Rahvusooper Estonia ajakiri „Estoonlane“

KEVAD 2023

Estoonlane

#19

PELLÉAS JA MÉLISANDE Claude Debussy ooper

KABAREE

PÄHKLIPUREJA Pjotr Tšaikovski ballett

GISELLE

Libreto

Adolphe Adami ballett

Joe Masteroff Muusika

Laulusõnad

John Kander

Fred Ebb

LA DONNA DEL LAGO Gioachino Rossini ooperi kontsertettekanne

MADAMA BUTTERFLY Giacomo Puccini ooper

JUHTKIRI

H

ead teatrisõbrad!

Äsja jõudis avalikkuse ette meie väärika Rahvusooper Estonia 118. hooaja repertuaar ning algas uue hooaja piletimüük.

Nagu alati, pakume teile kõrgeimal tasemel laulu-, tantsu- ja muusikaelamusi. Eesti Rahvusballeti eestvedajana võin öelda, et meie tantsijad teevad maailmatasemel kunsti, mis läheb korda nii teile, armas kodupublik (milline tormiline vastuvõtt on uuel balletil „Korsaar“!) kui ka rahvusvahelisele publikule (seitset „Luikede järve“ etendust saatis Iirimaal meeletu rahvusvaheline edu). Me oleme ja loodetavasti jääme alati Eesti parimaks klassikalise balleti trupiks ning teatriks.

Järgmisel hooajal toome teieni koreograaf Gyula Harangozó uue fantaasiarohke „Pähklipureja“, koreograaf Michael Pinki provokatiivse lavastuse „Giselle“, kammersaalilavastused „Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid“ lastele ja peredele ning „Jazz-balleti klubi“ noortele ja täiskasvanutele, repertuaari naaseb üle pika aja ka ajatu „Uinuv kaunitar“, ning rahvusvahelise tantsupäeva gala pühendame meestetantsule!

Eesti Rahvusballetil on mida pakkuda igale maitsele ja oleme väga tänulikud, et aastatega on meie publikuarv aina kasvanud. Meie saalid on publikut täis ja see on kindel märk sellest, et teeme õiget asja. Jagades rõõmu laval ja saalis, pean tunnistama, et jagame koos ka viletsust. Ütlen ausalt ja otse: meil ei ole piisavalt raha, et maksta oma artistidele ja töökollektiivile väärilist palka.

Oleme tänulikud iga sendi eest, mis meie teatrile antakse, aga aastatega kahanev riiklik toetus (samas kasvavad ootused meie teatrile ja artistidele) teeb maailmatasemel kunsti tegemise varsti võimatuks. Kui majanduslik virelemine jätkub, ei ole varsti meie teatril enam midagi väärikat pakkuda, sest pelgalt õhust ja armastusest ära ei ela.

Küsimus on üks ja lihtne: kas Eesti vajab üldse Rahvusooper Estonia sarnast ooperi- ja balletiteatrit või mitte?

Kui vastus on eitav, siis unustagem kogu juurdeehituse ja uue teatri draama ning tehkem Estoniast muuseum, kus saame koos käia ja taga nutta meie kõrgkultuuri helgeid aegu. Kui vastus on jaatav, siis tegutsegem nii valitsuse kui ka eraisiku tasandil ning tehkem kõigile jäädavalt selgeks, et säästuteatrit Rahvusooperis Estonia viljeleda ei saa ning meie töökollektiiv peab saama väärilist tasu oma töö eest – ei mingeid kompromisse!

Koos teiega teeme Estonias kunsti ja koos teiega saame kindlustada selle teatri väärika jätkusuutlikkuse! Lugupeetud Eesti valitsus, head toetajad ja kallis publik, palun teid südamest, ärge laske Estonial välja surra.

Tehkem liigutavat kunsti edasi ja tundkem sellest sügavat naudingut nii saalis kui laval – kunst rikastab meie siseja välisilma ning on meie arenenud ühiskonna jaoks eluvajalik. Soovin meile kõigile edukat 118. hooaega. Parema kunstituleviku nimel ja meie kõigi Rahvusooper Estonia terviseks.

Linnar Looris Eesti Rahvusballeti kunstiline juht

TOIMETUS Peatoimetaja: Marion Leppik

Esikaane fotol: Elena Brazhnyk

Väljaandja: Rahvusooper Estonia

Toimetajad: Liina Viru, Maarja Pärn

Esikaane foto: Rasmus Jurkatam

Estonia puiestee 4, 10148 Tallinn

Kujundaja: Reili Evart

Järgmine Estoonlane ilmub

www.opera.ee

sügisel 2023

info@opera.ee

ESTOONLANE #19

3

sIsUKoRD

3 4 6

JUHTKIRI

Rahvusooperi kammermuusikasari

UUDISED PERSOON Elena Brazhnyk

9

ARGIPÄEV Rahvusvaheline ja rikkalik Eesti Rahvusballett

12

FOOKUS Maagia ja imede põrkumine Wagneri „Lohengrinis“

15 17 18 20

MUUSIKALINE MAIUSPALA 118. hooaja üheks maiuspalaks on mitmendat aastat toimuv, ent igal hooajal uuenev hubaste tunniajaste kontsertide sari teatri kammersaalis. Õukondades ja salongides sündinud kammermuusika traditsioon pakub võimaluse kuulata muusikat intiimsemas keskkonnas ning loob muusikute ja publiku vahele erilise sideme. Sarja käigus on kuulajatel võimalus lähemalt tutvuda rahvusooperi eripalgeliste interpreetide ning põnevate muusikainstrumentidega ja saada osa maailma kammermuusika paremikust.

Kammermuusikasarja kuraatoriks on kontsertmeister Jaanika Rand-Sirp. opera.ee/kammermuusika

PEALELEND Ballett PEALELEND Ooper ELAMUS Korsaar HARIDUS Kooligrupiga Rahvusooperisse Estonia

22

MÄRKAME Liidia PanovaJärvi 95

24

TOETAJA SEB

26

MÄNGUKAVA

JÄTKUSUUTLIK ESTONIA Meil on hea meel tõdeda, et astume iga päevaga vastutustundlikuma ning säästvama teatrielamuse suunas. Tarbime vähem ja säästame iseennast ning meie loodust. Tänu sellele ei trüki me enam igaks etenduseks vahelehti osatäitjate infoga, vaid varustasime teatrimaja uute ekraanidega, millelt saab ülevaate etenduse osatäitjate kohta.

Ekraanid paiknevad hetkel kuues erinevas kohas: Valge saali ukse ees, teatrisaali külguste juures asuvate suveniirilettide ja esimese ning teise rõdu sissepääsude juures.

Aitäh, et aitate hoida puid ning säästa paberit!

RAHVUSOOPER ESTONIA TOETAJAD 117. HOOAJAL HOOAJA KULDSPONSOR

KOOSTÖÖPARTNERID

4

ESTOONLANE #19

KULDSPONSOR

PEASPONSORID

UUDISED

ESIETENDUSTE EELSED KOHTUMISED Alates 2022. aasta sügisest toimub Estonia restoranis enne iga esietendust kohtumine uuslavastuse loomingulise meeskonna liikmetega ehk „Rambipalavik enne esietendust“. Uksed avatakse kell 17.00 ja vestlusring algab kell 17.30. Üritusele on oodatud kõik huvilised. 2022/2023 hooaja ürituste piletihind on 35 eurot, 2023/2024 hooaja piletihind on 39 eurot.Piletihinnas on koha broneering restoranis ja temaatilised toidud-joogid.

Kohapeal on saadaval uuslavastuse kavalehed. Üritustesarja kava ja temaatika: • 25. mai – Richard Wagneri ooper „Lohengrin“ (lavastaja Michiel Dijkema) • 22. september – Claude Debussy ooper „Pelléas ja Mélisande“ (lavastaja Albert-André Lheureux) • 24. november – Pjotr Tšaikovski ballett „Pähklipureja“ (koreograaf Gyula Harangozó) • 9. veebruar – John Kanderi muusikal „Kabaree“ (lavastaja AnnaKarin Hirdwall) • 5. aprill – Adolphe Adami ballett „Giselle“ (koreograaf Michael Pink) • 24. mai – rahvusvaheline ühisprojekt, Giacomo Puccini ooper „Madama Butterfly“ (lavastaja Rodula Gaitanou) Lisainfo ja broneerimine aadressil catering@opera.ee ja telefonil 512 1854. opera.ee/restoran

RAHVUSOOPERI TASKUHÄÄLING Rahvusooperis Estonia on sadu ja sadu estoonlasi, kellel on põnevaid lugusid, mida jagada. Rahvusooperi taskuhäälingus räägime oma tegemistest siin ja sealpool rampi, kuid mitte ainult!

Kuula meid!

Sportify Soundcloud Podcast.ee

VAHEAJATELLIMUS Tee kohe piletit ostes vaheajatellimus ning kindlusta endale mugav koht teatrimajas väljaspool saali kas etenduse vaheajaks või meeldivaks ajaveetmiseks enne etendust.

Ette tellides on hinnad pea 20% soodsamad, valik suurem ning aeg möödub meeldivalt.

Vaheajatellimusi saab internetis teha hiljemalt 24 tundi enne etendust. Kui ei jõudnud ette tellida, siis on võimalik seda teha ka enne etendust kohapeal.

Teatrimaja on avatud 1 tund enne etendust ja siis saab ka kohvikutesse tulla vaheajatellimust vormistama. opera.ee/et/vaheajatellimus

ESTOONLANE #19

5

PERSOON

Gildast Jeanne d’Arcini ja kaugemale Vestles Liina Viru Fotod: Siim Vahur

H

abras ja malbe – nõnda paistab sopran Elena Brazhnyk väljaspool lava, kuid veebruarikuus toimunud Verdi ooperi „Jeanne d’Arc“ esietendusel võisime laval näha südikat, kirglikku ja samas tütarlapselikult õrna nimitegelast.

Rahvusooperis Estonia on ukraina sopran laulnud alates 2016. aastast ning on 2022. aasta sügisest ooperisolist.

Verdi ooperi „Jeanne d’Arc“ veebruarikuisel esietendusel laulsid sa jõulist naispeaosa, aga sinu debüüdiks Estonias 2016. aasta kevadel oli õrn Gilda Verdi ooperis „Rigoletto“. Milline see tee on olnud?

Loominguline tee jätkub veelgi. Väga sümboolne oli teha oma debüüt Gilda rollis Estonia teatri laval, sest Kiievi Riiklikus Muusikaakadeemias laulsin sisseastumiseksamitel Gilda aariat. Tuli nii välja, et see osa oli minu jaoks heaks ja edukaks alguseks.

Hiljem ilmusid minu repertuaari sama huvitavad osad, mis aitasid laval professionaalselt kasvada ja areneda.

Seepärast oli sellise mahuka Jeanne d’Arci partii kallal töötamine minu jaoks huvitav ja omamoodi katsumus järgmisse etappi liikumisel.

Jeanne d’Arc – Elena Brazhnyk, kuningas Charles VII – David Esteban

6

ESTOONLANE #19

Õppisid Ukrainas nii koormeistriks kui ka lauljaks.

Sinu abikaasa Aleksandr Brazhnyk laulis aastatel 2014–2021 Rahvusooper Estonia kooris ja on nüüd Vanemuise teatri peakoormeister. Kuidas te Eestisse sattusite?

Mu mehel on Eestis lähisugulased ja ta on alates lapsepõlvest siin sageli külas käinud. Kui olime juba abielus ning Eestit külastasime, siis tundis ta huvi vabade töökohtade vastu teatris ja pärast ettelaulmist saigi siin tööd. Ukrainas oli siis juba rahutu. Tahtsime lapsed turvalisemasse kohta viia. Enne käisime sageli Euroopas kontsertreisidel, kuid soovi teise riiki elama kolida ei olnud. Nüüd mõistame, et laste huvides oli kolimine õige otsus.

Kas sa oled alati tahtnud ooperilauljaks saada?

Lapsena tahtsin saada lastearstiks. Osaliselt on see unistus täitunud, sest mul on kolm last ja kui nad on haiged, saab minust väga vastutustundlik ravija, kes jälgib täpselt kõiki kiireks tervenemiseks vajalikke samme. Õnneks on lapsed harva haiged ja ei väsi liiga hoolitsevast emast-arstist.

