Jalka (juuli 2025)

SELLES NUMBRIS: K E R D U L E N E A RP O H L A K V E R S U S K L AVA NM A RT P O O M

JUULI 2025

Millist fänninänni Premium liiga tiimid pakuvad?

25 aastat Flora ja Iron Maideni lahingust Kas kaotus saab maitseda nagu võit?

Postritel

Nõmme Kalju meeskond, FC Flora naisk ond PSG meeskon , d, Arsenali naiskond

Kunstnik Natalie Mei jalgpalli lummuses

PROOVIME JÄRELE:

kuidas saab Jalka hakkama Eesti parimas rannajalkatiimis?

ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Tagaselja­ jutud Saue JKga

Luubi all Anželika Jotkina

Naiste­ koondise magus võit

20€

SPORDIBOONUS

VIVATBET.EE Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga.

Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks.

Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!

RUBRIIK JUULI

Uue alguse aeg

19. juunil jõudis finišisse üks peatükk Eesti jalgpallist. Üle pikkade aastate läks jalgpalliliidu presidenditooli nimel reaalseks valimisvõitluseks, mis meie jalgpalliüldsuse kahtlemata kahte leeri jagas. Loodetavasti mitte igavesti, sest on selge, et kaotajapoole jalgpalli juurest kadumist ei taha mitte keegi. Küll haavad kinni kasvavad ja suhted taastuvad!

Võimuvõitlus jalgpalliliidus muutus kevade jooksul Eesti ühiskonnas suisa üheks laiema avalikkuse jututeemaks, mis jättis külmaks väheseid. Just see on ka üks asi, mille jalgpall saab sellest ajast kaasa võtta – hoolimata kõigest läheb vutimäng Eesti rahvale korda! Kindlasti mitte nii palju kui mõnes teises riigis või ühiskonnas, aga siiski. Koondise mäng Norraga müüdi enam kui kümnele tuhandele pealtvaatajale välja ning sama „oht“ tundub olevat ka sügisesel kohtumisel Itaaliaga. A. Le Coq Premium liiga pealtvaatajate ja otseülekannete vaatajate arv on samuti visalt, aga stabiilselt siiski kasvanud ning üha sagedamini näeme ka seda, et väga uhkete numbritega paistavad mõlemas kategoorias silma esiliigatiimid.

Uus algus ja uus võimalus ootab juuli alguses ka nelja Eesti klubi: valitsev meister FCI Levadia alustab teekonda uue hooaja Meistrite liigas, Nõmme Kalju, Paide Linnameeskond ja FC Flora Konverentsiliigas. Laiem eesmärk on kõigil ühine: Eesti klubid vajavad õnnestunud eurohooaega, et vältida saatust, mis meid mõni aasta tagasi tabas, kui jäime mõneks ajaks neljandast eurokohast sootuks ilma.

Seega tasub tulla staadionile omasid toetama – kes teab, ehk aitab mõni Paide või Kalju tänane võit paari aasta pärast hoopis Levadia, Flora või mõne teise klubi Euroopasse tegusid tegema!

Mõnusat suve, kallis jalgpallisõber!

2025 JUULI JALKA

3

SISUKORD 40

50

KAANELUGU LK 20–28 Eesti parim rannajalgpallivõistkond SK Augur Enemat / Coolbet sõitis juuni alguses Portugali, et mängida seal rannajalgpalli Meistrite liigaks nimetatud Euro Winners Cupi turniiril. Jalka käis ühes Auguri viimastest turniirieelsetest trennidest kohal – ja mitte ainult kohal, vaid tegi trenni täieliku võhikuna suisa ässadega kaasa!

16

KOHUSTUSLIK LUGEMINE: 1. juulil 2000 toimus Kadrioru staadionil üks omapärane jalgpallikohtumine: heategevuslikul eesmärgil läksid vastamisi Eestis suurkontserdi andnud Iron Maideni bändi võistkond, kellele astus vastu FC Flora Amatööride nimeline tiim, kuhu kuulus kirev seltskond mängijaid koos parasjagu Eestis puhkamas olnud Mart Poomiga, kes tolles mängus karjääri ilmselt totraima vigastuse sai. Mida asjaosalised ise sellest mängust 25 aastat hiljem meenutavad?

Ajalugu lk 54–57

Kolumn

12 Raul Ojassaar 48 Ajalugu: Evald Miksoni saladuse Persoonid & intervjuud

40 Mängija luubi all: Anželika Jotkina 50 Persoon: Kerdu Lenear

Naistekoondise taustajõudude hulka kuulub kevadest saati endine korvpallur Kerdu Lenear, kes täidab omapärast rolli: nagu ta ise ütleb, aitab ta mängijatel treenida mõttemusklit!

48 Rubriigid Ajalugu:

3 6 8 16

Evald

Miksoni

Juuli Lembit Peegel Nimed & numbrid Premium liiga

saladuse

Millist fänninänni meie tippliiga tiimid oma poolehoidjatele soetamiseks pakuvad?

18 Faktifoto: naistekoondise magus võit 20 Rannajalgpall 42 Tagaseljajutud Saue JK tiimikaaslasi räägib taga Kaur Kippar.

IMPRESSUM 46

42 ESIKAANEL: SANDER LEPIK JA KRISTIAN MARMOR FOTO: JOSE MANUEL ALVAREZ / BSWW NR 7 (211) 2025 PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee TOIMETAJAD: HEITI HELI KRIS ILVES LAURA JAANSEN KRISTJAN JAAK KANGUR SIIM MARTTI KUBENSKY SIIM PULST KRISTJAN REMMELKOOR GUNNAR SALU

54 46 Kultuur: Natalie Mei jalgpall(ur)i lummuses 54 Ajalugu: 25 aastat Iron Maidenist Kadrioru staadionil 59 Klõpsud 62 10 aastat tagasi 63 Pane end proovile!

Nuputamisrubriik toob teieni igal kuul põnevaid küsimusi nii mälumängu kui reeglite tundmise testi kujul.

64 Lisaaeg 66 Ristsõna 48 Ajalugu: Evald Miksoni saladuse Muu

10 Arengukava 14 Üldkogu Poster

Nõmme Kalju meeskond FC Flora naiskond Pariisi Saint-Germaini meeskond Arsenali naiskond

FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI SANDER REKLAAM: REKLAAM@JALGPALL.EE KOLLEEGIUM: INDREK SCHWEDE (ESIMEES) LENNART KOMP SIIM KERA NEEME KORV AIVAR POHLAK ANU SÄÄRITS MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN +372 627 9960 TRÜKITUD PRINTALLIS

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2025 JUULI JALKA

5

PEEGELDUSED

Fotod: Lembit Peegel

Kaks vastast, kaks kaotust, aga kaks lootustandvat mängu

Eesti meestekoondis mängis MM-valiksarjas juunis kaks kodumängu: Iisraelile jäädi alla 1 : 3 ja Norrale 0 : 1, kuid mõlemast mängust oli siiski nii mõndagi kaasa võtta.

1 : 1! Just niimoodi viigistasid iisraellased kaheksa minutit pärast Mattias Käidi juhtväravat seisu. Värava autor Dan Biton lisas hiljem teisegi kolli, penaltist vormistas lõppskoori Mohammad Abu Fani.

6 JALKA JUULI 2025

PEEGELDUSED

Avarii! Kokku on põrganud Manor Solomon ja Ioan Yakovlev. Üks mängib Inglismaa kõrgliigas ja teine Kreeka esiliigas, aga nagu näha, siis putsamudel on sama!

Norra suured ässad meie alaealise vastu! Erling Håland triblab Patrik Kristali vastu, taamal jälgib olukorda Martin Ødegaard.

Jälle tühjad pihud! Erling Hålandil jääb üle vaid käsi

laiutada, sest pall on taas Karl Jakob Heina haardes.

Lõpuks sai Manchester City ründeäss oma värava siiski kätte, millega Norra Tallinnast endale 1 : 0 võidu välja pigistas.

Lembit Peegel pälvis EOK teenetemärgi Eesti olümpiakomitee tunnustas tänavusel täiskogul viit silmapaistvat sporditegelast, kellele jagas EOK teenetemärgi. Töö ja pühendumusega oluliselt Eesti spordi arengusse panustanud inimeste sekka kuulusid sel korral endine maadleja Epp Mäe, kergejõustikuedendaja Erich Teigamägi, ausa spordi eestvedaja Henn Vallimäe, karateföderatsiooni pikaaegne peasekretär Mehis Kard ja enam kui kuue kümnendi pikkuse karjääriga spordifotograaf Lembit Peegel. Palju õnne!

2025 JUULI JALKA

7

NIMED & NUMBRID

Sandra Nigulis

Laagri kunstmurustaadion

Eesti kohtunik Sandra Nigulis sai kõrgetasemelise määramise, tegutsedes ühena kaheksast abikohtunikust tüdrukute Poolas toimunud U19 EM-finaalturniiril.

Laagri kunstmurustaadioni katte vahetamine toodi jalgpalliliidu, Saue valla ja Saue JK koostöös esialgu plaanitust kaks aastat varasemaks. Tööd tehakse uue plaani järgi ära juba selle suve jooksul. Staadionil mängib teiste seas kodumänge A. Le Coq Premium liiga meeskond Harju JK Laagri.

Eesti ja Norra jalgpalliliit alustasid kahes valdkonnas koostööd Eesti Jalgpalli Liit ja Norra jalgpalliliit allkirjastasid ühiste kavatsuste lepingu, millega alustatakse koostööd kahes olulises valdkonnas – naistejalgpalli arendamises ja kunstmuruväljakute keskkonnasõbralikumaks muutmises.

Leppe kohaselt tehakse tihedat koostööd nii naistejalgpalli arendamisel üldiselt kui ka spetsiifiliselt naistreenerite ja -juhtide koolitamisel ja kogemuste vahetamisel. Samuti plaanitakse ühiselt leida häid alternatiive seni kasutuses olnud kunstmuru täitematerjalidele ja viia ellu selleteemalisi pilootprojekte. „Norra ja Eesti jagavad ühiselt pühendumust tüdrukute- ja naistejalgpalli arendamisele ning mõlemad keskendume ka jätkusuutlike ja jalgpallimänguks parimate omadustega täitematerjalide leidmisele. Leppega tugevdame koostööd ja dialoogi kahe riigi vahel, et vahetada kogemusi, luua ühisprojekte ja jagada teadmisi mõlema alaliidu hüvanguks,“ ütleb Norra jalgpalliliidu president Lise Klaveness.

EJLi peasekretär Anne Rei tõdes, et koostöö loob suurepärase võimaluse arendada Eesti jalgpallis prioriteetseid teemasid nagu naistejalgpall ja infrastruktuur. „Sõlmitud ühiste kavatsuste leping avardab võimalusi just Eestis naistejalgpalliga tegelejatele. Norra on aastakümnete jooksul olnud naistejalgpallis üks juhtivaid riike. Leping on alles esimene samm, mis tulevikus toob kaasa

Vasakult EJLi peasekretär Anne Rei, Norra jalgpalliliidu president Lise Klaveness ja EJLi president Aivar Pohlak.

Foto: Liisi Troska

projekte nii teadmiste jagamises, treenerite ja jalgpallijuhtide koolitamises kui parimate praktikate jagamises,“ räägib Rei. „Kunstmuru alternatiivse täitematerjali väljatöötamine saab põhjamaade jaoks olema katsumus. On oluline, et saame selles jõud ühendada ja teadmisi vahetada. Eesmärk on tagada kunstmuruväljakute võimalikult lai kättesaadavus ja taskukohasus uute keskkonnanõuete valguses,“ lisab Rei.

37

2

11 577

vastuseta väravat on FC Flora naiskond löönud viimases üheksas omavahelises mängus Eesti viimaste aastate hõbedanaiskonnale Saku Sportingule. 4 : 0 võiduga omavahelises võitis Flora naiskond viimati Eesti karika.

Eesti meeskonda jõudsid sel hooajal noorte Balti liigas poolfinaali: U15 vanuseklassis Nõmme United, U16 vanuseklassis Viimsi MRJK. Finaali paraku kumbki ei pääsenud, sest Läti võistkondadele jäädi alla: United kaotas RFSi akadeemiale, Viimsi aga FS Mettale.

pealtvaatajat jälgis Eesti–Norra MMvalikmängu kohapealt. Eesti koondise mängude lõikes on tegu A. Le Coq Arena ajaloo kolmanda näitajaga: Eesti– Saksamaa mängu 2019. aastal vaatas 12 062 ning Eesti–Belgia mängu 2023. aastal 11 772 inimest.

8 JALKA JUULI 2025

ARENGUKAVA

Noppeid uuest arengukavast: tribüünid saavad katused, Eesti saab oma UEFA Pro koolituse ja piletitulu kasvab Eesti Jalgpalli Liidu üldkogul tutvustati arengukava aastateks 2026–2030. Mis on põhilised arengusuunad?

Tekst: Kris Ilves / Foto: Liisi Troska

1. Jalgpall kui populaarseim rahvatervise edendaja

Eesti jalgpalli proovilepanekute seas on istuva eluviisi süvenemine, noorte arvu vähenemine, mis omakorda võib vähendada aktiivsete jalgpallimängijate arvu, ja jalgpalliväljakute kättesaadavus eriti linnapiirkonda­ des. EJL soovib, et jalgpall oleks nähtavalt ja sisuliselt avatud kõigile. Ka seda, et jalgpall jõuaks rohkem koo­ lidesse ning püsiks teismeliste juures.

EJL on seadnud edu mõõdikud järgmiselt: naisharrastajate arv suureneb tänu sihtrühmale suunatud tegevustele 2030. aastaks 50%, koolide­ ga koostööd tegevate klubide arv suureneb 2030. aastaks 20%, registreeritud saalijalgpallurite arv suureneb 2030. aastaks 25% võrra ning igas piir­ konnas on loodud infrastruktuuri arengukava.

2. Kvaliteetne arengukeskkond on tuleviku edu alus

Katsumuste seas on muuta Eesti rahvuskoondis­ te positsiooni UEFA reitingus jätkusuutliku ja pika perspektiiviga arendustegevusega, parandada kodu­ ses jalgpalliliigas pallivate mängijate ettevalmistust ja toetada Eesti mängijaid, et suurendada Euroopa 20 tugevaimas liigas mängivate jalgpallurite arvu.

EJL on seadnud edu mõõdikud järgmiselt: aastaks 2030 on Eestis vähemalt kolm jalgpalliakadeemiat, mis vastavad 4. taseme (akadeemia) kvaliteedi­ standardile, 2027. aastaks rakendavad kõik Eesti noortekoondised ühiseid mängupõhimõtteid ning noormeeste U17–U21 rahvuskoondiste välisklubis või Premium liigas mängivate sportlaste osakaal suureneb 2030. aastaks 20% võrra.

3. Uuendusmeelne ja kestlik jalgpalli ökosüsteem

Eesti jalgpallis valitseb ressursinappus kogu ökosüsteemis, klubide rahaline seis on ebastabiilne, mis piirab pikaajalist planeerimist, pärsib arengu­ potentsiaali ja digilahenduste rakendamist jalgpalli arendamises, juhtimises ja igapäevases toimimises.

Edu mõõdikud: aastaks 2027 on loodud koos­ töös erasektoriga jalgpalli voogedastusplatvorm,

10 JALKA JUULI 2025

Üldkogul tutvustas arengukava EJLi jalgpalli arendamise osakonna juhataja Mihkel Uiboleht.

aastast 2030 ei ületa Premium liiga klubide töö­ jõukulude osakaal tuludest 70%, aastaks 2030 tõusevad Premium liiga klubide koondtulud 20% ning aastaks 2030 väheneb Premium liiga nega­ tiivse omakapitaliga klubide arv 50% (2025. aasta seisuga on neid seitse).

4. Jalgpall on ühiskonna ühendaja

Premium liiga mängud võiksid kasvada linna/ piirkonna esindusüritusteks, rahvuskoondiste mängud luua tugeva emotsionaalse sideme ning meie staadionid peaksid olema valmis pakkuma aastaringset kvaliteetset külastuskogemust.

EJLi seatud edu mõõdikud: 2030. aastaks on igal Premium liiga klubil ametlik registreeritud fännirühm, mängude külastatavus suureneb 2030. aastaks Premium liigas 30% ja rahvuskoondistes 20%, Premium liiga piletitulu suureneb 2030. aasta lõpuks 240% ning 2030. aastaks toimub 100% kõrg­ liigamängudest katusega tribüüniga staadionitel.

5. Tark jalgpallirahvas

Väljakutsetena on välja toodud, et Eesti jalgpallis puuduvad sügavalt juurdunud professionaalsed tavad ning riigi akadeemilist ja digipotentsiaali ka­ sutatakse jalgpallitöös vähe, juhtimisvõimekus ja -oskused on klubides ja piirkondades ebaühtlased.

Eestil on võimalus saada eestvedajaks nutika, and­ me- ja hariduspõhise jalgpallijuhtimise valdkonnas.

Edu mõõdikuid: aastaks 2027 on EJLis vähe­ malt kaks täisajaga jalgpallispetsiifilist akadeemilist ametikohta, taastame konverentside formaadi, mis toob vähemalt kaks korda aastas Eestisse valdkonna tippspetsialistid, ning aastaks 2029 on EJL korral­ danud esimese rahvusvahelise UEFA Pro kursuse.

NAISTE JALGPALLI KONVERENTS

19.

AUGUST

A. LE COQ ARENA

MÕTISKLUSI

Võidu mekiga KAOTUS Kui palju kordi on varem käinud ajakirjandusest ja mängijatetreenerite sõnavõttudest läbi, et ilusate kaotuste aeg võiks nüüd läbi olla? Juunikuu koondiseakna lõpetanud kodune 0 : 1 kaotus Norrale oli kindlasti Eesti koondise viimase kümmekonna aasta üks ilusamaid, kui mitte ilusaim kaotus.

T

Tekst: Raul Ojassaar

Aga Norra vastu jooksis platsile Eesti koondis, kes neid mänge Rootsiga ei mäletanud – või oli neist lihtsalt väga õiged järeldused teinud. Män­ giti enesekindlalt ja aukartuseta, pigistades endast kohati välja ehk rohkemgi, kui pallurite sees esial­ gu peidus paistis olevat.

