Estoonlane_sügis_2025

EstoonlanE

UUDISED

oo PERI UUDI s ED

120. hooajal on publikul taas võimalus nautida rahvusooperi koosseisuliste solistide kõrval ka mitmete põnevate külalissolistide esinemisi.

30. augustil toimuval Vana Tallinn Galal astuvad külalistena üles Kai Rüütel-Pajula, Dragutin Matić, Mirjam Mesak

4. ja 6. septembril teevad kireooperis „Carmen“ kaasa Mario Rojas (don José) ja Dragutin Matić (Escamillo).

11. ja 21. septembril astub koomilises ooperis „Don Pasquale“ Ernestona publiku ette Nico Darmanin

26. ja 28. septembril publiku ette jõudva ooperipõneviku „Peter Grimes“ kontsertettekandes on külalistest laval Timothy Richards (Peter Grimes), Charlotte-Anne Shipley (Ellen), Paul Carey Jones (Balstrode), Tuuri Dede (Proua Sedley), Pavlo Balakin (Ned Keene).

10. ja 12. oktoobril teevad võimsas „Trubaduuris“ kaasa Timothy Richards (Manrico), Silja Aalto (Leonora), Monika-Evelin Liiv (Azucena), Ljubomir Puškarič (krahv di Luna).

16. oktoobril Estonia kontserdisaalis toimuval Arvo Pärdi 90 aasta sünnipäevale pühendatud kontserdil „Ajastute telg: Arvo Pärt 90. Carl Orff“ esineb rahvusooperi koosseisuliste lauljate kõrval ka Aare Saal ning astub üles Läti Rahvusooperi koor.

23., 25. ja 30. oktoobril teevad romantilises ooperis „Lohengrin“ kaasa Silja Aalto (Elsa), Mariya Berezovska (Ortrud), Heiko Börner (Lohengrin).

7. ja 22. novembril astub kireooperi „Carmen“ nimirollis üles Marie Gautrot ja don Joséd laulab Thomas Birch.

BallEtIUUDIsED

Rahvusballeti trupiga liitub uuest hooajast uusi tantsijaid.

Tallinna Muusika- ja Balletikoolist tulevad Anastasiia Merkulova, Miina Eliise Luts, Jette Pruulmann, Mia Katrina Lill, Hiroto Nakabayashi.

Trupiga ühinevad ka Alice Pelizza Stuttgarti Balletist, Yukina Yokoyama Jaapanist, Yuki Nonaka Sarasota Balletist USA-st, Rasmus Ahlgren Bostoni Balletist (USA) ning Teofil Cosma, Kantaro Takishima ja Henry Matthews Haridi konservatooriumist (USA) ning Ciro Lieto (Opéra de Nice’ist).

Samuti liitub trupiga kaks praktikanti: Eva Alamets Tallinna Muusika- ja Balletikoolist ning Matilda Sampietro Itaaliast.

RaHVUsooPERI tasKUHÄÄlInG

Rahvusooperis Estonia on sadu estoonlasi, kellel jagub põnevaid lugusid, mida publikuga jagada. Oma taskuhäälingus räägime estoonlaste tegemistest siin- ja sealpool rampi, kuid mitte ainult! Kuula meid kanalites:

Spotify Soundcloud Podcast.ee

UUs PIlEtIMÜÜGIsÜstEEM

Alates käesolevast hooajast tegutseb Rahvusooper Estonia uuel piletimüügiplatvormil: piletid on müügil aadressil www.opera.ee ning teatrimaja kassas.

Uus programm on loodud just Estonia teatri publiku vajadusi silmas pidades:

● programm võimaldab enne ostu sooritamist näha, milline vaade valitud istekohalt lavale avaneb;

● korraga on võimalik osta pileteid mitmele etendusele;

● ostu eest on võimalik tasuda kinkepiletiga ning näha ka oma kinkepileti saldot;

● ostjale avaneb võimalus saada isikustatud eripakkumisi ning eelinfot erisündmuste kohta.

suve lõpp märgib teatris alati uut algust. On aeg avada uus hooaeg ning täita teater taas lavamaagiaga. Sel aastal on algus erilisem kui tavaliselt: rahvusooperi 120. hooaeg kannab endas austust traditsioonide vastu, ent ulatab käe ka tulevikule. Juubelihooaeg on hea võimalus vaadata tagasi ja teha kokkuvõtteid, kuid veelgi olulisem on see, kuhu liigume edasi.

Teatri suurim vara on inimesed. Nii need, kes säravad laval kui ka need, kes loovad imesid lava taga. Nii need, kelle töö on talletatud teatri kullafondi kui ka need, kelle aeg alles tuleb. Estoonlase uus number annab hea võimaluse mõnega neist kohtuda.

Rõõm on tuua lugejateni persoonilugu ooperisolist Heldur Harry Põldast – noorest lauljast, kelle hääl paneb hinge kaasa helisema ja kelle lavaline kohalolu on pälvinud üha rohkem tähelepanu. Tähelepanuväärne on ka tänavu 80 aasta sünnipäeva tähistav endine etenduse juht ja helirežissöör-restauraator Jüri Kruus. Mees, kelle elutöö on aidanud aastakümneid kujundada Estonia teatri nägu ja kvaliteeti. Neis kahes loos põimuvad teatri eluringi kaks tahku: nooruslik tähelend ja kogemuse sügavus, mõlemad on oma erineval moel väga väärtuslikud.

Argipäeva rubriigi intervjuu pealavameister Mario Madiste ja tema meeskonnaga toob lugejate ette olulise ja kohati väga keerulise ning täpsust ja tähelepanu

nõudva töö, mis on enamasti publiku silmale varjatud, kuid millest sageli sõltub kogu etenduse visuaalne külg. Peadirektor Ott Maaten tutvustab teatri tulevikuvisiooni, nii juurdeehituse kui ka loominguliste plaanide vaatevinklist ning kõneleb rahvusooperi juhtimisest ja rahvusvahelisest koostööst.

Loomulikult saab ajakirjast lähemalt lugeda ka uuslavastuste kohta. Pealelennu rubriigis kõneleb dirigent Kaspar Mänd balleti „Sisalik“ muusikast ning balletijuht Linnar Looris paotab ust balletilavastuse „Forsythe & Looris“ telgitagustesse. Lavastaja Priit Võigemast avab täiskasvanutele mõeldud sümbolistliku ja huumoriküllase ooperi „Väike kaval rebane“ tausta ning helilooja Tõnis Kaumann kõneleb värvika antiigiainelise ooperi „Charon“ sünniloost.

Lugejateni jõuab ka lavastuse „Pulcinella & Hispaania tund“ arvustus Stuart Sweeney sulest, haridustöö juhi Tuuli Potiku tutvustus uuel hooajal haridustöös toimuvast ning palju muud põnevat.

Teater elab inimestes. Rahvusooper Estonia 120. hooaeg on austusavaldus kõigile, kes on selle teatri ajalugu kujundanud, ja kutse kõigile, kes tahavad olla osa selle teatri tulevikust.

Kohtumiseni Estonias!

Marion Leppik

Ajakirja Estoonlane peatoimetaja

sÜGIsEnE PIlEtIKaMPaanIa BRaVIssIMo

24. augustist kuni 7. septembrini (kaasa arvatud) toimub iga-aastane sooduskampaania BRAVISSIMO – piletihinnad sulavad suisa 30%!

Sooduspileteid saab osta pea kõikidele rahvusooperi 120. hooajal teatrisaalis toimuvatele etendustele ja kontsertidele (v.a Vana Tallinn Gala, „Pähklipureja“, „Luikede järv“, „Nahkhiir“ ning kontsert „Ajastute telg: Arvo Pärt 90. Carl Orff“)

NB! BRAVISSIMO ajal saab osta Estonia balli pileteid 10% soodustusega. Pakkumine ei kehti restorani piletitele.

Piletid on müügil nii teatrimaja kassas kui ka kodulehel. Internetist ostes tuleb valida soodustuseks BRAVISSIMO ja sisestada kood ESTONIA. Soodustus ei kehti varem broneeritud piletitele ja erinevaid soodustusi ei liideta. Lisainfo telefonil 683 1210.

TOIMETUS

Peatoimetaja: Marion Leppik

Toimetajad: Liina Viru, Maarja Pärn, Brita-Liis Oruste

Kujundaja: Reili Evart

Korrektor: Liisi Laanemets

Esikaane fotol: Kristel Pärtna

Esikaane foto: Kalle Veesaar

Järgmine Estoonlane ilmub augustis 2026

Väljaandja: Rahvusooper Estonia Estonia puiestee 4, 10148 Tallinn www.opera.ee info@opera.ee

JUHTKIRI

Jüri Kruus

HElDUR

HaRRY PõlDa: sÜDaMEGa

EstoonlanE Ja MUUsIKaFÄnn

Tekst: Liina Viru

Fotod: Olga Makina, Veljo Poom, Siim Vahur

t„Sisalik“

„Väike kaval rebane“

ELAMUS „Pulcinella“ ja „Hispaania tund“

KOOSTÖÖPARTNERID HOOAJA KULDSPONSOR

oetav, anekdoodimasin, sihikindel, põikpäine, sigaandekas, sigatöökas, sigalahe vend, musikaalseim inimene maailmas – need on vaid mõned omadussõnad, millega kolleegid Heldur Harry Põldat iseloomustavad. Kevadhooajal, kui päike taas kõrgemale tõuseb ja kraad helgemat tulevikku ennustab, istume Heldur Harryga maha ja räägime sellest, kuidas sünnivad valikud, kui palju tööd ning talenti on laulja loomingus ja mida tähendab teha muusikat, mis endale meeldib.

Mida Londoni Guildhalli koolist kaasa said?

Lisaks laulutehnikat puudutavatele oskustele sain kaasa ka detailitäpsuse ja fanatismi, sügava austuse oma eriala ja töö vastu. Usun, et sealt sai alguse minu tõeline kirg ooperi ja teatri vastu. Detailitäpsus tähendab seda, et võtan noodi kätte ja püüan täita kõik ülesanded, mis noodis kirjas. See võib kõlada iseenesestmõistetavana, kuid praktikas on see keeruline ülesanne. Noodist saan kogu info, mille helilooja on sinna kirjutanud alates muusikast ja dünaamikast kuni libretisti märkusteni teksti kohta. Treenisime seda pidevalt. Meil olid laulutunnid inglise, itaalia, saksa ja prantsuse keeles. Nädala jooksul toimusid oma erialale lisaks veel eri keelte grammatika- ja foneetikatunnid. Alustasin sellest, kuidas õppida oma suuga formuleerima eri häälikuid, et need kõlaksid lauldes mõtet kandvana. Võib ka kuulates imiteerida, kuid meie õppisime kõigepealt foneetilist tähestikku ja tänu sellele oli kõiki keeli väga lihtne laulda, nii poolkonsonante kui ka nasaalseid häälikuid.

RAHVUSOOPER ESTONIA TOETAJAD 120. HOOAJAL KULDSPONSOR PEASPONSORID

Kas otsid noodile midagi lisaks, mis võiks sinu rollile värve anda, näiteks helilooja ja libretisti kirjavahetust, loed alusteosed läbi … või eelistad minna puhta lehena lavastaja käe alla vormuma?

On väga huvitav lugeda alusteost ja vaadata sealseid suhteliine – see annab rollile alati ühe tasandi juurde. Minu meelest on lihtsam minna proovi, kui sinu värvipalett on rikas. Võib tunduda hea mõttena minna proovi puhta lehena ja oodata, et lavastaja sinna midagi kirjutaks, kuid lavastusperioodil on alati kiire. See kõik võiks olla su peas mingil kujul olemas, et vajalikke tööriistu lavastaja suunamisel appi võtta. Kui minu arusaam ei klapi lavastaja omaga, saan ju alati temaga arutada ning midagi ümber teha.

Kui inimesel on nii palju andeid, siis kuidas need valikud tulevad? Viiul, dirigent, laulja, bänd … Kindlasti on minu vanematel suur roll selles, et ma nii palju muusikaga tegelenud olen. Kui ma olin viisteist, siis oli mul häälemurre. See käis väga kiiresti. Umbes nädalaga murdus hääl poiss-sopranist kuhugi madalale. Ma ei osanud oma uut häält kasutada, selle ulatus oli väga väike ja mõtlesin, et ju siis on laulmise valik laualt maas ning tegelen viiuli ja koorijuhtimisega. Loomulikult kuulasin edasi oma lemmiktenoreid Luciano Pavarottit, Mario Del Monacot ja Franco Corellit. Ühel hetkel, kui olin 11. klassis paduhaigena kodus ja mul oli tõesti väga imelik hääl, siis tuli mõte, et mis oleks, kui laulaksin sellise kummalise häälega … Panin peale Pavarotti esituses „Nessun dorma“ ja hakkasin kaasa laulma. Lasin oma kõri madalasse positsiooni ja hakkasin suurt häält tekitama. Kui tuli esimest korda refrään ja kõrge noot, siis ehmatasin ära, sest see läks võimsalt kõlama. Ma ei usu, et see kõrvalt kuulduna väga ilus oli, kuid

see oli piisavalt hea, et anda mulle lootust oma hääl taas leida. Sellest hetkest ma enam tagasi ei vaadanud. Lõpetasin 12. klassi ja suundusin ilma ettevalmistuse või juhendamiseta Londonisse Guildhalli muusika- ja draamakooli sisseastumiseksamitele. Kui sa küsid, et kuidas see juhtus, siis puhtalt kõhutunde pealt. Mul ei ole olnud ühtegi plaani, ainult teadmine, et olen muusik ja pean sellega tegelema.

Minu meelest on lihtsam minna proovi, kui sinu värvipalett on rikas.

See nõuab loomupärast head närvi. Kuidas sul lavanärviga lood on? Aasta alguses pidid täiesti ootamatult sisse hüppama don Joséna „Carmenis“, samas kui olid laval tegemas hoopis Remendado rolli. Tänaseks tunnen tavapärases mõistes lavanärvi suhteliselt harva. Pigem on see adrenaliini ja teravdatud stimulatsiooni segu. Usun, et lavanärvi on minus tervislik kogus, mis lubab mul igal õhtul anda endast esinedes parima. Kunagi oli seda kindlasti rohkem, aga selle rohkuse või vähesuse võti on kogemuses ja eneseusalduses. See on inimeseti erinev. Võid olla väga hea muusik ja enesekindel, aga tunda suurt lavanärvi. Kui aga rääkida don Joséna sisse hüppamisest, siis see oli küll koht, kus ma lavanärvi tundsin! Olin oma garderoobis ja panin kostüümi selga, sest esimese vaatuse lõpus läheb minu tegelane lavale. Jälgisin etendust telekast ja mu esimene mõte tenorit kuulates oli, et tal on täna raske. Ta on suurepärane laulja, kuid sel õhtul tundus tal häälega mingi tõrge olevat. Ta köhis, elasin talle väga kaasa ja mõtlesin, et tema nahas ma küll praegu olla ei tahaks. Mul on endal olnud hetki, kus pean laval olema, kuigi tunnen, et mu hääl ei ole korras ja kõik läheb järjest rohkem allamäge.