Laulnud olen alati. Lõpetasin muusikakoolis viiuliklassi, kirjutasin laule ja võitsin auhindu laste estraadivokaalkonkurssidel, esinesin kontsertidel. Ooperilauljaks saamisest ei unistanud ma üldse. See juhtus tänu minu pidevale arenemissoovile.

Kuna oma esimese muusikalise kõrghariduse sain ma koorijuhina, siis töötasin palju erinevates koorikollektiivides solisti ja koormeistrina. Soov parandada oma vokaaltehnikat ajendas mind jätkama õpinguid Kiievi Konservatooriumis ooperilaulu kateedris.

Enne sisseastumist toimunud ettelaulmisel sain väga head tagasisidet oma vokaalsete võimete kohta ja mulle öeldi, et peaksin kindlasti õpinguid alustama. See oli minu jaoks hoopis teistsugune muusikaline maailm, kus sinult nõutakse mitte ainult head vokaaltehnikat ja musikaalsust, vaid ka oskust olla hea näitleja, osata lavalist liikumist, lavakõnet, balletti, töötada laval harmooniliselt erinevate partneritega. Ületada raskusi, kui midagi ei õnnestu, sealjuures peab õppima, kuidas laval olles mitte anda isegi väikest vihjet, et hinges võib mingi valu olla. Õpetajad nõudsid meilt kõige selle lihvimist täiuslikkuseni, mõni oli väga range, mõni tegi seda armastusega.

PERSOON

Olles avastanud ooperižanri, kus laulja ametis on nii palju tahke enese edasiseks arendamiseks ja kasvuks, olen väga tänulik oma õpetajatele, et võin olla osa sellest kaunist kunstist.

Kuidas sa oma tegelastele lähened? Millest alustad?

Mida sa teed selleks, et paremini mõista oma kangelannat, tema ajastut ja aega?

Kõigepealt konsulteerin oma õpetajaga, kas mulle oleks kasulik seda või teist osa laulda. Ja siis kuulan palju erinevaid esitusi. Sagedamini on need 20. sajandi salvestused. Minu jaoks on see ooperižanri kuldajastu. Otsin lauljat, kes annab kõige paremini edasi kangelanna tundeid, mis on sarnased sellele, kuidas tunnetan kangelannat mina. Loen tolle perioodi ajalugu, ilukirjandust.

Edasi algab juba töö tekstiga ja muusikalise materjali analüüs. Teen oma proovidest palju heli- ja videosalvestusi, et ennast kõrvalt hinnata. Olen oma töö suhtes väga kriitiline, mistõttu töö rolliga ei lõpe esimese etendusega. Igal järgneval jätkan uute värvide ja tunnete otsimist.

Milline näeb välja sinu päev, kui sa lavale lähed? Kas hakkad varakult närveerima ja kõik käivad kodus kikivarvul? Kui sul on vaba aega, millega heameelega tegeled?

Võimaluse korral püüan päev enne etendust mitte laulda ja lihtsalt lõõgastuda. Etenduse päeval ei tee ma samuti midagi erilist. Selleks ajaks on suur töö juba tehtud, nii et ei ole põhjust närvi minna. Võimalik, et olemine on pingelisem siis, kui olen sunnitud kedagi kiiresti asendama. Põhimõtteliselt peab laulja alati valmis olema.

Etenduse päeval olen ootusärev, tahaksin kiiresti lavale minna ja kinkida publikule oma hääle abil kõiki oma hingelisi tundeid ja unustamatuid emotsioone, mida muusika esile kutsub. See tunne sarnaneb pidupäeva ootamise tundega.

Vaba aega püüan veeta koos perega. Mängime lastega palju liikumismänge, loeme koos, kokkame, mõtleme välja koduseid muusikalisi etendusi, korraldame jalutuskäike looduses. Looduses jalutamine on minu jaoks parim puhkus!

lihtsalt lummavad, samuti duett kahetseva isaga, kus muusika sind esimeses osas justkui embab ja teises innustab. Suured kooristseenid koos peategelastega ei lase tähelepanul sekundikski sündmustelt hajuda. Seda ooperit tuleb kuulata rohkem kui üks kord, et avastada kõik värvid ja seda täielikult nautida.

Jeanne on andekas tüdruk, puhtuse kehastus, kes võitleb oma kodumaa eest. Nüüd ei saa me mööda minna sinu kodumaateemast, Ukrainas toimuvast.

Kui tugevalt mõjutasid toimuvad sündmused Jeanne’i kuju loomist?

Pigem vastupidi. See ei olnud sõda Ukrainas, mis aitas mul luua Jeanne’i kuju, vaid tema eluloost saadud eeskuju aitas minul olla vapper ja hoida usku oma hinges, tulla toime raskuste ja mõtetega sõjast. Ning samuti uskuda Ukraina kiiresse võitu, nagu tema uskus Prantsusmaa võitu. Me teame, et Jeanne oli reaalselt eksisteeriv inimene, kes sündis nii raskel ajal nagu sajaaastane sõda. Ta elas lühikest, kuid väga helget ja olulist elu. Temast sai oma rahva jaoks pääsemise sümbol.

Need teadmised aitasid mul laval tema kuvandit luua.

Ukraina sõjaga saan tõmmata vaid paralleele, kuid mul ei ole õigust tuua sellesse kuvandisse oma isiklikke kogemusi ja valu. Temal on oma lugu ja minu ülesanne on

Peab õppima, kuidas laval olles mitte anda isegi väikest vihjet, et hinges võib mingi valu olla.

Milline on sinu unistuste roll?

On veel palju rolle, mida tahan tulevikus laulda. Arvan, et praeguses arenguetapis oleks minu häälele hea Lucia di Lammermoori osa Donizetti samanimelisest ooperist.

Peaosa Giuseppe Verdi ooperis „Jeanne d’Arc“ ei ole kaugeltki lihtne osa. Kuidas iseloomustaksid Verdi muusikat selles ooperis?

Verdi muusika kutsub alati esile erilise ilu ja harmoonia tunde. Ooper „Jeanne d’Arc“ kuulub Verdi varajaste ooperite hulka, mis põhinevad kangelaslik-patriootilistel süžeedel ja on loomulik, et me kuuleme kogu ooperi jooksul vihjeid võitlusele ja sõdalase vaimule, mastaapseid lahingustseene, kuid samal ajal on kontrastiks ka armastuse, sisemise hääle, salajase palve teemad, dialoog iseendaga. Imeilus on duett Jeanne’i ja kuninga vahel, kus iga kord on erinevaid värve, mis

ESTOONLANE #19

7

PERSOON

näidata seda lugu lavalt nii, nagu helilooja seda mõtles.

Ma ei kujuta ette näiteks arsti, kes patsienti opereerides saaks lubada anda vabad käed oma emotsioonidele ja oma töölt tähelepanu kõrvale juhtida. Seepärast on töö oluliseks aluseks professionaalsus, mida minu pedagoogid mulle õpetasid. Mõned neist elasid ise üle II maailmasõja. Kõige keerulisematel perioodidel ei lõpetanud nad tööd, loomist ja kordasid: „Milline õnn on laulda!“. Sest sõjad lõpevad tingimata, aga kunst peab kestma igavesti ning viima rõõmu ja valgust järgmistele põlvkondadele. Loomulikult jätavad sellised traagilised sündmused kõigele oma jälje. Minu ja paljude teiste inimeste elu on praegu täiesti teistsugune. Nüüd on see valu südames igavesti. See valu sunnib aga ka teid usku otsima, õpetab teid olema tugev vaimult ning tegema veelgi rohkem häid ja lahkeid tegusid, samuti jääma oma ala professionaaliks, olenemata asjaoludest.

Marco Gandini on uskumatult musikaalne ja energiline lavastaja. Tema viimases lavastuses „Figaro pulm“ laulsid krahvinna rolli. Kuidas teie töö sujus? Milline lavastaja ta sinu jaoks on ja kuidas ta sinu Jeanne’i suhtus?

Marco on väga huvitav ja loominguline inimene, kes teab, mida ta tahab, ja teab, kuidas seda selgeks teha.

Samal ajal annab ta selle piires, mida ta laval näha

tahab, igale lauljale vabaduse oma tundeid väljendada, annab võimaluse näidata oma individuaalsust. See on väga oluline moment, sest artist võib oma osa veelgi täiustada, arendada ja otsida parimat esitusvõimalust.

Kui raske või lihtne on sellisesse rolli sisse elada ja kuidas sellest välja tulla?

Verdil on Jeanne d’Arci roll vokaaltehnilises mõttes üsna keeruline, kuid psühholoogilises mõttes on kõik väga selge ja loogiliselt kirjutatud. See on noor tüdruk, kellel on väga tugev usk ja soov aidata oma rahvast. See roll ei räägi üldse füüsilisest jõust, vaid vaimsest. Minu jaoks oli oluline leida piir, et tema sisemine tugevus ei mõjutaks tema välist käitumist ja ta ei näeks välja mehelik, kuid oleks samal ajal siiski veenev.

Mis teeb ooperi „Jeanne d’Arc“ tänapäeva publikule omaseks?

Arvan, et hea ja kurja vahelise võitluse teema on igal ajal inimkonna jaoks aktuaalne. Siin ooperis on nii nähtav võitlus, mis on sõda kui ka nähtamatu – inglite ja deemonite vahel. Samuti religiooni teema, mis ilma armastuseta muutub fanatismiks. Isade ja laste teema.

Ooperis on oluline tegelane Jeanne’i isa. Me näeme, kuidas ta muutub hoolivast isast, kes on mures oma tütre saatuse pärast, usufanaatikuks, kelle on vallutanud eelarvamused ja kes on valmis oma tütre surma saatma.

Siis on taas nähtav tema kahetsus. Alati on parem näha tegude tagajärgi laval, teha neist omad järeldused, kui seista selliste sündmustega silmitsi päriselus.

Tänu sellele on taolised konfliktid publiku jaoks alati aktuaalsed.

Elena Brazhnykut võib sel hooajal kuulda-näha järgmistes rollides: Jeanne (Verdi „Jeanne d’Arc“) Pamina (Mozarti „Võluflööt“) Violetta (Verdi „La traviata“)

8

ESTOONLANE #19

Pamina – Elena Brazhnyk

Kuidas sulle tundub, kas kaasaegne publik ootab traditsiooniliselt jutustatud lugusid või rohkem uusi nägemusi vanadest lugudest?

Peaasi, et ükski lavastus, olgu see traditsiooniline või kaasaegne, ei tõmbaks publikut eemale muusikast ja kõrvale helilooja mõtetest. Lavastus peab ju täiendama muusikat ja rõhutama laval arenevat tegevust. Olgu see kaasahaarav teekond minevikku või tänapäeva, peamine peaks olema ikkagi muusikaline süžee. Ja kui laval olevad artistid panevad töösse oma hinge, kingivad elavaid emotsioone, jäävad laval lõpuni ausaks, on see iga publiku jaoks tõeline unustamatu sündmus ja kaasahaarav lugu, olenemata ajastust.

Mida soovitaksite inimesele, kes pole kunagi ooperis käinud? Kust alustada? Miks üldse ooperisse tulla?

Ooper on üsna keeruline žanr. Ilusaid emotsioone, mida kuulaja elavast esitusest saab, ei ole aga võimalik millegagi võrrelda. Muidugi võiks alustada kammerkontsertidest, lihtsama ja arusaadavama süžeega koomilistest ooperitest ning seejärel juba süveneda lüürilis-dramaatilisemate või isegi traagiliste teemadega ooperitesse. Ka ei soovitaks ma teha järeldusi ainult ühe külastuse põhjal.