Paide Linnameeskonna äärekaitsja Joseph Saliste, kes veel paar aastat tagasi ei paistnud A-koondislaste ringi lähedal olevat, madistas pea jagu pikema ja turuväärtuselt enam kui sada kor­ da väärtuslikuma Sørlothiga kui võrdne võrdsega.

Maksim Paskotši ja Märten Kuusk rebisid maailma kardetuima kesktormaja Hålandi sisuliselt kinni.

Jah, mängu ainus värav läks lõpuks tema nime­ le, kuid ülejäänud matši jooksul suudeti Hålandi pakutud oht neutraliseerida. See, millise enese­ kindlusega meie kaitsjad ja väravavaht Karl Jakob Hein oma kastis ja selle ümber söötu lükkasid, süs­ tis kindlust kogu ülejäänud võistkonnale.

ol esmaspäeva õhtul sai A. Le Coq Arenal näha mõneti kummalist olukorda, kus lõ­ puvile järel ei olnud põhjust suurelt kurvas­ tada kummalgi tiimil, kuigi üks oli võitnud ja teine kaotanud. Jah, tabasime kahel korral posti-latti ja Nakatav üksteise toetus ei suutnud Norrale lõpuks õhus olnud viigiväravat Iseäranis jäi Norra vastu silma võistkonna meeles­ lüüa ning kaotasime üsna õnnetust väravast, kuid tatus ja kambavaim, mida kiitis hiljem isegi Norra mäng üldiselt oli üle ootuste positiivne ja nauditav. peatreener Ståle Solbakken. „Ta ütles, et talle väga Kui üht Tarmo Kingi värvikat ja mitte üldse am­ meeldis, mida ta meie juures nägi,“ kommenteeris must võrdlust meenutada, siis vaatamise kõrvale Henn pärast mängu omavahelist vestlust Sol­ ämbrit vaja ei läinud, kaugel sellest. bakkeniga. Need ei olnud tühjad sõnad Mängu järel eestlasi vallanud emot­ – Norra peatreener kiitis ka mängujärg­ sioon oli segu mitmest tegurist, kuid sel pressikonverentsil Eesti meeskonda. minu hinnangul oli neist üks suuremaid „Eesti mängis väga hästi ja ütlesin seda see, kui väikesed olid mängueelsed oo­ ka teie treenerile, et kui leiate tasakaa­ tused. Norralased sõitsid Tallinnasse lu selle, mida praegu teete, ja mängijate Norra vastu jooksis tõeliselt vägeva hoo pealt, olles eelmi­ arendamise vahel, siis võite jõuda väga ses viies mängus löönud Sloveeniale, platsile Eesti koondis, kaugele.“ Kasahstanile, Moldovale, Iisraelile ja kes neid mänge Rootsiga Tõeliselt mõnus oli mängu ajal näha, Itaaliale neli, viis, viis, neli ja kolm vä­ ei mäletanud – või oli kuidas Eesti koondislased iga väikest ravat, võites kõik mängud kindlalt. õnnestumist tähistasid. Karl Jakob Hein neist lihtsalt väga õiged Rünnakul Erling Håland ja Alexander silkas korduvalt oma väravajoonelt spet­ Sørloth, nende all toimetamas Mar­ järeldused teinud. siaalselt kümmekond meetrit eemale, et tin Ødegaard. Kuidas ometi me sellise anda patsu mängijale, kes oli just vastase pealelöö­ maailmaklassi jõu vastu üldse saama peaksime gi korneriks blokeerinud.

Iga taklamine ja hea sööt – pealegi veel olukorras, kus mitu kaitseliini põ­ leidis tunnustamist nii väljakul kui tribüünil ning hitegijat eesotsas Karol Metsaga on vigastatud? andis mängijatele lisaenergiat.

Tundub justkui Enne mängu kumas nii ajakirjanike kui fänni­ väga lihtne ja labane viis, kuidas meeskonnavaimu dega vesteldes läbi, et Eesti peamine eesmärk on üleval hoida, aga igas mängus see nii ei õnnestu. hoida kaotusnumbreid viisakas vahemikus. Kodu­ Ja ilmselt poleks õnnestunud ka mängus Norraga, murul saadud 0 : 5 ja 0 : 3 kaotus Rootsi käest olid kui vastased oleksid näiteks esimese kümne mi­ paljudel veel hästi meeles – kummaski mängus ei nuti jooksul kuskilt avavärava kätte saanud. Aga ei suutnud me rootslastele varba peale astuda ning saanud – ja iga minutiga suurenes eestlaste ene­ ainus küsimus oligi see, kui palju vastaste ründe­ sekindlus. ässad meie võrku sahistavad.

12 JALKA JUULI 2025

MÕTISKLUSI

Mäletan hästi, kuidas tavaliselt jalgpalli mitte kajastav spordiajakirjanik Märt Roosna ehmatas paljusid, kui ta 2017. aasta märtsis tembeldas oma arvamusloo pealkirjas pärast Eesti 3 : 0 võitu Horvaa­ tia üle selle sõpruskohtumise kokkuleppemänguks.

Mõistagi ei kahtlustanud ta loos endas aasta hiljem MM-finaalis mänginud horvaate kihlveopettuses, vaid sõnastas olukorra kavalalt: eestlased leppisid kokku, et annavad endast väljakul 110 protsenti, horvaadid sellist kokkulepet ei teinud.

Millegipärast meenus mulle Eesti–Norra mängu vaadates seesama artikkel. Jah, seekord ei suutnud me Norrat küll suurelt võita, kuid ta­ sub tähelepanu pöörata: 2017. aasta märtsikuu kohtumine oli sõpruskohtumine, kus Horvaatia suuremad tähed jäid koju, üks mängija sai märt­ sikuisel murul vigastada ja ülejäänud polnud ilmselt eriti motiveeritud endast kõike andma.

Norra tuli aga Tallinnasse nendele väga vajalike võidupunktide järele ning nende motivatsioonis ei saanud mitte mingisugust küsimust olla, kuna see võistkond jahib 25aastase suurturniiripõua lõppu ning oli selleks juba enne võitu Eesti üle ladunud hea põhja, alistades kodus Itaalia 3 : 0.

Siiski kaotus

Üht aga ei saa meelest lasta – võisime Norra (ja enne Iisraeli) vastu mängida küll selgelt va­ rasemast paremini, ometi lõppesid mõlemad kohtumised kaotusega. Peatreener Jürgen Henn hoidis samuti pärast kaotusi jalad maa peal.

Rocco Robert Shein Norra koondislastega madistamas.

Eemalt jälgivad olukorda Patrik Kristal ja Maksim Paskotši.

Foto: Liisi Troska

„Me ei tohi olla liiga pilvedes. Meeskond on ka natuke pettunud, sest tegime piisavalt, et sellest mängust rohkem kätte saada.“ Just nii – arengu­ ruumi on veel kõvasti, sest isegi hea mängu korral ei suutnud me kodus kahest mängust võtta ain­ satki punkti. Ja mitte miski ei garanteeri, et me järgmisel korral sama hästi või veel paremini suu­ dame mängida.

Kuna koondisejalgpallis mängitakse sedavõrd vähe ja nii suurte pausidega, kiputakse üksikuid mänge üle analüüsima. Ei maksa unustada, et jalgpallivõistkonna mänguline areng ei pruugi olla lineaarne – see, et tegime mänguliselt juu­ nikuus sammu edasi, ei tähenda tingimata, et septembris sellele veel üks samm lisandub. Võib minna hoopis vastupidi – läheme liiga julgeks ja saame kõrvetada. Oleme sedagi varem näinud.

Aga rahvas lahkus mängult Norraga värskendatud eneseusus ja teadmises, et heal päeval oleme taas võimelised ka Euroopa tugevatele kõvasid lahin­ guid andma.

Ja kui väljaku peal tulid kaotused, siis see oli ometi üks võit, mille me juunikuust kaasa võtame – just selliselt võitlevat, tahtvat ja uskuvat Eesti koondist tahavadki fännid väljakul näha. Kui nii suudame jätkata, ei jää ka tulemused tulemata!

Praegu oli meile kompliment see, milline kergendus Euroopa absoluutsetes tippliigades mängivaid Norra koondislasi lõpuvile kõlades ta­ bas. Mõnel järgmisel korral tahaks juba, et vastaste kergendus asenduks masendusega.

2025 JUULI JALKA

13

ÜLDKOGU

Foto: Liisi Troska

14 JALKA JUULI 2025

ÜLDKOGU

68 : 34 Eesti Jalgpalli Liidu presidendiks valiti järgmiseks neljaks aastaks Aivar Pohlak. Esimest korda Pohlaku 18aastase presidendiaja jooksul oli tal hääletusel vastaskandidaat, Eesti läbi aegade parim jalgpallur Ragnar Klavan.

P

ohlak kogus 19. juunil EJLi üldkogul toimunud salajasel hääletusel 68, Klavan 34 häält.

Lisaks tehti muudatusi jalgpalliliidu juhatuses. Põhimõttelise muudatusena desünkroniseeritakse osa juhatuse liik­ mete ametiaeg, et kogu juhatus ei saaks korraga vahetuda ning oleks garantee­ ritud järjepidevus. See tähendab, et osa juhatuse liikmeid kinnitati praegu ame­ tisse neljaks, teised kaheks aastaks.

Esimese asepresidendina jätkab neljal aastal finantsvaldkonna eest vastutajana Gerd Müller. Pikaaegse tippjuhina on Müller töötanud Swedbanki (toona Han­ sapanga) juhatuse liikmena, Nordea Eesti filiaali juhatajana, samuti ehitusettevõtte Nordecon juhatuse esimehena. Praegu on ta strateegia ja arenduse juht pankadele IT-teenuseid pakkuvas rahvusvahelises ettevõttes Tietoevry Banking.

Teise asepresidendi rollis vahetab Ainar Leppäneni välja vandeadvokaat Daniil Savitski, kes vastutab neljal aas­ tal juriidilise valdkonna eest. Endine A. Le Coq Premium liiga taseme jalgpal­ lur töötab advokaadibüroos K & S Legal juhtivpartnerina ja kuulub ka UEFA jurii­ dilisse komiteesse.

Juhatuse liikmena jätkavad neljal aastal Tarmo Lehiste (vastutusala A-koondis) ja Indrek Schwede (vastutusala meedia ja kommunikatsioon). Neljaks aastaks valiti jätkama ka Teet Ilves (vastutusala taristu), kuid Pohlak märkis üldkogul, et järgmisel aastal on põhikirja muudatuse alusel plaanis viia taristu eest vastutami­ ne presidendi ülesandeks ning sel hetkel vabatahtlikult ametist loobuva Ilvese asemel tuua juhatusse IT ja innovatsiooni valdkonna eest vastutav inimene.

Kaheks aastaks jätkavad juhatuse liikmena Marek Lemsalu (vastutusala: reklaam ja turundus), Eduard Rõžov (koh­

tunikud), Mart Poom (noortejalgpall), ­­Are Altraja (tippjalgpall) ja Anastassia ­Morkovkina (naistejalgpall).

Juhatuse uue liikmena kinnitati nel­ jaks aastaks ametisse Monica Rand (piirkondlik areng), kaheks aastaks ­Kari-Andri Kask (ranna- ja saalijalgpall) ja Raio Piiroja.

Rand on Tartu Tammeka kogukon­ najuht, aga töötanud näiteks ka Tartu abilinnapeana ja Tallinna munitsipaalpo­ litsei juhina. Samuti on ta pühendunud vabatahtlik, aidates sageli kaasa ka jalgpal­ limängude korraldamisel. Kask on Eesti rannajalgpalli pikaajaline eestvedaja, keda teatakse koondise käimalükkajana ning Eesti rannajalgpalliliigade ja Läänemere rannajalgpalliliiga peakorraldajana.

Raio Piiroja on hetkeseisuga juhatuses küll nii-öelda portfellita liige, kuid põhi­ kirja kavandatava muudatuse järgi saab tema ülesandeks olla jalgpallisaadik.

Peale senise asepresidendi Leppäneni lahkusid juhatusest Priit Penu ja Ragnar Klavan.

Eesti Jalgpalli Liidu juhatus President – Aivar Pohlak Asepresident – Gerd Müller Asepresident – Daniil Savitski Juhatuse liige – Tarmo Lehiste Juhatuse liige – Marek Lemsalu Juhatuse liige – Teet Ilves Juhatuse liige – Mart Poom Juhatuse liige – Eduard Rõžov Juhatuse liige – Are Altraja Juhatuse liige – Anastassia Morkovkina Juhatuse liige – Indrek Schwede Juhatuse liige – Monica Rand Juhatuse liige – Kari-Andri Kask Juhatuse liige – Raio Piiroja

2025 JUULI JALKA

15

PREMIUM LIIGA

Pärnust pusa, Florast fliiskindad ja Tammekast tutimüts –

kuhu lüüa klubi logo?

Ega see pole mingi Meistrite liiga, kus iga võistluspaari puhul pannakse õmblusmasinad huugama ja valmis saavad sallid, mida annab, nina püsti, kanda vaid ühel ja järgmisel kolmapäeval. Ja siis põrutab aeg juba edasi, uute sallide poole.

Tekst: Laura Jaansen

K

äisin aasta eest Saksamaa vutipealinnas Münchenis, kui klubijalgpall oli selleks hoo­ ajaks lõppenud ning EM-finaalturniir kopu­ tas uksele. Läbi sai käidud ka Müncheni Bayerni nännipoest – neid oli linnas muidugi meeldivalt kamaluga – ning pisut rahagi laristatud. See taga­ sihoidlik ost vajus aga üsna pea tagaplaanile, sest poemüüja-kutt haaras leti tagant Bayerni ja Arse­ nali ühise Meistrite liiga salli ja ulatas selle mulle kingiks. Sest ega kaks kuud hiljem ei käidagi nende eest välja sentigi.

See on suure jalgpalli reaalsus: nänni annab toota igal kujul, sest kuskil on ikka keegi, kes selle ära ostab. Ja kui midagi kuskilt üle jääb, siis ei juhtu miskit. Ehk isegi vastupidi – selliste väikeste žestidega annab täielikult oma poolele meelitada tagasihoidlikust kil­ last pöidlahoidjaid. Üks trikk varrukas juures.

Ega Eesti jalgpalliski varrukaist puu­ dust tunta, kuid nende saamiseks tuleb teinekord üsna ränka vaeva näha. Hästi, üldpilt on ikkagi rõõmustav – enamik Premium liiga klubide fänne saab lemmikule kaasa elada kok­ kusobivais rõivais, olgu kaelas veel sall ja päikese (või külma) eest kaitsmas müts.

Kui lihtne on endale osta Premium liiga meeskonna mängusärki? Tuleb välja, et oleneb paljuski klubist! Foto: Andre Böttker

E-pood kutsub juba kaugelt ligi

Tallinna FC Flora, Tallinna FCI Levadia, Pärnu JK Vaprus, Harju JK Laagri, FC Kuressaare ja Tartu JK Tammeka on teinud esimese sammu ülimalt eeskujulikult ära, sest fännidele või ka niisama klubiliikmetele on tehtud e-poe üles leidmine

16 JALKA JUULI 2025

FC Kuressaare stiilne vabaajasärk.

Hind 25 eurot.

Foto: teamspirit.ee

hõlpsaks. Õige koht hõikab juba kodulehe ülaosast nii, et pole erilist varianti mööda jalutada. JK Tallinna Kalev on viinud oma e-poe kerge kerimise kaugusele.

Neist vaid Flora on ehitanud e-poe oma saidile, teised juhatavad lingi kaudu varustuspartneri (enamasti kas TeamSpirit või iSport) juurde. Ostlejal ei tohiks küll erilist va­ het olla – ainult näiteks kõrgperioodil võib suurt hulka klubisid teenindava kaupleja tarneaeg pi­ keneda.

Paraja proovikivi teed on Premium liiga klubidest läinud Nõmme Kalju FC ja Paide Linnameeskond, kes kodulehe kaudu teed kätte ei annagi. Šoppaja peab olema kohaliku turuga tuttav: iSport (Nõmme Kalju puhul, tege­ leb Adidase firmamärgiga) ja TeamSpirit (Paide puhul) pakuvad tegelikult nende klubide kaupa

PREMIUM LIIGA küll. Nõmmekate seis on kodulehel seisva luba­ duse põhjal paranemas – Kalju Shop avatakse varsti.

Kõige kaugemaks on fännidest jäänud JK Narva Trans, kelle koduleht on esiteks täieli­ kult venekeelne – valikut Eesti riigikeele kasuks ei tundu olevat võimalik teha. Teiseks on link magazin’i viidud kodulehe allosasse ning võib öelda, et see on üks päris puuduliku sortimen­ diga kauplus.

Mis passib Premium liiga sõbrale selga?

Ühe kõige-kõige õigema fänni garderoobi ma­ hub käesoleva hooaja vormisärk. Selle memo on kätte saanud kuus klubi kümnest ning keskmine hindki moodustab samasuguse numbrimaagia – 60 eurot. Klubi värvides teisi särke ja pusasid pakub oma letil samuti kuus klubi, samal ajal kui nii Paide kui Kuressaare ongi vaid seda teed läinud.

Selles vallas on konkurentidest pika puu­ ga ees saarlased: särkide ja pusade disainis rõhutakse klubi värvidele ja muudele sümbo­ litele võtmes, mis pole pealesuruv või häirivalt esiletorkav. Ühest küljest kaob sellega osa fänninänni funktsioonist, sest oluline on luua toetajaist tõmbavat massi, samas kutsub šikk särk end kandma ka vabal ajal, olles seega kui varjatud reklaam.

Teenitult on avalikku tähelepanu saanud ka Paide ja Vapruse vabaajasärgid, millel on samuti kasutatud läbimõeldud ja tabavat disaini. Kui jär­ vamaalased on läinud stiilipuhta kirja teed, siis pärnakad on toonud mängu ka klubi sümboliks oleva vapra karu, mis mõjub kollasel riideese­ mel eriti efektselt.

Paide Linnameeskonna fännipusa on saadaval 42 euroga. Foto: teamspirit.ee

Reklaam missugune!

Kleepsudest joogipudelite ja sallideni

Kes siis ei tahaks endale FC Barcelona kel­ la, Liverpooli soola- ja pipratopse või Pariisi Saint-Germaini voodipesu?! Päris sellist turgu Premium liiga klubid (veel) ei paku, ent valikuid hoida lemmikklubi oma igapäeva juures pisut jagub.

