RaHvUsvaHElInE Ja RIKKalIK EEstI

RaHvUsBallEtt

Estonia teatris on oma balletitrupp regulaarselt tegutsenud alates 1918. aastast. Eesti Rahvusballeti nime kannab trupp alates aastast 2009 ja on osa Rahvusooperist Estonia. Trupp koosneb ligi 60 tantsijast ja tugitöötajast, kes hoiavad hooaja jooksul laval pea 11 erinevat lavastust ning annavad aastas ligikaudu 80–90 etendust. Eesti Rahvusballeti igapäevaelust räägivad kunstiline juht Linnar Looris, kunstilise juhi assistent Jared Matthews ja rahvusballeti solist Laura Maya.

Kellest koosneb Eesti Rahvusballett ja kuidas toimub tantsijate valik truppi?

Linnar Looris: Eelkõige koosneb Eesti Rahvusballett tantsijatest, aga truppi kuulub ka kunstiline juht ja kunstilise juhi assistent, balleti koordinaator (Kaire Kasetalu) ning repetiitorid (Marina Kesler, Daniel Kirspuu, Luana Georg, Elita Erkina, David Jonathan), kes kõik arendavad, õpetavad, juhendavad ja motiveerivad tantsijaid. Tugiteenustena saame teatri poolt füsioteraapiat, massaažiteraapiat, pilatese treeninguid, spordipsühholoogia ja toitumisnõustamise teenuseid. Meil on balletipianistid (Julia Braun, Olena Ilnitska, Vladima Jeremjan), kes mängivad saateks treeningtundidele ja balletiproovidele ning meil on ka inspitsient ehk etenduse juht Anton Osul, kes peamiselt tegelebki tantsuetendustega. Lisaks on veel palju tublisid rahvusooperi töötajaid, kes teenindavad nii balleti- kui ka lauluteatri etendusi.

Tantsijad valime truppi hea klassikalise tantsu tehnika ja eneseväljendusoskuse põhjal. Meie publik on kõrge kvaliteediga harjunud, seega kandideerivad truppi Eesti

Mõnus on mõelda, et mu kolleegid on erinevatest riikidest ja Eesti Rahvusballett on see, mis meid ühte seob.

Argip Ev

ja välismaa parimad koolilõpetajad ning artistid. Meil on klassikaline repertuaar ja hästi koolitatud tantsijad saavad siin tantsida just seda, mida nad on pühendunult õppinud.

Mida rahvusvahelisus trupile annab?

Laura Maya: Rahvusvahelises trupis on väga hea töötada. Igaüks meist on erinev; õpime erinevaid kultuure tundma ja see lisab mitmekülgsust kogu trupile. Mõnus on mõelda, et mu kolleegid on erinevatest riikidest ja Eesti Rahvusballett on see, mis meid ühte seob. Ma loodan, et ka teatrikülastajad tunnetavad seda, et kõik need inimesed on tulnud just Eestisse ja tahavad siin elada ning töötada ja teha seda kunsti just Eesti publiku jaoks.

Linnar Looris: Siin on omad plussid ja miinused. Pluss on see, et palju saab teistelt õppida ja tantsija areng on kiirem ning mitmekesisem. Miinuseks on see, et igal artistil on erinev kool ja tantsustiil ning selle üheks tervikuks sidumine on repetiitoritele päris suur töö. Endise tantsijana võin öelda, et rahvusvahelises seltskonnas töötada on parem, vaheldust on rohkem. Kui ma ise Estonias tantsisin, siis oli palju tantsijaid Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest, just meestantsijaid. Oma rahvusest heade tantsijate vähesus on meie maa väiksuse juures paratamatu, aga koos repetiitorite ja koreograafidega ning artistidega teistest riikidest saame pakkuda sellist kõrget taset nagu meil täna on.

Kuidas käib rollide selgeks õppimine?

