Nimed & numbrid

Sergei Lepmets

Napilt enne koduse Premium liiga naasmist tabas Eesti jalgpalliüldsust üllatuspomm, kui oma tippkarjääri lõppemisest teatas FCI Levadia ja Eesti koondise väravavaht Sergei Lepmets. Rahvuskoondise puuri 12 korral kaitsnud Lepmets lubas mängimist jätkata Levadia duubli eest.

Football Type 2

Eesti jalgpallikoondise visuaalset identiteeti kajastati tuntud raamatus, kuhu koguti parimad näited jalgpalli ja trükikunsti seoste kohta. Meie rahvusmeeskonda esindab Mart Andersoni 2012. aastal loodud font, mida näeb Kalevipoegade selgadel.

Koroonaviirus röövib lastelt turniirid

Maailmas möllav koroonaviirus on muutnud Eesti klubide plaane seoses rahvusvaheliste noorteturniiridega: Tartu Tammeka teatas, et paraku jääb sel suvel ära Tammeka Cup, Pärnu Vaprus omakorda lükkas edasi tuntud Pärnu Summer Cupi. Tammeka tegevjuht Kristjan Tiirik rääkis otsusest ära jätta Tammeka Cup, mida paljud väikesed vutisõbrad on pikisilmi oodanud.

Tekst: Kadi Parts

Kui kergelt või raskelt tuli otsus, et tänavu juunis toimuma pidanud Tammeka Cup jääb ära?

Ükski selline otsus ei tule kergelt. Kuna Tammeka Cup on rahvusvaheline turniir ja ühel hetkel oli selge, et riikide piirid ei avane, pidime selle ära jätma. Otsus sündis raske südamega, sest see on pikkade traditsioonidega iga-aastane turniir. Kahju on ka sellest, et olime enda juurde tööle võtnud projektijuhi, kelle ülesanne oli tegeleda nii Tammeka Cupi kui ka teiste turniiridega, et saaksime nende korraldamise viia järgmisele tasemele. Päris mitu Soome võistkonda olid tänavu turniirile tulemas ja võib öelda, et päris ilus turniir oli meid ootamas.

Kas ei tekkinud mõtet, et turniir korraldada tavapärasest teistsuguses formaadis ainult Balti riikide meeskondadega, kellel on praegu üksteise juurde reisida lubatud?

Tammeka Cup jäi ära, aga plaanime siiski korraldada Tammeka Junior Cupi (Eesti võistkondadele mõeldud turniir – toim.), mis on tavaliselt märtsis. Nüüd hetkel lükkasime selle Tammeka Cupi kuupäevadele (juunikuusse – toim.). Tegeleme praegu sellega, et paika panna, millised võiksid olla päris lõplikud kuupäevad ja formaat, aga Junior Cupi me ära jätta pole planeerinud.

Kui raske oli turniiri ärajäämist selgitada lastele, kes on seda ilmselt pikalt oodanud?

 Tammeka Cupi tänavu ei toimu, ent Tartu esindustiim loodab noortele korraldada Tammeka Junior Cupi. Foto: Tartu Tammeka Facebooki leht Selles olukorras vastutavad peamiselt lapsevanemad ja treener. Klubi võib anda üldist informatsiooni ja teha selgitustööd, aga isiklik kontakt käib siiski vanemate ja treeneri kaudu ning nemad peavad seda selgitama nendele pisikestele, kes ei pruugi kõike mõista nagu täiskasvanud. Aga kui mõtlen nende pisikeste tegelaste reaktsioonidele, siis võin ainult aimata, et ega see lihtne ülesanne pole. Pole lihtne olla eemal jalgpallist ja mängimisest, samuti turniiridest. Samas on positiivne see, et vaikselt on saadud tegevuste juurde naasta. Suurt pilti vaadates ei ole see paus olnud nii pikk.

Kas praegu võib täie kindlusega väita, et Tammeka Junior Cup vähemalt toimub?

Tavaliselt on Junior Cup toimunud märtsis ja aprillis, eri vanused on mänginud eri nädalavahetustel. Mingis formaadis tahame selle turniiri korraldada, aga samas on noorte meistrivõistlustel ära jäänud palju mänge, nii et esmalt tuleb EJLilt ära oodata kalendrid ja siis vaadata, kuhu turniiri mängud võiksid üleüldse sobituda ja millistes vanuseklassides neid mängida saab. Aga mingil kujul kindlasti teeme selle turniiri.