Läksin lava kõrvale oma etteastet ootama ja püüdsin teda lohutada ning julgustada, kuid ta oli väga õnnetu ning arvas, et ei suuda etendust lõpuni laulda. Viisin ta etenduse juhi juurde ja püüdsime olukorda lahendada. Pakkusin välja, et kuna olen seda muusikat kuulnud ja mul on päris hea noodist lugemise oskus, siis püüame kuidagi vaatuse lõpuni hakkama saada, kui tal hääl täitsa ära peaks minema. Lauljana tean, kui oluline on emotsionaalne tugi, seepärast ütlesingi nõnda. Ma ei mõelnud kordagi, mis saab siis, kui ma peaksingi ise edasi laulma. Tegin oma stseeni ära ja lavalt maha tulles ootas mind lava kõrval trupijuht, kes küsis, kas ma

Pelléas ooperis „Pelléas ja Mélisande“

PERSOON

saaksin vaatuse lõpus vähemalt kuulsa „Lilleaaria“ („La fleur que tu m’avais jetée“) ära laulda. Õnneks olin seda nädal aega tagasi Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga uusaastakontserdil laulnud, pealegi on see aaria kõigil tenoritel repertuaaris.

Algas aaria eelmäng ja ma piilusin aksidest, et mis nägu teeb dirigent Arvo Volmer, kes situatsiooniga kursis ei olnud, ja kui ta kuulis külalistenori asemel hoopis minu häält, siis see nägu oli kirjeldamatu! Kui aaria kenasti läbi sai, tegin sutsaka oma rolli ning nõnda see vaatus lõppes. Vaheajal kogunesime lava taha ja otsustasime, et laulan lava kõrvalt noodist nii palju, kui suudan, ja tema näitleb laval ning annab kõnetekste. Tekkis ülim keskendumine ja püüdsin kiiresti klaviiri tempod läbi vaadata ning palusin mõttes, et kusagil kärpeid ei oleks, sest minul olid noodis ainult minu partiid puudutavad kärped. Pulss oli terve etenduse lõpuni laes ja ma ei maganud kaks ööd pärast etendust, sest see mõjutas mind palju. Laulsingi ainult seda, mida noodis sel hetkel nägin. Sellist noodist lugemist nimetatakse prima vista. Muusikuid on õpetatud seda tegema, kuid seda ei tehta laval 800 inimese ees, võibolla ehk kodus pereringis.

Kas sa tunned, et peagi on ka sinu hetk seda rolli tervikuna laulda?

Ma tahaksin väga don Joséd laulda. Aga tark tenor ei tee seda veel 28-aastaselt. Selleks peab olema teatud vokaalne ja näitlejameisterlik küpsus. Seal ei ole ainult lüürilist laulmist, vaid ka dramaatilisemaid ägestumise momente, millega noor hääl võib endale liiga teha ja sellega tuleb olla ettevaatlik. Aga ma tean, et ühel päeval tahan ma seda rolli laulda.

Lemmikrolle on palju. Kui

ooperist rääkida, on ehk hetkel

kõige minulikum Tamino „Võluflöödis“.

Mis sinu unistuste rollinimekirja veel kuulub?

Mul oli võimalus teha ühel etendusel Alfredot „La traviatas“ ja see oli minu jaoks õige hetk seda rolli teha. Kui sa lauljana tunned, et nüüd on õige hetk mõnd rolli teha, siis sa pead leidma selle väljundi. Kindlasti tooksin sellest nimekirjast välja ka Cavaradossi „Toscas“. See on üks mu lemmikoopereid juba teismeeast alates. Pigem vaatangi spintorollide või dramaatiliste rollide poole. Praegu olen veel suhteliselt lüürilise tenori tehnikaga, aga viimased aastad on näidanud, et mu hääl võiks dramaatiliste rollide suunas areneda.

Oled öelnud, et tahad olla Eesti tenor. Mida see tähendab?

See ei tähenda, et ma ei unistaks mõnes suures Euroopa teatrimajas laulmisest – see oleks suurepärane võimalus kogemusi saada. Mida ma aga mõtlen Eesti tenori all, on see, et olen Eesti patrioot, mulle väga meeldib siin. Mulle meeldib Eesti publik ja meie teater. Ma ei leia põhjust, miks ma peaksin nad maha jätma. Kui mul avaneb võimalus midagi välismaal teha, siis kasutan seda võimalust, kuid ma ei kujuta ette oma elu välismaal. Minu südames on mu kodukoht siin ja kui ma ei saa suvel näiteks laulupeole minna, siis on see minu jaoks kaotus. See on minu olemus ja ma ei saa sellest lahti öelda.

Mis teeb meie teatri sinu jaoks armsaks?

Estonia maja on estoonlased. Kui ma lapsena siin ringi jooksin ja pahandusi tegin, siis mäletan sellest ajast paljusid inimesi. 2019. aastal tulin siia solistina tagasi ja samad inimesed võtsid mind ülisoojalt vastu. Tundsin end siia kuuluva ning hoituna. See on asi, mida ei saa tunda paljudel muudel töökohtadel või ettevõtetes. See on perekonna tunne: oled osa mingist ühest asjast, millesse kõik usuvad ja see on hästi hea tunne. Teeme kõik samade lavastuste nimel tööd, ükskõik kas sa oled solist, balletitantsija, orkestrant, lava teenindav personal või toimetaja. See on minu jaoks väga tähtis.

Räägi mulle muusikast, millega tegeled väljaspool teatrit. Sinu enda muusikast. Teen sellist muusikat, mis mind ennast kõditab. Minu muusika on inspireeritud rütmidest, džässist ja seal on ka elektronmuusika elemente. Olen õppinud ka muusikaprodutsendiks Otsa koolis ning sealt see alguse sai – hakkasin otsima projekte. Esimene singel tuli välja minu lõputööks. Tegime seda koos Kelly Vaskiga ja mulle väga meeldis seda maailma avastada. Olen nohik ning mulle meeldib detaile peensusteni viimistleda. Ma ei ole oma töös kiire, kuid lõpptulemus peab mulle meeldima. Ma ei lase välja muusikat, mis mulle endale ei meeldi. Kevadel tuli meil Sissiga välja singel „Gold“. Aasta tagasi tegime Sissiga üheks kohvikukontserdiks minu juures proovi ja ta mainis, et tal sai just üks lugu valmis, mida võiks ka kontserdil esitada. Ta istus klaveri taha ning mängis selle ette. See kõnetas mind kohe. Mul hakkasid peas kõlama erinevad arranžeeringud ja ütlesin, et tahan seda lugu teha. Kahe päevaga oli mul loole üldine raamistik valmis, millised instrumendid seal kõlada võiksid ning milline on see emotsioon, millega loole läheneda. Saatsin selle Sissile

ja ta ütles, et see on täpselt see, mida sellele loole vaja oli. Ma ei oska seda ühegi žanri alla liigitada, selles on muusikali, poppi … taustal mängib arvutiga loodud orkestritaust. Ma tahaks, et see kunagi kõlaks päris orkestri esituses. Kui me räägime loo tegemisest, siis me teeme seda track’ide kaupa – seal on vokaal, viiul – kokku 200 kihti. Inimese kõrv neid kõiki ei erista, aga see on osa sellest suurest süsteemist ning mulle meeldib seda luua.

Bändidega on sama lugu. Viimati tegin koostööd sellise ansambliga nagu Project EDM, kuhu kuuluvad Elina Born, ANT ja Merilin Mälk. Esitasime kõiki populaarseid tantsuhitte ja see oli võimas live-kontsert! Noblessneri saali täis inimesi teadsid kõiki laule peast ning laval oli tohutu energia.

Millist muusikat ise kuulad? Vihmase ilma muusika, päeva vitamiin … Mul on autosõidu muusika! Ja selleks on kantri. Kui ma teen pikemaid sõite, siis panen peale kõik kantrihitid alates 80ndatest. Lisaks kuulan erinevaid instrumentaalansambleid, kes mängivad džässi või elektroonilist džässi. Mulle meeldib muusika, mis mind üllatada suudab. Mulle ei meeldi muusika, mis seisab liiga paigal. Lemmikutena võib nimetada Yebbat, Josh Turnerit, Vulfpecki, Jacob Collieri, Louis Cole’i, Earth Wind and Fire’it, Lionel Richie’t, Coldplayd. Minu jaoks on tähtis, et ma oleksin igasuguse muusika sees ja teeksin ise igasugust muusikat. On rikastav kuulata eri žanreid ja ma usun, et see annab ka mu ooperisooritustele palju juurde. Võibolla selles mõttes, et ta laiendab silmaringi –nagu lugemine. On inimesed, kes loevad, ja need, kes ei loe raamatuid.

Kõige meeldejäävam hetk esinejana?

Noh, see don Joséna sisse hüppamine ei lähe kunagi meelest! Kindlasti ka Phillip Glassi „Hydrogen Jukebox“ [„Nargen Festival“], mis mind väga sügavalt liigutas. Viimasel etendusel mõtlesin, et lasen endale kõik emotsioonid ligi ja tulgu, mis tuleb. Lõpuansambel kriibib hinge ja mõtlesin küll korduvalt, et ei tea, kuidas siit edasi saab … ja kindlasti ka see üks etendus Alfredona PärnuJaagupi spordihoones. See oli minu jaoks väga tähtis hetk ning ma olen väga õnnelik, et ma selle rolli ära tegin.

Mida teeb Heldur Harry siis, kui ta on väsinud ja tahaks maailmast tagasi tõmbuda?

Siis ma teen MMA ehk vabavõitluse trenni. See võtab mind molekulideks lahti ning ma lasen mõtte vabaks, unustan ära, kes ma olen, ning elan end välja. Arvatakse, et MMA on vägivaldne ala, aga seal pole midagi vägivaldset, see on hoopis väga tehniline ning hea füüsilise koormusega treening.

Milline on sinu lemmikroll Estonias? Lemmiklavastus, mida publikuna tahaksid vaadata? Lemmikteos? Lemmikrolle on palju. Kui ooperist rääkida, on ehk hetkel kõige minulikum Tamino „Võluflöödis“. Hiljuti avastasin end pigem draamarollis, milleks on Cliff muusikalis „Kabaree“. Endalegi üllatuseks meeldib mulle väga seda teha. Sain selles rollis avastada endas hoopis uue tahu näitlejana ja ma ei pidanud esmajärjekorras keskenduma kunstile, mida olen enim õppinud – laulmisele. Ma ei saanud küll algusest peale lavastusprotsessis osaleda, kuid valmistasime koos Helgi Salloga rolli ette ja ma sain kodus seda ise rahulikult analüüsida.

Mulle meeldib muusika, mis mind üllatada suudab.

PERSOON

Ooperis peab kõigepealt olema laulukunsti teenistuses ja seejärel tuleb näitlemine. Ma ei ütle seda seepärast, et ooperis oleks näitlemine teisejärguline, lihtsalt hääle tekitamine nõuab teistsugust lähenemist ja sageli tuleb sellele ohverdada osake näitlemisest. Operettides on ka sõnaline osa, kuid Cliffi roll on just tekstile üles ehitatud ning ma usun, et see kogemus andis mulle väga palju sügavust juurde ka ooperirollide tõlgendamiseks. Kordan, see oli väga inspireeriv kogemus, eriti kui sul on sellised lavapartnerid nagu Katrin Karisma, Hanna-Liina Võsa ja Priit Võigemast!

Mulle väga meeldib ka Gonzalve roll „Hispaania tunnis“. Prantsuse lavastaja Guillaume Gallienne oli väga inspireeriv. Laval on täiesti stressivaba olla: saan nalja teha ning situatsioonikomöödiat arendada. Tundub, et publikule „Hispaania tund“ meeldib, mis minu jaoks on üllatus, kuna püüame edasi anda prantsuse keeles prantsuse huumorit. Mõtlesin, kuidas publik lühiooperi subtiitrite vahendusel vastu võtab. Meie ülesanne on seda kõike edasi anda läbi allteksti, ilma et suurem osa publikust keelt mõistaks. Panin tähele, et lavastaja suurepärase töö tulemusena kadusid meil stambid. Ikka oled harjunud, et üks või teine kolleeg kasutab sellist või teistsugust võtet millegi edasi andmiseks, aga siin leidsid kõik uue lähenemise.

Lemmiklavastus, mida alati meie teatri visiitkaardina välja käin, on Mozarti „Võluflööt“, sest see on minu meelest väga õnnestunud lavastus. Samuti „Romeo ja Julia“, kus ma mängin Tybaltit, kes on väga ülbe tüüp. Mulle meeldib, et saan taas teha tüüpiliste ja romantiliselt lüüriliste tenorirollide kõrvale veidi käredamat tüpaaži.

Hooajal 2024/2025 tunnustati Heldur Harry Põldat Harjumaa teatripreemia ning SEB publikupreemiaga.

Lemmikrepertuaaris on lahknevus selle vahel, mis mind kõnetab ja mis on minu võimed. Väga kõnetab Wagneri muusika, aga 28-aastaselt ei saa selle esitamisest veel rääkida. Mida ma aga tunnen, on see, et minu hääl on loodud itaalia muusikat – Verdit ja Puccinit – esitama. Tunnen, et itaalia keel mõjub mu häälele hästi. Väga meeldib ka prantsuse keel, nii et kavas olevad Debussy ja Raveli teosed on samuti lemmikud.

Mulle meeldib teksti sisse minna ja esitada seda nii hästi, kui ma suudan. Itaalia keelt on eestlasel lihtne laulda. Prantsuse keeles on nii palju nüansse, kuidas laulda nasaalseid vokaale ning kus nad kõlama lähevad. Panen tähele, et seal on detaile, mis ei kõla nii, nagu prantslane neid laulab. Aga ma jõuan selleni, sest teen alles oma esimesi samme prantsuskeelses repertuaaris. Tavaliselt ei alustata karjääri Debussy ja Raveliga, aga minu esimeseks prantsuskeelseks rolliks oligi Pelléas Debussy ooperis „Pelléas ja Mélisande“, mis on äärmiselt tekstipõhine – laulame ju Maurice Maeterlincki teksti. Lisaks keelenüanssidele on teoses nii palju sümbolismi, mida edasi anda. Katsu seda siis eestlasena perfektselt teha! Itaalia ja saksa keeles lauldes tunnen end kõige mugavamalt. Kokkuvõtvalt võib aga öelda, et muusika on minu jaoks eesti keele kõrval teine emakeel.