Ooperimaailm on nii mitmekesine ja põnev, jättes hinge kustumatu jälje, et nende emotsioonide ja tunnete pärast tasub teatrit regulaarselt külastada ja oma sisemaailma rikastada! E

ARGIPÄEV

Rahvusvaheline ja rikkalik Eesti Rahvusballett Tekst: Maarja Pärn Fotod: Jack Devant, Rünno Lahesoo, Tanel Meos

E

stonia teatris on oma balletitrupp regulaarselt tegutsenud alates 1918. aastast. Eesti Rahvusballeti nime kannab trupp alates aastast 2009 ja on osa Rahvusooperist Estonia. Trupp koosneb ligi 60 tantsijast ja tugitöötajast, kes hoiavad hooaja jooksul laval pea 11 erinevat lavastust ning annavad aastas ligikaudu 80–90 etendust. Eesti Rahvusballeti igapäevaelust räägivad kunstiline juht Linnar Looris, kunstilise juhi assistent Jared Matthews ja rahvusballeti solist Laura Maya.

Kellest koosneb Eesti Rahvusballett ja kuidas toimub tantsijate valik truppi?

Linnar Looris: Eelkõige koosneb Eesti Rahvusballett tantsijatest, aga truppi kuulub ka kunstiline juht ja kunstilise juhi assistent, balleti koordinaator (Kaire Kasetalu) ning repetiitorid (Marina Kesler, Daniel Kirspuu, Luana Georg, Elita Erkina, David Jonathan), kes kõik arendavad, õpetavad, juhendavad ja motiveerivad tantsijaid. Tugiteenustena saame teatri poolt füsioteraapiat, massaažiteraapiat, pilatese treeninguid, spordipsühholoogia ja toitumisnõustamise teenuseid. Meil on balletipianistid (Julia Braun, Olena Ilnitska, Vladima Jeremjan), kes mängivad saateks treeningtundidele ja balletiproovidele ning meil on ka inspitsient ehk etenduse juht Anton Osul, kes peamiselt tegelebki tantsuetendustega. Lisaks on veel palju tublisid rahvusooperi töötajaid, kes teenindavad nii balleti- kui ka lauluteatri etendusi.

Tantsijad valime truppi hea klassikalise tantsu tehnika ja eneseväljendusoskuse põhjal. Meie publik on kõrge kvaliteediga harjunud, seega kandideerivad truppi Eesti

Mõnus on mõelda, et mu kolleegid on erinevatest riikidest ja Eesti Rahvusballett on see, mis meid ühte seob.

Laura Maya

ESTOONLANE #19

9

ARGIPÄEV

ja välismaa parimad koolilõpetajad ning artistid. Meil on klassikaline repertuaar ja hästi koolitatud tantsijad saavad siin tantsida just seda, mida nad on pühendunult õppinud.

Mida rahvusvahelisus trupile annab?

Laura Maya: Rahvusvahelises trupis on väga hea töötada.

Igaüks meist on erinev; õpime erinevaid kultuure tundma ja see lisab mitmekülgsust kogu trupile. Mõnus on mõelda, et mu kolleegid on erinevatest riikidest ja Eesti Rahvusballett on see, mis meid ühte seob. Ma loodan, et ka teatrikülastajad tunnetavad seda, et kõik need inimesed on tulnud just Eestisse ja tahavad siin elada ning töötada ja teha seda kunsti just Eesti publiku jaoks.

Linnar Looris: Siin on omad plussid ja miinused. Pluss on see, et palju saab teistelt õppida ja tantsija areng on kiirem ning mitmekesisem. Miinuseks on see, et igal artistil on erinev kool ja tantsustiil ning selle üheks tervikuks sidumine on repetiitoritele päris suur töö. Endise tantsijana võin öelda, et rahvusvahelises seltskonnas töötada on parem, vaheldust on rohkem. Kui ma ise Estonias tantsisin, siis oli palju tantsijaid Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest, just meestantsijaid. Oma rahvusest heade tantsijate vähesus on meie maa väiksuse juures paratamatu, aga koos repetiitorite ja koreograafidega ning artistidega teistest riikidest saame pakkuda sellist kõrget taset nagu meil täna on.

Kuidas käib rollide selgeks õppimine?

Linnar Looris: Esmalt vaatame treeningtundides tantsija võimekust ja eeldusi, arvestame ka eelnevat lavakogemust mida rolli jaoks vaja on. Igat rolli repeteerib kindel repetiitor, kes hakkab tantsijat välja õpetama. Vanasti käis see protsess mitu-mitu kuud, kuid nõudliku töögraafiku tõttu meil enam nii palju aega ei ole. On ka juhtunud, et ühe päevaga õpitakse roll ära, et õhtul lavale minna. Loomulikult tervet „Luikede järve“ ühe päevaga ära ei õpi, aga väiksemaid osi lavastusest on tantsijad võimelised kiiresti omandama. Hea

tantsija määrame tavaliselt kohe ka soolorolle tantsima, sest tema võimekust tuleb heas mõttes kohe ära kasutada.

Laura Maya: Tantsija seisukohast on mängukavas olevatesse lavastustesse sisse õppimine mõnikord isegi keerulisem, sest sellega peab tegema palju rohkem iseseisvat tööd kui uuslavastuse puhul. Õpime palju etenduste salvestustelt, mistõttu peame emotsionaalse sisseelamisega samuti ise hakkama saama. Otseselt ei eelda keegi, et esimeseks prooviks kõik juba selge on, aga loomulikult soovime endast parima anda. Ballett ei ole lihtsalt sammude tantsimine, see on ka emotsiooni edasi andmine ning loo jutustamine. Seega töötame alati koos repetiitoriga, et oma rollis lugu paremini jutustada. See aitab ka sammude õppimisel, kui tead, mida tantsid. Uute lavastustega on teinekord lihtsam, sest siis on rohkem aega koreograafiga proovisaalis koos töötada. Lisaks saame teha lavaproove rohkem, mis annab parema ettevalmistuse ning harjume juba ka valguse, dekoratsioonide, orkestriga ...

Milliseid treeninguid tantsijad teevad?

Jared Matthews: Meil on hommikune trenn, kus tehakse balletitreeningut, venitusi ja valmistatakse keha ette eesolevaks tööpäevaks. Meie hooaeg on pikk ja repertuaar on tantsija jaoks nõudlik, seega peavad nad tegema lisaks juurde üldfüüsilist ja risttreeningut ning pilatest, et olla füüsiliselt vastupidavad. Ballett nõuab head vastupidavust ja treenitust, siin on lisaks palju positsioonide hoidmist ja erineva ampluaaga liigutusi. Tantsijad on samaaegselt sportlased ja artistid, seega peavad nad oma keha ja vaimu hoidma tervetena ja enda eest hoolitsema, lihashooldused, füsioteraapia ja spordipsühholoogia tulevad siin väga kasuks ning meie tantsijatel on see tugi olemas.

Ma toon näite, „Suite en blancis“¹ on koht, kus neli meest hüppavad kaks ja pool minutit. See on väga raske ja lausa nõuab teistsugust treeningut, kui seda tehakse balletitehnika tunnis. Seega soovitan neile hüppenööriga ¹II osa lavastusest „Must / Valge“, mis esietendus 24. märtsil 2023.

Balletitantsijate elu on rohkem nagu elustiil. Nende karjäär on intensiivne ja kui see on läbi, siis saab selle rahulikult selja taha jätta.

10

ESTOONLANE #19 Jared Matthews

ARGIPÄEV

hüppamist, et nad seesuguse nõudliku koreograafia suudaksid ära tantsida. Üldiselt on tantsijad ise piisavalt targad ja teadlikud, kuid teeme omalt poolt kõik, et nad püsiksid terved ja kogu hooaja kestva füüsilise koormusega hakkama saaksid.

Pikk hooaeg seab tantsijatele suuri väljakutseid.

Millega peab üks artist oma töös arvestama?

Laura Maya: Meie tööga käivad kaasas sagedased vigastused ja peame end hoidma suuremate traumade eest. Tuleb arvestada, et alati ei lähe asjad plaanipäraselt.

Sellised ootamatused on omamoodi ka toredad, sest vahel tekib võimalus tantsida partneriga, kellega pole kunagi varem tantsinud. Kõik partnerid on erinevad.

Nad annavad erinevalt energiat ja emotsiooni ning see aitab ka rolli kasvatada. Uue partneriga tantsimine on artisti jaoks suurepärane väljakutse, sest see lükkab su mugavusstsoonist välja. Muidugi ka teistpidi, et kui algselt ei pidanud etenduses tantsima ning järsku see võimalus avaneb, siis see on hea tunne ning palju vähem aega jääb närveerimiseks ja muretsemiseks. Sa lihtsalt lähed lavale!

Kas tantsijad puhkavad piisavalt?

Jared Matthews: Balletitantsijate elu on rohkem nagu elustiil. Nende karjäär on intensiivne ja kui see täielik pühendumine on läbi, siis saab karjääri kerge südamega selja taha jätta. Meie hooaeg on pikk ja keerukas, aga see ei ole kaelamurdev. Aasta alguses tulime Dublinist, kus etendasime „Luikede järve“. Tagasi jõudes tulid kohe „Korsaar“, „Pähklipureja“ ning „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“, mis on kõik intensiivsed ja nõudlikud lavastused. See periood oli raske, aga meil on teatris ka rahulikumaid aegu.

Püüame asju tasakaalus hoida nii palju, kui töökohustused lubavad.

Rahvusooperil on olemas suurepärane füsioterapeut Sirli Hinn, massöörid Tarmo Riitmuru ja Andrei Stepanov ning pilatese treener Mari Kõiv; meil on hea ligipääs

Püüame repertuaari tuua selliseid teoseid, mis avardaks ka publiku silmaringi.

erinevate arstide/spetsialistide juurde ning majas on tänu MyFitnessile hästi varustatud jõusaal. Seega on tantsijate jaoks korralik tugistruktuur olemas.

Laura Maya: Päeva jooksul töötame üldiselt väga erineva materjaliga. Üks hetk on „Korsaar“, siis „Lumivalgeke“, siis „Anna Karenina“ ... Mõne jaoks võib olla keerukas pidevalt ümber häälestuda, aga mulle on see põnev.

Kuidas toimub balletirepertuaari valik?

Linnar Looris: Repertuaari valikul vaatan, millised balletid on meil teatris varem olnud ning millised on need balletid, mis sobivad ka meie tantsijatele. Klassikalist balletti viljeleva trupi juhina olen ma veendunud, et klassikalise balleti tase peab säilima tugevana, nii saame publikule pakkuda kõige kõrgemal tasemel klassikalisi, uusklassikalisi ja lugu jutustavaid intensiivse liikumisega omapäraseid tantsulavastusi. Püüan valida mitmekesist ja füüsiliselt väljakutset esitavat repertuaari. Lavastus peab olema tantsijatele võimalikult huvitav ning haarama ka publikut.

Rahvusooperi seaduses on kirjas, et peame publikule tutvustama nii Eesti kui maailma muusika- ja teatrikultuuri saavutusi, seepärast püüame vastavalt võimalustele ka rahvusvahelisi nimesid Estoniasse tuua. Repertuaari puhul tervikuna on oluline, et see oleks mitmekesine ja sisaldaks nii klassikat, draamaballetti, lastelavastusi kui ka erinevatel tantsukäsitlustel põhinevaid lavastusi. Peamine on, et kõik lavastused repertuaaris oleksid klassikalise treenituse suunitlusega – vaid nii saame kõrgetasemelist repertuaari jätkuvalt mängukavas hoida.

Jared Matthews: Paljud trupid maailmas ei keskendu nii palju klassikalisele repertuaarile ja teevad rohkem kaasaegse tantsu lavastusi. Eesti Rahvusballett on niisiis eriline, sest siin on klassikaline trupp, kes tantsib eriilmelist repertuaari.

Laura Maya: Ma olen alati kaasaegset tantsu armastanud ja kui ma kooli lõpetasin, siis arvasin, et kaasaegne tants ongi minu rada. Estonias on repertuaar väga mitmekülgne.

Siin ei ole vaid tüllede-balletid. Mul ei ole kunagi igav.

Muidugi tuleb vahel tahtmine teha rohkem kaasaegset tantsu, aga meil on võimalus teatris ka ise luua. Siin on näiteks rahvusvahelise tantsupäeva gala ja juunis tuleb rahvusballeti koreograafide õhtu, kuhu lavastan ka ise numbri.

Millises suunas Eesti Rahvusballett liigub?

