnâđ piävdán. Ij kuittâg uážu leđe liijkás moovtig, tot ij kuulâ koreografian. Käähvi tiäđust-uv kalga vuoššâđ váhá liijkás ennuv nuuvt ete kyessi ferttee juuhâđ eenâb ko oovtâ koopâ. Taat iärut hiäjus kähvi juhheid korrâ kähvijuhhein. Hiäjus ulmuin puátá hye nes vajo, ko iä pyevti juuhâđ ennuv käähvi.
24 Uccpárnáá Vuoli Ailâ 89-ihásâžžân (Kove: Rainer Eriksen) uábbám ailâ váábu mušton Čällee: Uccpárnáá Vuoli Ilmar Uábbám Uccpárnáá Vuoli Ailâ (Aili Valpu Eriksen, js. Mattus) nohádij rávhálávt avalâš naharân Uc juv tiervâsvuođâkuávdáá seŋgâuásáduvvâst 25.6.2022 tme 04:40. Sun lâi šoddâm kesimáánu 5. peeivi 1933, ađai kiergânij uáiniđ nube maailmsuáđi, evakkoääigi Ylivieskast, soođij maŋa tábáhtuvvee uđđâsisthuksim já juksâđ vala 89 ive ave. Mun lam oppeet šoddâm ma jemuu suáti-ive 1945, já leen-uv koskânân leikkušâm tast, et täiđeen leđe čuuvtij-uv jo “paijeelääigist”. Iän nám Juhháán Jovn Elli Káijá (Elli Kaisa Mattus, js. Högman) uáináh jaamij 50-ihásâžžân já iäččám Ucc párnáá Vuolli jaamij 67-ihásâžžân Muurola kepistav dâparantolast. Puárásub uábbám Uccpárnáá Vuoli Elli (Elli Aikio, js. Mattus) jaamij 58-ihásâžžân syeinimáánu majemuu peeivi ive 1985, já viljâm Uccpárnáá Vuoli Jussi (Juhan Uula Mattus) jaamij 69-ihásâžžân Avveel pyecceiviäsust ive 1999. Munnust lâi masa jo hyenes uá mitobdo jieččân paijeelave keežild. Puárásumos muštoh Ailâ-uábist sajaduveh 1940-lovo loopâkeš. Ohtâ taggaar mušto lii pááccám mielân, ko leen olgon mottoom lieggâ kesipeeivi maidnii par geeldmin, ko äijih čergij. Suorgânim hirmâdávt, ko jiem tiättám mii tot lâi, já kaččâlim tupán. Tot lâi áinoo kerdi, ko pallajim äijihist, mut Aailân paasij taggaar äi jihšoŋŋâpalo, mii ij ložžim kuássin. Ama sun lâi kale jo tađe ovdil-uv pallam Äijihšooŋâst. Onnáá peeivi puávtám tarkkuustâllâđ Ailâ-uámikkâs eellim tuše jieččân uáinimčievâst. Mii perrusthân lijjii vaanhimij lasseen kuttâ párnáá, kiäin Ailâ lâi kuálmá din puárásumos. Sust nuorâbeh, mut must puárásu boh láin vala Pierâ-Jovnâ, kote jaamij ive 1940 neel ji-ihásâžžân já Maija-Liisá, kote jaamij kulmâ peevi maŋeláá ko viljâs vááijuv pelnub ive ahasâžžân. Ailâ lâi mii perruu äŋgiruššee. Sun voojij pargeldiđ vala talle-uv ko iärásijn naavcah kiäppánškuottii. Tot vuot
movsháá historjá – uási 2
Čällee: Movsháá Haanu Joovnâ Ulpu ađai Ulpu Mattus-Kumpunen Taat lii nubbe uási Movsháá historjást, mii lohtâs kyevti hirsâtupán Aanaar sämimuseost. Aalgâst mun muštâlâm váhá tain ulmuin, kiäh assii Movsháást 1800-lovo loopâst já 1900-lovo aalgâst. Stuárráámus uási čallust kieđâvuš 1900-lovo aalgâ já tagarijd tábáhtuumijd, moh láá lamaš merhâšitteeh sehe Movsháást já ubâ Anarist-uv. Tääl vuárust láá espanjatav dâ já tälvikeriveh, moh tuállojii forgâ taavdâ nuuhâm maŋa.
25 tui ovdâmerkkân lyemejeegist, ko must puncce luov vânškuođij, vaibim já nohádim ollâpoolsâ oolâ, te sun voojij vala čuággiđ luámánijd. Äiginis ferttejim lavkkiđ oppâpálgá oolâ já kiiba eres sun ličijgin lamaš ko Ailâ-uábbi, kote tuálvui muu pol gupyeráin 20 kilomeetter määđhi Kaamâs kansaškoov lân. Ailâ čonnâsij muu škovlâelimân nuuvt čovgâsávt, et äiginis, ko iännám kuođij taam maailm, te Ailâ-uáb bi lâi áinoo, kote oonij huolâ muu káárvuin škovlâ maailmist. Sun ij ostâm jieš kuárruđ munjin pihtâsijd, mut oostij taid kaavpijn já ohtii Kärigâsnjaargâst suu lunne eledijn puovtij Kärigâsnjaargâ poolis Topi Väli mäki munjin uđđâ tälvikammuid. Jurdim, et sun lâi uástám taid jieijâs ruuđáin, mut Ailâ lâi-uv adelâm sunjin ruuđâ já táttum uástiđ taid. Majemuš piivtâs lâi lädijuhlekárvu ađai “puku”, mon sun oostij munjin rippâškoovlâ konfirmaatio várás. Toos kullojii vielgis päiđi, ruuseet já uđđâ kildee kammuuh. Must lâi kale sämimááccuh, mut tot lâi uccom, ige tom puáhtám kevttiđ Maŋeláá,juhlekárvun.kopassijm ejijnân kuávttáá Čovčjáávrán (Jussi lâi pargo maajeeld hurgemin kostnii já Ailâ-uv lâi pargoost vist Kärigâsnjaargâst já maŋeláá Ucjuv Majalast), te sun ij vájáldittám munnuu. Sun eelij kos kâmiärálávt kuulmâ mánuppaje kooskâi pääihist, posâlij munnuu tuolvâ pihtâsijd, sehe čurgij já poosâi lätteid. Ko iäččámgis kuođij taam maailm, te Aailâst šoodâi muu aitârdeijee ađai huolâtteijee. Eellim ovdánij já tastoo ko naaijim já ožžum alge, te kiiba eres ličijgin lámáš algam ristenni – Ailâ Váábu tiäđust-uv. Lam sunjin nuuvt kijtolâš ko olmooš puáh tá peri leđe. Rähis uábbám, tääl lii viijmâg-uv äigi celkkiđ tunjin maŋanum kijttosijd tain maaŋgâin ov deláá kijtehánnáá pááccám aašijn, moh láá kale liijkás ennuv.