Kui enamik klubisid on läinud klassikalist teed, andes fännipoest võimaluse soetada ka sall ja müts, siis Flora pole endale piire eriti seadnud. Tass? Saab. Sokid? Saab ka. Kleepsu­ leht ja helkur? Mõlemad on olemas! Rääkimata joogipudelist, pleedist, kinnastest, peapaelast, nokkmütsist, märkmikust, pastakast, võtmehoid­ jast ja... Kokku on Flora fännipoes müügil lausa 46 toodet.

Valiku poolest paigutub auväärt teisele kohale Tammeka, kelle sortimendis on lausa viis erinevat mütsi (neist kolm on artikli kirjutamise ajal küll välja müüdud) ning ka torusall, mikrofiiberrätikud, sussikott ja kruus. Kuressaarel on vastu panna kolm mütsi, torusall ja rätik. Teiste eriilmeline laskemoon jääb tagasihoidlikumaks.

FC Flora pakub müügiks klubi logoga ja kõvade kaantega joonelist märkmikku – „koolis kasutamiseks või toredate trennimärkmete tegemiseks“.

96 lehekülge, hind viis eurot!

Foto: pood.fcflora.ee

Vaid venekeelseid kliente teenindav Transi fännipood ei täida samuti teisi lahtreid, sest kogu sortimendi moodustab kümme toodet, mille seas pole ei särki, salli ega mütsi. Seeeest on võimalus valida kolme anuma vahel – tass, termokruus ja pudel – või langetada valik seljakotikese või mängukaru kasuks.

Silma kriibivad jõuliselt aga 2021. aasta hoo­ aja- ja klubikaardid ning 2021/22. hooaja kalender – kas tõesti pole keegi leidnud nel­ ja aasta jooksul aega e-poodi ajakohastada?

Sama saab küsida ka tartlastelt, kelle vor­ misärgile teeb endiselt reklaami meeskonda viimati hooajal 2023 esindanud Sander Puri.

Samuti Floralt, kelle osaks modellideks on ammu klubist lahkunud näod. Nende seas Karl-Sander Eensoo, kes on sellest aastast võtnud koha sisse Kuressaare treeneritiimis. On ju kentsakas?

Siiski on rõõm tõdeda, et enamik Premium lii­ ga klubisid annab poolehoidjatele võimaluse elada kaasa, kandes meeskonnaga samu värve. Isegi kui kodulehe kaudu pole võimalik vormisärki soeta­ da – nelja klubi puhul kümnest –, võiks selleks võimalus avaneda kas kodumängul või otse klubi poole pöördudes. Sellele lootma jäämine näib aga fännivaenulik.

2025 JUULI JALKA

17

FAKTIFOTO

Magus lõpp Rahvuste liigale Eesti naistekoondis lõpetas tänavuse Rahvuste liiga turniiri võidukalt, saades viimases mängus võõrsil Bulgaariast 1 : 0 jagu. Kohtumine sai dramaatilise lõpu: Eesti läks juhtima 90. minutil, vastased eksisid pärast seda penaltil.

Foto: Marleen Mälk

18 JALKA JUULI 2025

FAKTIFOTO Meie kangelased

Katarina Elisabeth Käpa (kollases) ja Kristina Teern (paremal) osutusid meie koondise sangariteks. Just vahetusest sek­ kunud Teern oli see, kes 90. minutil Loviise Männiste hea söödu võiduvä­ ravaks realiseeris, Käpa aga säras neljandal üleminutil, tõrjudes vastaste mängija Leonora Zheleva penalti.

Draama tõi grupis teise koha

Kuigi juba mängu eel oli selge, et Iisrael võidab meie kolmeliikmelise alagrupi ning nii Eestil kui Bulgaarial ei ole enam võimalik C-liigast kõrgemale tõusta, oli mängu tulemusel siiski oluline tähendus: Teerni värava ja Käpa pe­ naltitõrje abil saadud võit tähendas seda, et Eesti napsas bulgaarlannade ees alagrupis teise koha ning saab seepärast järgmiseks tsükliks ala­ gruppide loosil karvavõrd parema asetuse.

2026. aasta esimeses pooles mängi­ takse EM 2027 valiksari, mille grupid loositakse tänavu novembris.

Verinoor koosseis

Pool aega arvulises ülekaalus

Eesti võidu muutis veel ma­ gusamaks tõsiasi, et meie koondis pidi hakkama saama väga mitme olulise mängijata: vigastused jätsid eemale nii Lisette Tammiku, Vlada Kubassova, Inna Kiss-Zlid­ nise, Jaanika Volkovi, Kristiina Tulluse, Emma Treibergi kui Getter Saare! Olude sunnil saatis peatreener Aleksandra Ševoldajeva platsile alg­ koosseisu, mille keskmine vanus oli vaid 20 ja pool aastat! Põhirivistusse kuulus vaid üks mängija, kelle sünniaasta algab numbri­ ga 1, ja sedagi kõige napimalt – Siret Räämet sündis 1999. aasta 31. detsembril!

Bulgaaria vastu aitas meid võiduni tõsiasi, et sisuliselt pool kohtumist pidid vastased mängima vähemuses: 44. minutil tegi Bulgaaria kapten Nikoleta Boycheva viimase lootuse vea Katriin Saulusele ning saadeti varakult duši alla.

2025 JUULI JALKA

19

RANNAJALGPALL Esimene tutvus rannajalgpalli palli ja selle liival käsitsemisega läheb üllatavalt hästi.

Ei ole midagi üle mõistuse!

Liiv silmas, jalad tulitamas, aga tuju rõõmus: kuidas ma Auguri Euroopa poole teele saatsin Eesti meister rannajalgpallis SK Augur Enemat / Coolbet osales juuni alguses Portugalis Nazarés Euro Winners Cupi nime kandval turniiril, mis on olemuselt sisuliselt rannajalgpalli Meistrite liiga vaste. Jalka käis kohal Auguri ühes viimastest turniirieelsetest trennidest – ja mitte lihtsalt kohal, vaid lõi selles mängijana kaasa!

Tekst: Raul Ojassaar / Fotod: Brit Maria Tael

A

lustada tuleks ilmselt sellest, et ma olen mitmes mõttes justkui ühe rannajalgpal­ luri totaalne vastand. Suvel rannas käimi­ ne ei ole minu jaoks just lemmikute sekka liigituv ajaviide – mu nahk ei talu päikest, meres ujumise võludest ei ole ma kunagi aru saanud ning isegi rannaliival jätan üldjuhul plätud jalga, kuna ei nau­ di absoluutselt õues paljajalu käimist. Kusjuures kui mõnele inimesele sobib ka jalgpalli paljajalu mängida, siis minul on lapseeast mälestused sel­ lest, kuidas palli palja jalalabaga virutada oli to­ hutult valus.

20 JALKA JUULI 2025

Kõlab täpselt nagu üks anti-rannajalgpallur, eks ole?

Seda põnevam oli mul elus esimest korda ran­ naliival vutitagumist proovida. Ja mitte niisama üksi ja nurga taga, vaid kohe Eesti parimatega koos ja kaamera ees! Õnneks võtsid Auguri mehed mu rõõmuga ja huviga vastu ning avasid hea meelega ukse oma treeningule. Või noh, mis ukse – Nõmme spor­ dikeskuse väliväljakul peetud trenni oleks soovi korral saanud vaatama tulla iga huviline. Aga igal huvilisel ei lasta kaasa mängida! „Treenime siin Auguriga tavaliselt kaks korda nädalas, millele lisandub suurel osal võistkonnast veel üks trenn nädalas koondisega – koondises on 16 mängijat, neist 11 tuleb meie tiimist.“ Au­ guri ja Eesti koondise väravavaht Kaspar Kotter naeratab uhkusega. Ta on ühtlasi esimene, kes treeningule kohale jõuab ja ennast valmis sätib.

Trenniaeg on küll kella kuuest tööpäeva õhtul, kuid kogunetakse tavaliselt võimalusel 17.30 paiku. Just nimelt võimalusel, sest amatöör­ sportlastena ollakse üldjuhul enne seda kella viieni tööl. Kes tuleb kaugemalt, jõuab parata­ matult väikese hilinemisega ja sellega on juba arvestatud.

M A AVÕ I S T LU S

EESTI A N DO R R A

9. S E P T E M B E R

K E L L 19.00

A. LE COQ ARENA

RANNAJALGPALL

Liiva peal ringijooksmine võtab aga pulsi juba üles!

„Nüüd peagi sõidame nädalaks Euro Win­ ners Cupile. Varsti ootavad ees nädalavahetuseti toimuvad Läänemere rannaliiga etapid, koondise­ laagrid. Hooaeg kestab nii sügiseni välja. Pooled puhkusepäevad võtan töölt ainult rannajalgpalli pärast,“ räägib Kotter.

tahkem kui kuiva ilmaga. Ühest küljest avaldan kahetsust, et ei saa seda nii-öelda päris õiget ko­ gemust, teisalt olen õnnelik, et füüsiliselt tõotab trenn tulla ilma tõttu kriipsu jagu kergem. „Joosta on märja liiva peal kindlasti natuke lihtsam,“ hindab meeskonna kapten, Eesti rannajalgpalli mängiv legend Kristian Marmor. „Võr­ Kahjuks ja õnneks niiske ilm reldes kuiva ilmaga „pritsib“ liiva samuti End trenniks valmis seadva Kotteriga vähem.“ vesteldes põrnitsen skeptiliselt Nõm­ Kotter lisab, et eriti suur vahe on sel­ me spordikeskuse rannavutiplatsi. Otse les osas väravavahtidel. „Kuiva liiva tuleb Kaspar Kotter: küljejoone kõrval seistes jäävad juba teinekord löökide ajal ikka päris palju „Pooled puhkusepäevad varba alla mõned suuremad ja kergelt palliga kaasa ja läheb silma, juustesse võtan töölt ainult teravad kivikesed, mille liiva seest täht­ ja igale poole mujale. Väravavahtidele rannajalgpalli pärast.“ sa näoga välja kougin ja eemale viskan. sobib märjem ilm seetõttu natuke pa­ Kotter kinnitab minu tekkinud kahtlust: remini.“ mingi spetsiaalne jalgpalliliiv see siin Nõmmel küll Marmor räägib muhedalt, kuidas rannajalg­ pole! pallurid ja liiv igapäevaselt kokku käivad – õigem Treeningu algust oodates tibab isegi pisut vih­ oleks öelda, et liiv käib rannajalgpalluritega sõna ma. Kuna hommikul on rohkem sadanud, on liiv otseses mõttes kaasas. „Pärast trenni või mängu väljaku peal üsna niiske ja „väljakukate“ seetõttu tuleb ikka kogu õhtu jooksul veel silmadest liiva välja, samuti juustest. Pese mis sa pesed, aga lõ­ puks on isegi voodi liivane!“ Kuigi klišee seostab rannajalgpalli päikese, sü­ dasuve ja palavusega, siis toob Marmor välja, et põhjamaade rannavutt ei ole paratamatult kogu aeg päike ja rand, vaid vahel ka vihm ja jahedus. „Soomlastega mängisime ükskord nii, et väljas oli vaid paar kraadi sooja. Põhjamaa inimesed, kõik olid harjunud!“

Tuleb ju välja küll!

Niisama kõksides ei ole palli mingi kunst omaks võtta ja kontrollida. Hoopis teine asi on see aga siis, kui sööt tuleb kaugemalt ja kõrgemalt!

22 JALKA JUULI 2025

Esimesed jutud räägitud, on aeg soojendusega tasapisi alustada. Seniks, kuni kõik kogunevad, pannakse väljaku peal käima mõned kõksimis­ ringid, mis tähendab seda, et ma saan sobitada esimest tutvust rannas kasutatava jalgpalliga. Juba väljaku peal olles taipan, et ma polegi kunagi selle peale mõelnud, kas tegu on tavalise jalgpalli või rannamänguks kohandatud versiooniga. Peagi saan kinnituse, et õige on teine variant – ranna­ jalgpall on küll sama suur kui tavaline number 5

UNUSTAMATU VIP-ELAMUS A. LE COQ ARENAL Parim istekoht staadionil

Kiire sissepääs ja parkimiskoht Personaalne teenindus, suurepärased suupisted & söögid Joogivalik terve mängu vältel LISAINFO : elamus@jalgpall.ee

RANNAJALGPALL mis tasemel ma varem „suurt jalgpalli“ mänginud olen. (Ei ole ma mingil tasemel mänginud. Kunagi natuke neljandat liigat ja rahvaliigat, see on kõik!)

Kotter ja Marmor näitavad mulle põhiliigutused ette. Kõige rohkem harjutamist pidavat algajatel tavaliselt vajama palli ülestõstmine. Mõlemad me­ hed näitavad mulle, kuidas tuleks varvas palli alla panna ja siis põlvega („seda ei saagi täpselt kir­ jeldada!“) üks nõks teha. Proovin küll mitu korda ja enda meelest teen isegi enam-vähem nii nagu nemad, aga päris õigesti see küll välja ei kuku.

Marmor lohutab, et see on ühtlasi kõige lihtsamini harjutatav element – võta lihtsalt pall, mine liivale ja tee kordusi!

Paar minutit ja kops koos!

Mängiv treener Rasmus Munskind ja üks juhtivmängijatest Sander Lepik demonstreerivad käärlöögitehnikat. Niisama võib ju pallile pihta saada, aga selleks, et need löögid tuleksid ka stabiilsed ja täpsed, on vaja kõvasti vaeva näha.

Trennis on näha, et Auguri mehed on seda teinud!

Niisama kõksimise järel algab juba päris soojendus.

Mängiva treenerina tegutsev Rasmus Munskind kutsub mehed kokku – alustuseks jookseme mõne ringi ümber väljaku, sellele järgneb omakorda lii­ kuv rondo. Lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et neli mängijat on ringis ümber ühe ja hoia­ vad üksteisele söötes palli. Igaühel on kaks puudet – kui keskmine mees palli kätte saab, vahetab ta eksijaga kohad ära.

Kristian Marmor: „Soomlastega mängisime ükskord nii, et väljas oli vaid paar kraadi sooja. Põhjamaa inimesed, kõik olid harjunud!“

pall, kuid pisut pehmema välispinnaga ja mitte nii täis pumbatud. Vaat siis – polegi valus paljajalu lüüa!

Kõksides tunnen end ootamatult mugavalt. Pall püsib õhus, põlvepuuted tulevad korralikult välja, jalalabaga kõksimine samamoodi. Kui keegi juhusli­ kult mööda kõnniks ja korra pilgu väljakule heidaks, ei pruugiks ta ehk arugi saada, et mina olen seal esimest, kõik teised aga mitmesajandat või isegi mitmetuhandendat korda. Isegi mitu augurlast heidab minu poole tunnustava pilgu. Mõni küsib,

24 JALKA JUULI 2025

Vaat see võtab läbi! Muidugi olen mina see, kes pidevalt ringi sisse satub – ja neid proffe seal taga ajada pole just teab mis lihtne. Õnneks on ranna­ jalka juba selline, kus liivapinna juhuslikkuse tõttu ka ässad puudetega eksivad, nii et vahel pääsen.

Aktiva poolele jääb aga üks atškoo, mille ise vas­ tasele rondo käigus lükkan!

Pärast seda on mul keel juba päris tõsiselt ves­ til. Marmor õnneks lohutab. „Ei pea üldse põdema!

Meil on siin käinud päris mitmed Premium liiga tasemel jalgpallurid, kellel on täpselt samamoodi.

Siin töötavad ikkagi teised lihased, liigutused on natuke teised.“ Kui küsin, kas midagi saab joostes ka lihtsamini teha, kehitatakse õlgu. „Mõned soovitavad aukude sees joosta, on natuke lihtsam,“ toob Sander Lepik vaid välja. Proovin – tõesti, korra on ehk lihtsam, aga kuna augud ei ole täpselt sammu järgi, võtab vaat et rohkemgi energiat see, kui ebaühtlaste sammudega täpselt auke sihtida.

Marmori sõnul on just Lepik tema meelest üks mängija, kes on kõige kiiremini suurest jalgpallist

RANNAJALGPALL

Väravavahtide roll on rannajalgpallis palju suurem kui lihtsalt väravajoonel siia-sinna hüpata ja liiva silmast välja koukida. Sageli on väravavahid rünnakutel vaat et mängujuhi rollis, kuigi palli tohib oma karistusalas hoida kõige enam neli sekundit korraga. Sageli tulevad nad põlvega kõksides vaat et keskväljale ning löövad pealegi – Markus Lukk, kelle kõksimist ma siin pildil imetlen, oli ühel turniiril kunagi isegi Eesti koondise parim väravakütt!

maha. Teisel pool platsi on väravavaht Markus Lukk valvel ja löön talle küll isegi paar väravat, aga need ei ole midagi, mille üle eriliselt uhkust tunda.

Kui teised saavad löögile otse õhust, siis mul kipub pall ikka iga kord oksakohaga eemale pudenema, mistõttu pean liival olevat palli lööma.

Järgmiseks harjutuseks kohendatakse asetust juba nii, et pika diagonaalsöö­ du järel tuleks kääre lüüa. Käärlöögid ja ülepealöögid on rannajalgpalli üks Kuidas ma ometi enne põhielemente, kusjuures see on üks vä­ hakkama sain? heseid asju, milles ma end enne trenni Enam ei taha pall isegi Aeg on mängulisteks harjutusteks. Vä­ kindlalt tundsin. Olen neid ju lapsest maast üles kerkida, ravavaht viskab palli äärel ootavale saati tagahoovis muru peal harjutanud. rääkimata sellest, et see See on ju minu sõiduvesi! väljakumängijale, kes võtab selle õhust soovitud suunas lendaks.

