2025/2026
LASTELE JA NOORTELE
Balletid lk 4–11
Ooperid lk 12–20
Muusikalid lk 21–23
Lastelavastused lk 24–26
Haridusprojektid lk 27–37
Huvitav ja hariv lk 38–42
Soodustused lk 43
Hea sõber, lapsevanem, õpetaja!
See buklett on hea abivahend Sulle, kui soovid tulla lasteganoortega teatrisse. Oleme siin välja toonud nii esimeseks teatrikülastuseks sobivad ooperi- ja balletietendused, lastemuusikalid kui ka haridusprojektid, mis aitavad lastel aru saada ooperi ja balleti eripäradest mängulisel ja põneval viisil ning suurendada huvi muusikateatri vastu.
Kindlasti soovitame enne etendusele tulekut lastele tutvustada ooperi ja balleti sisu ning žanri eripära, et muusikateatrit oleks kergem mõista ja laval toimuvast aru saada. Ooperi- ja balletižanri erinevate tahkude lahtimõtestamiseks oleme II ja III õppeastmele välja töötanud spetsiaalsed haridusprojektid „Kuidas mõista balletti“ ning „Kuidas mõista ooperit“. Mõlemad projektid on seotud konkreetsete ooperite/ballettidega – pöörates tähelepanu nii ooperi ja balleti ajaloole ning väljakujunemisele, rääkides selle konkreetse lavastuse kostüümidest, lavakujundusest kui ka üldisest ajaloolisest raamistikust ning tuues välja erinevaid aspekte, mida saalis olles võiks tähele panna. Lasteaialastele ja I õppeastme lastele pakume muusikateatri orkestrit ning selles mängivate löök-, puhkja keelpille tutvustavat haridusprojekti „Orkestrimäng“. Haridusprojekt „Balletilugu“ tutvustab lihtsustatult balleti imelist maailma ja selle väljakujunemise lugu, kus lapsed saavad harjutada balletipoose ja koos juhendajatega selgeks õppida väikese tantsukese. Haridusprojektis „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ saavad lapsed kaasa teha muinasjutus, kus kohtuvad Võlumehe, Papageno, Punamütsike ja seitsme pöialpoisiga.
Väikelastele ja nende vanematele sobivad haridusprojektid „Kontsert kõige pisematele“ ja „Loomade karneval“. Esimene neist toimub Estonia restoranis, kuhu on laotatud Estonia meistrite poolt valmistatud tegelustekid. Avatud on kohvik, kus saab endale head-paremat osta ja koos perega kontserti nautida. „Loomade karneval“ on eriline selle poolest, et nii muusikud, tantsijad kui ka publik on laval. Teatri salapärast maailma nii lähedalt teistes projektides ei näe!
Eelmise aasta märtsis tõi rahvusooper lavale esimese erilistele lastele mõeldud haridusprojekti „Tajuleebe tantsulugu“, mis on esimene tajuleebe etendus (relaxed performance) Eestis. Tegemist on projektiga, kuhu ootame neid lapsi, kes ei ole varem oma eripära tõttu teatrisse jõudnud ja vajavad rahulikumat keskkonda, näiteks autismi ja intellektipuudega lapsed.
Kohtumisteni rahvusooperis!
Tuuli Potik
haridustöö juht
PÄHKLIPUREJA
Pjotr Tšaikovski ballett
Marius Petipa libreto E. T. A. Hoffmanni ja Alexandre Dumas’ (sen.) muinasjutu järgi
Koreograaf-lavastaja: Gyula Harangozó (Ungari)
Muusikajuht ja dirigent: Kaspar Mänd
Dirigendid: Kaspar Mänd, Mikk Murdvee, Risto Joost, Andres Kaljuste, Henri Christofer Aavik
Kunstnik: Kentaur (Ungari)
ESIETENDUS: 3.12.2023
KESTUS: 2 h 15 min, üks vaheaeg
Rahvusooper Estonia kutsub kõiki nautima üht säravamat ja südant soojendavamat jõulumuinasjuttu! Gyula Harangozó „Pähklipureja“ uuslavastus viib meid imelisele rännakule muinasjutumaailma, milles kõlab Pjotr Tšaikovski armastatud muusika.
2025
R 12.12 kell 12.00 (gruppidele)
R 12.12 kell 19.00
L 13.12 kell 12.00 ja 19.00
R 19.12 kell 19.00
L 20.12 kell 12.00 ja 19.00
2026
Gyula Harangozó: „Tahaksin oma lavastusega minna tagasi teose juurte juurde, et sünniks midagi kaasaegset. Kõlab vastuoluliselt? Tegelikult mitte. Kui „Pähklipureja“ pea 150 aastat tagasi Peterburis esietendus, erines esimene vaatus kardinaalselt ülejäänud teosest. Esimese vaatuse sündmustik hargnes siin ja praegu – laval oli 19. sajandi jõulupidu, milles lapsed võisid näha kõike tuttavlikku. Ülejäänud ballett oli kui unenägu, piiramatute võimalustega muinaslugu. Ajaga on selline duaalsus kadunud ja tervest teosest on saanud muinasjutt.“
Balletti „Pähklipureja“ on võimalik siduda haridusprojektiga „Kuidas mõista balletti“. Rohkem infot lk 30–31.
R 9.01 kell 19.00
L 10.01 kell 19.00
R 16.01 kell 19.00
L 17.01 kell 12.00 ja 19.00
ALICE IMEDEMAAL
San Carlo Teatri lavastus ja Gianluca
Schiavoni originaalkoreograafia
Valminud Lewis Carrolli samanimelise
jutustuse ainetel
Pjotr Tšaikovski, Aram Hatšaturjani ja Alberto Nanetti muusika
Dirigendid: Kaspar Mänd, Andres
Kaljuste, Lauri Sirp
Koreograaf: Gianluca Schiavoni
Helilooja ja arranžeerija: Alberto Nanetti
Dekoratsioonikunstnik: Andrea Tocchio
Kostüümikunstnik: Simona Morresi
Videokunstnik: Sergio Metalli
Valguskunstnik: Valerio Tiberi
ESIETENDUS: 29.11.2019
KESTUS: 1 h 50 min, üks vaheaeg
2025
R 5.09 kell 19.00
P 14.09 kell 12.00
N 25.09 kell 19.00
P 5.10 kell 12.00
P 26.10 kell 12.00
K 29.10 kell 12.00 (gruppidele)
Päikeseloojangul jooksevad Alice ja ta sõber ühe kauni vana linna tänavail. Nad seisatavad vana vildaka ukse ees. Sisse astudes mõistavad nad, et asuvad mahajäetud teatris ning asuvad avanevat müstilist maailma huviga avastama. Laval näeb Alice tolmuste dekoratsioonide ja tööriistade vahel näidendi käsikirja, mille pealkiri on „Alice Imedemaal“. Korraga kuuleb ta imelikke hääli ning märkab lava tagaosas põgenevat varju.
Uudishimulikuna jookseb ta varjule järele, ronib redelist üles, libiseb ja kukub … ja kukub … ikka alla, alla … Ärgates leiab ta end Imedemaalt, kus satub enneolematutesse seiklustesse ja kohtub kõige kummalisemate olenditega. Ühel hetkel on ta kõrge nagu maja ning järgmisel vaid 7 cm pikk, ta kohtub vesipiipu popsutava tõuguga, joob teed Kübarsepa, Märtsijänese ja Unihiirega ning mängib kroketit Ärtuemandaga.
Balletti „Alice Imedemaal“ on võimalik siduda haridusprojektiga „Kuidas mõista balletti“. Rohkem infot lk 30–31.
LUMIVALGEKE
JA 7 PÖIALPOISSI
Gyula Harangozó lasteballett Tibor Kocsáki muusikale
Helilooja: Tibor Kocsak
Koreograaf ja lavastaja: Gyula Harangozó
Dirigendid: Kaspar Mänd, Mikk Murdvee, Andres Kaljuste
Lava- ja valguskujundus: Kentaur
Kostüümid: Rita Velich
ESIETENDUS: 1.02.2008
KESTUS: 2 h 25 min, üks vaheaeg
Ungari tuntumaid koreograafe ja lavastajaid Gyula Harangozó ning populaarne Ungari muusikalikunstnik Kentaur on seadnud lavale uskumatult lustaka ja hoogsa lasteballeti „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“. Trikke ja visuaalseid üllatusi täis ballett on olnud üks Ungari Rahvusballeti ning ka Estonia menukamaid lavastusi.
Balletti „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“ on võimalik siduda haridusprojektiga „Kuidas mõista balletti“. Rohkem infot lk 30–31.
