Mänedžerid

Maavärinatest toidumürgituseni ehk koondiste mänedžeride tööpäevad

Meie rahvuskoondiste taustajõudude hulka kuuluvad ka mänedžerid, kelle tööpõld on lai: rohkelt tuleb tegeleda eri osapooltega suhtlemisega, aga ette tuleb ka kriisiolukordi alates maavärinatest ja lennuäpardustest kuni toidumürgituseni. Oma kogemusi jagavad Even Laanemaa, Raili-Raine Ellermaa ja Ljubov Lobõševa (meeste A-koondise mänedžer Miko Pupart avas koondise tagamaid 2017. aasta oktoobrikuu Jalkas – toim.).

Tekst: Kadi Parts | Foto: Liisi Troska

Nii täiskasvanute kui noortekoondiste juures on ametis mänedžer, kelle ametinimetus võib tunduda glamuurne, kuid tegelikkuses peitub selle taga rohkelt igapäevast paberitööd. Ligikaudu 20 aastat mänedžeri ülesandeid täitnud Raili-Raine Ellermaa ütleb oma töö kohta, et see on justkui sekretäri roll: tegeleda tuleb lennupiletite, majutuse broneerimise ja palju muuga.

Enamiku Eesti noormeeste koondiste mänedžer

Ljubov Lobõševa sõnab omakorda, et töö võtmesõna on suhtlemine, mida tuleb teha nii mängijate, treenerite kui vastaste osapooltega. Vaid mõni aasta mänedžerina tegutsenud Even Laanemaa on selle töö aga sõnastanud nii: „Olen enda jaoks mõelnud, et mänedžer teeb kõike, mis jääb jalgpallimängust – palliplatsilt – väljapoole, aga samas jooksevad kõik need tegevused siiski lõpuks kokku ja mõjutavad meeskonna esitust väljakul.“

Rasked on inimesed ja kaotused

Oma tööst räägivad mänedžerid enamasti vaid häid sõnu ja kinnitavad, et teevad seda, mida armastavad. Pikema pinnimise peale leitakse siiski ka mõned raskused. Ühe võimaliku probleemina

Noormeeste U17 koondise mänedžer Even Laanemaa mullu Lõuna-Eestis peetud sõprusturniiril Tamme staadionil.

tuuakse välja teine osapool ehk inimesed, kellega töö käigus suhelda tuleb. „Eestis ei ole see probleem, aga mõnes teises riigis, kus pead suhtlema näiteks staadioni töötajate, võistkonna esindajatega vms,“ räägib Lobõševa. „Võib ette tulla inimesi, kellega on raske ühist keelt leida.“ Laanemaa kinnitab, et hea suhtlusoskus on mänedžeritöös kõige vajalikum oskus, ent seda mitte ainult võõrsil või vastastega suheldes: mõista tuleb ka mängijaid, lapsevanemaid, treenereid. „Oma koondise suhtes ütlen, et tuleb aru saada, kuidas noored mõtlevad ja mida asjadest arvavad. Kõiki ei saa ühe puuga lüüa,“ selgitab Laanemaa. Ta lisab, et kuigi mänedžeritöö on paljuski administratiivne, ei vähenda see võistkonnas kaasalöömist. „Sul ei saa olla teisi eesmärke, kui on võistkonnal,“ sõnab U17 koondise juures töötav Laanemaa. „Ja loomulikult ei jookse mööda külge maha, kui tead jalgpallist keskmisest rohkem!“ viskab ta nalja. Raskustest rääkides toob Ellermaa omakorda välja olukorrad, kuhu sattuda võib. Ta selgitab, et keeruline on lahendada olukordi, mida mänedžer ära hoida ega kontrollida ei saa. „Sõitsime ühe koondisega Gibraltarile ja meie reis möödus nelja