Linnar Looris: Esmalt vaatame treeningtundides tantsija võimekust ja eeldusi, arvestame ka eelnevat lavakogemust mida rolli jaoks vaja on. Igat rolli repeteerib kindel repetiitor, kes hakkab tantsijat välja õpetama. Vanasti käis see protsess mitu-mitu kuud, kuid nõudliku töögraafiku tõttu meil enam nii palju aega ei ole. On ka juhtunud, et ühe päevaga õpitakse roll ära, et õhtul lavale minna. Loomulikult tervet „Luikede järve“ ühe päevaga ära ei õpi, aga väiksemaid osi lavastusest on tantsijad võimelised kiiresti omandama. Hea tantsija määrame tavaliselt kohe ka soolorolle tantsima, sest tema võimekust tuleb heas mõttes kohe ära kasutada. Laura Maya: Tantsija seisukohast on mängukavas olevatesse lavastustesse sisse õppimine mõnikord isegi keerulisem, sest sellega peab tegema palju rohkem iseseisvat tööd kui uuslavastuse puhul. Õpime palju etenduste salvestustelt, mistõttu peame emotsionaalse sisseelamisega samuti ise hakkama saama. Otseselt ei eelda keegi, et esimeseks prooviks kõik juba selge on, aga loomulikult soovime endast parima anda. Ballett ei ole lihtsalt sammude tantsimine, see on ka emotsiooni edasi andmine ning loo jutustamine. Seega töötame alati koos repetiitoriga, et oma rollis lugu paremini jutustada. See aitab ka sammude õppimisel, kui tead, mida tantsid. Uute lavastustega on teinekord lihtsam, sest siis on rohkem aega koreograafiga proovisaalis koos töötada. Lisaks saame teha lavaproove rohkem, mis annab parema ettevalmistuse ning harjume juba ka valguse, dekoratsioonide, orkestriga ... hüppamist, et nad seesuguse nõudliku koreograafia suudaksid ära tantsida. Üldiselt on tantsijad ise piisavalt targad ja teadlikud, kuid teeme omalt poolt kõik, et nad püsiksid terved ja kogu hooaja kestva füüsilise koormusega hakkama saaksid.

Milliseid treeninguid tantsijad teevad?

Jared Matthews: Meil on hommikune trenn, kus tehakse balletitreeningut, venitusi ja valmistatakse keha ette eesolevaks tööpäevaks. Meie hooaeg on pikk ja repertuaar on tantsija jaoks nõudlik, seega peavad nad tegema lisaks juurde üldfüüsilist ja risttreeningut ning pilatest, et olla füüsiliselt vastupidavad. Ballett nõuab head vastupidavust ja treenitust, siin on lisaks palju positsioonide hoidmist ja erineva ampluaaga liigutusi. Tantsijad on samaaegselt sportlased ja artistid, seega peavad nad oma keha ja vaimu hoidma tervetena ja enda eest hoolitsema, lihashooldused, füsioteraapia ja spordipsühholoogia tulevad siin väga kasuks ning meie tantsijatel on see tugi olemas.

Ma toon näite, „Suite en blancis“¹ on koht, kus neli meest hüppavad kaks ja pool minutit. See on väga raske ja lausa nõuab teistsugust treeningut, kui seda tehakse balletitehnika tunnis. Seega soovitan neile hüppenööriga ¹II osa lavastusest „Must / Valge“, mis esietendus 24. märtsil 2023.

Balletitantsijate elu on rohkem nagu elustiil. Nende karjäär on intensiivne ja kui see on läbi, siis saab selle rahulikult selja taha jätta.

Pikk hooaeg seab tantsijatele suuri väljakutseid. Millega peab üks artist oma töös arvestama?

Laura Maya: Meie tööga käivad kaasas sagedased vigastused ja peame end hoidma suuremate traumade eest. Tuleb arvestada, et alati ei lähe asjad plaanipäraselt. Sellised ootamatused on omamoodi ka toredad, sest vahel tekib võimalus tantsida partneriga, kellega pole kunagi varem tantsinud. Kõik partnerid on erinevad. Nad annavad erinevalt energiat ja emotsiooni ning see aitab ka rolli kasvatada. Uue partneriga tantsimine on artisti jaoks suurepärane väljakutse, sest see lükkab su mugavusstsoonist välja. Muidugi ka teistpidi, et kui algselt ei pidanud etenduses tantsima ning järsku see võimalus avaneb, siis see on hea tunne ning palju vähem aega jääb närveerimiseks ja muretsemiseks. Sa lihtsalt lähed lavale!

Kas tantsijad puhkavad piisavalt?

Jared Matthews: Balletitantsijate elu on rohkem nagu elustiil. Nende karjäär on intensiivne ja kui see täielik pühendumine on läbi, siis saab karjääri kerge südamega selja taha jätta. Meie hooaeg on pikk ja keerukas, aga see ei ole kaelamurdev. Aasta alguses tulime Dublinist, kus etendasime „Luikede järve“. Tagasi jõudes tulid kohe „Korsaar“, „Pähklipureja“ ning „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“, mis on kõik intensiivsed ja nõudlikud lavastused. See periood oli raske, aga meil on teatris ka rahulikumaid aegu.