2026
K 4.03 kell 12.00
R 6.03 kell 12.00 (gruppidele)
R 6.03 kell 19.00
N 12.03 kell 12.00 (gruppidele)
N 12.03 kell 19.00
ANNA KARENINA
Marina Kesleri ballett Dmitri Šostakovitši muusikale Lev Tolstoi samanimelise romaani ainetel
Koreograaf ja lavastaja: Marina Kesler
Dirigendid: Kaspar Mänd, Lauri Sirp
Kunstnik: Reili Evart
Valguskunstnik: Rasmus Rembel
ESIETENDUS: 1.09.2020
KESTUS: 2 h 10 min, üks vaheaeg
Tolstoi romaani peetakse üheks maailmakirjanduse tippteoseks, mis oma haarava süžee ja stiiliga on inspireerinud lugematul arvul kunstnikke. Marina Kesler on mahuka teose tõlkinud balletikeelde, jutustades peategelase lugu Šostakovitši muusika abil.
„Anna Karenina“ on lugu kiusatusest, kirest, moraalsest konfliktist, unistuste poole püüdlemisest ning nende purunemisest. See on tormiline jutustus reetmisest ja suurest armastusest, mis viib pinna jalge alt. Karenina on erakordne naine, kes püüab ühiskonna lämmatavaist moraalinormidest väljapoole murda, kuid peab tunnistama, et neil valikutel on hävitavad tagajärjed. Kõrgklassi glamuur varjab loorina Anna õnnetut abielu, aga hetkest, mil ta kohtab säravat ohvitseri vürst Vronskit, muutub kõik. Naine riskib keelatud armastuse õnne nimel oma sotsiaalse staatuse, abielu, sõprade ja perekonnaga.
2025
R 3.10 kell 19.00
L 11.10 kell 19.00
R 24.10 kell 19.00
K 12.11 kell 12 (gruppidele)
P 23.11 kell 12.00
Balletti „Anna Karenina“ on võimalik siduda haridusprojektiga „Kuidas mõista balletti“. Rohkem infot lk 30–31.
vanus 12+
Lepo Sumera, Märt-Matis Lille ja Marina Kesleri ballett
Marina Kesleri libreto Andrei
Petrovi teksti ja Aleksandr Volodini samanimelise näidendi ainetel
Koreograaf-lavastaja: Marina Kesler
Muusikajuht ja dirigent: Kaspar Mänd
Dirigent: Lauri Sirp
Kunstnik: Reili Evart
Valguskunstnik: Rasmus Rembel
ESIETENDUS: 28.03.2025
KESTUS: 2 h 5 min
2026
R 20.02 kell 19.00
P 22.02 kell 12.00
N 26.02 kell 19.00
L 28.02 kell 19.00
L 14.03 kell 19.00
K 29.04 kell 19.00
2025. aastal möödus 75 aastat Lepo Sumera sünnist. Rahvusooperil on suur rõõm ja au olnud tuua lavale Sumera ballett „Sisalik“ (1987–1993), mis ajaloo keerdkäikude tõttu omal ajal lavale ei jõudnudki. Hooajaks 2024/2025 kirjutas ja taastas helilooja Märt-Matis Lill Sumera käsikirjade põhjal tervikballeti.
Balleti tõi lavale Marina Kesler, kelle sõnul „on „Sisaliku“ maailm äärmiselt põnev: tegevus toimub kahes paralleelses maailmas – on filmivõtted, kus sõja taustal areneb armastuslugu ja kaadritagune maailm, kus armastus saab ootamatult reaalsuseks. Jutustan lavastajana inimliku armastusloo, mille peategelase jaoks need kaks reaalsust põimuvad nii täielikult, et neil pole enam võimalik vahet teha ja see viib traagilise lõpuni. Sumera muusika on ülivõimas ja annab tugevaid koreograafilisi impulsse. On hämmastav, kui kaasaegne ja aktuaalne on balleti libreto! Siin puudub klassikaliste ooperite ja ballettide stampsüžee, kus enamus sisust on etteaimatav. „Sisalik“ on päris inimeste lugu südamest südamesse.“
vanus
GISELLE
Adolphe Adami ballett
Loo klassikaline tegevustik on toodud 1940. aastate getokeskkonda.
Lavastuses kasutatakse strobovalgust, kõlavad püssipaugud.
Koreograaf ja lavastaja: Michael Pink
Põhineb Northern Ballet Theatre’i
lavastusel: lavastaja Christopher Gable ja kunstnik Lez Brotherston
Originaalkoreograafia: Jean Coralli ja Jules Perrot
Muusika: Adolphe Adam, arranžeering
Gavin Sutherland
Muusikajuht ja dirigent: Mikk Murdvee
Dirigendid: Lauri Sirp, Jaan Ots
Kunstnik: Reili Evart
Valgus: Rasmus Rembel
ESIETENDUS: 5.04.2024
KESTUS: 1 h 55 min, üks vaheaeg
2026
N 16.04 kell 19.00
L 18.04 kell 19.00
L 2.05 kell 19.00
R 15.05 kell 19.00
N 28.05 kell 19.00
L 30.05 kell 19.00
Pinki „Giselle“ toimub 1940. aastate getos, lisades loole veel ühe mõttetasandi. Vaataja satub II maailmasõjaaegsete rahutuste keerises vaevlevasse Euroopasse, kus petmine ja andestus omandavad hoopis teise, süngema tähenduse. Nagu originaalis, on loo keskmes andestus. Kaks eri maailmadest noort, Giselle ja Albrecht suudavad sõjakoleduste kiuste leida teineteises sügava armastuse. Albrecht aga petab Giselle’i. Ta palub neiult andestust, kuid tema südant rõhub lisaks süüle truudusetuse pärast ka süü iseloomutuse pärast – ta ei suuda vastu panna klassiühiskonna survele ning sõjaraskustele. Lavastaja tõlgendus on üheaegselt õrn, võimas ja mõtteainet pakkuv.
Balletti „Giselle“ on võimalik siduda haridusprojektiga „Kuidas mõista balletti“. Rohkem infot lk 30–31.
LUIKEDE JÄRV
Pjotr Tšaikovski ballett
Vladimir Begitševi ja Vassili Geltseri libreto
Dirigendid: Kaspar Mänd, Lauri Sirp, Risto Joost, Mikk Murdvee, Andres Kaljuste
Uusredaktsiooni koreograaf-lavastaja:
Toomas Edur
Kunstnik: Thomas Mika
Valguskunstnik: Steen Bjarke
ESIETENDUS: 15.04.2016
KESTUS: 2 h 40 min, üks vaheaeg
Klassikalise balleti ühe tippteosena pakub „Luikede järv“ unustamatu elamuse romantika, virtuoosse tantsukunsti ja Tšaikovski imelise muusika kooslusest. Hoolimata 1877. aastal toimunud esietenduse laitvast kriitikast on sellest balletist saanud üks armastatumaid ja enammängitud teoseid balletilavadel. Odette/Ottilie kaksikrolli tantsutehniline keerukus ja virtuoossus esitavad igale tantsijale keerulise väljakutse. Ehkki „Luikede järve“ on aastate jooksul esitatud paljudes versioonides, on enamik balletitruppe võtnud aluseks Lev Ivanovi ja Marius Petipa 1895. aastal mugandatud versiooni. Toomas Eduri uusredaktsioon ühendab kauni tantsuklassika ning armastatud loo romantikast, nõidusest ja võitlusest hea ning kurja vahel.
Balletti „Luikede järv“ on võimalik siduda haridusprojektiga „Kuidas mõista balletti“. Rohkem infot lk 30–31.
2026
N 4.06 kell 12.00 (gruppidele)
L 6.06 kell 19.00
N 11.06 kell 19.00
L 13.06 kell 19.00
R 19.06 kell 19.00
P 21.06 kell 12.00
NAKSITRALLID
Lasteooper Eno Raua samanimelise jutustuse ainetel
Helilooja Tõnis Kaumann, libretist Vahur Keller
Muusikajuht: Kaspar Mänd
Dirigendid: Lauri Sirp, Jaan Ots, Martin Trudnikov
Lavastaja: Vahur Keller
Kunstnik: Jaanus Laagriküll
Valguskunstnik: Margus Vaigur
Kostüümikunstnik: Gerly Tinn
Koreograaf: Märt Agu
Videokunstnik: Rene Topolev
ESIETENDUS: 27.05.2022
KESTUS: 2 h, üks vaheaeg
Muhv, Kingpool ja Sammalhabe on kolm reisiselli, kes armastavad jäätist, vabadust ja seiklusi. Nad saavad naksti aru samast naljast ja aina trallitavad rännuteel. Kuid kui looduse tasakaal on rikutud – kui linnud on pagenud metsast ja linn väriseb läheneva katastroofi ees – peavad just Naksitrallid maailma päästma. Nüüd tuleb kangelasteks saada ka neil, kes pole selleks sündinud.
