Estoonlane_sügis 2023

EstoonlanE

#20

aastavahEtusE opErEtiball

31. detsembril 2023

Rahvusooperis Estonia

Idee ja lavastus: Jaak Jõekallas

Muusikajuht ja dirigent: Lauri Sirp

Kunstnik: Reili Evart

Valgus: Ritšard Bukin

rahvusooper Estonia eelmise hooaja lõpetas suursuguselt Wagneri ooperi „Lohengrin“ uuslavastus. Mul on suur rõõm tõdeda, et etendusi külastas arvukalt teatrisõpru, kes said elamuse kaunist muusikast, väga headest solistidest, mõtestatud lavastusest tähendusrikka kujundus- ja valgusvisuaaliga. Nagu ikka pärast esietendust, oli kõigil palju erinevaid muljeid, kuid vestlustest jäi läbi kumama sarnane mõte: kuidas näeks see lavastus välja suurel laval ja millise kogemuse pakuks avaram kõla- ning ruumivõimalus. See pani mõtlema lihtsatele asjadele.

Soovime oma koduski ju kvaliteetseid, sobiva suurusega kõlareid, et akustiliselt oleks avaram ja mõnusam muusikat kuulata, soovime filme vaadata suurelt ekraanilt, sest suurt pilti on palju elamusterohkem jälgida – tegelikult valime igas eluvaldkonnas instinktiivselt suurema ja avarama ruumi, kõrgema lae ja isegi suurema auto, kuhu kogu pere ilusti ära mahuks. Samamoodi on muusikateatriga.

Oleme Estonia teatrimajaga harjunud ja paljud ei kujuta ettegi, mida tähendaks suurem, avaram ja kümneid kordi parema akustikaga ooperi- või operetielamus. Kui see nägemus ükskord täitub ja igale pakutud lahendusele ei otsita enam takistusi ning Estonia maja saab enda kõrvale soliidse ja vormiliselt sobiva suurusega saali, siis aja möödudes saavad kõik selle maja külastajad aru, et teistmoodi ei kujutaks enam muusikateatri tegemist ettegi. Mõistetakse, et see oli ainuvõimalik ja parim lahendus antud oludes ja ajas. Seniks aga vaatan veel mõnda aega oma töökabineti aknast välja Pärnu maantee poolset tühja kivisillutisega platsi, mida vahelduva eduga külastavad viis tuvi ja haruharva võib pingil istumas näha paari inimest. Kujutan vaimusilmas ette selle asemel imelist suurt saali, kus kõlab võimsalt kaunis muusika, kuhu mahub rohkem inimesi ja mille katuseterassil saab kohvi juua.

Estonia eksisteerib edasi, teisiti ei saa ega tohi kunagi olla, sest see on meie vanimaid ja olulisemaid kultuurihälle juba 118 aastat. Inimhinge üks põhivajadustest on luua ja kogeda ilu ning seda ei tohiks me tehnokraatlikul pudukaupmeeste ajastul ära unustada. Inimesed siin majas ei loe töötunde ja kõik teevad vajadusel kõike. See maja püsib püsti armastusel ja usul loomise jõusse, sest kahjuks ei mõisteta täiel määral, kui suur on tegelikult teatri eelarveline vajadus, et saaksime publikule pakkuda võimalikult kõrgetasemelisi lavastusi, mille piletihinnad ei peaks tõusma sadadesse eurodesse.

Äsja alanud hooajal on meil lauluteatri poolt pakkuda kolm põnevat uuslavastust. Septembris alustame Debussy imelise, võiks peaaegu öelda meditatiivse ooperiga „Pelléas ja Mélisande“, mille lavastajaks on prantsuse vanameister Albert-André Lheureux ning laval võib külalisesinejatena näha samuti prantsuse

TOIMETUS

Peatoimetaja: Marion Leppik

Toimetajad: Liina Viru, Maarja Pärn

Kujundaja: Reili Evart

Korrektor: Liisi Laanemets

lauljaid. Talvel jõuab meie lavale üle mitme aasta uus muusikal, Kanderi „Kabaree“, mille toovad välja kolleegid Rootsist: lavastaja AnnaKarin Hirdwall ning lavastustest „Viiuldaja katusel“ ja „West Side Story“ tuttav koreograaf Adrienne Åbjörn. Publikul on võimalus nautida Eesti parimaid näitlejaid ja lauljaid eesotsas Priit Võigemasti, Kalle Sepa, Hanna-Liina Võsa, Piret Krummi ja Kaarel Targoga, samuti astub lavastuses üles meie muusikalide grand old lady Katrin Karisma.

Kevadel jõuab aga publiku ette Estonia esimene rahvusvaheline koostööprojekt –Puccini ooperi „Madama Butterfly“ nn Brescia versioon, mis sünnib koostöös kuue Itaalia ooperiteatriga. Lavale seab selle Londonis resideeriv kreeka lavastaja Rodula Gaitanou. Rahvusvahelised koostööprojektid tõotavadki olla ooperiteatrite tulevik, sest nõnda jagatakse kulusid ning üks ja seesama lavastus saab lavaelu elada mitmes teatris.

Jaanuaris on kavas viimased „Tosca“ etendused ja külalistena astuvad lavale Euroopa parimate Tosca rolli esitajate hulka kuuluv Alexia Voulgaridou ning partnerina Cavardossi rollis suurepärane tenor Dimitris Paksoglou. Mõlemad lauljad on pärit Kreekast, Maria Callase sünnimaalt. Maria Callasel täitub sel aastal 100. sünniaastapäev!

Alanud hooaeg kulgeb ka Rossini loomingu tähe all: jõuludeks toome kuulajani imeilusa „Väikse piduliku missa“ ning aprillis kontsertettekandena helilooja ühe keerulisema ja kõrget vokaalset meisterlikkust nõudva ooperi „La donna del lago“. See on hiigelsuur väljakutse nii orkestrile, koorile kui solistidele. Külalissolistidena on laval kaks Rossini loomingu suurepärast tõlgendajat, tenorid Nico Darmanin ja Valerio Borgioni.

118. hooaja avame 25. augustil Mozarti võimsa „Võluflöödiga“, kus Sarastro rollis astub üles tunnustatumaid eesti lauljaid Ain Anger.