Esimesel korral saangi kohe pika pal­ omaks ja söödab talle tagasi. Seejärel saadab väravavaht pika palli ründe­ li kenasti põlvega omaks võetud, teise Kui natuke kiirust ja tsoonis ootavale mängijale, kes mängib puutega saadan selle õhku ja… ühtäkki intensiivsust juurde tuleb, mõne puutega löögile sellesama väl­ osutub liiv minu tõukejala all kuidagi avastan end kohe hädast. eriti pehmeks. Selle asemel et võimsa jakumängija, kes esialgu väravavahiga hüppega kõrgele õhku kerkida ja oma söötu mängis. „Harjutame sellega sisu­ kodukootud akrobaatikaoskusi demonstreerida, liselt väravaesist lahtimängu,“ selgitab minu kõrval järge ootav Lepik. voldin iseennast ühtäkki kokku nagu restilt võetud No nii. Kuidas see tõstmine ja söötmine mul pesu. Muudmoodi on seda raske kirjeldada – hüp­ enne nii vabalt välja tuli!? Enam ei taha pall ise­ pe asemel vajun lihtsalt lössi! No mida – kas see polegi nii lihtne, kui tundub? gi maast üles kerkida, rääkimata sellest, et see soovitud suunas lendaks. Kui natuke kiirust ja in­ Õnneks paistab, et see oli vaid üksikjuhtum. Igal tensiivsust juurde tuleb, avastan end kohe hädast. korral mul käärlöögiks palli endale õhku ei õnnestu Pall ei taha kuidagi omaks võetud saada ja põrkab võtta, aga ühel korral õnnestub see suurepäraselt. randa ümber lülitudes kohanenud. 13–14 aastat tagasi FC Viljandi eest Premium liigaski pallinud Lepiku sõnul läks tal umbes aasta, et sisuliselt nullist Auguri põhitegijate sekka kerkida. Teistel võtab see üldiselt pisut rohkem aega – päris nii ei ole, et see, kes on murujalgpalli kõrgel tasemel mänginud, saab kohe rannas hästi hak­ kama. Mingid eeldused see aga mõistagi loob.

2025 JUULI JALKA

25

RANNAJALGPALL

Tüüpiline hetk mängust: teised võitlevad palli pärast, mina ei ole kas olukorda piisavalt kiirelt jõudnud või siis ei julge kontakti minna, et teisi ja ennast mitte vigastada. Jälgin sündmusi esireast!

Seekord kerkivad ka jalad õhku… põmm! Ainult et väravast mööda. Hea, et seda parasjagu pildile püüdnud fotograaf Brit pihta ei saanud, muidu oleks tal ilmselt sinine silm soolas olnud.

Siit enam paremaks ju ei saagi minna?

Sellele järgneb taktikaliste nüansside lihvimine (harjutatakse kitsama seltskonnaga küljeautide kombinatsioone) ja nagu ühes enesest lugu pida­ vas jalgpallitrennis ikka, kuulub lõpuosa mängule.

Auguri pallureid on kohal täpselt kümme, nii et keegi peab paratamatult vahetusse jääma, ja mõis­ tagi olen see esialgu mina. Kõrvalt vaadates on

Rannajalgpall on dünaamiline mäng: ühel hetkel üritan rünnakul söötu kaitsja selja taha küsida, teisel hetkel leian end vastaste nurgalöögi ajal Sander Lepikut katmas.

26 JALKA JUULI 2025

mäng suisa natuke veider – väljakumängijad löögile pääsema ei kipu ning suurema osa pealelöökidest teevad hoopis väravavahid. Väravaid selle (aega ei mõõda, aga ilmselt pisut vähem kui kümne minuti) jooksul ei löödagi. Paistab, et selline mängupilt ei ole päris plaanipärane, sest hingetõmbepausi ajal kõlab mitme mehe suust kirumist: kurat, mehed, intensiivsus on kehv, paneme juurde!

Kuna kümnest augurlasest kolm on väravava­ hid, tuleb ühel neist väljakul keha teha. Esimeses mängusutsakas oli selleks Markus Lukk, kelle asemel tulengi mina järgmiseks vahetuseks sisse.

Küsin talt küll kiirelt, kus ma peaksin olema või mis positsiooni mängima (omades rannajalgpalli positsiooninüansside kohta nullilähedasi teadmi­ si!), vastus on aga lihtne: igal pool!

Huhh – mida ma siis nüüd tegema peaksin?

Mind liigutatakse esialgu väljakul justkui ründa­ jaks, ettepoole – endamisi mõtlen, et see on hea, sest kaitses jääks minu nullkogemus ehk terava­ malt silma kui ründes. Kes see ikka mäletab mõnd möödalöödud väravavõimalust, pigem ikka seda kala kaitses, mis vastasele lihtsa kolli kinkis! Õige pea saan aga aru, mida see „igal pool“ tähendab. Rannavutt ei ole selline mäng, kus väl­ jakumängijate positsioonid oleksid kivisse raiutud või väga kindlalt paika pandud. Mäng on dünaa­ miline ning kuidagi vooluga kaasa minnes leian end ühel hetkel ees Marmorit survestamas, teisel hetkel viimase mehena kaitses vastase ründajaid valvamas. Imekombel pole ka intensiivsus nii suur, kui kartsin, ning end säästes (parem targalt seista kui lollilt joosta!) suudan ilma kopse välja köhimata kuidagi mängus püsida. Pallipuuted on minimaal­ sed, aga vähemalt enda meelest liigun väljakul loogiliselt!

RANNAJALGPALL Esimest puudet tuleb mul paar minutit oodata, aga tagantjärele võttes oli see minu parim võima­ lus värav lüüa. Paremal äärel küsin maast söötu kaitsja selja taha ja saangi selle. Aega palli üles tõsta ei ole, tuleb teha üks ettevalmistav puude ja maast peale virutada. Virutan ka – aga paraku ei olnud palli asend liiva peal kõige sõbralikum ning esimene „mätas“ peatab palli hoo sedavõrd kinni, et väravavahile on tegu lihtsa püüdmisega.

Kuidagi juhtub nii, et minu mängu sekkumise järel hakkab vastasvõistkond kohe väravaid lööma, kusjuures ma ise ei tunne end neis kahes väravas kummaski kuidagi süüdi. Raske öelda, kas tegeli­ kult ka nii on (alati oleks ju saanud midagi teha!), aga mõlema kolli puhul sattun olema oma väravast kõige kaugemal asuv mängija. Ja mingisugust minu piinlikku äpardust kummalegi olukorrale ei eelne.

Minu käed on puhtad! Vist.

0 : 2 kaotusseisus saabub aga minu tähetund. Ühel rünnakul küsin hästi söötu kaitsja selja taha.

Otse õhust tulnud pikk sööt pikendataksegi peh­ melt minu pea peale. Jõuan juba korra kaaluda seda, kas üritada palli peaga otse värava poole suunata, kuid tunnen, et olen selleks liiga kaugel ja jõudu löögile taha ei saaks. Seega otsustan pal­ li tiimikaaslasele tagasi suunata – ja kõik lähebki täpselt nii, nagu plaanitud! Mõnusalt pehme

Mängus tuleb mul pidevalt ette olukord, kus mul tuleb Kristian Marmorile survet teha. Nagu tema näostki näha, siis erilist pinget see ülikogenud mängumehele ilmselt ei paku!

puude mõõdetud kaarega üle kaitsja otse Rauno Nõmmiko pea peale – ja sealt juba väravasse! „Oota – kas see tõesti just juhtus?“ jõuab korra peast läbi käia. See on see hetk, mille ma lastelas­ tele kunagi suureks räägin – mina andsin Eesti meistrite mängus väravasöödu!

SINU REKLAAM VÕIKS OLLA SIIN Küsi hinnapakkumist:

reklaam@jalgpall.ee

RANNAJALGPALL

Kümme ässa ja üks algaja! Esireas vasakult Rauno Nõmmiko, mina, Rainer Nõmmiko, Kristian Marmor ja Rasmus Munskind. Tagareas vasakult Kaspar Kotter, Argo Alaväli, Sander Lepik, Joonas Laurits, Rauno Rahnik ja Markus Lukk.

Napp pääsemine traumapunktist

Jooksen mis ma jooksen, aga palli usaldatakse mulle pigem vähe. Ega ma väga ei kipu küsima ka.

Küll nad teavad, mida teevad või millal mulle söötu anda. Aeg-ajalt mind ka juhendatakse, kuid peami­ selt üritan käigu pealt aru saada, kuidas väljakul liikumine käib.

Väravaid lüüakse veel ja arvepidamine läheb ühel hetkel lootusetult sassi, kuigi rohkem kui kahe käe sõrmi nende jaoks vaja ei lähe. Kesken­ dumine on lihtsalt hoopis mujal!

Trenn lõpeb omal moel sümboolselt. Satun kaitses katma Kristian Marmorit, talle antakse üsna madal sööt. Sujuva liigutusega kükitab ta nii madalale, justkui laskuks põlvili – kuid sel­ lele järgneb kiirelt üks puude rinnaga, teine põlvega ja ühtäkki on ta otse minu kõrval käär­ löögiga trennile punkti panemas. Kuna ma pole veel harjunud rannajalgpalli reegliga, mis kee­ lab käärlööki sooritavat vastast segada, on minu esimene instinkt õhus olevat palli peaga torkida. Õnneks saan viimasel hetkel jaole, sest seal, kus oleks minu pea muidu olnud, on hoopis Mar­ mori labajalg. Traumapunkti sõitmise asemel saan Marmori kääre vaadata nii lähedalt, justkui oleksin nina vastu kinolina surunud. Väravasse lennanud pall tähistab ühtlasi trenni lõppu – aeg on läbi saanud!

Rannajalgpallurite trennijärgse rutiini sisse kuulub ka liivast vabanemine. Venituste ja lõd­ vestuste järel tuleb duši alla minnes loputada

28 JALKA JUULI 2025

jalad koos plätudega õues asuvas spetsiaalses ämbris ning alles seejärel siseruumidesse min­ na.

Liiv tuleb duši all igalt poolt mujalt justkui ära, aga silmadest on seda kõige keerulisem kätte saa­ da. Tõesti, nagu enne trenni hoiatati – isegi mitu tundi pärast trenni tulevad mõned liivaterad veel kuskilt laugude vahelt välja! Kus nad ennast küll kogu selle aja peitsid?

Keha on aga liigutamisest mõnusalt väsinud.

Teate küll seda tunnet, mis keha vahel pärast täpselt paraja koormuse ja intensiivsusega trenni valdab? Just selline tunne. Kusjuures üllatuslikult polegi järgmisel hommikul kuskilt kange, ise­ gi mõni senitundmatu lihas ei kipita. Käigu saab kordaläinuks lugeda!

Augur Euroopa 11. klubi Juuni keskel Portugalis Nazarés toimunud Euroopa rannajalgpalliklubide Meistrite liigaks nimetataval Euro Winners Cupil tuli Eesti meister SK Augur Enemat / Coolbet tugevale 11. kohale.

Alagrupiturniiril saadi küll Recreativo de Huelva (Hispaania), Marseille’i (Prantsusmaa) ja Portsmouthi (Inglismaa) ees esikoht, kuid kaheksandikfinaalis jäädi 2 : 4 alla Itaalia võistkonnale Pisa.

Sellele järgnenud kohamängul saadi alagrupikaaslasest Huelvast penaltiseerias jagu, mis andis Augurile kokkuvõttes 11. koha.

Eesti meisterklubi palkas turniiriks kaks väärt täiendust: Auguri eest mängisid kaasa hispaanlasest tõusev täht Suli Batis ja Brasiilia koondisega sel aastal suisa maailmameistriks kroonitud Bernardo.

Pariisi Saint-Germain Meistrite liiga võitja 2025

soccernet.ee jalgpallifänni kodu!

A. Le Coq Premium liiga koondisemängud

Foto: Michael Regan, UEFA via Getty Images

Esiliiga

intervjuud

naiste Meistriliiga reportaažid

saaliliiga

euromängud

arvamusarrklid ja analüüsid

Arsenal

Meistrite liiga võitja 2025

Foto: Angel Martinez, UEFA via Getty Images

FC Flora

Eesti karikavõitja 2025

Foto: Liisi Troska

Esireas vasakult füsioterapeut Maali Pruul, peatreener Ljubov Maksimova, Gretlin Pihlak, Eva-Maria Niit, Anželika Jotkina, Karola Purgats, Mari Liis Lillemäe, Karmen Vapper, Elisabeth Õispuu, Egle-Eliise Kurg, Kristiina Tullus, Anett Joandi, Liselle Palts, Kelly Rosen Tagareas vasakult Getter Saar, Hanna Haavistu (pole näha), Lisette Tammik, Darina Kudjavnina, Anastasia Ivanova, Victoria Vihman, Helina Tarkmeel, Katarina Elisabeth Käpa, Eline Ruth Häberli, Marta Panova, Irina Kozljajeva, Alesja Kiuru, abitreener Magnus Rosen, väravavahtide treener Mattias Traublum

Nõmme Kalju Eesti karikavõitja 2025

Foto: Liisi Troska

Pariisi Saint-Germain Meistrite liiga võitja 2025

Foto: Michael Regan, UEFA via Getty Images

ESITLEB

EESTI ITAALIA A. LE COQ ARENA

11. OKTOOBER FESTIVALIALA

19.00

AVAVILE

21.45

KAROL

METS KAITSJA

MÄNGIJA LUUBI ALL

Anželika Jotkina Naiste meistriliigas debüüthooaega tegev Anželika Jotkina (17) läheneb Tallinna FC Flora särgis väravalööjate edetabeli esikohale. Noore väravamasina omadusi hindavad neidude U19 koondise peatreener Reivo Vinter ja Flora naiskonna juhendaja Ljubov Maksimova.

VÄLJAKUNÄGEMINE

ÕHUVÕITLUS

Vinter: Näeb väljakul kaaslaseid üldjuhul hästi.

Karistusalas on ründajale omaselt suunatud väravale, mistõttu ei pruugi seal alati parimat lahendust näha.

Maksimova: Loeb mängu hästi ja kasutab efektiivselt ruumi vastaste liinide vahel. Tema positsioneerimine ründefaasis võimaldab tal nii ise löögile pääseda kui leida sööduga paremal positsioonil olevat kaaslast.

Vinter: Võitlustesse on hakanud julgemalt minema, aga pikkuse ja jõulisuse puudumise tõttu ei ole see tema trump.

Maksimova: Õige ajastuse ja julgusega saab selles vallas juurde panna, eriti karistusalas.

VASTUPIDAVUS

Vinter: Siin on olnud suur areng ja suudab ka mängu lõpus veel teravust näidata.

Maksimova: Vastupidavus on hetkel arenguetapis – intensiivsema mängutempo ja suurema koormusega harjumine vajab veel aega.

Regulaarse mängu ja treeningute kaudu eeldatavasti paraneb.

JÕUD

Vinter: Mingitel hetkedel suudab veidi sitkust näidata, kuid suures plaanis on siin palju juurde panna.

Maksimova: Füüsilises kontaktis võiks ta tegutseda kindlamalt. Kehakasutuse arendamine aitaks tal paremini palli surve all säilitada ning olla duellides tugevam.

TEHNIKA

Vinter: Tehniliselt võrdleb end ise brasiillastega ja seda igati õigustatult!

Maksimova: Tehniliselt osav mängija, kes kontrollib palli kindlalt ja suudab tekitada teravust üks ühele olukordades. Kasutab enamasti oma tugevamat jalga, mistõttu vajab vasak jalg teadlikku arendamist, et vältida olukordi, kus ta peab palli tugevama jala peale ümber sättima.

SISU

Vinter: Elab jalgpallile ja annab endast kõik. Tahab igat mängu võita ja seab endale suured ootused.

Maksimova: Motiveeritud, eesmärgile orienteeritud ja hea õppimisvõimega mängija.

LIIKUVUS

Vinter: Meeldib rünnakufaasis käia eri kohtades palli küsimas ja teda on raske markeerida.

Viimasel ajal on ta ka kaitsefaasis arengu teinud.

Maksimova: Palliga liikuvus on heal tasemel, oskab teha erinevaid suunamuutusi. Üks ühele kaitsmises on arenemisruumi.

SÖÖT JA LÖÖK

Vinter: Söödu- ja löögivõimekus on väga suur. Suudab mängida siseküljega, välisküljega. Valib vastavalt olukorrale erinevaid lahendusi.

Maksimova: Oskab lüüa erinevatelt positsioonidelt. Tema löögitehnika on hea ning ta leiab hästi hetke, millal lõpetada rünnak. Söödud on loovad ja üldiselt täpsed, eriti viimasel kolmandikul. Vasak jalg vajab arendamist.

KIIRUS

Vinter: Kohapealt start ja esimesed sammud on väga-väga kiired. Kaitsjatel on temaga võidu joosta väga keeruline.

Maksimova: Hea kiirus, mis võimaldab tal vähendada vahemaad kaitsjatega ja jõuda lahtistele pallidele esimesena.

5 4 3 2 1 0

3,5

Väljakunägemine

40 JALKA JUULI 2025

4

4

Vastupidavus

Liikuvus

5

Tehnika

3,5

3

Õhuvõitlus

Jõud

4,5

4,5

Sisu

Kiirus

5

Sööt ja löök

MÄNGIJA LUUBI ALL Fotod: Katariina Peetson, Marleen Mälk

17aastane koondisedebütant tundis hirmu, et on liiga noor Meenuta esimest kokkupuudet jalgpalliga. Mida mäletad esimesest trennist?

Kui ma esimest korda jalgpalli juurde tulin, öeldi mulle kohe, et mul on annet ja seda tuleb arendada. Esimene treening oli poistega, mängisin seal väga hästi ja kõik olid šokeeritud.

Kuidas sai sinust ründaja?

Pikka lugu polegi: treener pani mind lihtsalt rünnakule, öeldes, et mul on tehnikat.

Millisel Eesti staadionil on parim mängida? Miks just sellel?

Kindlasti A. Le Coq Arenal. Kõik olulised mängud mängitakse seal ja sealt staadionilt õhkub profijalgpalli aurat.

CV Anželika Jotkina Sünniaeg: 10.09.2007 Positsioon: ründaja Klubid: Lasnamäe FC Ajax, Nõmme Kalju FC, Tallinna FC Flora Treenerid: Aleksandr Žurkin, Oleg Timofejev, Liisi Kalinina, Kelly Rosen, Anastasija-Grazyna Štšerbatšenia, Reivo Vinter, Ljubov Maksimova, Aleksandra Ševoldajeva Koondisekarjäär: A 1/0, U19 11/8, U17 7/6, U15 3/0

Mis on su lemmiklaul, mida enne mängu alati kuulad?

Paraku mul pole enne mängu lemmiklaulu.