Libretist ja lavastaja Vahur Keller: „Kirjanik Eno Raud on loonud eesti lastekirjanduse kolm kõige võluvamat ja värvikamat tegelast, keda Estonia teatris lavale tuua on suisa rõõm. Helilooja Tõnis Kaumanni muusika on karakteerne, kaunis ja tegevuslik.
2025
P 19.10 kell 12.00
K 5.11 kell 12.00 (gruppidele)
N 27.11 kell 12.00 (gruppidele)
P 14.12 kell 12.00
2026
K 14.01 kell 12.00 (gruppidele)
P 25.01 kell 12.00
Ooperit „Naksitrallid“ on võimalik siduda haridusprojektiga „Kuidas mõista ooperit“. Rohkem infot lk 28–29.
DON PASQUALE
Gaetano Donizetti koomiline ooper Giovanni Ruffini libreto
Dirigendid: Arvo Volmer, Kaspar Mänd
Lavastaja: Giorgio Bongiovanni
Kunstnik: Maria Carla Ricotti
Valguskunstnik: Claudio De Pace
ESIETENDUS: 25.09.2020
KESTUS: 2 h 15 min, üks vaheaeg
Kui unistad abiellumise õnnest ja ärkad abielupõrgus…
Rikas vanapoiss Don Pasquale vihastab, kui kuuleb, et tema vennapoeg Ernesto
kavatseb abielluda vaesunud lese Norinaga. Vanamees otsustab hoopis ise abielluda, pere luua ja Ernesto pärandusest ilma jätta. Ernesto ja Norina on meelt heitmas, kuid appi tõttab nende sõber Doktor Malatesta, et ninakale Pasqualele õppetund anda. Plaan on järgmine: Norina maskeerib end ja Malatesta esitleb teda Don Pasqualele kui oma õde – alandlikku, kuulekat ja vägagi sobivat pruuti. Pasquale on vaimustuses! Abielu sõlmitakse silmapilkselt valenotari valvsa pilgu all. Peagi tuleb Don Pasqualel oma tormakat otsust kibedalt kahetseda –vaevalt on abielu sõlmitud, kui taltsast neiust saab saatan naise kehas… Kuidas see kõik lõppeb, ei tea isegi ooperi peategelased!
Ooperit „Don Pasquale“ on võimalik siduda haridusprojektiga „Kuidas mõista ooperit“. Rohkem infot lk 28–29.
2025
N 11.09 kell 19.00
P 21.09 kell 15.00
2026
N 15.01 kell 19.00
N 5.02 kell 19.00
VÕLUFLÖÖT
Wolfgang Amadeus Mozarti ooper
Emanuel Schikanederi libreto
Muusikajuht ja dirigent: Arvo Volmer
Lavastaja: Vilppu Kiljunen
Kunstnik: Kimmo Viskari
Valguskunstnik: Anton Kulagin
ESIETENDUS: 28.01.2022
KESTUS: 2 h 50 min, üks vaheaeg
Wolfgang Amadeus Mozarti viimane ooper „Võluflööt“ esietendus 1791. aastal Viinis. Tegemist on meistri-teosega, milles sulanduvad kauniks allegooriaks fantastilised muinasjutu-elemendid, vallatu näitemäng,
liigutavad ideed inimsusest ja valgustatusest ning helilooja kaunid meloodiad.
„Võluflöödis“ kohtuvad kaks vastandlikku jõudu: ühel pool seisab paha ja õela Öökuninganna pimeduseriik, teisel pool hea ja targa Sarastro valguseriik. Kaval Öökuninganna saadab prints Tamino vabastama oma tütart Paminat. Teel mõistab prints, et võluflöödi ja truu seltsilise Papagenoga otsivad nad tõde, armastust ja valgustust. Tamino saab Sarastro riigis ise valgustatuks ning pimedus on sunnitud taanduma. Lihtsameelne ja heasüdamlik Papageno kukub läbi kõigil katsetel saada valguseriigi vääriliseks, ometi leiab ka tema oma õnne armastavas kaasas Papagenas.
Ooperit „Võluflööt“ on võimalik siduda haridusprojektiga „Kuidas mõista ooperit“. Rohkem infot lk 28–29.
2026
K 1.04 kell 19.00
N 9.04 kell 19.00
R 17.04 kell 19.00
P 19.04 kell 15.00
LOHENGRIN
Richard Wagneri romantiline ooper
Muusikajuht ja dirigent: Arvo Volmer
Dirigent: Kaspar Mänd Lavastaja, dekoratsiooni- ja valguskunstnik: Michiel Dijkema
ESIETENDUS: 25.09.2020
„Lohengrin“ on Wagneri lüürilisim romantiline ooper, mille aluseks on mitmed luigerüütli legendist jutustavad tekstid ja saksa muistendid.
Kas tõeline armastus nõuab pimesi uskumist? Noort hertsoginnat Elsat
2025
N 23.10 kell 19.00
L 25.10 kell 19.00
N 30.10 kell 19.00
süüdistatakse oma noore venna ja tulevase Brabantia troonipärija mõrvas. Ennast kaitstes kirjeldab Elsa unenägu, milles üllas rüütel saabub tema au kaitsma ja teda süüdistustest puhastama. Selsamal hetkel ilmub müstiline rüütel luige juhitud gondlil. Mees pakub end printsessi au eest võitlema ning lubab temaga abielluda tingimusel, et naine ei tohi kunagi küsida tema päritolu kohta.
KESTUS: 3 h 10 min, üks vaheaeg vanus
Wagner seadis loo keskmesse küsimused hingepuhtusest, üllusest ja naise tingimusteta ning lunastava armastuse võimalikkusest. Seda kõike vapustavalt kauni muusika saatel, mille lüürilisus, sügavus ja võimsus on kuulajaid võlunud aastasadu. Asjata ei kõla III vaatuse alguse pruudikoori muusika tänapäeval pulmatseremooniatel terves maailmas.
Ooperit „Lohengrin“ on võimalik siduda haridusprojektiga „Kuidas mõista ooperit“. Rohkem infot lk 28–29.
2026
R 13.03 kell 19.00
P 15.03 kell 15.00
N 14.05 kell 19.00
L 16.05 kell 19.00
MADAMA BUTTERFLY
Giacomo Puccini ooper
Muusikajuht: Arvo Volmer
Dirigent: Arvo Volmer, Kaspar Mänd, Mārtiņš Ozoliņš, Risto Joost
Lavastaja: Rodula Gaitanou
Kunstnik: Takis
Valguskunstnik: Fiammetta Baldiserri
ESIETENDUS: 24.05.2024
KESTUS: 2 h 45 min, üks vaheaeg
„Madama Butterfly“ põhineb tõestisündinud lool. 20. sajandi alguse Nagasakis põrkuvad lääne ja ida tsivilisatsioon, kultuur ning arusaamad jaapani tütarlapse Cio-Cio-Sani
ja Ameerika mereväeohvitseri Pinkerton armastusloo taustal. See on lugu kirest, aust, reetmisest ja naise truust armastusest. CioCio-San ehk Liblikas, keda hüütakse nõnda tema graatsia ja õrnuse pärast, otsustab öelda lahti oma maast, esivanemate traditsioonidest ja usust armastusse. CioCio-San ei aima, et Pinkertonile on armastus ja abielu vaid mäng. Peagi jätab mees ta maha, teadmata et Cio-Cio-San ootab temalt last. Kui mees kolme aasta pärast oma ameeriklannast naisega naaseb, ootab CioCio-Sani õnneliku taaskohtumise asemel tragöödia: Pinkerton on tulnud vaid selleks, et võtta temalt laps.
Ooperit „Madama Butterfly“ on võimalik siduda haridusprojektiga „Kuidas mõista ooperit“. Rohkem infot lk 28–29.
2026
R 27.02 kell 19.00
P 1.03 kell 15.00
R 12.06 kell 19.00
P 14.06 kell 15.00
K 17.06 kell 19.00
VÄIKE KAVAL REBANE
Leoš Janačeki ooper
Muusikajuht: Arvo Volmer
Dirigent: Kaspar Mänd
Lavastaja: Priit Võigemast
Kunstnik: Rosita Raud
ESIETENDUS: 30.01.2026
Janáček leidis teose teema Rudolf Těsnohlídeki järjejutust, mis avaldati ajalehes ja on inspireeritud Stanislav Loleki enam kui 200-pildilisest koomiksist. Helilooja kirjeldab üksikasjalikult kavala rebasepoja seiklusi. Kohalik metsamees püüab väikese rebase kinni, rebane kasvab tema talus üles ja põgeneb seejärel tagasi metsa, et perekond luua.
