sponsoristem jUátkoo ive 2023

Čällee: Fabrizio Brecciaroli

Peerâ Hotels & Cottages sponsorist Anarâškielâ seervi meiddei ive 2023. Koronapandemia keežild iveh 2021 já 2022 iä lamaš táváliih toimâiveh, já tondiet sponsoristem juátkoo vala oovtâ ive. Tastmaŋa sij väljejeh mottoom eres seervi tâi ornijdume, tastko sij halijdeh tuárjuđ täsipiälásávt ubâ sämisiärváduv. Ulmen sist lii ain skeŋkkiđ 10 senttid jyehi hooteelijâstâlmist puoh Peerâ Hotels & Cottages hotellijn: Hotelli Sodankylä Suáđigil markkânist, Kartanohotelli Karolineburg Kajaanist, Budget Hotel Raahe Raahest, Tietotunturi Kelovilla Pyhätunturist já Peurasuvanto Mökit & Camping Suáđigil kieldâst.

Peerâ Hotels & Cottages toimâttâshovdâ Hilla-Rina Palokari uásálistij Anarâškielâ seervi ihečuákkimân, mii tollui njuhčâmáánu 22. peeivi Anarist. Talle sun keigij siärván ive 2022 sponsoristemruuđâid, moh lijjii ohtsis 2 128 eurod. Juurdân lii kevttiđ ubâ skeŋkkejum sume kiirjij kuástidmân. Moonnâm ive seervist almostuvvii vittâ kirje, já tuáivu mield anarâškielâlâš kuástidemtoimâ juátkoo siämmáá virkkun meiddei ive 2023.

Seervist lii eidu almostum Mehis Heinsaar roomaan “Hiärrá Paavvâl peivikirjeh”, mon Jukka Mettovaara lii jurgâlâm anarâškielân. Mehis Heinsaar lii eestilâš kirječällee, kii oovdâst absurdlii huumor, surrealism já maagisii realism. Suu kiirjijn ij veltihánnáá lah rationaallâš loogiik, pic toh čuávuh immâšij loogiik. “Hiärrá Paavvâl äigikirjeh” almostui virokielân ive 2001 Heinsaar nubben kirjen. Tain kirjijn sun vuoitij Eestieennâm kulttuurruttârááju proosapalhâšume ive 2001.

Puátimin láá meid Kaisla Suomisii já Emma Saari čäällim tihtâkirje “Leggistâm soroidân lyeniliitán – Tiivtah tobdoin” sehe Timo Parvela kirje “Ella Laapist”, mon lii jurgâlâm Henna Tervaniemi. Taat lii jo Ella-rááiđu kuálmád kirje, mii lii jurgâlum anarâškielân. Kirjeh “Ella já skipáreh 1” já “Ella já skipáreh 2” almostuvvii ive 2021. Maŋeláá taan ive kuástiduvvojeh vala Jeff Kinney särjikoveroomaan “Čuovâuáivi peivikirje 4”, mon Fabrizio Brecciaroli lii jurgâlmin anarâškielân, André Kuipers kirje “Koodâ ruopsâd”, mon Márjá-Liisá Olthuis áigu jurgâliđ hollandkielâst, já Ann-Helén Laestadius kirje “Ij muide ko čápudiđ”, mon lii jurgâlâm Neeta Jääskö. Taan ive peln anarâškielân almostuvá meiddei uđđâ nooveelantologia, mon čälimân uásálisteh paijeel love anarâškielâ sárnod –sehe eenikielâliih já L2-sárnooh. Ađai uđđâ jiäráskittee já hävskis luhâmuš lii fáállun meiddei taan ive. Ennuv luuhâmmohtâ uđđâ kirjijguin!