Linnar Looris: Minu soov on, et meie publik tahaks näha kõiki meie maailmatasemel tantsijaid ja balletilavastusi, mitte ei tuleks teatrisse vaid ühe hittlavastuse või ühe tipptantsija pärast. Just nagu maailmas soovitakse vaadata Pariisi Ooperi balletitrupi või New York City või San Francisco balletiteatrite või mõne teise suure prestiižse trupi etendusi. Sinna tahetakse piletit, olenemata sellest, mida laval näidatakse. Meie tantsijad puudutavad publikut emotsionaalselt ja lähevad vaatajale korda. Eesti Rahvusballetis on suurepärased tantsijad ja järjest kõrgem kvaliteet. Lisaks püüame repertuaari tuua selliseid teoseid, mis avardaks ka publiku silmaringi. Eesti Rahvusballeti eesmärk on liikuda veel kõrgema taseme, stabiilsuse ja parema kunstilise soorituse poole, et iga esitus oleks suurepärane. Teine soov on tuua lavale nii palju kui võimalik Eesti koreograafide, heliloojate ja tantsijate loomingut, et arendada Eesti balletikultuuri. E

ESTOONLANE #19 Linnar Looris

11

FOOKUS

MAAGIA JA IMEDE PÕRKUMINE WAGNERI „LOHENGRINIS“ Tekst: Liina Viru Fotod: András Dijkema, Jula Reindelli kostüümikavandid

M

ichiel Dijkema on lavastaja, keda seob Eesti ja Estoniaga pikk ajalugu. Tema abikaasa on sopran Aile Asszonyi, kellega Michiel kohtuski just siinsamas armsas Estonias. Lavastajana pakub Dijkema üllatusi ning mõtlemisainet.

Tema lavastusi on iseloomustatud järgmiselt: „visuaalselt pingestatud“, „iroonilised“, „satiirilised“, „muljetavaldavad“, „Bayreuth, vaata ja õpi“ ning „Dijkemal on oskus muuta teatriruum fantastiliseks imedelaekaks tehnilise viimistluse ja julge käsitlusega“.

Sulle meeldib mängida süžeedega ja luua väikese vimkaga lavastusi, mis on üheaegselt julged, naljakad ning lisavad midagi traditsioonilis-narratiivsele käsitlusele. Mis sind sütitab?

Olen eeskätt jutustaja ja muusik. Kui uue lavastusega tööd alustan, mängin selle korduvalt oma peas läbi – kuidas võiksin seda lugu jutustada helilooja poolt loodud muusikalises vormis. Iga ooperiga kaasneb palju väljakutseid. Alles siis, kui mul on aimu, kuidas kõigi nende väljakutsetega hakkama saada ja lugu laval jutustada, asun ma tegelema lavastuse visuaalse küljega. Loomingulist protsessi toetab ka see, et olen oma lavastuste dekoratsioonikunstnik. Püüan ette kujutada publikut, kes vaatab seda ooperit esmakordselt ja publikut, kes on ooperit juba kümnes eri lavastuses näinud.

Mis on otsustav, kui teatrilt tellimuse vastu võtad: lugu või muusika?

Mul ei käi need asjad kumbagi pidi. Mõned teosed võivad olla muusikaliselt niivõrd võimsad, et tahaksid kohe pihta hakata, ka „Lohengrin“ on üks sellistest. Kuid selleks, et päriselt teada, millest ooper jutustab, mis motiveerib

12

ESTOONLANE #19

tegelasi, mida partituur endas peidab ja kuidas sündmused laval lahti rulluvad, pean väga kaua aega noodiga klaveri ja laua taga istuma. See on tavaliselt siis, kui olen pakkumise juba vastu võtnud. Kuid see pole otsustamisel kunagi takistuseks olnud, sest armun igasse ooperisse, mida lavastan … isegi, kui see pole armastus esimesest silmapilgust.

See on sinu esimene „Lohengrini“ lavastus, kuigi oled Wagneri „Lendavat hollandlast“ kahel korral varem lavastanud, nii Wiesbadenis kui ka Leipzigis.

Mis paelub sind „Lohengrinis“? „Lohengrinis“ on Wagner loonud valguse ja pimeduse kontrasti, mis mind kohe puudutas. Kuigi Wagneri libretot sageli kritiseeritakse, siis minu meelest on selles ooperis hämmastav teksti ja muusika sidusus.

Wagneri muusika ei eksisteeriks ilma tema poeesiata.

Iga tema ooper on omaette universum, mis sind täielikult endasse tõmbab. Imeline on sel sündida lasta.

Alati tekib küsimus, millises ajastus seda lavastada.

Wagner on meile pakkunud isegi killukese ajaloolist tõde, tuues sisse Heinrich I Linnupüüdja, kes oligi aastatel 912–936 Brabandi hertsog ja pidi tõrjuma ungarlaste kallaletunge. Kuid … Wagneril polnud probleemi ühendada suurepäraseks looks müüt, legend, muinasjutt ja ajalooline tõde. Millest lähtud sina?

Mulle oli algusest peale selge, et selle loo jutustamiseks on vaja sünget ajastut. Eri versioonidega mängides otsustasin koos kostüümikunstnik Jula Reindelliga varajase keskaja kasuks. Kui lugeda Wagneri kirjeldust ja vaadata varajaste lavastuste kujundusi, siis on selge, et Wagner ei püüelnud ajaloolise tõe poole.

Läheneme sellele perioodile fantaasialennuga ja kasutame müütilisi elemente, kuid suhtume tõsiselt ka ajaloolisesse konteksti ning religioossetesse nüanssidesse.

FOOKUS

Olen eeskätt jutustaja ja muusik. Kui uue lavastusega tööd alustan, mängin selle korduvalt oma peas läbi.

LOHENGRIN Richard Wagneri romantiline ooper Richard Wagneri libreto Maailmaesietendus 28. augustil 1850 Weimari Saksa Rahvusteatris Esietendus Rahvusooperis Estonia 25. mail 2023 Muusikajuht: Arvo Volmer Lavastaja ja dekoratsioonikunstnik: Michiel Dijkema (Holland) Kostüümikunstnik: Jula Reindell (Saksamaa) Noort hertsoginnat Elsat süüdistatakse oma noore venna ja tulevase Brabandi troonipärija mõrvas. Ennast kaitstes kirjeldab Elsa unenägu, milles üllas rüütel saabub tema au kaitsma ja teda süüdistustest vabastama. Selsamal hetkel ilmub müstiline rüütel luige juhitud gondlil.

Mees pakub end printsessi au eest võitlema ning lubab temaga abielluda tingimusel, et naine ei tohi kunagi küsida tema päritolu kohta.

ESTOONLANE #19

13

FOOKUS

See on ooper täis kontraste, konflikte ja sümboleid – luik, tuvi, kristluse-paganluse opositsioon?

Religioon seisab maagia ja imede põrkumise keskmes.

Maagia seostub saksa jumalatega ja imed kristlusega.

See on konflikt, mis motiveerib tegelasi ning näitab valguse ja pimeduse vastandumise eri nüansse. „Lohengrini“ aegruumi religiooni olemus erineb meie maailma religiooni olemusest. Fakt, et Ortrud muutis Gottfriedi luigeks, tõestab et naise germaani jumalad ja tema maagivõimed on reaalsed. Muundamine ei ole uskumise küsimus, see toimus päriselt. Et Lohengrin Elsa kutsel ilmub ja et tuvi kuju võtnud Püha Vaim lõpuks luige taas Gottfriediks muudab (mis on tõeline ime) tõestab, et Jumal on olemas. See pole lihtsalt uskumise küsimus, sest seegi juhtub päriselt. Seepärast ei otsi me oma lavastuses abstraktsioone, vaid kõigist neist sündmustest saab tegelaste reaalsus.

Mis võiks tänapäeva publikut selles loos kõnetada?

Kõik! Praegusel lõhestumise ajal on oluline neid lugusid emotsionaalsel tasandil koos kogeda. Just seda ooper teebki ja paremini kui ükski teine kunstivorm.

Publikule võib tunduda raskesti usutav, et Elsa rahuldub „keelatud küsimuse“ mitte esitamisega ...

Kas naise usk oma abikaasasse tõesti seisneb mitte kunagi millegi küsimises, pimesi uskumises ja mitteteadmises? Elsa abielu hind on elada kahtlusega Ortrudi pakutud versiooni võimalikkusest, ilma et seda saaks tõestada või ümber lükata. Pealegi ei maini Lohengrin kunagi karistust, mis langeks Elsale osaks, kui ta selle küsimuse esitaks. Seepärast võiks loota ju ka andestusele?

Wagneri ooperites maksavad naised alati valusat hinda ja nõnda ka Elsa. Muidugi on tema abielu keskmes olev keelatud küsimus probleeme tekitav. Wagner teeb algusest peale ka muusikaliselt väga selgeks, et sellel abielul ei ole tulevikku. Inimestel on saladused ja neid ei ole võimalik eirata, kui nad juba on tähelepanu keskpunktis. Selles mõttes mõistame kõik Elsat.

Keelatud küsimus annab aimu ka sellest, kui raske on päriselt uskuda, sest kahtlus poeb igal juhul hinge. Elsa sisemise konfliktiga – kas uskuda Jumalat või mitte – on üsna kerge samastuda.

Lohengrin püüab oma üksindust Graali vennaskonnas leevendada ja otsustab maa peale tulla, varjata oma jumalikku päritolu ja olla lihtsalt

14

ESTOONLANE #19

inimene, keda armastatakse sellepärast, kes ta on, mitte selle pärast, kust ta tuleb või mida esindab.

Kas Lohengrinil on üldse võimalus lihast ja luust inimeseks saada?

Graalimuusika on sedavõrd taevalik, et koheselt tekib tunne, et Lohengrin laskub maa peale. Kuid – Graali hoitakse ja kaitstakse maa peal Montsalvati lossis ja seda külastab kord aastas tuvi kuju võtnud Püha Vaim ning annab Graalile tema väe. Miks Parsifali poeg Lohengrin, Graali vardja, saadetakse Jumala poolt Elsat kaitsma ja miks peaks ta juhtima võitlust ungarlaste vastu on üks paljudest selle ooperi põhiküsimustest. Loo võimalikult selge jutustamine ei tähenda tingimata, et kõik küsimused vastuse saavad.

Sul on Eestiga tugev side. Sinu abikaasa on Eestist pärit sopran Aile Asszonyi. Kuidas te kohtusite? Mis sind tema puhul võlus?

Aile laulis Estonias minu lavastatud „Nahkhiires“ Rosalindet. Meist said koheselt väga head sõbrad.

Kuigi mõned kolleegid võivad teisiti arvata, sest milline ooperimaja ei armastaks mahlakaid kõlakaid, siis esialgu ei olnud meie suhtes midagi romantilist. See tekkis palju hiljem, kui meie mõlema elud olid teistsuguse pöörde võtnud. Mis mind tema puhul võlus? Võiks küsida, mis EI võlunud …! Aile on minu eluarmastus!

Teil on 8-aastane poeg András ja ma tean, et ka tema tegeleb muusikaga – mängib viiulit. Sina oled suurepärane pianist. Kas musitseerite koos?

Jah, naudime väga koos musitseerimist. Mõnikord anname kolmekesi väikese kontserdi: klaver, viiul ja sopran. On imeline jagada meie muusikaarmastust Andrásiga ja näha, kui väga talle meeldib esineda. Selle on ta küll emalt saanud.

Olete mõlemad ka spordipoisid. Mida teile koos teha meeldib?

András võtab jalgpalli-, breaktantsu ja ujumistreeninguid väga tõsiselt. Käime perekondlikult ujumas, see on väga tore, breaktantsu ja jalka jätame Andrásile! Vahva on ka ratastega loodusesse sõita. Igal aastal teen Andrásiga pika rattamatka – eelmisel aastal väntasime kahe nädalaga Amsterdamist Pariisi. Olin tema üle nii uhke, kui me Eiffeli torni juurde jõudsime! Ülesmäge suudan tal veel kannul püsida, kuid peagi pean tõsiselt treenima hakkama. Näis, kuhu me sel suvel läheme. Tallinn on siiski liiga kaugel … E

Jula Reindelli kostüümikavandid

PEALELEND / BALLETT

24.

märtsil esietendus balletilavastus „Must / Valge“, mille I osa „Open Door“ („Avatud uks“) koreograaf-lavastaja on Katarzyna Kozielska Poolast.

Tekst: Marion Leppik Fotod: Veljo Poom

Ami Morita, Sergei Upkin, Jan Trninic, Antonio Gallo, Samuel Pellegrin, Pol Monsech, Andrea Fabbri

Kuidas „Open Door“ sündis? Mis oli selle algimpulsiks?

Abstraktse tantsulavastuse „Open Door“ loomine sai alguse muusikavalikust. Pärast selle pikemat kuulamist hakkasin oma peas looma kujutlusi, millises suunas edasi liikuda. Muusika näol on tegemist George Bizet’ varajase teosega, sümfoonia C-duur (1855), mis on väga meeliülendav ja kus on mitmeid kordusi. Olen ise varem selle muusika järgi tantsinud George Balanchine’i poolt loodud balletis – see oli äärmiselt nauditav. Tema balletis oli neli osa, millest igaühes esineb põhipaar.

Mina soovisin seda muusikat laval teistmoodi näha – väikese loona.

Mis võiks selle loo taga peituda? Kas seal on varjatud sõnumeid?

Lavastamise ajal lugesin palju psühhoanalüüsi kohta ja sealt sündis idee jagada „Open Door“ Sigmund Freudi kombel kolmeks: teadvuses (psüühika aluspinnal), eelteadvuses (teadvuse piirimail) ja alateadvuses (psüühika süvakihtides) toimuvaks. Ma ei näita seda muidugi üksühele. See on puhtalt minu nägemus moraalsetest detailidest, naudinguprintsiipidest ja elu edasiviivatest stiimulitest. Selle taga on soovide ja ihade lõputu võitlus selle üle, mis on õige ja mis vale. Ent elamiseks vajame neid kõiki. Sigmund Freud on öelnud, et hobused annavad energiat ja jõudu, kuid suuna määrab see, kes vankrit juhib. See on minu jaoks loo esimene kiht. Teine käsitleb mõtteid ja seda, kuidas me neid mõtteid kontrollime.

Olen otsustanud selle lavastusega liikuda rohkem teatraalsuse ja komöödia suunas, kuna usun, et kui me ise suhtuksime oma käitumisse, kohmakusse ja mõtetesse positiivsemalt, muutuks meie elu tunduvalt lihtsamaks.

See lugu ongi nagu ukse avamine uuele mõtlemisele ja uuele arusaamisele, ent samal ajal võimalus sulgeda uks sellele, mille aeg meie elus on ümber saanud.

Katarzyna Kozielska

Usun, et kui me ise suhtuksime oma käitumisse, kohmakusse ja mõtetesse positiivsemalt, muutuks meie elu tunduvalt lihtsamaks.

Kui keeruline on see lugu tantsijate jaoks?

Tantsimise mõttes esitab see lugu hulgaliselt väljakutseid, mitte ainult tänu minu liikumisstiilile, vaid ka tänu muusikalähedusele, mida oma loomingus kasutan.

Milline on teie sõnum publikule?

Tahaksin, et publik naudiks minu nägemust ja ei otsiks oma küsimustele tegelikke vastuseid, sest me teame, et iga inimene on erinev. Samas, paljud mustrid on ka sarnased, nii et võib-olla suudavad nad kellegagi samastuda. Eriti üksi olles, kui keegi teine ei näe. E

Anna Roberta, Jevgeni Grib ESTOONLANE #19

15

PEALELEND PEALELEND // BALLETT BALLETT

24.

märtsil esietendus balletiõhtu „Must / Valge“, mille II osas jõudis publiku ette Ukraina päritolu Prantsuse koreograafi Serge Lifari poolt Édouard Lalo muusikale loodud „Suite en blanc“ („Süit valges“).

Balleti seadis lavale Serge Lifari fondi nõukogu liige Charles Jude (Prantsusmaa).

Kuidas „Suite en blanc“ sündis?

Serge Lifar lõi selle balleti 1943. aastal. See sündis soovist näidata prantsuse koolkonda kogu selle graatsilisuses ja tehnikas koos erilise Lifari stiiliga nii ebatavalistes arabeskides kui ka art deco ajastust pärit poosides. Pariisi Ooperi balletitrupp oli toona Serge Lifari juhtimisel oma kunstilises kõrgpunktis. Lifar lõi kõik need variatsioonid – pas de trois, pas de cinq, adage – spetsiaalselt Pariisi Ooperi balletitähtede jaoks.

Milline on selle lavastuse sõnum? „Suite en blanc“ on teos, mis peegeldab ja esindab kogu prantsuse tantsukunsti ilu, esteetikat ja akadeemilist tehnikat. See ballett ei põhine konkreetsel lool, vaid on Serge Lifari poolt spetsiaalselt loodud Édouard Lalo muusikale. Tegemist on Meistri poolt loodud meisterliku teosega, mida on esitatud maailma suurimates balletiteatrites (Pariis, London, Itaalia, San Francisco, Buenos Aires, Monte-Video jne).

Kui keeruline on see lugu tantsijate jaoks?

See ballett nõuab tantsijatelt väga suurt tehnilist võimekust kui ka musikaalsust ja esteetikatunnetust.

Milline on teie isiklik sõnum Eesti publikule?

Tänan südamest Eesti Rahvusballeti juhti Linnar Loorist, et ta kutsus meie loomingulise meeskonna seda teost siin imekaunis teatris lavale tooma. Mul on eriti hea meel töötada koos siinsete tantsijatega ja näha, kuidas see trupp päevast päeva laval suurepäraselt esineb. Loodan, et neid saadab Eesti avalikkuses suurt edu. E

„Suite en blanc“ on teos, mis peegeldab ja esindab kogu prantsuse tantsukunsti ilu, esteetikat ja akadeemilist tehnikat.

16

ESTOONLANE #19 Stephanie Roublot

PEALELEND / OOPER

22.

septembril esietendub Claude Debussy ooper „Pelléas ja Mélisande“, mille toob lavale tuntud prantsuse lavastaja Albert-André Lheureux, kes tõi 1998. aastal Estonias välja Bizet’ „Carmeni“.

Tekst: Marion Leppik Fotod: Veljo Poom

Mis teid selle loo puhul köidab? „Pelléas ja Mélisande“ toob meieni salapärase maailma, mis asub meie sees ja näib eksisteerivat ka meie ümber.

20. sajandi koidikul, sümbolismi ajajärgul, kui pilgud olid pööratud esoteerikasse ja tundmatutesse maailmadesse, kirjutas Maurice Maeterlinck (üks olulisimaid belgia kirjanikke) müstilise draamateose „Pelléas ja Mélisande“.

Debussyl kulus kaksteist aastat, et muusika kirjaniku sõnadega ühte põimida – nii sündis suurteos, mis esitab saatuse enda draamat. Selliseid oopereid, kus püütakse tabada sõnadega seletamatut, on palju. Ent Claude Debussy ja Maurice Maeterlincki sümbioos tegi ooperiajaloos revolutsiooni, sest nii selle muusika kui ka alltekst kannavad endas varjatud maailma.

Milline on selle teose alltekst?

1902. aastal ehk revolutsioonilisel ajajärgul ooperivormis loodud „Pelléas ja Mélisande“ osutas vajadusele pöörduda tagasi inimeseks olemise lätete juurde. Ka praegusel tormilisel ajal on meil inimestena ülioluline märgata ohte oma tegevustes, millel võivad olla etteaimamatud tagajärjed.

Ma tahan uskuda paremasse maailma, mis on vähem materialistlik ja egoistlik.

Usun inimkonna tulevikku, kus inimesed, kes on haritud ja üksteise suhtes austavad, on nagu õed ja vennad, ülimalt leplikud. Tuleb osata märgata valgust ka kõige sügavamas pimeduses. Seda meile „Pelléas ja Mélisande“ meelde tuletabki.

Kui keerulisi nõudmisi esitab see teos lauljatele?

Selle suurteose mõjusaks esitamiseks on vaja kasutada lõputult nüansse. Selleks, et tekst sulanduks Debussy muusikaga, tuleb iga Maeterlincki kirja pandud sõna artikuleerida täiuseni, tekst peab olema suurepäraselt arusaadav. Siinkohal aitab õige tehnika, prantsuse keele tundmine, täpsus ning oskus kanda oma häält, mis on segatud emotsioonide väljendamise eksimatu peensuse ning vapustava näitemänguga.

Milline on teie isiklik sõnum publikule?

Mida rohkem mu elu edasi läheb ja mida lähemale lõpule jõuan, seda rohkem mulle tundub, et suudan näha asjade olemust, mitte nende välist külge. Paljud on öelnud, et olen justkui vahendaja. Ma armastan saladuste kuningriike, varjatud jõudusid, ning see ongi põhjus, miks mul on selle imetabase teose vastu nii tohutu huvi. E Liina Keevalliku lavakujunduse kavand

ESTOONLANE #19

17

ELAMUS

ARVUSTAMISEL: „Korsaar“ Tekst: Stuart Sweeney Fotod: Rünno Lahesoo

Leonardo Celegato

O

len näinud mitut versiooni „Korsaarist“ nii teatris kui kinolinal, seepärast oli mul hea meel, et koreograaf José Carlos Martinez on teinud mõningaid ümberkorraldusi. Sellel versioonil on kolme vaatuse asemel kaks vaatust, Conradi ja Medora vahelisel suhtel on kesksem koht ning tantsuliste osade ümbertõstmine mõjub positiivselt.

18

ESTOONLANE #19

Finn Adams

Prooviperioodil kimbutasid truppi vigastused, kuid samas andis see suurepärased võimalused nii mõnelegi noorele meestantsijale. Värvilises ja elavas tänaval toimuvas avastseenis tutvustatakse kõiki peategelasi, sealhulgas piraat Conradit, keda kehastas minu nähtud etendusel Joel Calstar-Fisher. Orjakaupmees Lankendem esitleb Pašale oma siidjates kostüümides tantsivaid orjatare, kes painduvad, pöörlevad ja hõljuvad sensuaalselt, ent hoolimata oma palvetest valitsejale ei pälvi nad soosingut. Üks oluline muudatus puudutab ka Paša tegelaskuju, keda tavaliselt esitatakse ihara ja priske narrina. Martineze lavastuses on Paša aga nägus ja siivas ning seepärast on mõistetav avastseeni orjataride kiindumus sellesse veetlevasse ja jõukasse valitsejasse.

Seejärel tutvustab Lankendem Gulnaret ning paar alustab grand pas’d. Finn Adams kordeballetist kehastas orjakaupmeest, sooritades oma variatsioonis muljetavaldavaid pöördeid õhus ja demonstreerides peent partneritunnetust. Eeldan, et mida aeg edasi, seda jõulisemalt ta oma tegelaskuju tumedamaid külgi väljendama hakkab. Akane Ichii näitas Gulnarena tugevat tehnikat ja läbivalt nõtket hoiakut. Eriti nautisin tema itaalia fouettesid, milles ühinesid kontrollitult kõrged jalatõsted ja pöörded.

Kui Lankendem tõi kohale Ami Morita kehastatud Medora, avaldas too küll Pašale muljet, ent Medoral jagus silmi vaid Conradile. Morita on oma armastuse väljenduses graatsiline, see on armastus esimesest silmapilgust. Lankendem lööb aga Pašaga käed. Conrad ründab oma piraatidega viimase saatjaskonda ja pageb nende salakoopasse, kus näeme Medora ja Conradi veetlevat ning aeglast, kaunite tõstetega täidetud „esimese kohtumise” pas de deux’d. Seejärel jõuab kord piraadisalga ja nende tüdrukuteni, kes vallutavad lava energiast ja üleolevast enesekindlusest pakatavate tantsudega.

ELAMUS

Akane Ichii, Finn Adams

Akane Ichii, Nelson Peña

Nüüd jõuab kätte loo pöördepunkt, kus Medora veenab Conradit orjatare vabastama. Conradi parem käsi Birbanto on jahmunud ja pöörab Conradiga tülli. Viimane aga kindlustab oma võimu ja vabastab tüdrukud. Maruvihane ja salakaval Birbanto uimastab Conradi ja valmistub teda tapma. Medora sekkub ja hoiab kõiki tagasi, kuni Conrad ärkab ja ohjad taaskord enda kätte haarab, ent vahepeal on Birbanto müünud Medora Lankendemile.