2026
R 30.01 kell 19.00
P 1.02 kell 15.00
L 7.02 kell 19.00
K 11.02 kell 19.00
P 15.02 kell 15.00
L 21.02 kell 19.00
R 20.03 kell 19.00
P 29.03 kell 15.00
Inimesed sünnivad, kasvavad üles, leiavad kaaslase ja surevad – täpselt nagu rebased. Janáček näitab meile elu ja looduse tsükli kulgemist ning nende inimeste moraali olemust, kes ei suuda tsükliga leppida – ja ühe inimese jaoks leppimiseni viivat teed. See on vaieldamatult tema kõige päikeselisem lavateos, mis maalib humoorika, antropomorfse pildi inimese moodi käituvatest loomadest ja kätkeb palju koomilisi hetki.
Dramaatiline laad, millega helilooja eksperimenteerib – tantsu ja laulu ainulaadne kombineerimine, loomade ja inimeste maailma kummaline segu, lühikeste stseenide filmilik järjestus, oli oma ajast ees ja publiku ning kriitikute südame võitmine võttis aega. Ooper on täis mängulisust, huumorit, metsikust, armastust, kurbust, tarkust – täisverelist elu! vanus
TRUBADUUR
Salvatore Cammarano libreto Leone
Emanuele Bardare täiendustega
Antonio García Gutiérreze näidendi „El trovador“ järgi
Dirigent: Kaspar Mänd
Lavastaja: Neeme Kuningas
Kunstnik: Anna Kontek
Valguskunstnikud: Rasmus Rembel, Neeme Kuningas
ESIETENDUS: 3.02.2021
KESTUS: 2 h 40 min, üks vaheaeg
Verdi kirglik melodraama võlub kiirelt areneva tegevustiku, intensiivsete emotsioonide ja särava vokaalse tulevärgiga. „Trubaduur“ on Verdi hiilgava ooperikolmiku teine teos, mis kinnitas tema positsiooni ühe mõjukama Itaalia heliloojana. „Trubaduurile“ eelnes „Rigoletto“ (1851) ja järgnes „La traviata“ (1853). „Trubaduur“ on ilmekas näide Verdi andest leida armastuse järele janunevate, kuid olukorrast kammitsetud tegelaste sügavate tunnete väljendamiseks kauneid meloodiaid.
„Trubaduuris“ ei anna põlvkondade tagused kohutavad saladused inimestele asu. Kui kaks venda armuvad kogemata ühte ja samasse neidu, algab arveteklaarimise halastamatu torm.
Ooperit „Trubaduur“ on võimalik siduda haridusprojektiga „Kuidas mõista ooperit“. Rohkem infot lk 28–29.
2025
R 10.10 kell 19.00
P 12.10 kell 15.00
vanus 12+
FIGARO PULM
Lorenzo da Ponte libreto PierreAugustin Beaumarchais’ näidendi „La folle journée ou Le mariage de Figaro“ ainetel
Dirigendid: Arvo Volmer, Risto Joost
Lavastaja: Marco Gandini
Kostüümikunstnik: Simona Morresi
Dekoratsioonikunstnikud: Maria Rossi
Franchi, Andrea Tocchio
Valguskunstnik: Rasmus Rembel
ESIETENDUS: 3.02.2017
KESTUS: 3 h 15 min, üks vaheaeg
Figaro pulm“ on Mozarti esimene koostöö libretist Lorenzo da Pontega, millele järgnesid „Don Giovanni“ ja „Così fan tutte“. Libreto on kirjutatud Beaumarchais’ vastuolulise näidendi ainetel, mida ei
2025
N 2.10 kell 19.00
L 4.10 kell 19.00
N 18.12 kell 19.00
L 27.12 kell 19.00
2026
P 4.01 kell 15.00
lubatud Viini teatrites esitada, sest laval ei tohtinud kujutada nutikaid teenreid, kes oma aristokraatidest peremehi ninapidi veavad. Kuid da Ponte libreto keskendub originaali satiiri asemel komöödiažanri ajatutele võtetele. Viini esietenduse edule järgnes peagi edu Praha Ooperis – triumf, mis tõi heliloojale tellimuse kirjutada „Don Giovanni“.
Mozarti muusika pulbitseb energiast, alates säravast avamängust kuni lennukate aariate ja värvikate ansambliteni, mis on paelunud publikut esietendusest alates. Muusikanumbrite kordamine publiku soovil muutus niivõrd sagedaseks, et pärast kolmandat etendust lubas keiser korrata vaid aariaid, et etenduse pikkus jääks mõistlikkuse piiresse.
Ooperit „Figaro pulm“ on võimalik siduda haridusprojektiga „Kuidas mõista ooperit“. Rohkem infot lk 28–29.
BURATINO
Olav Ehala muusikal
Dirigendid: Kaspar Mänd, Lauri Sirp
Laulutekstid: Juhan Viiding
Libreto: Andres Dvinjaninovi dramatiseering Carlo Collodi „Pinocchio“ ja Aleksei Tolstoi jutustuse „Kuldvõtmeke“ ainetel
Lavastaja: Andres Dvinjaninov
Kunstnik: Triinu Pungits
Valguskunstnik: Rasmus Rembel
Koreograafid: Kristin Murula, Villiko Kruuse
ESIETENDUS: 26.05.2018
KESTUS: 2 h 20 min, üks vaheaeg
Ühel päeval saab vana leierkastimees papa Carlo kingituseks pealtnäha tavalise puuhalu. Kui ta sellest aga endale nuku voolib, ärkab too ellu. Papa Carlo paneb
talle nimeks Buratino ja müüb maha oma kuue, et poisi koolisaatmiseks raha hankida. Veidi üleannetu, kuid hea südamega Buratino satub kooli asemel seiklustesse, mis viivad teda läbi Lollidemaa, üle Imede põllu, konnatiigi ja läbi kõrtsi. Teel kohtab ta nukuteatri hirmuäratavat direktorit Carabas Barabasi, kass Basiliot ja rebast Alice’i, röövleid ja politseikoeri. Kilpkonnatädi Tortila annab talle kuldvõtmekese, mis avab Carlo kambris salaukse… Sõprade Malvina, Pierrot’ ja Artemoni abiga takistab ta Carabas Barabasi kuldvõtmekest enda kätte saamast ning päästab nukuteatri nukud. Estonia laval ärkavad ellu lustakad tegelased ja kõlavad Olav Ehala armastatud laulud.
Telli juurde ekskursioon teatrimajas!
Rohkem infot lk 39.
2026
K 4.02 kell 12.00 (gruppidele)
P 8.02 kell 12.00
P 8.03 kell 12.00
N 2.04 kell 12.00 (gruppidele)
P 12.04 kell 12.00
P 10.05 kell 12.00
PIPI PIKKSUKK
Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe muusikal
Astrid Lindgreni samanimelise lasteraamatu ainetel
Andres Dvinjaninovi dramatiseering
Muusikaline juht ja dirigent: Priit Aimla
Dirigent: Jaan Ots
Lavastaja: Andres Dvinjaninov
Kunstnik: Riina Degtjarenko
Valguskunstnik: Anton Kulagin
Koreograaf: Jüri Nael
ESIETENDUS: 5.03.2011
KESTUS: 2 h 10 min, üks vaheaeg
Kas on kedagi teist nii eriskummalist, lahedat ja tähelepanuväärset kui Pipi? Raske oleks leida talle võrdset, sest Pipi on Pipi – eri värvi sukkade, erepunaste patside ja tedretähnidega tüdruk on nii vapper ja tugev, et võib hobuse üles tõsta. Elutarkust ja südamesoojust jagub tal kõigile. Ja mis peamine – temaga ei hakka iialgi igav!
2025
P 7.09 kell 12.00
K 1.10 kell 12.00 (gruppidele)
P 2.11 kell 12.00
2026
K 18.02 kell 12.00 (gruppidele)
P 22.03 kell 12.00
R 27.03 kell 12.00 (gruppidele)
Telli juurde ekskursioon teatrimajas!
Rohkem infot lk 39.
TIMBU-LIMBU ÕUKOND JA LUMEMÖLDRID
Tantsulavastus ühes vaatuses
Kalju Kanguri lasteraamatu „Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid“ ainetel
Koreograaf ja lavastaja: Linnar Looris
Kunstnik: Reili Evart
Valgus: Rasmus Rembel
Jutustaja: Linnar Looris või Priit Aimla
Muusika kõlab salvestuselt.