Kohtume Estonias!

Esikaane fotol: Ketlin Oja, Priit Volmer

Esikaane foto: Rasmus Jurkatam

Järgmine Estoonlane ilmub

kevadel 2024

Väljaandja: Rahvusooper Estonia

Estonia puiestee 4, 10148 Tallinn

www.opera.ee

info@opera.ee

Foto: Jean-Philippe Louvancour

SÜGISENE PILETIKAMPAANIA BRAVISSIMO

27. augustist 10. septembrini (kaasa arvatud) toimub igaaastane sooduskampaania BRAVISSIMO – piletihinnad sulavad suisa 30%!

Sooduspileteid saab osta kõikidele rahvusooperi 118. hooaja etendustele ja kontsertidele (v.a kammersaali lastelavastusele „Timbu–Limbu õukond ja lumemöldrid“). Piletid on müügil nii teatrimaja kassas kui ka netipoodides. Internetist ostes tuleb valida soodustuseks BRAVISSIMO ja sisestada kood ESTONIA. Soodustus ei kehti varem broneeritud piletitele ja erinevaid soodustusi ei liideta. Lisainfo telefonil 683 1210.

RAHVUSOOPERI KOOSTÖÖ TOETAJATEGA

118. hooajal jätkavad rahvusooperiga koostööd kõik senised suurtoetajad. Pika koostöö aluseks on üksteise hea mõistmine ja vastastikune usaldus. Uus hooaeg toob palju põnevaid uuslavastusi, millest saavad osa ka meie toetajate kliendid ja töötajad. Estoonlaste suureks rõõmuks on teatril võimalik tänu toetajatele pakkuda publikule kõrgetasemelisi ja hingeminevaid teatrielamusi.

Suurejooneline Vana Tallinn Gala on väga oodatud sündmus ja kõige kauem järjepidevalt tegutsenud klassikalise muusika kontserdisari Eestis, mida toetab AS LIVIKO. 22. septembril esietendub Claude Debussy ooper „Pelléas ja Mélisande“, mille aitab tuua publiku ette SEB Pank, kellega täitub tänavu 20 aastat edukat koostööd ja kes on meie kõige pikemaajalisem toetaja. 1. detsembril esietendub Pjotr Tšaikovski ballett „Pähklipureja“ koostöös meie suurtoetajaga KALEV, kellega pakume juba 20 aastat magusaid teatrielamusi. Legendaarse Broadway muusikali, Kanderi „Kabaree“ aitab välja tuua meie hooaja kuldsponsor TALLINK, kellel on suur kogemus väärt kultuurielamuste pakkumises. 5. aprillil saab publik nautida Adolphe Adami balleti „Giselle“ uusversiooni. Rahvusooperi ja tema külastajate turvalisuse tagab jätkuvalt G4S, kes on selle balleti esitleja. 118. hooaja viimane uuslavastus on Giacomo Puccini ooper „Madama Butterfly“, mis sünnib koostöös kuue Itaalia ooperimajaga. Rahvusvahelist koostööprojekti esitleb Rahvusooper Estonia peasponsor ja ametlik autopartner AMSERV.

Uuest hooajast liitub rahvusooperi toetajatega ALEXELA, kellest saab meie ametlik energiapartner järgmiseks kolmeks aastaks. Kindlasti saame koos teha midagi suurt rohelisema tuleviku jaoks.

Lisaks suursponsoritele on teatril veel mitu väga väärikat toetajat: MyFitness, Tamrex, ERR ja Postimees.

Rahvusooper on oma toetajatele südamest tänulik ning ühiselt jätkatakse põnevat teekonda, et teha ooperi- ja balletikunst kättesaadavaks kõigile huvilistele ka algaval hooajal.

RAHVUSOOPER ESTONIA TOETAJAD 118. HOOAJAL

rahEl olbrEi 125

Tekst: Jaak Jõekallas

Fotod: Rahvusooper Estonia arhiiv

„M

a olen lapsest saadik teatriga ühenduses olnud ja teiseks, teatri pärast jätsin lapsed saamata. Ma pidin valiku tegema. Mind ei ole ema kasvatanud, vaid palgaline. Mulle on mu ema alati kaugeks ja võõraks jäänud. See palgaline oli mu ema. Temaga on kõik mu lapsepõlve mälestused seotud. Ma ei mäleta, et mu päris ema oleks mind sülle võtnud – küllap ta seda tegi! – aga minu mälestustes ei ole sellest jälgegi. Seda ei tahtnud ma oma lastele lasta sündida ja nii pidin ma tegema valiku. Ma valisin teatri.“ Nõnda on tunnistanud legendaarne koreograaf ja tantsija ning Estonia teatri balletitrupi rajaja Rahel Olbrei 29. septembril 1982 oma kirjas kolleeg Elga Ripsile.

Rahel Olbrei, õige nimega Rahel Amanda Aurelie, sündis 1. augustil 1898. aastal Tallinnas paljulapselises perekonnas. Huvi tantsu ja teatri vastu tekkis tal juba varajases nooruses, ent alguses ei vaadanud vanemad sellele just hea pilguga, soovides talle palju praktilisemat elukutset. Kuid püsivus viis sihile ning tantsukunsti saladustesse pühendas Rahel Olbrei end aastatel 1918–1919 Sessy Smironina Sevuni ning 1919–1922 Eugenia Litvinova stuudios. 1922. aastal siirdus ta Saksamaale Dresdenisse Mary Wigmani juurde plastilist tantsu õppima. „Mind ei rahuldanud tookordne klassikaline ballett,“ on ta hiljem öelnud. „Kuigi ma balleti kehakooli väga hindasin, ei saanud ma aga kunstiliselt ega vaimselt mingit ergutust ja see jättis mulle paratamatult tühjuse tunde. Kõik oli väline, naeratus, žestid. Sisemiste tunnete väljatöötamisele või arendamisele ei pandud mingit rõhku. [---] Vahet üksikute tantsijate vahel oli nii palju, kui kellelgi isikupära oli. See oli kunstiliselt mandunud 19. sajandi Peterburi kool. Ka Litvinova oli sellest koolist läbi käinud ja kõik need, kes meile Venemaalt tulid külalisetendusi andma. Harva, kui juhtus tantsul kompositsioon olema. Enamasti tehniliste trikkide peale üles ehitatud kavad, kus jalutati lava taha nurka, et sealt diagonaalis mingisuguse tehnilise võttega ette nurka välja jõuda ning teise nurka jalutades teise trikiga jällegi diagonaali pidi ette nurka välja jõuda. Silmalõbu, mitte kunst!“

Rahel Olbrei mõtted tantsu ja lavastamise kohta on aegumatud ka tänasel päeval.