Ballettidest rääkides meeldib mulle „Anna Karenina“. Olen seda kaks korda vaatamas käinud. Esimesel korral olin ülimalt vaimustuses ja aasta hiljem läks mul meelest ära, et olen seda juba näinud. Mõtlesin, et „oh, läheks „Anna Kareninat“ vaatama. Pole seda näinud!“ Istusin saali maha, etendus algas ja mulle tuli kõik meelde. Sama koosseis oli ka veel! Aga ikkagi oli väga äge ka teist korda seda vaadata ning soovitan seda kindlasti.

Hooajal 2025/2026 saab Heldur Harry Põldat näha järgmistes rollides:

Solist Vana Tallinn Galal

Horace Adams Britteni ooperi „Peter Grimes“ kontsertettekannetel

Gonzalve Raveli ooperis „Hispaania tund“

Tamino Mozarti ooperis „Võluflööt“

Pelléas Debussy ooperis „Pelléas ja Mélisande“

Alfred Straussi operetis „Nahkhiir“ Remendado Bizet’ ooperis „Carmen“

Cliff Kanderi muusikalis „Kabaree“

Gonzalve ooperis „Hispaania tund“

JÜRI KRUUs 80

Tekst: Jaak Jõekallas

Fotod: Vikipeedia, Rahvusooper Estonia arhiiv, Teet Malsroos

ühtaegu nii tenor Leonid Sobinovist kui baleriin Anna Pavlovast.

Selle tingimusteta armastuse muusika vastu andis Margarete üle ka oma pojale Jürile. „Meie kodu helises muusikast hommikust õhtuni. Kui olin 7-aastane, kinkis ema mulle viiuli. Võtsin selle õhtul voodisse kaasa …“ ²

„Kui ma midagi teen või üldse ette võtan, siis ma teen seda tohutult põhjalikult. Ma ei saa endale lubada, et teen midagi pinnapealselt, sest siis ma ei hakka seda üldse tegema. Selles kajastub kogu minu olemus. Kui ma sean endale mingi lati, siis püüan alati selle lati poole. See on nagu mäetipp, mida ma näen ja ma pean selle mäetipuni jõudma, ükskõik kui raske see ka on.“ ¹ Nõnda on tunnistanud intervjuus Virve Normetile Klassikaraadios 2. detsembril 2000. aastal Estonia teatri kauaaegne etenduse juht ja helirežissöörrestauraator Jüri Kruus, kes tähistas 8. mail oma 80. sünnipäeva.

Oma ema, tädi ja vanaema hoole ja armastuse all kasvanud Jüri lapsepõlv möödus äärmiselt huvitavas ja kultuuririkkas keskkonnas ning nende Kalamajas Soo tänaval asunud kodus olid sagedasteks külalisteks sellised Eesti muusika suurkujud nagu Erika Franz, Olga Lund, Helga Aumere, Anna Klas, August Karjus, Elsa Avesson, Karl Ots, Vladimir Alumäe, aga ka legendaarse Miliza Korjuse õde Anna. „Tal oli Milizaga väga sarnane pehme hääl, aga ta oli metsosopran,“ on Jüri meenutanud. „Õhtuti siis mängiski minu ema meil kodus klaverit ja Anna laulis vanu romansse ning rääkis Milizast.“

Välisministeeriumis tõlgina töötanud tädi kaudu olid aga kokkupuuted hoopis teistsuguse, diplomaatilise seltskonnaga. „Minu elamused algavad just minu ema meenutustest tööst nende inimestega, kellega ta töötas – Milvi Laid, Eedo Karrisoo ja paljud teised – ning see kujundas minu maailmatunnetuse. Ja muidugi esimesed etendused Estonia teatris. Mäletan, kui ma nägin „Lõbusat leske“ Meta Kodaniporgi ja Georg Otsaga. Kogu see lavastus, kogu see orgaanilisus, mis laval toimus – see on selline, mis ei lähe tänaseni meelest. Kogu etenduses oli tunnetada mingit erilist puhtust, just seda sisulist läbitunnetatust, mitte pinnapealsust. Ja muidugi küllaltki otsustavaks oli kahtlemata 1957. aasta, kui ma nägin Gerda Murret ja Kalju Karaskit Kálmáni operetis „Bajadeer“. See oli etendus, mis formeeris minus mingi erilise tunde. /…/ See oli mulle täielikult nagu võlumaailm. /…/ Minu kujundamisele aitas väga palju kaasa ka sõprus Hendrik Krummiga, kellega ma kohtusin esmakordselt siis, kui ma olin 13-aastane poisike. Ja kuni Hendriku surmani sidus meid tõesti väga sügav sõprus.“³

Samas ei takistanud see kõik

Kõige olulisemaks inimeseks Jüri elus oli tema ema, pianist Margarete Kruus, kes oli pärit äärmiselt suursugusest ja kultuurilembesest perekonnast. Lapsepõlves Peterburis elanud Margarete Kruus koges tänu oma vanematele tõeliselt suurejoonelist elu ning Pokrovski polgu ohvitseri ja Talvepalees tsaari ihukaitsjana teeninud isa eestvedamisel külastas ta innukalt kõiki ooperi- ja balletietendusi, vaimustudes

¹ Virve Normet. Pühendunu. – Klassikaraadio 2. XII 2000

Jürit ette võtmast igasuguseid põnevaid seiklusi, mille klaarimiseks läks sageli vaja ema tarmukat ja rahulikku meelt. „Oh jumal-jumal, minu vaene ema!“ on Jüri Kruus tunnistanud intervjuus Ita Sermanile ajakirjas Elukiri aastal 2000. „Mida kõike tema küll minu pärast üle elama pidi! Ma käisin muusikakoolile lisaks noorte naturalistide jaamas ja fotoringis, pioneeride maja teatris ja kiriku noorteringis, ujumas ja süstaga sõitmas. Mulle meeldisid kohutavalt rongid, ja kui ma oma klassi poisid pikemale reisile meelitasin, kutsuti mu ema kooli. Ja kõik loomad, kes mulle kusagil tänaval vastu juhtusid, tassisin ma enda juurde koju.“4

² Eva Potter. Jüri Kruus: Ma armastan Estonia Teatrit. – Eesti Päevaleht. 12. V 1995

³ Virve Normet. Pühendunu. – Klassikaraadio. 2. XII 2000

4 Ita Serman. Jüri Kruus kogub hääli. – Elukiri 7/8 2000

Ma ei saa endale lubada, et teen midagi pinnapealselt, sest siis ma ei hakka seda üldse tegema.

KULLAFOND

1970. aastal tegi lavastaja Paul Mägi Jürile ettepaneku proovida Estonia teatris etenduse juhi ametit. „Olin õnnelik, kuigi ei teadnud, mida see töö tähendab,“ on rääkinud Jüri intervjuus Eva Potterile. „Kui asendajana „Barbara von Tisenhuseni“ etendusel esmakordselt pulti istusin ja „Tere õhtust! Kell on pool seitse“ ütlesin, värises hääl. Etendus läks korralikult. Järgmisel hommikul võeti mind alaliselt Estonia teatrisse tööle.“5

Jürit võib pidada omamoodi Estonia maja hingeks, sest oma tegemiste ja toimetamiste kaudu on ta kandnud selle maja traditsioone ja väärtusi ning hoidnud neid läbi aegade austaval pjedestaalil. „Sageli öeldakse, et me kipume olnut ilustama. Aga mina küsin vastu: kuidas saab üht tõelist väärtust teha paremaks, kui see on?“6 Jüri väga südamest tulevad ja emotsionaalsed teadustused inspitsiendina läbi maja raadiomikrofoni lõid etenduste toimumiseks alati teatava omalaadse maagiliselt teatraalse õhkkonna.

Jüri kuulub nende inimeste hulka, kes oskavad märgata, tähele panna, kuulata ja ausalt hinnata. Omadus, mis tänapäeva pinnapealses tempokas maailmas on hakanud ära kaduma. Tal jätkub silma kõige

ja kõigi jaoks ning alati on tal varuks mõni hea sõna ja kolleegi toetav vestlus, kui talle kellegi tegemised hinge on läinud. Tema jaoks on kõik inimesed olulised ja ta suhtub kõigisse võrdse aususe ja siirusega, olgu see siis maailmakuulus dirigent või lihtne teatri koristaja. Ta oskab hinnata õiglaselt iga inimese panust ning leiab alati aega, et sind ja sinu mure ära kuulata. Ta ei salli valskust ja valetamist ning talle omase tundlikkusega tajub ta selle kohe ära. Kui on aga vaja seista kellelegi tehtud ülekohtu vastu, ei ole Jüri temperamendil enam piire ning temas lahvatab lõkkele Sõnni tähtkujule omane õiglustunne. Ja kui vaja, on ta valmis isegi omaenese elu ohtu seadma, nagu juhtus 1959. aastal, kui ta alles 14-aastase koolipoisina tormas põlevasse majja, et tuua sealt välja alaealine laps. See kangelastegu päädis Tallinna Linnakomitee ja tuletõrjeühingu tänukirjaga ning kuni 18. aastaseks saamiseni sai Jüri igaks sünnipäevaks päästetud lapse vanematelt suure tordi. 2003. aastal viskas saatus Jürile ette samalaadse olukorra, kui balleti „Pähklipureja“ I vaatuse lõpus lavapõlengust tekkinud üliohtlikust olukorrast päästis teatri vaid Jüri kiire ja otsustav tegutsemine.

Kuidas saab üht tõelist väärtust teha paremaks, kui see on?

Modest Mussorgski ooperi „Hovanštšina“ lavaproovide ajal (1987). Arne Mikk, Boriss Pokrovski, Jüri Kruus.

5Eva Potter. Jüri Kruus: Ma armastan Estonia Teatrit.

– Eesti Päevaleht. 12. V 1995

6 Ita Serman. Jüri Kruus kogub hääli. – Elukiri 7/8 2000

ESTOONLANE #23

Hindamatu on ka Jüri töö helirestauraatorina, tema vahendusel on ajaloo hämarustest tõusnud lugematu hulk endiste ja praeguste estoonlaste hääli, mida Jüri on oma tundliku kõrvaga restaureerinud ning millele uue elu andnud. Kokku üle 150 LP, CD ja helikasseti eesti lauljate, näitlejate, instrumentalistide ja ooperite salvestisi. Jüri ise on öelnud: „Tahan, et tulevased põlvkonnad saaksid oma kõrvaga veenduda, kes olid Karl Ots, Milvi Laid, Gerda Murre, Kalju Karask, Margarita Voites, Anu Kaal, Mati Palm jpt. Seepärast suhtun oma töösse ääretult kriitiliselt, kuulan-võrdlen palju kordi ja kui ei meeldi, kustutan ära ja hakkan otsast peale. Mul on kodus hästi palju eri maade meistrite restaureeringuid, sealt kuulen, mis mulle meeldib ja milline lähenemine on see õige. Just selline võrdlus on mulle abiks, et vältida vigu ja tuua esile kõik see, mis on positiivne. Aga ma ei ole kunagi enesega rahul ja mõtlen ikka, mida võiks veel paremini teha. Ma ei tohi lubada endale ühtki eksimust, sest minu kaudu toimub mineviku suuruste taastulemine kaugesse tulevikku.“7

2005. aastal ilmus Jüri Kruusi tundliku helirestauraatori käe alt neljast CD-st koosnev kogumik „Remembering Miliza Korjus“, mille kohta on öelnud lauljatari tütar, USA suursaadik Eestis aastatel 1998–2000, Melissa Wells: „Kuulates tundub, nagu seisaks ema toas otse mu selja taga ja laulaks. Isegi 1930ndate salvestised on kõlalt puhtad ja erilised.“

Jüri pühendumuse ja perfektsionismi kujukaks näiteks on ka tema 1998. aastal koostatud albumraamat „Legend, mis väärib laulu – Helmi Puur“ meie legendaarsest baleriinist. Vaid Jürile omane sihikindlus viis selleni, et see raamat ilmus täiesti kordumatus kvaliteedis, luues sellega silla Helmi Puuri legendist ka kaasaegsetele põlvkondadele.

Samuti on ta alates 1964. aastast olnud aastakümneid Vabariikliku Noorte Viiuldajate Ansambli pühendunud kontrabassimängija, administraator ja pedagoog ning teinud selle ansambli koosseisus kaasa palju menukaid kontsertesinemisi.

Kui sügaval nõukogude ajal toimusid Moskvas ja Leningradis maailma juhtivate ooperiteatrite (La Scala jt) külalisetendused ning Nõukogude Liitu väisasid tolle aja juhtivad maailmanimega solistid, ei pidanud Jüri Kruus paljuks seista päevad ja ööd pikkades piletijärjekordades, et hankida Estonia teatri töötajatele neid tol hetkel hindamatu väärtusega pääsmeid. Kui Estonia külalisetendustel Moskvas oli vaja teatri orkestrantidele paremaid ööbimistingimusi, oli Jüri see, kes talle omase sihikindlusega marssis tollase kultuuriministri Jekaterina Furtseva kabinetti ning saavutas kõigile üllatuseks soovitud tulemuse.

Mulle pole oluline žanr, vaid esituse lati kõrgus.

sajandi kõige paremaid lauljaid,“ on kinnitanud Jüri Kruus intervjuus Ita Sermanile ajakirjas Elukiri, loetledes üles Viini ooperiteatri, Milano La Scala, Pariisi Grand Opéra ja Metropolitan Opera soliste. „Ning ma olen ühtekokku näinud umbes 1500 etendust ja kontserti väljaspool Eestit.“ Jüril oli häid sõpru nii ühes kui teises linnas ning tänu neile oli ta alati hästi informeeritud, mis parasjagu kusagil toimus. Vaevalt on meie muusikaruumis veel inimesi, kes võiksid öelda, et neil on õnnestunud kohtuda sellise hulga maailmakuulsustega ja kuulda neid musitseerimas nagu Mario del Monaco, Renata Tebaldi, Teresa Stratas, Nicolai Gedda, Grace Bumbry, Birgit Nilsson, Mirella Freni, Carlo Bergonzi, Gabriela Tucci, Gianni Raimondi, Leontyne Price, Maria Callas, Montserrat Caballe, Herbert von Karajan jpt. „Ma arvan, et õigupoolest just see oligi aeg, mis tänu väga kõrgel tasemel interpreetidele ning lõpututele vestlustele muusikast ja kunstist üldse kujundasid minus välja tõelise muusika tunnetuse.“8

Oma põneva ja teguderohke elu jooksul on Jüri Kruus pälvinud loendamatu arvu auhindu ja autasusid, millede seast väärivad kindlasti esiletoomist Suure Vankri auhind (1999), Valgetähe V klassi teenetemärk (2006) ja Eesti Teatriliidu aastaauhind haldus- ja administratiivtöötaja kategoorias (2014).