ESIETENDUS: 7.11.2023
KESTUS: 45 min, ilma vaheajata
Nukk Timbu-Limbu, koer Muki ja jonnipunn Toru-Loru on valmis talve nautima. Kohe saab kelgutada ja suusatada ning varsti on ka jõulud. Sel talvel on aga midagi teistmoodi kui tavaliselt – lund ei ole mitte kusagil ja õhus on mingi imelik undamine. Algab põnev seiklus, mis räägib lume meisterdamisest, huvitavatest tegelastest ja sõprusest mis ületab kõik raskused. Rahvusooper Estonia ootab kõiki väikeseid ja suuri muinasjutu-, tantsu- ja talvesõpru kammersaali, kus esietendub uus lastelavastus „Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid“.
2025
K 5.11 kell 10.30 ja 12.00
T 11.11 kell 10.30 ja 12.00
N 13.11 kell 10.30 ja 12.00
R 14.11 kell 10.30 ja 12.00
L 22.11 kell 10.30 ja 12.00
KUIDAS MÕISTA OOPERIT
Haridusprojekt „Kuidas mõista ooperit“ on loodud selleks, et tuua ooperikunst lähemalt neile noortele ja täiskasvanutele, kes külastavad esimest korda ooperit. Programmi eesmärk on murda eelarvamusi ooperi keerukusest ja kaugena tunduvast muusikavormist ning tutvustada seda kui elavat ja emotsionaalset muusikažanrit.
Läbi heli- ja videonäidete tutvustatakse nii ooperi ajalugu kui ooperi lavastamise protsessi. Haridusprojektis käsitletakse helilooja, libretisti, dirigendi, lavastaja, kunstnikute, lauljate ja mimansside rolli lavateose sünnis ning vaadata, kuidas muusika ja dramaturgia üksteist toetavad.
Erilist tähelepanu pööratakse sellele,
2025
kuidas ooperit „lugeda“ ja tõlgendada ning miks on ooper siiani nii mõjuv, laiahaardeline ja vajalik kunstivorm.
Haridusprojekti „Kuidas mõista ooperit“ veavad ooperilauljad Aare Kodasma, Rein Saar, Aule Urb või Carol Männamets.
2025/26 hooajal keskendutakse järgmistele Rahvusooper Estonia mängukavas olevatele ooperitele – „Naksitrallid“, „Don Pasquale“, „Lohengrin“, „Võluflööt“, „Trubaduur“, „Figaro pulm“ ning „Madama Butterfly“. Projekt soovitatakse siduda etenduse vaatamisega.
N 11.09 kell 17.00 „Kuidas mõista ooperit“ – „Don Pasquale“
Saab siduda ooperiga „Don Pasquale“ N 11.09 kl 19.00
R 10.10 kell 17.00 „Kuidas mõista ooperit“ – „Trubaduur“
Saab siduda ooperiga „Trubaduur“ R 10.10 kell 19
N 30.10 kell 17.00 „Kuidas mõista ooperit“ – „Lohengrin“
Saab siduda ooperiga „Lohengrin“ N 30.10 kl 19.00
E 24.11 kell 11.30 ja 13.00 „Kuidas mõista ooperit“ – „Naksitrallid“
Saab siduda ooperiga „Naksitrallid“ N 27.11 kell 12.00
N 27.11 kell 10.00 „Kuidas mõista ooperit“ – „Naksitrallid“
Saab siduda ooperiga „Naksitrallid“ N 27.11 kell 12.00
N 18.12 kell 15.30 ja 17.00 „Kuidas mõista ooperit“ – „Figaro Pulm“
Saab siduda ooperiga „Figaro Pulm“ N 18.12 kell 19.00
2026
E 12.01 kell 11.30 ja 13.00 „Kuidas mõista ooperit“ – „Naksitrallid“
Saab siduda ooperiga „Naksitrallid“ K 14.01 kell 12.00
K 14.01 kell 10.00 „Kuidas mõista ooperit“ – „Naksitrallid“
Saab siduda ooperiga „Naksitrallid“ K 14.01 kell 12.00
N 15.01 kell 15.30 ja 17.00 „Kuidas mõista ooperit“ – „Don Pasquale“
Saab siduda ooperiga „Don Pasquale“ N 15.01 kell 19.00
N 5.02 kell 15.30 ja 17.00 „Kuidas mõista ooperit“ – „Don Pasquale“
Saab siduda ooperiga „Don Pasquale“ N 5.02 kell 19.00
N 5.03 kell 17.00 „Kuidas mõista ooperit“ – „Madama Butterfly“
Saab siduda ooperiga „Madama Butterfly“ N 5.03 kl 19.00
K 1.04 kell 15.30 ja 17.00 „Kuidas mõista ooperit“ – „Võluflööt“
Saab siduda ooperiga „Võluflööt“ K 1.04 kell 19.00
N 9.04 kell 15.30 ja 17.00 „Kuidas mõista ooperit“ – „Võluflööt“
Saab siduda ooperiga „Võluflööt“ K 30.04 kell 19.00
N 14.05 kell 17.00 „Kuidas mõista ooperit“ – „Lohengrin“
Saab siduda ooperiga „Lohengrin“ N 14.05 kl 19.00
ESIETENDUS: 5.10.2023
KESTUS: 1 h
HIND: 8 €, juhul kui projekt seotakse ooperietenduse vaatamisega, maksab ühine pilet kokku 28 €. Etenduse piletid broneeritakse B tsooni.
KUIDAS MÕISTA BALLETTI
Ühe tunni vältel keskendutakse küsimustele mis on ballett, milline on antud balleti ajalooline taust ja kuidas seda mõista. Mida tuleks balletti vaadates jälgida, milline on selle balleti esteetika, kostüümid, dekoratsioonid ning milline on Eesti Rahvusballeti tantsija elu. Interaktiivne loeng „Kuidas mõista balletti“ toimub balleti proovisaalis. Projekti viivad läbi Eesti Rahvusballeti tantsija ja tantsusemiootik Triinu Upkin ning kaks Eesti Rahvusballeti tantsijat.
2025/26 hooajal keskendutakse järgmistele Rahvusooper Estonia mängukavas olevatele ballettidele: „Anna Karenina“, „Korsaar“ „Pähklipureja“, „Giselle“, „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“, „Alice Imedemaal“ ja „Luikede järv“. Projekt soovitatakse siduda etenduse vaatamisega.
NB! Ballettide „Pähklipureja“, „Rebane“, „Sisalik“ ja „Valgus maailma lõpust“ puhul ei kehti ühishind.
2025
N 25.09 kell 17.00 „Kuidas mõista balletti“ – „Alice Imedemaal“
Saab siduda balletiga „Alice Imedemaal“ N 25.09 kell 19.00
R 3.10 kell 17.00 „Kuidas mõista balletti“ – „Anna Karenina“
Saab siduda balletiga „Anna Karenina“ R 3.10 kell 19.00
E 27.10 kell 11.30 ja 13.00 „Kuidas mõista balletti“ – „Alice Imedemaal“
Saab siduda balletiga „Alice Imedemaal“ K 29.10 kell 12.00
K 29.10 kell 10 „Kuidas mõista balletti“ – „Alice Imedemaal“
Saab siduda balletiga „Alice Imedemaal“ K 29.10 kell 12.00
E 10.11 kell kl 11.30 ja 13.00 „Kuidas mõista balletti“ – „Anna Karenina“
Saab siduda balletiga „Anna Karenina“ K 12.11 kell 12.00
K 12.11 kell 10.00 „Kuidas mõista balletti“ – „Anna Karenina“
Saab siduda balletiga „Anna Karenina“ K 12.11 kell 12.00
L 6.12 kell 17.00 „Kuidas mõista balletti“ – „Korsaar“ Saab siduda balletiga „Korsaar“ L 6.12 kell 19.00
R 12.12 kell 10.00 „Kuidas mõista balletti“ – „Pähklipureja“ NB! Ei kehti ühishind! Saab siduda balletiga „Pähklipureja“ R 12.12 kell 12.00
2026
R 9.01 kell 17.00 „Kuidas mõista balletti“ – „Pähklipureja“ NB! Ei kehti ühishind!
Saab siduda balletiga „Pähklipureja“ R 9.01 kell 19.00
R 16.01 kell 17.00 „Kuidas mõista balletti“ – „Pähklipureja“ NB! Ei kehti ühishind!