2 : 1

... seisuga sai Viljandi Tulevik maikuu keskel naasnud Premium liiga mängude avapäeval kirja võidu Paide Linnameeskonna üle. Medalit nooliva Paide allajäämine oli avapäeva suurim üllatus, sest teistes kohtumistes alistas Kalju 2 : 0 Kuressaare ja Levadia oli sama skooriga parem Legionist.

30

...aastat ei olnud voolu soojakutes, mida kasutati riiete vahetamiseks Türi staadionil. Nüüdseks on sinna paigaldatud elektrisüsteem, mille abil paranesid peale riietusruumide ka mängude korraldamise tingimused: nüüd on võimalik kõlaritest muusikat lasta, mänge teadustada ja kohapeal ka diplomeid või protokolle printida.

36 003

... eurot koguti tänavu esimeses perioodis LHV jalgpallikaartidega. Kui tavapäraselt teeb LHV klubidele makseid aasta lõpus, siis eriolukorra tõttu otsustati seda tänavu teha kahes osas ja esimesed summad läksid välja juba kevadel. Kokku on Eestis LHV jalgpallikaardi kasutajaid 4458 inimest, mullu kogunes maksetelt klubide toetuseks kokku 77 694 eurot.

Nii nad ütlesid

„Leselidzes, mis oli heitjate põhiline ettevalmistuskoht kevadel, olid kõik heitjad koos, siis ametiühingute liidu koondis, mingid muud veel ja tol korral olid laagris ka jalgpallurid. Kui ma ei eksi, siis Tbilisi Dinamo ja Moskva Dinamo. Meie vahtisime nende mänge, nemad meie võistlusi. Siis elasime sõbralikult, tohtis isegi jalgpalliväljakutel vasarat heita. Nüüd on see välistatud, nähtavasti ei tohi isegi käega puudutada.“ Vasaraheite endine maailmarekordimees Jüri Tamm meenutas 1980. aastat

„Väga raske oli, just jooksmise koha pealt, mängust sain ikka aru. Mäletan, et enne vahetust tegin ka ühe pealelöögi, mis läks üle. Jelle (koondise toonane peatreener Jelle Goes – toim.) veel pärast ütles, et hea, et üle läks, oleks värav tulnud, poleks ma sind julgenud välja võtta.“ Marko Kristal meenutas oma lahkumismängu „Jalgpall ei ole ju lihtsalt see mäng, need 90 minutit seal platsi peal, et joostakse ja lüüakse väravaid. Ja isegi kui väravaid ei lööda, siis on veel miljon asja, millest võib rääkida. See ei ole alati kõige peamine. Peamine on ka see tunne, mida see mäng tekitab sinus kui ajakirjanikus, aga ka sinu külalistes ja loomulikult kõikides televaatajates.“ Aet Süvari „Käisin end igas klubis näitamas. Unitedis olin kolm päeva, teistes klubides veidi pikemalt. Esmamulje võis ju olla petlik, aga mulle tundus, et distsipliin ja organisatoorne pool ning muud pisiasjad olid Arsenalis kõrgemal tasemel. Manchesteris jäi näiteks transport hiljaks, hilinesin seetõttu trenni. Arsenalis oli vastuvõtt väga sõbralik ja klubi jättis väga hea mulje.“ Noor väravavaht Karl Jakob Hein selgitas, miks ta valis Manchester Unitedi asemel Arsenali

„Eesti on ilus riik. Looduse poolest meenutab see Soomet, kuid see, kuidas inimesed suhtlevad, ja nende mentaalsus meenutab Moldovat. Võibolla tuleneb see sellest, et mõlemad kuulusid Nõukogude Liitu.“ Viljandi Tuleviku leegionär Jeremiah Dąbrowski „Müncheni Bayern on õudne asi.“ Bändi 5MIINUST liige, suur Dortmundi Borussia fänn Estoni Kohver

Andreas Vaikla jäi napilt ilma 2300 eurost

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: ekraanitõmmis Delfi TV ülekandest

Maikuu keskel peeti maha e-jalgpalliturniir Baltic eCup, kus osalesid Eesti, Läti ja Leedu kõrgliigaklubide mängijad. Eesti klubide esindajad tegid tugeva turniiri, ent finaalis saatis edu siiski Vilniuse Žalgirise leedukast poolkaitsjat Matas Vareikat, kes alistas otsustavas matšis Narva Transi väravavahi Andreas Vaikla 6 : 1 ja võitis sellega ka sponsorite välja pandud peaauhinna, 2300 eurot.

