Jasmina Schreck: Kiđđâmeerhâid ucâmin
Jyväskyläst
Sonja Valle: Nisonij miäcástemmokke
Tuuli Paadar: Olâttâsmätki Kreetan
Fabrizio Brecciaroli: Peivi Perugiast
Tomi Koivunen :
Sämitutkâmuš Debrecen ollâopâttuvâst
Tuuli Paadar : Mučis argâ
Iida Kerokoski: Maggaar lii
toimâtteijee argâ?
4 Uáivičaalâ
5 Almottâsah
6 Maggaar lii toimâtteijee argâ? Iida Kerokoski
8 Sämitutkâmuš Debrecen ollâopâttuvâst, Tomi Koivunen
12 Peivi Perugiast, Fabrizio Brecciaroli
16 Olâttâsmätki Kreetan, Tuuli Paadar
20 Nisonij miäcástemmokke, Sonja Valle
24 Kiđđâmeerhâid ucâmin Jyväskyläst, Jasmina Schreck
28 Mučis argâ -kovehástu, Tuuli Paadar
TOIMÂTTEIJEE: fabrizio brecciaroli fabrizio.brecciaroli@gmail.com
+358 41 713 2612
KUÁSTIDEIJEE:
www.anaraskielaservi.fi
MÁCCUM: susanna kaartinen susanna.kaartinen@gmail.com
Čäällimkulttuur nanosmitmist lii šoddâm stuorrâ já tehálâš uási Anarâškielâ seervi tooimâst, já onnáá peeivi anarâškielâ várás lii huksejuumin noonâ luuhâm- já čäällimkulttuur. Fáállun láá jo motomeh čäällimareenah: Anarâš-lostâ, Loostâš, Wikipedia já tääl meiddei Anarâš aavis. Ađai jis tun halijdah čäälliđ maidnii, te tuu čallui kávnoo vissásávt-uv hiäivulâš almostittemsaje.
Taan Lostiist Iida čielgee, maggaar lii toimâtteijee argâ já maht puáhtá šoddâđ toimâtteijen. Jis tun lijkkuuh-uv čälimân, tust láá ain uđđâ jurduuh já tun lah kiddiistum tast, mii maailmist já jieijâd pirrâsist tábáhtuvá, te tun lah jo toimâtteijee já tun kolgâččih ruokkâdávt čäliškyettiđ. Čäällimfáádá já tekstâtiijpâ tun puávtáh jieš valjiđ. Tun puávtáh čäälliđ ovdâmerkkân uđđâs aavisân, äššiteevstâ Wikipedian teikâ nooveel uđđâ nooveelantologian, mii almostuvá anarâškielân ive loopâst.
Jis tust láá pyereh sosiaalliih tááiđuh já tun lijkkuuh sárnumân, te tun puávtáh sahhiittâllâđ ulmuid tegu Tomi lii porgâm taan Lostii várás. Sun lii sahhiittâllâm nuorâ nissoonkuáhtá, kiäh tutkâv sämikielâid Debrecen ollâopâttuvâst. Bettina já Ivett lává pargoost suomâ-ugrâlii lájádâsâst, kost lii lamaš máhđulâš luuhâđ já tutkâđ tavesämikielâ 1990-lovo rääjist. Sunnuu mielâst lii tehálâš tutkâđ sämikielâid já išediđ toi iäláskitmist.
Toimâtteijee puáhtá čäälliđ meiddei jieškote-uvlágánijd reportaasijd – ovdâmerkkân mottoom luámumääđhist. Taan Lostiist mun muštâlâm jieččân peivimohheest Perugiast, mii lii suulân 160 000 ässee kaavpug Umbria kuávlust Italia koskâuásist, já Tuuli muštâl luámumäđhistis Kreetast, kost sun eelij moonnâm ive. Ij kuittâggin taarbâš vyelgiđ Euroop nubebel, vâi pesâččij čäälliđ reportaas. Tom puáhtá aaibâs pyereest čäälliđ meiddei mottoom mohheest Suomâst teikâ joba Säämist. Ovdâmerkkân taan Lostii loopâst Sonja čáálá nisonij miäcástemmohheest, mon sun taha jyehi ive skipárijnis, já Jasmina muštâl mijjân tast, maht kiđđâ lâi ovdánmin Jyväskylä kuávlust cuáŋuimáánu loopâst já magareh loddetoornah tobbeen láá.
Čäällim lii hitruu, já mielâkiddiivááh fáádáh láá aaibâs jyehi saajeest. Toppii toimâtteijee kappeer, piejâ tom uáivásâd já keččâl čäälliđ maidnii. Kii tiätá… tast sáttá joba šoddâđ tuu uđđâ astoäigitoimâ!
Cuáŋuimáánu 27–29 peeivij 2023 Sajosist uárnejui kielâteknopáájá. Kyessin lâi Tromsa ollâopâttuv kielâteknologia professor Trond Trosterud, kii čaittâlij kielâopâlii tivvoomohjelm.
Tot lii uđđâ pargoniävvu, mii ocá já kávná puohlágánijd ceelhâopâlijd feeilâid – meiddei interferensfeeilâid. Trond lasseen pargopááján uásálistii kielâteknoäššitobdeeh Marja-Liisa Olthuis, Fabrizio Brecciaroli, Kari Chan já Ruska Haavisto sehe káidusin Jasmina Schreck. Kari já Ruska luvâškuođijn anarâškielâ Säämi máttááttâskuávdáást esken moonnâm čohčâmáánust, mut suoi lává hárjánâm lingvisteh, já tondiet suoi pyehtiv väldiđ jo tääl tehálii roolâ anarâškielâ morfologisii analysaattor oovdedmist. Pargopáájá ääigi tivvojii jieškote-uvlágáneh feeilah analysaattorist. Ovdâmerkkân tääl čielgâsávt pyereeb oornigist analysaattorist láá kuulmâstaavvâlsiih passiivveerbah já toi vuáđuld rahtum inkoatiivveerbah sehe kyevtstaavvâlsiih nomineh já toi omâstemhäämih. Analysaattor pyeredempargo juátkoo puátteevuođâst-uv. Kielâteknopargo ulmen lii ain-uv huksiđ taggaar morfologisii analysaattor, mii västid tááláá kielâ tárboid, mon lii tuárvi älkkee kevttiđ já mii lii lyetittettee ađai tast iä lah feeilah.