Alates 1925. aasta sügisest asus Rahel Olbrei tööle ballettmeistrina Estonias ning mõne aja möödudes hakkas ta mõistma kindla tantsutrupi vajadust, selle loomiseks sai ta juhtkonnalt loa. Heino Aassalu kirjutab oma 1993. aastal ilmunud raamatus „Estonia teatri balleti seitsekümmend viis aastat“: „Rahel Olbrei missioonitunne on fantastiline, teatri majandusraskustest tingitud koori-

Olen alati oma rada otsinud ja ka leidnud.

KULLAFOND

ja orkestriliikmete koondamise taustal on uue rühma töölerakendamine omamoodi ime! Senise stiihia ning juhuslikkuse Estonia tantsutrupis asendab ta järjekindla treeningtööga nüüd juba teatri enda harjutussaalides. Suund võetakse plastilise tantsuteatri poole, klassikalise tantsu osa on esialgu minimaalne.“

„Algul tundus Olbrei mulle kohutavalt kurjana, isegi julmana,“ on meenutanud tantsija Inge Põder. „Kui, näiteks, treeningul või proovil ei viitsinud korralikult teha, ütles Olbrei sulle nii, et juba ära ei unusta. Hiljem taipasin, et ta polnud kuri, vaid nõudlik. Kui keegi tantsijatest märkas etenduse ajal lava kõrvale seisma tulnud Olbreid, käis sosinal suust suhu: „Raka vaatab ...“

See „vaatamine“ võttis lavalolijail jalad värisema!“

Legendaarseks kujunes tema 1940. aastal valminud „Luikede järv“, millest ta on kirjutanud ka kirjas Elga Ripsile 12. juunil 1981: „Olin „Luikede järve“ väga mitmes lavastuses näinud ja ikka mõtlesin, et kui ma ükskord peaksin seda lavastama, siis teeksin hoopis teistmoodi kui need lavastused, mida näinud olin. Tegingi ja sain tookord pähe, et ma teiste lavastusi ei kopeerinud vaid oma arusaamise järgi lavastuse üles ehitasin. Olen alati oma rada otsinud ja ka leidnud.“

Kõige hingelähedasemaks oma lavastustest pidas Rahel Olbrei 1939. aastal esietendunud balletti „Punane moon“, tunnistades, et üldse meeldivad talle jõulised ja dramaatilised süžeed.

Küsimusele, milline on eestlane tantsijana, on Rahel Olbrei vastanud: „Eestlane on hea tantsija. Võrreldes soomlastega oleme me päris kergejalgsed. Mis meil aga lonkab, see on instinktiivne muusikatunne ja rütm. Oleme ju Põhjamaa lapsed.“

Millele Rahel Olbrei aga alati rõhku pani, oli see, et meie trupp koosneks eestlastest, öeldes: „Võiks ju

palgata ka teisi rahvusi, pakkumisi on olnud palju, aga kas see on siis Eesti ballett?“.

Rahel Olbrei viimaseks lavastuseks Estonias jäi Eduard Tubina ballett „Kratt“, mis nägi rambivalgust 24. veebruaril 1944. Seda jõuti mängida vaid viis korda, kuni 9. märtsini, kui algas Tallinna pommitamine ning Estoniast jäid järele ahervaremed.

Rahel Olbrei on meenutanud: „Kord, kui proovid juba laval käimas olid, kutsus üks vana lavatööline mu proovi vaheajal kõrvale ja ütles: „Jätke see „Krati“ tegemine ära. Sellest ei tule midagi head. Vanade uskumuste ja kommete üle ei pea mitte naerma. Ma hoiatan teid.“ Ma vastasin talle, et võtan oma tööd tõsiselt ja mingisugust vanade kommete ja uskumuste naeruks panemist ei tule kusagil ette.“ Saatuslikku 9. märtsi õhtut on Olbrei meenutanud järgmiselt: „Jah, kummaline oli see, mida ma väga paljudelt kuulsin: pole ime, et meil kõik hävis – nad tegid ju kratti, üteldi, – ja kratti ei tohi teha, ei tohi kutsuda vaime välja, keda hiljem ise ei suudeta enam vaos hoida. Leidus isegi sääraseid, kes kogu selle rünnaku Tallinnale veeretasid minu kaela, vähemalt „Estonia“ põlemises arvati mulle süüks oma kindel osa.“ Märkimisväärne on ka see, et ainus maja Meriväljal, mis pommitabamuse sai oligi Rahel Olbrei kodumaja.

1944. aastal põgenes Rahel Olbrei lähenevate Vene vägede eest koos oma abikaasa Hanno Kompusega Rootsi, kus osales Rootsi eesti pagulasteatri tegevuses. Aastast 1951 elas ta Kanadas, kus töötas kontoriametnikuna.

Ühes oma viimastes kirjadest Elga Ripsile (11.06.1984) tunnistas Rahel Olbrei enda kohta kurblik-humoorikalt: „Pööningul on senini kõik korras, aga tellingud tikuvad alt ära lagunema. Mis parata, see on vanadus.“

„Luikede järv“ (1940). Siegfried – Artur Koit, Odette – Klaudia Maldutis (Odette)

„Kratt“ (1944). Peremees – Valentin Lind, Kratt – Boriss Blinoff

Ma valisin teatri.

vÕti lohEnGrini avaMisEKs

rahvusooperi publikul on võimalus lavastuse „Lohengrin“ nimiosas näha-kuulda

Saksa tenorit Uwe Stickertit. Kirjandustoimetaja Liina Viru uuris, milline on tema võti selle rolli avamiseks.