Kohtumised peeti üle interneti PlayStation 4 konsoolil „FIFA 20“ mängus. Kõiki kohtumisi kanti otseülekandes üle Eesti, Läti ja Leedu Delfi vahendusel, eestikeelsete kommentaaridega vürtsitasid ülekannet Indrek Petersoo ja Marko Kristal.

Eestist ja Lätist osales turniiril kümme, Leedust 11 mängijat. Igas riigis toimus esmalt alagruppides valikturniir, mille neli paremat pääsesid Balti riikide ühisele finaalturniirile 12 parema sekka. Kõik neli Premium liiga esindajat jõudsid finaalturniiril ka veerandfinaali: Vaikla järel sai kolmanda koha Tallinna Kalevi mees Markus Allast, veerandfinaalis pidid vastase paremust tunnistama Vladislav Homutov (Nõmme Kalju) ja Semjon Beljakov (Tallinna JK Legion).

Turniiri Eesti poole korraldust vedas Nõmme Kalju e-jalgpalli tiimi kuuluv Marko-Alari Lont, kes on ka ise üks Eesti paremaid „FIFA“-mängijaid. „Mõned helged pead Havas Mediast tulid ideele selline võistlus korraldada ja hakkasid selle teostamiseks otsima kompetentseid ja kogemustega inimesi. Kuna Nõmme Kalju on Eesti üks esimesi klubisid, kes on e-spordiga tegelema hakanud, pöörduti meie poole esimesena,“ selgitab Lont, kes pidas turniiri tervikuna õnnestumiseks.

Finaalis Matas Vareikale alla vandunud Vaikla oli küll kaotuse järel pettunud, kuid leiab Jalkaga vesteldes siiski oma turniiris palju positiivset. „Võistlus oli väga vinge, lõbus ja hästi korraldatud. Olin mõistagi finaali kaotamise järel pettunud, kuid sain öösel siiski rahulikult magada.“

Kanadas sündinud ja üles kasvanud väliseestlane räägib, et hoolimata heast tulemusest ei ole ta tegelikult vähemalt enda meelest väga suur „FIFA“-fanatt. „Olen seda mänginud alates 2005. aastast, kuid viimasel ajal ainult paar korda nädalas ja seda lihtsalt selleks, et sõpradega suhelda. Mulle ei meeldi üksi mängida, aga kui mu Kanada sõbrad töö lõpetavad, on siin ajavahe tõttu juba südaöö. Kui aga teada sain, et turniiril osalen, uurisin natuke nippe ja taktikalisi nõkse, kuidas hea tasemega mängijatele vastu saada.“

Londi sõnul olid kõrgliigapallurite oskused PlayStationi puldi taga muljetavaldavad. „Ütlen ausalt, taset on mängu ekraanilt vaadates keeruline täpselt hinnata – tahaks ise kuttidega puldi taga olles madistada. Olenemata sellest oli aga näha, et tegemist on kogenud mänguritega. Mitte üks mees ei teinud asju suvaliselt: tegevus oli mõtestatud, mängumehaanikaid tunti hästi ning finaalpäev näitas meile juba väga ilusat „FIFAt“.“

Harrastajatel tuleb kohaneda teistsuguste korraldusnõuetega

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Liisi Troska

Koroonaviiruse leviku olukorra tõttu saavad harrastajate liigad jätkuda senisest pisut erinevate korraldusnõuete ja tingimustega. Jalkale rääkis uudsest olukorrast Eesti Jalgpalli Liidu võistluste osakonna juhataja kohusetäitja Liina Kuusk.

Peale Premium liiga jätkuvad ka muud jalgpallivõistlused: madalamad liigad, naisteliigad, noorteliigad. Millised on põhilised muudatused ja erinevused mängude korraldamise aspektist, millega klubid ja võistkonnad arvestama peaksid? Palju muudatusi ja uusi nõudeid ei ole. Usun, et kõige suurem muudatus klubidele on see, et kuni 1. juulini peetavatel mängudel peavad koduklubid kindlustama mänguga mitte seotud inimeste staadionile mittetulemise, mis tähendab, et sõbrad, abikaasad, lastevanemad ja teised peavad mängudelt eemale jääma. Klubid vastutavad ka selle eest, et mängudel osalevad terved ja COVID-19 sümptomiteta mängijad. Riietusruumide kasutamine ei ole soovitatav, kuid nende kasutamisel tuleb jälgida, et ruumid ei ületaks 50% nende lubatud täituvusest, ja tagatud peab olema ruumide desinfitseerimine. Liigades, kus juhendiga on nõutud pallilapsed, me neid kuni uute korraldusteni ei nõua.