Sämikielah finnejeh pisováá kielâkäldee
Säämi kielâkäldee tuáimá Kárášjuuvâst Taažâ peln. Ton uáivikonttur lii Taažâ Sämitiggetáálust. Kielâkäldest láá čiččâm sämikiellâd. Toos kuleh puoh sämikielah, moh sárnojeh Tave-enâmijn: maadâsämikielâ, umesämikielâ, pittáámsämikielâ, juulevsämikielâ, tavesämikielâ, anarâškielâ já nuorttâlâškielâ. Puoh taah kielah láá tääl finniimin pisováá kielânormimorgaan, mon pargon lii normâdiđ sänirááju, ravviđ kielâkevttimist já porgâđ keevâtlijd kielâpargoid. Kielâkäldee lii anarâškielâ sárnoid uápis äšši jo ovddiist, tastko anarâškielâst lâi kielâkäldeepargee iivij 2013–2021. Tääl tile lii kuittâg eresnáál, tastko kielâravvimtooimâst lii šoddâmin fastâ toimâ. Säämi Kielâkäldee stivrâ lii jo nomâttâm anarâškielâ kielâlävdikode. Fastâ jesânin láá väljejum Marja-Liisa Olthuis, Saammâl Morottaja já Miina Seurujärvi. Värijesânin tuáimih Neeta Jääskö, Hannu Kangasniemi já Anna Morottaja.
Kove: smn.wikipedia.org
Oulu ollâopâttâh uárnee sämikielâ já -kulttuur máttááttâs sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi pargeid já uáppeid. Uápui ulmen lii nonniđ sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuotâpargei áámmátlii kielâtááiđu já škovliđ suomâkielâlijn soti-syergi pargein sämikielâlijd já sämikulttuur tobdee áámmátulmuid. Uápuh älgih porgemáánust 2023, já toh uárnejuvvojeh sehe alda- já káidusmáttááttâssân. Anarâškielâ vuáđu-uápuh älgih algâuápui rääjist. Škovlim lii uási Sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi sämikielâ já sämikulttuur máttááttâs -haavâst, mii finnij máttááttâs- já kulttuurministeriöst miljovn euro ruttâdem. Giellagas-instituutist lii väldikodálâš ovdâsvástádâs sämikielâ já sämikulttuur alemuu máttááttâsâst já tutkâmist Suomâst. Laapi ollâopâttâh västid jieijâs uásihavváin sosiaal- já tiervâsvuotâsuárgán hiäivulij sämikulttuur uápui huksiimist. Haavâ ohtsâšpargoskipárin tuáimih Säämi máttááttâskuávdáš, Oulu, Laapi áámmátollâškovlâ já Diakonia áámmátollâškovlâ.
Anarâškielâlâš Wikipedia (smn.wikipedia.org) lii ain-uv maailmist 208. stuárráámus Wikipedia. Cuáŋuimáánu loopâst tobbeen lijjii 5 074 artikkâlid. Majemui aaigij láá šoddâm tagareh uđđâ siijđoh ko Harriet Nordlund (juulevsämmilâš čaittâleijee, kietâčällee já kirječällee), Seija Sivertsen (nuorttâlâš máttáátteijee, jurgâleijee já lávloo), Jaakko Gauriloff (nuorttâlâš lávloo já ärbitotkee), seepra, kri-kri (Kreeta suollust tiättojeijee kaiccâšlaajâ) já Diana (Wales prinses). Toh láá uáli jo informatiivliih artikkâleh. Ton lasseen láá šoddâm meiddei artikkâleh Jupiter Icy Moons Explorer -rakettist já Artemis II -mánudâšmääđhi astronautijn.
Tekstâ: Iida Kerokoski
Kove: Pixabay
Lijkkuuh-uv tun čäälliđ, halijdah-uv išediđ ulmuid já láá-uv tust ain uđđâ jurduuh? Tust sátáččij šoddâđ šiev toimâtteijee!
Toimâtteijee pargopeeivih láá harvii siämmáálágáneh. Fáádáh mulsâšuddeh já ain piäsá sahhiittâllâđ uđđâ ulmuid. Távjá piäsá čäälliđ tagarijn-uv aašijn, main ij jieš tieđe hirmâd ennuv – talle ferttee leđe váhá tego syelipoolis!
Jis haalijd leđe toimâtteijee, te toos ij lah tuše ohtâ päälgis. Maaŋgâs láá medianomeh, mut siämmáá pyereest toimâtteijee puáhtá leđe ovdâmerkkân historjá, kävppitiettui teikâ kielâi áámmátlâš. Šiev vyehi šoddâđ sämikielâlii toimâtteijen puávtáččij leđe veikâ anarâškielâ luuhâm Oulu ollâopâttuvvâst teikâ mediauápui luuhâm Säämi máttááttâskuávdáást.
Tehálâš lii, ete toimâtteijee lii kiddiistum maailmist já aašijn, moh suu pirrâsist tábáhtuveh. Tot iššeed ennuv tast ko smiättá, mast puávtáččij čuávuvâžžân čäälliđ. Šiev kielâ- já čäällimtááiđuh láá meiddei teháliih, veikâ puoh toimâtteijeeh iä muštâlgin aašijn čallum häämist. Toimâtteijeeh sättih rähtiđ siämmáá pyereest podcastijd, videoid teikâ mainâsijd radion. Talle-uv ferttee smiettâđ, maht puáhtá muštâliđ aašijn nuuvt, ete juáháš ibbeerd. Maaŋgâlágán pargoin lii ävkki meiddei teknologiapiergâsijn, já jis ibbeerd aainâs-uv váhá kuvviimist teikâ sosiaallii mediast, te tot iššeed ennuv.
Jis čáálá uđđâsijd, te argâ sáttá leđe viehâ hoppuu. Puoh tehálumos lii iberdiđ, magareh ääših láá lohheid teháliih tiettiđ, já muštâliđ tain čielgâsávt. Uánihub uđđâseh sättih šoddâđ muáddi-uv oovtâ peeivi ääigi, mutâ kuhebij teevstâi čälimân sättih moonnâđ maŋgâ peeivi. Äigi mana meiddei toos, ete ocá tiäđuid já sahhiittâl ulmuid. Sahhiittâlmân toimâtteijee taarbâš meiddei sosiaallijd tááiđuid. Puohah iä kuittâg čääli tuše uđđâsijd. Motomin ferttee kevttiđ eenâb ääigi toos, ete tuođâi piäsá vuáijuđ fáádán já rähtiđ tast veikâ kuhes analyys, mast muštâl aašijn maaŋgâin uáinimčievâin.
