jovnâ saijets šoddâmpeivijUhle

Čällee: Anna Askala

Saijets lii Pärttihist ässee almai, mutâ ij kii peri almaid. Sun teevdij roovvâdmáánust 80 ihheed, já sust lii lamaš eromâš já uáli jo mielâkiddiivâš eellim taan räi. Jovnâ lii aassâm Pärttihist ubâ elimis. Suu šoddâmsaje lii Puolžâvääri. Tobbeen sun varrij Njihenjaargân, kost sun lii tääl aassâm jo 30 ihheed.

Joovnâ šoddâmpeivijuhle uárnejui Pärttihist, Jounila-táálust, aaibâs suu päikkisaje paaldâst. Juhleest fállojii tiäđust-uv kuávžurmäälis, kááhuh já maaŋgâlágáneh heerskuh. Puoh kyesih lijjii hirmâd iloliih, já nuorâmus kyessi lâi tuš oovtâihásâš. Uáppeeh adelii Joovnân skeeŋkâid já tuáivuttii luho. Kyesih lijjii puát- tám joba Helsig rääjist. Kyesih lijjii maaŋgah: hyelhih, skipáreh já puáris uáppeeh.

Jovnâ lii tehálâš anarâškielân já ton iäláskittempaargon. Sun lii toimâm kielâmiäštárin jo maaŋgâid iivijd Sakk anarâškielâ uáppeid. Vala tääl sun jotá virkkuht anarâšehidijn, vâi piäsá sárnuđ já teivâđ ulmuiguin. Jovnâ lii távjá šoddâm skipárin jieijâs uáppeiguin, já tot oinui-uv suu šoddâmpeivijuhleest, mast maaŋgah puáris kielâuáppeeh lijjii fáárust juhlomin suu.

Jovnâ lii olmâ kuálásteijee, já suu uáppeeh lavluu sunjin suu jiellâhpitá “Kuálásteijee laavlâ” šoddâmpeivi-

Joovnâ šoddâmpeivijuhle uárnejui Pärttihist. (Kove: Anna Askala) juhleest. Sun lii meiddei hirmâd čepis riävskápivdee já lii máttááttâm kárdum nuorâbáid suhâpuolváid. Joovnâst lii rahtum dokumentfilmâ-uv, mast sun čáittá uáppeid riävskápivdo já máttáát sijjân riävskápivdotááiđuid. Jovnâ oopâi kárduđ jo ucc’párnážin, tastko suu enni máttááttij tom sunjin. Sun maainâst, ete riävskáh láá masa lappum. Taan ääigi toh láá viehâ uccáá, te ton tááhust pivdeehkin iä lah innig hirmâd ennuv. Jovnâ laavij ain čuoigân eelliđ riävskápivdoost, mut onnáá peeivi ulmuuh iä innig vaje jotteeđ savehijguin, pic kiälháin. Jovnâ lii meid ain lijkkum hitruuvuođâ tiet čuoigâđ, já sust láá saveheh vyerdimin vuárhást šiev šooŋâ. Čiehčâmkiälkká-uv lii suu mielâst suotâs jotteemvyehi.

Joovnâst lii šiev huumorfiättu. Sust láá ennuv mainâseh sehe ärbivuáváliih tááiđuh já tiäđuh, moh láá masa jo tááláá ääigi vájáldum. Ton tááhust sust lii stuorrâ merhâšume anarâš kulttuurân já kielân. Sun tiätá saanijd, ettâmvuovijd já merhâšuumijd maaŋgâpiälálávt.

Mun eellim Joovnâ lunne Njihenjaargâst, Pärttihist eidu ko skammâ lâi nuuhâm. Piäiváš paaštij vuosmuu keerdi taan ive peln. Jovnâ lâi mälistâm kuávžur já potásijd. Sun kuásut ain hirmâd pyereest, já mun lijjim ilolâš, ete peessim sahhiittâllâđ jieččân puáris kielâmiäštár. Ko Jovnâ lâi pieijâm potásijd tuoldâđ, te muoi čokánáim sohvá oolâ, já mun koijâdâlškuottim sust puohlágánijd koččâmušâid.

Mon kuhháá tun lah toimâm kielâmiäštárin?