Kumma sa valiksid – saad karjääri lõpuni ainult sööta (peale ei tohi lüüa) või mängida ainult nõrgema jalaga?

Arvan, et mängida ainult nõrgema jalaga.

Kui saaksid üksikule saarele kaasa võtta ühe tiimikaaslase, siis kes see oleks ja miks tema?

Ma võtaksin kaasa Dajana Smirnova. Ta oleks mulle kindlasti abiks.

Kes oli su eeskuju lapsepõlves ja kes nüüd? Miks just nemad?

Cristiano Ronaldo oma iha ja distsipliiniga. Nüüd on mu eeskujudeks Florian Wirtz ja Lamine Yamal, sest nad on andekad, ja mulle meeldib, kuidas nad mängivad.

Millise tunde tekitas sinus esimene kutse A-koondisesse?

Esimene asi, mida ma kutset nähes tundsin, oli hirm. Hirm, et ma ei saa hakkama, et ma olen veel noor. Aga tegin kõvasti trenni ja valmistusin selleks hetkeks.

Milline on kõige meeldejäävam värav, mille oled löönud?

Kindlasti esiliigas löödud esimene värav.

Olin toona vaid 14aastane.

Millest sa unistad oma karjääris?

Unistan mängida mõnes suures välismaa klubis ja saada suurepäraseks mängijaks.

2025 JUULI JALKA

41

TAGASELJAJUTUD

Saue JK Kahekordse väikese karika võitja Saue JK mängijaid räägib taga meeskonna ründaja Kaur Kippar.

42 JALKA JUULI 2025

TAGASELJAJUTUD

Oskar Rannamets väravavaht, 2005 Oss on väravavaht, kes on oma oskuseid olude sunnil näidanud ka väljakul mängides. Noorte­ klassis on ta suutnud isegi ühel korral resultatiivne olla. Vaikse loomuga kutt. Ossul on tihti kombeks „mina“ karjuda, kuid seejuures palli püüdmisele isegi mitte lähedal olla.

Hendrik Siht väravavaht, 1995 Meie väravavaht, kes ilmselt Ti­ tanicut päästa ei suudaks, aga harva esinevat kaitsjate korral­ datud jama küll. Siht on äärmiselt oluline pusletükk meie meeskonna mängus. Ta juhendab, julgustab ja on nagu vana rahu ise, kes süstib ka teistesse neid häid omadusi.

Karl Richard Esvald kaitsja, 2003 Meie tiimi müügimees, kes suu­ daks ilmselt ükskõik mida üks­ kõik kellele maha müüa. Kas ta ka mänguplatsil kõike teha suu­ dab, on hoopis teine teema. Esval­ di pallipuudet võib võrrelda sellega, kui pall tabab näiteks laudaust või betoonseina.

Kindlasti ei saa me temalt ära võtta seda, et ta on väga tugev.

Henrik Kummer kaitsja, 1997 Meie asendamatu tugitala, kelle sokid on alati kadunud, aga tema tahe mänge võita mitte kunagi.

Kui ta lööb, on soojalt soovitatav pigem eest ära tulla, sest tema löögi tugevust võib võrrelda mõne sportau­ to tippkiirusega. Kummer on 190 sentimeetri pikkune (vähemalt tema enda sõnul) ja see pole ainus asi, mis on tema juures pikk: tema audiviske pikkus on umbes 100 meetrit! Kummer on Sauel mänginud pikka aega ja on nii tiimisiseselt kui ka noorematele Saue JK mängijate­ le suur eeskuju juba sellega, et keegi ei mäleta trenni, millal Henrikut kohal poleks olnud. Kaptenina hoiab ta trennis üleval nii taset kui ka kõigi tuju.

Chris Müürsepp kaitsja, 2006 Chris on äärmiselt keevavere­ line poiss, kes mängu ajal oma vulgaarset sõnavara ei varja. Ta ei jäta enda teada asju ei kohtuni­ ke, vastasmängijate ega treenerite eest. Kui mäng on peatatud ja mängijate vahel toimub rüselus, siis võib julgelt eeldada, et seda alustas Chris. Kui selle alustas keegi teine, on ta esime­ ne vend omasid kaitsma. Chris on meie satsis see män­ gija, kelle õlul lasub suur vastutus, milleks on number 69 kandmine. Eelmise aasta säravate soorituste eest pälvis ta ka tiitli aasta noor.

Hendrik Orusalu kaitsja, 2007 Noorepoolne mängija, kelle pal­ liga tegutsemist platsil on lausa lust vaadata. Tehnikaga tõmbab keskväljal teistele üheksal korral kümnest koti pähe. Paremal päeval võib Oru ja Messi vahel paralleeli tõm­ mata. Rohkem trenni- kui mängudemees.

Talis Tamm kaitsja, 1994 Üks vanemaid mängijaid tiimis, kes oma kogemusega kõigile trennis ära teeb. Niivõrd hea kutt, et suudab seda kõike teha meie eest ka ilma putsade ja mu­ rupinnaseta. Nimelt skooris Talis Pärnus rannajalkaturnal meie eest viimasel minutil värava, mis kõigil kindlasti ikka veel meeles. Oma soorituste eest sai Talis eelmisel hooajal ka tiitli aas­ ta vanameister.

Danel Tammin kaitsja, 2007 Mees, kes võttis jalgpallist paar aastat vabaks ja hülgas meid.

Siis tuli tagasi ja näitas kõigile, et jalgpall on nagu jalgrattasõit, mis ei lähe lihtsalt meelest. Ta võib olla pisut aeglane, aga selle teeb ta tagasi tugeva kehaehituse ja kustumatu armastusega jalgpal­ li vastu. Jalgpalliintelligentsi ei jagata igaühele, samas mõnele jagatakse jällegi peoga ja see on Taneli üks tu­ gevamaid külgi.

2025 JUULI JALKA

43

TAGASELJAJUTUD Joosep Martin Karu Urmo Timusk kaitsja, 1986 Urmo ei lähe mitte kuna­ gi ühtegi olukorda vähem kui saja protsendiga. Suu­ dab mängu lõpuni kesta ka katkise jalaluuga – raudmees. Üks tema trumpidest on mängi­ jate toetamine ja motiveerimine, mida ta teeb nii halbadel kui ka headel aegadel.

Karl Vahisalu kaitsja, 2001 Vahisalu on keskkaitsja, keda ilmselt isegi Kylian Mbappé üle ei jookseks.

Lõbus karakter nii trennis kui ka vabal ajal. Mees ei ole halvast tujust isegi kuulnud, sest naeratus on tal alati näol ja positiivsusega toob ta ka teistel meestel naeru näole.

Martin Uusla kaitsja, 2001 Kui Uusla trenni tuleb, võib selle ilmselt kalend­ risse kirja panna tähtpäe­ vana, sest seda väga tihti ei juhtu. Kui ta aga trenni tuleb, on tal alati naeratus näol ja naudib täiega. Eelmisel aastal õnnestus Mar­ tinil pälvida ka aasta oksa tiitel. Nimelt lõhkus ta soojenduse ajal ristsammu tehes oma hüp­ peliigese! Kui seda meest trennis või mängul näha pole, siis on ta kas tööl või ööklubis Ve­ nus, kuhu ta iga meeskonnaürituse lõpus para­ tamatult tee leiab.

Lauri Esko poolkaitsja, 1987 Esko on meeskonna va­ baajakapten ja vaielda­ matu legend. Vist sünnist saadik kiilakas olnud. Lauri on ilmselt praeguse satsi kõi­ ge vanem mängija. Kogemust on mehel kuhjaga ja hea meelega jagab seda noor­ mängijatega. Esko on olude sunnil pidanud oma oskusi ka peatreenerina näitama, kui ta eelmise hooaja keskel endise treeneri koha üle võttis.

Jutud liiguvad, et Eskot on Saue JK pingil nähtud ka voblat söömas.

44 JALKA JUULI 2025

poolkaitsja, 2008 Keskväljamootor, kelle tugevus on õhuvõit­ lused. Karu on satsi kõige pikem poiss, aga peaga pole ta mitte kunagi väravat löönud.

Varjatud anne on tal ka keskkaitses, kus teda paar korda samuti mängus kasutatud on. Mis­ kipärast otsustas endale teha Eminemi soengu.

Algis Kelder poolkaitsja, 1992 Meie enda Jack Grealish, aga ainult juuste, mitte säärelihaste poolest. Jutud liiguvad, et peale hävitustööd FC Hiiumaa vastu nende kodumurul hirmutatakse Hiiumaa lapsi kotionu või krati asemel hoopis Algisega.

Igasuguseid ootuseid ja lootuseid ületades suutis Algis Hiiumaal skoori teha kahel korral. Igati okei mängumees, keda võib sel hooajal mängimas näha enamasti duublis. Algist võib näha rohkem kossu- kui jalkatrennis. Kord sai ta seal obaduse sil­ ma ning pidi järgmises kohtumises ühe silmaga mängima. Ülla­ tuslikul kombel tuleb tal mängimine paremini välja ühe silmaga.

Kevin Koppel poolkaitsja, 1998 Meie keskvälja mastermind ja dirigent, kes dikteerib mängutempot ja näeb asju, mida teised platsil ei näe. Asendamatu tööloom.

Koppeli töömaht on uskumatu, sest mängu jooksul kastist kasti joostes ei näita ta vähi­ matki väsimuse märki. Noorteklassis Nõmme Unitedi eest suuri tegusid teinud.

Endrik Reose poolkaitsja, 2001 Kutt, kes valitseb keskvälja oma vasaku ja­ laga nii passe andes kui triblades. Kellelgi ei lähe meelest Reose debüütvärav Saue eest, kui tegime tagasituleku Rae spordi­ kooli vastu. Väravavaht tõrjus mänguvahendi kasti ette lahtiseks palliks ja Reose oli esimene mees jaol. Särk lendas väga kiirelt seljast ja rõõm oli lõputu.

Robin Sarapik poolkaitsja, 2002 Mees, kes mängus lammutab umbes sama kõvasti nagu klubi tantsulaval.

Sara on meie tiimi tohter, kellel on alati kõik imekreemid ja teibid kaasas. Robin on selline vend, kes oma kehvad söödud teiste kaela ajab. Ta tegelikult teab, et ise ek­ sis, aga ei tunnista seda mitte kunagi.

TAGASELJAJUTUD Roland Tammela poolkaitsja, 1989 Pelé – see nimi ei vaja Rolandi pu­ hul mingit pikemat kirjeldust. Vist kõige ebasportlikuma kehaehituse­ ga mees, aga tema viimane vigastus pärineb eelmisest sajandist. Vanameist­ rist pallivõlur, kelle töömaht ei paista aastatega vähenevat.

Roland on kuidagi täiesti juhuslikult alati õiges kohas. Mingi ime läbi oli kunagi isegi duubli parim väravakütt. Pelé vära­ vad sünnivad tavaliselt tagapostist ja tap in’idest.

Juhan Jakob Kalberg ründaja, 2003 Sõjaväelise taustaga kutt, keda kõik austavad. Ausalt öeldes päris hirmuäratav karakter. Oleme õn­ nelikud, et ta mängib meie, mitte vastaste eest. Heal päeval võib olla isegi sama kiire kui Vinícius Jr või Alphonso Davies.

Kermo Koppel ründaja, 2005 Mees, kellel ei ole mitte mingi prob­ leem ette võtta kaks kuni kolm mängijat korraga. Ta on nobe ja tehniline, mis on kombo, mida ilm­ selt mitte ükski kaitsja kogeda pigem ei soovi. Alati vaoshoitud ja teeb oma töö platsil ära. Kermo on see kutt, kelle kohta vastaste treener teeb märkuse, et seda venda tuleb väga hoolikalt peale võtta. Oma venna Kevini eest napsas eelmisel hooajal ka aasta noole tiitli.

Karl-Martin Kruusamägi ründaja, 2008 Mees, kes noorest east hoolimata on ka välismaa jalgpalli lõhna nin­ na saanud. Mänginud nii PSG kui ka Spursi eakaaslaste vastu. Sellised kutid on eeskujuks ja motivatsiooniks teistele klubi mängija­ tele. Ambitsioonikas nagla, jätka samas vaimus!

Anton Matis Luukas ründaja, 2007 Eelistab palli mängida rohkem käe kui jalaga, aga kui reeglid enne mängu sekkumist korra veel üle käia, siis võib oma tehnikaga vastase kaitsjatele paksu pahandust tekitada.

Mingil kummalisel põhjusel on ta hüüdni­ mi Madis. Kui kutt on mängule going märkinud, siis ei tasu imestada, kui see hommikul kell kuus can’t go’ks muutub.

Janar Pajo ründaja, 1987 Kõik teavad Janar Pajo ja seda, mida ta klubi jaoks teinud on. Olgu see siis mõlemas väikese karika finaa­ lis löödud väravad või lihtsalt nõu­ andmine järelkasvule. Väikese poisina, kui olin platsi kõrval veel pallipoiss ja talle palle viskasin, idealiseerisin teda ja näppasin nii palju nippe kui võimalik. Sellised karakterid on klubile väga olulised. Ja­ nar on tuntud ka oma hüüdnime poolest, milleks on Kana.

Nime algallikast pole mul õrnematki aimu. Ja kui kellelgi peaks tekkima küsimus, kas Kana on Tristan Pajo sugulane, siis pean need kuuldused kukutama, sest seda ta pole.

Clen Pruuli ründaja, 2004 Meie satsi fitnessiguru ja perso­ naaltreener. Cleni suurim reliikvia on Joseph Saliste vasaku jala putsa.

See püha graal ei kao ta valdusest ilmselt mitte kunagi. Kui ta parajasti midagi muud ei tee, siis ilmselt imetleb peeglist oma lihaseid. Cleni põhirelv väljakul on tema us­ kumatud üleasted, mida ta kasutab ohtralt. Vahepeal on tal kombeks maakeralt sootuks kaduda ja sellest mitte kellelegi märku anda.

Holger Suvi ründaja, 1997 Tiimis on Holgeril kõige rohkem väravaid ja tundub nii, et neid talle lüüa meeldib. Meeletu töövõimega kutt. Tiimisiseselt kahtlustame, et tema sees võivad vere ja organite ase­ mel olla juhtmed ja mingit kõvemat sorti mootor. Mängudel on alati kaasas nii mootoriõli kui ka ben­ siin ainult selleks, et Holger katki ei läheks. Absoluutselt iga karistuslöögi saadab ta nii kindlalt ristnurga poole, et enne vile kõlamist võib tabloole värava juba juurde lisada.

Henri Heinsalu peatreener, 1990 Henri on Saue JKs olnud treener juba mõnda aega. Ka mina alusta­ sin oma karjääri just tema käe all.

Ta usaldab oma mängijaid ja toob nende parimad omadused välja nii trennis kui trenniväliselt. Trennid suu­ dab coach alati teha nii lõbusaks kui ka tapvalt raskeks.

Henri trump on mängueelsed motivatsioonikõned, mil­ lega ta suudab ka kõige laisemad kutid üles äratada ja tiimi eest tulihingeliselt mängima panna. Treenerina nagu legendaarne Pep Guardiola, kes vahel mõnes tak­ tikalises aspektis üle mõtleb.

2025 JUULI JALKA

45

KULTUUR

„Jätan maha kõik, et TJK staadionil näha Arnold Pihlakut!“ Kunstnik Natalie Mei 20. sajandi kolmandal kümnendil kujutatud jalgpallurid polnud haruldased üksnes Eestis, vaid ka rahvusvahelisel kunstiväljal. Paljude jalgpallurite prototüübiks näib olevat tolle aja kuulsamaid pallirüütleid Arnold Pihlak, kellest Mei kirjutas palju erakirjades kolleeg Karin Lutsule.

Tekst: Indrek Schwede / Fotod: Stanislav Stepaško / Eesti Kunstimuuseum

„S

a kirjutasid mulle nii palju Pihlunnist, et jätan kõik ristsõnamõistatused, raadiod, lapsed, mustikasupid maha ja ruttan nõelumata sukkadega T.J.K. väljale.“1 Niimoodi kirjutab 7. augustil 1928 kunstnik Natalie Mei kolleegist sõbrannale Karin Lutsule.

Pihlunn on esimese eestlasena välismaa profiklu­ bis mänginud jalgpalluri Arnold Pihlaku hüüdnimi.

TJK väli on aga Tallinna Jalgpalli Klubi staadion, 1925. aastal ehitatud esimene jalgpallistaadion Eestis. Tegemist oli ühtlasi esimese arvestatava murukattega jalgpalliväljakuga.

Isa julgustab ja lükkab teele

Natalie Mei sündis Liepājas, kus olid ilmavalgust näinud ka perekonna esiklaps Peeter ja Nataliest vanemad kolm õde: Kristine, Lydia ning noorelt haigestunud ja surnud Helene. Nii ema Marie kui isa Johan olid rootsi päritolu hiidlased. Mereväe vanemohvitserist isa, kes oli ka hüdrograaf, män­ gis laste kujunemisel suurt rolli. „Ta tegeles oma lastega palju, õpetas neid jalgrattaga sõitma, paadiga aerutama, tõi koju erikeelset kirjandust, tegeles muusika ja foto­ graafiaga ning soosis igati laste koolitamist,“ räägib kunstiteadlane Kai Stahl. „Tütreid jul­ gustas ta hakkama kunstnikeks, mis oli nende kutsumus.“ Selline isa, kes julgustas tütreid valima elukut­ set, mida meestegi jaoks võidi pidada kerglaseks, oli oma ajas erandlik. Naistelt eeldati pigem var­ jujäämist, mitte oma mõtete ja eneseväljendusega esiletrügimist. Tõenäoliselt oli just isa teene see, et tütardest kujunesid enesekindlad, kompleksi­vabad ja ohjeldamatu huumorisoonega (enese)1 „Neiud kui Lutsud“. Koostanud Mari Õunapuu, Kristi Metste, Kai Stahl, Kanni Labi. EKM Teaduskirjastus, Tartu 2025, 121.

46 JALKA JUULI 2025

Jalgpallur. 1926. Akvarell. Erakogu.

KULTUUR

Jalgpallur. 1925. Akvarell. Erakogu.

Neli jalgpallurit. 1925. Akvarell. Erakogu.

iroonilised isiksused, kelle loomingus need oma­ dused täies lopsakuses esinevad.

1912. aastal kolis Meide perekond Tallinnasse.