Saab siduda balletiga „Pähklipureja“ R 16.01 kell 19.00
R 6.02 kell 17.00 „Kuidas mõista balletti“ – „Korsaar“
Saab siduda balletiga „Korsaar“ N 6.02 kell 19.00
N 12.02 kell 17.00 „Kuidas mõista balletti“ – „Korsaar“
Saab siduda balletiga „Korsaar“ N 12.02 kell 19.00
K 4.03 kell 10.00 „Kuidas mõista balletti“ – „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“
Saab siduda balletiga „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“ K 4.03 kell 12.00
R 6.03 kell 10.00 „Kuidas mõista balletti“ – „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“
Saab siduda balletiga „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“ R 6.03 kell 12.00
N 12.03 kell 10.00 „Kuidas mõista balletti“ – „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“
Saab siduda balletiga „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“ N 12.03 kell 12.00
R 15.05 kell 17.00 „Kuidas mõista balletti“ – „Giselle“
Saab siduda balletiga „Giselle“ R 15.05 kell 19.00
N 28.05 kell 17.00 „Kuidas mõista balletti“ – „Giselle“
Saab siduda balletiga „Giselle“ N 28.05 kell 19.00
E 1.06 kell kl 11.30 ja 13.00 „Kuidas mõista balletti“ – „Luikede järv“
Saab siduda balletiga „Luikede järv“ N 4.06 kell 12.00
N 4.06 kell 10.00 „Kuidas mõista balletti“ – „Luikede järv“
Saab siduda balletiga „Luikede järv“ N 4.06 kell 12.00
N 11.06 kell 17.00 „Kuidas mõista balletti“ – „Luikede järv“
Saab siduda balletiga „Luikede järv“ N 11.06 kell 19.00
ESIETENDUS: 11.09.2017
KESTUS: 1 h
HIND: 8 €, juhul kui projekt seotakse balletietenduse vaatamisega, maksab ühine pilet kokku 28 €. Etenduse piletid broneeritakse B tsooni.
LOOMADE KARNEVAL
Poiss: Marcus Nilson või Luca
Giovanetti Tüdruk: Karina Laura Leškin või Ellinor Piirimäe või Maarja Praks
ESIETENDUS: 26.03.2022
KESTUS: 30 min
Marina Kesleri lasteballett Camille SaintSaënsi muusikale Rahvusooper Estonia laval
Poiss ja tüdruk on üksi kodus. Igavuse peletamiseks vaatavad nad aknast välja ja kuulavad tänavalt kostuvaid helisid. Tänavakoristusmasin möirgab kui dinosaurus, väiksemad autod meenutavad kanade kaagutamist, trollibussi signaal on justkui eesli hirnumine ning kaugem
2025
N 23.10 kell 10.30 ja 11.30 (gruppidele)
L 15.11 kell 11.30 ja 12.30
K 3.12 kell 10.30 ja 11.30 (gruppidele)
2026
N 15.01 kell 10.30 ja 11.30 (gruppidele)
L 7.02 kell 10.30 ja 11.30
jutuvadin on kui äsja koorunud linnupoegade siutsumine. Seejärel otsustavad õde-venda ise kodust loomaaia teha ning helide taustal erinevaid loomi mängida. Korraga saab tänavahelidest imekaunis muusika…
Camille Saint-Saënsi ikoonilist teost esitavad Rahvusooper Estonia orkestrandid. Camille Saint-Saëns (1835–1921) kirjutas 14 osast koosneva fantaasiarikka süidi „Loomade karneval“ 1886. aastal. „Loomade karneval“ võeti entusiastlikult vastu ning sellest on saanud üks tuntumaid, armastatumaid ja südantsoojendavaid teoseid. Kuulajate ette manatakse lustakad muusikalised pildid kuninglikust lõvist, nokkivatest kanadest, kihutavatest antiloopidest, sulistavatest kaladest ja teistest toredatest loomadest.
R 5.03 kell 10.30, 11.30 ja 12.30 (gruppidele)
N 9.04 kell 10.30, 11.30 ja 12.30 (gruppidele)
N 14.05 kell 10.30 ja 11.30 (gruppidele)
ESIETENDUS: 25.09.2017
ORKESTRIMÄNG
2025
T 14.10 kell 10.00 ja 11.30
T 25.11 kell 10.00 ja 11.30
2026
KESTUS: 1 h vanus
T 3.02 kell 10.00 ja 11.30
T 3.03 kell 10.00 ja 11.30
T 14.04 kell 10.00 ja 11.30
T 5.05 kell 10.00 ja 11.30
Haridusprojekt „Orkestrimäng“ tutvustab peamiselt keel-, puhk- ja löökpillidest koosnevat orkestrit, mis on muusikateatri lahutamatu osa. Koos rahvusooperi orkestrantidega vaatame erinevaid pille, kuulame nende kõla ning omapära. Räägime sellest, kes on dirigent, mis on partituur ja kuidas sünnib muusika. Oodatud on nii lasteaiagrupid kui I õppeastme koolijütsid, et koos maha pidada üks vahva muusikapidu!
ESIETENDUS: 21.09.2015
KESTUS: 1 h
2025
E 13.10 kell 9.30 ja 11.00
E 17.11 kell 9.30 ja 11.00
2026
E 26.01 kell 9.30 ja 11.00
E 16.02 kell 9.30 ja 11.00
E 16.03 kell 9.30 ja 11.00
E 6.04 kell 9.30 ja 11.00
E 11.05 kell 9.30 ja 11.00
BALLETILUGU
Haridusprojekt „Balletilugu“ toimub kammersaalis ning pakub kõige pisematele balletihuvilistele tantsulusti ja vaatamisrõõmu. „Balletilugu“ koosneb kahest osast: esimeses osas õpitakse tundma balleti ajalugu ja vaadatakse erinevaid balletinumbreid, teises pooles saavad lapsed proovida balletiseelikuid ning õppida koos Eesti Rahvusballeti tantsijatega selgeks ühe tantsu.
Toimub Rahvusooper Estonia kammersaalis. NB! Kammersaal asub Estonia maja 6. korrusel, kontserdisaali kohal. Sissepääs kammersaali on Tammsaare pargi poolsel küljel.
KONTSERT KÕIGE
PISEMATELE
Võttes eeskuju maailma suurtest ooperiteatritest, korraldab Rahvusooper Estonia beebikontserte, kuhu on oodatud väikelapsed vanuses 0–3. Muusikute esituses kuuleb klassikalise muusika pärle, mis sobivad hästi nii esimese kontserdielamuse saamiseks beebidele kui ka nautimiseks lapsevanematele. Avatud on kohvik, käepärast on mähkimislaud ja käru saab jätta teatri fuajeesse.
Toolidel paigal istuma ei pea: põrandale on laotatud Estonia meistrite tehtud ülisuur muusikateatri teemaline tegelustekk, mille peal vanemad saavad pikutada ja mudilased mängida.
Mõnusat esimest kontserdielamust!
ESIETENDUS: 7.09.2013
KESTUS: 45 min
2024
L 6.09 kell 10.00 ja 11.30
L 4.10 kell 10.00 ja 11.30
L 1.11 kell 10.00 ja 11.30
2026
L 24.01 kell 10.00 ja 11.30
L 21.02 kell 10.00 ja 11.30
L 14.03 kell 10.00 ja 11.30
L 11.04 kell 10.00 ja 11.30
L 9.05 kell 10.00 ja 11.30
L 6.06 kell 10.00 ja 11.30
Jõulukava „Jõulud igas kodus“:
P 7.12 kell 10.00, 11.30 ja 13.00
T 9.12 kell 10.00, 11.30 ja 13.00
N 18.12 kell 10.00, 11.30 ja 13.00
P 21.12 kell 10.00, 11.30 ja 13.00
väikelastele ja nende vanematele
TAJULEEBE TANTSULUGU
Haridusprojekt „Tajuleebe tantsulugu“ on esimene Eesti publikuni jõudev lavastus, mis on mõeldud eelkõige autistlikele ja intellektipuudega lastele. Koos Rahvusooper Estonia artistidega liigutakse läbi balleti ajaloo kuningalossi saalist metshaldja maagilisse metsa ning seejärel muinasjutulise järve äärde, kus elab kaunis luik. Lapsed saavad ka ise etenduse käigus tantsijatega koos liikuda ning kohapeal istuma ei pea.
„Tajuleebe tantsuloo“ teises pooles on võimalus balletiseelikuid ja kuningakroone proovida ning tunda end tõeliste artistidena.
„Tajuleebe tantsulugu“ põhineb haridusprojektil „Balletilugu“.
Mida tähendab tajuleebe lavastus (ingl relaxed performance):
Tajuleebed lavastused on mõeldud neile, kelle jaoks teatris käimine võib olla hirmutav ja keeruline ning kes vajavad tavapärasest rahulikumat keskkonda. Eelkõige on need loodud autistlikke, sensoorsete häirete või intellektipuudega inimesi silmas pidades.
Tajuleebetel etendustel ei tehta saali täiesti pimedaks ning ei kasutata vilkuvaid
ja kiiresti muutuvaid valguslahendusi. Ka muusika helikeel on vaiksem ning rahulikum.