Na love ihheed lam jo lamaš tääl já jurdám, ete taat lii muu majemuš ihe. Lii kal suotâs hommá lamaš.

Mii lii puoh pyeremus äšši kielâmiästár pargoost?

Motomin ko láá omâs ulmuuh já toh kukken puátih, te talle lii suotâs uáiniđ magareh uáppeeh sij láá já amahân toh láá viehâ čeepih ko puátih teehi. Toh kal mättih jo sárnuđ anarâškielâ.

Mon tááhust kielâmiäštár pargo lii tehálâš?

Tondiet ko tot lii kuittâg muu eenikielâ, te jurdám, ete máátám tom kielâ viehâ pyereest. Kielâ lii kal muttum čuuvtij taan love ive ääigi, já uđđâ säänih láá kal ennuv puáttám. Iä tovle lam tagareh säänih ko tááláá ääigi láá. Muu mielâst lii tehálâš tiettiđ já mättiđ meid ärbivuáválijd saanijd já toi merhâšuumijd. Uáiniđ leš, mii lii anarâškielâ puátteevuotâ, ko tot kal muttoo já mana toho tavesämikielân eenâb, mun lam tom nuuvt smiettâm. Kielâ taarbâš sárnoid, já suotâs ličij, ete kielâ siäiluččij. Ovdâmerkkân palvâluspaaihijn iä lah ennuv ulmuuh, kiäh sárnuh sämikielâ. Tuáivuččijm, ete kielâ kulluuččij kaavpijn já tiervâsvuotâkuávdáást.

Jurdáh-uv, ete tuubdah puoh ulmuid, kiäh mättih anarâškielâ onnáá peeivi?

Na jiem mun kal tuubdâ, jis lii omâs olmooš. Ohtii Avelist kuullim, ko kiinii sáárnui tavekielâ…

Tääl ko potáseh tuoldâškyetih kievkkânist, te Jovnâ muštâl munjin muáddi ääši, maid sun jurdá kielâst. Sääni “kievkkân” lii sunjin uđđâ sääni, mon sun ij laavii kevttiđ. Kievkkân lii “vuoššâmpäikki” já vuoššâmpääihist sun määlist, tuoldit potásijd já pasa tääl kuávžur. Jovnâ máttááttij munjin jo talle ko mun lijjim suu kielâuáppee, mii lii veerbâi “čaŋâliđ” já “puohčâđ” iäru, tastko ohtâ muu puđâldâsâin lii piergâsčaŋâlem Jieŋâmeerâst. Joovnâ mielâst “čaŋâlem” lii puoh pyeremus sääni muu puđâldâs várás, já “puohčâđ” lii taggaar toohâm ko njuško veikkâ jáávrán já talle lii čäsuáivi vyelni uánihub ääigi.

Maid tun laaviih touhustiđ? Moos tun lijkkuuh?

Tääl ko mun lam iäláttuvvâst, te jiem hirmâd ennuv, váhá keessiv kuálástâm. Tábáhtusah láá teháliih, ko lam tääbbin kuittâg ohtuu já puoh suottâsumoseh láá toh “Anarâš ehideh”.

Lâi-uv šoddâmpeivijuhleest hitruus já suotâs meeinig? Magarijd skeeŋkâid finnejih?

Lâi kal suotâs! Ulmuuh lijjii ennuv, meid puáris uáppeeh. Sij láá ohtâvuođâst muin mudoi-uv. Ohtâ uáppee lii eidu vuolgâttâm munjin postâkoortâ New Yorkist. Ennuv lijjii meid usteveh puáttám muu juhlođ sehe hyelhih lijjii kale ennuv. Finnejim fiijnâ lieggâ puásuipusseer aainâs-uv skeŋkkân, vaacâid, fiijnâ koopâ, mast lii evakkoáigásâš kove, sehe roskenjammee!

Lii-uv pyeri leđe tääl 80-ihásâš? Lii-uv Pärttih šiev aassâmsaje?

Kale taat lii, válduluoddâ mana alda muu pääihi. Puolžânjaargâst, kost lam šoddâm, ij toho moonnâm luoddâ já lâi neelji kilomeetter mätki aldemuu naaburân, te viehâ kuhes mätki. Ereslágán eellim lâi kal talle já tääl lii oppeet eres. Suotâs tääbbin lii ko piäsá kuálástiđ, pic Aanaarjäävrist jiem määti jotteeđ. Tot lii liijkás stuorrâ jävri munjin, já tondiet mun kuálástâm Njižžjäävrist. Aanaarjäävrist tiäđust-uv puáhtá uágguđ.