Vanim õde Kristine (1895–1969) lõpetas 1916. aas­ tal Helsingis Soome kunstiühingu joonistuskooli skulptuuri alal ja temast sai esimene eestlannast skulptor, kes tegi nime ka auaadresside kujundaja ja raamatukujundajana. Ta oli abielus keeleteadla­ se Julius Margiga.

Lydia Mei (1896–1965) õppis Peterburis naiste kõrgemal arhitektuurikursusel ja naiste polüteh­ nilises instituudis. Temast kujunes hinnatud akvarellist. Ühtlasi kavandas ta Eesti vabadussõja monumente, enamik koos abikaasa skulptor An­ ton Starkopfiga.

Natalie Mei (1900–1975) astus 1921. aastal Palla­ se kunstikooli ning kuulus kolm aastat hiljem selle

Jalgpallur. 1928. Pliiats. Erakogu. Teose asukoht teadmata.

Kohtunik. 1926. Akvarell. Erakogu.

lõpetajate esimesse lendu, omandades maalija ja joonistusõpetaja kutse. Kolm õde debüteerisid aga üheskoos juba 1919. aastal kunstiühingu Pallas kol­ mandal näitusel.

Natalie Mei ja jalgpall

Natalie Mei kujutas aastatel 1925–1928 korduvalt jalgpallureid. Kai Stahli sõnul oli see teema nais­ kunstniku puhul täiesti erandlik ja mitte ainult Eestis, vaid ka rahvusvahelisel kunstiväljal: „Mei jalgpallurite kujutamisperioodi võib jagada kaheks. Esialgu, aastail 1925–1926 valmisid talt puhastes värvitoonides joo­ nistuslikud akvarellis maalitud jalgpallurite figuurid.

Kergelt karikatuurselt kujutades jäädvustas ta neid nii palli löömas kui mängu ootavatena, unustama­ ta ka kohtunikke matšil vilet vilistamas. 1928. aastal vahetusid Meil akvarellid ja pintslid grafiitpliiatsiks

Päevalehe lisas Kratt (20.04.1927) ilmunud karikatuur, kus naist on kujutatud mängukannina.

Natalie Mei. Pihlum (Arnold Pihlak). 1928.

Tušš, akvarell. Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti kultuurilooline arhiiv: EKM EKLA, f 349, m 49:21a, l 37/50p.

2025 JUULI JALKA

47

KULTUUR ja samas muutus ka tema jalgpallurite kujutamise viis. See muutus uusasjalikuks ja veristlikuks ning tema joonistustel näeb äratuntavalt Eesti esimest professionaalset jalgpallurit, Tallinna Jalgpalli Klubi mängijat Arnold Pihlakut. Meest, kes kuulus Eesti jalgpallimeeskonda 1924. aasta Pariisi olümpiamän­ gudel ja kes siirdus hiljem Euroopa superklubisse Viini Austria. Kunstniku kirjalikud märkmed osuta­ vad, et vähemalt 1927. aastal käis ta vaatamas TJK matše ka näiteks Sillamäel, kuid kindlasti jälgis ta neid ka mujal, ja kodulinnas Tallinnas. Pihlakut näeb ka Mei pliiatsijoonistusel „Jalgpallurid ja küürakas“, mida teame vaid reproduktsiooni põhjal, mis esmalt avaldati ajakirjas Taie 1928. aastal ja seejärel ajalehes Esmaspäev 1936. aastal nime all „Jalgpallimängijad“.“ Nimetatud nädalaleht (21.03.1936) kirjutab, et Berliini olümpiamängude korraldajad on kutsunud Eesti kunstnikke paralleelselt spordi­ võistlustega toimuval kunstikonkursil osalema.

Selles valguses arutleb Esmaspäev, mida on meie kunstnikud spordi vallas seni kujutanud, ja kirjutab muu hulgas: „Omapärast suhtumist spordiainesse avaldab Natalie Mey, kes esitas 1928. aastal näitusele joonistuse, mis kujutab jalg­ pallimängijaid. See on midagi karikatuurset, mis esineb neis sportlasis, kuid sealjuures ka midagi traagilist. Arvustajad omal ajal nimetasid seda tööd traagiliseks šaržiks.

Siin õieti peegeldub kunsti suhtumine sporti; kujutatud tüübid on küll kehaliselt jõulised, kuid ilmutavad sealjuures äärmist tömpust ja nüridust, mis peegeldub nende nägudes.“

Jalgpallurid ja küürakas. 1928. Teose asukoht on teadmata. Reproduktsioon ilmunud ajakirjas Taie (1928). Jalgpallur esiplaanil on väga Arnold Pihlaku näoga.

Eesti esimene professionaalne kostüümikunstnik Natalie Meist kujunes kolmest õest tuntuim kunstnik. Pikka aega hinnati Natalie Meid ennekõike Eesti esimese professionaalse teatrikunstnikuna. Selles ametis alustas ta 1929. aastal Estonias.

Kai Stahli sõnul väärtustas Mei lavastuste kostüüme etenduse sisuga. Natalie Mei muu looming hakkas taas tähelepanu äratama alles 21. sajandi alguses. „Natalie Mei vabaloomingulisi teoseid oli 21. sajandi alguses Eesti muuseumide kogudes vähe. Seejärel on neid juurde ostetud,“ räägib Kai Stahl. „Talle oli omane terav sotsiaal- ja ühiskonnakriitiline tõlgendus, millele ta lisas oma aja naise vaatenurga.

Viimase aja uurimused on toonud esile nii mõnegi tema teose ainulaadsuse Eesti kunstiajaloos.“ Jalgpallur. Dateerimata. Akvarell. Erakogu.

48 JALKA JUULI 2025

KULTUUR

Natalie Mei on erakirja Karin Lutsule kleepinud foto endast ja ajaleheväljalõike Arnold Pihlakust, kelle nime asemel on ta foto all kujutanud pihlakaoksa. Foto: raamatust „Neiud kui Lutsud“

Erakirjades Arnold Pihlakust

Selles Esmaspäeva hinnangus on põhjust kahelda.

Aluse selleks annab Natalie Mei kunstnikukäekiri, kus valitses iroonia ja pehme sarkasm. Selle prilli kaudu kujutas Mei iseennastki. See tuleb eriti hästi välja tema kirjades Karin Lutsule, keda on peetud sõdadevahelise perioodi Eesti tuntuimaks nais­ kunstnikuks.

Neis erakirjades laseb Natalie Mei valla kõik oma musta huumori registrid, kirjutades muu hulgas näiteks sellest, kuidas ta teeb illustratsioone ühe­ le lasteraamatule – 30 pilti päevas ning „igas pildis figureerivad ikka needsamad Maimu, Salme, Uno, Ilmar ja Leo. Jumal, kui hää meelega pooks nad kõik ülesse, aga kõige piinarikka­ mat inkvisatsioonisurma valmistaks nende ogar[al]e autorile“.2 Ja näide eneseiroonia kohta: „Olen nõus anda rendile suusõnalisel enampakkumisel järgmised, minu päralt olevad tööstusabinõud: Paar tugevaid jalgu, paar kätt (vähe pruugit), üks pea, mis mõnikord ka töötab (garantii ühe aasta pääle), üks vähenõudlik kõht (sisseseadega) ning teisi vähema täht­ susega abinõusid.“3 Jalgpallist on Natalie Mei publitseeritud erakirjades Karin Lutsule vähemal või ena­ mal määral juttu üheksal leheküljel. Näiteks viitab ta 1924. aastal Pariisi olümpiamängu­ dele, kus Eesti jalgpallikoondis mängis koos Mei lemmiku Arnold Pihlakuga USA vastu ja mis sai meedias laialdase kajastuse. Mei kirjutab oma tervisest, lisades, et „kui sina tuled, saan sil­ mapilkselt nii terveks ja tugevaks, kas või kohe võin sõita jalgpallimeestega Pariisi Ameerikat võitma!“.4 2 Sealsamas, 114.

3 Sealsamas, 64.

4 Sealsamas, 50.

Kumu näitus „Õed Meid.

Avangard ja argielu“ Eesti Kunstimuuseumis on kuni augusti lõpuni avatud näitus „Õed Meid. Avangard ja argielu“. Kuraator Kai Stahli sõnul ühendab kolme õe loomingut huumor. Selles võib näitusekülastaja ise veenduda: julged ja üleannetud vaatenurgad argielu eri aspektidele ning enesekindel ja paiguti üle võlli eneseiroonia iseloomustab õdede käekirja.

Natalie Mei loomingus olulisel kohal olev jalgpall on saanud oma seina, tõsi, paar jalgpallikarikatuuri leiab ka naabruses olevalt pinnalt. Sealjuures pole väljas Mei kogu jalgpalli kujutav looming.

Arnold Pihlaku raamatuna ilmunud päeviku esikaanel on mees poosis, mida Natalie Mei oma jalgpallureid kujutavatel piltidel kasutab.

Teisal kleebib ta kirjale oma ja Pihla­ ku foto.5 Üle võlli on aga järgmised read: „Tahtsin Pihlunni paluda ööseks oma poole, et ei oleks nii õudne üksi olla, aga pikema mõtlemise järele tulin otsusele, et siis peaks ka gollkipperi (väravavahi), mõne Tipneri6 kah paluma, see aga läheks kulukaks.“ Seal­ juures on Mei lisanud joonealuse selgituse Tipneri kutsumise kohta: „Pihlak on meie paremaid forvarde, ei jäta kunagi väravaid „neit[si]likuks (Spordilehe stiil).“7 Ja viimaks: „Pihlun hakkas, ei tea miks, pahasti mängima, sellel suvel ei saanud kordki hääd kriitikat, ei tea kas maksab enam tast huvitatud olla, kuigi tal on rikka­ lik muskulatuur?“8 Igal juhul oli Natalie Mei jalgpalli kuju­ tades kunstiväljal eespool oma aja meestestki.

5 Sealsamas, 87.

6 Evald Tipner oli kahe maailmasõja vahel Eesti parim väravavaht ja populaarseim jalgpallur, kes 1937. aasta parima sportlase valimisel oli maletaja Paul Kerese järel teine. Praegu on Eesti jalgpalli karikavõistlused Evald Tipneri nimelised. (Autor) 7 „Neiud kui Lutsud“. Koostanud Mari Õunapuu, Kristi Metste, Kai Stahl, Kanni Labi. EKM Teaduskirjastus, Tartu 2025, 115.

8 Sealsamas, 123.

2025 JUULI JALKA

49

PERSOON

Kerdu Lenear

treenib naistekoondislaste mõttemusklit Aprillikuises koondiseaknas liitus Eesti naiste jalgpallikoondisega mentaalse soorituse treener Kerdu Lenear. Nagu ta ise ütleb, suudab aastaid profispordi juures olnud Lenear sportlastele toeks olla mõttemuskli tugevdamisel.

Tekst: Miko Pärn

L

enear (neiupõlvenimega Arbet) elab ja hin­ kümme aastat rahvuskoondise esindamist. Kõi­ gab sporti. Ka terve ta pere on profitasemel ge värskemalt on tal aga meeles viimane hooaeg ühel või teisel alal tegutsenud – vend Gregor Raplas. Selleks ajaks oli ta juba ka kahe lapse ema. mängis Eesti korvpallikoondises, isa Sven mängis Naiskonnaga suudeti Balti liigas võita ajalooline käsipalli ning ema Anu on veteranide vanuseklas­ hõbemedal. sis suisa korvpalli maailmameistriks tulnud! Le­ near tegeles nipet-näpet ka teiste spordialadega, „Kes ma peale korvpalli olen?“ kuid vaid korvpalliga tõsisemalt. Põrgatamisega Ühel hetkel tuli palliplatsitegemistele aga joon paralleelselt laulis, kuid ühel hetkel tuli sellest alla tõmmata. Tuli endale selgeks teha, mis temas korvpalli tõttu loobuda. peale korvpalli on. Tennessee vastu mängimisele Juba gümnaasiumis mängis Lenear aasta tagasi mõeldes tõdeb ta, et tundis ebakindlust. ühendriikides korvpalli. Seejärel tuli Maarjamaale Kõrgetasemeline mäng, saal rahvast puupüsti täis tagasi, lõpetas keskkooli, võttis pagasi ja meeletu pinge. „Mul oli hirm väljakul pikemaks minekuks kaasa, et teisel pool palli saada, sest hirm eksida oli nii suur,“ Atlanti korvpalli mängides omandada räägib Lenear. Kõike, mida ta praegu ülikooliharidus. õpetab, koges ta ise platsil. Mängijana Üks Leneari elu huvitavamaid seiku tundis ta kõvasti puudust just sellisest on Auburni ülikoolis tudeerimise ajast, inimesest, kes vaimset poolt treenida „Viskan või löön mööda, kui ta läks seal ligi 10 000pealise pub­ oskaks. kaotan palli ära. See liku ees vastamisi Tennessee ülikooliga, „Kogu su mugavustsoon on profi­ takistab meil teatud samme spordis. Sa oled pikki aastaid teinud kus ka kurikuulus treener Pat Summitt astumast.“ (naiste NCAAs kaheksa korda meistriks seda kõike, sa oled siin endale nime tulnud treener) vägesid juhatas. teinud ja ennast tõestanud. Ja siis tekib Auburnis mängimise ajal kohtus ta ka ühe oma see küsimus, et mis siis järgmisena. Mis ma nüüd iidoliga. Charles Barkley, kes on juhtumisi sama tegema hakkan?“ mõtles Lenear peale karjääri lõ­ ülikooli vilistlane, pidas neile seal motivatsiooni­ petamist. kõne. „Kandsin aastaid ta NBA-kaarti rahakotis ja Ta leidis viisi, kuidas end spordiga siduda. Es­ järgmisel hetkel, aastaid-aastaid hiljem, oli mul malt töötas ta korvpalliliidus, kuid ka seal tundis au temaga päriselt kohtuda,“ selgitab Lenear. ta end olevat liiga harjumuspärases keskkonnas.

Leneari teine iidol, kellega ta ka Adidase tänava­ Aga kõik mõtted, kogemused ja küsimused viisid korvpalliturniiri raames palliplatsil vastamisi läks, Leneari küsimuseni – kuidas oleks võimalik mõt­ on legendaarne Kobe Bryant. Lenear oli üks neist lemist treenida? „Kui ma oma esimese ettevõttega õnnelikest, kes sai tema vastu sõumängul palli alustasin, sain lõpuks aru, kui võimas mõtteviisi loopida. Bryant ja ta mamba mentality inspireeri­ treenimine on ja kui kaugele seda tehes jõuda võib.“ sid Leneari mõttemusklitreeninguid jagama.

Kui ta Bryantiga aastaid tagasi palliplatsil vas­ Korvpallikarjääri saavutustest toob ta välja veel tamisi läks, ei vaadanud ta tema poole nii nagu

50 JALKA JUULI 2025

PERSOON praegu. Toona nägi ta temas kedagi, kes oli oma ala spetsialist, nüüd näeb ka midagi muud – ta ei üritanud ainult korvpallis olla parim iseenda versioon, vaid kõikjal ja kõi­ ges, mida ta tegi. See on miski, mida Lenear ka nüüd ise õpetab. „Self-to-self for progress, self-to-others for possibilities, ehk et teised annavad sulle selle võimaluse, mida on võimalik saavutada, aga ennast iseenda­ ga võrreldes näed sa tegelikult, kui palju sa päriselt arenenud oled.“

Sportlaste mured ja edulood

Kerdu Lenear naistekoondise juures. Foto: Marleen Mälk

„Viskan või löön mööda, kaotan palli ära. See takistab meil teatud samme astumast,“ rää­ gib Lenear. Üks peamisi probleeme, mida ta sportlaste puhul täheldab, on enesetakistus, mis ongi tingitud just hirmust ja kartusest ebaõnnestuda. „Sa tahad vältida piinlikkust või ebameeldivat emotsiooni, mis kaasneb sellega, kui eksid,“ möönab ta. Eneseta­ kistus on nähtus, kus inimene hakkab end alateadlikult kaitsma selle eest, et neid piin­ likke ebaõnnestumisest tingitud emotsioone tundma ei peaks.

Teine selline probleem on edukartus.

Selle peamine ilming on hirm tundmatuse ees. See tähendab, et kui sportlasel on min­ gisugused eesmärgid – hea lepingu peale mängimine, uuele tasemele jõudmine –, siis hakatakse kartma seda, kuhu veel isegi jõu­ tud pole, seda, mis ees ootab. Kuna sellest ei olda teadlik, hakatakse põhjuseid leidma ja vabandusi tooma, et see, kus praegu ollakse, on juba piisav.

Leneari missioon ongi eelkõige sportlasi aidata – mitte ainult sportlikes sooritustes, vaid ka leida seda, kes nad väljaspool spor­ ti on. Kui Lenear oma järgmise kutsumuse leidis, õppis ta põhjalikult nii tippsportlaste kui ka ettevõttejuhtide enesetakistuste mõju kohta ning kuidas aidata inimestel ja mees­ kondadel sellest üle saada.

Lisaks Eesti jalgpallinaiskonnale on Le­ near tegelenud peamiselt korvpalluritega – nimekamatest Artur Konontšuk ja Hugo Toom, samuti endine Eesti korvpallikoondise peatreener Jukka Toijala. Peale selle on Le­ neariga koostööd teinud näiteks võrkpallur Robert Täht ja selleks ajaks karjääri lõpe­ tanud olümpiavõitja Gerd Kanter. Kanter leidis, et protsess õpetas ta segajaid blo­ keerima ja lõppeesmärkidele keskenduma.

Toijala tulemus oli parem keskendumisvõi­ me pingelistes olukordades. Konontšuk, kes mängib Saksa kõrgliigas, suutis end mängu vaheajal emotsionaalsest madalseisust välja tuua. Esimese poolaja lõpuks oli tal koos neli, mängu lõpuks 30 punkti.

2025 JUULI JALKA

51

PERSOON

Leneari kaks maailma ühendusid! Maikuu viimasel päeval külastas naistekoondis meestekorvpalli meistrivõistluste finaalseeria otsustavat mängu, kus BC Kalev/Cramo võitu Tartu Ülikooli üle vaatas Tondirabas üle 4600 inimese. Lenear tagumises reas paremalt esimene.