Suhâmuorâ šadda Ko mun algâttim jieččân tutkâmušâid Movsháá tuuvij historjást, te mun huksejim vistig olssân Movsháá Mattus-suuvâ suhâmuorâ 1950-lovo räi. Mun sargum kovosijd tast, kii lâi aassâm tobbeen já kuás, kii lâi var rim meddâl já naaijâm kiäin, kii lâi kiän pärni já kuás juáháš lâi šoddâm já jáámmám. Must lijjii kälden kyehti sierâ suhâmuorâ, já toi lasseen toh tiäđuh, moh kávnojii kirhokiirjijn, mutâ käldeeh iä ain lamaš siäm máá Puohuáivilist.vijđásumos suhâmuorâ Mattus-suuvâst lâi nuur râm Uccpárnáá Vuoli Ilmar (Anarâš-loostah kesimáá
26 nu já čohčâmáánu 1992), já Anna-Kaisa Teurajärvi lâi sárgum suhâmuorâ Movsháá ässein sämimuseo várás. Ko mun ovtâstittim suhâmuorâi já kirhokiirjij tiäđuid, te ij lamaš ain čielgâs kii lâi kii, ko noomah lijjii maŋgii čallum váhá jieškote-uvnáál, já šoddâmäigi-uv puovtij mulsâšuddâđ. Ton lasseen siämmááh noomah kiär dášuvvii masa jyehi suhâpuolvâst. Motomin tagarijn nommâčuolmâin sáttá šoddâđ komálâš puástuibárdâs. Ko mun uuccim sämimuseo arkkâduvâin mainâšume tast, kii lâi omâstâm Movs háá tuuvijd 1920-lovvoost espanjataavdâ maŋa, te mun Uási Movsháá suhâmuorâst. Jyehi perrust láá lamaš tiätu noomah, moh sirdâšuveh vanhimijn párnáid já maŋgii kávnojeh siämmáá táálust. Movsháá táálu vuáđudeijee lâi Hans (Hansâ/Hannu) Iisakkandâ Mattus, já muu äijih lâi meiddei Hannu Mattus. Sunnuu suhâpuolvâi kooskâst Movsháást oroin vala kyehti Mattus Haanu (já tiäđust-uv Movsháá ulguubeln vala eenâb). 1910-lovvoost Movsháást assii-uv ohtsis kulmâ Mattus Haanu já nelji Káájá (Kaisa)! Kirhokiirjijn noomah láá čallum ruátálâš teikâ syemmilâš vyevi mield, já tondiet tiätu ulmuu nommâ puáhtá tiettuđ maaŋgâ häämist. Suhâtutkâmuš ij lah ain älkkee, mutâ hitruu tot kale lii. (Kove: Ulpu Mattus-Kumpunen) kavnim tággáár tiäđu: “Movsháá táálu omâsteijeeh iivij 1920–1928 lijjii Mattus Haanu ärbikodde já Mattus Hannu.” Mutâ amahân ärbikodde táárgut tom, ete tot olmooš lii jáámmám, kiän ärbikodde tot lii. Ige jáám mám olmooš pyevti omâstiđ maiden. Na, tot tiätu lâiuv puáhtám njuolgist kirhokiirjijn, já tast vááilui tot deetaalj, ete Movsháást lijjii talle kyehti tálutuálu, já kuohtuin lâi sierâ omâsteijee. Ko ton lasseen Movshâš lâi vala lamaš tievâ Mattus Haanuin, te ij lah aaibâs jiešmeidlist čielgâs, ete nube táálu omâsteijee lâi Han nu Haanukandâ, já nube táálu omâsteijee lâi Hannu Mártnáákaandâ ärbikodde – kiäin ohtâ lâi äijihrokke,
27 Hannu Mattus. Finna.fi-siijđoin láá kulmâ kove taan siämmáá almast, já kovetekstâ iätá, ete taat lii Juoŋâs-Hannu, kote lii tiävdám 90 ihheed. Tot ij kuittâg lah máhđulâš tanen ko Inneehvääri tuve Juoŋâs-Hannu jaamij 50-ihásâžžân espanjataavdân. Mutâ Movsháá tuve Hannu eelij masa 90 ihheed (1851–1938), nuuvt ete viehâ vissásávt sun lii kove almai. (Kovvejeijee: Antti Hämäläinen. Museovirasto, syemmilâšugrilâš kovenurâldâh.)
Hannu Haanukandâ. Mut sun ij kuittâg lamaš tot siämmáš Hannu Haanukandâ! Inneehvääri tuve ässeeh 1870-lovvoost ovdâs kulij lijjii Marttin Haanukandâ, suu kálgu Maati Liäiná (Leena/Heleena Saijets) já sun nuu kuttâ päärni, kiäh šoddii iivij 1868–1882. Puárásumos alge lâi muu madâreeči Hannu Mártnáákandâ. Suu láá vissâ koččom maŋgáin noomáin. Mun lam kuullâm aainâs-uv nomât tâsâid Postâ-Hannu, Juoŋâs-Hannu já Inneeh vääri Haanuš. Mun jieš lam valjim kevttiđ sust noomâ Juoŋâs-Hannu. Postâ-Haanuh láá la maš iäráseh-uv, já Inneehvääristkin sun ij la maš áinoo Haanuš. Mun jiem lah kuittâg kuul lâm eres Juoŋâs-Haanuin. Mun lam távjá uáinám suu noomâ taggaar oh tâvuođâst, ete kolleocceeh mainâsteh kyevti al mast, kiäh kavnáin Lemmest kole čohčuv 1919. Hyenes šooŋâ tiet suoi iävá kuittâg puáhtám maccâđ toho uuccâđ teikâ viežžâđ tom kole, já jo muáddi mánuppaje tastmaŋa kuohtuuh jaa mijn espanjataavdân. Toh almaah láin Pos tâ-Hannu ađai Juoŋâs-Hannu já Ville Kangas niemi. Tienuuvt suoi passijn uássin Lemmee Haanukollehistorjá.viiljâid vissâ kočodii eenis noomáin: Liäiná Matti já Liäiná Juhánâs, peic Marttin lâi Postâ-Marttin. Sij láá mainâšum om. Kuobžâ-Saammâl eellimkeerdist. Saammâl kaartâi orroođ huudolâžžân sii puohâi lunne Siivuáruluvâi.stuorrâ uábbi Ánná naajâi Ranta/Ri do?-Aantijn (Morottaja); sunnuu nieidâ Máárjá Liäiná (Maria Helena) šoodâi pegâlmin raavâd viäsu Ranta-Mari emedin. Nuorâmus uábbi
pelestis aasâi Hannu Haanukandâ kálguinis Maati Káijáin (Kaisa Saijets). Sunnuu neelji nieidâst tuše ohtâ, Kááijáš, šoodâi rävisolmožin, já sun naajâi Vesko-Raansuin (Frans Veskoniemi), kote varrij Movshâžân. Mártnáá já Haanu vanhimeh, Hans Iisak kandâ já Ánná, aasáin kirhokiirjij mieldi vuáruluvâi kuohtui oolgij perruiguin, mutâ eenâb kuittâg Haanu já Káájá lunne Movsháá tuuveest.