Meil kõigil on omad iidolid ja nii ka Jüril. Need on Mario Lanza ja Franco Corelli. Kaks möödunud sajandi kõige imelisemate häältega tenorit. Tingimusteta armastus Mario Lanza kunsti vastu viis Jüri kokku kuulsa Vene laulja Muslim Magomajeviga, kellega koos 1980. aastatel tollase Nõukogude Liidu tingimustes ka kolm legendaarse tenori plaati välja anti. Franco Corelliga sidus Jürit aga pikaajaline tutvus, mida kinnitasid mitmed südamlikud ja unustamatud kohtumised laulja kodumaal Ameerikas. „Ma võin täiesti kindlalt öelda, et olen vahetult kuulnud ja näinud

7 Muusika. – 11. X 2016

8 Ita Serman. Jüri Kruus kogub hääli. – Elukiri 7/8 2000

Ehk sobivad lõpetuseks Jürit iseloomustama kõige paremini tema enda sõnad: „Mulle pole oluline žanr, vaid esituse lati kõrgus. Olen saanud erakordseid elamusi nii klassikalisest kui ka džässmuusikast, mida kontrabassimängijana lustin tänaseni. Kõik see kuuldunähtu on andnud mulle tõeliste väärtuste tunnetuse, millest ma ei tagane mitte iialgi. Püüan nii ausalt kui võimalik rakendada kõiki oma teadmisi ja kogu teadlikkust, et avada ka tulevastele põlvedele meie tänapäeva kunstiväärtusi.“

KULLAFOND

ARGIPÄEV

JõUD + tÄPsUs = laVaMaaGIa

Tekst: Maarja Pärn

Fotod: Tanel Meos, Veljo Poom

Kui publik näeb laval imet, siis lavameistrite meeskond teab, kui palju higi, täpsust ja koostööd selle taga on. Lavameistrid on inimesed, kelle töö on muuta lavamaagia võimalikuks: turvaliselt, täpselt ja nähtamatult. Igal õhtul sünnib nende käte ja kindla närviga uus maailm, mis peab töötama nagu kellavärk. Oma igapäevatööst räägivad pealavameister Mario Madiste, lavameistrid Tanel Kõnd ja Raimo Teesaar ning lavameisteroperaator Edgar Salm.

Kuidas sattusite lavameistriks Rahvusooperisse Estonia?

Mario: Mina sattusin siia juhuslikult. Mu isa ja vend töötasid ooperikooris, aga kuna ema oli jäänud haigeks, tuli perele raha juurde teenida. Võtsin toona TTÜ-st aastaks akadeemilise puhkuse ning tulin tööle. Kooli lõpetasin juba töö kõrvalt.

Tanel: Minu teekond lavale algas aastal 2012, kui sattusin tööle Red Hot Chilli Peppersi ja Lady Gaga kontsertidele. Sellest ajast alates olengi töötanud erinevate kontsertide, festivalide, telesaadete, jää- ja tsirkuselavastuste (nt Cirque Du Soleil „Alegria“) heaks. Ühel toredal päeval, kui olin taas kontserdil tööd tegemas, oli seal ka tollane Estonia lavameister Hardo-Revo Maide, kes kutsuski mind rahvusooperisse tööle. Käisin Marioga vestlemas ja lõime käed.

Edgar: Mulle helistas Markus Karmo ja ütles, et üks koht on teatris vabanemas, ning küsis, kas ma tahan proovida.

Raimo: Mind kutsus teatrisse tööle sõber Lauri Kipper, kes parasjagu lavameistrina teatris töötas.

Kui kaua olete Estonias töötanud?

Tanel: Minul on käimas kolmas hooaeg.

Mario: Mina astusin töötajana uksest sisse 1993. aasta novembris.

Edgar: Natuke üle kümne aasta.

Raimo: Nüüdseks kolm aastat.

Kas teil on lavatiimis ka oma siseringi naljad või traditsioonid?

Tanel: Siseringi naljad on vast loomulik osa kõigis kollektiivides, aga neid ei ole võimalik edasi rääkida ja las nad jäädagi siseringi naljadeks.

Mario: Traditsioon on see, et oleme teatri kast nr 0 (kunagine peadirigent pani selle nimetuse).

Edgar: On ikka sisenaljad, aga nende edasi rääkimine jääks teistele arusaamatuks. Traditsioonidest võib öelda, et sünnipäevadel ikka sünnipäevalaps toob süüa ja juua, kui tahab. Jõuludel oleme omale laua katnud ja ega rohkem ei tulegi kohe meelde.

Raimo: Üks huvitav traditsioon on see, et kes tööle hiljaks jääb, tellib tervele meeskonnale pitsa!

Milline näeb välja teie tavaline tööpäev?

Tanel: Päev algab tavaliselt lava ettevalmistuse ja ülesehitusega, etenduse teenindamise ja siis selle kõige kokkupakkimisega. Täpselt nii „lihtne“ see ongi.

Edgar: Tuled tööle ja hakkad ehitama, kui lava on valmis ja jääb veel aega üle, siis sööme ja puhkame jalga.

Seejärel jagatakse etenduse läbiviimiseks vajalikud ülesanded ja positsioonid: kes tõmbab nööri, kes veab seina, kes on A-poole peal ja kes on B-poole peal. Kui käes on aplausi aeg, siis teeme viimased rahulikud hingetõmbed ja läheme võtame selle kõik koost lahti, mille enne etendust ehitasime.

Töö teeb eriliseks ikka kollektiiv ise.

Raimo: Tuled tööle, vahetad riided, kiire kohv (kui aega on) ja lavale tööd tegema. Pärast ülesehitust on üldiselt natuke vaba aega, mida ma isiklikult sisustan kas puhkamise, söömise või jõusaaliga.

Kui etenduste vahel on paus, millega lavatiim sel ajal tegeleb?

Tanel: Kuna enamik etendusi meie majas on füüsiliselt üsna koormavad, siis kõige mõistlikum on pause kasutada puhkamiseks.

Edgar Salm

Mario: Oleneb inimestest, tänapäeval istutakse lobisetakse ja vaadatakse telekat, telefoni jne.

Edgar: Kõige mõttekam on pikutada või lihtsalt olla, sest jõudu peab hoidma.

Kui palju aega kulub ühe lavastuse lavakujunduse ülespanekuks ja mahavõtuks?

Mario: Laias laastus kulub ülesehituseks 3–3,5 tundi, siis etendus, siis maha. Rusikareegel on see, et maha võtmine läheb poole kiiremini kui ülespanek.

Edgar: Eks see ole erinev. Mõned lavastused saab üles ehitatud umbes 3 tunniga, mõned aga 1,5 tunniga. Mahavõtmine läheb tavaliselt kiiremini või siis nii kaua, kuni maja kinni pannakse.

Millised on suurimad väljakutsed igapäevatöös?

Tanel: Suurimad väljakutsed on füüsilised. Et endale ega teistele raskete dekoratsioonidega liiga ei teeks ja kõik turvaliselt saaks üles ehitatud ning pärast ka lahti võetud.

Mario: Ilmselt jah füüsiline töö. Vahest ka täpsus.

Edgar: Suur väljakutse on mõni dekoratsioon ohutult lae alla saada ja et see etenduse ajal puhtalt üles-alla liiguks. Ka see, et trepid ja käiguteed oleks hästi kinnitatud ning loogiliselt märgistatud, et tagada kõigi lavalolijate ohutus.

Raimo: Suhteliselt uue töötajana on vast kõige suurem väljakutse laval võimalikult kasulik olla, kuna detaile on väga palju ja alguses ei tea, kus, mis ja kuidas käib. Dekoratsioonide tervena hoidmine pideva liigutamise ja transportimise käigus on samuti väga oluline.

inimesed lendasid majade kohal, kus olid antennid püsti!

Siis mõtlesid küll, et kuidas selline asi võimalik on? Aga tagantjärele on ainult head mälestused.

Kuidas te hoiate tuju üleval, kui tööpäevad venivad pikaks ja laval käib mitu lavastust järjest?

Tanel: Meie puhketoas on selleks erinevaid võimalusi. Ja mis seal salata, alati ei õnnestugi tuju üleval hoida.

Mario: Tuju hoiab alati paremini üleval mõni hea nali.

Seda juhtub tihti. Elus on niigi palju negatiivset.

Edgar: Teeme nalja omavahel – nii teiste kui endi üle.

Raimo: Head naljad ja kohv.

Mis teeb teie tiimist hea tiimi: kuidas sünnib usaldus ja koostöö lava taga?

Tanel: Tiim on täpselt nii hea, kui on su tiimi kõige nõrgem lüli. Mõnikord on tiim tugevam ja teinekord nõrgem. Usaldus ja koostöö sujuvus saavad tekkida vaid koostöö käigus. Igaüks peab oma panuse andma, et kõigil osapooltel oleks laval hea ja turvaline tööd teha.

Edgar: Meil ei jää üldiselt nõrgad alles. Hea tiimi saab siis, kui kõik teavad, milles keegi hea on. Meil on iga töö peale mihkel olemas.

Mario: Usalda aga kontrolli.

Raimo: Meie tiimist teevad hea ja tugeva tiimi kogenud töömehed, kes teavad täpselt, kuidas ja mida teha, ja ka juhendada rahulikult selle kõige kõrval.

Milline koostöö lavastajate, kunstnike ja artistidega on teile eriti meelde jäänud?

Mis on kõige praktilisem või lemmikum tööriietus või element?

Tanel: Head jalanõud ja kindad!

Mario: Mugavad püksid ennekõike. Sest meil on palju kummardamist.

Edgar: Pükstel ripptaskud, kindad ja turvajalanõud.

Raimo: Mugavad tööpüksid ja turvajalanõud.

Mis on kõige praktilisem tööriist?

Tanel: Mina ei lähe mitte kuhugi ilma oma Leathermani multitööriistata.

Edgar: Võti nr 13 ja multitool.

Raimo: Minu käed on vast kõige praktilisemad.

Mario: Ma pakun ikka, et aju.

Tanel: Minu kokkupuude on nendega liiga minimaalne, et keegi eriliselt meelde jääks. Aga meie uus „Pähklipureja“ on unustamatu kogemus kõigi jaoks.

Mario: „Pähklipureja“ on tõesti omapärane. Ma usun, et olen selle aja jooksul näinud ca 120 uuslavastust. Igal on puuduseid ja eeliseid. Lavamehe vaatevinklist muidugi.

Edgar: Vahest ehk „Karlsson katuselt“, mis oli väga äge lavastus ja mille laule ning repliike saab siiamaani meenutada. Aga eriti meeldejäävaks tegi lavastuse see, et stseenid vahetusid ikka väga kiiresti ja liikuvad seinad olid kõrged, rasked ning laiad. Mäletan, kuidas me omavahel tihti kokku põrkasime, ennast ja teisi lõhkusime – ja teised isegi ilma meieta ennast lõhkusid (varvastega vastu käru ja kärupidureid lüües). Seal ju

Püüan edasi anda ja kanda, mida mulle õpetati, kui tööle tulin.

ARGIPÄEV

Mario Madiste

ARGIPÄEV

Kas teil on oma lemmiklavastus, mille kallal olete töötanud, ja miks just see?

Tanel: „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“. Sest see on väga äge lavastus. Dekoratsioonid on küll juba veidi vanad, kuid nad näevad siiski etenduse valgustusega koos head välja. Ning ka etenduse ajal on meil seal üsna põnevad vahetused.

Mario: Lavamehe unistus peaks olema ikka tool laval ning ülejäänud lava tühi. Sellist veel pole olnud. Mulle peab siiski meeldima etenduse muusika. Mõned näited: „Cassandra“, Kesleri „Libahunt“ Pärdi muusikaga, ka Titova (Tralla-Anger) „Hamlet“. „Kabaree“ võiks ka siia lisada.

Edgar: Minu lemmik võiks ehk olla „Figaro pulm“. Seda ütlen ma aga raske südamega, sest see on VÄGA massiivse dekoratsiooniga, mida on füüsiliselt kurnav üles ehitada. Küll aga meeldib mulle, et selle dekoratsioon on hästi markeeritud. Tänu sellele ei pea omavahel liiga palju arutama ega pead murdma, see teeb töö sujuvaks.

Raimo: „Tramm nimega Iha“. Olen seda ise ka saalis vaatamas käinud. See on lahedalt ülesehitatud ja laval toimub etenduse ajal palju.

Mis on kõige keerulisem või tehniliselt nõudlikum lavakujundus, mida olete pidanud kokku panema?

Tanel: Raske öelda. On ebameeldivaid, aga ma ei hakka neid niimoodi välja tooma. Me peame kõigega hakkama saama.

Mario: Igas lavastuses on nüansid, mida peab tähele panema. Kindlasti oli raske „Nabucco“, „Macbeth“, „Wallenberg“. Nüüd on füüsiliselt raske „Pähklipureja“, „Nahkhiir“. Paljud lavastused on üles ehitatud hea õnne peale – äkki ei jää midagi kinni; näiteks „Modigliani“, kus laealune oli risti-rästi nööre täis.

Mario: Tanel ütles enam-vähem ära, kui aga midagi takerdub või kinni jääb, siis tuleb loomingulisus kasuks.

Millised on kõige naljakamad juhtumised, mida olete teatrimajas kogenud – laval või lava taga?

Tanel: See läheb sinna siseringi huumori valdkonda.

Väljapoole oleme tõsised mehed ja nalja ei mõista.

Mario: Meil ikka jagub seda „peent inglise huumorit“.

Kas on olnud olukordi, kus midagi pidi toimuma kindlal hetkel, aga läks hoopis teisiti?

Edgar: Minu arust „Lumivalgeke“ on väga massiivne asi. „Cardillac“ oli ka.

Raimo: „Pähklipureja“ ei ole liiga keeruline, see-eest aga väga massiivse dekoratsiooniga lavastus.

Kui palju loomingulisust on teie töös? Kas mõnikord peate ka ise loovalt probleeme lahendama?

Tanel: Loomingulisus tuleb alati kasuks. Üldjuhul on dekoratsioonid ja etenduste vahetused nii läbi mõeldud, et loomingule enam ruumi jäetud ei ole. Tuleb tegutseda nii, nagu on n-ö ette kirjutatud.

Usaldus ja koostöö sujuvus saavad tekkida vaid koostöö käigus.