Foto: Marleen Mälk

Pärast korvpalli hoopis jalgpall

Koostöö Lisette Tammikuga viis ta esmalt Flora naiskonna ja siis koondise juurde. Tammik arvas, et tervel naiskonnal võiks tema oskustest kasu olla.

Möödunud hooaja eduka koostöö tulemusel otsus­ tas koondise peatreener Aleksandra Ševoldajeva teha Lenearile ettepaneku ka koondise juures töö­ tada.

Lenear liitus naiskonnaga aprillikuu koondi­ seaknas. „Olin ringiga tagasi jõudnud selleni, kus ma tundsin, et ma peangi olema,“ tunnistab ta.

Esimesel kohtumisel rääkis ta naiskonnale, kuidas ta mängijana igat rolli on täitnud: noormängija, koondise põhimängija, lapsevanemast mängija ning vahetusmängija oma. Ta suudab suhestuda sellega, mida naiskond kogeb. „Mäletan, et olime enne mängu riietusruumis. Mõnus emotsioon oli, istusin seal, lihtsalt vaatasin ja nautisin seda hetke, koondise kapten Inna (Kiss-Zlidnis – toim.) tuli mu juurde ja ütles, et olen seda vist igatsenud. Ütlesin, et jah, olen tõesti.“ Lenear hingab koondisega samas rütmis – ta on igas trennis ja igal mängul kaasas. Tema töö peamine alustala on usaldus. Selle on ta män­ gijatega loonud. Järgmiseks tuli hakata pihta järjepideva treeninguga. Lenear andis mängi­ jatele konkreetsed tehnikad ning neid hakati nii individuaalselt kui ka üheskoos rakendama.

52 JALKA JUULI 2025

Sellele lisaks individuaalsed analüüsid ja vestlu­ sed. Oluline roll kõige selle juures on protsessi eesmärkide juures püsida. „Juhime seda, mis on meie kontrolli all. Meil on teatud pidepunktid ja signaalid, mis aitavad meil eksimustest välja tul­ la,“ selgitab Lenear.

Lenearil on koondislaste puhul peamine ees­ märk, et õpitud tehnikad kujuneksid automaatseks rutiiniks. Lisaks mõtleb ta väljakult kaugemale: õpitut saab kasutada ka teistes eluvaldkondades. „Kui nad ühel hetkel ei ole enam sportlased, siis needsamad tehnikad toetavad neid ka mujal. See on kõige suurem eesmärk, mille loodan neile siit kaasa anda.“

Ševoldajeva: naiskond nägi tema väärtust kiirelt Eesti naistekoondise peatreeneri Aleksandra Ševoldajeva sõnul on naiskonna senine koostöö Leneariga sujunud hästi. „Juba esimese koos veedetud nädala põhjal nägi koondis seda väärtust, mida Lenear oma rutiinide ja praktikatega kaasa toob.

See tagasiside tuli kogu naiskonnalt. Igaühel abipersonalist on oma kindel roll, nii ka Lenearil. Varem meil sellist inimest, kes kannaks hoolt vaimse poole treenimise eest, polnud. Paika on pandud eesmärgid, et üheskoos parima võimaliku soorituse poole püüelda.“

­

Kasutades sooduskoodi

JALKA15

saad kogu tellimuselt

soodustust -15%

­

­

AJALUGU

Iron Maideni mehed vaatavad platsi kõrvalt murelikult, kuidas Mart Poomi tohterdatakse. Foto: Arno Saar, Sõnumileht/Scanpix

25 aastat tagasi: Kadriorus kohtusid Flora ja Iron Maiden

Kadrioru staadion. FC Flora ja Iron Maiden. Heategevuslik jalgpallimäng. Aivar Pohlaku kübaratrikk ja Mart Poomi vigastus. Läheme ajas 25 aastat tagasi ja meenutame, mis juhtus 1. juulil 2000. aastal.

Tekst: Kris Ilves

54 JALKA JUULI 2025

AJALUGU

E

esti jalgpalliklubi ja Briti rokkbänd mängi­ deeriti ja hüüti. Kui tulime meie, siis oli väike sid omavahel jalgpalli. Tuntud inimesed olid vilekoor, aga kui viimasena tuli Mart Poom, siis jäl­ väljakul nii Flora kui ka Iron Maideni ridades le skandeeriti. Enamik oli Iron Maideni fännid, sest ja pealtvaatajaid Kadriorus umbes 2000. Kuidas kontserdipiletiga sai mängule tasuta. Kui õigesti selline kohtumine üldse aset leidis? Nagu ikka, mäletan, siis muidu oli pilet 25 krooni või natuke saavad paljud asjad alguse tutvuste kaudu. rohkem ja saime kokku 6000–7000 krooni, mis Flora toonane kommertsdirektor Raimo Nõu läks heategevuseks.“ meenutab, et Iron Maideni promootor mängis temaga koos amatöörliigas. „Ta tuli minu juurde Kõmperi söödud ja kokkumäng Pohlakuga sellise jutuga, et Iron Maiden tuleb Eestisse ja nad Kui Iron Maideni meeskond koosnes peamiselt bändiliikmetest ja taustajõududest, siis Flora tahavad jalgpalli mängida. Nemad oma vaimusil­ mas mõtlesid, et tuleb väike mäng. Ma helistasin meeskond pandi kokku klubi treeneritest, endis­ Aivar Pohlakule, kes ütles, et see on nii äge asi ja test mängijatest ja töötajatest. „Ma ei mäleta, kas teeme suure mängu,“ selgitab Nõu. me üldse protokolli tegime. Kui tegi­ Nii juhtuski. Iron Maiden mängis me, siis see oli paberkujul ja ilmselt on 1. juulil Kadrioru staadionil Floraga maandunud ajaloo prügikasti,“ märgib jalgpalli ja andis 2. juulil Tallinna laulu­ Nõu. väljakul kontserdi. Seejuures kontserdi Flora toona meediast läbi käinud Raimo Nõu: koosseisu kuulusid Mart Poom, Ivo algus viibis, sest bänd elas kaasa Hol­ „Lasime nad läbi ja päris landis Rotterdamis toimunud jalgpalli Lehtmets, Risto Kallaste, Tarmo Rüütli, EM-finaalile, kus Prantsusmaa alistas osavalt vedasid palli, tegid Marko Kuusik, Priit Reiska, Tiit Kõmper, lisaajal Itaalia.

Zaur Tšilingarašvili, Karel Voolaid, Aivar ka väga häid lööke, aga Tuleme tagasi Flora ja Iron Maide­ Pohlak, Andri Hõbemägi, Valdemaras me kõik unustasime ära, et Martinkenas, Otar Korgalidze, Viktor ni mängu juurde. Kohtumine toimus Martinkenas ei oska eesti Mets, Priit Adamson, Priit Tomingas, Kadriorus, sest A. Le Coq Arena ei ol­ Janno Kivisild, Erki Kesküla, Margus nud 2000. aastal valmis. „Kadriorus oli keelt. Ta ei saanud aru, et erinevatel andmetel 2000 inimest ja kui Luts, Raimo Nõu. tuleb auvärav lasta!“ niimoodi mõelda, siis see oli suurema Aivar Pohlakule meenuvad vaid ük­ publikuarvuga mäng kui enamik meistriliiga­ sikud mängijad, kes Flora ridades väljakul käisid. kohtumisi,“ lausub Nõu, kes mäletab eredalt, mis „Peale Mardi, Valdase, Tiidu ja Raimo ma rohkem eelnes mängu avavilele. platsilolijaid ei mäletagi,“ märgib Pohlak. „Esimesena tuli staadionihoonest välja Iron Pohlak oli siis 37aastane. Päev varem mängis ta Maiden ja kuna rahvas oli nende poolt, siis skan­ oma karjääri viimase mängu Eesti meistriliigas FC

Mart Poom on just löönud seisuks 4 : 0, kuid saanud selle järel vigastada. Murelikult vaatab olukorda pealt Aivar Pohlak (nr 10).

Foto: Arno Saar, Sõnumileht/Scanpix

2025 JUULI JALKA

55

AJALUGU

Väljakult ja staadionilt lahkus Poom küll omal jalal, kuid sealt otsejoones traumapunkti. 28aastase väravavahi tervist kontrollib koondise arst Gunnar Männik. Foto: Arno Saar, Sõnumileht/Scanpix

Kuressaare eest. „Juhtus nii, et päev enne sõu­ mängu olin Saaremaal esimesel poolajal platsil mängus FC Levadia vastu. Oli nii füüsiliselt kui mentaalselt raske mäng – lisaks võitlusele käis väljakul korralik kahepoolne verbaalne töötlus – ja ütlesin treener Jan Važinskile vaheajal, et tulen maha ja lõpetan sellel tasemel mängimise. Kus­ juures nii jäigi,“ meenutab ta.

Kui Kadriorus oleks välja antud mängu pari­ ma auhind, siis ilmselt oleks selle saanud Pohlak, kes säras 7 : 1 võidumängus Iron Maideni vastu kübaratrikiga. „See oli minu täiskasvanud jalg­ palluri aja ainuke mäng, kus olin väljakul koos Roman Ubakivi esimese põlvkonna legendaarse poolkaitsja Tiit Kõmperiga. Tiidu söödud ja kok­ kumäng temaga olid omaette elamuseks,“ märgib Pohlak, kes ise mäletab kolmest väravast kahte detailselt. „Esimene värav tuli nii, et Tiit viis mind nurga alt väravavahiga silmitsi, too tuli küll vastu, aga kontrollisin hästi palli ja pistsin selle tema külje alt ette nurka. Kolmandale väravale eelnesid sei­ nasöödud Tiidu ja Raimoga, pärast mida lõin palli 16-kasti joonelt putsaninaga postipõrkest väravas­ se,“ kirjeldab Pohlak.

56 JALKA JUULI 2025

Martinkenas ei lasknud auväravat lüüa

Flora seitsmest väravast ühe sai enda nimele Nõu, kes meenutab, et publikule see ei meeldinud. „Kui ma kogemata värava lõin ja endal oli jube mõnus tunne, siis pärast paar sõpra, kes olid staadionil, ütlesid, et rahvas vilistas. Mina seda ei märganud,“ naerab Nõu.

Lisaks Pohlakule (3 väravat) ja Nõule (1) te­ gid Flora eest skoori Korgalidze (1), Poom (1) ja Tomingas (1). Flora võitis esimese poolaja 2 : 0 ja juhtis teisel poolajal 7 : 0, kuni lõpuks jõudis sihile ka Iron Maiden, kui auvärava lõi Joe Lo­ vell. Kuidas see sündis? Nõu sõnul aitasid kõik florakad peale väravasuul olnud Martinkenase sellele kaasa. „Martinkenas tuli Mardi asemele väravasse ja minu meelest oli see Kallaste, kes hüüdis keskele ette, et laseme neil auvärava lüüa. Lasime nad läbi ja päris osavalt vedasid palli, tegid ka väga häid lööke, aga me kõik unustasime ära, et Martinke­ nas ei oska eesti keelt. Ta ei saanud aru, et tuleb auvärav lasta!“ räägib Nõu.

Ta lisab: „Oleg Timofejev oli kohtunik, kes ütles, et aeg on tegelikult täis, aga lasime neil ikkagi au­ värava lüüa. Minu arust nad lõid päris mitmendal

AJALUGU Männik jooksis väljakule ja turgutas mind. Siis oli selge, et on vaja minna traumapunkti.“ Poom pidi mõni päev hiljem Inglismaale tagasi lendama. „Ma ei mäleta, kas ma ei saanud pea­ treenerit kätte või ei julgenud talle helistada, aga Poom lõi värava ja sai vigastada sain füsioterapeudi kätte. Ta ei saanud algul aru, Martinkenas asendas teisel poolajal Poomi, kes et kuidas sain vigastada, kelle vastu ja kuidas see sai Flora neljandat väravat lüües vigastada. See on võimalik. Valu ja häbi oli koos.“ on ka peamine põhjus, miks seda kohtumist mä­ Lõpuks selgus, et vigastus kubemepiirkonnas letatakse isegi 2025. aastal ja ilmselt mäletatakse oli palju tõsisem kui näos. „Läksin tagasi Ing­ 2050. aastalgi. Poom on seda olukorda oma raa­ lismaale ja kohe alguses olid kehalised katsed. matus põhjalikult kirjeldanud. „Mulle väga valus Proovisin trenni teha ja tegin kõik katsed ära, aga õppetund,“ sõnas Poom, kes mängis sajandi alguses mäletan, et pärast joonejooksu sülitasin ja kusin Derby County ridades Inglismaa Premier League’is. verd. Siis läksime Hispaaniasse laagris­ Poom meenutab juhtunut uuesti: se ja proovisin kõiki asju kaasa teha, aga „Mind valiti kevadel Derby County aasta valud olid nii suured ja lendasin poole mängijaks ja ma olin väga motiveeritud laagri pealt tagasi Inglismaale, kus läksin – tahtsin minna väga heas vormis tagasi operatsioonile.“ ja ladusime koos kergejõustikutreeneri Poom jättis enda sõnul üks nädal Mart Poom: Jaanus Veskega väga kõva põhja alla. Siis või kaks ettevalmistusest vahele, aga sain kutse ja andsin nõusoleku, sest olin „Mängisin terve hooaja kuulus Premier League’i avavoorus halb ei ütleja. Minu arust oli see heate­ kriketikaitsmetega, Southamptoni vastu Derby County alg­ gevuseks, tundus õige ja äge asi, aga ebamugav ja valus, andis koosseisu ja sai samal hooajal lõpuks lõpuks olid valusad tagajärjed. kirja 33 liigamängu. „Mängisin terve tunda, aga sai mängida.“ Ma mäletan, et mõnus oli mängida ja hooaja kriketikaitsmetega, ebamugav ja olin väga heas vormis. Mängisime asja­ valus, andis tunda, aga sai mängida.“ armastajate vastu ja tempo ei olnud liiga kõrge.

Derby County peatreener Jim Smith oli Poomi Mul hakkas igav. Panin spurtidega üles rünnakule peale maruvihane ja määras eestlasele isegi trahvi, appi ja mängisin väga kõrgel. Teisel poolajal läksin Mart Poom aga Poom ei pidanud seda maksma, sest tegi sü­ rünnakule kaasa ja tuli Kõmperi kõrge tsenderdus koos Derby gisel neli nullimängu järjest. Flora ja Iron Maideni – hüppasin üles ja lõin palli peaga väravasse, aga County peatreeneri Jim mängu on Poomiga seoses hiljem isegi BBC meele­ kui mina maandusin, siis nende väravavaht alles Smithiga 2001. lahutussaates „A Question of Sport“ meenutatud. hüppas üles. Sain tema põlvega kubemepiirkon­ aastal Eestis. „Saates küsiti: mis neil on ühist? Seal oli minu ja da ja rusikaga sarnaluu pihta, korraks võttis pildi Foto: Toomas Huik, Iron Maideni pilt,“ muigab Poom.

Postimees/Scanpix eest ära. Mängul olnud Eesti koondise arst Gunnar lisaminutil palli ristnurka ja Martinkenas lihtsalt ei suutnud seda ära võtta – meisterlik löök. Seni­ maani võttis Martinkenas kõik löögid ära.“

2025 JUULI JALKA

57

EESTI MOLDOVA A. LE COQ ARENA

14. OKTOOBER FESTIVALIALA

17.00

AVAVILE

19.00

MATTIAS

KÄIT

POOLKAITSJA

KLÕPSUD

Tähed tagasi kodus Juunikuise koondisepausi eelne A. Le Coq Premium liiga voor on tavapäraselt üks peamisi kohti, kus tribüünil saab näha pallureid, kes muidu pallivad hoopis kaugemal. Selleks ajaks on ju sügisest kevadeni mängivates välismaa liigades hooaeg läbi ning paljud väliseestlased kasutavad võimalust kodumaale põigata. Aga tuleb välja, et mitte ainult eestlased!

Kardetud ründepaar taas Hiiul! Nõmme Kalju ja Paide Linnameeskonna kohtumist tuli Hiiule vaatama veel eelmisel hooajalgi Kalju ridades Premium liiga vastaseid kollitanud ründepaar Alex Matthias Tamm – Promise David. Kui Tamm tuli värskelt Ljubljana Olimpijaga Sloveenia meistriks, siis David krooniti Saint-Gilloise’i Unioni meeskonnaga Belgia tšempioniks ning kuuldavasti on tema turuväärtus tõusnud mitmekümne miljoni euroni. Foto: Anna Andreas 2025 JUULI JALKA

59

KLÕPSUD

Selsamal Kalju–Paide mängul oli kohal veel üks Premium liiga eelmise hooaja täht: endisi tiimikaaslasi külastas talvel Paidest otse Bundesliga klubisse St. Pauli siirdunud Abdoulie Ceesay (nokatsiga). Pildil veel ports Paide aafriklasi: helesinise pusaga Pa Assan Corr, tema vasakul käel Abdourahman Badamosi. Esireas on Muhammed Suso ja Mouhamed Gueye, pildi paremas ääres lehvitavad Andrei Veis ja Pa Abdou Cham. Tagareas vasakul Paidega vahepeal treeninud Mustapha Jah. Foto: Liisi Troska

Sentimeetrite mäng! Eesti meestekoondis oli kodumängus Norra vastu kaks korda väga lähedal viigiväravale, kui tabasime posti ja latti. Selles olukorras on Maksim Paskotši kauglöök võtnud Rauno Sappinenist rikošeti ja põrkab kohe vastu posti. Norra väravavaht Ørjan Nyland ei suuda õigel ajal reageerida, kuid tema õnneks põrkab pall postist tagasi väljakule, mitte väravasse. Foto: Liisi Troska

Kehamäng või tantsuliigutused? Osalised Iisraeli koondislane Maayan Ben Israel ja Eesti koondislane Karola Purgats. Foto: Liisi Troska

Väravalöömisega kaasnev adrenaliinisurakas ja emotsioonilaeng on jalgpalli üks vägevamaid koostisosasid. Siin demonstreerib seda äsja Paide Linnameeskonnale värava löönud Narva Transi keskkaitsja Šalva Burjanadze.