Sinu kodulehekülg avaneb Oscar Wilde’i tsitaadiga: „Armastan näidelda. Teater on palju realistlikum kui elu“. Paljude teatris töötavate inimeste jaoks on see tõsi. Mida see sinu jaoks tähendab? Teatris taasloome elu ja elus olulisi küsimusi, mis käsitlevad armastust, vihkamist, surma ja rõõmu. See on kokku surutud kolme tunni sisse, nagu vaataksid kiirkerimisel filmi – kõik suured tunded näidatakse ära. Minu kui näitleja jaoks on väga huvitav luua mõistetav tegelaskuju, kes suudab need tunded edasi anda.

Teatris taasloome elu ja elus olulisi küsimusi, mis käsitlevad armastust, vihkamist, surma ja rõõmu.

Tekst: Liina Viru

Fotod: erakogu, Siim Vahur

Kuidas sina enda jaoks ooperilaulmise avastasid? Olen muusikaga kasvanud sünnist saati. Mu vanavanemad olid mõlemad ooperilauljad (sopran ja tenor). Viieselt alustasin klaveriõpinguid ja kaheksaselt hakkas mu vanaema minuga esimesi hingamisharjutusi tegema. Ta ütles: „Kui sinust tenorit ei saa, siis lõpetame pärast häälemurret“. Õnneks, siin ma olen – tenorina! Jätkasin õpinguid muusikakoolis ja siis Franz Liszti nimelises konservatooriumis Weimaris, kus tegin ka oma esimesed lavarollid.

Sinu repertuaar on väga lai, Rossinist Mozarti, Gounod’ ja Wagnerini, lisaks vokaalsümfoonilised suurvormid ning lied. On sul lemmikrepertuaar, millesse kõik oma tunded valada?

Mulle meeldib prantsuse grand opéra nagu Gounod’ „Faust“, Meyerbeeri „Hugenotid“ või Offenbachi „Hoffmanni lood“. Kõige lemmikum on aga Bachi „Matteuse passioon“, mida ma laulsin esmakordselt 18-aastaselt. See oli väga suur amps! Isegi nüüd avastan seda lauldes uusi detaile.

Laulsid oma esimese Lohengrini 2020. aastal Erfurti teatris. Millest alustad ja kuidas näeb välja rolli omandamise protsess? Erfurti ja Estonia

Lohengrinid on kindlasti väga erinevad … Enamasti alustan muusika omandamist kuus kuud enne prooviperioodi algust. Kui tegemist on kaasaegse muusikaga nagu Bergi „Lulu“, millega tegelesin vahetult enne Tallinnasse tulemist, siis isegi varem. Kõigepealt

teen iseseisvalt eeltööd, siis sukeldun sellesse koos pianistiga ja lõpuks õpin pähe. Üldiselt ma midagi erilist ei tee, mõnikord kuulan mõnd suurepärast lauljat minevikust, nagu näiteks Siegfried Jerusalemi Lohengrini tõlgendust.

Kui keeruline see roll sinu jaoks on? Lohengrin tuleb esimeses vaatuses lavale, seejärel on umbes 40-minutiline paus enne tema teist sisenemist ning seejärel on ta laval ooperi lõpuni. Kuidas hoida pinget ja häält?

Iga õhtu on erinev. Kõik Wagneri ooperite rollid nõuavad vastupidavust ja energiat. Sa ei saa esimeses vaatuses endast kõik anda, sest pead mõtlema ka eelseisvatele vaatustele. Energia jaotamine tuleb kogemusega, pealegi on Estonia versioonis üks vaheaeg vähem kui tavaliselt.

Lohengrin pole üksnes kangelane, vaid normaalsete tunnetega inimene.

Kuidas taastud pärast etendust? On sul mõni kindlaks kujunenud viis sellest välja tulla?

Päev pärast etendust ma ei laula ja ma ei tee kunagi kahte etendust järjest. Püüan kauem magada ja pikemalt mööda Tallinna mereäärt jalutada. Liigutamine on oluline, teatris on isegi jõusaal, mida kasutan.

Kuidas võitled rutiini vastu, kui pead ühte rolli uuesti ja uuesti tegema?

Seda ei juhtu, kui teed järjest vaid kaks või kolm etendust. Vahele tuleb teisi etendusi ja näiteks ka teine dirigent võib tuua etendusse uusi tuuli. Minu jaoks ei teki rutiini.

Kuidas sa iseloomustaksid Lohengrini tegelaskuju ja meie lavastust?

Lohengrin pole üksnes kangelane, vaid normaalsete tunnetega inimene. Ta armub Elsasse ja tahab inimesena tema kõrval elada – tal puudub kogemus naisega kooselust, seepärast on ta pulmaööl väga häbelik ja kohmakas. Minevikust võime mõelda kuninglike paaride peale, kes enne abiellumist üksteist vaevu tundsid, sama on ka „Lohengrinis“.

Kas Lohengrinil on kunagi võimalus saavutada seda, millest ta Elsa kõrval unistab – olla lihast ja luust inimene, armastatud sellisena nagu ta on, mitte selle pärast, kust ta tuleb või mida esindab?

On väga loomulik, et Elsa noore pruudina tahab oma abikaasast rohkem teada – mehest, kellega ta oma pulmaöö veedab. Mina ei usu nende puhul õnnelikku lõppu. Kuid nõnda on ka paljude muinasjuttudega –tundmatu prints kaotab oma võimu, kui räägib oma minevikust.

Mis kõnetab tänapäeva publikut „Lohengrinis“?

Muusika on väga teatraalne, nagu Hans Zimmeri muusika filmile „Gladiaator“, mille eest ta Oscarile nomineeriti. Wagnerita ei oleks see võimalik. Inimesed armastavad vaadata kangelasfilme nagu „Viikingid“ või ajaloolisi seriaale nagu „Bridgerton“, mis on fantastilised kostüümidraamad. Seega – miks mitte kogeda seda kõike „Lohengrinis“?

Mis on sinu jaoks kõige keerulisem Wagneri laulmisel ja Lohengrini rollis?

Kõige tähtsam on meeles pidada lõppu – siin ei ole Itaalia ooperitele, näiteks Puccini omadele sarnaseid kulminatsioone. Tuleb surfarile sarnaselt mõelda lainetele ja järgmist silmas pidada.

