hUášši-heeihâ maainâs

Čällee: Erja Korteniemi-Poikela

Anarâškielân jurgâlâm: Kaisa-Maria Poikela

Taammainâs mun lam jurgâlâm 14.11.2023. Algâaalgâlâš teevstâ čaalij muu eeni 26.9.1999 ton vuáđuld, maid sun lâi kuullâm jieijâs eenist já Aino-kuáskist (kuohtuuh láin Huášši-Heeihâ alge nieidah) sehe eres huolhijn. Enni lii meiddei luuhâm Huášši-Heeihâst Brita Polttila kirjeest já Oiva Arvola saagast. Maainâs mana návt:

Huášši-Heikkâ eelij 1800- já 1900-lovoi jorgálduvâst. Sun lâi meddâl Kaukosii siijdâst. Suu vaanhimeh láin Pehr já Ánná Mäkelä. Sun molsoi suhânoomâs Korteniemin tastmaŋa ko sun naajâi já asâškuođij Ounasjuuvâ njaargâst, kost šoddii ennuv huáših. Sun kuittâg monâttij jieijâs enâmijd, ko muorâseervâs tájuttij suu. Talle sun varrij Koškečuálmán, Čuáđgisiälgán já huksij tohon uccâ tuuváá. Tobbeen sun uážui leeibi perruusis eennâmviljâlmáin.

Huášši-Heikkâ lâi vuossâmuš, kii iäránij Kittâl servikoddeest. Sun eeđâi, ete: “Ij kal lah taggaar Immeel, kii tuálvu majemuu saavzâ kievhist.” Talle ko sun jaamij, sun hävdidui Vyelesiijdâ hävdienâmân. Ko Huášši-Heikkâ vala eelij, sun raahtij olssis čuhe já riistâ. Sun meiddei eeđâi, ete sun lii hutkâm amnâs, mii tuástu muorâ mieskâm. Tot lii vissâ tuotâ, tastko talle ko mun eellim suu häävdi kulen moonnâm tove (2019), te tot lâi vala ämirin.

Huášši-Heikkâ lâi hormišis almai. Sun lâi joba nuuvt hormiš, ete vala jäämmim maŋa sun tovâttij jieškote-uvlágán tuuškâid. Ko sun vala eelij, sunjin šoodâi riijdo puásuialmaiguin. Ohtâ maainâs muštâl, ete Vyelesiijdâ palgâs poccuuh purrii suu suoinijd já telmii suu syeinipiäldu. Nubbe maainâs muštâl, ete riijdo šoodâi tondiet, ko puásuialmaah sujâttii HuáššiHeeihâ poccui suáláádmist. Huášši-Heikkâ suutâi tast já eeđâi: “Talle ko mun jámám, te mun šoodâm kumppin já kodám puoh Vyelesiijdâ palgâs poccuid já tuávhimus ulmuin vala saavzâid-uv.”

Válburpeeivi 1935 Huášši-Heikkâ jaamij. Siämmái aaigij miäcán iiđij stuárráámus kumppi, mii lâi ton räi oinum Kittâl kuávlust. Kumppi kodeškuođij poccuid. Tot kuudij stuorrâ puásui-iäluid tuše suotâsvuođâ tiet. Ij kumppi ubâ puurrâmgin poccuid, maid tot kuudij. Oroi nuuvt, ete ton tehálumos ulme lâi tuše koddeđ já koddeđ. Meecih lijjii ruopsâdin voorâst, já poccui rááđuh lijjii jyehi sajeest. Ko puásuialmaah kavnii puoh rááđuid, te sij kavnâttii, ete puoh poccuuh kullii Vyelesiijdâ palgâsân. Kumppi valjij tuše sii palgâs poccuid, ige koddám naaburpalgâs poccuid ollágin. Šoodâi taggaar markkânsaahâ, et tot kumppi lâi Huášši-Heikkâ já sun lâi puáttám mavsâttiđ.

Kumppi joođhij koddem, já tot juuđij tuše siämmáá kuávlust, kost Vyelesiijdâ poccuuh-uv juttii. Kumppi kuudij poccuu poccuu maŋa. Puásuialmain lâi jo eeti tast, maht kuumpi puávtáččij koddeđ. Tothân poorgâi eenâb paa puásuialmaid ko kuássin ovdil mihheen tâi kihheen. Talle sij uárnejii vyejettem. Iävtutátulâš pivdeeh uávuttâlškuottii kuumpi. Moonâi okko oho maŋa, já kumppi ain-uv hevâttij poccuid. Pivdeeh tuše kavnii sorolâš vorriis luodâid.

Mottoom peeivi pivdeeh kavnii kuumpi luodâid. Sij kuorrii luodâid piäldu roobdân. Tobbeen lâi HuáššiHeeihâ alge, Huášši-Jussi laijiimin. Sun lâi vyeijimin suoinijd eejis hiäppušáin, ko sun ooinij kuumpi. Pivdeeh orostii já čuávuškuottii, mii tábáhtuvá. Sij lijjii vissáh, ete tääl kumppi jáámá. Tiäđust-uv Juusist še lâi kiiváár fáárust. Sun pajedij kiiváár já čujottij tom

Kooveest láá Juho Heikki Korteniemi ađai Huášši-Heikkâ (š. 1860), suu kálgu Priitta Johanna js. Särkelä (š. 1857), sunnuu nieidâ Aino Elisabet (š. 1897) já mottoom hyelkkinieidâ.

(Kove: Kaisa-Maria Poikela) njuolgist kuumpin. Kumppi ruotâi kiiváár kulij já kávkkái Huášši-Juusi čolmijd. Talle Jussi tuše luoštij kiiváár vuálus já kumppi moonâi meddâl, ige hiävuškin ubâ palaskâm tast. Pivdeeh kaččii suu kuuvl já koijâdii sust vaijaht: “Mondiet tun jieh pááččám tom? Tot moonâi aaibâs tuu alda!” Jussi tuše tumedij siijvost: “Jiemhân mun puáhtám jieččân eeji koddeđ.” Váhá heeppâdvuođáin sun joođhij määđhi. Kihheen ij puáhtám iberdiđ, mutâ Jussi tieđij, tastko hiävuš lâi ovdil suu eeji hiävuš, ige tot palaskâm kuumpist ollágin.

Monnii vala muáddi oho. Pivdeeh jotkii vyejettem, já kumppi joođhij hiävuid ain oovtâ läävhi ovdiibeln. Vyelesiijdâ palgâs poccuuh lijjii jo masa nuuhâm. Jyehi puásuialmast lijjii tuš muáddi poccuu. Ehideh lijjii čuovâdeh, já tondiet jotkui miäcástemäigi kuhháá iijâ räi. Mottoom eehid Tuomo Huilaja lâi ohtuu kiváráin Ounasjuuvâ riddoost jotemin. Aaibâs fakkist kumppi kuikkái Tuomo oovdân. Sun pajedij kiváris já paajij kuumpi čoolmij kooskân. Siämmást sun eeđâi jiänusân: “Oro nuuvt Huášši-Heikkân ko halijdah, mut tääl tun jámáh vissásávt.” Kuumpi pivdem lâi talle nuuhâm. Huášši-Heeihâ mävsittem kuittâg olášui. Maaŋgâi iivij Vyelesiijdâ palgâs puásuialmaah killájii kuumpi tovâttem monâttâsâin.

Lâi-uv kumppi Huášši-Heikkâ? Kihheen ij pyevti västidiđ ton koččâmušân. Ige mist lah tárbu västidiđ toos. Puohah jurdâččeh já tobdeh aašijd jieškote-uvnáál. Tot lii mielâkiddiivâš juurdâ, ete vissâ tuođâi-uv mun lam kuumpi suuvâst já meiddei muu párnááh já párnáipárnááh láá talle, ko tagareh šaddeh. Juáhháást mist láá jieškote-uvlágáneh mainâseh. Tot uási mist, mii páácá eelliđ, talle ko mij ep innig lah. Huášši-Heeihâ maainâs lii taggaar.