1910-lovo loopâ vaigâdis iveh Porgemáánust 1917 muu äijih vanhimeh ađai
28 Máárjá naajâi Paavvâl Vallein, já sunnuu nieidâ-uv fin nij noomâ Máárjá. Sun naajâi Junnáás Haanu Han noin, kote lâi meiddei ohtâ Mattus Hannu já Pos tâ-Hannu. Junnáás Hannu lii-uv maŋgii siävuttum MovshááJuoŋâs-Hannoin.tuuveest
Juoŋâs-Hannu Mattus já kálgus Lusme-Piäká Máárjá (Maarit Paadar) ostijn Inneehvääri tuve Haanu vanhi mijn Marttin Haanukaandâst já Maati Liäinást. Lâi ušom uáli táválâš, ete pärni oostij táálu jieijâs ärbin vanhimijnis jo ovdil ko suoi jaamijn. Hadden lâi ave piäiválâš iäláttâh vanhimáid nuuvt kuhháá, ko suoi ee lijn. Suoi iävá kuittâg kuhháá kiergânâm navdâšiđ iäláttuvástis, ko Marttin kyevtis Liäináin jaamijn čuá vuváá ive Uđđâivemáánustaalgâst.
1918 Juoŋâs-Hannu kyevtis áánuin kerivijn vuossâmuu lahâčuorvâ ađai tuođâštus tast, ete suoi láin lavâlávt Inneehvääri táálu omâsteijeeh. Suoi uážžoin-uv tom. Siämmáá ive suoi áánuin meiddei stuorrâjuávu algâttem Movsháást, mut tot ij kiergânâm tábáhtuđ vala sunnuu eellimääigi. Sehe meccikons tušem já Suomâ aalmuglâšsuáti vaikuttii toos, ete stuorrâjuáhu Tave-Suomâst koskâldui love ihán. 1910-lovo majemuuh iveh lijjii uáli vaigâdeh maŋ gâsáid. Vuossâmuš maailmsuáti já aalmuglâšsuáti iä mudoi oinum Anarist ennuv, mut toh tohhii tom, ete Taažâ já Suomâ rääji lâi vaigâdub rasteldittiđ jo ivveest 1915 ovdâskulij. Ton räi aanaarliih lijjii kavpâšâm enâ mustáá Taažâ rido markkânijn. Sij lijjii tuálvum toho om. poccuupiärgu já tuoljijd, já sij lijjii puáhtám Ana rân eereeb iärrás jáávuid, kaahvijd já sukkârijd. Ko tot ij innig luhostum, te aanaarlij purrâmâšvuárháh kuá rusmškuottii. Ton lasseen ive 1918 keesi lâi koolmâs. Talle iä šoddâm myerjih iäge potákkeh, ige kyeligin lihâdâm nuuvtko táválávt. Tot tovâttij tom, ete ulmuin lâi jo tuođâi eeti, já motomeh jammii niälgán. Áinooh tiäđuh, maid mun lam kavnâm Movsháást ton ääigist láá toh, maid katekeetta Laura Lehtola lii muštâččâm kirjeest Majemuš katekeetta. Sun eelij
1800-lovvoost lii lamaš viehâ vaigâd kavnâđ tiäđuid tiätu táálust teikâ ulmuin. Mutâ 1900-lovo algâ, mast mun mudoi-uv lijjim enâmustáá kiddiistum, lâi jo váhá älkkeb tutkâđ. Maŋgâ merhâšittee almonem vai kuttii Anarist čyeti ihheed tassaaš. Espanjataavdâ vai kuttâsâin mun tiettim jo maidnii, mutâ meccikonstuš mist (su. metsäkeinottelu) mun jiem lamaš ubâ kuullâm gin, jiemge tiättám, ete maggaar proosees stuorrâjuá hu lii Tave-Suomâst lamaš. Toh šoddii uáli tergâdis uássin Movsháá historjást. 1900-lovo aalgâst Tave-Suomâ vuovdij árvu paijaan škuođij, já motomeh oinii tast máhđulâšvuođâ tiänáđ: tot, kote omâstij ennuv vuovdijd, puávtáččij riggođ. Taat lâi vuáđđun almoonmân, mon puáhtá jurgâliđ meccikonstušmân: muáddi riges almaa om. Anarist, Taažâst já Kuopio kuávlust ostii aanaarlijn nuuvt en nuv vuovdijd ko máhđulâš. Sii vyevih iä távjá lamaš aaibâs lavâliih teikâ vuoigâliih. Maaŋgah anarâšah monâttii jieijâs suuvâ ärbivuáválijd enâmijd já joba jieijâs táálu. Mottoom muddoost mun arvâlâddim, ete muu madârvanhimeh-uv láin tagareh ulmuuh, kiäid tájuttii vyebdiđ táálus; mutâ ij tot lamaškin nuuvt oov tâkiärdánis äšši.
Suu mieldi tobbeen ij lamaš vänivuotâ masten. Fáál lun lâi puoh, maid puovtij tuáivuđ: koškepiärgu, vorâs kyeli, loppimmielkki já vuojâ. Muu mielâst lii eromâš, ete vala nelgi-ive maŋa-uv tobbeen pijssái purrâmâš, veikkâ maaŋgâ eres saajeest lâi lamaš pággu puurrâđ šivettijd-uv. Amahân tot meerhâš tom, ete Movshâš lâi viehâ jáválâš JáválâšvuođâstEspanjatavdâtáálu.ijkuittâg lamaš ävkki čuávuváá täälvi. Espanjatavdâ lâi ittáám Suomâst jo kulmii, mutâ eskin niäljád pááru ive 1920 uđđâivemáánust uulâi Anarân. Aanaar servikoodán kullii talle suullân 2 000 olmožid, já stuárráámus uási sist lijjii puoccâm uđđâivemáánu loopâst. Espanjatavdâ lâi toin naalijn epitáválâš in fluenssa, ete tot oroi lemin varâlumos pargoahasáid. Párnááh já vuorâseh jammii taavdân härvibeht. Muádi ohhoost jammii suullân 200 olmožid, ađai 10 % servi kode vievâst, já 120 pärnid paccii uárbisin. Tile lâi maaŋgânáál vaigâd, já toos lijjii maŋgâ suujâ. Tuáhtá reh, pyecceitipšooh já talkkâseh iä lamaš aldagin tuár vi, já tipšooh-uv puáccájii. Ton lasseen tot tälvi lâi koolmâs, já muotâ lâi eenâb ko táválávt. Purrâmâš vuárháh lijjii ain liijkás kuáruseh, iäge pyecceeh vai jaam lieggiđ tuuvijd. Tondiet lii-uv vaigâd ettâđ, ete kales jammii eidu taavdân, já kales niälgán já Espanjataavdâpuolâšân. ääigi Movsháást lijjii kyehti tálutuálu: In neehvääri tupe já Movsháá tupe. Talle ko espanjatavdâ poođij toho, te Movsháá tuuveest assii vanhimeh Ves ko-Ransu já Káijá, kote lâi párnái vuástá, Káájá vanhimeh Haanu Hannu já Maati Káijá, já kyehti párnáá, Kááijáš já Hans. Ransu kyevtis Káijáin láin áinooh, kiäh puáccáin, mutâ kuohtuuh puáránáin. Mun oskom, ete suijân toos láin ááhukyevtis äijiháin, kiäh postijn lieggiđ táálu, tipšođ pyecceid, párnáid já šivettijd já piemmâđ puohâid.