Tot sáttá leđe uáli palhâšijjee, ko piäsá rähtiđ merhâšittee mainâsijd, vaikuttiđ ohtsâškoodán já muštâliđ ulmuid tehálijn aašijn. Jis halijdah keččâliđ, ličij-uv toimâtteijee pargo mielâkiddiivâš tunjin, te smietâ veikâ mottoom fáádá, mii kiäsut tuu já mast tiäđáh jo mottoom verd. Puávtáččih-uv rähtiđ tast veikâ videoid, blogiteevstâid teikâ uđđâsijd sosiaallii median? Maht oro, ko iärráseh kommentisteh tom, maid lah ráhtám? Keččâl ruokkâdávt – jis tust lii lukko, te huámmášah, mon hitruus ääših čäällim, siskáldâsrähtim já tiäđui jyehim pyehtih leđe!
Tekstâ já koveh: Tomi Koivunen
Uŋgarist-uv puáhtá luuhâđ sämikielâid. Mun sahhiittâllim Debrecen ollâopâttuv sämikiel totkeekuáhtá Debrecen suomâ-ugrâlii lájádâsâst já koijâdâllim sehe sunnuu jieijâs tutkâmušâst já sunnuu ohtâvuođâst sämikieláid.
Maggaar sämikielâi tutkâmuš lii Debrecen ollâopâttuvâst? Mon kuhháá já mon ennuv sämikielah láá tutkum Debrecenist? Maid eres kielâid suomâugrâlii lájádâsâst totkeh já máttáátteh?
Suomâ-ugrâlij kielâi tutkâmuš já máttááttâs lii uárnejum potkânhánnáá ive 1914 rääjist, ko Debrecen ollâopâttâh vuáđudui. Aalgâ rääjist uáppeeh ferttejii luuhâđ págulii suomâkielâ lasseen eres-uv, ucebijd suomâ-ugrâlijd kielâid. Toh šietâduvvojii lájádâs máttáátteijei tutkâmušsuorgijd. Tääl uáppeeh pyehtih oppâđ mordvakielâid lájádâs hoovdâ Sándor Maticsák jođáttâsâst já náguskirjetotkee Erik Kormosáin eestikielâ-uv. Professor László Keresztes jođáttâsâst 1990-lovvoost tavesämikielâ siskálmittui valjimiävtulijd kieláid. Tastmaŋa uáppein lii lamaš máhđulâš luuhâđ tavesämikielâ BA- já MA-tääsist [kandidaatjá maisteruápui uássin, toim. huámm.]. Tääl Ivett Kelemen västid tavekielâ kuursâin. Ivij mield säämi kielâtiettust láá čallum maaŋgah náguskirjeh já graduh. Lájádâs jieijâs äigičallust Folia Uralica Debreceniensiast láá almostum sämifáádáin suullân 50 artikkâlid. Tääl lájádâsâst totkoo eromâšávt kielâhistorjá. Ivett Kelemen totká tavekielâ ortografia já čäällim algâpuáttim (já ton János Sajnovicsist puáttám
uŋgarkielâlijd vaikuttâsâid), siämmást ko suu náguskirjetotkee Bettina Szalóczy algâttij tieđâlii pargoos kontrastiivlijn analyysijn tavekielâ ráámmátjurgâlusâi sánáduvâst.
Kiäh tuoi leppee já maid tuoi porgâvettee? Muštâlee váháš alnestâd.
Bettina: Mun lam Bettina Szalóczy já lam náguskirjetotkee suomâ-ugrâlii lájádâsâst Debrecen ollâopâttuvâst. Mun tuuđhâm tavesämikielâ, já muu uáivitutkâmuš paječaalâ lii Ráámmátjurgâlusâi roolâ tavekielâ kirjekielâ šoddâmist já ovdánmist
Ivett: Mun lam Ivett Kelemen, Suomâ-ugrâlii kielâtiettuu išeprofessor. Mun valmâštuvvim Debrecen ollâopâttuv uŋgarkielâ já suomâ-ugrâlii uásáduvâst ive 2008. Tääbbin mun oppim tavekielâ, mast šoodâi muu tutkâmuš kuávdáš kielâ. Ive 2013 mun čođâldittim tuáhtártotkosân náguskirjijnân Pluratívák (plurale tantumok) vizsgálati lehetőségei, különös tekintettel az északi számira (Maaŋgâlohosanij (ađai pluralia tantumij) tutkâmmáhđulâšvuođah eromâšávt tavesämikielâst).
Moin naalijn tuoi leppee tutkâm sämikielâ já eres kielâid? Maggaar lii tunnuu ohtâvuotâ sämikieláid?
Bettina: Muu vuossâmuš tutkâmuš lâi Stephen Borroughist já suu sánáduvâst, mast láá 95 sämikiel säännid, maid sun nuurâi Ruošâst. Tastmaŋa náguskirjetotken mun lam tutkâm tavekielâ ráámmát-
Bettina Szalóczy já Ivett
Kelemen Debrecen ollâopâttuv suomâ-ugrâlii kielâtiettuu lájádâsâst.
Bettina Szalóczy Debrecen ollâopâttuv suomâ-ugrâlii kielâtiettuu lájádâsâst.
Ivett Kelemen Debrecen ollâopâttuv suomâ-ugrâlii kielâtiettuu lájádâsâst.
Kirjálâšvuotâ Debrecen ollâopâttuvâst.
jurgâlusâst. Vistig mun tutkim oskoldâhlii terminologia Luukas evaŋgeliumist. Tääl mun lam tutkâmin šadoi já ellei noomâid ubâ Rámáttist. Muu majemuš artikkâl lâi ludij noomâin.
Mun juuttim oovtâ tavekielâ kuursâst BA-uáppen [ađai kandidaatuáppen, toim. huámm.] já lijkkojim kielân. Ko mun moonnim Tuurkun talle ko lijjim maisteruáppee, te mun teivâdim ovttáin sämialmain, já tääl sun lii muu ustev. Sun lii meddâl Kuovdâkiäinust. Sun išedij muu ennuv, muštâlij kulttuurstis já kielâstis. Ko mun poottim maassâd Uŋgarân, te mun halijdim tutkâđ sämikielâid, já tondiet mun luvâškuottim eenâb tavekielâ. Vaidâlitteht tot lii Uŋgarist váhá lusis pargo, ko tääbbin uđđâ materialeh iä lah ennuv.