Tanel: Seda ikka tuleb ette. Kuna teater ja teatrietendus on n-ö elusorganism otseesituses, siis tuleb ikka viperusi ette. See on loomulik, aga me alati püüame sellised hetked lahendada nii, et publik seda ei märkaks.

Mario: Reeglina läheb kõik hästi. Eks äpardusi tuleb ikka ette. Seda enamuses siiski tehnikaga seotult.

Raimo: Mõnikord sellised mikroskoopilisi asju ikka juhtub, aga üldiselt publik sellest aru ei saa.

Edgar: Jah, pabinahoos olen lava pannud liiga vara pöörlema. On veel lugusid, aga neid peaksid autorid ise rääkima.

On teil kunagi olnud superkangelase hetk, kus tuli kiiresti reageerida ja päästa lavastus?

Tanel: Minul isiklikult selline superkangelase hetk puudub.

Mario: Nende aastate jooksul on olnud hetki. Ükskord, kui oli üle-üle-eelmine „Pähkel“ (Murdmaa lavastus) ja meie uus arvuti (varem olid käsistanged) jukerdas, tuli stangede liikumised teha lava tagant käsipuldiga.

Muidugi algusaastatel, kui olid ringreisid, siis ikka oli neid „väsinud“ kolleege rohkem, kelle eest tuli ka töö ära teha.

Edgar: Nii ja naa. Ükskord „La traviata“ kiire ümberehituse ajal läksid stanged ja suur peegel lae all risti ning kõik kolises. Mina jooksin kiiresti töörõdule ja hakkasin operaatorile raadioside teel infot andma, mida ma näen ja milliseid stangesid tuleks liigutada, et see jama lahendada. Samal ajal olid juba ka artistid laval ja ootasid järgmist pilti. Väikesed kangelased oleme kogu aeg.

Kas on mõni lavameistrite legend, mida kõik uustulnukad peavad teadma?

Tanel: Selleks, et teada, peab liituma lavameistritega.

Raimo: Siin sobib ütlus „what happens in Vegas, stays in Vegas“.

Mida tähendab teile see vana ja väärikas teatrimaja – ja mis teeb selle töö eriliseks just siin, Estonias?

Tanel: Eks ta ju ole üks Eesti kultuuri alustalasid. Ja muidugi on uhke tunne olla väike mutter selles suures ja olulises masinavärgis.

Mario: Arvan sama. Püüan edasi anda ja kanda, mida mulle õpetati, kui tööle tulin. Kahju on kolleegidest, kes kardavad öelda uutele inimestele ja võõrastele, kuidas tuleb käituda laval. Pean silmas üleriideid kandvaid ja kohvitopsidega näitlejaid ja muud rahvast.

Edgar: See maja on päris armsaks saanud juba ning pakub nii rõõmu kui ka kurbust. Töö teeb eriliseks kollektiiv ise, ega igaüks ei tööta koos Jassi Zahharoviga või ei sõiduta Elina Nechayevat üle lava.

Raimo: Uhke on kuuluda sellisesse ägedasse meeskonda ja panustada kaudselt Eesti kultuuriellu. E

PEaDIREKtoR ott

MaatEn RaHVUsooPERI tUlEVIKUst

Tekst: Brita-Liis Oruste

Fotod: Mait Jüriado

Peadirektor Ott Maaten on rahvusooperit tüürinud alates 2021. aastast. Selle ajaga on palju muutunud, ent veelgi enam seisab ees. Rahvusooper töötab laienemise ja rahvusvahelistumise suunas, eesmärgiga pakkuda tulevikus nii oma publikule kui estoonlastele senisest paremaid tingimusi ja veelgi võimsamaid loomingulisi elamusi.

Kuidas on hetkel lood juurdeehitusega?

Meediast tulevad uudised võivad tihti olla irrelevantsed. Rahvusooperi juurdeehituse puhul on tegemist parlamendiotsusega ja nii kaua, kui see otsus kehtib, on selge, et juurdeehitus tuleb. Otsusest on möödas kolm aastat ning tegevust on alustanud ka arhitektuurikonkursi töörühm. Tulemas on veel erinevad tehnilised tegevused, arheoloogilised uuringud ning detailplaneeringu algatamine. Ettevalmistusperiood võtabki aega ning hoone ehitamine on kui kirss tordil. Olen veendunud, et juurdeehitus sünnib.

Juurdeehitus annab uue kvaliteedi nii kunstile, kollektiivile kui ka kultuuriruumile.

Miks on Estoniale üldse juurdeehitust vaja?

Rahvusooperi juurdeehitus loob senisest paremad tingimused kunstilise loomingu arenguks, kollektiivi tööks ning kogu Eesti kultuurielu kestlikkuseks. Eestis sünniks esimest korda ooperi- ja balletiteatri saal, mis on õigete parameetrite ja akustikaga. Saame võimaluse esitada teoseid nende algupärases, loojate kavandatud vormis ning lavale tuua lavastusi, mis seni on ruumiliste või tehniliste piirangute tõttu jäänud publikuni toomata.

Millist repertuaari on lähiaastatel oodata?

Uuel teatrihooajal toimub repertuaaris suur hüpe. Meil on tulemas viis uuslavastust (kolm ooperit ja kaks balletti), millest kaks teost on 20. sajandi klassika ning üks neist on algupärand. Meil polegi varem nii kaasaegset hooaega olnud.

Kas rahvusooper liigub rohkem koostööprojektide suunas?

Kui juurdeehitus valmis saab, muutub meie lava standardsemaks ning see annab võimaluse palju rohkemateks koostöödeks. 2024 tuli lavale meie esimene koostöölavastus Teatro Grande di Bresciaga „Madama Butterfly“. Eelmisel hooajal koostöös Pariisi Opera Comique’iga sündinud kaksiklavastus „Pulcinella“ ja „Hispaania tund“ oli samuti väga edukas. Mõlemat koostöölavastust saab kindlasti näha ka uuel hooajal. Lisaks alustame järgmisel hooajal tihedat Baltimaade ülest koostööd Läti ja Leedu rahvusooperitega, mille raames hakkavad toimuma iga hooaja alguses ühised ooperigalad. Esimene leiab aset 2026. aasta alguses Tallinnas. Hakkavad toimuma ka nn lavastuste vahetused ehk Estonia läheb 2026. aasta aprillis Leedu ooperiteatrisse ning samuti tulevikus Lätti. Estoniasse tulevad nii Läti kui Leedu teatrid oma ooperite ja ballettidega. Oleme arutanud Baltimaadega ka ühislavastuste loomist.

Miks on rahvusvaheline koostöö Estoniale oluline?

See pakub võimaluse tuua Eestisse lavastusmeeskondi ja artiste, keda me muidu

majanduslikult lubada ei saaks. Estonia on paljudes valdkondades väga võimekas teater, mida kadestavad mitmed teised Euroopa teatrid. Samas oleme Euroopas siiski suhteliselt vähetuntud. Koostööde eesmärgiks ongi meie ooperi- ja balletiteatri kui kõrge kvaliteedimärgiga institutsiooni tuntuse kasvatamine.

Millised on olnud seni suurimad väljakutsed rahvusooperi juhtimisel?

Niivõrd väärika institutsiooni nagu Estonia inimkoosluse juhtimine on väga suur väljakutse. Soovin luua kõigile estoonlastele igapäevaseks tööks inspireerivad tingimused, arenguvõimalused ja loomingulise töökeskkonna.

Üheks minu suurimaks eesmärgiks on olnud see, et Estonia peab kindlasti saama tuntuks, aktsepteerituks ja kvaliteedimärgiga institutsiooniks Euroopa partnerite hulgas ning et meie teadmine meist kui vaprast ja kõrgel tasemel professionaalse kultuuriga riigist leviks üle maailma.

See ongi meie töö – luua elamusi, mis avardavad silmaringi, puudutavad hinge ja jäävad meelde.

Kui ma ametisse astusin, polnud veel sündinud lõplikku otsust juurdeehituse kohta.

Tänases olukorras räägime meie, estoonlased, juurdeehitusest kui möödapääsmatust ja tulevikku suunatud arengusammust. Teame omast kogemusest, et meie tänased tingimused ei toeta enam homse kultuuri sündi. Samal ajal toimub meie ümber elav ühiskondlik arutelu, kus kõlab väga erinevaid seisukohti – on siiraid toetajaid, aga kahjuks ka neid, kes kahtlevad, kas juurdeehitust on üldse tarvis. Meedia virvarri ja ühiskondliku surve all navigeerida, kõiki arvamusi kuulata ja endale kindlaks jääda on sageli keeruline ja väljakutseid esitav.

Mis teid isiklikult motiveerib rahvusooperis töötama?

Eelkõige mu kolleegid. Töötan ju iga päev koos oma ala tippspetsialistidega – see on suur privileeg. Mind motiveerivad ka rahvusvahelised projektid ja Estonia teatri väärikas ajalugu. Naudin kunsti ning võimalust näha nii palju erinevaid lavastusi. Aga kõige rohkem motiveerivad mind siiski estoonlased.

projektipõhiselt või siis nii, et lavastusi esitatakse suurte etendusplokkidena. Repertuaariteatril on muidugi ka oma teatavad miinused: artistidel on väga palju väljakutseid pakkuvat repertuaari ning vaheldusrikast tööd, kuid mängukorrad on killustatud, mistõttu soorituste kvaliteet ei saa mõnikord tõusta tipptasemeni.

Kas või kuidas on publik viimastel aastatel repertuaarivalikut mõjutanud?

Üks teatri repertuaari kujundamise kõige keerulisemaid, aga ka põnevamaid ülesandeid on leida tasakaal kahe olulise asja vahel: ühelt poolt publiku ootuste ning teiselt poolt loojate ja artistide huvide ja kunstiliste väljakutsete vahel.

Ma usun, et viimasel sajandil on kuulajate muusikatunnetust mõjutanud väga suurel määral filmimuusika. Filmide helikeel on aja jooksul muutunud märkimisväärselt – ja sellega koos ka meie kõrvade harjumused. Tänu filmimuusikale on väga suur osa publikust juba harjunud kaasaegsema helikeele ja kompositsiooniliste lahendustega. See loob meile teatris võimaluse minna repertuaaris julgemaid radu pidi. Sageli arvatakse, et ooperi- ja balletiteater tähendab eelkõige 19. sajandi klassikat. Loomulikult on see repertuaar meie vundament –, aga samas unustatakse ära, et väga häid oopereid ja ballette on kirjutatud ka 20. ja 21. sajandil ja need teosed on ajapikku saanud omaette klassikaks. Lisaks sellele tuleb repertuaari tuua uusi algupärandeid. Kahjuks ei sõltu see alati ainult meist, sest sageli on keeruline leida tasakaalu heliloojate loomevõimaluste ja teatri kunstiliste vajaduste vahel. Olen oma ametiajal täheldanud, et heliloojad on tihtipeale altimad kirjutama balletimuusikat kui ooperit – ja seetõttu on algupäraste ooperite tellimine keerulisem ning aeganõudvam protsess. Samas peame olema alati sammukese ees. Teater ei pea alati mängima seda, mis on lihtne, harjumuspärane ja populaarne. Teatri roll on ka intrigeerida, harida ja avada ust uude maailma.

Ideaalne on see, kui inimene, kes tuleb saali võibolla kerge umbusuga, lahkub etenduselt elamusega ja soovitab seda kogemust ka teistele. See ongi meie töö –luua elamusi, mis avardavad silmaringi, puudutavad hinge ja jäävad meelde.

Milline on Estonia kunstiline tase võrreldes teiste Euroopa teatritega?

Ma arvan, et oleme kõrgel professionaalsel tasemel, kuid Estonia tase ja eripärad on seotud meie toimimismudeliga. Oleme repertuaariteater, kus igal õhtul teosed laval vahetuvad. See annab publikule rohkem valikuvõimalusi ning on tegelikkuses üsna suur luksus. Enamik Euroopa ja maailma ooperi- ja balletiteatreid toimivad pigem

Kus näete rahvusooperit viie ja kümne aasta pärast?

Usun, et oleme rahvusvaheliselt paremini tuntud ning meil toimub rohkem välissõite Euroopa partnerite juurde. Kümne aasta pärast näen, et juurdeehitus on valmis. Sellega toimub minu nägemuses suur muudatus: publiku ja artistide jaoks on see suur positiivne hüpe kvaliteedi osas ning samuti kasvab hüppeliselt rahvusvaheline huvi meie teatri tegemiste vastu. E

28.

märsil 2025 jõudis publiku ette ballett „Sisalik“, mis põhineb Lepo Sumera ja Märt-Matis Lille muusikal ning Marina Kesleri libretol Andrei Petrovi teksti ja Aleksandr Volodini samanimelise näidendi ainetel. Balleti tõi lavale koreograaf Marina Kesler.

2025. aastal möödus 75 aastat Lepo Sumera sünnist ning rahvusooperil oli suur au tuua lavale Sumera aastakümneid tagasi kirjutatud, aga poolikuks jäänud põnev ballett, mis ajaloo keerdkäikude tõttu omal ajal lavale ei jõudnudki. Helilooja Märt-Matis Lillel õnnestus Sumera käsikirjade põhjal balleti olemasolevad osad taastada ning kirjutada need kokku terviklikuks lavateoseks.

Teose muusika on algselt Lepo Sumera loodud, kuid selle lõpetas ja seadis lavale Märt-Matis Lill. Kuidas mõjutas kahe helilooja dialoog sinu tööd: kas tajusid muusikas stilistilist erinevust või pigem sujuvat jätkuvust?

Balleti „Sisalik“ muusikajuht Kaspar Mänd räägib lähemalt, milliseid väljakutseid kevadel lavale jõudnud ballett muusikajuhile ja dirigendile pakub.

Milline oli sinu esimene kokkupuude selle uuslavastusega?

Minu ülesanded „Sisalikuga“ algasid siis, kui Märt-Matis Lill oli partituuri juba kokku pannud. Töö käigus muutusid mõningate lõikude pikkused ja omavaheline järjekord, kuid muusika oli olemas.

Nii dirigendile kui ka orkestrantidele on „Sisalik“ tõsine väljakutse: siin ei ole ühtegi momenti, kus end lõdvaks lasta, muusika on pidevas muutumises. Esineb palju aleatoorilisi lõike ehk muusikalõike, mille sees on noodid ja väiksemad muusikalised kujundid ette antud, aga kui kiiresti ja mitu korda neid mängida, see on mängijate enda vabadus – see ongi mäng! Tänu sellele kõlab iga etendus ka veidi erinevalt. Sellist vabadust tavaliselt partituuris ei esine. Kuid teisalt on siin ka väga täpselt kirja pandud materjali, sageli nõudlikes registrites.

Kui keeruline on „Sisalik“ orkestri jaoks?

„Sisaliku“ muusika skaala on väga lai: on nii kammerlikku, inimlikku ja õrna kui ka mastaapset, lämmatavat jõulisust.

Rütmika ja tihe taktimõõtude vaheldumine nõuavad teravat tähelepanu ja pingutust. Aga on ka lahedamaid, humoorikamaid momente, kus orkester saab end veidi vabamalt tunda.

Märt-Matis Lill oli pikaaegne Sumera õpilane ning tunneb tema loomingut suurepäraselt. Ta põimis Sumera muusika väga sujuvalt kokku ning lisas omalt poolt muusikat nõnda, et publikul ei ole tegelikult võimalik balletti vaadates aru saada, mis on Sumera ja mis Lille kirjutatud.

Tekst: Maarja Pärn

Fotod: Veljo Poom, Rünno Lahesoo

Nii dirigendile kui

orkestrantidele on „Sisalik“ tõsine väljakutse.

Kaspar Mänd

PEALELEND / BALLETT

ESTOONLANE #23

Ketlin Oja, Finn Adams

Rahvusooperi 120. hooaja viimane uuslavastus on sündmus omaette. Nimelt jõuab 29. mail avalikkuse ette uus algupärand, Tõnis Kaumanni värvikas ooper „Charon“¹. Teose aluseks on Andrus Kiviräha libreto, lavastaja on Üllar Saaremäe, kunstnik Jaanus Laagriküll, kostüümikunstnik Ketlin Saaremäe, valguskunstnik Rasmus Rembel.

Tekst: Marion Leppik

Foto: erakogu

Rahvusooperis jõuab tuleval kevadel taas lavale verivärske ooper. Milline on selle muusikateose sünnilugu?

2022. aastal sai lavaküpseks minu ooper „Naksitrallid“, millel, ma usun, on läinud üsna kenasti. Rahvusooperi loomingulisel juhil Arvo Volmeril tuli idee, et võiksime teha ka täiskasvanute loo. Otsisime tükk aega ainest, üks asi viis teiseni ja nii jõudsime Andrus Kivirähani. Arvo pakkus välja, et süžee võiks olla antiigiaineline, ja siis selgus ootamatult, et Andrus on olnud noorpõlvest peale tohutu antiigifänn. Nii et ta haakis kohe meie ideega. Nõnda see algas.

Kui Andrusel oli tekst enam-vähem valmis, asusin omakorda tööle mina. Uus tekst tahab alati harjumist ja muusika kirjutamiseks pead sa materjaliga sõbraks saama – see on päris pikaajaline tegevus, sest helilooja peab jõudma selleni, et tunneb teksti lõpuks vaata et paremini kui selle looja.

Kuidas Kiviräha tekst ja antiikne lugu sind sütitas?

Sellega on natuke nagu armastusega. Mõni armastus tuleb esimesest silmapilgust, mõni armastus võtab aega. Ma isegi ei oska öelda, mis kategooriasse see nüüd täpselt läheb, aga kui sa alustad materjaliga süvitsi tegelemist, siis hakkavad kirjaniku tekstile lisanduma enda mõtted, hakkavad tulema mingid välgatused. Paned midagi kirja, üks asi viib teiseni – see on hästi põnev teekond. Kunagi ei tea, kuhu see sind viib.

Kui keeruline on „Charon“ orkestrile ja lauljatele?

Kirjutades olen ikka esitajate peale mõelnud ja minu jaoks on ka millegi muutmine protsessi osa. Näiteks kui proovisaalis selgub, et mõni koht on tõesti keeruline, siis pole seda mõtet peale pressida, vaid teen veidi ümber. Minu meelest on väga äge, kui kirjutatakse muusikat inimestele, kes reaalselt saali tulevad, mitte ainult kaasaegse muusika spetsialistidele. Segadust ja häiret on igapäevaelus nii palju, et kui vähegi võimalik, ei tahaks ma seda muusikasse lisada. Muusika peaks publikut kõnetama ka mingil muul tasandil peale intellektuaalse – see on minu jaoks oluline.

Muusika peaks publikut kõnetama ka mingil muul tasandil peale intellektuaalse – see on minu jaoks oluline.

¹ Charon (hääldus: haaron) – mütoloogiline paadimees, kes viib surnuid üle Styxi jõe allilma valitseja Hadese riiki.

novembril toob Eesti Rahvusballett lavale uudse balletilavastuse „Forsythe & Looris“ ehk William Forsythe’i „In the Middle, Somewhat Elevated“ ja Linnar Loorise „30,75“. Balletijuht Linnar Looris avab põneva projekti tagamaid.

Tekst: Maarja Pärn

Milles seisneb Forsythe’i „In the Middle, Somewhat Elevated“ fenomen?

See on revolutsiooniline ballett, kus hakati esmakordselt kasutama klassikalist balletitehnikat varasemast teistmoodi: liigutused on suure amplituudiga, tasakaalust väljas, kiired, täis energiat. Seda toetab intensiivne elektrooniline muusika. Omal ajal oli see teos revolutsiooniline, sest see näitas, et klassikaline ballett võib olla väga kaasaegne ja väga efektselt teistmoodi. Seal on tähtsal kohal atleetlikkus ja jõud –liigutuste suunamuutused ja tehniline keerukus vajavad meisterlikku kehatunnetust. Laval valitseb justkui visuaalne minimaalsus, aga sooritus on see-eest viidud maksimumini. „In The Middle, Somewhat Elevated“ on väärt katsumus heal tasemel balletitruppidele ning Eesti Rahvusballett astub sellele tuleproovile julgelt ja avatud meeltega vastu.

Kui keeruline on sellise nimeka koreograafi loomingu toomine Estonia lavale? Heal tasemel trupp, meie suures osas klassikaline repertuaar ja isiklikud head kontaktid avavad uksed läbirääkimisteks. Kaasa aitas ka see, et oleme viimaste aastate jooksul tantsinud Balanchine’i „Serenaadi“ ja Serge Lifari „Suite en Blanc’i“ – need on tõestuseks, et oleme valmis uueks väljakutseks. Head kontaktid annavad koreograafidele ja nende fondidele mõista, et meie eelarve on väike ning seepärast ollakse nõus meile vastu tulema ja kohendama esitusõiguste hindu meie võimalustele vastavaks. Neile läheb korda, mida Eesti Rahvusballetis teeme, ja nad on nõus meile kunsti ning meie publiku nimel vastu tulema.

Millest räägib sinu enda teos „30,75“?

See esitab küsimusi ja näitab, mida meile „kunsti“ nime all müüakse, ning mis juhtub siis, kui loojaid ja nende loomingut püütakse toetamise asemel maha või raamidesse suruda. Kujutame laval erinevaid loojaid ning anname neile sõna otseses mõttes piitsa, et nad sobivat kunsti looks. Tantsuliigutusi ja koreograafilist keelt on seinast seina: on nii klassikat, vabaplastikat, neoklassikat, moderni, rahvatantsu kui ka pantomiimi ja näitlemist. Selles lühiballetis kasutan muusikasaadet, mis on samuti seinast seina ja pärineb aastatest 1930–2024.

Miks on just need kaks teost valitud ühel õhtul esitamiseks?

Need teosed on erinevad ning samas oma intensiivsuses ja teistsugususes ka natuke sarnased. Mõlemad annavad loodetavasti publikule teistsuguse ägeda elamuse.

Kui keerulised need teosed trupi jaoks on, mida pakuvad või teha võimaldavad?

Füüsiline väljakutse on ülisuur. See õpetab tantsijaid kindlasti veel paremini oma keha valdama, mis omakorda avab võimaluse ka teisi lavastusi paremini ja sügavamalt esitada.

Kui oluline on trupi jaoks, et nad saavad tantsida maailmakuulsaid teoseid?

See on väga äge ja ülioluline, et meil on ajalooline võimalus tantsida ja publikule näidata teost, mille Pariisi Ooperi staartantsijad on maailmakuulsaks tantsinud. See on ka lootustandev sõnum, et alati ei pea minema välismaale tööle, et kuulsaid teoseid esitada. Eesti Rahvusballetis on palju huvitavat ja mitmekesist repertuaari, loome nii oma unikaalseid lavastusi, kui ka toome siia maailma paremiku. Maailmatase koju kätte! E

PEALELEND / BALLETT

30.

jaanuaril 2026 saab publikuküpseks tšehhi helilooja Leoš Janáčeki sümbolistlik ja huumoriküllane ooper „Väike kaval rebane“. Loo elu ning surma loomulikust ringkäigust looduses toob lavale Priit Võigemast

Tekst: Maarja Pärn

Foto: Erlend Štaub

Mis sind selle teose juures köidab?

Esiteks muidugi Janáčeki muusika, aga loomulikult ka dramaturgia, see algmaterjal, mis ka heliloojat inspireeris. Samuti on minu silmis oluline, et tegemist ei ole Eesti publiku jaoks äraleierdatud looga. Mujal maailmas on seda palju tehtud, aga meie publiku jaoks on tegemist üsna avastamata aardega.

Milline on sinu sõnum publikule?

Teemad, mis puudutasid Janáčeki seda võrratut muusikat kirjutades, on minu arvates päevakohased ka praegu. Loo tegelasteks on nii inimesed kui loomad. Nad eksisteerivad koos ja peegeldavad teineteise maailma, tuues esile suuri sarnasusi, aga ka kardinaalseid erinevusi. Inimene on osa loomariigist, meeldib see meile või mitte. Kuigi oleme sajandite ja aastatuhandetega kudunud enda ümber tiheda kultuurikookoni, kannustavad meid endiselt väga loomalikud vajadused ja instinktid: tung paljuneda, oma territooriumi kaitsta. Ka nälg ja lihtsalt soov ellu jääda. Ma kahtlustan, et loom meie kõigi sees juhib meie elu tunduvalt rohkem, kui me seda endale tunnistada julgeme. Me ei pruugi alati nendest tungidest isegi teadlikud olla, sest moraal, häbi, kombed, religioon – ühesõnaga kultuur – hoiab meid kenasti sündsates piirides ja ei lase meil loomastuda. Omaette olulise teemana hoiab seda kõike koos loodus, mis on korraga hell ja halastamatu meie kõigi vastu. Loodus liigub oma vääramatu jõuga ikka kevadest sügisesse, idanemisest kõdunemisse, hommikust õhtusse, sünnist surmani, tundmata kaasa kellelegi, olgu me siis loomad või inimesed. Ning siis hakkab jälle kõik otsast peale. Igavesti. See on samal ajal ilus ja kohutav. Kohutavalt ilus.

Loom meie kõigi sees juhib meie elu tunduvalt rohkem, kui me seda endale tunnistada julgeme.

Kui väljakutseid pakkuv on see lavastus lauljatele?

Muusikaliselt on see materjal lauljatele kindlasti paras pähkel, aga ma olen kindel, et kõik osalised saavad suurepäraselt hakkama. Loodan, et lisaks säravatele nootidele õnnestub meil kaasahaaravalt ja kirglikult jutustada publikule ka see kummaline lugu, mis peidab ennast nende nootide taga. See saab olema see põhiline väljakutse.

„Väikest kavalat rebast“ on lavastatud nii muinasjutulise lastelavastusena kui sügavalt traagilise ooperina. Milline on sinu lähenemine?

Teatav naiivsus ja lapselikkus on sellesse materjali juba algselt sisse kirjutatud. No millest me räägime, kui lisaks inimestele on tegelasteks ju rebased, sääsed, kiilid, konnad ja muud metsaelukad! Aga sellest ei tohi lasta ennast eksitada, sest need tegelased ei karga seal hommikust õhtuni üksmeelselt karulaane jenkat, vaid üritavad ellu jääda, oma järeltulijaid toita, oma eksistentsile mõtet leida, uue kevadeni elada.

Naer ja nutt käivad ikka käsikäes. Tragöödia ja komöödia on ühe medali kaks poolt. Minu soov on sellest loost üles leida nii sügavus kui ka lihtsus, nii kurbus kui ka rõõm. E

„PUlCInElla“ Ja „HIsPaanIa tUnD“

Tekst: Stuart Sweeney

Fotod: Rünno Lahesoo

Koostöös Opéra Comique’iga sündinud lavastus jõudis eelmisel hooajal Pariisist

Tallinna ning selle tõid publiku ette lavastaja Guillaume Gallienne ning koreograaf Clairemarie Osta.

Pulcinella on Chaplini mõõtu tegelane, keda esialgu näeme laval sihitult ringi uitamas ja oma päevast rõõmu tundmas. Oscar Pouchoulin, üks trupi noorematest tantsijatest, avaldas kohe selles rollis muljet, esitades täiuslikult tour’id ja jeté’d, mida saatis voolav ja tasakaalutu liikumine, mis väljendas hästi tegelase loomupärast kohmakust.

Seejärel ilmusid lavale kaks enesekindlat naist (Ami Morita ja Phillipa McCanni kehastuses), kes tundsid Pulcinella vastu huvi ja võlusid teda oma võrgutavate en pointe tantsitud liigutustega. Mõlemad tantsijad tõid oma rollidesse elu ja särtsu ning Pulcinella vastas neile hoogsate sammudega. Kätest kinni võttes tantsiti ühiselt minema.

Pulcinella kihlatu, keda mängis Ketlin Oja, tutvustas soolotantsus ennast kui õrna ja armastavat naist. Oja andis need omadused edasi selge ja graatsilise liikumisega. Siiski, kuigi koreograaf on enamikule tegelastele loonud dünaamilisi ja vahel suisa innovaatilisi samme, on just kihlatu koreograafia kõige klassikalisem.

Lavale ilmusid seejärel kahe naise poiss-sõbrad, kellest õhkus tõeliselt macholikku enesekindlust. Cristiano Principato ja Jan Trninič näitasid oma hüpetes ja

pööretes suurepärast kooskõla. Naised naasid ja tantsisid koos oma kaaslastega, kuid meeste kiindumus muutus kiiresti vaenulikkuseks, kui selgus naiste flirt teise mehega. Poiss-sõbrad valmistusid võitluseks

Pulcinellaga ning Pouchoulin esitas oma tegelaskuju taas võluvalt, kombineerides ilusaid, tehniliselt keerukaid samme kohmakate liigutustega.

Pulcinella ja tema kihlatu vahel arenes välja õrn duett, mis sai hoogu Oja ja Pouchoulini vahelisest keemiast.

Pulcinella püüdis meestega ära leppida, kuid tõrjuti eemale, ning ka naised näitasid üles oma pahameelt.

Pulcinella jäi oma olukorra üle järele mõtlema ja leidis seejärel inspiratsiooni pesunöörilt linade näppamises.

Pärast kolmele naisele ja seejärel kahele mehele mõeldud tantsulisi vahepalasid laskus lavale nukk, nöör kaela ümber, peas Pulcinella müts, ning kukkus lavale.

Ülejäänud tegelased leidsid keha ja leinasid Pulcinella lahkumist aeglaste, graatsiliste sammudega, samal ajal Pulcinella mõrsjat lohutades. Korraga muusika kiirenes ning Pulcinella ilmus taas välja, üllatades kõiki. Kihlatu manitses teda leebelt (minu meelest pääses ta väga kergelt!) ning seltskond tähistas tema „tagasitulekut“, mis lõppes Pulcinella ja tema kallima suudlusega, mida mütsi taha varjata püüti.

On teada, et Igor Stravinski ammutas „Pulcinella“ partituuri jaoks inspiratsiooni mitmete 18. sajandi alguse heliloojate meloodiarikkast loomingust. Laval

Humoorikas kaheosaline lavastus „Pulcinella“ ja „Hispaania tund“ toob vaatajale naeratuse näole.

ELAMUS

Jan Trninič, Cristiano Principato

oli lisaks tantsijatele ka kolm lauljat ning eriti avaldas mulle muljet tenor Yixuan Wang. „Pulcinella“ on tõeliselt meelelahutuslik teos, mille kõige elulisemaks osaks on aga tantsijad.

Raveli 50-minutiline ooper „Hispaania tund“ räägib kellassepp Torquemadast, keda kehastas Reigo Tamm, ning tema truudusetust naisest Concepciónist, keda mängis Karis Trass. Korra nädalas lahkub mees linna oma kohustusi täitma, andes naisele vabaduse nautida oma järjekordset armukest. Ent naise plaanid lähevad luhta, kui kohale ilmub muulaajaja Ramiro (Tamar Nugis)

sooviga iga hinna eest oma katkist kella parandada. Talle pakutakse võimalust kellasseppa oodata, mis pahandab aga Concepcióni. Naine leiab muulaajajale erinevaid ülesandeid, et veeta aega oma armukese, noore poeedi Gonzalvega, keda kehastas Brayan Avila Martinez. Sündmuste käigu muutis veel keerulisemaks Priit Volmeri kehastatud pankuri Don Iñigo Gomezi saabumine, kes oli samuti otsustanud Concepcióni võrgutada.

Nagu paljudes farssides, toimub siingi pöörane sagimine, mida elavdavad stseenid, kus Concepcióni austajad peituvad suurtesse kellakappidesse ja Ramiro neid toas ringi püüab tassida. Lõpuks saab Concepción aru, et tugeva ja abivalmi Ramiroga oleks tal kõige lõbusam. Ta kutsub mehe magamistuppa ja Ramiro võtab kutse rõõmuga vastu.

Kui Torquemada naaseb, sätivad Concepción ja Ramiro oma riided jälle kenasti korda ning vaene Torquemada jääb toimunust täiesti teadmatuks. Viis tegelast lõpetavad ooperi ühislauluga, mis lõppeb Concepcióni ja Ramiro suudlusega – taas mütsi taha varjatuna.

Mulle avaldas tõeliselt muljet lauljate esitus, eriti Tamm ja Martinez. Näitlemine oli samuti vaimukas ja väljendusrikas, tuues ooperi koomilise poole eriti hästi esile.

Humoorikas kaheosaline lavastus „Pulcinella“ ja „Hispaania tund“ toob vaatajale naeratuse näole ja paneb täiel rinnal nautima nii tantsu- kui ka laulunumbreid. E

Järgmised etendused on 18. ja 19. septembril 2025, 5., 7. ja 18. detsembril 2025 ning 8., 11. ja 18. jaanuaril 2026

Concepción – Karis Trass, don Iñigo Gomez – Priit Volmer

Don Iñigo Gomez – Mart Laur, Torquemada – Reigo Tamm, Gonzalve –Brayan Avila Martinez

HaRIDUsPRoJEKtID RaHVUsooPERIs EstonIa

Tekst: Tuuli Potik

Fotod: Tanel Meos, Veljo Poom

Juba aastakümneid on rahvusooperi haridusprojektid aidanud lastel mõista ooperi, balleti ja muusikateatri olemust. Haridusprojektide eesmärk on alati olnud kasvatada meie tulevast publikut ning hoida ja väärtustada Eesti kultuuri. Rahvusooperi repertuaaris on kaheksa erinevat haridusprojekti, mis aitavad erinevas vanuses arendada loovust, kuulamisoskust ning äratada huvi kultuuri vastu juba väga varasest east (beebikontserdid), lõpetades vanemale koolieale ja täiskasvanutele mõeldud loengute ning ekskursioonidega.

Enne esimest ooperi- või balletikülastust soovitame lapsed viia kurssi ooperi ja balleti žanriliste eripäradega ning tutvustada teoste sisu, et muusikateatrit oleks kergem mõista ning laval toimuvast aru saada. Ooperi- ja balletižanri eri tahkude lahtimõtestamiseks oleme II ja III õppeastmele välja töötanud spetsiaalsed haridusprojektid „Kuidas mõista balletti“ ning „Kuidas mõista ooperit“. Mõlemad projektid on seotud konkreetsete ooperite/ ballettidega: seletades lahti lavastuste sisu ning tuues välja erinevaid aspekte, mida saalis olles võiks tähele panna.

Lasteaialastele ja I õppeastme koolijütsidele pakume muusikateatri eri tahke tutvustavaid haridusprojekte. „Orkestrimäng“ keskendub orkestriaugus mängivatele pillidele, „Balletilugu“ tutvustab lihtsustatult balleti imelist maailma ja selle ajalugu, lisaks on lastel võimalus ka ise balletipoose harjutada ja õppida koos juhendajatega selgeks väike tantsuke. Haridusprojektis „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ saavad lapsed kaasa teha muinasjutus, kus kohtuvad Võlumehe, Papageno, Punamütsikese ja seitsme pöialpoisiga.

Väikelastele ja nende vanematele sobivad haridusprojektid „Kontsert kõige pisematele“ ja „Loomade karneval“. Beebikontsert toimub Estonia restoranis, kuhu on maha laotatud rahvusooperi meistrite poolt valmistatud tegelustekid. Avatud on kohvik, kus saab endale head-paremat osta ja koos perega kontserti nautida. „Loomade karneval“ on eriline selle poolest, et nii muusikud, tantsijad kui ka publik on üheskoos suurel laval. Teatri salapärast maailma nii lähedalt teistes projektides ei näe!

Eelmisel aastal tõi rahvusooper lavale erilistele lastele mõeldud haridusprojekti „Tajuleebe tantsulugu“, mis on esimene tajuleebe etendus (relaxed performance) Eestis. Tegemist on projektiga, kuhu ootame neid lapsi, kes ei ole varem oma eripärast tulenevalt võibolla teatrisse jõudnud ja vajavad rahulikumat keskkonda, näiteks autismi ja intellektipuudega lapsed.

Haridusprojektide eesmärk on alati olnud kasvatada meie tulevast publikut.

PUBLIKUHARIDUS

Hooajal 2025/26 toimuvad haridusprojektid järgmistel aegadel:

Kuidas mõista ooperit

N 11.09 kell 17.00

Loomade karneval

N 23.10 kell 10.30 ja 11.30

L 15.11 kell 11.30 ja 12.30

K 3.12 kell 10.30 ja 11.30

N 15.01 kell 10.30 ja 11.30

L 7.02 kell 10.30 ja 11.30

R 5.03 kell 10.30, 11.30 ja 12.30

N 9.04 kell 10.30, 11.30 ja 12.30

N 14.05 kell 10.30 ja 11.30

Balletilugu

E 13.10 kell 9.30 ja 11.00

E 17.11 kell 9.30 ja 11.00

E 26.01 kell 9.30 ja 11.00

E 16.02 kell 9.30 ja 11.00

E 16.03 kell 9.30 ja 11.00

E 6.04 kell 9.30 ja 11.00

E 11.05 kell 9.30 ja 11.00

Kuidas mõista balletti

N 25.09 kell 17.00

„Kuidas mõista balletti“ – „Alice Imedemaal“

R 3.10 kell 17.00

„Kuidas mõista balletti“ – „Anna Karenina“

E 27.10 kell 11.30 ja 13.00

„Kuidas mõista balletti“ – „Alice Imedemaal“

K 29.10 kell 10.00

„Kuidas mõista balletti“ – „Alice Imedemaal“

E 10.11 kell kl 11.30 ja 13.00

„Kuidas mõista balletti“ – „Anna Karenina“

K 12.11 kell 10.00

„Kuidas mõista balletti“ – „Anna Karenina“

R 12.12 kell 10.00

„Kuidas mõista balletti“ – „Pähklipureja“

R 9.01 kell 17.00

„Kuidas mõista balletti“ – „Pähklipureja“

R 16.01 kell 17.00

„Kuidas mõista balletti“ – „Pähklipureja“

R 6.02 kell 17.00

„Kuidas mõista balletti“ – „Korsaar“

N 12.02 kell 17.00

„Kuidas mõista balletti“ – „Korsaar“

K 4.03 kell 10.00

„Kuidas mõista balletti“ – „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“

R 6.03 kell 10.00

„Kuidas mõista balletti“ – „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“

N 12.03 kell 10.00

„Kuidas mõista balletti“ – „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“

R 15.05 kell 17.00

„Kuidas mõista balletti“ – „Giselle“

N 28.05 kell 17.00

„Kuidas mõista balletti“ – „Giselle“

E 1.06 kell kl 11.30 ja 13.00

„Kuidas mõista balletti“ – „Luikede järv“

N 4.06 kell 10.00

„Kuidas mõista balletti“ – „Luikede järv“

N 11.06 kell 17.00

„Kuidas mõista balletti“ – „Luikede järv“

„Kuidas mõista ooperit“ – „Don Pasquale“

R 10.10 kell 17.00

„Kuidas mõista ooperit“ – „Trubaduur“

N 30.10 kell 17.00

„Kuidas mõista ooperit“ – „Lohengrin“

E 24.11 kell 11.30 ja 13.00

„Kuidas mõista ooperit“ – „Naksitrallid“

N 27.11 kell 10.00

„Kuidas mõista ooperit“ – „Naksitrallid“

N 18.12 kell 15.30 ja 17.00

„Kuidas mõista ooperit“ – „Figaro pulm“

E 12.01 kell 11.30 ja 13.00

„Kuidas mõista ooperit“ – „Naksitrallid“

K 14.01 kell 10.00

„Kuidas mõista ooperit“ – „Naksitrallid“

N 15.01 kell 15.30 ja 17.00

„Kuidas mõista ooperit“ – „Don Pasquale“

N 5.02 kell 15.30 ja 17.00

„Kuidas mõista ooperit“ – „Don Pasquale“

N 5.03 kell 17.00

„Kuidas mõista ooperit“ – „Madama Butterfly“

K 1.04 kell 15.30 ja 17.00

„Kuidas mõista ooperit“ – „Võluflööt“

N 9.04 kell 15.30 ja 17.00

„Kuidas mõista ooperit“ – „Võluflööt“

N 14.05 kell 17.00

„Kuidas mõista ooperit“ – „Lohengrin“

Kontsert kõige pisematele

L 6.09 kell 10.00 ja 11.30

L 4.10 kell 10.00 ja 11.30

L 1.11 kell 10.00 ja 11.30

P 7.12 kell 10.00, 11.30 ja 13.00 jõulukava

T 9.12 kell 10.00, 11.30 ja 13.00 jõulukava

N 18.12 kell 10.00, 11.30 ja 13.00 jõulukava

P 21.12 kell 10.00, 11.30 ja 13.00 jõulukava

L 24.01 kell 10.00 ja 11.30

L 21.02 kell 10.00 ja 11.30

L 14.03 kell 10.00 ja 11.30

L 11.04 kell 10.00 ja 11.30

L 9.05 kell 10.00 ja 11.30

L 6.06 kell 10.00 ja 11.30

Orkestrimäng

T 14.10 kell 10.00 ja 11.30

T 25.11 kell 10.00 ja 11.30

T 3.02 kell 10.00 ja 11.30

T 3.03 kell 10.00 ja 11.30

T 14.04 kell 10.00 ja 11.30

T 5.05 kell 10.00 ja 11.30

Tajuleebe tantsulugu

R 24.10 kell 10 ja 11.30

N 4.12 kell 10 ja 11.30

T 6.01 kell 10 ja 11.30

T 17.02 kell 10 ja 11.30

K 8.04 kell 10 ja 11.30

N 7.05 kell 10 ja 11.30

Born for Eternity

PARFUM INTENSE

120. HOOAJA MÄNGUKAVA

AUGUST 2025

K 27 kell 19.00 NAHKHIIR J. Straussi operett

R 29 kell 19.00 NAHKHIIR J. Straussi operett

L 30 kell 19.00 VANA TALLINN GALA

P 31 kell 15.00 NAHKHIIR J. Straussi operett

SEPTEMBER 2025

N 4 kell 19.00 CARMEN G. Bizet’ ooper

R 5 kell 19.00 ALICE IMEDEMAAL G. Schiavoni ballett

L 6 kell 19.00 CARMEN G. Bizet’ ooper

P 7 kell 12.00 PIPI PIKKSUKK

Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal

N 11 kell 19.00* DON PASQUALE G. Donizetti ooper

R 12 kell 19.00 VALGUS MAAILMA LÕPUST

J. Gribi/A. Kruusmaa ballett

L 13 kell 19.00 NAHKHIIR J. Straussi operett

P 14 kell 12.00 ALICE IMEDEMAAL G. Schiavoni ballett

N 18 kell 19.00 PULCINELLA & HISPAANIA TUND

I. Stravinski ballett, M. Raveli ooper

R 19 kell 19.00 PULCINELLA & HISPAANIA TUND

I. Stravinski ballett, M. Raveli ooper

L 20 kell 19.00 VALGUS MAAILMA LÕPUST

J. Gribi/A. Kruusmaa ballett

P 21 kell 15.00 DON PASQUALE G. Donizetti ooper

N 25 kell 19.00* ALICE IMEDEMAAL G. Schiavoni ballett

R 26 kell 19.00 PETER GRIMES B. Britteni ooperi kontsertettekanne

L 27 kell 19.00 VALGUS MAAILMA LÕPUST

J. Gribi/A. Kruusmaa ballett

P 28 kell 15.00 PETER GRIMES B. Britteni ooperi kontsertettekanne

OKTOOBER 2025

K 1 kell 12.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal Rahvusvaheline muusikapäev!