lennukiga, millest igaühel oli mõni viperus,“ meeKodune U17 baanias turniiril osaledes üle maavärina. Pöörastest nutab Ellermaa. „Kui viimases lennukis istusime ja pidime lõpuks Gibraltarile sõitma, siis mootoEM jäi meie noormeestele tänavu ära, juhtumistest pajatab ka Laanemaa, kes meenutab, kuidas tema hoolealused mullu Lätis peetud turrid käivitusid korraks, aga seejärel läks kogu sakuid koondise niiril toidumürgituse said. „Mul olid korraga telefolong pimedaks. Teised inimesed lennukis vaatasid taustajõudude nitoru otsas peatreener ja laste vanemad, kes olid imelikult, mida me kõik naerame, aga kogu see kinnitusel on kuulnud, et Lätis midagi toimub,“ räägib Laanemaa. olukord oli juba lihtsalt nii jabur.“ Peale ootamatute olukordade võib raske olla ka juba seatud uued sihid ning sama aastakäi„Aga kuue tunniga olid mängijad kodudes. See kõik lahenes palju paremini, kui olin lootnud.“ platsil: Laanemaa sõnul on temale kõige keerulisem gu noormeestevastastele alla jääda. „Ma võin tegeleda administraga loodetakse Riietusruum on täielikult valmis tiivse poolega ega vastuta sportlike tulemuste eest, tulevikus suuri Kui Ellermaa ja Lobõševa on mänedžeri rolli täitaga kui me kaotame, siis mõtlen, kas oleksin saanud tegusid teha. Foto: Brit Maria Tael nud juba aastaid, siis Laanemaa on selles töös alles teha midagi teisiti,“ räägib Laanemaa. „Kas poistel uus poiss, kuid tema vastutusala polegi sugugi väikumises mängu eel midagi kuklas; kas ma olin kelke, sest U17 koondis oli koduseks EMiks valmistulelegi valed sokid või püksid pannud? Kas ma tegin des avalikkuse pilgu all üsna pikka aega. Laanemaa kõik õigesti? See ongi kõige raskem. Kaotamine. Ma meenutab, et liigseid pingeid ta sellega seoses ei elan seda üle, kuigi mul pole sõnaõigust kaasa räätundnud. Ta sõnab, et ilmselt oleksid pinged kerkida selles, mis väljakul toimub.“ kinud suuremaks EMi ajal, kuid enne turniiri ei Keerulistest asjadest rääkides kinnitavad nii tundnud keegi tiimist ega meeskonna taustajõuEllermaa kui Lobõševa, et mänedžeril peab olema dudest, et neilt miskit üleloomulikku oodataks. hea pingetaluvus. Lobõševa rõhutab Oma tööd selgitades räägib Laasedagi, et selle töö jaoks peab suutma nemaa, et igapäevaselt ta koonolla optimist ka siis, kui kõik on alladislastega otseselt ei suhtle, sest mäge veeremas. „Kui U23 koondisega suurema tähelepanu all olnud U17 ühel korral lennukist maha jäime, siis rahvusmeeskonnas on selleks puma võisin oma toas nutta: midagi ei Even Laanemaa: huks spordipsühholoogia konsultant tulnud sellel hetkel välja, halle juuk„Olen enda jaoks mõelnud, et Laur Nurkse. „Arvasin, et minuga on seid tuli muudkui juurde. Aga teiste juurde minnes viskasin nalja ja saimänedžer teeb kõike, mis jääb rohkem suhtlemist, sest teiste vanuseklasside koondistes see ilmselt me olukorra lahendatud ning just jalgpallimängust – palliplatsilt – ongi nii, aga meie koondise juures seda peab mänedžer suutma, sest väljapoole.“ võttis selle rolli üle Laur,“ avab Laasa vastutad terve grupi eest,“ nendib nemaa telgitaguseid. „Minu poole on Lobõševa. pöördutud, aga enamasti sportlike küsimustega, Ta lisab, et samuti peab mänedžer olema piimille ma suunan edasi. Mäletan, et kui mängisime savalt vastutustundlik, et ise otsuseid langetada ja Põhja-Iirimaa koondisega, siis neil oli kaasas player nende eest vastutada. Oma kogemustest meenutab welfare manager ehk ametiisik, kelle ülesanne oligi ta hullemate juhtude kohta seda, kuidas on lennuvastutada ainult mängijate heaolu eest: ta suhtles kitest maha jäädud ja poiste U15 koondis elas Alnendega iganädalaselt, jälgis õppimist, koduseid

olukordi jne. Meie veel nii kaugele pole jõudnud, aga U17 koondise juurde oleme midagi sealt üle võtnud Lauri rolli näol.“ Oma rolli näeb Laanemaa hea sõbrana: kui noortel mängumeestel on vaja mingitel vabadel teemadel nõu küsida, on Laanemaa selleks valmis. Ta selgitab, et on aidanud koondise jaoks välja töötada ka sotsiaalmeedias kasutatavaid materjale, et koondislastel oleks lihtne neid kasutada ja oma tegemisi kajastada. U17 koondise juures töötamise on mänedžer Laanemaa jaganud enda jaoks kaheks: on kogunemised ja on mängupäevad. Tavapärase praktika järgi saab mänedžer peatreenerilt mängijate nimekirja, mille alusel saadetakse kutsed laiali nii klubidele, mängijatele kui lapsevanematele. Laanemaa räägib, et kuigi tema koondislased on alaealised, kelle puhul tuleb iganädalaste kogunemiste juures arvesse võtta ka kooliskäimist, pole see tekitanud liiga palju lisakohustusi. „2019. aasta alguses algas meie jaoks eriti intensiivne periood, kui kohtusime mitu kuud igal nädalal,“ selgitab Laanemaa. „See oli keerulisem kui tavapärane praktika, aga ei midagi liiga hullu. Probleeme võis tekkida sellest, et noored poisid ei loe oma e-postkasti, aga lapsevanemad olid siin suureks abiks ja edastasid ise informatsiooni,“ räägib Laanemaa. Ta lisab, et kuivõrd kogunemised olid igal kolmapäeval, juhtus sedagi, et pika perioodi tõttu pidi mõni mängija kooli pärast aeg-ajalt puuduma, kuid suureks murekohaks see ei kujunenud ja kõik harjusid kogunemiste intensiivse tempoga. Ent mänedžeride õlgadel pole ainult osapooltega suhtlemine ja koondisekutsete saatmine, on ka väljakute, busside, varustuse broneerimine. Laanemaa sõnul pööratakse U17 koondises tähelepanu ka sellele, mida mõni mängija personaalselt soovib: „Tean mängijaid juba selliselt, et oskan öelda, kas keegi tahab lõigatud sokke või mitte. See tundub väike asi, aga võtab mängijatelt ära lisaülesande, et hakata endale neid sokke lõikama. Nad saavad keskenduda ainult oma esitusele väljakul.“ Mängupäevadel on Laanemaa veelgi põhjalikum ja valmistab riietusruumi ette viimse detailini. See tähendab, et kui mõnes teises noortekoondises pannakse mängijatele riided kappidesse valmis, siis U17 riietusruumis on seintele kleebitud mängijate pildid ja nende saavutused. Samuti ei ole kapid ega istumiskohad kunagi juhuslikud. „Jälgisin mängijaid ja sain paari kuuga aru, kes kellega suhtleb ja kelle kõrval istuda tahab,“ sõnab U17 koondise mänedžer. „Taas kord – see tundub väike asi, aga mängijad ei pea riietusruumi tulles hakkama oma kohta otsima, vaid nad teavad, kus