Francesco Piccinin oli nendes stseenides Birbantona läbivalt suurepärane, demonstreerides kiiret jalgade tööd, plahvatuslikku liikumist ja peent näitlemiskunsti mässumeelse saadikuna.

Teine vaatus algab Paša palees Medora tagasitoomisega. Gulnarel on Pašaga lühike pas de deux, milles Ichii demonstreeris oma huumorimeelt.

Näeme odaliskide triot, mis on esimesest vaatusest siia ümber tõstetud. Nanae Maruyama, Jordan London ja Laura Maya tegid hoolimata lohvakatest pükstest au Petipa koreograafiale. Daniel Kirspuu aga lõbutses kogu stseeni vältel kohmaka eunuhhi rollis.

Paša heidab pikali ja näeb und kaunite tantsijatega täidetud võluaiast – oleks vaid minu unenäod sama imelised! See loob konteksti kuueteistkümneliikmelisele ansamblile, mis moodustab erinevaid pilkupüüdvaid mustreid koos Gulnare ja Medora variatsioonidega.

Morita tõestas end grands jete’de ja piruettidega.

Piraatide naasedes Paša ärkab ja nad pagevad rikkaliku röövsaagiga ning Conrad kohtub taas Medoraga.

Naaseme salajasse koopasse, kus Birbanto reeturlikkus paljastatakse ja ta pagendatakse salgast.

Käes on aeg kuulsaks „Korsaari” trioks kahe peategelase ja Conradi ustava teenri Aliga. Martinez on selle trio esimesest vaatusest ümber tõstnud ja kuna siin võib näha üht erakordsemat tantsu nii selles konkreetses balletis kui ka balletirepertuaaris üldse, on loogiline asetada see lavastuse lõpupoole. Pärast elegantset

triot näeme Ali variatsiooni. Leonardo Celegato liitus trupiga alles 2021. aastal, kuid teeb juba selgelt endale nime. Soolo algab kahekordsete saut de basques’ide seeriaga, kõrgete topeltpöörete ja grand jetedega ning tulevärk jätkub kiirete pöörlevate hüpetegaüle kogu lava.

Celegato on tormilist aplausi täielikult väärt. Nautisin ka Calstar-Fisheri variatsiooni sirutusega hüpete ja kõrgete pööretega, mis olid kõik sooritatud täpselt ja musikaalselt.

Trio lõpustseenis teeb Morita mitu keerulist fouetted ja aplaus tõuseb taevani.

Piraadid heiskavad purjed ja Taavi Varmi video kujutab elavalt purjeka uppumist tormistel vetel.

Lõpustseenis näeme ainsate ellujääjatena kahte peaosalist. Nad esitavad kõrgete tõstetega aeglase pas de deux, väljendades oma armastust ja tänutunnet elusolemise vastu. Etenduse-eelses vestlusringis sõnas Calstar-Fisher, et just see stseen on tema lemmikosa balletist.

Iñaki Cobose lavakujunduses on peamiselt rikkalikud Lähis-Ida stiilis taustad, mis jätavad pisikese ooperimaja laval tantsimiseks nii palju ruumi kui võimalik. Pole välistatud, et partituur seab nelja helilooja äramärkimisega uue rekordi. Martinez on „Korsaarist“ loonud uue nägemuse ja puhub elu sisse balletile, mille varasemates versioonides esines tõsiseid puudusi. Mul oli võimalus vaadata ka paari proovi ja koostöös tema hiilgava assistendi Agnes Letestuga saavutas Martinez trupiga kahtlemata suurepäraseid tulemusi. Üks balletitrupi liige ütles, et see duo oli viimase kahekümne aasta parim meeskond, kes külalistena teatris töötanud on. Ja kõige krooniks nimetati Martinez tema Tallinnas viibimise lõpul Pariisi Ooperi balletitrupi kunstiliseks juhiks, mis on üks valdkonna kõrgeimatest ametikohtadest! E

ESTOONLANE #19

19

HARIDUS

Kooligrupiga Rahvusooperisse Estonia Tekst: Inga Pihl, Tallinna soome kooli eelkooliõpetaja Virge Juutila, Tallinna soome kooli eesti ja rootsi keele õpetaja Fotod: erakogu, Veljo Poom

T

allinna soome koolis on üpris tavaline, et õpilased liituvad kooliga õppeaasta keskel, sest vanemate töö ei pruugi alata ja lõppeda koos lapse kooliaastaga, kuid tihti külastavad Soome tagasi läinud õpilased koos oma endiste klassikaastastega Estonia teatri etendusi.

Nii ka peres, kelle vanemad pidid töö tõttu Soome kolima. Lapsed ei soovinud mingil juhul loobuda võimalusest külastada hiljem koos Tallinna soome kooliga lasteooperi „Naksitrallid“ etendust. Selleks võeti uuest koolist vaba päev, et sõita Tallinnasse Estonia teatrisse. Üks, mille paljud Soome lapsed Tallinnast kaasa saavad, on armastus ja kirg teatri vastu.

20

ESTOONLANE #19

Aule Urb, Aare Kodasma, Rein Saar

Estonia – kooli koostööpartner Soomes pole klassi või kooliga teatris käimine tavaline.

Seal tulevad teatritrupid pigem kooli ja sedagi mitte sageli. Tallinna soome koolis aga on otsustatud, et lisaks Soome koolisüsteemi parimale osale tuleks üle võtta ka siinse süsteemi tugevused. Selleks on muidugi sagedased teatrikülastused.

Estonia teatrit võib pidada lausa Tallinna soome kooli koostööpartneriks. Eriti tähtis on Estonia teater meile seepärast, et õpilaste emakeel on soome keel, kuid muusika ja balleti mõistmiseks pole keelt vaja osata. Nii saavad teose sisust aru ka need õpilased, kes eesti keelt veel algtasemel oskavad. Küll aga on kõikidele meie õpilastele mõistetav muusika- ja tantsukeel.

HARIDUS

Teatriskäik nõuab eeltööd Kuna nii ooperi- kui balletižanr vajavad eelteadmisi, tehakse enne teatrisse tulekut õpilastega eeltööd. Lisaks ettevalmistavale osale tundides külastame igal aastal mõne rühmaga Estonia haridusprojekte, kus õpilased saavad teha esmast tutvust lava, artistide, ooperi ning balleti ja pillidega.

Rahvusooperil on spetsiaalsed haridusprojektid „Kuidas mõista ooperit“ ja „Kuidas mõista balletti“, mida saab liita külastatava etendusega. Need annavad esmase ülevaate ooperi- ja balletižanritest, ning õpetavad, mida tähele panna ja kuidas seda mõista. Tihti märkame, kuidas pisike laps rõõmustab, kui näeb hiljem etendusel sama inimest, kes talle enne etendust mõnd pilli näitas või haridusprojektis osales. „Õpetaja-õpetaja, see sama onu seal saalis mängis meile äsja viiulit!“ hüüatas alles üks pisike tüdruk, kui etendus oli just alanud. Nendest etenduse-eelsetest tundidest jääb lastele alati väga soe ja vahetu tunne. Pealegi – algselt võõrana tundunud onud-tädid saavad järsku nii omasteks.

Ka teatrikultuur on tähtis Hiljem on koolis nii tore teatrielamusi jagada ja õpilaste mõtteid-arvamusi kuulata.

Nooremad õpilased etendavad sageli teatris nähtut. Märkame, kuidas laps või noor on teatrikülastuse järel omandanud mõne uue teadmise või oskuse. Kuna Tallinna soome kool on väike, siis saavad kõik lapsed oma arvamust avaldada ning üheskoos veel kord teatris nähtut ja kuuldut läbi elada.

Tavaliselt on õpilastele jäänud enim meelde etenduse sisu, kostüümid ja tantsud.

Kõigele teatris kogetule lisaks peavad Tallinna soome kooli õpetajad väga oluliseks ka teatris käimise kultuuri õpetamist. Nimelt seda, kuidas teatrisse minekuks riietuda, kuidas teatrisaalis käituda, millal plaksutada. Samuti teeme lastele eelnevalt ka vaheajatellimuse, mis muudab teatrikülastuse elamuseks.

Teatriskäik on püha ja pidulik sündmus, mida meie koolis alati oodatakse.

Estonia teater on meie kooli õpilastele veel tähtis ka selle poolest, et balletitrupis tantsib meie kooli vilistlane ja poistekooris laulab meie algklassipoiss. Elame neile alati kaasa ja loodame edaspidi näha veel rohkem Tallinna soome kooli õpilasi Estonia laval. E

Muusikud: Henno Soode, Aabi Ausmaa, Priit Aimla, Priit Paabo

ESTOONLANE #19

21

MÄRKAME

LIIDIA PANOVA-JÄRVI 95 Tekst: Jaak Jõekallas Fotod: Rahvusooper Estonia arhiiv

E

stonia teatri ajalugu tunneb tervet plejaadi tipplauljaid, kes on kujundanud põlvkondade jooksul teatri mainet nii meil kui mujal.

Nende seast tõuseb esile Liidia PanovaJärvi, üks neist, kes ligi 40 aasta jooksul tõi rambivalgusesse üle 75 erineva rolli (nii dramaatilisi ja lüürilisi) ning karakterosi, olles samas ühtlasi omamoodi sidemeks erinevate lauljate põlvkondade vahel. „Ma olen ikkagi püüdnud läbi elada oma rolle, mitte niisama maha mängida. Kui oled saanud etenduse hästi läbi tunnetada – see võib ka väga traagiline olla – on peale seda ikkagi väga hea tunne, kui see on sul korda läinud,“ on lauljatar ise tunnistanud.

22

ESTOONLANE #19

Liidia Panova-Järvi, kes tähistas 6. märtsil väärikat ja auväärset tähtpäeva, on rääkinud 1978. aastal intervjuus Edgar Selbergile: „Laulda ma tõesti tahtsin, kogu südamest. Tol perioodil, 1948 vist, oli „Kõrbelaul“ väga populaarne operett ja ma mäletan, et oli sajas etendus ja seda kanti üle raadio teel. Ja meil oli siis niisugune krapp laua peal ja ma istusin seal juures ja kuulasin nii hardunult selle opereti ülekannet. Georg Ots oli tol ajal väga populaarne ja väga armastatud kõigi poolt. Sel momendil ma ei osanud endale ette kujutadagi, et kunagi laulan ka mina temaga koos samas operetis kaasa.“ Tegelikult unistas 6. märtsil 1928 Narvas ilmavalgust näinud Liidia Panova lapsepõlves hoopiski tantsimisest ent kahjuks tõmbas sõda nendele plaanidele kriipsu peale. Ta alustas õpinguid Tallinna Muusikakoolis Jenny Siimoni lauluklassis, mille lõpetas 1953. Aasta varem võeti ta juba Estonia teatri ooperikoori koosseisu ning aastast 1960 sai temast samas solist.

Oma esimest väikest soolorolli Estonia laval, krahvinna Cepranot Verdi ooperis „Rigoletto“ meenutab Liidia Panova-Järvi järgmiselt: „Kuigi seal oli kaks fraasi laulda, aga minu meelest oli see väga tähtis ja suur töö.

Ja oli küllaltki pabinat selle asja juures. Nüüd tagantjärgi ajab päris muigama. Kui avamäng algas, hakkas kõhus keerama. Aga juba see moment, kui laval olin, siis ikka laulsin oma fraasid ära ja püüdsin head nägu ka teha. Nii et ikka läks korda.“ Omades unikaalselt kaunist ja sametiselt paitava tämbriga metsosopranit ning mõjudes laval oma rollides väga naiselikuna, harmoneerus ta oma tolleaegsete suurepäraste lavapartneritega nagu Kalju Karask, Georg Ots, Tiit Kuusik, Aleksander Püvi, Teo Maiste jpt. Kolleeg Helgi Sallo on meenutanud: „Ma käisin tihtipeale Liidia Panovat lava taga vaatamas ning imetlemas. Sellist krahvinna Gabi Zedlaud „Viini veres“ teist ei olnud, nagu oli Liidia. Siis oli ka „Aida“ etendus ja Liidia laulis Amnerist – issand, kui ilus ta oli! Ma ei mäleta, kes dirigeeris, aga korraga oli Vallo Järvi mu kõrval ja ütles-küsis uhkusega: „Noh, on ilus?!“.