Meie kunstiline juht Arvo Volmer on öelnud, et iga ooperiteatri repertuaaris peaks olema mõni Wagneri ooper. Kuidas sulle tundub, kas Saksa teatrites on Wagneri ooperid pidevalt mängukavas ja populaarsed?

Jah, Saksamaal on Wagneri ooperid regulaarselt mängukavas, kuid nende esitamiseks peavad olema õiged lauljad. On keerulisem leida hea koosseis lauljaid „Lohengrini“ esituseks kui näiteks „La traviata“ jaoks.

Meie intervjuu tegemise ajal on hooaeg alles lõppemas ja suvi ees. Mida teed vabal ajal ja suvel?

Mulle meeldib olla kodus Weimaris ja koeraga matkamas käia, perega aega veeta ning aiatöid teha. Minu abikaasa on samuti ooperilaulja ja meil on kaks last – 12-aastane ja 15-aastane – seega on pidevalt tegemist, kui üks meist kusagil laulmas ära on. Sel suvel läheme esimest korda Šotimaale sõbrale külla ning tutvume selle maa imelise maastikuga. Oleme palju reisinud ka Rootsis ja armastame Skandinaaviat.

LOHENGRIN

Richard Wagneri romantiline ooper

Richard Wagneri libreto

Esietendus Rahvusooperis Estonia

25. mail 2023

Muusikajuht: Arvo Volmer

Dirigent: Kaspar Mänd

Lavastaja, dekoratsiooni- ja valguskunstnik: Michiel Dijkema (Holland)

Kostüümikunstnik: Jula Reindell (Saksamaa)

Etendused 7. ja 10. septembril, 22., 24. ja 30. mail

Lohengrin –Uwe Stickert, Elsa –Charlotte-Anne Shipley

suur jÕuD Estonia laval

Tekst: Maarja Pärn

Fotod: Siim Vahur, Tanel Meos, Veljo Poom, Wonderuum

rahvusooperi koor oma poolesaja andeka lauljaga täidab õhtust õhtusse teatrisaali võimsa energiaga. Estonia koor on professionaalne segakoor, mis on osalenud sadades muusikalavastustes ning pälvis 2023. aasta kevadel Harjumaa teatripreemia. Kooriartistide elu telgitaguseid avavad koori kauaaegsed lauljad Triin Ella ja Aare Kodasma ning värske sopran Carol Männamets

Kui kaua te olete rahvusooperi kooris töötanud?

Aare: Mina olen aastast 2004 ehk siis vist tuleb üheksateist aastat.

Triin: Ja mina aastast 2001.

Carol: Mul algab teine hooaeg Estonia kooriartistina.

Mis teid Estonias hoiab ja köidab?

Triin: Vaat seda küsimust peaks ise endalt küsima. Uudishimu. Uudishimu iga järgmise etenduse, järgmise muusika ja lavastuse vastu. Pidurit panna ei saa, sest kogu aeg on põnev.

Aare: Jah, sellega olen nõus, et kogu aeg on põnev. Midagi uut on alati tulemas ja kunagi ei tea ette, mis see täpselt on. See hoiab värskena.

Carol: Seda, et tahan lauljaks saada, olen ma teadnud ajast, mil olin kolmeaastane. Kui harrastuskooris laulmisega lõpparve tegin, ütlesin, et järgmine kord, kui ma üldse kusagil laulan, laulan ma rahvusooperi kooris.

Aega läks, aga siia ma jõudsin.

... et mis tööd ma päriselt teen?

Milline täpsemalt teie töö seisneb ja kuidas erineb ooperikoor teistest segakooridest?

Triin: Seda on ikka ette tulnud, et peame selgitama, mis tööd me teeme. Isegi mõnes maakohas on muusikaõpetaja minu käest küsinud, et mis tööd ma päriselt teen.

Aare: Jaa, minult on ka küsitud, korduvalt.

Carol: Ma ütleksin, et see ei ole lihtsalt kokku tulemine ja laulurõõmu eesmärgil laulmine. See on töö ning koorilauljal on väga suur ja oluline osa etenduse õnnestumises. See on professionaalne töö, kuhu jõudmiseks peab väga palju vaeva nägema.

Triin: Mina unistasin väga tööst Eesti Filharmoonia Kammerkooris, sest mind ahvatlesid reisid ja ka muusika, mida nad laulsid. Peagi aga tundsin, et väljenduslikkust jäi väheks. Ma olen eluaeg armastanud teatrit ja Estonias leidsin paljude võimalustega maailma. Siin saab end väljendada näitlemise ja vokaali abil ning kostüümide kaudu ka läbi visuaali. Ma ütleks, et siin võlub kogu Gesamtkunstwerk ehk täiuslik kõikide kunstide kogum. Just see hoiab meid siin.

ARGIPÄEV

Aare: Ma lihtsalt ei suuda seista, noot käes, ühe koha peal ja laulda tund või poolteist tundi. Ma pean ennast saama liigutada. Teater ja laulmine on minu elu loomulik osa olnud juba põhikoolist saadik. Rahvusooperi kooris said kokku mu kaks hobi ja ühtlasi sai neist hobidest mu töö.

Kui palju pööratakse tähelepanu kooriartisti näitlejatööle?

Triin: Kui satub mõni lavastaja, kes viitsib ja jõuab kooriga eraldi tegeleda, siis me oleme üliõnnelikud. See annab, ma arvan, kogu tulemusele väga palju juurde. Kui iga ooperikoori laulja teab oma ülesannet, on see meie meelest ideaalne lavastus. Eraldi näitlemis- ja liikumistunde meil kahjuks ei ole.

Aare: Kui on suured produktsioonid või lavastaja, kes töötab üksi ilma assistentideta, siis põhirõhk läheb ikka solistidele ja koori osa jääb arusaadavatel põhjustel tagaplaanile. Aga Estonias on ka lavastused, kus lavastajal on aega olnud kooriga tegeleda – minu arust on see koori kvaliteeti tublisti tõstnud. Meie töö artistidena on nagu tippsport, kus peab olema järjepidevalt vormis terve pika hooaja.

Mida tähendab lauljana kuus päeva nädalas terve hooaja laulda, teha proove, anda etendusi, õppida rolle?