Lokkekove

(Kove: Anarâškielâ servi)

Čällee: Fabrizio Brecciaroli

Kuovâmáánu 17. peeivi 2023 anarâškielâlii Wikipediast lijjii 5 000 artikkâlid. Meeri lassaan ubâ ääigi nuuvt ete artikkâleh lijjii jo aldasáid 5 020 kuovâmáánu loopâst já paijeel 5 040 njuhčâmáánu pelimuddoost. Jis luokah, myenstereh já moduleh váldojeh fáárun, te njuhčâmáánu pelimuddoost anarâškielâlii Wikipediast lijjii jo masa 16 500 sijđod. Majemui aaigij uđđâ artikkâleh láá kieđâvuššâm eromâšávt varbusluudij laahkon kullee loddehiäimuid já -suuvâid, oppuuluudijd, jyelgipáálu, sämmilijd musikkárijd, sämikielâlijd kiirjijd já Suomâ ovdijd kieldâid. Ton lasseen láá šoddâm uáli jo informatiivliih artikkâleh taan ive Uđđâ muusik kištoost já Euroviisuin.

Mist láá äŋgiris Wikipedia-čälleeh, mut lase iše lii ain tiervâpuáttim. Jis Aanaar škoovlâst teikâ Avveel luvâttuvâst šaddeh tagareh škovlâpargoh, moh sovâččii Wikipedian, te taid puáhtá vuolgâttiđ čujottâsân fabrizio.brecciaroli@gmail.com. Mij tarbâšep ovdâmerkkân siskáldâs sijđoid, moh kieđâvušeh maailm enâmijd, tastko stuárráámus uási tain iä lah tuárvi kuheh. Anarâš-loostâ lohheeh-uv pyehtih vuolgâttiđ teevstâid siämmáá čujottâsân, jis sist láá jieijâs tiäturist čalluuh, maid sij halijdiččii lasettiđ Wikipedian, teikâ jis sij halijdeh čäälliđ maidnii mut iä määti editistiđ Wikipedia.

Čällee: Fabrizio Brecciaroli

Anarâškielâ servi já Säämi máttááttâskuávdáš láá ornim jo maŋgâ ive Anarâš ehidijd, main piäsá maaŋgâmuđusij tooimâi ohtâvuođâst teivâđ já savâstâllâđ sämikielâlij ulmuiguin. Ulmen lii kevttiđ anarâškielâ já opâttâllâđ uđđâ saanijd. Anarâš ehidáid uásálistem lii nuuvtá. Servi fáálá käähvi já heerskuid, já táválávt Säämi máttááttâskuávdáš uárnee saje ehidij várás. Ehidáid ij taarbâš almottittiđ muuneeld.

Majemui iivij Anarâš ehidijn tollui puddâ koronapandemia keežild, mut moonnâm ive loopâst toh uárnejuuškuottii uđđâsist. Taan ive vaastâolmožin toimâv Sáárá Seipiharju já Suvi King. Anarâš-ehideh tuállojeh táválávt Laasikuáđist Anarist tme 17–19. Vuossâmuš Anarâš eehid koronapuudâ maŋa lâi skammâmáánu 16. peeivi 2022. Moonnâm ive peln uárnejuvvojii vala kyehti eehid: skammâmáánu 29. peeivi já juovlâmáánu 14. peeivi. Ive 2023 vuossâmuuh ehideh lijjii uđđâivemáánu 25. peeivi, kuovâmáánu 22. peeivi já njuhčâmáánu 22. peeivi. Ulmen lii orniđ ehidijd suulân ohtii mánuppaajeest. Čuávuvááh ehideh láá cuáŋuimáánu 26. peeivi já vyesimáánu 24. peeivi.

Ehidijn lii táválávt miinii teemaid, já teemah mulsâšuveh. Ovdil koronapandemia lijjii el. kuobârmoheh, kuálástemmoheh, spellâmehideh, muusikehideh, mááccuhehideh já čuovâkuuvij keččâm. Ive 2023 vuossâmuu Anarâšeehid teeman lii lamaš bingo.

Anarâš-ehideh láá ain hitruus tábáhtumeh, main piäsá ovdediđ jieijâs kielâtááiđu já uápásmuđ uđđâ ulmuid. Anarâš ehidijn lii tiätu Facebook Anarâškielâ orroomviste- já Anarâš ehideh -juávhuin. Tiervâpuáttim fáárun!