Teame, et valitsuse otsusega tohib spordivõistlusi korraldada ilma pealtvaatajateta. Kultuuriministeeriumi nõudmiste seas on kirjas, et vajaduse korral tuleb selle nõude täitmiseks kasutada ka turvateenuse abi. Mida tähendab see näiteks madalamate liigade võistkondade või noorteklubide puhul, kui mõned inimesed, näiteks lastevanemad, ikkagi väljaku äärde mängu vaatama jäävad? Tõsi, see on selle taseme mängude üks suuremaid väljakutseid, kuna turvatöötajate või korrapidajate kaasamine ei ole tavapraktika. Siinkohal tuleb klubil endal vastutus võtta: oma potentsiaalse publikuga suhelda, paluda neil kehtestatud reegleid jälgida ja väljaku äärde mitte koguneda. Madalamates ja noorteliigades me turvatöötajate nõuet kehtestada ei saa, küll aga on soovitatav võimalusel turvatöötaja kaasata või leida kogukonnast isik või kaks, kes mängu toimumise ajal olukorda kontrolliks ja viisakalt põhjendades pealtvaatajaid-lastevanemaid väljaku äärest eemale suunaks. Peame ühiselt suhtuma reeglite järgimisse täie tõsidusega, sest iga rikkumine võib põhjustada ahelreaktsiooni, mis seab ohtu nii treeningute kui ka võistluste toimumise, ning seda ei soovi meist keegi.

Mida võetakse ette juhul, kui näiteks mõne madalama liiga võistkonna mängija haigestub koroonaviirusesse ja kogu võistkond karantiini pannakse? Kas seisma pannakse kogu liiga? Ühest vastust siin anda ei ole võimalik, kuna see sõltub sellest, millal mängija haigestus, kellega viimase 48 tunni jooksul alates haigestumisest kokku on puutunud ning kui palju on liigas mänge mängitud. Kindlasti läheb kaheks nädalaks karantiini kogu võistkond, kus haigusjuhtum tuvastati. Ei saa välistada, et kogu liiga läheb pausile.

 Ka naisteliigades ja madalamates liigades tuleb vähemalt juulikuuni hakkama saada pealtvaatajateta.

Nii nad ütlesid

„Mängisime Levadiaga Euroopa liigas Galatasaray vastu. Täismaja, atmosfäär super. Seisu ma enam ei mäleta, aga kindlasti ei olnud see meie võit. Vastaste ridades oli palju suuri tähti. Kui mäng läbi sai, tahtis meie soomlasest leegionär (Tomi Saarelma – toim.) särke vahetada nende austraallase Harry Kewelliga, kes pikalt Liverpoolis mängis. Kewell võttis särgi seljast ja ulatas selle soomlasele, mille järel soomlane vastase särgi võttis, selja pööras ja kahe särgiga minema jalutas! Kewell oli täiesti šokis ja seisis seal väljasirutatud käega veel tükk aega. Oleksin talle enda särgi viinud, kui poleks seda juba kellelegi teisele andnud.“ Andrei Kalimullin „Õigest jalgpallist on asi veel kaugel nagu Sportland Arena Järvamaast, kuid eelmise seitsme nädala taustal oleks patt nuriseda.“ Õhtulehe ajakirjanik Mart Treial käis vaatamas Paide Linnameeskonna ühte esimestest ühistreeningutest koroonapausi järel „Kokkuvõttes sai nii mõnigi meist kinnitust, et vabatahtlikult individuaalsporti viljeleda küll ei taha. Võite Jüri Ratasele öelda, et meie poolest võib pihta hakata.“ Tallinna Kalevi naiskonna kapten Maria Orav ootas piirangute lõppemist „Kui kasutada jalgpallianaloogiat, on Heikko keskkaitsja või kontrolliv poolkaitsja, kes vaatab, et kõik oleks mängu mõttes tasakaalus. Isa on loovmängija – vabamas positsioonis nagu Lionel Messi. Teda ei saa väljakul paika panna, et ole nüüd siin! Ta on mängulisem.“ Aasta džässmuusik Joel Remmel kirjeldas ühist musitseerimist isa Taavo ja venna Heikkoga „Endasse peab veel rohkem uskuma! Kahjuks ollakse Eesti spordis väga tagasihoidlikud, nii treenerid kui mängijad. Ei ole ameerikalikku ülehaipimist, mida võiks olla juurde keeratud. Kui sulle öeldakse 18aastaselt, et su lagi on Skandinaavia, siis see ei kõla väga fantastiliselt.“ Mait Toomi soovitus kümme aastat nooremale iseendale

„50protsendiline palk: see on tunduvalt vähem kui isegi Circle K või Maxima töötajatel.“ Ukrainlane Juri Tkatšuk lahkus FCI Levadiast, kuna klubi vähendas finantskriisi tõttu mängijate palka

Hukule määratud hooaeg?

Nii kurb kui see ka ei ole: tundub, et COVID-19 on vähemalt mõneks ajaks siin, et jääda. Jalgpall üritab üle kogu maailma olukorraga kuidagi toime tulla, ent piltlikult öeldes on jalgpall selles matšis jäänud mitme mängija võrra vähemusse.

Märtsi alguses, kui Meistrite liigas veel käitumine vastutustundetu. Kui meil oleks praekaheksandikfinaalide mängud käisid guseks olemas testid, mis suudaksid sajaprotsen(mäletate seda aega?), rääkisime ühe dilise kindlusega väita, kas testitav on koroonasõbraga sellest, kuidas võib koroonaviiruse leviirusega nakatunud või mitte, saaks ehk selliselt vik mõjutada jalgpallielu. Kui pakkusin toona, et isegi toimida – reaalsus on aga selline, et praegu juba järgmisel nädalal võivad mängud ära jääda, kasutatavate testide puhul on endiselt olemas vaei tahtnud ta seda uskuda. Ei tahtnud minagi, lenegatiivse tulemuse võimalus. Inimene, kellel see tundus lihtsalt ebareaalne. Meistrite liiga ruTekst: puuduvad sümptomid, ei saa olla täiesti kindel, tiin on saanud jalgpallisõprade elus nii kindlaks Raul Ojassaar et tal koroonaviirust pole, kui ta pole viimastel stambiks, et „rütmihäired“ ei paistnud esiti isenädalatel ühiskonnast just totaalselt eraldatud gi usutavad. Mis suudaks olla nii tähtis, et lööks olnud. segamini suure Meistrite liiga iga-aastase tsükli? Just seetõttu ei saagi positiivse koroonaprooVaat et sama ebareaalne tundub vi andnud mängijat kohelda kui tavapraegu see, et jalgpallihooajad suulist vigastatut – kõik temaga viimastel detakse nii Eestis kui mujal Euroopas päevadel kokku puutunud isikud tuleb katkestuseta lõpuni mängida. Paraku. vähemalt kaheks nädalaks karantiini

Võimalikke segajaid ja muutujaid on panna. See tähendab selgelt ka kogu lihtsalt liiga palju. Kuni aga veel mängida saab võistkonna isoleerimist ning võimalik, Juriidilised vaidlused, mis on Euja tohib, tasub jalgpalli et ka mõne hiljutise vastastiimi tegeroopa suurliigades ja eriti Inglismaal aktuaalseks saanud, on täiesti omaette nautida, ükskõik millises vuse kaheks nädalaks pausile panekut. Nagu ütleb Jalkale antud usutluses teema, nagu ka paljude mängijate 30. rollis: kas mängija, treeneri, järgmistel lehekülgedel ka Veiko Soo: juuniga lõppevad lepingud. Koroonaviilapsevanema, fänni, üks positiivne koroonatest võrduks rusega kaasnevad terviseriskid ja võifotograafi või ajakirjanikuna. kogu Premium liiga puhul pausinupu malikud ohud on aga tunduvalt akuut semad mured. Ühe tingimusega: seda tuleb vajutamisega. Hooaja hilisemas faasis võib see halvemal juhul olla ka stoppKui siit-sealt on kostnud, et mõnel teha vastutustundlikult. nupp. Kas peame kogu hooaja niimoodi pool Euroopas kavatsetakse edaspidi vastu, et ükski mängija koroonaviiruüksiku positiivse proovi andnud mängijasse suhsesse ei haigestu? tuda kui nii-öelda tavalisse vigastatud või haigesKui paar kuud tagasi võis mõne Meistrite liiga tunud pallurisse, siis tegelikult on sellisel viisil mängu ärajäämine tunduda ebareaalne, siis nüüd

võime olla olukorras, kus võib täiesti normaalne ja tavaline jalgpalli- ja elurütm naasta aasta-pooleteise, kui mitte pikema aja jooksul. Tundub ebareaalne? Vaatame mõne aja pärast uuesti…

Kas teine laine tuleb?

Kõigele lisaks on eksperdid viidanud mitmel pool sellele, et kuigi praegu hakkab tasapisi tunduma, et suurem oht on möödas ja vaenlane sisuliselt seljatatud, ei ole meil suure tõenäosusega sügisel viiruspuhangu teisest lainest pääsu. Mõned prognoosid ja mudelid ennustavad koguni kolmandat ja neljandat lainet. On väheusutav, et kui sügisel tabab meid sarnane kriis, suudavad jalgpalliliigad vapralt võistlustega jätkata. Kuni aga veel mängida saab ja tohib, tasub jalgpalli nautida, ükskõik millises rollis: kas mängija, treeneri, lapsevanema, fänni, fotograafi või ajakirjanikuna. Ühe tingimusega: seda tuleb teha vastutustundlikult. Ja selles osas on kogu jalgpallipere üheskoos. Üksikute lolluste või rumalalt käituvate inimeste eest ei saa me keegi lõpuni kaitstud olla, isegi mitte Saksamaa Bundesligas (loe lisalugu!), ent jalgpallimeeskonnas saavad kõik mängijad teha midagi, et needsamad lollused ei saaks normaalsuseks ega käitumismustriks. Kui piisavalt suur osa meeskonnast võtab meetmeid tõsiselt ja ei luba ka kaaslastel rumalustega tegeleda, aitab see kõvasti kaasa sellele, et jalgpall on meie elus tagasi võimalikult pikaks ajaks. See kehtib nii Pre

Treeninguvahendite ja muu inventari desinfitseerimine on jalgpalli osaks ilmselt veel mõnda aega. Foto: Jana Pipar

Salomon Kalou tõmbas pähe Rodtšenkovi maski

Mai alguses otsustas Berliini Hertha ründaja Salomon Kalou mingisugusel põhjusel teha Hertha riietus- ja klubiruumides toimuvast sotsiaalmeedias otseülekande, kus ta eiras distantsinõudeid, kätles kaasmängijate ja tiimi taustajõududega ning ei soostunud ruumist lahkuma, kui teisele mängijale koroonatesti teinud arst seda palus. Ootuspäraselt sattus Kalou seepeale tohutult suure kriitikalaviini alla: klubi kõrvaldas ta pikemalt mõtlemata meeskonna juurest, ka hurjutasid teda tähtsad ninad Saksamaa valitsusest ja jalgpalliliidust.

Kuigi Kalou oli videos mõistagi põhiline pahalane, kes piirangutele sülitas ja tõsist olukorda naeruvääristas, on kummaliselt vähe tähelepanu pälvinud tõsiasi, et elevandiluuranniklane ei olnud sugugi ainus, kes valesti käitus. Lihtne näide: käe surumiseks on vaja kaht, mitte üht inimest. Mitme teise videos nähtud isiku ükskõiksus viitas sellele, et Kalou käitumine ei tähendanud neile midagi erilist või ebatavalist. Seal riietusruumis oli see tavaline.

Seega korraldas Kalou enesele teadmata justkui mõne ajakirjandusliku eksperimendi või paljastuse. Vale oleks kogu süü just tema kaela veeretada – jah, ta käitus tohutult valesti, ent tõi samal ajal avalikkuse ette suurema probleemi: väga paljud jalgpalliringkonna inimesed ei võta olukorda ja oma vastutust piisavalt tõsiselt.

Utreerides võiks lausa öelda, et Kalou pani ennast Venemaa riikliku dopingusüsteemi lokulööja Grigori Rodtšenkovi rolli – kui Moskva antidopingulabori endine juhataja Rodtšenkov tõi avalikkuse ette nii oma kui ka Venemaa spordi pahed, siis Kalou käitus tunduvalt väiksemal skaalal mõneti sarnaselt ja paljastas selle, mis toimub tipptiimi riietusruumis.

Võimalik, et kogemata, aga võimalik, et mitte.

mium liigas kui rahvaliigas, nii naiste- kui noortevõistkondade seas. Oleks naiivne arvata, et neid inimesi, kes ei võta olukorda piisavalt tõsiselt, on väga vähe või et jalgpallurite seas neid ei ole. Kindlasti on, igal tasandil. Ja isegi kui kõik jalgpallurid käituksid korrektselt, tuleb ikkagi arvestada, et uue haiguspuhangu tekkides võidakse meil armastatud mäng taas mõneks ajaks käest ära võtta. See on lihtsalt paratamatu.