Liidia Panova-Järvi rollide palett on äärmiselt huvitav ja mitmepalgeline. Sinna kuuluvad vene ooperite kangelannad Marina Mniszek Mussorgski „Boriss Godunovis“ (mis oli ka lauljatari esimene kaalukam roll) ja Ljubaša Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsjas“ (millega Liidia Panova jõudis solistiseisusesse). Anna Meituse ooperis „Varastatud õnn“, Laura Ponchielli „La giocondas“ ning Octavian ja Herodias Richard Straussi ooperites „Roosikavaler“ ja „Salome“. Aga ka vallatu Cherubino Mozarti „Figaro pulmas“ ja sensuaalne Bess Gershwini

Desdemona – Liidia Panova, Othello – Aleksander Püvi Amneris – Liidia Panova

ooperis „Porgy ja Bess“. Talle omase nüansirikka aktsendi andis Liidia Panova oma kangelannadele operetis: Margot’le Rombergi „Kõrbelaulus“ ja Théodorele Kálmáni „Tsirkusprintsessis“. Üle kõikide rollide troonib aga Desdemona Verdi ooperis „Othello“ Paul Mägi lavastuses, mida lauljatar loeb eriti hingelähedaseks. „Hapra ja hingeliselt kauni Desdemona lõi Liidia Panova.

Tema Desdemonas on ilu, graatsilisust, elamuslikkust ja mängulis-vokaalset taset. Tema „Laul pajupuust“ ja sellele järgnev „Ave Maria“ ei unune niipea ja tänu Liidia Panovale muutus „Othello“ finaal-vaatus tõeliseks kunstiliseks elamuseks, mille kõrges tasemes vist küll keegi kahelda ei saa,“ kirjutas Helga Tõnson ajalehes „Sirp ja Vasar“ (12.04.1963). Lavastaja Paul Mägi lisab: „Liidia Panova on üks neist lauljatest, kes tunnetavad muusikat ka füüsisega.“ Hilisematel aastatel, kui suured ooperirollid olid jäänud juba kaugeks, võimaldasid sisemine temperament ja omandatud lavakogemus tal esineda haaravates karakterrollides. Raili Sule kirjutab ajalehas Sirp ja Vasar (17.11.1976) Stravinski ooperi „Mavra“ esietenduse puhul: „Liidia Panoval on imetlusväärselt lai ampluaa väärikalt väljapeetud primadonnadest kuni uudiste ja keelepeksu järele januneva eideni. Tema Naabrinna on üks värvikam ja etenduse koomikat esile toovam osa. Ja kuigi Naabrinna partiis pole peaaegu ainsatki soolorepliiki, suudab ta end igas ansamblis maksma panna.“ Kui mina 1990. aasta veebruaris Estonia ooperikoori tööle tulin, siis oli Liidia Panova-Järvi taandunud juba värvikatele karakterosade esitajaks. Alatiseks on sööbinud minu mälukaardile tema kosjamoor Yente Bocki muusikalis „Viiuldaja katusel“, pajuvenelane Vinteri muusikalis „Kevade“ ning suursugune ja väärikas vürstinna Božena Kálmáni operetis „Krahvinna Mariza“.

Mäletan, kuidas suur osa kooriartiste kogunes lava kõrvale etenduse juhi puldi juurde, et asuda nautima Liidia Panova ja Sulev Nõmmiku kordumatut partnerlust selle opereti kolmandas vaatuses.

Mäletan Liidiat alati soliidse ja vaid temale ainuomase sisemise väärikusega liikumas meie teatri koridorides, tema lopsakat, südamest tulevat naeru ning säravat naeratust.

Loomingulist partnerlust ja tuge pakkus Liidiale abikaasa dirigent Vallo Järvi, kellega koos sai aastakümneid Estonias ühist loometeed käidud ning kes on tunnistanud intervjuus Edgar Selbergile: „Kodus me väga palju ei tegelegi selle alaga. Me teeme rohkem töö juures oma muusikat ja igaüks omaette. Muidugi, mõningad üksikud momendid on, kui on mõni pähkel roll ees või kus just on tarvis tõsiselt ette valmistada. Siis me ikka siin kodus kahekesi nokitseme ka ja teeme seda musta tööd ära.“ Seda, et teatritöö kõrvalt paljuks muuks aega ei jäägi, tõdeb Liidia ise: „Minu ainsaks hobiks on köögis midagi uut kokakunstis välja mõelda. Rohkem aega ei ole muuga tegeleda. Mul on üks firmakook ja seda ma olen tõesti hästi palju teinud.“ Liidia Panova-Järvile kõigi estoonlaste poolt tema väärikal tähtpäeval südamest õnne ja tervist soovides Jaak Jõekallas.

E

ESTOONLANE #19

23

Kaunid kunstid toetavad jätkusuutlikku majandust

SEB

on Rahvusooperiga Estonia heades koostöösuhetes ja kuldsponsori staatuses juba 20 aastat. SEB töötajad väärtustavad Rahvusooper Estonia poolt pakutavat kultuuri kõrgelt ja võimalusel vaatavad ära kõik etendused. Läbi pikaajaliste traditsioonide ja heade-lähedaste suhete armastavad ka meie kliendid väga rahvusooperit. Tänu sellele oleme loonud mitmeid traditsioone, millega kutsume oma kliente ja koostööpartnereid just Estonia teatrisse ühistele kokkusaamistele.

24

ESTOONLANE #19

TOETAJA

Juba üle kümne aasta kutsume teatrikuul Rahvusooper

Estonia külastajaid osalema oma lemmik nais- ja meessolisti valimises. Teatripäeva paiku kuulutame välja SEB publikulemmikud ning tunnustusega kaasneb ka rahaline preemia. Selle ürituse pidulikkust veelgi tõstes kutsume sündmuse tunnistamiseks teatrisse alati ka meie häid partnereid ja kliente.

Kuna paljude jaoks meie seast on Rahvusooper Estonia Eesti kultuuri häll ja oluline hoone, siis korraldame ka oma traditsioonilist iga-aastast pangasünnipäeva pidulikku vastuvõttu Estonia teatri- ja kontserdimajas.

SEB panga ja Rahvusooper Estonia koostöö on aga mõlemapoolne. Estoonlased on käinud pangatöötajaid pangas varjutamas ja proovinud kätt ka pangaametnikena. Samuti on käinud pangatöötajad Estonia teatris töövarjudeks, et paremini aru saada teatritöö eripäradest. Mõlemalt poolt on vastukaja olnud positiivne ja uusi kogemusi pakkuv.

Jõulueelsel ajal on estoonlased pakkunud abikäsi SEB heategevusfondi „Jõulusoovide puu“ projektis.

Teatripere panustas oma väärtuslikku aega ning aitas meil pakkida jõulukingitused, millega valmistasime rõõmu turva- ja asenduskodudes elavatele lastele üle Eesti. Emotsioonid, mida vastastikku saame ja pakume, on alati ehedad!

Jätkusuutlik majandamine ja meie kõigi vaimne tervis ning heaolu – need on viimaste aastate olulised märksõnad. Üks toetab teist ja mõlemad on olulised, tänu sellele on Estonia ja SEB koostöö samuti pikaaegne ja jätkusuutlik, et üksteise tegemisi heal meelel toetada.

Positiivseid elamusi!

SEB Pank

Jätkusuutlik majandamine ja meie kõigi vaimne tervis ning heaolu – need on viimaste aastate olulised märksõnad.

ESTOONLANE #19

25

118. HOOAJA MÄNGUKAVA**

AUGUST 2023 R 25 kell 19.00 VÕLUFLÖÖT W. A. Mozarti ooper

A

L 26

kell 19.00 VANA TALLINN GALA

N 31

kell 19.00 ALICE IMEDEMAAL G. Schiavoni ballett Eesti ballett 105! Rahel Olbrei 125!

SEPTEMBER 2023

S

R 1 kell 19.00* LÕBUS LESK F. Lehári operett L 2 kell 19.00 VÕLUFLÖÖT W. A. Mozarti ooper Leili Tammel 80!

P 3 kell 17.00 ALICE IMEDEMAAL G. Schiavoni ballett N 7 kell 19.00 LOHENGRIN R. Wagneri ooper R 8 kell 19.00 KORSAAR A. Adami ballett L 9 kell 19.00 NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper P 10 kell 17.00 LOHENGRIN R. Wagneri ooper R 15 kell 19.00 ALICE IMEDEMAAL G. Schiavoni ballett L 16 kell 19.00 LÕBUS LESK F. Lehári operett P 17 kell 17.00 KORSAAR A. Adami ballett N 21 kell 19.00 KORSAAR A. Adami ballett R 22 kell 19.00 PELLÉAS JA MÉLISANDE C. Debussy ooper Esietendus!

L 23 P 24 K 27 N 28 R 29

kell 19.00 ÕHTUSED MAJAD T. Härmi ballett G. Mahleri muusikale kell 17.00 PELLÉAS JA MÉLISANDE C. Debussy ooper kell 19.00 ORPHEUS PÕRGUS J. Offenbachi operett kell 19.00 PELLÉAS JA MÉLISANDE C. Debussy ooper kell 19.00* ÕHTUSED MAJAD T. Härmi ballett G. Mahleri muusikale L 30 kell 19.00 PELLÉAS JA MÉLISANDE C. Debussy ooper

OKTOOBER 2023

O

P 1 kell 12.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal K 4 kell 19.00 ALICE IMEDEMAAL G. Schiavoni ballett N 5 kell 12.00 NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper N 5 kell 19.00 NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper R 6 kell 19.00 PELLÉAS JA MÉLISANDE C. Debussy ooper L 7 kell 19.00 KORSAAR A. Adami ballett P 8 kell 17.00* ORPHEUS PÕRGUS J. Offenbachi operett K 11 kell 19.00 PELLÉAS JA MÉLISANDE C. Debussy ooper N 12 kell 19.00 MUST / VALGE: lühiballetid „Open Door“.

„Suite en blanc“ R 13 kell 19.00 ORPHEUS PÕRGUS J. Offenbachi operett L 14 kell 19.00 ALICE IMEDEMAAL G. Schiavoni ballett P 15 kell 17.00 NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper N 19 kell 12.00 ALICE IMEDEMAAL G. Schiavoni ballett R 20 kell 19.00 VÕLUFLÖÖT W. A. Mozarti ooper Koostöös EMTA ooperistuudioga L 21 kell 19.00 LÕBUS LESK F. Lehári operett P 22 kell 17.00* VÕLUFLÖÖT W. A. Mozarti ooper Koostöös EMTA ooperistuudioga K 25

kell 18.00 ÕHTUSED MAJAD T. Härmi ballett G. Mahleri muusikale Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses

N 26 kell 19.00 VÕLUFLÖÖT W. A. Mozarti ooper R 27 kell 19.00 NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper L 28 kell 19.00 KORSAAR A. Adami ballett P 29 kell 17.00 VÕLUFLÖÖT W. A. Mozarti ooper

NOVEMBER 2023

N

N 2 kell 19.00* MUST / VALGE: lühiballetid „Open Door“.

„Suite en blanc“ N 2 kell 19.00 KAMMERMUUSIKA RAHVUSOOPERIS: „Vaikne muusika“. Rahvusooper Estonia kammersaalis R 3 kell 19.00 DON PASQUALE G. Donizetti ooper L 4 kell 19.00 ÕHTUSED MAJAD T. Härmi ballett G. Mahleri muusikale L 4 kell 19.00 RENÉ EESPERE LXX autorikontsert

Estonia kontserdisaalis P 5 kell 17.00 LÕBUS LESK F. Lehári operett P 5 kell 17.00 HINGEDEPÄEVA KONTSERT Tallinna Jaani kirikus K 8 kell 12.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal N 9 kell 19.00 ÕHTUSED MAJAD T. Härmi ballett G. Mahleri muusikale N 9 kell 19.00 DON PASQUALE G. Donizetti ooper Rakvere spordihoones R 10 kell 19.00 KRAHV LUXEMBURG F. Lehári operett L 11 kell 19.00 KORSAAR A. Adami ballett P 12 kell 17.00* DON PASQUALE G. Donizetti ooper

26

ESTOONLANE #19

K 15 kell 12.00 ALICE IMEDEMAAL G. Schiavoni ballett N 16 kell 12.00 NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper R 17 kell 19.00 MUST / VALGE: lühiballetid „Open Door“.