29 Movsháást kiđđuv 1919 máttátmin ton kuávlu parnijd. Aalgâst sust lijjii kielâvaigâdvuođah tondiet ko tálu viehâ sáárnui tuše anarâškielâ, mutâ motomeh stuár ráábijn párnáin mattii jo mottoomverd suomâkielâ. (Muu Hannu-äijih lâi talle 12-ihásâš, nuuvt ete lii máhđulâš, ete sun lâi ohtâ tain stuárráábijn párnáin.)
Nomâlâs naaburist, Inneehvääri tuuveest, ij lamaš siämmáá šiev lukko. Tobbeen aasáin Juoŋâs-Hannu já Lusme-Piäká Maarit viiđáin párnáin; sehe vanhimeh já kyehti nieidâ jammii. Tobbeen iä lamaš tiervâs rävis ulmuuh iššeen. Taat lii tot uási, mon muu äijih lii muštâlâm: ko sii vanhimeh jaamijn, te sun moonâi ob bijn já viljáin navittân šivettij luus tondiet, ko tot lâi táálu áinoo lieggâ saje. Tobbeen kiinii talle maŋeláá kaavnâi sii já tuálvui sehe párnáid já šivettijd Rivdul Taatpárnáipááikán.liiohtâäšši, mon mun jiem valagin aaibâs ibbeerd. Máhđulávt nuuvt maŋgâ ulmuu jammii ton táálust, tastko párnááh lijjii liijkás uceh lieggiđ tuve já tipšođ pyecceid; mutâ nubbe tupe, hyelkkitupe, lâi aaibâs alda, siämmáá kiedist. Mondiet párnááh monnii navit tân iäge toho? Lâi-uv kiinii ettâm sijjân, ete njuám mootaavdâ ääigi ij uážu moonnâđ kiännán luus? Tot ij lah aaibâs máhđuttem. Lusme-Piäkká, Maarit eeči, šoodâi pegâlmin, tastko sun mahtnii tieđij, ete tavdâ njuámu, ige luáštám kiämmán jieijâs tupán Lusme njaargân. Suu karanteen tooimâi, ige kihheen suu táá lust puáccámgin espanjataavdân. Munjin lii kuittâg vaigâd iberdiđ, ete párnááh lijjii tottâliđ taggaar rav vuu vala talle-uv, ko iäráseh lijjii jo jáámmám. Oro le min meiddei nuuvt, ete naaburtáálu viehâ ij mudoigin išedâm Inneehvääri perruu taavdâ ääigi. Ličij-uv tupe lamaš jo liijkás tievâ? Tane lii máhđulâš, ete párnááh iä uážžum moonnâđ toho já uccii tondiet syeje navit tist. Tastmaŋa Inneehvääri tupe kuittâg paasij kuáru sin, já äijih sehe suu uábbi já viljâ assii nuorâvuođâs párnáipääihist.
30
“Keija” Mattus (Káijá/Kaisa). Finna.fi-siijđoin lii kuvvimäigin merkkejum 1930–1949. Lii oskottettee, ete kovvejeijee Antti Hämäläinen vaaldij taam kove siämmáá tove ko Haanu kove-uv. Jis kove olmooš tuođâi lii Movsháá tuve Káijá Mattus js. Saijets, te sun ličij kooveest masa 90-ihásâš (sun šoodâi ive 1848, mutâ jäämmimive mun jiem lah kavnâm). Kovvejum nissoon ij kuittâggin oro lemin nuuvt puáris. Nubbe muulsâiähtu lii Káájá já Haanu nieidâ, Káijá Veskoniemi js. Mattus (1887–1965), kote lâi ton áigáduvvâst suullân 50-ihásâš. (Kovvejeijee: Antti Hämäläinen. Museovirasto, syemmilâš-ugrilâš kovenurâldâh.)
01/1918 Juoŋâs-Haanu kyevtis áánnuv vuossâmuu lahâčuorvâ já uážžuv tom. 1918 Juoŋâs-Hannu áánu stuorrâjuávu algâttem. 01/1920 Espanjatavdâ puátá Anarân. Juoŋâs-Hannu já Lusme-Piäká Maarit jäämmiv. 03/1920 Frans Kangasniemi puáhtá oovdân kävppikirje já áánu vuossâmuu lahâčuorvâ. Taah ääših iä lah aaibâs čielgâseh. Jis kävppikirje lâi vuoigâ, mondiet táálu viehâ assii tobbeen ton räi, ko vanhimeh jaamijn? Lii kale tiäđust, ete meccispekulis teeh (su. metsäkeinottelija) távjá lopedii ässeid, ete sij uážžuh ain aassâđ tálustis tegu ovdil-uv, veikkâ omâs teijee muttoo-uv, já motomin sij meiddei tollii taid
31
11/1917 Frans Kangasniemi uástá Inneehvääri táálu Juoŋâs-Haanust já Maaritist.
08/1917 Juoŋâs-Hannu Mattus já suu kálgu LusmePiäká Maarit (Paadar) uástiv Inneehvääri táálu Haanu vanhimijn Marttin Haanu kaandâst já Maati Liäinást.
Tälvikeriveh 1920 Tavdâ piištij Anarist ohtsis tuše muáddi oho. Ton maŋa eellim jotkui, já ulmuuh tollii tälvikerivijd Ana rist tegu jyehi ive. Keriveh meridii eereeb iärrás vir gálâš huolâtteijeid uárbis párnáid. Äijih, suu uábi já viiljâ huolâtteijen šoodâi naaburiššeed, Vesko-Ransu. Tot ij vissâ kuittâg vaikuttâm sii elimân, ko sij paccii aassâđ Rivdulân. Mutâ Inneehvääri tuve tilán toh keriveh vaikuttii. Aa naar kävppijâs Frans Kangasniemi ađai “Yrrin Ransu” čaaitij kerivijn kävppikirje, mon mieldi sun lâi uástám Inneehvääri táálu já toho kullee enâmijd Juoŋâs-Haa nust já Marittist jo paijeel kyehti ive tolebáá, skam mâmáánust 1917. Keerrivpevdikiirján lii kopijistum tot kävppikirje, já lii merkkejum, ete lävdialmaah láá tär histâm vuáláčalluid. Jieš kävppikirje ij lah siäilum. Tääl mun halijdâm čäittiđ taid virgálâš äššikiirjijd kronologisâš oornigist.
Mutâlopádâsâid.jiskävppikirje lâi vuoigâ, ađai Juoŋâs-Hannu lâi vuábdám táálu, te mondiet sun čuávuváá ive áánui sehe vuossâmuu lahâčuorvâ já stuorrâjuávu algâttem? Nabai mondiet Kangasniemi ij puáhtám kävppikirje keriváid ovdil ko táálu vyebdeeh láin jáámmám, árbá liih lijjii karttâm párnáipááikán já táálu lâi pááccám kuárusin? Mondiet sun áánui vuossâmuu lahâčuorvâ paijeel kyehti ive kävppikirje peividem maŋa?
Vástádâs sáttá leđe tot, ete kävppijâs Kangasniemi lâi Aanaar tobdosumos meccispekulistee. Sun uážui keri vijn Inneehvääri táálu olssis já lâi ton omâsteijee masa ihelove. Sun ij kuittâg kuássin aassâm tobbeen, ige aassâm kihheen ereskin. Ton lasseen Kangasniemist lijjii nubáloh eres-uv táállud, main kihheen ij aassâm. Viehâ vissásávt sun haavâi tááluid olssis tuše vuovdij finnim tiet. Tom mun jiem kuittâg ibbeerd, ete mondiet suu nom mâ ij kavnuu kirhokiirjijn Movsháá peht. Toi mieldi Movsháá omâsteijeeh ubâ 1920-lovvoost lijjii Hannu (Haanukandâ) Mattus já Hannu (Mártnáákandâ) Mat tus ärbikodde. Taat lii ohtâ suijâ toos, mondiet lâi nuuvt vaigâd kavnâđ tiäđuid táálu omâsteijein. Kangasniemi lâi kale uážžum lahâčuorvâ Inneehvääri táálun jo ive 1921, mutâ ko kihheen ij aassâm tobbeen, te tot ärbi kodde paasij kumâttâllâđ kirhokiirjijd. Čuávuváá já majemuu uásist mun muštâlâm stuorrâ juávust já tast, maht Inneehvääri tupe já Movsháá tupe viijmâg karttáin sämimuseon.
Käldeeh:
nykypäivään • Eila Linnanmäki: Espanjantauti Suomessa • Irja Jefremoff: Varriistâllâm • Matti Lehtola: Laura Lehtola, viimeinen katekeetta • Anja Akujärvi: Morottajan suku • Samuli Paulaharju: Taka-Lappia • Kitti-Káájá suomâkielâg sahhiittâllâm (Kaisu Nikula, 2000) • Tarinoiden Inari -sahhiittâlmeh espanjâtaavdâst Käldei lasseen mun finnejim tiäđuid motomijn huolhijn, enâmustáá Sirkka Merenluotost, js. Kopakkalast, já tiäđust-uv jieččân ečirohheest, Movsháá Haanu Joovnâst. Uula Morottaja (Kove: Matti Valle)
• Anna-Kaisa Teurajärvi čielgiittâs (TIRRON KENTTÄ - selvitys Tirron tilan vaiheista vuoteen 1960, Sämimuseo 1991)
• Lahâčuárvupevdikirjeh
• Iivij 1870–1920 kirhokirjeh
• Keerrivpevdikirjeh (Aalmugarkkâdâh)
32
lesK-ant uulá Kuobžâpivdemmainâseh
• Ilmari Mattus: Mattus-suuvâ suhâtutkâmuš (Anarâš-loostah 2/1992 já 3/1992)
• Inarin historia jääkaudesta
• Veli-Pekka Lehtola: Suomalaiset saamelaiset
Čällee: Lesk-Ant Uulá Sabmelaš-loostâst lii lamaš 1930–1960-lo voin pálstá Aanaar kielâ. Toos Lesk-Ant Uulá, Uula Morottaja, lii maŋgii čalâččâm. Taankiärdáá Anarâš-loostân čuákkejuvvojeh muáddi kuobžâpivdemčalluu, tááláin orto grafiain. Lesk-Ant Uulá lii lamaš jieijâs ääigi čepis muštâleijee. Suu muštâlusah kyeskih tallaa ohtsâškoodán, piäiválii elimân já piäi válijd pargoid. Fáárust muštâlusâin láá meid dei motomeh tallaa ääigi persovneh.
vááráá vuástá, tot kal ij lam eres mihheen jo čáhálig – jiem mun kuittâg luodâin tubdâm”. Peterii Andrâs ko ij lam ovdil heevim uáiniđ kuobžâ luodâid. Ton táálu vuorâs Lesk-Andrâs Vuolli vuolgij keččâđ taid luodâid. Te sun tallân tuubdâi taid kuobžâ luod dân. Vuolli poođij maassâd, sohâlum, piestoh káálust já ciälkká: “To-to-tot-tot lii lam kuobžâ, mii lii rađe ras ta jottáám!” Te uážui oskođ, et talle tuške šoodâi, rahtii pissoid oornigân já vyelgiškuottii tom kuobžâ pivdeđ. Iđedist ko peivi čuovvânškuođij, te čuoigâlii neeljis: Lesk-Andrâs Vuolli, Samlii Maattiš, Tuorrâ Piettâr já Peterii Andrâs. Sij čuoigii ehidispeeivi räi tassaaš ko vaibâškuottii, aiguu čokkâniđ vuoiŋâdâttâđ. Te Tuorrâ Piettâr uuveest kivkked, et tuođe kuobžâ káálá. LeskAndrâs Vuolli suorgânij nuuvt, et vierrâlij muorrui já sovsâkammuu čoođâ vala poostij taggaar muottuu vyelni uáksi já Vuolli tarvanij toos. Toh kuulmâs monnii ton kuobžâ maŋŋaal já pajâččii tassaaš ko puohâin nuhhii lemnuuh. Mut taiđiiba tainuv lam lođđâseh tuárgistmin, kote jo ij ohtiigin teivi dâm nuuvt pääččiđ, et lâi jäämmiđ. Tuorrâ Piettâr vaaldij Lesk-Andrâs Vuoli piso já toin pajâččij tassaaš ko kuobžâ jaamij. Já ko njuovvii tom kuobžâ, te čeevđist lijjii ennuv luođârääigih, já njuovâdijn juáháš rámmojii, et “taat lii muu piso luođâ räigi, taat muu, taat muu”. Te LeskAndrâs Vuolli ruhâdâlâi, et “eppeđ-uv munjin un nuuččii oovtâ luođâ rääigi, vâi mun meiddei pesâččim uásálâžžân taan kuobžâ koddemist?” Te nuuvt sij un Uulanojii. Morottaja, Sabmelaš 1937 Tovle motomin lâi mottoom säminieidâ puásuikeččen, já te heevejii luovâspoccuuh jottáđ tuárispel kid dâpoccuin. Nieidâ vuolgij taid vyejettiđ kiddâsij kuuvl. Tain aldasijn lii lamaš kuobžâ kuáti. Luovâspoccuuh ruottii kuobžâ kuáđi paijeel tagaráin ratânáin, et peci vyevdi vala škaajij já nieidâ čuoigâi maajeeld já olvoi ráávui, mii lâš čuddust vuálgám. Taggaar šlaarmâst kuobžâ-uv moránij já vuolgij kossâmuottuu käälliđ torvolub uáđđimsaje uuccâm tiet. Siämmáágin peeivi eehid poođij Peterii Andrâs ton táálun, kost tot puásuikeččee nieidâ lâi, já ton táálun kullojijjeeh lijjii meiddei toh poccuuh, maid tot nieidâ lâi keččâmin. Peterii Andrâs koijâd, et “mii lâi taan jäävri tovnkeččin káállám rađe rasta, toho Čáhálig Kuobžâ luodah muottust (Kove: pixabay.com)
33 Maainâs 1. Säämi vuorâsij kuobžâkoddemmaainâs
Tot maainâs lii tággáár. Toovláš Piäccám Syenjellâž kálgu, kii tääl áásá Njellimist, tuálvui savzâidis Suár váánjaargâ suollui. (Tot suálui lii meiddei taan ääigi uážžum uđđâ noomâ, tastko tääl tot suálui koččoo Kieddisuálujin.) Tot nuorttâkálgu sulláád motomin, eres nubbe nuorttânissoon skipárin, savzâidis oppâđ. Ko suoi puáttiv suuhâv ton suáluiriidon, kost saavzah lijjii, te suoi uáiviv, ko tobbeen uáinoo fáškudâttâm mahteolmooš te ličij turkkâ pajalist. Suoi smiettâv: “Mii tot lii mokkoom (toim. huám.: nuorttâlâšk. måkam Kuobžâ (Kove: Shutterstock)
34 Maainâs 2. Njellimlij kuobžâpivdemmaainâs
‘taggaar’) ulmuid, ain näävt kummeen, turkkâ paja list?” Te suoi vuámášáin, et kuobžâ lii koddám saavzâ já tot tom luvvá. Amahân kuobžâ lii vissâ ucánjii suor gânâm tain nisonijn tommit et vollij tuárispel, kuás jo toh láin tom kuddum saavzâ toppim kárbásân já nuuvt suládáin Njellimân tagaráin mainâsáin, et mii tääl lii tábáhtum. Mut te tom uážžu oskođ, et talle šoodâi siij dâ ässein tuške já huššâ, já huáppu meiddei lâi kuobžâpiivdon vyelgiđ. Já šiev kuobžâkoddeeh meid dei kávnojii, taid ij tarbâšâm kukken uuccâđ. Njuškolii moottorân já vyejilii äigi sáttoin, mii moottormašinist lâš vuálgám. Toho vuolgii láddlááh já sämlááh já lijjii puohah tiäđust-uv šiev tuáivust, tastko toh lijjii aainâsuv jieijâs mielâst täärhih pääččiđ. Mut kuobžâ ij lamaš ohtiigin ovdil pááččám eereeb ko ohtâ Matti-nom Puoh puáris mainâseh älgih tai saanij: Tovle motomin. Mut taat maainâs, maid mun ááigum tääl mainâstiđ, ij lah mihheen tovláid mainâsijd, tastko tot lii tábáhtum taan keesi, mii tääl lii nuuhâm suulâst.
karbui ton suollust já peesâi nan naamân, te tot lâi tiäđust, et tot lâi suttâm. Já uc ceeb-uv ton ääšist. Já tovláin ulmuin ko lâi taggaar osko, et jis kuobžâ pajâččeh já iä heevii koddeđ, te kuobžâ suttá já kuástid. Mut ijhân tom tieđe, veik tot ličij-uv tuotâ. Nuuvtko taan-uv mainâs kuobžâ kuudij vala maŋgâ nuorttâlâš savzâd maŋadist ko ton suollust Tassaašpeesâi.
láá maaŋgah iveh ko Anttii Hendrik paajij kiđđuv kuobžâ. Tot kale tom teividij, ko luođâ moonâi njune já káálu kooskân mut tarvanij kuággumân, ij pastam tađe jieŋâluubon, tarvanij toos. Mut kuobžâ ij kuittâg jáámmám. Mottoom nuorttâlâš kálgu smiättá, et “jis kuobžâ ij kalmaa, te sun vit lii mokkoom, it vorg ni puátá kuástidiđ. Sun vit kuástidhánnáá ij ni kuke tipte.” (toim. huám.: Ceelhâ oro lemin Lesk-Ant Uulá kevttim nuorttâlâškielâ: “jis kuobžâ ij kalmaa, te sun hân lii taggaar, et forgâ kal puátá mavsâttiđ. Sunhân maavsâthánnáá ij kal kuhháá tipte.”). Já nuuvt meiddei keevâi. Siämmáá kiiđâ ko Hendrihist iä lamaš ko vittâ tâi kuttâ eergi innig kiddâ, tot siämmáš kuobžâ poođij já kuudij puoh taid eergijd. Hendrih pääihist iä hee vim leđe ollágin tálualmaah pääihist. Mut heevij puát tiđ kolliđ mottoom Antero-nommâsâš nuorâ kandâ. Te Hendrih eemeed iätá toin kandáin, et “jieh tibi tun viišâ eelliđ mii eergijd sirdemin”. Antero kale lâi viššâ lis, virkkuus kandâ, te tallân kaččâlij já arvâlij, et “kale váá must lii asto”. Já ko Antero poođij eergij kuuvl, te kuobžâ lâi majemuu eergi kuddâlmin. Kandâ kaččâlij maassâd Hendrih pááikán, kaivâstij piso já lemnuid já eeđâi, et kuobžâ lâi koddám puoh eergijd, já jieš op peet purjánij maassâd eergij kuuvl. Ko Antero poođij toho, te kuobžâ lâi ain ištmâšmin toi ergijguin, tastko toh lijjii motomeh vala jieg-peelijn elimin. Ko kuobžâ vuámášij Antero puátimin, te tot vuolgij tom vuástá väldiđ. Mut ko kandâ tom päjistij, te ton kuobžâst nuh hii toos toh kuástidempargoh. Tot lâi aainâs tot siäm máš kuobžâ, maid Hendrih lâi pááččám siämmáá kiiđâ, ko tast lâi luođâräigi njune paajaabeln já ko tot lâi vala jieijâs poškáin tom tálkkum. Jos lâš ain-uv tuotâ, maid puáris mainâseh tietih, et kuobžâ lii ulmust aalgâs uážžum. Tastko tovlááh ul muuh laa kiävttám kuužâs ryevdihááván talhâsin, mut kuobžâ kiävttá pooškâs. Ulmuin lii kale taat taalhâs pááccám, mut kuobžâ ferttee ain tom kevttiđ, ko ij lah eres Uulamáhđulâšvuotâ.Morottaja:Sabmelaš 1957
Kuobžâ-luási iätádui já ruotâi ton čuálmán, kost vaav tah lijjii, já vuojâlij rasta čuálmi. Vaavtah algii pajâččiđ já tassaaš toh pajâččáin ko lemnuuh nuhhii, já kuobžâ ij ko vuojâi, motomin tuše kepilijdiskuin čolmijdis Konjavhâstij.totkuobžâ
35 mâsâš almai lâi lamaš ubâ kuohtii pääččimskipárin kuáđist uáđđee kuobžâ, maid sun jieš taaiđij lam kar vam-uv. Must tast huolâhinnáá toh luottii jieijâs oolâ, lijjiihân pááččám njuámmil, uárree já luvâhinnáá keerdi luudijd, ucebijd já stuárráábijd. Sij jurdii, et oovtâ ertpelsäärgi tyehin lii kuobžâ jieggâ-uv. Mut sij iä lamaš puáttám tom tiettiđ, et jis olmooš suorgân kuobžâst, nuuvt et tot niävttá kulmân, te kalga koskâ muu pääččiđ. Tot lii olmâ kuobžâ. Kyevtpeln láá tuše suoivuuh, moh suorgânâm ulmuu čoolmijn uáinojeh luvnjom, já tot lii maŋgâs kuobžâ päjidijn fillim. Tegu toh kuobžâpivdeeh pottii ton suollui, kost kuobžâ lâi ton nuorttâááhu saavzâid koddám, te sij tom vievâs uárnejii toin naalijn, et kyehti páárrás pis soalmaa kuođđii kezis čuálmi riidon vahtiđ. Nubeh vuolgii suolluu siisâ karbâđ. Nuuvt toh kärbeeh kavnii tom kuobžâ. Peenuv aalgij tom ruotâttiđ já umástiđ. Almaah käččih olvoh já pajâččeh. Kuobžâ-luási ko ke sikummeen tuogáráin turháin ruáttá, te tot sááđá šyehkist. Almaah kačâtteh, rááhuh já pajâččeh já skipárijdis čuárvuh: “Tääbbin lii kuobžâ, tääbbin!”
36 Maainâs 3.
Kuobžâpivdemmaainâs Mun tovle vuolgim puásuiuuccâmmookán. Mist lâi lit to toho rääji alda nuorttâlâšâigyeim já mun väzzilim pääihist. Jiem mun kiergânâm ko jos liččim nuuvtko čiččâm käävci kilomeetter áárvu vázzám, te mun kav nim kuobžâ luodâid. Mun jiem lamaš val talle kuobžâ luodâid ubbâ uáinámgin, mut mun oinim, et tot ij lah olmooš vázzám, keeđhi luoddân toh laa stuárráh, soorvâ luodah iä lah eisigin. Mun tast jurdâččâm, et mii lii táágu jottáám. Poođij nuorttâsämmilâš, tot lâi jotemin Njellimân, já mun eeđâm: “Mii lii tie jot táám?” Te eeđâi: “Kuobžâ.” Must lâi uccâ pissooš mieldi. Mun jiem tuostâm toin vyelgiđ pivdeđ, mut mun moonnim pááikán já valdim stuárráb piso já nuuvt iđedist čuovvândijn vuolgim. Mun kuorrim tassaaš ko mun oinim, et tot luodâidis siävuttâlškuođij. Mun lijjim kuullâm puáris kuobžâpivdein, et talle tot forgâ uáđđáá. Mun vazzim ubbâ tom vääri riggee siis já nuuvt siävŋánij. Mun moonnim täbbiláhháá, väzzilim, čuoppim suárvi, puállááttim tuulâ já lijjim tast iijâ. Iđedist vuolgim taas ko čuovânij. Vazzim taas tom siämmáá riggee, te šiev mielâ, et kuobžâ lii riggee sist. Mut riggee lâi styeres já Kuobžâ (Kove: Shutterstock)
Te vazzim mun ton kuáđi ool já kuobžâ ij lamaškin val kuáđist, mut tot lâi stuorrâ keđgipiällást uáđimin nuuvtko tot läävee: kuátinjäälmist uáđá vistig já kul dâl, et uáinoo-uv mihheen, et tiättojeh-uv ulmuuh. Tot vaaldij já ruotâstij. Must lâi pisso seelgist, mun kalgâlim tom huáppust. Tot pooráá tuáhá lappuuškuođij, ištâmeh innig lijjii saijast. Mun pacâttistim, já tot moonâi nuuvt et rine purgâ moonâi, ko tot ruotâi vuálus vääri. Na, mun tast ruokkim peljimaddâgân já taiđimba mun ohtuu sár nuđ-uv, et tääl kal moonâi ko jiem mun teividâm, ko nuuvt huáppust paaččim. Mun vuolgim hitruunân kuorâttâllâđ, et kuus kulâi tot mana. Mun uáiniškuot tim, ko vorrâ kuášku. Já ruáttá mii leš kuosâ, mii suáhi, mii puájuimiestâ, mii mađe, te puoh ruáttá njeigâ. Mun jođám já jođám, já vuámášim, ko taggaar värivielti mield jotá. Mun lijjim puáris kuobžâkoddein kuullâm, et jis vielti mield vuálgá páccákuobžâ, te vuoluubeln ij koolgâ leđe: tot puátá nuuvt huáppust paijaal, et ij kiergân pääččiđ. Mun vuolgim paajaabeln luodâi väzziđ nuuvt et eidu te koolgâm luodâid uáiniđ tobbeen vuoluubeln värivieltist. Mut kuobžâ meiddei lâi skelmâ, ko raahtij taggaar riggee já nááđui stuorrâ pecimaddui. Mun jiem ovdil tiättám, ko kyevt soolâ keččin njuškij já pár gádij. Must oroi mahte kolmâčääsi ličij niekkiräig mield leškim, uškes vuojâstij jyehi uážžiloonjâ mield já kuobžâ vuolgij näävt vuástá jotteeđ. Mut ko mun nube kerd čááppádmaddui čärvejim, talle kal iištâi toos. Mut jiem mun tuostâm vala moonnâđ tom kietâdâllâđ ollágin ton eehid. Must lemnuuh iä lam tađe eenâb. Tast čokkájim kuhes ääigi já nuuvt väzzilim maasâd pááikán. Mut kal mun jurdâččim, et almai mun lam ko nuuvt huáppust ruotâi já liijká teividim nuuvt pyereest pääččiđ, et tie lâi jo jäämmimvahe sust, mut kuittâg talle lâi val tommit vyeimist ko mun juksim, et njuškij.
37 mun jurdâččim, et jis mun teehi kuáđám, te mun jiem tälviv kaavnâ, ko kossâmuottuu muáttá. Mun valdim já algim ucediđ. Ucedim riggee. Tot lii ain tobbeen siste. Ucedim nube. Uccást jiem kiergânâm tom nube riggee kiddâ uážžuđ, ko jurdâččâm tom, et taas mun kuáđám.
Jiem kuobžâst alnees poollâm, mut jienâ lâi nuuvt vas te. Mun lam tagarijd-uv kuullâm ulmuid mainâstim: “Kuobžâ njuškij já párgádij kyevt soolâ keččin, mut mun jiem ollágin suorgânâmâš.” Mun kal paaccim tal le ton ooskon, et tot olmooš ij mušte vuoigist, mut tot muštá ucánjáhháá puástud, et ij suorgânâmâš. Mut mun smiettim kal tom, et jiem mungin lah aaibâs čuuvtij suorgânâm, ko mun liijká tastmaŋa selgâttim nuuvt pyereest pääččiđ. Uula Morottaja, Sabmelaš 1965
já mutteđ láá skippáársäänih: nubás tuđ já nubástuttiđ. Amahân juurdâ lii, et ko miinii muttoo nubelágánin, te tot nubástuvá. Täi skipárušâi merhâšumeh láá kale viehânáál siämmááh, mut kevt timist láá liijká smaavâ iäruh. Sääni nubástuđ läävejeh kevttiđ talle ko halijdeh kuvviđ puáttus: ko aalmugov dâsteijeeh láá muttám taksilaavâ, te tast ij lekken šod dâm taksilaavâ mutos pic taksilaavâ nubástus. Nubbe iäru lohtâs passiv kevttimân: Jis haalijd tiäduttiđ tom, et äšši ij lah tuše jiešmeidlist já suolgâi muttum, te tal le kárttá masaba ettâđ, et ij tot šoŋŋâdâh lah tuše mut tum teikkâ nubástum mut nubástuttum. Sääni nubástuđ paaldâst jotá taggaar-uv härvinâš skippáár ko nubásmiđ, já tast puáhtá rähtiđ sääni nubásmittiđ. Maggaargin merhâšume- tâi kevttimiäru ij saanijd nubástuđ já nubástuttiđ iähtun ližžii aainâs kin taan ääigi kielâst, veikkâ puárásub käldeeh (Erkki Itkos Inarilappisches Wörterbuch) keččâleh-uv maid nii Sänivirdearvâlâddâđ.liimijjân puáhtám meid tagarijd saanijd ko rievdâđ já rievdâdiđ. Ääigih rievdih, eteh. Vuáđumer hâšumestis sääni rievdâđ meerhâš eidu čääsi fáárust –tiätunáál setitoho – jotteem, ige tomgin elllimtile nubástus mihheen eres toovât ko čääci jieš. Liijká kielâkove vievâst rievdâm lii finnim meid agentis, já taan ääigi ovdâmerkkân Sämitige njuolgâdusâid já poccui peljimeerhâid puáhtá rievdâdiđ. Siämmáá kale ličij ettâđ, et taid puáhtá mutteđ, mut liihân tot saanij lonottâllâm hitruu-uv.
Erkki-čeesi sänikirje tiätá meid, et mutteđ lii kevttum meid talle ko piäjá uđđâ tiiŋgâ puáris tiiŋgâ sajan: Mun mutám pääiđi; orostist tassaaš ko mun kammâgijd mutestâm. Taan ääigi kale táválubbooht molsoh paai đijd já kammuid, já káárvuid mutteh tuše timmâ tuojij tuájáreh. Mut kielâhân kal meid muttoo.
38 KielâčuKKe: MottooM Muttoo já nubástuvánubbe
Čällee: Petter Morottaja Ääših iä laavii pissoođ avepeeivi siämmáálágánin, pic toh muttojeh. Šooŋah muttojeh, laavah mut tojeh, njuámmumtavdâraijiittâsah muttuusteleh já ubâ maailm muttoo. Motomin muttum tyehin lii aktivlâš tuáimee, motomin ij: olmooš puáhtá tiäđust-uv mutteđ veikkâba tavijdis, mut aaigijd ij kihheen tiäđulávt lah Saanijnmuuttâšmin.muttuđ
Loopân vala kannat mušteđ puáris sänivaaijâs: ele tivo ääši, mii ij lah cuovhâs. Nuuvtpa aašijd puáhtá kale keččâliđ mutteđ, mut taid ij kannat muttiđ.
39 1 2 3 4 5 6 7 8 9 9 10 11 14 15 12 13 14 15 15 15 15 15 16 15 17 15 15 18 15 19 24 15 20 15 15 15 15 15 15 15 15 15 21 22 23 24 25 26 27 15 28 15 15 29 15 15 30 31 15 15 32 15 33 34 15 35 36 37 15 15 38 15 39 15 15 15 40 41 15 42 15 15 43 15 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 K K U U I U UC N C C E Č L U Ð E V Â I L L L Z U PU Â L C Á P U U H K M Ä U Š J I N Ð A I I P J A Z L L V D Â I T O N E E M U V P L Â T Á Â A T O L L I Ð H I Â H T T P Â T U E D L M Ð T Ð Ä LA I Š A H Š I Â D L E D U U E E C Á K EJII I J J U V J SR I I S Á Ä IÐ I O Ð O M P A O O H Ä Ä A L G Â S I D A ZIÐ D K C I R O Eđâlduvah kiävttojeh ulmuin, “Tot lii tegu kiällusavzâ” teikâ “Tot lii tegu kiälluáldu”. “Kiällusavzâ” meerhâš “šladârdeijee”, “kiälluáldu” kiävttoo karismaatlii ulmust, kote tuáppee fárusis. Eđâlduvâi iäru čielgejuvvoo nuuvt, ete tast uáinoo, maht sämikulttuur ana poccuu eenâb áárvust ko saavzâ. Nubbe čielgiittâs lii, ete savzâ lättee ervidmettumubbooht ko puásui.
Kevttum kirjeh: Idström, Anna & Morottaja, Hans (2015): Inarinsaamen idiomisanakirja. Sämitigge Morottaja, Matti (2007): Anarâškielâ ravvuuh. Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš Olthuis, Marja-Liisa (2014): Inarinsaame - Aanaarkielâ. Sämi-suomâ sänikirje. Sämitigge Olthuis, Marja-Liisa & Valtonen, Taarna (2018): Suomâ-säämi sänikirje. Sämitigge Sammallahti, Pekka (2007): Inarinsaamen käänteissanakirja. Giellagas-instituut
ANARŠ Seervâ Anarâškielâ siärván! ISSN 0788-0561 Juvduu čohčuv Kove: Rauno Koivunen SiSkáldâS Juvduu čohčuv 1 Uáivičaalâ: Kuástidemtooimâ čohčâ 3 Uđđâ anarâškielâ maistereh 4 Mii kulloo anarâškielâlii Wikipedian? 4 Sämimuseo já Luándukuávdáš Siida lekkâmjuhleh 1.–4.6.2022 5 Sämmilâš maddâreh hävdiduvvojii uđđâsist porgemáánu 7.–8. peeivi 6 Ruossâhâš 7 Taras Ševtšenko: “Testament” 8 Uđđâ tihtâkirje lii almostum 9 Nuorâkyevtis lává čáállám ohtâsii tihtâkirje 10 Tiina Katriina Tikkanen: Tušás mun nobdim suu piäiváálodážin 12 Mun sämikielâi uáppen 14 Euroviisuh anarâškielân 18 Persovnkove – Heli Aikio 20 Käähvi lii tááláá eellim eliksiir 23 Uábbám Ailâ Váábu mušton 24 Movsháá historjá – Uási 2 25 Lesk-Ant Uulá kuobžâpivdemmainâseh 32 Säämi vuorâsij kuobžâkoddemmaainâs 33 Njellimlij kuobžâpivdemmaainâs 34 Kuobžâpivdemmaainâs 36 Kielâčukke: Mun finnejim čovduu já uážum lekkâđ čuhe 38 Ruossâháá čuávdus 39 Anarâš Toimâtteijee: Fabrizio Brecciaroli Puhelinnummeer: 041 713 2612 Sleđgâpostâčujottâs: anaraslosta@anaraskielaservi.fi Facebook: Anarâškielâ servi ry Toimâttâskodde: Anarâskielâ seervi stivrâ Kuástideijee: Anarâškielâ servi ry. Čujottâs (saavâjođetteijee): Marja-Liisa Olthuis Duinroos 11, 2651 XG Berkel en Rodenrijs NEDERLAND Puhelinnummeer: 040 544 7358 Sleđgâpostâčujottâs: marja-liisa.olthuis@oulu.fi Máccum: Susanna Kaartinen Toimâttâs váldá vuástá čalluid já kuuvijd, sehe máksá tain kuvvim- já čäällimpaalhijd. Teddilem: Waasa Graphics Oy