Tajuleebetel etendustel on kohal spetsiaalse koolituse saanud saaliteenindajad. Etenduse ajal võib vabalt oma kohalt lahkuda ja tagasi tulla –liikumine ja müra tegemine saalis on lubatud. Olemas on rahunemisruum. Külastajale on kättesaadavaks tehtud visuaalne ja heliline kirjeldus nii etendusest kui ka teatrisse tulekust.
Tajuleebete lavastustega kaasnevad tingimused ja keskkond võivad teatriti erineda, seega tasub nendega alati eelnevalt tutvuda ja soovi korral teatriga täpsustada.
Mida Rahvusooper Estonia „Tajuleebes tantsuloos“ kasutatakse:
• Heli – klaver, kalimba, vihmapill, loodushelid, teatrimaja helid (publiku sumin, pillide häälestamine).
• PCS-pildid (picture communication symbols), lihtsustatud viiped, kehakeel, näoilmed, tantsukeel.
• Käsiprits metsalõhnalise veega.
Rahvusooper on „Tajuleebe tantsuloo“ ajal kohandatud järgmiselt:
• Lapsi võtavad vastu sõbralikud, spetsiaalse koolituse läbinud saaliteenindajad ja artistid.
• Olemas on rahunemisruum koos mõnusate kott-toolidega istumiseks ja mõned kostüümid vaatamiseks ning katsumiseks.
• Helisummutavad kõrvaklapid ja kaitsepäikeseprillid kohapeal kasutamiseks. Vajadusel saab kleepsu sõnumiga „ära puutu mind“.
• Avatud uste poliitika – igal ajal võib saalist lahkuda ja tagasi tulla.
• Etendust saab soovi korral jälgida läbi rahunemisruumis asuva ekraani.
• Sensoorsed istumisalused ja padjad.
• Kohandatud valgus ja muusika.
• Etenduse käigus saab liituda artistidega ning proovida balletiseelikuid ja kuningakroone.
„Tajuleebe tantsulugu“ toimub Estonia teatri laval ning on ligipääsetav ka ratastooliga külastajale.
Haridusprojektis osaleb kokku korraga kuni 10 last.
Esitavad: Aare Kodasma, Daniel Kirspuu, Hedi Pundonen või Eve Mutso Klaver ja kalimba: Talvi Hunt või Mari Visnapuumägi
2025
R 24.10 kell 10.00 ja 11.30
N 4.12 kell 10.00 ja 11.30
2026
T 6.01 kell 10.00 ja 11.30
T 17.02 kell 10.00 ja 11.30
K 8.04 kell 10.00 ja 11.30
N 7.05 kell 10.00 ja 11.30
Haridusprojekti „Tajuleebe tantsulugu“ toetab SELVER vanus
UUSLAVASTUSTE INFOTUNNID
ESTONIA RESTORANIS
Kui soovid etendustest rohkem teada saada, tule lavastusmeeskonnaga kohtuma! Uutest ooperitest ja ballettidest Estonia mängukavas räägivad lavastajad, kunstnikud, lauljad, tantsijad, koreograafid ja teised etendusega seotud inimesed. Infotunnid on tasuta ning järgneva etenduse pileti omamine pole infotunnis osalemiseks kohustuslik!
P 30. november 2025 kell 11.00 „Forsythe & Looris“
P 1. veebruar 2026 kell 14.00 „Väike kaval rebane“
L 28. märts kell 18.00 „Asjatu ettevaatus“
P 31. mai kell 14.00 „Charon“
Infotunnid toimuvad Estonia restoranis.
TOETUSED TEATRISSE TULEKUKS LASTELE JA NOORTELE:
Teatrite haridustegevuses osalemiseks ja õppekavaga seotud etenduse külastuseks saab kasutada Kultuuriministeeriumi toetusmeedet Kultuuriranits
Kultuuriranits on määratud igale Eesti 1.–9. klassi õpilasele, sh hariduslike erivajadustega. ning koduõppel olevatele õpilastele.
Vaata lähemalt: www.kul.ee/kultuuriranits
Etenduskunstide regionaalse kättesaadavuse toetused „Teater maal“, mille alamsuuna „Lapsed teatrisse“ eesmärk on hüvitada laste- ja noortegruppide teatrisse tulekuga seotud transpordikulusid. Alamsuunast saavad raha taotleda grupid, mis asuvad etenduse toimumiskohast kaugemal kui 50 km.
Vaata lähemalt: www.rahvakultuur.ee
Vähekindlustatud laste osalemist toetab heategevusfond Aitan Lapsi.
Vaata lähemalt: www.eeteal.ee
Kas soovid Estonia majast ja rahvusooperi tegemistest rohkem teada saada?
Tule 1-tunnisele etenduse-eelsele ekskursioonile Estonia teatrisse, tutvu kauni ajaloolise hoonega ja vaata, mis toimub majas enne, kui eesriie tõuseb. Iga ekskursioon on unikaalne, nii nagu etenduski, mis igal õhtul erinev. Võib-olla saad jalutada lava taha, külastada mõnda töötuba või kohtuda oma teekonnal isegi lauljate-tantsijatega. Kindlasti saad põhjaliku info maja arhitektuurist, lavakonstruktsioonidest, ooperi- ja balletilavastustest jpm. Palun pea silmas, et ekskursioonil läbitakse pikki vahemaid ja ronitakse üles-alla mitmetest treppidest.
Etenduse-eelsed ekskursioonid
Ekskursioonid toimuvad reedeti ja pühapäeviti eesti keeles, laupäeviti inglise keeles algusega teatri fuajeest. Hommikused ekskursioonid keskenduvad rohkem lavatagusele maailmale ning on eriti sobilikud lastega peredele. Ekskursioone ei toimu riigipühadel, esietenduse päevadel ja siis, kui teatrisaalis etendusi ei ole. Pileti etenduse-eelsele ekskursioonile saab soetada ka ilma etenduse piletita. Etenduse-eelsete ekskursioonide pileti hind ühele inimesele on 10 €. Piletid müügi Estonia kassas ja rahvusooperi kodulehel opera.ee.
Grupiekskursioonide tellimine muudel aegadel
Ekskursioone tehakse eesti keeles, võimaluse korral ka vene, inglise, hispaania, soome ja saksa keeles. Ekskursioonid toimuvad esmaspäevast reedeni, erandkorras ka nädalavahetustel. Lastegruppidel peab kaasas olema vähemalt üks täiskasvanud saatja, kes osaleb ekskursioonil tasuta. Grupi suurus on 10–30 inimest. Pileti hind ühele inimesele on 10 €, sooduspileti hind 7 €. Ekskursiooni miinimumtasu on 100 € (nii väiksema grupi kui ka sooduspiletite puhul). Maksta saab sularahas ja arvega. Soodustus on personaalne, soodustust võimaldav dokument (Eesti Vabariigis välja antud kehtiv õpilas-, üliõpilaspilet või ISIC/ITIC kaart) palume ekskursioonile tulles kaasa võtta.
Soovituslik vanus: 6+
Info ja tellimine: tours@opera.ee, 6831 306.
Võtke aegsasti ühendust, et saaksime teile korraldada meeldejääva ringkäigu imelises teatrimaailmas!
HEA TEADA
Mida vaadata?
Ooperi või balleti nautimiseks ei pea olema muusik, tantsija või muusikateadlane –piisab, kui armastad ilusat muusikat ja põnevaid lugusid. Kuid mida ikkagi valida esmaseks tutvumiseks muusikateatriga?
Lastele ja noortele soovitame haridusprojekte, mis tutvustavad ooperi- ja balletimaailma. Lastele sobivad etendused leiad kodulehe rubriigist LASTELE/ NOORTELE.
Soovitusi või täpsustavaid küsimusi teatrisse tuleku kohta võib küsida iga päev kell 10–17 (välja arvatud riigipühadel) telefonil 683 1210.
Kuidas osta piletit?
Meie kodulehel saab tutvuda saaliplaani ja piletihindadega. Soodustusi pakume nii koolieelikutele, õpilastele kui ka üliõpilastele. Piletid on müügil Estonia kassas ja rahvusooperi kodulehel opera.ee.
Kui etendus on välja müüdud või sinu soovitud kohad pole hetkel saadaval, tasub mõne päeva pärast või etenduse toimumise päeval uuesti proovida – võib juhtuda, et kohad on broneeringu alt vabanenud.
Kas mu laps näeb laval toimuvat?
Eelkooliealistele lastele saab päevastele suure saali etendustele osta sülepileti. Garderoobides on saadaval ka istmepadjad, mida saab tasuta laenutada. Samuti on võimalik laenutada teatribinoklit.
Mida selga panna?
