eellim kesitUUveest

Čällee: Heidi Mattus

Kulmâlovkyehti kolmâcekkid. Já mun lam eidu nohháádmin luptâstuvvâst. Mutâ ij, talle šadda cissâeeti. Te ij muide ko vuálus tupán, kárvudâttâđ. Vistig puuvsah já talle päiđi, ullopuuvsah, ullosuháh, ullopusseer, kaulur, kappeer, kammuuh, kistuuh já vala tot puoh tergâdumos, kállulamppu. Vijmâg-uv vaalmâš hiivsigân. Hiivsigân monâdijnân smietâm ain, ete taathân lii tegu ličij monâmin pajekeerdist vyelikiärdán hiivsigân. Pic ete iä lah porthááh, mutâ lii päälgis, ige lah liegâs, mutâ lii koolmâs. Tiet mielâkove iššeed já lohđut ain. Mutâ ijhân tot olmânáál nuuvt kaavhâd lah, jiem lah vuosmuu keerdi olgohiivsigân monâmin. Pärnivuođâ rääjist jo ááhu já äijih kulen, ”mummolast”, koolgâi olgohiivsigist eelliđ. Tast šadda ain meid váhá nostalgisâš tobdo, ko vázzá hiivsigân. Ko kiergânâm, te oppeet siisâ. Aalgâ nuollâđ: kistuuh, kállulamppu, kappeer, kaulur, ullopusseer, ullosuháh, ullopuuvsah, päiđi, puuvsah. Já te kuárŋuđ maassâd luptâstâhân naharijd vyerdiđ. Távjá toh kale kárgájeh tyeggáár “reeisust”. Olgon -32 já siste vyellin tuuveest +24, luptâstuvvâst váhá eenâb. Ovdil nohádem smietâm, ete taat tot kale lii tot olmâ eellim. Nohádâm kijttevâžžân.

Ááhu já äijih kulen Junásist. (Kove: Heidi Mattus)

Muu tupe.

(Kove: Heidi Mattus)

Pärnin mun lijkkojim eelliđ ááhu já äijih kulen Junásist. Mun lijkkojim tien puáris hirsâtáálun, táálu oopsân. Puoh suottâsumos lâi tullâ täähist. Täkki lâi styeres! Tiest lâi meid liäibumuvnâ. Tovle ulmuuh ellii meid naaburist Junásist leeibijd liäibumin, kulloo. Mun jiem tiäđustkin tien eellim uáinám, ko lam šoddâm liijkás maŋŋeed. Naa-a, nuuvt mun ain smiettim, ete lam liijkás maŋŋeed šoddâm. Mun smiettim, ete liččim halijdâm taid tovláid aaigijd feeriđ já eelliđ. Muu mielâst ááhu já äijih päikki, muu eeji šoddâmpäikki, lâi maailm suottâsumos já muččâdumos päikki. Vala onne-uv tot lii muu mielâst tienuuvt.

Talle ko mun rávásmim, nievdim ain, ete pesâččim aassâđ tovben, teikâ aainâs-uv siämmáá kuávlust, teikâ aainâs-uv hirsâtáálust. Já talle keevâi nuuvt, ete muu siäsá Aili iävtuttij, ete mun uástáččim sust suu kesituve. Tot lâi ive 2014 kiđđuv. Mun lijjim maŋgii iällám suu tuuveest já lijkkuustâllâm meid toos. Tupe lii alda muu šoddâmpääihi já meid alda ”mummola”. Mun jiem oskom, ete kuássin finniiččim loovnâ paaŋkist, mutâ nuuvt keevâi, ete finnejim. Vuosmuu ijjâ ko mun lijjim jieččân tuuveest, te šoodâi tobdo, ete tegu pááikán liččim puáttám! Tobdo lâi nuuvt kieŋŋâl, ete aaibâs čiärustim. Šoodâi meid tobdo, ete mottoom peeivi halijdâm aassâđ tuuveest. Uccâ hirsâtupe já sävni. Muu niävdus, hirsâtupe, já tääl must lâi tieggáár!