„Suite en blanc“ L 18 kell 19.00 LA TRAVIATA G. Verdi ooper P 19 kell 17.00 MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal R 24 kell 19.00 LA TRAVIATA G. Verdi ooper L 25 kell 19.00 MUST / VALGE: lühiballetid „Open Door“.

„Suite en blanc“ P 26 kell 17.00 LÕBUS LESK F. Lehári operett N 30 kell 19.00 LA TRAVIATA G. Verdi ooper

DETSEMBER 2023

D

R 1 L 2 P 3 K 6 K 6 L 9 L 9 P 10 K 13 N 14 N 14

kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett Esietendus! kell 19.00 KRAHV LUXEMBURG F. Lehári operett kell 17.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett kell 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett kell 12.00 NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper kell 19.00 TRUBADUUR G. Verdi ooper kell 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett kell 19.00* TRUBADUUR G. Verdi ooper kell 12.00 NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper kell 19.00 KAMMERMUUSIKA RAHVUSOOPERIS: „Vaskne muusika“. Rahvusooper Estonia kammersaalis R 15 kell 18.00 RAHVUSOOPERI JÕULUKONTSERT Tallinna Jaani kirikus

L 16 kell 19.00 MUST / VALGE: lühiballetid „Open Door“.

„Suite en blanc“ P 17 kell 17.00 MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal K 20 kell 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett K 20 kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett N 21 kell 19.00 LA TRAVIATA G. Verdi ooper R 22 kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett L 23 kell 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett N 28 kell 19.00 MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal R 29 kell 19.00* FIGARO PULM W. A. Mozarti ooper P 31 kell 19.30 ESTONIA BALL

Linnar Loorise tantsulavastus

„TIMBU-LIMBU ÕUKOND JA LUMEMÖLDRID“ Kalju Kanguri samanimelise lastejutustuse ainetel Rahvusooper Estonia kammersaalis

T 7.11 kell 10.30 (Esietendus!) ja 12.00 L 11.11 kell 10.30 ja 12.00 T 5.12 kell 10.30 ja 12.00 R 8 12 kell 10.30 ja 12.00 R 15.12 kell 10.30 ja 12.00 T 19.12 kell 10.30 ja 12.00 Võimalus tellida etendus (terve saal).

JAANUAR 2024 N 4 R 5 L 6 P 7 K 10

J

kell 19.00 KRAHV LUXEMBURG F. Lehári operett kell 19.00* TOSCA G. Puccini ooper kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett kell 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett kell 12.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal Ülo Vinter 100!

N 11 kell 19.00 TOSCA G. Puccini ooper R 12 kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett L 13 kell 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett L 13 kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett P 14 kell 17.00 FIGARO PULM W. A. Mozarti ooper K 17 kell 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett K 17 kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett N 18 kell 19.00 ROMEO JA JULIA Ch. Gounod’ ooper R 19 kell 19.00 MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal L 20 kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett Viktor Fedortšenko 70!

P 21 K 24 N 25 R 26 L 27 P 28

kell 17.00* ROMEO JA JULIA Ch. Gounod’ ooper kell 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett kell 12.00 BURATINO O. Ehala muusikal kell 19.00 DON PASQUALE G. Donizetti ooper kell 19.00 KRAHV LUXEMBURG F. Lehári operett kell 17.00 LOUIS XIV – KUNINGAS PÄIKE T. Kase/T. Õnnepalu/T. Steineri/S. Mölderi ballett

VEEBRUAR 2024 R 2

kell 19.00* TRAMM NIMEGA IHA

V

N. Meckleri/A. L. Ochoa/P. Salemi ballett kell 19.00 DON PASQUALE G. Donizetti ooper Lydia Roos 70! kell 12.00 BURATINO O. Ehala muusikal kell 19.00 KABAREE John Kanderi muusikal Esietendus! kell 19.00 LOUIS XIV – KUNINGAS PÄIKE T. Kase/T. Õnnepalu/T. Steineri/S. Mölderi ballett

P 11 kell 17.00 KABAREE John Kanderi muusikal K 14 kell 19.00 KABAREE John Kanderi muusikal N 15 kell 19.00 VÕLUFLÖÖT W. A. Mozarti ooper R 16 kell 19.00 TRAMM NIMEGA IHA N. Meckleri/A. L. Ochoa/P. Salemi ballett L 17 kell 19.00 KABAREE John Kanderi muusikal P 18 kell 17.00 VÕLUFLÖÖT W. A. Mozarti ooper K 21 kell 12.00 BURATINO O. Ehala muusikal K 21 kell 19.00* LOUIS XIV – KUNINGAS PÄIKE T. Kase/T. Õnnepalu/T. Steineri/S. Mölderi ballett

N 22 kell 12.00 LOUIS XIV – KUNINGAS PÄIKE L 3 P 4 R 9 L 10

T. Kase/T. Õnnepalu/T. Steineri/S. Mölderi ballett N 22 kell 19.00 KAMMERMUUSIKA RAHVUSOOPERIS: „Muusika Eestile“.

Rahvusooper Estonia kammersaalis P 25 N 29

kell 17.00 KABAREE John Kanderi muusikal kell 19.00 JEANNE D’ARC G. Verdi ooper

MÄRTS 2024 R 1

M

kell 19.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett Erika Tetzky 130!

L 2 kell 19.00 JEANNE D’ARC G. Verdi ooper P 3 kell 12.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett N 7 kell 19.00 RAHVUSOOPERI SÜMFOONIAKONTSERT Estonia kontserdisaalis R 8 kell 19.00 TRAMM NIMEGA IHA N. Meckleri/A. L. Ochoa/P. Salemi ballett L 9 kell 19.00 KABAREE John Kanderi muusikal P 10 kell 12.00 BURATINO O. Ehala muusikal K 13 kell 12.00 RAVEL:RAVEL: lühiooper „Laps ja lummutised“,

lühiballett „Hane-ema“ Eesti keeles

N 18

kell 19.00 KAMMERMUUSIKA RAHVUSOOPERIS: „Muusikalised rännakud“.

Rahvusooper Estonia kammersaalis R 19 kell 19.00 ANNA KARENINA M. Kesleri ballett D. Šostakovitši muusikale L 20 kell 19.00 JEANNE D’ARC G. Verdi ooper P 21 kell 12.00 NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper K 24 kell 19.00* JEANNE D’ARC G. Verdi ooper N 25 kell 19.00 ANNA KARENINA M. Kesleri ballett D. Šostakovitši muusikale R 26 kell 19.00 KABAREE John Kanderi muusikal L 27 kell 19.00 JEANNE D’ARC G. Verdi ooper P 28 kell 17.00 RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA GALA MyFitnessi tantsuauhindade üleandmine!

MAI 2024 N 2 R 3 L 4 L 4 P 5 K 8 N 9 R 10 L 11

kell 19.00 ORPHEUS PÕRGUS J. Offenbachi operett kell 19.00 GISELLE A. Adami ballett kell 12.00 NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper kell 19.00 NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper kell 17.00 TRUBADUUR G. Verdi ooper kell 12.00 NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper kell 19.00* TRUBADUUR G. Verdi ooper kell 19.00 ORPHEUS PÕRGUS J. Offenbachi operett kell 19.00 UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett Taasesietendus!

P 12 R 17

kell 17.00 ORPHEUS PÕRGUS J. Offenbachi operett kell 19.00 ANNA KARENINA M. Kesleri ballett D. Šostakovitši muusikale

L 18 N 23 R 24

kell 19.00 ORPHEUS PÕRGUS J. Offenbachi operett kell 12.00 UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett kell 19.00 MADAMA BUTTERFLY G. Puccini ooper Rahvusvahelise projekti Eesti esietendus!

L 25 kell 19.00 GISELLE A. Adami ballett

P 26 kell 17.00 MADAMA BUTTERFLY G. Puccini ooper K 29 kell 19.00 MADAMA BUTTERFLY G. Puccini ooper Jassi Zahharov 70!

N 30 kell 19.00* ANNA KARENINA M. Kesleri ballett D. Šostakovitši muusikale R 31 R 31

kell 19.00 MADAMA BUTTERFLY G. Puccini ooper kell 19.00 JAZZ-BALLETI KLUBI Rahvusooper Estonia kammersaalis. Esietendus!

K 13 kell 19.00* RAVEL:RAVEL: lühiooper „Laps ja lummutised“,

lühiballett „Hane-ema“ Prantsuse keeles N 14

kell 12.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett

R 15 L 16

kell 19.00 KABAREE John Kanderi muusikal kell 19.00 TRAMM NIMEGA IHA N. Meckleri/A. L. Ochoa/P. Salemi ballett

JUUNI 2024

P 17 kell 17.00 RAVEL:RAVEL: lühiooper „Laps ja lummutised“,

lühiballett „Hane-ema“ Prantsuse keeles K 20 N 21

kell 12.00 BURATINO O. Ehala muusikal kell 12.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett

N 21

kell 19.00 KAMMERMUUSIKA RAHVUSOOPERIS: „Schubertiaad“. Rahvusooper Estonia kammersaalis R 22 kell 19.00 LOHENGRIN R. Wagneri ooper L 23 kell 19.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett P 24 kell 17.00* LOHENGRIN R. Wagneri ooper L 30 kell 19.00 LOHENGRIN R. Wagneri ooper

APRILL 2024

A

N 4 R 5 L 6 P 7 K 10

kell 12.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal kell 19.00 GISELLE A. Adami ballett Esietendus! kell 19.00 KABAREE John Kanderi muusikal kell 17.00 GISELLE A. Adami ballett kell 19.00* LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett

N 11 R 12

kell 19.00 KABAREE John Kanderi muusikal kell 19.00* LA DONNA DEL LAGO G. Rossini ooperi kontsertettekanne Rahvusooperis Estonia kell 19.00 GISELLE A. Adami ballett kell 12.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal kell 19.00 JEANNE D’ARC G. Verdi ooper

L 13 P 14 N 18

M

L 1 L 1 P 2 K 5 N 6 R 7 R 7 L 8 P 9 K 12 N 13 R 14 L 15 P 16 P 16 K 19 N 20 R 21 R 21 L 22

J

kell 12.00* NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper kell 19.00 NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper kell 12.00 UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett kell 19.00 UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett kell 19.00 MADAMA BUTTERFLY G. Puccini ooper kell 19.00 ORPHEUS PÕRGUS J. Offenbachi operett kell 19.00 JAZZ-BALLETI KLUBI Rahvusooper Estonia kammersaalis kell 19.00 MADAMA BUTTERFLY G. Puccini ooper kell 17.00 GISELLE A. Adami ballett kell 19.00 ORPHEUS PÕRGUS J. Offenbachi operett kell 19.00 ANNA KARENINA M. Kesleri ballett D. Šostakovitši muusikale kell 19.00 ROMEO JA JULIA Ch. Gounod’ ooper kell 19.00 UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett kell 17.00 ROMEO JA JULIA Ch. Gounod’ ooper kell 17.00 JAZZ-BALLETI KLUBI Rahvusooper Estonia kammersaalis kell 19.00 ROMEO JA JULIA Ch. Gounod’ ooper kell 19.00* UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett kell 19.00 ORPHEUS PÕRGUS J. Offenbachi operett kell 19.00 JAZZ-BALLETI KLUBI Rahvusooper Estonia kammersaalis kell 19.00 ANNA KARENINA M. Kesleri ballett D. Šostakovitši muusikale

* Soodustus pensionäridele 30% NB! Mängukavas võib ette tulla muudatusi!