Püüame asju tasakaalus hoida nii palju, kui töökohustused lubavad.

Rahvusooperil on olemas suurepärane füsioterapeut Sirli Hinn, massöörid Tarmo Riitmuru ja Andrei Stepanov ning pilatese treener Mari Kõiv; meil on hea ligipääs erinevate arstide/spetsialistide juurde ning majas on tänu MyFitnessile hästi varustatud jõusaal. Seega on tantsijate jaoks korralik tugistruktuur olemas.

Laura Maya: Päeva jooksul töötame üldiselt väga erineva materjaliga. Üks hetk on „Korsaar“, siis „Lumivalgeke“, siis „Anna Karenina“ ... Mõne jaoks võib olla keerukas pidevalt ümber häälestuda, aga mulle on see põnev.

Kuidas toimub balletirepertuaari valik?

Linnar Looris: Repertuaari valikul vaatan, millised balletid on meil teatris varem olnud ning millised on need balletid, mis sobivad ka meie tantsijatele. Klassikalist balletti viljeleva trupi juhina olen ma veendunud, et klassikalise balleti tase peab säilima tugevana, nii saame publikule pakkuda kõige kõrgemal tasemel klassikalisi, uusklassikalisi ja lugu jutustavaid intensiivse liikumisega omapäraseid tantsulavastusi. Püüan valida mitmekesist ja füüsiliselt väljakutset esitavat repertuaari. Lavastus peab olema tantsijatele võimalikult huvitav ning haarama ka publikut. Rahvusooperi seaduses on kirjas, et peame publikule tutvustama nii Eesti kui maailma muusika- ja teatrikultuuri saavutusi, seepärast püüame vastavalt võimalustele ka rahvusvahelisi nimesid Estoniasse tuua. Repertuaari puhul tervikuna on oluline, et see oleks mitmekesine ja sisaldaks nii klassikat, draamaballetti, lastelavastusi kui ka erinevatel tantsukäsitlustel põhinevaid lavastusi. Peamine on, et kõik lavastused repertuaaris oleksid klassikalise treenituse suunitlusega – vaid nii saame kõrgetasemelist repertuaari jätkuvalt mängukavas hoida.

Jared Matthews: Paljud trupid maailmas ei keskendu nii palju klassikalisele repertuaarile ja teevad rohkem kaasaegse tantsu lavastusi. Eesti Rahvusballett on niisiis eriline, sest siin on klassikaline trupp, kes tantsib eriilmelist repertuaari.

Laura Maya: Ma olen alati kaasaegset tantsu armastanud ja kui ma kooli lõpetasin, siis arvasin, et kaasaegne tants ongi minu rada. Estonias on repertuaar väga mitmekülgne. Siin ei ole vaid tüllede-balletid. Mul ei ole kunagi igav. Muidugi tuleb vahel tahtmine teha rohkem kaasaegset tantsu, aga meil on võimalus teatris ka ise luua. Siin on näiteks rahvusvahelise tantsupäeva gala ja juunis tuleb rahvusballeti koreograafide õhtu, kuhu lavastan ka ise numbri.

Millises suunas Eesti Rahvusballett liigub?

Linnar Looris: Minu soov on, et meie publik tahaks näha kõiki meie maailmatasemel tantsijaid ja balletilavastusi, mitte ei tuleks teatrisse vaid ühe hittlavastuse või ühe tipptantsija pärast. Just nagu maailmas soovitakse vaadata Pariisi Ooperi balletitrupi või New York City või San Francisco balletiteatrite või mõne teise suure prestiižse trupi etendusi. Sinna tahetakse piletit, olenemata sellest, mida laval näidatakse. Meie tantsijad puudutavad publikut emotsionaalselt ja lähevad vaatajale korda. Eesti Rahvusballetis on suurepärased tantsijad ja järjest kõrgem kvaliteet. Lisaks püüame repertuaari tuua selliseid teoseid, mis avardaks ka publiku silmaringi. Eesti Rahvusballeti eesmärk on liikuda veel kõrgema taseme, stabiilsuse ja parema kunstilise soorituse poole, et iga esitus oleks suurepärane. Teine soov on tuua lavale nii palju kui võimalik Eesti koreograafide, heliloojate ja tantsijate loomingut, et arendada Eesti balletikultuuri. E