Nuuvt, tuođâi, mun lam šoddâm taan kuávlun. Muu vuosmuš päikki lii täst alda. Suullân nelji vuosmuu ive mun aassim taan kuávlust. Mist lâi peenuv, moin mun lijjim vázzám pirrâ šiljo. Tot lâi lamaš muu skippáár. Rävisolmožin mun smiettim kuhháá, ete miisun tot lii suijân toos, ete mun jiem lijkkuu pennuid hirmâd ennuv. Teikâ mun lijkkuum, mutâ jiem vääldi taid muu alda. Sáttá leđe, ete tondiet ko muu vuosmuš puoh pyeremus skippáár lâi peenuv. Tot peenuv, Pilkku, lâi munjin nuuvt räähis, ete ko tot jaamij, te tot lâi munjin nuuvt stuorrâ monâttâs, ete mun jiem lah halijdâm siämmáá korrâsávt rähistuđ. Ko rähisvuotâ povčâgit.

Mutâ joo, muu tuuveest iä lah ko muáddičyet meetterid muu vuosmuu pááikán. Jiem mun ennuv mušte tien ääigist, motomeh muštokoveh láá, já čuovâkuuvijn lam uáinám maggaar tot lâi. Tiäđust-uv motomin mun eellim kolliistâlmin toi ulmui kulen, kiäh talle ostii mii táálu, ko lijjim suullân 4-ihásâš. Jyehi keerdi ko mun vuájám tiest lappâd, te smietâm, ete ličijba hitruu, ko muštáččij eenâb-uv tien ääigist.

Muu tuuveest ij lah šleđgâ. Já čääsi finnee tääl juuvâst, ko káivu lii jiäŋŋum. Must lii aggregaat, tot iššeed ennuv. Já uccâ piäivášpaneleh laseiššeen. Pargo-okko, iiđeedvuáru jâ sälttipuolâš. Tot meerhâš tom, ete ferttee koccáđ viiđâ ääigi. Aggregaat lii pieijum säävni viäskárân, nuuvt ete tom finnee älkkeebeht joton. Te koccáđ, kárvudâttâđ, kyeddiđ aggregaat olgos já keessiđ päädist. Na ijhân tot tiäđustkin vuosmuin kesimáin joton vyelgi! Ige nubbijn, ige kuálmádáin. Táválávt aggregaatân kalga ettâđ motomijd korrâ saanijd ovdilgo tot tottâl muu. Ko aggregaat vijmâg-uv huurijd, te mun piejâm auto rooikan lieggâniđ. Talle mun vuošâm käähvi. Must lii sierâ kaasuhellá mälistem várás. Já talle mun cokkiittâlâm tuulâ táákán. Teikkâ tullâkeđgioommân tot olmânáál lii, mon alne puáhtá veikkâ čääsi teikâ máállás vuoššâđ. Tupe kiergân lieggâniđ ovdilgo mun vyeijilâm paargon. Ko tijme lii pel čiččâm, te mun starttaam auto. Visesvuođâ tiet mun lam meid uástám starttambuuster ton várás, ete jis auto ij vyelgigin joton. Te toin aainâs-uv vuálgá joton. Vala ij lah kuittâggin tarbâšâm kevttiđ tom iššeen.

Jiem mun ohtuu tääbbin aasâ, lii must meid kyeimi. Sun tiäđust-uv iššeed, jis veikâ aggregaat ij vyelgi joton. Motomin sun kale lii kolgâm išediđ, ko must uáli jotelávt pyelih perrâduvah, jis aggregaat ij tottâl muu. Skammâmáánu rääjist muoi láán aassâm tääbbin. Mun jiem lah kaattâm ollágin. Mun aasâm jieččân pärnivuođâ enâduvâin, rähis kuávlust. Já amahân tondiet, ko mun lam elimân vuosmui iivij iällám taan kuávlust, vázzám tain meecijn já vuovdijn, te lii must tot tobdo, ete mun lam pääihist, tovben kost muu váimu lii. Tääbbin lii pyeri leđe. Mun lam kale eenâb ko kijttevâš! Taat lii munjin tot olmâ eellim, olmâ saje!