Foto: Liisi Troska

60 JALKA JUULI 2025

KLÕPSUD

Vibu vinna ja nool teele! Kristina Teern on hetk tagasi löönud Eesti naistekoondise võõrsil Bulgaaria vastu 1 : 0 juhtima. Foto: Marleen Mälk

Mis siis Londonis toimub? Eesti–Norra mängu järel arutasid asja meeskondade kaptenid Martin Ødegaard ja Karl Jakob Hein – mõlemad Arsenali mängumehed, kuid Hein veetis lõppenud hooaja Hispaanias Real Valladolidis laenul. Foto: Liisi Troska

Nõmme Kalju fännid avaldasid meeskonna karikavõiduni juhtinud peatreenerile Nikita Andrejevile omapärasel moel tunnustust, püstitades temast Hiiu staadionihoone katusele kuju. Just sealt jälgis Andrejev meeskonna mängu siis, kui oli punase kaardi tõttu juhendamiskeelu all. Foto: Liisi Troska

Huhh! Esimesed suviselt palavad ilmad võtavad mängijatel keele vestile. Foto: Katariina Peetson

Kommentaatori suurim abimees on hea ettevalmistus! ERRi kommentaatori Kristjan Kalkuni märkmed Flora–Paide mänguks.

Foto: Katariina Peetson

2025 JUULI JALKA

61

10 AASTAT TAGASI

830

2:1

3810

eurot kogus Jõgeva Wolvesi meeskond ühisrahastusplatvormil Stardipaik, et tasuda IV liiga 960 euro suurune osalustasu.

võit Venemaa üle 2002. aastal oli Jalka hinnangul Eesti koondise ajaloo kõige olulisem koondisemäng.

eurot kogus jalgpalliliit karikafinaali päeval toimunud heategevuslikul oksjonil, mille tulu annetati SOS Lastekülale.

Pelmeenidest, lisatrennist ja untsu läinud üleminekust

2

015. aasta juulikuu Jalka kaa­ nestaar oli FC Levadia värava­ vaht Sergei Pareiko, kes vastas Jalka lugejate küsimustele. Karjääri viimast profihooaega mänginud vä­ ravavaht rääkis muu hulgas, et kar­ jääri lõpu järel jääb ta ilmselt kõige rohkem igatsema mängueelseid päevi ja selle rutiine, samuti avaldas ta, et Eestis on tema lemmikartist Kuldne Trio. „Kui olin veel noor, siis oli 4–5 lugu, mis olid kogu aeg meeles, mäletan neid päris hästi.

Ott Leplandi „Kuula“ mängis mul autos päris palju ja viimane Eurovi­ siooni laul (Elina Borni ja Stig Rästa „Goodbye to Yesterday“ – toim.) oli super. Mõtlesin, et jõuab kolme hulka, aga kahjuks ei jõudnud. Sel­ line tore ja romantiline lugu, mis näitab, et Eestis on talente, kes võivad vabalt Euroopas konkurent­ si pakkuda. Jätkake samamoodi!“ rääkis Pareiko.

Siim Kera kirjutas oma kolumnis klubi­ jalgpalli pidupäeva publikust, kiites Paide ja Kalju mängu vaatama tulnud 2441 inimest, aga tõdedes samal ajal, et tervikuna ei suut­ nud pidupäev rahvast kõnetada. „Kella ühest alanud jalgpalliturul minu silmad suurt tungi ei kohanud, kuigi meeldiva õhkkonna keskel saadi krõbiseva vastutasuks nii vutiraama­ tuid, salle kui särke. Pärast meestefinaali toimunud heategevuslikul oksjonil viibis silma järgi aga 50–60 inimest. Veidi vähe.

Klubijalgpalli pidupäev on küll uhke nimi, aga kahjuks või õnneks läheb suurem osa aurust ja tähelepanust siiski Evald Tipneri karikafinaalile,“ möönis Kera.

Väikeses intervjuus rääkis välismaalt Viljandi Tulevikku naasnud ja ründajana Premium liigas väga hea väravasoone leidnud Joonas Tamm, et teeb kõvasti individuaalset tööd, et paremaks saa­ da – kui võistkond harjutab neli korda nädalas, siis tema lisab sellele kõvasti individuaalset treeningut. „Hommikuti harjutan lööki ja igasuguseid väike­ seid asju, iga päev teen midagi. Kui teed sama palju trenni kui teised, siis kuidas neist paremaks saad?“

62 JALKA JUULI 2025

Üheksakümnendatel 17 korda Eesti koondist esindanud kesk­ kaitsja Raivo Nõmmik (pildil) meenutas tänapäevases mõt­ tes uskumatut seika, mis tema karjääris sisuliselt murdepunk­ tiks osutus – 1998. aasta alguses tekkis tal FC Flora mängijana või­ malus Soome kõrgliigaklubi MyPa juurde proovima minna. „Vorm oli väga hea, treeningud Küprosel ka­ hel järjestikusel aastal ideaalsetes tingimustes olid oma positiivse jälje jätnud. Mängisin MyPa eest kaks mängu Soome kõrgliigas põ­ hikoosseisus, mis nii tulemuste mõttes kui individuaalse soorituse poolest läksid hästi. Mänedžer ja peatreener jäid rahule ning soo­ visid mind meeskonda. Hakkasin Soome kolimise mõttega end juba harjutama, kui selgus, et Floraga kokkulepet siiski ei saavutatud.

Kui oleksin olnud sel hetkel päde­ vam mänguvälistes asjades, oluliselt enesekindlam ja nõudnud oma karjääri hu­ vides välismaale siirdumist, siis kes teab, kuidas kõik oleks läinud?“ Jalka uuris ka seda, mida jalgpallurid söövad, kui neil kõht tühjaks läheb, kui teadlikult nad toituvad ja mis saab siis, kui neil tekib isu patustada. Alo Bärengrub tõi nendest toitudest, mis jalgpalluri menüüs­ se justkui kuuluma ei peaks, välja, et talle meeldib suvel šašlõkki grillida; Anastassia Morkovkina tegi kodus ise pelmeene ning Rauno Sappinen pidas oma suurimaks nõr­ kuseks pitsat.

Mängijaks luubi all oli Viljandi Tuleviku noor keskkaitsja Gerdo Juhkam, postritel olid Eesti karikavõitjad Pärnu JK ja Nõmme Kalju, Meistrite liiga võitja FC Barcelona ja Euroopa liiga võitja Sevilla.

Loe Jalka vanu numbreid aadressil www.issuu.com/jalka!

PANE END PROOVILE!

Pane end proovile!

Foto: Katariina Peetson

„Pane end proovile!“ pakub Jalka lugejatele igakuiselt pisut nuputamist – nii viktoriiniküsimuste vormis kui küsimustega reeglite tundmise kohta. Mitu õiget vastust kaheksa küsimuse peale kokku saad?

Mälumäng 1. 2012. aastal osalesid Sergei Pareiko ja Sergei Terehhov omapärases reklaamvideos, kus nad söögilaua taga teineteisele pingsalt silma vaatasid, seejärel kahvlid kätte haarasid ja kuulutasid: „Sööme ära!“ Mida reklaamiti?

3. Septembris Eestiga kohtuva Itaalia koondise uueks peatreeneriks määrati mängijana koondist 73 korral esindanud ning nendega 2006. aastal maailmameistriks tulnud Gennaro Gattuso.

Millist klubi Gattuso viimati (hooajal 2024–25) juhendas? See klubi loositi 2015. aasta suvel Euroopa liiga eelringis kokku Sillamäe Kaleviga – kodus suutis Sillamäe nendega viiki mängida, võõrsil kaotati 2 : 6. Tegu on oma riigi üheksakordse meistriga, mis pärineb suvituslinnast, kuhu saab Tallinnast otselennuga reisida.

4. Hiljuti sai Premium liiga mängijatest koondisekutse ka Narva Transi ründaja Landry Kaboré, kes debüteeris Burkina Faso koondises. Millise riigi eest mängis aga Daniel Evuy, kellest sai 2013. aastal Tallinna Kalevi mängijana esimene Premium liiga pallur, kes samal ajal mõne Aafrika koondise eest pallinud? 2009. aastal pidas just selle riigi koondise vastu oma lahkumismängu Martin Reim.

5. Tegu on Eesti kõige levinuma metsatüübiga, mis moodustab meie metsade kogupindalast ligi neljandiku. Seal on levinumad männikud, kuusikud ja kaasikud. Eestis on see metsatüüp levinud eelkõige Kagu- ja Lõuna-Eestis. Vastuseks kõlbab ka Eesti jalgpalluri perekonnanimi.

Sina oled kohtunik 1. Mängija libastub karistuslööki lüües ning puudutab palli, mis liigub pool meetrit edasi. Lööja märkab, et palli poole on tulemas vastasvõistkonna mängija, ning lööb palli uuesti oma värava poole selliselt, et see läheb väravasse. Milline on sinu otsus? a) värav loeb b) nurgalöök vastasvõistkonnale c) vabalöök vastasvõistkonnale palli teistkordse puudutamise kohalt d) vabalöök vastasvõistkonnale palli teistkordse puudutamise kohalt, kollane kaart karistuslöögi lööjale 2. Mängija söödab tagasi oma väravavahile, kes lööb palli jalaga.

Tugeva tuule tõttu ebaõnnestub löök aga selliselt, et see lendab värava poole ja väravavaht püüab selle enne väravasse minemist kinni. Sinu otsus? a) mäng jätkub b) penalti ja punane kaart c) penalti d) vabalöök 3. Võistkond taasalustab mängu vabalöögiga. Sa ei jõua vabalöögi märgiks veel kätt tõsta ning pall lüüakse otse värava peale.

Väravavaht proovib pealelööki tõrjuda, puudutab seda tehes palli ning pall läheb väravasse. Sinu otsus? a) värav loeb b) värav ei loe, vabalöök läheb kordamisele c) värav ei loe, jätkatakse väravaesise lahtilöögiga Vastused 1. Õige on variant c – reegel 13 sätestab, et kui pall on mängus ja lööja puudutab palli uuesti enne, kui pall on puutunud mõnda teist mängijat, määratakse vastasvõistkonnale vabalöök.

2. Õige on variant a – reegli 12 järgi ei määrata vabalööki tagasisöödu kätte võtmise puhul siis, kui väravavaht on selgelt palli löönud või üritanud palli mängu lüüa pärast seda, kui võistkonnakaaslane on talle selle tahtlikult jalaga löönud.

3. Õige on variant b – reegli 13 järgi tuleb vabalööki korrata, kui kohtunik pole tõstnud vabalöögi märgiks kätt ja pall lüüakse otse väravasse. Esialgne vabalöök ei kaota kohtuniku eksimuse tõttu kehtivust. Ausa mängu vaimus tuleb vabalööki korrata isegi juhul, kui väravavaht palli enne väravasse jõudmist puudutas – tõrjuti vaid sellepärast, et kohtunik polnud kätt tõstnud.

2. Selle Eesti jalgpalliklubi nimi ühtib ühe Tallinna vanalinna kuulsa tänavaga. Tänava otsast klubi koduväljakuni jalutamine võtaks mõõdukas tempos aega pisut alla kolme tunni. Milline klubi see on?

2025 JUULI JALKA

63

2.

3.

4.

5.

Vastused 1. Puu- ja köögivilju. Tervise arengu instituudi reklaamikampaania tuletas meelde, et päevas tuleb süüa vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilju.

Harju JK Laagri (Harju tänav) Spliti Hajduk Ekvatoriaal-Guinea Palumets

LISAAEG Juulikuu sünnipäevad 1.07 Katrin Kaarna 1.07 Mait Nõmme 2.07 Elari Valmas 3.07 Sören Kaldma 4.07 Karel Voolaid 4.07 Karel Kübar 5.07 Mairon Pihor 5.07 Kristjan Kask 7.07 Raiko Mutle 7.07 Miina Kallas 7.07 Frank Liivak 7.07 Getriin Strigin 7.07 Laur Nurkse 8.07 Urmas Rooba 8.07 Erik Sorga 9.07 Ave Pajo 10.07 Ando Hausenberg 10.07 Mattias Traublum 11.07 Raio Piiroja 12.07 Vladimir Karev 12.07 Hannaliis Jaadla 14.07 Ott Meerits 14.07 Viktor Plotnikov 14.07 Rocco Robert Shein 15.07 Ain Tammus 15.07 Silja Goroško 18.07 Igor Orlov 18.07 Priit Penu 19.07 Peeter Lelov 20.07 Maksim Gussev 20.07 Sten Ütsmüts 21.07 Mati Lember 21.07 Kirill Nesterov 22.07 Zaur Tšilingarašvili 22.07 Neeme Neemlaid 23.07 Katrin Osi 23.07 Alen Stepanjan 23.07 Triinu Esken 24.07 Urmas Kaljend 24.07 Ilja Monakov 24.07 Alex Matthias Tamm 26.07 Timo Lomp 26.07 Sandra Liir 28.07 Varje Paat 28.07 Carmen Kaidi Jõeleht 28.07 Voiteh Karnatsevitš 29.07 Jaanus Veensalu 29.07 Hannes Reinvald 29.07 Jaanus Sirel 30.07 Jaan Roos 30.07 Allan Soomets 30.07 Anastasia Dodeltseva 31.07 Urmas Hepner 31.07 Carl Tubarik 31.07 Siim Valtna

64 JALKA JUULI 2025

45 42 37 29 48 31 35 26 41 36 29 29 33 47 26 41 38 32 46 73 39 43 36 22 56 31 67 55 75 31 31 40 36 58 40 46 34 33 61 37 24 37 22 47 26 25 61 54 50 46 44 28 61 44 38

Karikatuur: Meelis Naudi

Soome kutsus kogemata koondisesse 51aastase mängija Soome naistekoondis ületas juuni alguses omapärasel moel uudisekünnise: nimelt tegi nende koondise mänedžer Outi Saarinen kentsaka apsaka, kui valis Rahvuste liiga mänguks Serbiaga mängupäeva koosseisu kogemata 23aastase kaitsja Nanne Ruuskaneni asemel ammu tipptasemel mängimise lõpetanud 51aastase Stina Ruuskaneni.

Sama perekonnanimega mängijad ei ole omavahel sugulased. Kuna apsakat ei avastatud enne võistkonna ülesandmise tähtaega, pidigi Nanne Ruuskanen mängust kõrvale jääma. Stina Ruuskanen mängis Soome koondises kokku kaks mängu ja seda 29 aastat tagasi. „Olen kindlasti valmis, kui kutse tuleb! Just eile mängisin ühes rahvaliigamängus, nii et olen vormis,“ naeris Stina Ruuskanen Ilta-Sanomatega vesteldes.

Saarinen palus eksimuse tõttu mõistagi vabandust. „Nanne oli loomulikult pettunud, kuid võttis uudise asjaolusid arvestades hästi vastu. Palun eksimuse pärast vabandust.“ Kohtumine Serbiaga lõppes 1 : 1 viigiga, mis tagas Soomele pääsu A-liiga playoff’i.

TIITLIVÖÖ Tiitlivöö ringiga tagasi Kalju käes Õhus oli võimalus, et viiendat korda Eesti jalgpalli tiitlivöö enam kui 30aastase ajaloo jooksul vahetab vöö omanikku penaltiseeria abil: Tipneri karikafinaal Kalju ja Levadia vahel otsustati penaltiseerias, kuid vöö senine omanik Nõmme Kalju osutus seal võitjaks. Sellele järgnenud mõne nädala jooksul andsid nad tiitlivöö käest, kuid võitsid selle peagi endale tagasi: karikafinaalile järgnenud liigamängus kaotati Paide Linnameeskonnale, kes omakorda selle järgmises liigamängus Narva Transile loovutas. Transi pidu kestis aga täpselt koondisepausi jagu, sest sellele järgnenud Premium liiga mängus kaotati omakorda Kaljule, mis tähendas, et nõmmekad said tiitlivöö endale ringiga tagasi.

Järgmine mäng tiitlivöö peale (trükkimineku hetkel): 21. juuni, Tallinna FCI Levadia – Nõmme Kalju FC 2022. aasta detsembris tutvustas Jalka Eesti jalgpalli tiitlivöö kontseptsiooni: alates 1992. aasta esimesest meistriliigamängust peetavat arvestust, kus tiitlivöö läheb selle meeskonna kätte, kes on suutnud ametlikus mängus seni seda hoidnud tiimi alistada. Jalka hoiab hooaja jooksul igakuiselt tiitlivöö käekäigul silma peal.

LISAAEG RUBRIIK

AIVAR POHLAK JÄTKAB

Foto: Lembit Peegel

VANA FOTO

jalgpallijuhina Jalgpalliliidu üldkogu valis järgmiseks neljaks aastaks alaliidu presidendina jätkama Aivar Pohlaku, kes alistas pingelises ja avalikkust haaranud duellis Ragnar Klavani kandidatuuri.

Sel fotol on 34aastane Pohlak 1997. aastal FC Flora vihmavarju all Flora mängu jälgimas ning samal ajal tollase mobiiltelefoni abil kellegagi suhtlemas. Tänapäevase nutitelefoni kõrval kasutas Pohlak veel mõni aasta tagasi üsna algelist Nokia telefoni, millega oli mugav ekraani vaatamata sõnumeid trükkida.

LHV edetabel Maikuu esikakskümmend tehingute summa põhiselt (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis): 1. (1.) Tallinna FC Flora 2. (2.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 3. (5.) Nõmme Kalju FC 4. (3.) FC Elva 5. (4.) JK Tallinna Kalev 6. (8.) Paide Linnameeskond 7. (7.) FC Nõmme United 8. (6.) Pärnu JK Vaprus 9. (9.) Viljandi JK Tulevik 10. (10.) JK Tabasalu 11. (14.) FC Kuressaare 12. (11.) Viimsi JK 13. (13.) Raplamaa JK 14. (17.) Tallinna FCI Levadia 15. (15.) Põhja-Tallinna JK Volta 16. (12.) FC Tallinn 17. (–) Saku Sporting 18. (–) JK Welco 19. (20.) FC Kose 20. (16.) Rakvere JK Tarvas LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

2025 JUULI JALKA

65

RISTSÕNA

Juunikuu ristsõna õige vastus oli „joogipudeli“. Õige vastuse eest võitis Eesti koondise nokkmütsi Jaanika Niit. Võitjaga võtame ühendust.

Juulikuu ristsõna õigeid vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee 18. juuliks. Õigesti vastanute vahel loosime välja Eesti koondise nokkmütsi.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66 JALKA JUULI 2025

Tooted saadaval: