Premium liiga

Millega tegelesid Premium liiga pallurid karantiiniajal?

Individuaalse trenniga, muidugi. Aga millega veel? Võtsime nööbist kinni neljal Premium liiga palluril, et sellest natuke aimu saada.

Tekst: Raul Ojassaar

Tuleb välja, et meie vutimehed olid peaaegu eranditult Michael Jordanist värskelt tehtud dokumentaalsarja lummuses, samuti pühendati palju aega lähedastele ja tegeleti usinalt eneserefleksiooni ja oma vaimse poolega.

Esitasime kõigile mängijatele viis samasugust küsimust:     

Mida jalgpalli juures kõige rohkem igatsesid? Kuidas eriolukorra ajal individuaalsete treeningute kõrvalt jäänud vaba aega sisustasid? Kas said karantiiniajal teha midagi, mida olid seni edasi lükanud või milleks seni ei olnud aega leidnud? Kas õppisid enda kohta eriolukorra ajal ka midagi uut? Filmi-, sarja- või raamatusoovitus (eelistatult midagi, mida vaatasid-lugesid viimase paari kuu jooksul).

Magnus Karofeld FC Kuressaare väravavaht  Ma arvan, et nagu Foto: Jana Pipar jalgpalluritele ikka kombeks, siis sellist sportlikku võitlust ja emotsiooni, mida jalgpall kaasa toob, kõik need trennid ja mängud. Rahva ees mängimine, punktid, mille pärast võidelda…  Alati tuli olla loov ja leida midagi, mida teha saaks. Käisin aeg-ajalt rabas või leidsin mõne muu laheda tegevuse, liikumist oli palju. Proovisin võimalikult vähe kodus istuda, vaid vabas õhus ringi liikuda – mõistagi mitte seal, kus palju teisi inimesi oli. Rohkelt sai aega veeta perekonna keskel ja linnast üldse eemal olla – kui vähegi võimalik, siis olin linnast eemal.  Telesarju sai kõvasti vaadatud! Palju sai tennisepallidega tegeletud – lisaks reaktsiooni- ja koordinatsiooniharjutuste tegemisele sain lõpuks ka žongleerimise käppa.  Palju sai tagantjärele mängudele mõeldud. Kui plaan on iga päev areneda, siis panin rõhku sellele, mis võiks veel parem olla. Kui mängida ei saa, siis vaadata mitte tehnilist, aga just vaimset poolt, mida mängides ehk nii palju näha ei ole, aga mis endale on väga selge. Emotsionaalse poole pealt sai tööd kõvasti rügatud – ennast õpetatud ja ennast tundma õpitud.

Foto: Jana Pipar  Sarjadest-filmidest soovitan kindlasti „The Last Dance’i“, mis räägib Michael Jordani karjäärist. See on vähemalt minule väga huvitav – ehk siis teistele ka?

Tristan Koskor Tartu Tammeka ründaja  Näha sõpru, nendega mõni nali enne ja pärast trenni visata ning seda tunnet, mis tekib palliga toimetades. Igatsesin kindlat trennide ja mängude rutiini. Jooksutrennideks ette valmistamine ja häälestamine oli hoopis raskem ja nõudis rohkem motivatsiooni. Mõni päev oli ikka päris raske ennast Tähtvere spordiparki ajada, teades, et mind ootab ees pikk jooksutrenn. Kõige rohkem igatsesin muidugi mänge ning sellega kaasnevat võistlushimu ja positiivset emotsiooni.  Minu päev algas harilikult treenerite etteantud jooksutrenni ja jõuosaga. Jooksutrennidest väheks ei jäänud, eriolukorra ajal sai joostud üle 300 kilomeetri. Vahel oli tunne, et varsti võiks juba mõnele täispikale maratonile ennast kirja panna! Õhtupoole tegin individuaalse pallitrenni, et pallitunnetus täiesti ära ei ununeks. 11aastane õde Saskia, kes tegeleb ka ise jalgpalliga, oli suureks abiliseks

nii sööduharjutustel kui ka tehnika vorpimisel. Temaga üks ühe vastu mängimine aitas ka enesekindlust üleval hoida (naerab – toim.). Kuna õpin hetkel ka Tartu ülikoolis, siis aitas trennidevahelist aega sisustada kodutööde tegemine ja veebiseminarides osalemine. Õhtud möödusid tavaliselt mõnda sarja-filmi vaadates ning vabadel päevadel avastasin uusi matkaradu, arendasin oma kokakunstioskusi või veetsin perega aega lauamänguõhtutel.  Kindlasti sain rohkem oma aega suunata koolitöödele. Soovituslikud kirjandusteosed kujunesid väga põnevaks ja harivaks. Olen alati olnud ka suur looduse ja matkaradade fänn ning nüüd leidsin rohkem aega uute ja põnevate kohtade avastamiseks.  Eriolukorra ajal õppisin jõusaali asemel rohkem väärtustama alternatiivseid spordialasid. Enne eriolukorda oli tavaline rutiin mitu trenni päevas, nii pallitrennid kui ka jõusaal. Kui juhtus, et väsimuse või kurnatuse tõttu jäi jõusaali minemata, tundsin kohe, et päev on raisku läinud. Olen nüüd eesmärgiks võtnud proovida mõne individuaalse jõutrenni asemel muid spordialasid, mis aitaks olla aktiivne ja hoiaks hea tuju üleval. Näiteks on suurteks lemmikuteks kujunenud sulgpalli ja korvpalli mängimine.  „The Last Dance“ – viimase aja vaieldamatu lemmik. Lisaks veel „Money Heist“, „You“, „Sunderland ’Til I Die“ ja „Ozark“.

Brent Lepistu FCI Levadia poolkaitsja  Jalgpallist igatsesin Foto: Jana Pipar kõige rohkem meeskonna juures olevat energiat. Kuigi üksi treenimisega mul ei olnud absoluutselt mingit probleemi, siis kollektiiv ja meeskond moodustab laiemas aspektis väga suure osa jalgpallist. Samuti tundsin puudust võistlusmomendist ja füüsilisest kontaktist, mis on samuti jalgpalli alustala.  Minu päev möödus enamasti kahes osas. Päeva esimese poole veetsin sportlikult: hommik algas talisuplusega, siis meeskondliku ettenähtud jooksu- või jõutrenniga, teiseks trenniks oli kas jalgrattasõit, tehnikatrenn, jõutrenn või jooga. Päeva teises pooles tegelesin rohkem vaimse poole ja puhkamisega.  Viimase aasta jooksul reisisin ja kolisin palju ringi, seetõttu olin oma asjadega igal pool laiali ja elasin põhimõtteliselt kottide otsas. Lisaks olin vaimselt omadega veidi laiali. Niisiis sain ennast

Foto: Liisi Troska rahulikult Eestis uuesti sisse seada ning nii-öelda vundamendi ja tagala uuesti paika seada, et igapäevaelu rohkem organiseeritud ja stressivabam oleks. Samuti sai erinevaid vajalikke samme astutud selles suunas, et elu pärast jalgpalli sujuvamalt kulgeks.  Võib isegi öelda, et taasavastasin iseennast. Saan iseendaga läbi paremini ja olen füüsiliselt paremas seisus kui kunagi varem. Õppisin kindlasti seda, et pead õppima elus liikuma edasi – mõtlen selle all seda, et ei saa oodata, millal torm üle läheb, vaid peab õppima vihmas tantsima. Probleemist või antud juhul kriisist tuleb läbi vaadata, leida positiivset ja tegeleda nende asjadega, mida ise kontrollida saab.  Kindlasti tuleks igal spordist lugupidaval inimesel ära vaadata Michael Jordani dokumentaalseriaal. Samuti soovitan Jordan Petersoni raamatuid. Joe Rogani podcast on aga saanud minu elu lahutamatuks osaks – seal käib külas väga huvitavaid inimesi eri eluvaldkondadest ning see on ühel ajal väga hariv-huvitav ja meelelahutuslik.

Karl Mööl Paide Linnameeskonna kaitsja   Jalgpalli mängimist! Päevaplaan nägi välja lihtne. Iga päev tegin hommikul kakskolm tundi harjutusi ja palliga trenni. Ülejäänud aja veetsin kodus. Käisime perega jalutamas, käisin pojaga õues, puhkasin niisama, panin Rabonasse (Mööli veetav noorte jalgpallurite treeninguprogramm – toim.) taktikalisi mõtteülesandeid ja suhtlesin noortega, kes neile vastasid. Õhtul tegin jõutrenni ja vaatasime naisega sarju.  Väga polnud midagi tegemata jäänud. Võibolla see, et sain rahulikult vaadata esimese vooru kõik mängud järele. Mulle meeldis, et sain ise planeerida oma treeningud ja päevakava ning selle, millal ma midagi teha tahan. Sain täielikult ise vastutada oma vormi ja muude tegemiste eest.  Võibolla midagi, mis ei tule hetkel pähe. Hetkel ei oska midagi välja tuua.  Vaatasime naisega „Money Heisti“, mis on väga kaasahaarav seriaal. Ise vaatan „The Last Dance’i“. Mulle endale meeldivad elulooraamatud ja soovitangi mõnda, mis mulle endale meeldinud: Kobe Bryanti „Mamba mõtteviis“, Richard Bransoni „Virgini viis“, Phil Knighti „Jala jälg“, Valter Heueri „Meie Keres“ ja Jari Litmaneni raamat. Neid on veel…