Ivett: Taan räi muu tieđâlâš karrieer lii vuáijum tavekielân, já mun lam almostittám enâmustáá taan kielân lohtâseijee artikkâlijd já kejâstuvâid, nuuvt et puáhtá ettâđ, et sämikielâ tutkâm lii uási muu jyehipiäiválii elimist.
Mondiet sämikielâi tutkâm lii tehálâš?
Bettina: Sämikielah láá uccâ kielah. Tondiet taid lii tehálâš tutkâđ já išediđ, et toh eelih já ulmuuh uápásmuveh eenâb sämikielâiguin. Muu eenikielâ lii uŋgarkielâ, já sämikielah láá uŋgarkielâ hyelkkikielah, tondiet munjin lii tehálâš já mielâkiddiivâš tutkâđ täid ucceeblovokielâid.
Ivett: Ucceeblovokielâi (já toi mield áášánkullee aalmugij kulttuur) siäiluttem, cevzim já ovdedem láá onnáá peeivi uáli tehálâš pargoh Euroopân já kenski meiddei ubâ maailmân. Iberdettee sujâi keežild sämikielâi tutkâmuš lii ollâ tääsist Tave-enâmijn, mut mij halijdep leđe sämikielâi já -kulttuurij máttátmist uccâ koskâeurooplâš “suolluš” já faallâđ uŋgarláid máhđulâšvuođâ uápásmuđ sämikieláid já -kulttuuráid. Taat lii mijjân eromâš tehálâš pargo, tastko Uŋgarist láá uáli uccáá sämikiel totkeeh.
Mon pyereest tuoi mättivettee sämikielâ? Mättivettee-uv tuoi eres urallijd kielâid? Halijdiččijd-uv tuoi máttááttâllâđ vala monnii kielâ?
Bettina: Vaidâlitteht Uŋgarist lii váhá vaigâd luuhâđ sämikielâid, ko mist ij lah ovdâmerkkân eenikielâlâš máttáátteijee. Uŋgarist iä lah meidgin uđđâ materiaaleh sämikielâst uŋgarkielân. Jis kiinii haalijd luuhâđ sämikielâid, te sun ferttee mättiđ suomâteikkâ taažâkielâ. Mun máátám sárnuđ váhá tavekielâ, juuttim muáddi kuursâ. Mun lam luuhâm eenâb kielâoopâ já kielâtieđâlijd aašijd. Mut mun halijdiččim máttááttâllâđ ain eenâb, kenski motomin moonnâđ Suomân já luuhâđ tobbeen tavekielâ.
Ivett: Muu sämikielâ uápuh iä lamaš keevâtlâiih kielâluhâmeh, pic eenâb-uv kielâtieđâlâš jođáttâs tavekielân. Nubij sanijguin mij luuvâim tavekielâ ráhtus já viärdádâlâim tom ovdâmerkkân suomâ- já uŋgar kielân (táálááh uáppeeh máttááttâleh siämmáá metodiik mield). Mun luuvâm sämikielâlii kirjálâšvuođâ.
Suomâkielâ lâi págulâš kielâ, nuuvt et eenikielâ lasseen muu nubbe suomâ-ugrâlâš kielâ lâi suomâkielâ, já ollâopâttâhuápuidân ääigi mun uápásmuvvim meiddei mordva- já eestikielân. Mun lam uáli jo kiddiistum kielâin, já ko skandinaavlij kielâi tubdâm lii velttidmettum sämikielâi tutkâmušâst, te muu vuávám lii luuhâđ taažâ-, tanska- já ruotâkielâ-uv.
Haalijdvettee-uv tuoi celkkiđ vala maidnii tiervuođâid Lostii lohheid?
Bettina: Takkâ máhđulâšvuođâst! Lâi pyeri já hitruu västidiđ koččâmuššáid.
Ivett: Mii lájádâs puoh pargei peeleest mun halijdâm tiervâttiđ Uŋgarist Lostii lohheid! Lii stuorrâ kunnee, et mij pyehtip muštâliđ alnaan. Mij lep iloliih, ko luuhâp anarâškielâ luhostum iäláskitmist, já tuáivup siämmáálágánijd šiev uđđâsijd puátteevuođâst-uv.
Tot, et tii lostâ tuárju máhđulâšvuođâ anarâškielâ kevttimân já anarâškielâlii čuovviittâsân, vissásávt nannee tom! Kevttiđ ruokkâdávt kielâd já ruokâsmittiđ nuorâb puolvâ porgâđ siämmáánáál!
Etrusklâš kaavpugporttâ
Tekstâ já koveh: Fabrizio Brecciaroli
Moonnâm ive skammâmáánust mun lijjim kulmâ oho jieččân vaanhimij kulen Italiast. Mottoom peeivi sunnust lâi juhle skipárijdis kulen Umbria kuávlust, já mun meridim vyelgiđ fáárun turistin. Iđedist tme 11 suulâin muu vaanhimeh kuođijn muu Perugia kuávdážân, kost mun viettim ubâ ehidispeeivi.
Perugia lii suulân 160 000 ässee kaavpug Umbria kuávlust, Italia koskâuásist. Perugiast láá ennuv uáinámušah, mut tot ij lah hirmâd maŋgáid turistáid uápis. Suijân toos lii vaarâ tot, et kaavpugân lii váhá vaigâd jotteeđ. Perugia ij lah válduluodâi piällást, já tast lii tuše smavvâ kirdemkieddi. Ton lasseen tagareh aldakuávluh já -kaavpugeh ko Toscana, Firenze já Rooma láá čuuvtij pegâlmuboh, já tondiet toh kyeđih Perugia älkkeht suoivuusis.
Perugia vuáđudui jo etruskij ääigi suulân 2 800 ihheed tassaaš. Etruskeh lijjii aalmug Koskâ-Italiast ovdil roomalij. Sij sarnuu jieijâs ij-indoeurooplii kielâ, já sist láá pááccám tuše uccáá kirjáliih dokumenteh. Etruskij tobdosumoseh historjáliih uáinámušah láá fiijnâ hävdisajeh já sarkofageh. Kuuloold roomaliih väldidii etruskij puoh aassâmkuávluid, já etruskij kielâ já kulttuur láppojii. Perugia etrusklâš algâpuáttim uáinoo kaavpug kuávdáást, kost láá motomeh etruskáigásiih huksiittâsah já rakânâsah tegu čuálččáás kaavpugporttâ já muvrâ.