Carol: See tähendab, et peab olema ise hästi tark ja arvestama, mis hetkel kui palju panustad. Etendusel anname endast ju igal õhtul parima, aga proovides saab vahel oma energiat jagada. Kui õhtul on etendus, siis päeval hoian end tagasi või siis just tahan proovida, kas mul tuleb see asi välja ja panen täiega. See tähendab head planeerimist oma peas ning kehas. See on pidev vormis olemine, et endale mitte liiga teha. Pühendumine, sest kui oled valinud laulja tee, siis annad ju tulemuse nimel sel hetkel maksimumi.

Kuidas te ennast lauljatena vormis hoiate?

Aare: Sedasama tööd tehes, ega väga palju aega üle ei jää. Triin: Mina olen ka fanaatiline ujumisspordi propageerija ja ise ka käin võimalust mööda. Neid auke on päris vähe ja ma kasutan need ära. Mul on lausa välja töötatud, et kui etendus lõpeb näiteks 21.45 ning kui ei ole väga suur parukas ja grimm, siis ma jõuan Inglise Kolledžisse ujuma kella kümneks.

Carol: Minu jaoks on väga tähtis, et ma oleksin enne laulma hakkamist valmis, mu keha oleks valmis. Seepärast olen ma käinud näiteks jalutamas või teinud trenni. Loomulikult on vaja ka hääl ära soojendada, et ta ei saaks ootamatut koormust, mis võiks ühel hetkel väga õnnetult lõppeda. Vaimu hoidmiseks tegelen erineva repertuaariga. Minul oli eelmine hooaeg esimene aasta ooperikooris ja praegu käib see kõik hästi kiiresti, sest väga palju materjali on vaja väga ruttu selgeks õppida. Iga kord lavale mineku eel on hea olla valmis ja see eeldab pidevat tööd.

Kuidas laulja oma tööst puhkab?

Aare: Mõnikord ongi niimoodi, et tahad lihtsalt rahu ja vaikust. Ma olen pärnakas, seega igal vabal hetkel sõidan Pärnusse ja käin seal üksinda mere ääres. See

annab kohe hoopis teise laengu, maandab ja aitab uut energiat leida. Muidugi ka seltskondlikud üritused.

Triin: Ma olen selles mõttes võib-olla erand, et mul on peale põhitöökoha Estonias veel mitu töökohta ja need täiendavad üksteist. See pakub vaheldust ja hoiab värskena. Mina olen saarlane ja kui tõesti on vaba päev, siis sõidan rahulikult üle mere. Carol: Mina olen vait. See on kõige primitiivsem viis, et sa lihtsalt ei kasuta oma häält. Sa ei räägi väga palju, ei kuula ka muusikat, sest sellel hetkel su hääl töötab ju samuti kaasa. Mina kasutan selleks sporti ja jalutamist. Mulle meeldib ka seriaale vaadata, et oma aju välja lülitada. Sel hetkel ei kuula ma ka mingeid harivad podcast’e, sest siis aju töötab liiga palju. Ja muidugi joon palju vett. Minu jaoks selline asi toimib, et kui hakkab mingisugune haigus tulema, võtan kohe abinõud kasutusele. Ma ei oota, et äkki läheb paremaks, tavaliselt ei lähe ja siis on tulemus veel hullem. Oluline on ka lihtsalt puhata.

Milline on koori lavastusprotsess?

Triin: See on niisugune selge rutiin, mis algab umbes pool aastat enne esietendust. Kõigepealt jagatakse meile noodid. Mina joonin markeriga oma kohad, et tekiks ülevaade, kui palju peab materjali omandama. Pean möönma, et eelnevalt ma iseseisvat tööd ei tee. Lähen kooriproovi ja hakkan otsast õppima. Näiteks „Lohengrini“ puhul oli õppimisprotsess umbes kaks kuud ja poolteist kuud oli lavastusprotsess sinna otsa, mis oli üsna kurnav.

Aare: Peamiselt on see tõepoolest nii, et kõigepealt õpime noodid selgeks ja katsume kõik kuidagi pähe saada enne lavastaja tulekut. Edasi on umbes poolteist kuni kaks kuud tööd ja siis peaks olema lavastus valmis.

Triin: Vahetult enne esietendust on üsna intensiivne aeg ja lavastajad on väga erinevad. Vahel tullakse majja ja alles proovis, artistide ees hakatakse asju välja mõtlema. See röövib aega ja tekib trots. Samas kui lavastajal on kodutöö tehtud ning ta teab täpselt, mida tahab ja töötab teadlikult selle nimel, siis võime kas või kümneid kordi asju muuta. Me usaldame lavastajat ja läheme sellega

Kui iga ooperikoori laulja teab oma ülesannet, on see meie meelest ideaalne lavastus.

ARGIPÄEV

kaasa. See võib olla üsna kurnav, aga kui kõik lõpuks õigesti välja tuleb, siis tekib hea energia, mis püsib lavastuses aastaid.

Carol: Sellise ideaalse lavastusprotsessi näitena tooksin välja Michiel Dijkema „Lohengrini“. Mulle meeldis lavastaja detailitäpsus ja orienteeritus. Mulle meeldis, kuidas lavastaja pani midagi lavale ja kui see kohe praktikas ei töötanud, siis oli tal oma visioon, kuidas muuta ja oma ideed ellu viia. Me muutsime palju ja see võib olla kohutavalt tüütu, kuid samas on see ka hea võimalus olla päriselt protsessi osa. Kõik oli paigas, töö ajal tegime väga intensiivselt tööd ja puhkeaeg oli puhkamiseks. Vahel on nii, et teeme lavastuse karkassi valmis, et siis hakata tööle detailidega, aga siis saab aeg otsa. „Lohengrinis“ tuli karkass koos detailidega ja sellisena ma kujutangi ideaalset lavastusperioodi ette.

Carol, sa oled esimest hooaega kooris. Kuidas sul rollidesse õppimine läheb?

Carol: See on väga raske tegelikult. Ma olen selle hooaja jooksul õppinud väga kiiresti õppima. Ma olen õppinud külma vett endale pähe kallama, et nüüd tuleb lihtsalt rahulikuks jääda ning minna ja ära teha. Seoste loomine ja sel viisil muusikalise materjali omandamine on kindlasti väga palju paremaks läinud, lihtsalt tempo on kogu aeg taga. Ma tean, et see on esimesel aastal kõigil nii. Nüüd, kui mul on peaaegu kõikide lavastustega ühe korra laval käidud, on ka tunne palju kindlam ja saan hakata tegelema detailidega, et kõik oleks puhtam nii liigutuste, lavastuse kui paratamatult kõikide sõnade osas. Ma ei saa öelda, et mul poleks kordagi juhe kokku jooksnud, aga ma olen seda kõike tegelikult väga palju ka nautinud. Päriselt tuletan igal hommikul endale meelde, et see on see, millest ma olen unistanud: saan minna tööle, saan laulda.

helgena. Praegustest „Romeo ja Julia“ ja „Lohengrin“, mis on üks väga hea lavastus.

Triin: „Lohengriniga“ on natuke imelik suhe, sest me oleme kooriga suurema osa ajast laval. Seega me ainult aimame, kuidas see saalist paista võib. Aga seda on hea teha, sest me teame oma ülesannet. Energia on hea ja tundub, et kõik lavastuses töötab.

Carol: Mulle meeldisid väga „Boheem“ ja „Tosca“. Viimast sain ma ka ise kaasa teha ja see oli eriline kogemus. „Lohengrin“ meeldib mulle samuti. See on hästi palju mind õpetanud ja seda on huvitav teha. Samuti meeldib mulle „Võluflööt“.

Kuidas teil on kooris rollid jagunenud?

Triin: Paika on pandud, kes on koordineerija ja tantsude meeldetuletaja, noodihoidja, lillerahakorjaja ja koorivanem. Mõni aitab häälerühmi vokaalselt. Meil on kooris atesteerimised ja kui minu kord tuli, siis palusin kolleegi mind üle kuulama. Mind aitas see väga. Vokaaliga tuleb pidevalt tegeleda ja hea, kui keegi oskab kõrvalt nõu anda.

Meil on praegu ühed paremad ajad üldse. Koor on ühtne ja me tahame teha kvaliteetset tööd.

Kui tihti teil atesteerimised toimuvad?

Aare: Mingit kindlat aega ei olegi. Peakoormeister Heli Jürgenson otsustab, millal on sinu kord. Päris hirmus on küll, sest seda ikka niisama sõrme nipsust ei tee.

Triin: See on meie eriala. Kui solistide jaoks on iga etendus justkui atesteerimine, siis koorina on teineteise kõrval lauldes kindlam tunne. Loomulikult peame me ka üksi hakkama saama ja ei saa mugavaks minna.

Hiljuti saite kooriga Harjumaa teatripreemia. Kuidas on see koori mõjutanud?

Kui palju on neid lavastusi, mida te kohe peast oskate?

Triin: Kõiki neid, mis meil mängukavas on, ja neid on suurusjärgus kümme lavastust. Kui on pikemad pausid jäänud, siis on natuke hõre tunne ja vahel tehakse ka taastusproove, aga kümme lavastust teeb küll sõrmenipsust ära. Sellega on nii, et kui prooviperiood on olnud intensiivne ja hea energiaga, siis tegelikult jääb see kuskile lihastesse ja ei vaja olulist kordamist. Aga kui prooviperiood on olnud ebamäärasem, siis on ka ebakindlus suurem.

Mis on teie lemmiklavastus Estonias?

Triin: Minu vaieldamatud lemmikud on Bertmani lavastatud „Faust“ ja „Wallenberg“, mis oli igiammu, aga minu jaoks väga puudutav. Praegu mängukavas olevatest on „Minu veetlev leedi“ nüansirikas ja viimistletud lavastus, „Romeo ja Julia“ kindlasti ning „Lohengrin“ on leidliku ideega lavastus.

Aare: Minevikust tooksin välja ka Arne Miku „Padaemanda“, mis on siiamaani meelde jäänud väga

Triin: See on meie selgroo ilusti sirgu ajanud küll. Mina võin tõesti öelda, et lõpuks märgati ja see on tore. Ma ütleks, et meil on praegu ühed paremad ajad üldse. Koor on ühtne ja me tahame teha kvaliteetset tööd. Meil on tõesti väga head koormeistrid, kes ühtlasi peavad meist lugu, aga samas nõuavad maksimaalset panustamist ilma järeleandmisi tegemata. See vastastikune lugupidamine, ma arvan, ongi meid praegu märgatavaks teinud. Ma mäletan, et kunagi Risto Joost ütles, et te peate ise enne selja sirgu ajama ja endast lugu pidama hakkama, siis hakkavad ka teised lugu pidama. Usun, et nüüd on see aeg tulnud ja ooperikooril on praegu tõesti ühed paremad ajad. Uhke on olla Rahvusooper Estonia koorilaulja.

Aare: Jah, meil on praegu väga head ajad. Tunnustatud saada on alati hea, see aitab ning innustab veel paremini tegema. Meil on praegu igas häälerühmas superlauljad ning kosseis. Me oleme enda üle uhked. E

vaata isEEnDassE ja sa lEiaD sEalt pEiDEtuD aarDE

septembril esietendub

Claude Debussy ooper „Pelléas ja Mélisande“, mille toob publiku ette prantsuse lavastaja

Albert-André Lheureux.

Milline lugu võiks peituda selle ooperi taga? Kas see on ajalugu või on siin peidetud sõnumeid?

„Pelléas ja Mélisande“ – erakordne initsiatsioonirituaal

– toob lavale salapärase maailma, mis asub meie sees ja näib eksisteerivat ka meie ümber. Kas ei ela me mitte maailmas, mis on täis märke ja vaimolendeid, kes meid

igal sammul saadavad (tihti on selline tunne)?

20. sajandi koidikul, sümbolismi ajajärgul, kui pilgud olid pööratud esoteerikasse ja tundmatutesse maailmadesse, kirjutab Maurice Maeterlinck – üks olulisimaid belgia kirjanikke, Nobeli kirjanduspreemia laureaat – lisaks oma šedöövrile „Sinilind“, mida mängiti juba kõikjal maailmas, müstilise draamateose „Pelléas ja Mélisande“. Printsi (Golaud) ja salapärase tundmatu kohtumise varjus võlumetsas kuulsa allika juures hakkab lahti rulluma draama, mida igaüks võib tõlgendada omamoodi, nimetagem seda siis saatuseks või mitte. Peategelased ei räägi, vaid võtavad vastu oma elu ja saatuse.