Talle lii purâdemäigi, já muoi porreen ráávhust hirmâd njaalgâ purrâmuš. Joovnân šadda mielân hitruus maainâs, ko muoi teiváim vuosmuu keerdi já láim uággumin Njižžjäävrist. Uággum maŋa (iän koddám kuolijd) muoi tulâstâlškuođijm pievlâst. Lâi mielâttes mučis kiđđâtälvipeivi. Mun lijjim váldám määrfipakkeet fáárun. Mun poossim maarfijd, já muoi Jovnáin puuráim taid oovtâst. Sun imâštâlâi, mon njäälgis tot määrfi lâi! Mun talle mainâstim, ete tot lii poccuupiärgumäärfi, mast láá herskukuobbâreh. Jovnâba talle hirmástui: “Vâi ete kuobbâreh! Kuobârmäärfi tun lah munjin faallâm, oskomettum! Ij lah tuotâ! Mun jiem kale kuobbâráid lijkkuu. Maht toh láá poccuupiärgun pieijum?!” Kale mun povvâstim čuuvtij, maid sun arvâlij kuobârmäärfist, ko ij liččii Jovnâ maiden tiättám ijge ettâm, jis mun jiem liččii sunjin ton kuobbârist muštâlâm. Muoi skižestáim talle já maŋgii maŋelááuv, maht mun luhostuvvim piemmâđ kuobbârijd Joovnân. Taan uággum- já kuobârpuurrâmmohe maŋa Joovnâst tuođâi šoodâi muu skippáár. Vala-uv muoi pyehteen puorijn mieláin muštâččiđ taam mainâs. Vala-uv muoi láán skipáreh.

Čällee: Tuula Ylänne

Saijets lii toimâm kielâmiäštárin jo kuhháá já suu kulen láá iällám iivij mield maaŋgah kielâuáppeeh. Magareh muštoh já jurduuh ovdijn uáppein láá Joovnâst kielâmiäštárin? Mun sahhiittâllim neelji ovdii uáppee, kiäh muštâleh, ete sij lijjii fáárust juhlomin oovtâst Jovnáin, suu huolhijguin já skipárijguin. Emilia Nieminen já Suvi King poođijn juuhlán Anarist, ko vuod Anna-Maija Kanerva já Tiina Jäppinen mađhâ- šáin Helsig rääjist. Sij puohah láá tubdâm Joovnâ jo kuhháá, tondiet ko Anna-Maija, Tiina já Emilia lijjii Sogsakk anarâškielâ kielâuáppeeh luuhâmive 2017–2018. Suvi vuod uásálistij tievâsmittemškovliittâsân luuhâmive 2009–2010. Hitruus deetaalj lii tot, ete Jovnâ ij lamaš Suvi algâalgâlâš kielâmiäštár, pic ohtâ suu kielâmiäštárijn lâi Joovnâ viljâ Aslak. Suvi lii kuittâg tubdâm Joovnâ uáli jo kuhháá, já sunnuu kooskâst lii šoddâm aldaas ohtâvuotâ. Ton tááhust puáhtá ettâđ, ete Jovnâ lii Suvi kielâmiäštár, tastko Suvi lii oppâm ennuv sust.

Uáppeeh muštâleh, ete kielâmiäštárteivâdmeh lijjii puoh tivrâsumos já tehálumos äšši uápui ääigi. Suvi muštâl taan ääšist návt: “Tothân lii hirmâd stuorrâ skeŋkkâ. Jyehi áinoo kielâmiäštár lii skeŋkkâ, já jyehi áinoo teivâdem lii skeŋkkâ.”

Teivâdmeh pištii táválávt maŋgâ tiijme. Teivâdmij ääigi uáppeeh peesih hárjuttâllâđ kuldâlem já meid jie- jah sárnuđ. Veikkâ peeivih lijjii kuheh já motomin toh urruu joba lussâdin, te kielâmiäštárteivâdmeh lijjii kuittâg uáli jo teháliih kielâoppâm tááhust. “Mun peessim sehe kuldâliđ já jieš sárnuđ anarâškielâ maŋgâ tiijme ain kielâmiäštárpeeivij ääigi, já tot lâi stuorrâ toorjâ muu kielâsárnumist já sárnum ibbeerdmist”, paahud Anna-Maija.

Sárnum já káhvástâllâm lasseen motomeh uáppeeh láá meiddei kuálástâm, mälistâm teikkâ tuoijum. Tiina muštâlij, ete sun já suu uáppeepaarâ Anna-Maija láin perustum kielâoopâst, já távjá suoi savâstâláin tast Jovnáin teivâdmij ääigi. Kielâ hárjuttâllâm sárnumáin suápá pyereest meid tagaráid ulmuid, kiäh uáppih porgâmáin já čuávumáin. Táválávt uáppeeh savâstâllii puohlágánijn aašijn Jovnáin. Ton lasseen ete Jovnâ muštâlij jieijâs elimist, sämikulttuurist já maaŋgâlágánijn argâaašijn, sun lâi tiätuäŋgir já ain halijdij tiettiđ aašijd uáppei elimist já mii sijjân kulloo. Uáppei fiäránij mield kielâmiäštár já uáppei koskâvuotâ lâi lonolâš, já teivâdmeh adelii ilo puoh uásálisteid.

Joovnâ uáppeeh valdâleh, ete sun lii ilolâš, hitruus já váimulâš olmooš, kiäin lii älkkee sárnuđ. Sij láá oppâm sust maaŋgâlágánijd aašijd, moh lahtojeh kielân (meiddei kuávlukielân), kielâoopân, sämikulttuurân sehe tovláá já tááláá elimân Pärttihist. Sust lii pyeri huumor, já teivâdmeh lijjii ain häävskih. Joovnâst láá ennuv mainâseh, já sun maainâst taid mielâstis uáppeid. Sun maainâst ovdâmerkkân kuáláástmist, škoovlâ jotemist já elimist poccuiguin. Sun tobdá meiddei Aanaar historjá pyereest, já tast pyehtih oppâđ vissásávt puohah, mutâ eromâšávt tagareh ulmuuh, kiäh iä lah aassâm Anarist ubâ elimis.

Suvi muštâl, maht jyehi kielâmiäštárist láá jieijâs ettâmvyevih já eđâlduvah. Ko kulá, ete ulmuuh sárnuh ovdâmerkkân kuávlukielâid, te ibbeerd, ete ij lah tuše ohtâ vyehi sárnuđ anarâškielâ. Motomin ko tiäivá uđđâ kielâsárnoin, te puáhtá meiddei kuullâđ, ete sun lii lamaš Joovnâ lunne, iätá Suvi.

Jovnâ Saijets. (Kove: Suvi King)

Ko lii oppâmin uđđâ kielâ, te feeilah luándulávt šaddeh. Uáppeeh pahudeh, ete tot ij hettim ollágin Jovnáin savâstâldijn. Puáhtá vissásávt ettâđ, ete lii tehálub sárnuđ ko sárnuđ ain olmânáál. “Sun lii pyeri kielâmiäštár ton peeleest, ete sun ij lääiti”, Emilia maainâst já juátká “Sust lii nuuvt mučis kielâ, ete lii hirmâd hävski – teikkâ hiärváá tego Jovnâ eđâččij – kuldâliđ muštoid tovláá ääigist.” Hiärváá lii eidu ohtâ tain saanijn, mon sun jieš lii oppâm Joovnâst.

Suvi ana tehálâžžân, ete kielâmiäštárijguin uáppá kielâ nuotâ já riitmâ. Kielâ tiäđust-uv muttoo, mutâ sist lii máhđulâš kuullâđ autentlâš kielâ. Kielâmiäštárijn lii viijđes sänirááju, liihân anarâškielâ táválávt sii eenikielâ, já sist puáhtá oppâđ puáris já ärbivuáválijd saanijd. Nube tááhust sij iä veltihánnáá tuubdâ uđđâ saanijd teikkâ oppâkirjesaanijd já pyehtih oppâđ taid uđđâ kielâsárnoin. Tast šaddeh suotâs savâstâlmeh, ko sij uáppih vuáruluvâi uđđâ saanijd.