N 2 kell 19.00 FIGARO PULM W. A. Mozarti ooper

R 3 kell 19.00 ANNA KARENINA M. Kesleri ballett D. Šostakovitši muusikale

L 4 kell 19.00 FIGARO PULM W. A. Mozarti ooper

D s o a

P 5 kell 12.00 ALICE IMEDEMAAL G. Schiavoni ballett

N 9 kell 19.00 KABAREE J. Kanderi muusikal

N 9 kell 19.00 KAMMERMUUSIKA RAHVUSOOPERIS: „Päikeseloojangu serenaad“ Rahvusooper Estonia kammersaalis

R 10 kell 19.00 TRUBADUUR G. Verdi ooper

L 11 kell 19.00 ANNA KARENINA M. Kesleri ballett D. Šostakovitši muusikale

P 12 kell 15.00* TRUBADUUR G. Verdi ooper Neeme Kuningas 70!

K 15 kell 19.00 NAHKHIIR J. Straussi operett

N 16 kell 19.00 AJASTUTE TELG: ARVO PÄRT 90. CARL ORFF Kontsert Estonia kontserdisaalis

R 17 kell 19.00 VALGUS MAAILMA LÕPUST J. Gribi/A. Kruusmaa ballett

L 18 kell 19.00 KABAREE J. Kanderi muusikal

P 19 kell 12.00 NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper

K 22 kell 19.00 NAHKHIIR J. Straussi operett Johann Strauss II 200!

N 23 kell 19.00 LOHENGRIN R. Wagneri ooper

R 24 kell 19.00 ANNA KARENINA M. Kesleri ballett D. Šostakovitši muusikale

L 25 kell 19.00 LOHENGRIN R. Wagneri ooper

P 26 kell 12.00 ALICE IMEDEMAAL G. Schiavoni ballett

K 29 kell 12.00 ALICE IMEDEMAAL G. Schiavoni ballett

N 30 kell 19.00* LOHENGRIN R. Wagneri ooper

R 31 kell 10.30 BALLETT & KRINGEL Ülemaailmse balletipäeva tähistamine teatrisaalis

R 31 kell 19.00 MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal

NOVEMBER 2025

L 1 kell 19.00 KORSAAR A. Adami ballett

P 2 kell 12.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal

P 2 kell 18.00 HINGEDEPÄEVA KONTSERT

Tallinna Jaani kirikus

K 5 kell 12.00 NAKSITRALLID

T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper

N 6 kell 19.00 VALGUS MAAILMA LÕPUST

J. Gribi/A. Kruusmaa ballett

R 7 kell 19.00 CARMEN G. Bizet’ ooper Urve Tauts 90!

L 8 kell 19.00 VALGUS MAAILMA LÕPUST

J. Gribi/A. Kruusmaa ballett

P 9 kell 15.00 MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal

K 12 kell 12.00 ANNA KARENINA M. Kesleri ballett

D. Šostakovitši muusikale

N 13 kell 19.00* PELLÉAS JA MÉLISANDE

C. Debussy ooper

R 14 kell 19.00 KABAREE J. Kanderi muusikal

L 15 kell 19.00 KORSAAR A. Adami ballett

P 16 kell 15.00 PELLÉAS JA MÉLISANDE C. Debussy ooper

R 21 kell 19.00 KABAREE J. Kanderi muusikal

L 22 kell 19.00 CARMEN G. Bizet’ ooper

P 23 kell 12.00* ANNA KARENINA M. Kesleri ballett

D. Šostakovitši muusikale

N 27 kell 12.00 NAKSITRALLID

T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper

N 27 kell 19.00 KAMMERMUUSIKA RAHVUSOOPERIS: „Hingepõhjani: Schumann ja Brahms“ Rahvusooper Estonia kammersaalis

R 28 kell 19.00 FORSYTHE & LOORIS „In the Middle, Somewhat Elevated“. „30,75“. Esietendus!

L 29 kell 19.00 MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal

P 30 kell 12.00 FORSYTHE & LOORIS „In the Middle, Somewhat Elevated“. „30,75“

DETSEMBER 2025

K 3 kell 19.00 KABAREE J. Kanderi muusikal

N 4 kell 19.00 FORSYTHE & LOORIS „In the Middle, Somewhat Elevated“. „30,75“

R 5 kell 19.00 PULCINELLA & HISPAANIA TUND

I. Stravinski ballett, M. Raveli ooper

L 6 kell 19.00* KORSAAR A. Adami ballett

P 7 kell 15.00 PULCINELLA & HISPAANIA TUND

I. Stravinski ballett, M. Raveli ooper

N 11 kell 18.00 RAHVUSOOPERI JÕULUKONTSERT Tallinna Jaani kirikus

R 12 kell 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

R 12 kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

L 13 kell 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

L 13 kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

P 14 kell 12.00* NAKSITRALLID

T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper

N 18 kell 19.00 FIGARO PULM W. A. Mozarti ooper

R 19 kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

L 20 kell 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

L 20 kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

P 21 kell 15.00 PULCINELLA & HISPAANIA TUND I. Stravinski ballett, M. Raveli ooper

L 27 kell 19.00 FIGARO PULM W. A. Mozarti ooper

P 28 kell 15.00 MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal

K 31 kell 19.30 ESTONIA BALL – tantsud tähtede säras!

Linnar Loorise tantsulavastus „Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid“ Kalju Kanguri samanimelise lastejutustuse ainetel Rahvusooper Estonia kammersaalis

K 5.11 kell 10.30 ja 12.00

T 11.11 kell 10.30 ja 12.00

N 13.11 kell 10.30 ja 12.00

R 14.11 kell 10.30 ja 12.00

L 22.11 kell 10.30 ja 12.00

Võimalus tellida etendus, valides ülalmainitud kuupäevade hulgast (terve saal).

JAANUAR 2026

L 3 kell 19.00 KABAREE J. Kanderi muusikal

P 4 kell 15.00* FIGARO PULM W. A. Mozarti ooper

K 7 kell 19.00 KABAREE J. Kanderi muusikal

N 8 kell 19.00 PULCINELLA & HISPAANIA TUND

I. Stravinski ballett, M. Raveli ooper

R 9 kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

L 10 kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

Tatjana Laid 80!

P 11 kell 15.00 PULCINELLA & HISPAANIA TUND

I. Stravinski ballett, M. Raveli ooper

K 14 kell 12.00 NAKSITRALLID

T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper

N 15 kell 19.00 DON PASQUALE G. Donizetti ooper

R 16 kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

L 17 kell 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

L 17 kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

P 18 kell 15.00* PULCINELLA & HISPAANIA TUND

I. Stravinski ballett, M. Raveli ooper

R 23 kell 19.00 KABAREE J. Kanderi muusikal

L 24 kell 19.00 FORSYTHE & LOORIS „In the Middle, Somewhat Elevated“. „30,75“.

P 25 kell 12.00 NAKSITRALLID

T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper

N 29 kell 19.00 FORSYTHE & LOORIS

„In the Middle, Somewhat Elevated“. „30,75“.

R 30 kell 19.00 VÄIKE KAVAL REBANE L. Janáčeki ooper Esietendus!

L 31 kell 19.00 FORSYTHE & LOORIS „In the Middle, Somewhat Elevated“. „30,75“.

VEEBRUAR 2026

P 1 kell 15.00 VÄIKE KAVAL REBANE L. Janáčeki ooper

K 4 kell 12.00 BURATINO O. Ehala muusikal

N 5 kell 19.00 DON PASQUALE G. Donizetti ooper Väino Puura 75!

R 6 kell 19.00 KORSAAR A. Adami ballett

L 7 kell 19.00 VÄIKE KAVAL REBANE L. Janáčeki ooper

P 8 kell 12.00* BURATINO O. Ehala muusikal

K 11 kell 19.00 VÄIKE KAVAL REBANE L. Janáčeki ooper

N 12 kell 19.00 KORSAAR A. Adami ballett

R 13 kell 19.00 LÕBUS LESK F. Lehári operett

L 14 kell 19.00 KORSAAR A. Adami ballett

P 15 kell 15.00 VÄIKE KAVAL REBANE L. Janáčeki ooper

K 18 kell 12.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal

N 19 kell 19.00* LÕBUS LESK F. Lehári operett

N 19 kell 19.00 KAMMERMUUSIKA RAHVUSOOPERIS: „Eesti puhang“ Rahvusooper Estonia kammersaalis

R 20 kell 19.00 SISALIK

L. Sumera/M.-M. Lille/M. Kesleri ballett

L 21 kell 19.00 VÄIKE KAVAL REBANE L. Janáčeki ooper

P 22 kell 12.00 SISALIK

L. Sumera/M.-M. Lille/M. Kesleri ballett

N 26 kell 19.00 SISALIK

L. Sumera/M.-M. Lille/M. Kesleri ballett

R 27 kell 19.00 MADAMA BUTTERFLY G. Puccini ooper

L 28 kell 19.00 SISALIK

L. Sumera/M.-M. Lille/M. Kesleri ballett

MÄRTS 2026

P 1 kell 15.00* MADAMA BUTTERFLY G. Puccini ooper

K 4 kell 12.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett

N 5 kell 19.00 MADAMA BUTTERFLY G. Puccini ooper

R 6 kell 12.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett

R 6 kell 19.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett

L 7 kell 19.00 LÕBUS LESK F. Lehári operett

P 8 kell 12.00 BURATINO O. Ehala muusikal

N 12 kell 12.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett

N 12 kell 19.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett

R 13 kell 19.00 LOHENGRIN R. Wagneri ooper

L 14 kell 19.00 SISALIK

L. Sumera/M.-M. Lille/M. Kesleri ballett

P 15 kell 15.00* LOHENGRIN R. Wagneri ooper

N 19 kell 19.00 KAMMERMUUSIKA RAHVUSOOPERIS: „Johann Sebastian Bach:„Goldbergi variatsioonid“ kolmes kuues“ Rahvusooper Estonia kammersaalis

120. HOOAJA MÄNGUKAVA

NB! Mängukavas võib ette tulla muudatusi! J V M M J

R 20 kell 19.00 VÄIKE KAVAL REBANE L. Janáčeki ooper

L 21 kell 19.00 LÕBUS LESK F. Lehári operett

P 22 kell 12.00 PIPI PIKKSUKK

Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal

N 26 kell 19.00 ASJATU ETTEVAATUS M. Ribaud’ ballett

Esietendus!

R 27 kell 12.00 PIPI PIKKSUKK

Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal

L 28 kell 19.00 ASJATU ETTEVAATUS M. Ribaud’ ballett

P 29 kell 15.00 VÄIKE KAVAL REBANE L. Janáčeki ooper

APRILL 2026

K 1 kell 19.00* VÕLUFLÖÖT W. A. Mozarti ooper

N 2 kell 12.00 BURATINO O. Ehala muusikal

N 2 kell 19.00 ASJATU ETTEVAATUS M. Ribaud’ ballett Kaie Kõrb 65!

T 7 kell 19.00 HOFFMANNI LOOD J. Offenbachi ooper Läti Rahvusooperi ja -balleti külalisetendus

K 8 kell 19.00 KLAVERIKUNST. IVARI ILJA Kontsert Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis

N 9 kell 19.00 VÕLUFLÖÖT W. A. Mozarti ooper

R 10 kell 19.00 ASJATU ETTEVAATUS M. Ribaud’ ballett

L 11 kell 19.00 NAHKHIIR J. Straussi operett

P 12 kell 12.00 BURATINO O. Ehala muusikal

K 15 kell 19.00 PELLÉAS JA MÉLISANDE C. Debussy ooper

N 16 kell 19.00* GISELLE A. Adami ballett

R 17 kell 19.00 VÕLUFLÖÖT W. A. Mozarti ooper

L 18 kell 19.00 GISELLE A. Adami ballett

P 19 kell 15.00 VÕLUFLÖÖT W. A. Mozarti ooper

K 29 kell 19.00 SISALIK L. Sumera/M.-M. Lille/M. Kesleri ballett Rahvusvaheline tantsupäev!

N 30 kell 19.00 NAHKHIIR J. Straussi operett

N 30 kell 19.00 KAMMERMUUSIKA RAHVUSOOPERIS: „Tumedad kõlad ja võlud: volbriöö jutud ja legendid“ Rahvusooper Estonia kammersaalis

MAI 2026

L 2 kell 19.00 GISELLE A. Adami ballett

P 3 kell 15.00 CARMEN G. Bizet’ ooper

T 5 kell 19.00 ESMERALDA C. Pugni/R. Drigo ballett Läti Rahvusooperi ja -balleti külalisetendus

K 6 kell 19.00* CARMEN G. Bizet’ ooper

N 7 kell 19.00 ASJATU ETTEVAATUS M. Ribaud’ ballett

R 8 kell 19.00 CARMEN G. Bizet’ ooper

L 9 kell 19.00 ASJATU ETTEVAATUS M. Ribaud’ ballett

P 10 kell 12.00 BURATINO O. Ehala muusikal

K 13 kell 19.00 NAHKHIIR J. Straussi operett

N 14 kell 19.00 LOHENGRIN R. Wagneri ooper

R 15 kell 19.00 GISELLE A. Adami ballett

L 16 kell 19.00 LOHENGRIN R. Wagneri ooper

P 17 kell 12.00* ASJATU ETTEVAATUS M. Ribaud’ ballett

R 22 kell 19.00 ASJATU ETTEVAATUS M. Ribaud’ ballett

L 23 kell 19.00 NAHKHIIR J. Straussi operett

N 28 kell 19.00 GISELLE A. Adami ballett

R 29 kell 19.00 CHARON A. Kiviräha/T. Kaumanni ooper Esietendus!

L 30 kell 19.00 GISELLE A. Adami ballett

P 31 kell 15.00 CHARON A. Kiviräha/T. Kaumanni ooper

JUUNI 2026

K 3 kell 19.00 CHARON A. Kiviräha/T. Kaumanni ooper

N 4 kell 12.00 LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett

R 5 kell 19.00 CHARON A. Kiviräha/T. Kaumanni ooper

L 6 kell 19.00 LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett

P 7 kell 15.00* ORPHEUS PÕRGUS J. Offenbachi operett

K 10 kell 19.00 ORPHEUS PÕRGUS J. Offenbachi operett

N 11 kell 19.00 LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett

R 12 kell 19.00 MADAMA BUTTERFLY G. Puccini ooper

L 13 kell 19.00 LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett

P 14 kell 15.00 MADAMA BUTTERFLY G. Puccini ooper

K 17 kell 19.00 MADAMA BUTTERFLY G. Puccini ooper

N 18 kell 19.00 ORPHEUS PÕRGUS J. Offenbachi operett

R 19 kell 19.00 LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett

L 20 kell 19.00 CHARON A. Kiviräha/T. Kaumanni ooper

P 21 kell 12.00* LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett

* Soodustus pensionäridele 30%