Muu mielân láá pááccám meiddei
lanne Rocca Paolina já ton julmes kámáreh.
Lane eennâmvuálááš vázáttuvah
já haalih hämmejeh uáli jo stuorrâ
labyrint kaavpug vyelni.
Perugiast jotteem váátá šiev iälšu, tastko kaavpug lii huksejum ciägučuumâ oolâ. Kuávdáš lii masa 500 meetterid merâase paajaabeln. Kaavpugist láá ennuv ciäguluodah já porthááh. Majemui iivij láá kuittâg huksejum meiddei hiisih já jorreeporthááh, moh taheh jotteem mottoom verd älkkeebin.
Puoh čuálččáámus já peeggâlmumos uáinámuš Perugia kuávdáást táiđá leđe Palazzo dei Priori, mast lii Umbria kuávlu aalmuglâšgalleria. Ton paaldâst lii stuorrâ tori (Piaz za IV Novembre), mon kaskoo lii puáris koskâáigásâš riššokäldee (Fontana Maggiore). Muu mielân láá pááccám meiddei lanne Rocca Paolina já ton julmes kámáreh. Lane eennâmvuálááš vázáttuvah já haalih hämmejeh uáli jo stuorrâ labyrint kaavpug vyelni.
Kaavpug väzzimkááđuh láá távjá tievâ ulmuin. Tobbeen láá ennuv raavâdviäsuh, kähviviäsuh já torivyebdeeh. Kezis kááđuin lii hitruu väzziđ já kejâdiđ kaavpug eellim. Perugia lii pegâlmâs meiddei suklaapuvdâinis já eromâšávt bacio (cumme) -suklaanjálgáinis.
Ko saahâ lii Italiast, te ij pyevti leđe sárnuhánnáá páihálijn purrâmušâin. Umbria kuávlu lii sisenâmist já ton nuorttâuási kulá Apenniinij várádâhân. Sisenâmist já várádâhkuávluin purrâmušah láá táválávt vuoijiibeh já lussâduboh ko riddokuávluin, já tobbeen ulmuuh poreh čielgâsávt eenâb piärgu ko kyele. Ovdâmerkkân Umbriast tagareh piärguh ko viettuu, njuámmil já vildâšave piärguh láá aaibâs táváliih. Viettuu já vildâšave piärguh kiävttojeh uáli jo ennuv meiddei pastakastikijn. Perugia já ubâ Umbria kuávlu láá pegâlmeh meiddei tryffelijnis, moh kiävttojeh njaddon jieškote-uvlágánijn purrâmušâin. Páihálii purrâmušärbivyevist tehálâš rooli kulá tiäđust-uv viinin. Pyereh umbrialiih viinih láá el. Sagrantino di Montefalco (ruopsisviini) já Grechetto (vielgisviini).
Perugia lii puohnâssân hirmâd šiev kaavpug, kost kannat vissásávt eelliđ já viettiđ peeivi jis nube-uv. Ele tun-uv, jis sattuuh leđe Koskâ-Italiast motomin!
Munnuu visteest peesâi njuolgist vuojâdemáldás, mutâ vaidâlitteht čääci lâi liijkás koolmâs… Muoi vuojáim kuittâg tobbeen ohtii!
Muoi ennijn vuolgijm oho luámun Kreetan. Luámun vyelgim lâi váhá ereslágán ko táválávt, tastko muu enni ij tiättám, kuus muoi láim monâmin. Sun teevdij 50 ihheed, já tondiet mun lijjim vuávám munnui määđhi. Sun kale tieđij, ete muoi vyelgeen kuusnii, mutâ mätkičuosâttuv sun uážui tiettiđ esken kirdemkiedist. Tot lâi hirmâd hävski já jiäráskittee!
Muoi kirdijm Hanian, já tobbeen muoi mađhâšáim bussijn Platanias-nommâsâš siijdân. Lâi roovvâdmáánu, já tobbeen lâi pakkâ. Tot lâi kal hitruu. Muoi ijjâdáim mučis já rávhálâš hotellist merâriddoost. Mun halijdim tuálvuđ iännán eidu taggaar sajan. Hotellist lijjii kyehti raavâdviäsu, kulmâ vuojâdemáldá, sávrusali já jieškote-uvlágán palvâlusah tego ruvvim. Lâi älkkee eelliđ puurâdmin hooteel raavâdviäsuin, ko ij tarbâšâm kuussân kuhás vyelgiđ. Muoi kuohtuuh lijkkojeen kreikkalâš purrâmâšân, te munnui lâi tegu naver, et tom peesâi puurrâđ ubâ ääigi. Šoodâiba nelgi, ko mun smiettim tom…
Mottoom peeivi muoi eelijm Haniast. Talle lâi polviis šoŋŋâ, ige lamaš liijkás kume. Muoi vuolgijm toho bussijn. Tot lâi nuuvt tievâ, ete muoi iän čaahâm čuážžuđ masa ollâgin. Luhhoost mätki ij lamaš kukke, tuše 30 minuttid. Hania puáris kaavpug lii tuođâi muččâd, ige tot lah hirmâd styeres. Muoi vazzijm pirrâ kaavpug já eelijm tiäđust-uv puurâdmin. Tot raavâdviäsu lâi kenski määđhi áinoo saje, kost purrâmâš ij lamaš pyeri. Kaavpug lâi kuittâg suotâs!
Tuođâi mučis raavâdviäsu, kost muoi eelijm kuohtii. Tiäđust-uv purrâmâš lâi njäälgis, mutâ tobbeen lâi pargoost nuuvt ustevlâš nissoon, ete muoi halijdáim moonnâđ toho uđđâsist.
Sun kale tieđij, ete muoi vyelgeen kuusnii, mutâ mätkičuosâttuv sun uážui tiettiđ esken kirdemkiedist.Hania puáris kaavpug lii suotâs saje väzziđ.
Eres peeivij muoi láim Platanias siijdâst: eelijm puurâdmin, muásoim áldá paaldâst já vazzijm siijdâ kuávdáást. Uces sijdâ lâi nuuvt rávhálâš, ete lâi uáli jo vuovâs leđe tobbeen. Jyehi saajeest ulmuuh lijjii ustevliih, já motomeh mattii ettâđ sääni teikkâ kyehti suomâkielân.
Majemuu peeivi muoi vuolgijm kárbáin meerâ oolâ. Piäiváš paaštij já lâi liegâs – aaibâš tievâslâš šoŋŋâ. Kárbást lijjii fáárust vuoijâmjyelgih já snorkkeleh, já toh lijjii rijjâ kiävtust. Käärbis aŋkkuristui suolluu paaldân, já mij puohah peesâim vuoijâđ. Čääci lâi liegâs já šeellâd. Mun pieijim vuoijâmjuolgijd juálgásân, mutâ taid lâi vaigâd kevttiđ. Snorkkelistem lâi kuittâg hävski, ko peesâi keččâđ čääsi vuálá. Já oinimba mun tobbeen muáddi kyele-uv. Čuávuváá saajeest mun peessim vuoijâđ nube maailmsuáđi kirdemmaašin alne.
Kreeta lii nuuvt muččâd já suotâs saje, ete kale mun halijdâm moonnâđ motomin toho uđđâsist. Kenski čuávuváá keerdi ko must lii šoddâmpeivi, te iännám tuálvu muu Kreetan. Kii tiätá!
Vistig ko muoi pesseen tuoddârân, te muoi kalgeen cegâttiđ láávu. Tot lii jyehi keerdi uáli mielâkiddiivâš äšši, ko tobbeen piäggá masa ain. Ferttee smiettâđ, kuus pieijâđ uksârääigi já suovâpoccee. Tot lii kiddâ tast, kuus kulij kuás-uv piäggá.
Tekstâ já koveh: Sonja Valle
Mun algâttim miäcástempuđâldâs suullân kuttâ ive tassaaš. Párnááh lijjih uceh, já lâi tárbu peessâđ meddâl pääihist. Miäcástem lâi pyeri suijâ toos. Muu skippáár Hanne miäcástij meiddei, já talle šoodâi juurdâ nisonij miäcástemmohheest. Vuosmui iivij muoi moonáim ain monnii tuvážân, ko lâihân tot tehálâš peessâđ sáávnán miäcástempeeivi maŋa. Tuuvááh lijjii kuittâg autoluodâ piällást, já tobbeen lijjii ennuv eres-uv pivdeeh. Tot ij lamaš innig hävski, ko siämmáá kuávlust kullui ohtânmaanoost pisoi pävkkim já tobbeen ruottii eres-uv pennuuh.
Tastmaŋa muoi meridáim moonnâđ taggaar kuáv lun, mii lâi kukken luodâst já kost iä lamaš eres miäcásteijeeh. Tot merhâšij meiddei tom, ete ij innig lamaš lieggâ tuuvááš vyerdimin, ige maggaargin hiivsig. Já tiäđustkin ij lamaš máhđulâš sávnuđ miäcástem maŋa. Muoi meridáim cevziđ, vâi uážuččáim leđe ráávhust já kuávttáá.
Tääl muoi kirdeen jyehi čoovčâ kobđottâskirdemmašináin tuoddârân pennuigijn. Ferttee smiettâđ hirmâd tárkká, maid tävirijd váldá fáárun, tastko kirdemmašinân ij uážu pieijâđ liijkás ennuv tiädu. Táválávt miäcástemmohe várás tarbâšuvvojeh aainâs-uv láávu (kuáti), kaamiin, sááhá, ákšu, uáđđimseehah, mokkemätkiseeŋgah, havlâpisoh já lemnuuh, reepuh, purrâmâšah ulmuid já pennuid, pánnu, kiemni já passeempánnu, pihtâseh, laampuh, vuosâišepakkeet, puuvko jno. Enâmustáá kirdemmašinist teddih kuittâg ulmuuh já pennuuh.
Vistig ko muoi pesseen tuoddârân, te muoi kalgeen cegâttiđ láávu. Tot lii jyehi keerdi uáli mielâkiddiivâš äšši, ko tobbeen piäggá masa ain. Ferttee smiettâđ, kuus pieijâđ uksârääigi já suovâpoccee. Tot lii kiddâ tast, kuus kulij kuás-uv piäggá. Ko láávu lii ceggust já kaamiin sajestis, te munnust lii asto nuurrâđ puáldimmuorâid. Tot lii tääl uáli jo älkkee, ko munnust lii šleđgâsááhá.
Kaminân tarbâšuvvojeh meiddei riseh. Nubbe munnust kiergân nuurrâđ riisijd siämmást ko nubbe lyeddee lajišijd.
riävskáh skeihiškuottii kostnii aaibâs alda.
Talle ko puoh lii oornigist (čääci lii viežžum, tävireh láá olmâ saajeest, seeŋgah láá valmâšeh já pennuuh láá piemmum), te lii asto tuše navdâšiđ. Tot meerhâš, ete muoi mälisteen maidnii njaalgâ purrâmâšâid kaamiin piällást, juhheen viinilaasâ teikkâ kyehti já palijdeen puohlágán tehálâš aašijn. Kiinii sátáččij jurdâččiđ, ete viiđâ peeivi ääigi puoh ličij jo mainâstum, mutâ nuuvt ij lah kuássin keevvâm.
Ehidist ko muoi manneen uáđđiđ, te lii ain liijkás liegâs, masa jo paahâs, tastko muoi láán lieggim kaamiin uáli jo ennuv. Ko kuábáškin ij haalijd kocceeđ tuulâ iijâ čoođâ, te tothân meerhâš tom, ete iđedist láávust lii koolmâš. Liiuv váhá vaigâd pulttâsiđ lieggâ uáđđimseehâst já piejâškyettiđ tuulâ kaminân. Jyehi nube iiđeed lii muu vuáru, já tiäđust-uv moonnâm čoovčâ tot lâi áinoo iiđeed ko lâi puolâš. Ullopihtâseh pajalân, kappeer uáiván, uvjâtakki poođâ vuálá já ennuv riseh kaminân. Já huápust lâi jo liegâs já kähvičääci tuoldâmin.
Moonnâm čoovčâ must lâi vuosmuu keerdi fáárust jieččân peenuv, mon nommâ lii Pieggâ. Tot lâi talle 2,5-ihásâš, ige vala ollágin vaalmâš toimâđ miäcástemskipárin. Pieggâ lijkkoo hirmâd ennuv ruottâmân. Tot kaavnâi kale riäv -
Tyellitälli muoi Pieggáin váhá sárnudáim, ete mii lii munnuu pargo.
