TAUSTAJÕUD
Maavärinatest toidumürgituseni ehk
koondiste mänedžeride tööpäevad Meie rahvuskoondiste taustajõudude hulka kuuluvad ka mänedžerid, kelle tööpõld on lai: rohkelt tuleb tegeleda eri osapooltega suhtlemisega, aga ette tuleb ka kriisiolukordi alates maavärinatest ja lennuäpardustest kuni toidumürgituseni. Oma kogemusi jagavad Even Laanemaa, Raili-Raine Ellermaa ja Ljubov Lobõševa (meeste A-koondise mänedžer Miko Pupart avas koondise tagamaid 2017. aasta oktoobrikuu Jalkas – toim.). Tekst: Kadi Parts | Foto: Liisi Troska
N
ii täiskasvanute kui noortekoondiste juures on ametis mänedžer, kelle ametinimetus võib tunduda glamuurne, kuid tegelikkuses peitub selle taga rohkelt igapäevast paberitööd. Ligikaudu 20 aastat mänedžeri ülesandeid täitnud Raili-Raine Ellermaa ütleb oma töö kohta, et see on justkui sekretäri roll: tegeleda tuleb lennupiletite, majutuse broneerimise ja palju muuga. Enamiku Eesti noormeeste koondiste mänedžer Ljubov Lobõševa sõnab omakorda, et töö võtmesõna on suhtlemine, mida tuleb teha nii mängijate, treenerite kui vastaste osapooltega. Vaid mõni aasta mänedžerina tegutsenud Even Laanemaa on selle töö aga sõnastanud nii: „Olen enda jaoks mõelnud, et mänedžer teeb kõike, mis jääb jalgpallimängust – palliplatsilt – väljapoole, aga samas jooksevad kõik need tegevused siiski lõpuks kokku ja mõjutavad meeskonna esitust väljakul.“
Rasked on inimesed ja kaotused
Oma tööst räägivad mänedžerid enamasti vaid häid sõnu ja kinnitavad, et teevad seda, mida armastavad. Pikema pinnimise peale leitakse siiski ka mõned raskused. Ühe võimaliku probleemina
Noormeeste U17 koondise mänedžer Even Laanemaa mullu Lõuna-Eestis peetud sõprusturniiril Tamme staadionil.
tuuakse välja teine osapool ehk inimesed, kellega töö käigus suhelda tuleb. „Eestis ei ole see probleem, aga mõnes teises riigis, kus pead suhtlema näiteks staadioni töötajate, võistkonna esindajatega vms,“ räägib Lobõševa. „Võib ette tulla inimesi, kellega on raske ühist keelt leida.“ Laanemaa kinnitab, et hea suhtlusoskus on mänedžeritöös kõige vajalikum oskus, ent seda mitte ainult võõrsil või vastastega suheldes: mõista tuleb ka mängijaid, lapsevanemaid, treenereid. „Oma koondise suhtes ütlen, et tuleb aru saada, kuidas noored mõtlevad ja mida asjadest arvavad. Kõiki ei saa ühe puuga lüüa,“ selgitab Laanemaa. Ta lisab, et kuigi mänedžeritöö on paljuski administratiivne, ei vähenda see võistkonnas kaasalöömist. „Sul ei saa olla teisi eesmärke, kui on võistkonnal,“ sõnab U17 koondise juures töötav Laanemaa. „Ja loomulikult ei jookse mööda külge maha, kui tead jalgpallist keskmisest rohkem!“ viskab ta nalja. Raskustest rääkides toob Ellermaa omakorda välja olukorrad, kuhu sattuda võib. Ta selgitab, et keeruline on lahendada olukordi, mida mänedžer ära hoida ega kontrollida ei saa. „Sõitsime ühe koondisega Gibraltarile ja meie reis möödus nelja 2020 JUUNI JALKA
17