Pisaratega kommikarp ja suured võidud

Mänedžeritöös tuleb ette palju ootamatuid olukordi ja raskuseid, ent samas jagub sinna ka palju rõõmu. Pikalt selles ametis olnud Ljubov Lobõševa meenutab oma kõige toredama hetkena üht noortekoondist, mis Norbert Hurda juhatusel talle armsa üllatuse tegi. „Mäletan, kuidas nad hooaja lõpus mulle suure kommikarbi kinkisid – seda ei juhtu Eestis väga tihti,“ räägib Lobõševa. „Teadsin, et nad mind armastavad ja austavad, aga oli ikkagi suur asi, et nad selle žesti tegid. Pisarad tulid silma.“

Positiivsetest kogemustest toob Lobõševa välja sellegi, et paljude oma hoolealustega jääb ta suhtlema ka pärast seda, kui nende aeg noortekoondises otsa saab: „On tore, et on inimesi, kellega on, millest rääkida, ja kellega suhelda.“

Naistekoondise ja tüdrukute koondiste mänedžer Raili-Raine Ellermaa meenutab oma kõige toredamat elamust ajast, kui ta veel meeste A-koondise juures toimetas. „Võõrsil Serbiat 3 : 1 võita – see oli hea emotsioon,“ räägib Ellermaa. „Mäletan, et kuna kohalikel fännidel oli oma alaliiduga tüli pooleli, siis oldi meie poolt; lõime värava ja kohalikud plaksutasid meile!“

U17 koondisega tööd alustanud Even Laanemaa meenutab oma eredaimate mälestustena kaht suurt võitu. Esmalt üleolek Prantsusmaa eakaaslastest. „Kaotasime esimese mängu nende vastu 0 : 4, aga teise mängu jaoks tehti vigade parandus. Oli näha, et meie vaimne seis on muutunud, ja see, et suudeti olukorraga kohaneda, tegi sellest emotsionaalse võidu,“ räägib Laanemaa.

Teisena toob ta välja mängu, kus meie noored mullusel sõprusturniiril 3 : 2 Hispaania eakaaslased üle mängisid. „Selles mängus ei jätnud keegi endale mingit ruumi: kõik andsid endast kõik, ka mina. Tahaksin öelda, et tegin seal perfektse mängu!“ muigab Laanemaa.

ja kelle kõrval nad on. Minu ülesanne on riietusruum selliselt valmis seada. Väga palju rohkem ma nende sooritusele kaasa aidata ei saa, aga tahaksin loota, et sellest on siiski kasu olnud.“

EMi taga ei nuteta

Kodusest EMist rääkides nendib Laanemaa, et teade turniiri ärajäämise kohta ei tulnud talle uudisena, sest kõik märgid viitasid sellele. Ta tunnistab, et loomulikult läks meel korra kurvaks, kuid kinnituse saabumise päeval peeti meeskonna ja taustajõududega koosolek ja otsustati keskenduda uutele sihtidele. „Meil ei olnud kedagi süüdistada ega midagi teha selles olukorras,“ meenutab Laanemaa. „Samal hetkel hakkasime tulevikku vaatama.“ Ta lisab, et tema sisetunne on tugev selle suhtes, et meie U17 – nüüdseks juba U18 koondis – pole oma täielikku potentsiaali saanud realiseerida: „Meil on midagi suurt veel saavutada. Palju tööd on tehtud ja oleme võimelised seda realiseerima.“

8

liiget kuulub noormeeste U17 koondise taustajõudude hulka.

4

eri koondiste mänedžeri on hetkel EJLis ametis.

8

võitu teenis mullu meie U17 koondis, mis valmistus koduseks EMiks.