Mottoom iiđeed lâi puolâš, já uáinus lâi aaibâš ereslágán ko ovdil.
skáid, mutâ ij maaššâm vyerdiđ nuuvt kuhháá, ete mun kiergâniččim fáárun. Tothân ij išedâm muu ollágin. Peenuv ruotâstij kuusnii já umástij vala, já riävskáh kirdâččii tuohun teehin. Tot vaaldij muu niärváid nuuvt ennuv, ete mun jiem innig tiättám maid porgâđ. Hanne lâi pivdemin jäävri nubebeln já eeđâi, ete maŋgii sun kuulâi muu čuárvum: Pieggâ! Saje! Saje! Perrrr-gâ-lâh!
Luhhoost riävskáh iä lah hirmâd čeepih. Jis toh liččii lamaš aaibâš siijvost, te mun jiem liččii finnim oovtâgin riävská. Mutâ ko toh njavgii, skeikkii já huálištii ko mun vazzim toi paaldâst, já peenuv lâi tiäđust-uv oppeet kostnii eres saajeest, te mun postim pääččiđ taid. Mun jiem lah mihheen puorijd päcceid, mutâ luhhoost ohtâ luođâ teeivâi čokkájeijee loodán.
Ehidâsveeigi riävskáh skeihiškuottii munnui kostnii aaibâš alda. Ko muoi láim uuccâm taid ubâ peeivi, te lâi taggaar tobdo, ete toh pottii kiheštiđ já skeikkiđ munnui pirulávt.
Miäcástemmokke piištij vittâ peeivi. Veikkâ tot lii-uv uánihâš äigi, te tastmaŋa lii hirmâd pyeri maccâđ pááikán já sávnuđ. Tállân mohe maŋa aalgij jo čuávuváá mohe vuávám. Puáttee čoovčâ munnust lii vaarâ uđđâ láávu teikâ teltta, já tuáivu mield pennuuh tietih váhá pyerebeht, maid porgâđ.
Tekstâ: Jasmina Schreck
Koveh: Jasmina Schreck já Atte Oksanen
Piäiváš lii páštám muččâdávt majemui ohoi ääigi, muotâ lii sudâškuáttám, já kuuloold maaŋgah lodeh láá maccâm mäddin. Oulust láá jo vuossâmuuh piäippáineh lávlum, čapisrástágâš-uv lii oovtâ eehid kullum já ohtuunis kuorgâ oinum almeest kirdemin. Uápis njuhčâpaarâ lii maccâm aldasii jáávrán, puurrâm čäcišaddoid luovtâ suddâm uásist já keččâm pessimpääihi. Taan räi kiepâkääni, kyehti kuussâgkuálsipaarâ já muáddi tuáršu láá servâm, já lii kullum meid kaijui piškom.
Cuáŋuimáánu loopâst mun mađhâšim máádás keččâđ Koskâ-Suomâ kiiđâ ovdánem já Jyväskylä kuávlu loddetoornâid. Määđhist Oulust Jyväskylän uáinojii piälduin ennuv kuškástuvah, kuorgah já njuuvčah, moh lijjii stuorrâ juávhoin vuoiŋâstmin já ucâmin raavvâd.
Vuossâmuu iiđeed Jyväskyläst mun moránâm toos, et piäippáin lávlu korrâ jienáin já movttáin laasâ paaldâst. Kiđđâ lii tuođâi puáttám, já veik mun liččim halijdâm vala uáđđiđ, te piäippáin lávlumân lii čuuvtij suottâsub morániđ ko sävnireemoont jienáid pääihist. Iđedispeeivi lii liegâs, masa jo t-päiđišoŋŋâ, ko muoi pelikuoimijnân ussáim kiđđâmeerhâid muu vuánnám uccâ muorâkäärdist. Tobbeen láá kukkiimin krokuseh, čuovjistääsnih já eres kukáh, veik pááihui lii vala muotâ-uv. Miäđušijneh láá kiirdâšmin tuohu teehi, kuuđhah livkkeh šiljoost já käskeepiäivááloddááš naavdâš piäiváduvvâst.
Puájui kukkiiškuát.
Kove: Jasmina Schreck
Piäippáineh já kiđđâtobdo.
Kove: Atte Oksanen
Uáinus Päijänne-jáávrán.
Kove: Jasmina Schreck
Mut mij áigup keččâđ loddetoornâid, teikkâ pyerebeht-uv luudijd loddetoornâin čuážudijnân. Vuossâmužžân mij vyelgip Hämeenlahti loddetoornâ luus. Parkkisaajeest toornân lii mätki suullân kilomeetterpeeli meeci čoođâ. Tobbeen lii loddelaavlâkonsert monâmin, piäivádâhsoojijn puájui lii kukkiiškuáttám já nieidiipiäivááloddááš kiirdâš ááimust. Loddetornâ lii tievâ ulmuin, nuuvt ete mun páásám taan keerdi navdâšiđ peeivipaštust já loddekonsertist källee oolâ jiemge kuárŋud pajas. Loddetoornâst kulloo uáinojii aainâs-uv kuussâgkuálsih já njuuvčah.
Nube loddetoornâst Rautpohjanlahtist mij ep uáini ko čuovjiscissáá, uárree já sitruunpiäiváálode, mii siäivu tállán muu laavkân. Lavkkâ lii hervejum kägiskukáiguin, nuuvt ete ij nuuvt iimâš, et piäiváálodde lijkkuustuvá toos. Kuálmád loddetoornân lii váhá kuhheeb mätki, ko tot lii Muurame-láádu riddoost. Riddoniijtost kávnojii kiiđâ vuossâmuuh šadoh – hiäppuškozzârääsih láá kukkiimin ilolávt, já ko tärkkilávt kiäččá, te láá tobbeen ittáám siemin piättárrääsih já pennuurääsih-uv. Loddetornâ lii Muurame-láádu taveriddoost. Sudes paaihijn miäluh snarttâleh já čuáđgih, kuškástâhpaarâst vuod lii irgástâllâmtanssâ joođoost.
Majemuš saje fáálá mučis uáinus Päijänne-jáávrán. Jieŋah tobbeen iä vala lah suddâm, nuuvt ete lodeh iä lah ennuv. Muáddi päiski kale kirdeh jäävri paajaabeln já huikkeh äŋgirávt, já vuorâččâsah väzzih jieŋâ alne. Návt ehidist poolvah čoggâšuveh aalman, já lii äigi vyeijiđ maassâd Jyväskylän já čuávuváá peeivi Oulun. Loddetornâreeisu kiässáás šoŋŋâ muttoo ollásávt maccâmmääđhist, mon ääigi muáttá já šliättá. Mut kiđđâ já keesi, toh lává kuittâg jo aaibâs uuvsâ tyehin!
