TAKTIKA RUBRIIK
2-3-5
formatsiooniga tippjalgpall? Oleneb, kust vaadata Kui aeg-ajalt meenutatakse meile ammuseid mänguskeeme ja mängijate asetusi (vaata näiteks leheküljelt 39 võimalikku eesti sapööripataljoni formatsiooni), võib see tänapäevaste „sõjaplaanidega“ harjunud vutisõbrad isegi naerma ajada. Kes siis läheks mängima nelja, viie või isegi kuue ründajaga? Võib kõlada kummaliselt, kuid tegelikult on tänapäeva tippjalgpall mõnes mõttes juurte juurde naasmas.
Paralleeli saab tõmmata ka korvpalliga, kus on üha rohkem moodi minemas „positsioonivaba“ mäng, kus viis platsil olevat mängijat ei jagune enam sageli kindlateks positsioonideks (mängujuht, viskav tagamängija, tsenter jne), vaid täidavad platsil rolle, mille jaoks nad kõige paremini sobivad. Kõige pikem mängija ei pruugi tingimata olla korvi all müdistav tsenter – kui tema tugevus on hoopis söötmine või viskamine, ei pruugi ta teineTekst: Raul Ojassaar | Foto: Corinna Kern, Reuters/Scanpix kord korvile kolmepunktijoonest lähemale sattudagi. NBAs lähevad aga üha enam hinda mängijad, kes suudavad heal tasemel teha kõike alates kaitalgpalliülekannete juures on saanud tavapärasemängust kuni söötmise ja kaugviseteni. seks mängueelne arutelu võistkondade formatJalgpallis on platsil küll rohkem mängijaid ja siooni üle. Traditsiooniline 4-4-2 (või 4-4-1-1) on sellist asetuslikku dünaamilisust nagu korvpallis kõrgemal tasemel juba muutunud pisut vanamoelime ilmselt nägema ei hakka, kuid ka seks, isegi ebatavaliseks. Paljud võistkonvutimängus on formatsioonid ja selle nad mängivad ühe kesktormajaga. Kolme sees olevad positsioonid viimasel ajal keskkaitsja ja kahe tipuründajaga süsteetohutult muutunud. Ehk isegi nii palju, mi nimetavad mõned vutisõbrad 5-3-2 et peaksime hakkama ümber vaatama asetuseks, teised 3-5-2ks, kuigi tegelikult Taktikalistele nüanssidele seda, kuidas me eri asetusi mõistame? võivad need olla täpselt samasugused. pühendunud vutiajakirjanik Tänapäeva tippvutis on formatsioonidest rääkimine saanud sisuliselt forFormatsioon kaitses pole sama Michael Cox on välja maalsuseks, kuna taktikaline nüansiriktoonud, et Premier League’i mis formatsioon rünnakul kus ja üha suurenenud nõudmised on Mingil põhjusel on saanud tavapäraseks, tippvõistkonnad on juba kasvõi viimase 15–20 aasta jooksul palju et kui räägime võistkonna formatsiooviimased kolm aastat traditsioonilisi positsioone täiesti ümnist, mõtleme ainult ja ainult seda aseber mänginud. Toon näiteks Manchestust, mille võtab tiim sisse kaitsefaasis. mänginud tegelikult viie ter Unitedi paarikümne aasta taguse Võtame näiteks poolelijäänud hooaja ründajaga. hiilgemeeskonna: Gary Neville’i tüüpi valitseja Liverpooli: kõik ju nõustuvad, et äärekaitsjad on absoluutsest tippvutist kadumas, Jürgen Klopp saatis võistkonna väljakule 4-3-3 aseparema äärepoolkaitsja kohal mütanud David tusega. Kui palju aga meeskond sellisel moel reaalBeckhamile leiaks mõni tänapäevane peatreener selt väljakul asetses? Ilmselt minimaalselt, kui üldse. ehk aga koha just äärekaitses. Esiteks on Liverpool võistkond, kes mängib tihti-
J
44
JALKA JUUNI 2020