Kielâmiäštár macâttâs uáppein lâi uáli jo tergâd. Jiešvuođâlâš Joovnân kielâmiäštárin lâi tot, ete sun adelij ain positiivlâš macâttâs. Macâttâs já raamah lijjii teháliih tego Tiina iätá: “Sun ain eeđâi, ete tuoi leppee nuuvt čeepih já mättivettee pyereest. Tast šoodâi juurdâ, ete kenski mun lam, jis sun nuuvt iätá.” Meiddei Suvi muštâl, ete Jovnâ sárnu ain hirmâd muččâdávt uáppein, kiäh láá iällám suu kulen.

Teivâdmijn lâi merhâšittee vaikuttâs uáppeid já sii ruokkâdvuotân kevttiđ anarâškielâ. Jis sárnum lâi ovdil lamaš vaigâd, te positiivlâš macâttâs já hárjuttâllâm tiet kielâmiäštárteivâdmij maŋa šoodâi älkkeebin sárnuđ anarâškielâ kiäin peri.

Ohtâ mušto kielâmiäštárteivâdmijn lâi eromâšávt pááccám Anna-Maija mielân. Sun muštâlij, maht sun já suu luokkaskippáár láin radiost pargoost já Jovnâ laavij kuldâliđ sunnuu vuolgâttâsâid: “Sun lâi ain uáli jo moovtâ já sooitij motomij vuolgâttâsâi maŋa, maht sun lâi lamaš uággumin já kuldâlij siämmást munnuu vuolgâttâs radiost, já maht vuolgâttâsah monnii suu mielâst hirmâd pyereest. Tast šoodâi pyeri mielâ.”

Ive pištee anarâškielâ linjá čokkeluvá valmâštemjuuhlán kiđđuv. Tiina maainâst, ete talle ko sij valmâštuvvii anarâškielâ linjáást, te Jovnâ poođij fáárun juuhlán. “Tot lâi šiev äšši, ko mist lâi tot valmâštumejuhle já sun poođij toho škoovlân. Sun lâi tággáár ečifiiguur.”

Taat komment valdâliš pyereest, ete mon tehálâš kielâiäláskittem lii Joovnân já mon tuđâvâš sun lii, et kielâ sirdoo uđđâ suhâpuolváid. “Tast lii sunjin stuorrâ ilo, ko anarâškielâ iälá já uđđâ ulmuuh láá oppâm kielâ. Sun illood meiddei tast, ete piäsá sámástiđ”, iätá Emilia.

Šoddâmpeivijuhleest huámmáš, ete ohtâvuotâ kielâmiäštár já suu uáppei kooskâst lii jotkum veikkâ hárjuttâllâm lii nuuhâm jo kuhháá tassaaš. Maadâ-Suomâst ässee Tiina já Anna-Maija teivâv Jovnáin talle ko suoi eelliv Anarist já suáittiv sunjin ain tyellitälli. Anarist ässee Emilia já Suvi vuod teivâv Jovnáin ovdâmerkkân Nestest, kost sij eellih káhvástâlmin.

Puáhtá pyereest ettâđ, ete ovdiih uáppeeh, onnáá peeivi anarâškielâ sárnooh, láá šoddâm ustevin jieijâs kielâmiäštáráin. Tondiet lii-uv luándulâš, ete sij halijdii puáttiđ fáárun suu šoddâmpeivijuuhlán.

Juhleest ohtâ kyessi vaaldij kove uáppein já Joovnâst, já toos lahtoo meiddei mučis maainâs: “Mun rahtim peldiloová, mast lii kove, já mun pieijim suklaakonvehtijd ton siisâ já adelim tom Joovnân. Ton kooveest uáiná, mon tehálâš sun lii ulmuid. Ulmuuh láá-uv puáttám Anarist já Helsigist já jyehi saajeest”, Suvi iätá. Sun juátká kijtolâš mieláin: “Takkâ Jovnâ, ete tun lah adelâm hirmâd ennuv munjin já iärásáid-uv.”

Emilia smiättá, ete veikkâ sunnust lii stuorrâ aheiäru, te tot ij kuittâg meerhâš maiden. “Puoh tergâdumos äšši lii, ete Jovnâ lii ihana ustev!”