Teatrikülastus annab võimaluse kinkida endale ja lapsele meeldejääv ning eriline sündmus, mille juurde võiks kuuluda ka veidi pidulikum riietus (oluline on siiski, et end hästi tunneksite!). Kas olete märganud piduliku riietusega kaasnevat kerget elevust, sirgemat hoiakut ja pidulikku tunnet? Kindlasti ei pea selleks olema sametkleit
või smoking, kuid teksad ja spordijalanõud võiksid jääda teiste ürituste tarbeks.
Mida võiks enne esimest teatrikülastust rääkida?
Kindlasti võiks rääkida sellest, et Rahvusooper Estonia näol on tegemist muusikateatriga, kus üheks oluliseks osaks elamusest on muusika. Tavapärase kõne asemel väljendutakse lauldes või tantsides. Kui muusikalavastuse kõik komponendid omavahel hästi sobivad, võib laulu, tantsu, muusika ja lavakujunduse koosmõjul sündida eriliselt meeldejääv ning liigutav elamus.
Oopereid esitatakse enamasti itaalia keeles. Selleks, et toimuvast aru saada, näidatakse ekraanidel eestikeelseid tiitreid. Tiitreid ei pea siiski kogu aeg lugema, sest enamasti korratakse lauldes sama mõtet mitu korda ning tekst võtab selle palju lühemalt kokku. Et siiski jääks rohkem aega laval toimuvale keskendumiseks, võiks enne etendust lugeda kavalehest sisukokkuvõtet. Operette esitatakse reeglina eesti keeles.
Etenduse algus
Teatrisse soovitame tulla piisava ajavaruga, et rahulikult üleriided garderoobi jätta, kava osta, veidi teatris ringi vaadata ja kiirustamata oma istekoht leida. Etenduse peatsest algusest annavad märku publikukutsungid – esimest korda kõlab kutsung 10 minutit enne etenduse algust, et kõigil oleks aega istekohad leida. Kui kohad on rea keskel, ei tasu saali sisenemist päris viimasele hetkele jätta. Kui see siiski juhtub, tõusevad viisakad inimesed püsti, et viimase hetke sisenejatel oleks hõlpsam neist mööduda. Siis on sobilik ka nende vastu viisakust üles näidata ja neid möödudes tänada. Juba igiammustest aegadest näeb teatrietikett ette, et oma kohale liikudes ei tehta seda seljaga inimeste poole, vaid ikka kenasti näoga püsti seisjate poole.
Kui kõik on etenduseks valmis, läheb saalis pimedaks ja dirigent võib tulla orkestri ette, et etendusega alustada. Dirigenti tervitatakse aplausiga ning seejärel alustab orkester dirigendi märguande peale avamänguga. Kuigi eesriie veel ei avane, ei tähenda see seda, et võiks kõva häälega juttu ajada, mobiiliga sõnumeid saata või kommipaberitega krabistada. Avamäng on oluline osa etendusest, mis häälestab publikut laval toimuvaks.
Hilinemine
Hilinejaid saali ei lubata. Etenduse ajal saalist väljunud pääsevad oma kohale tagasi pärast vaheaega.
Mobiiltelefonid ja muud nutiseadmed... …tuleb etenduse ajaks välja lülitada. Vibreeriv telefon võib kotis surisedes samuti kellegi elamuse rikkuda. Isegi siis, kui laval toimuv ei tundu kõige põnevam, ei ole sobiv telefoniga mängima hakata –helendav valgus pimedas saalis tõmbab kohe tähelepanu, ega lase keskenduda elamusele, mida teater oma publikule pakkuda püüab. Kiireid asjatoimetusi saab õiendada vaheajal.
Söök ja jook
Ooperi- või balletiõhtu muudavad täiuslikuks meeldivalt sisustatud vaheaeg, maitsvad söögid-joogid ja hea teenindus. Estonias saab meelepäraseid suupisteid ja jooke vaheajaks ette tellida ning kinni panna ka laud. Soovitame vaheajatellimuse teha varakult kodulehel www.opera.ee/ vaheajatellimus või enne etendust teatri kohvikutes kohapeal. Nii saad mugavalt ja järjekorras seismata kooki ja jooki nautida! Saali söögi ja joogiga ei lubata. Samuti ei ole teatrisaali lubatud kaasa võtta veepudeleid.
Kui oled haige
Kui oled haige, palume teatrisse mitte tulla. Kuigi teatris ei kehti enam maski kandmise kohustus, ei ole COVID viirus kuhugi kadunud. Kui tead, et sind võib etenduse ajal tabada köhahoog või kurgukuivus ja sul on kaasas köhakommid, tasub need enne etendust või vaheajal paberist lahti harutada ning käekotti või taskusse valmis panna, sest paberikrabin kandub hea akustikaga saalis
mitu korda kaugemale kui mõnes muus ruumis.
Ostetud pileteid Rahvusooper Estonia etendustele on võimalik hiljemalt kolm tööpäeva enne etendust vahetada mõne teise Rahvusooper Estonia poolt korraldatava etenduse pileti vastu juhul, kui soovitud etendusele on vabu kohti. Ühe pileti vahetustasu on 5 €. Pileteid saab ümber vahetada Estonia kassas või elektrooniliselt, kirjutades aadressile estonia@opera.ee.
Millal aplodeerida?
Kui sulle meeldib see, mida laval näed, tahaksid kindlasti esinejaid ilusa elamuse eest tänada. Kõige siiram tänu esinejatele on loomulikult aplaus! Kuid millal aplodeerida?
Ballettide puhul plaksutatakse enamasti suurte tantsunumbrite järel – soolode (üks tantsija) või pas de deux’de (kaks tantsijat) järel. Mõnikord plaksutatakse ka tantsunumbri keskel, näiteks kui tantsija suudab järjest palju pöördeid teha (32 fueté’d) või eriti kõrgeid ja lennukaid hüppeid sooritada. Ooperite puhul on pisut keerulisem – plaksutatakse suuremate soololaulude (aaria) või duettide järel, mõnikord on aga aarial mitu osa ja ei pruugi päris täpselt aru saada, millal see lõpeb. Siis tasub oodata, millal ülejäänud publik saalis plaksutama hakkab. Kui kellegi esitus eriti sügava mulje jättis, võib talle ka „Braavo!“ hüüda. Päris kindlasti võib plaksutada vaatuste lõpus, kui sulgub eesriie. Kui etendus publikule väga, väga meeldis, tõustakse etenduse lõpus püsti ja aplodeeritakse seistes. Kindlasti võib esinejatele tuua lilli ja jätta need garderoobis saaliteenindajate kätte.
Kas tahaksid balletist ja ooperist rohkem teada?
Teatri kassas ja suveniiriletis on müügil „Ooperivihik“ ja „Balletivihik“, mis küllaldase pildimaterjaliga tutvustavad ooperi- ja balletižanri ajalugu ning pisut ka teatri lavatagust võlumaailma. Iga uuslavastuse puhul on võimalik tasuta külastada infotundi, kus lavastusmeeskonna liikmed räägivad lavastuse sünnist. Samuti on võimalik külastada nii etenduse-eelset ekskursiooni kui tellida ekskursioon grupile.
Toredaid teatrielamusi!
SOODUSTUSED
Soodustused on personaalsed. Palume etendusele tulles kaasa võtta soodustust võimaldav dokument: Eesti Vabariigis välja antud kehtiv õpilas-, üliõpilaspilet, ISIC/ITIC kaart, Eesti Vabariigis välja antud pensionitunnistus või töövõimekaart. Korraga kehtib ainult üks soodustus. Soodustused ei kehti külalisetendustele ja eriprojektidele.
KOOLIEELIKUTELE (SUUR SAAL) vanuses 3–6
• Kell 12.00 ja 15.00 algavatele suure saali etendustele soodustus 50%.
• Koolieelikute sülepilet hinnaga 7 € kehtib ainult koos tavapiletiga. Lisainfo lavastuse juures.
ÕPILASTELE, ÜLIÕPILASTELE ja ÕPETAJATELE (ITIC-kaardiga)
• Suures saalis toimuvatele etendustele soodustus 50% piletihinnast.
• 1 tund enne etendust on pileti hind 12 €. Sooduspiletid on müügil ainult Estonia kassas.
GRUPPIDELE. Iga 21. pilet tasuta. Tellimuste vormistamine tel 683 1210, e-posti teel estonia@opera.ee ja Estonia kassas.
PARTNERKAARDI omanikele on kuni 2 pileti ostmisel soodustus 5%.
CLUB ONE KAARDI omanikele on kuni 2 pileti ostmisel soodustus 10%.
Rahvusooper Estonia Estonia puiestee 4, 10148 Tallinn junior@opera.ee www.opera.ee
Rahvusooper Estonia #operanoored