Tobbeen lii loddelaavlâkonsert monâmin, piäivádâhsoojijn
puájui lii kukkiiškuáttám já nieidiipiäivááloddááš kiirdâš ááimust.
Käskeepiäiváá loddááš.
Kove: Atte Oksanen
Tekstâ já koveh: Tuuli Paadar
Mun lam Juhháán-Matt Jovnâ
Eila Tuuli ađai Tuuli Paadar.
Lam šoddâm já aassâm
Oulust, mutâ muu váimu ain ahevuš tavaskulij.
Muu aargâst láá távjá
ma ŋ gâ ääši joođoost, já mun älkkeht movtáskâm uđđâ aašijn. Tággáár lii muu mučis argâ tääl.
Piäiváš addel munjin ennuv energia. Mun rähistâm, ko lii piäivádâh. Talle must oro, ete puávtám porgâđ veikkâ maid.
Mun lijkkuum jieškoteuvlágánáid purrâmuššáid já meiddei lijkkuum keččâliđ maaŋgâlágánijd purrâmušâid. Muu uárbimpeeli lii adelâm taan purrâmuš reeseept munjin. Taat lii hirmâd njäälgis!
Mun luuvâm anarâškielâ Oulu ollâopâttuvvâst. Talle taat lii viehâ uápis uáinus munjin, ko mun viätám ennuv ääigi tiäturáin. Lii hirmâd šiev äšši, ko puáhtá oppâđ kost peri.
Koronaääigi mun máttááttâllim kuárruđ tuše keččâmáin videoid neetist. Taah láá lamaš muu proojeekt jo oovtâ ive. Jispa mun forgâ finniiččim taid valmâšin…
Luándust mun távjá kejâstâlâm ellei luodâid. Lii hävski smiettâđ, ete kuus elleeh láá jottáám já maidsun toh láá porgâm. Mudoi mun tuše lijkkuum jotteeđ luándust aaibâs ráávhust, ete ij lah huáppu kuussân.
Taa lii muu ááhu päikkisaje Iijäävri riddoost. Muu mielâst puáris koveh láá hirmâd fijnáseh, já mun puávtáččim keččâđ taid ubâ ääigi. Muu mielâst taid puáhtá váhá tutkâđ já keččâđ tärhibeht. Kuuvijn pyehtih leđe veikkâ puohlágáneh tiäđuh, jis tuše kiäččá taid tärhibeht.
Paijeen: Mottoom äigi tassaaš mun tuđhâškuottim jieččân suhâtiäđuid. Muu mielâst tot lii uáli mielâkiddiivâš hommá, ko kávnojeh jieškoteuvlágáneh tiäđuh. Tot lii taggaar ubâ eellim proojeekt tastko tot ij kuássin nuuvâ. Tot lii meiddei taggaar äigiájánâs, ete sättih kuullâđ maŋgâ tijme, jiemge lah ääigi ubâ huámmášâmgin.
Vyellin: Táválávt ko must láá maŋgâ pargo joođoost, te taat lii taggaar äigiájánâs, moin naalijn mun muásum. Muu mielâst puoh pyeremuuh ohjelmeh láá tagareh, ete ij taarbâš jurdâččiđ maiden.
Mun halijdiččim hirmâd ennuv oppâđ kuárruđ pyerebeht váhá jieškote-uvlágánijd kietâtuojijd. Vaarâ čuávuvâš proojeekt lii kuárruđ olssân kesimááccuh. Jiem vala tieđe, ete maggaar kággá mun ááigum valjiđ.
Muu suuhâ áásá pirrâ Suomâ, mut mij suáittip távjá videosuáituid. Munjin lii tehálâš, ete mun savâstâlâm távjá uárbimpele párnáiguin. Kooveest lii uccâ-Ingá. Sun lii viehâ hitruu ain puhelimist. Vuoi, must lii uáli ahheev sii!
Maggaar lii tuu mučis argâ? Jis halijdah uásálistiđ háástun, vääldi ohtâvuođâ toimâtteijei: anaraslosta@anaraskielaservi.fi
Fabrizio lii vuálgus Italiast. Sun áásá tääl Sveeicist, mut sun lii távjá Anarist pargo tiet. Sun lii luuhâm anarâškielâ Oulu ollâopâttuvâst já valmâštui filosofia maisterin njuhcâmáánust 2022. Sun lii porgâm Anarâškielâ seervi mediapargen čohčâmáánu 2019 rääjist.
Susanna lii freelancer arkkiteht já graafisâš vuávájeijee. Sun lii Anarist meddâl, já áásá tääl Australiast oovtâst kandâskipárijnis já 107 savzâinis. Astoääigi sun lijkkoo tuoijuđ, kuvviđ já mälistiđ.
Iida lii porilâš čällee, kote áásá Tuurkust já lohá ollâopâttuvvâst kielâid já kreatiivlâš čäällim. Sun šiärráá puoh kirkkásumosávt talle, ko sun piäsá karaoken já lávlu Dingo.
Tomi lii kielâtotkee já Debrecen ollâopâttuv suomâkielâ lehtor.
Suu mielâšaddo lii kaktus já mielâčuojânâs basso. Suu jienâvijđodâh-uv lii kulloo basso.
Suu mielâst puoh pyeremus peŋkkâvalastâllâm lii snooker, veik jieš sun tiäivás olmâ páálun enâmustáá vahâgist.
Tuuli lii Oulust ässee uáppee, kiäst láá ain váhá liijkás ennuv homáh. Sun lijkkoo oppâđ uđđâ aašijd, liiba tot tuoijum, uđđâ valastâllâmšlaajâ teikkâ uđđâ reseptij iskâstem. Suu mielâpurrâmuš lii meksikolâš purrâmuš, já sun räähist ráávhu tavveen já jávuttemesvuođâ.
Jasmina lii vuálgus Saksaast, kost sun ij kuittâg makkum. Sun lii aassâm Oulust ive 2006 rääjist já lohá anarâškielâ Giellagasinstituutist. Sun haalijd porgâđ aašijd ráávhust, ij huápust.
Sonja áásá perruinis Avelist. Sun lii máttáátteijee Avveel škoovlâst já lohá anarâškielâ Oulu ollâopâttuvâst. Astoääigi sun lijkkoo luuhâđ, tuoijuđ, jotteeđ meecist já miäcástiđ Pieggâ-pennuin.