Kas ei ela me mitte maailmas, mis on täis märke ja vaimolendeid, kes meid igal sammul saadavad?

Tekst: Marion Leppik

Fotod: erakogu, Liina Keevalliku kavandid

FOOKUS

FOOKUS

Allemonde’i maad valitseb Arkel, keda peetakse tarkuse võrdkujuks. Tema tütar Geneviève, kahe poolvenna, Golaud’ ja Pelléasi ema, otsib vahendamise lepitust. Yniold, Golaud’ poeg esimesest abielust, sümboliseerib lapsepõlve süütust, mis vaatab nii nähtava kui ka nähtamatu poole. Pelléas, kelle hing on suunatud ideaali poole, vastandub seeläbi oma poolvennale Golaud’le, kes ei mõista ebaratsionaalset, juhindudes vaid käegakatsutavast, tihti brutaalsest maailmast. Mélisande on täielikult nähtamatute jõudude meelevallas, püüeldes oma eesmärkide, ideaali poole. Tema teod on intuitiivsete impulsside tagajärjed.

See on suurteos, mis tegi ooperi ajaloos revolutsiooni, sest nii selle muusika kui ka alltekst kannavad endaga kaasas varjatud maailma.

Sõnad ja olukorrad, kantuna prantsuse helilooja Debussy, Maeterlincki imetleja, muusikast, tulevad muljet avaldavalt esile. Kas tihti ei peeta mitte muusikat väljendamatu väljendamise suurepäraseks vahendiks?

Debussyl kulus kaksteist aastat, et muusika kirjaniku sõnadega ühte põimida, ning sündis suurteos, mis esitab saatuse enda draamat.

Üks esoteeriline õpetus ütleb: „Kui tahad kaevuda maailma sügavustesse, saad seda teha vaid iseendas. Selleks, et näha, peab muutuma pimedaks.“ „Pimedaks“ tähendab enda sulgemist nähtavale maailmale ning pilgu pööramist sissepoole. Ent sümbolism „Pimedates“ on mitmetähenduslik, sobides kirjeldama ka pimedust neis, kelle vaim näeb vaid nähtavat ning kes usuvad tihti näilikesse lambakarjustesse, nagu kuristiku poole aetav lambarahvas.

Teoses „Pelléas ja Mélisande“ on purskkaev, mis avab pimedate silmad. Just seal tõeline armastus end Pelléasile ja Mélisande’ile ilmutabki. Sümbolistliku suurteose arenedes on publik tasahaaval üha enam lummatud, sest laval räägitakse palju elust ja surmast, ängist silmale nähtamatu ees, ideaali ja tegelikkuse vastuseisust.

Hetkel, mil Mélisande märkab oma tõelist armastust Pelléasi vastu, lausub ta: „Ma näen pimeduses roosi!“ Roos, mis on taassünni sümbol ja osutus ilule, märgib lõpetatud täiuslikkust, mis viitab nii ülestõusmisele kui ka surematusele, olles müstilise taassünni tunnistaja, puhta armastuse sümbol. Roos on alkeemikute lemmiklill.

Mis on põhjus, miks just see Debussy ooper on kaasajal nii aktuaalne?

Selliseid oopereid, kus püütakse tabada sõnadega seletamatut, on palju. Ent see häiriv Allemonde’i kuningriik, kuhu Debussy meid viib, tõestab ühemõtteliselt ja lakkamatult oma eripära.

„Mulle tundub, et mu ümber ei aduta, kuidas ma ei saanud end eal tunda hästi inimeste ja asjade tegelikkuses, seda võitmatut kihku pageda enda hinge sügavusse, seiklustesse, mis näivad arusaamatutena, kuna näitan seal inimest, keda ei tunta, ent võibolla see ongi minu parim osa! Muideks, kunstnik ongi definitsiooni järgi keegi, kes on harjunud unistustega ning elab vaimolendite hulgas.“

„Muusika on müstilist laadi matemaatika, mille osad osalevad lõpmatuses.“

„Tuleb lasta end juhtida loovusel.“

Nõnda on helilooja Claude Debussy ja Maurice Maeterlinck lahutamatud, sündides mõlemad 1862. aasta augustis. Kahe looja püüdlused ja sügavad motiivid langevad täielikult kokku. Nende ühenduse, täiusliku kohtumise tagajärjel nägi ilmavalgust „Pelléas ja Mélisande“. See on suurteos, mis tegi ooperi ajaloos revolutsiooni, sest nii selle muusika kui ka alltekst kannavad endaga kaasas varjatud maailma.

Romantism jättis hääbudes enda järel pärani ukse, mille taga varjasid end materialism ja realism. Samal ajal nägi 19. sajandi lõpp täiustunud tööstustehnika ilmumist ning masinate õitsengut. 20. sajandi alguseks oli maailm juba müra ja saastet täis.

1902. aastal ooperi vormis loodud „Pelléas ja Mélisande“ heitis kõrvale vaimu väärastumise ning osutas vajadusele pöörduda tagasi inimeseks olemise lätete juurde. Ka praegusel muutuste ajal on meil inimestena ülioluline märgata ohte oma tegevustes, millel võivad olla etteaimamatud tagajärjed.

Huvist metafüüsika vastu otsisid sümbolistid võimalusi lõimida kunsti müstikaga. Neis otsinguis said kokku tõeliselt eripalgelised kirjanikud: Villiers de l’IsleAdam, Mallarmé, Nerval, Hugo, Michelet, Baudelaire, Wagner jne. Sâr Péladani ümber koondus kitsas ring roosiristlasi, nende seas Barrés, de Guaita, Huysmans, Manet, Wilde, Laforgue jt.

Kas surm viib meid teadmisele lähemale? Igavikulisuse teema on selles ooperis võimsalt esil ja see on miski, mis puudutab meid ka tänapäeval.

Kui keeruline on see lugu muusikalises mõttes lauljatele?

Lauljatele-näitlejatele tuleb sisendada, et selle suurteose mõjusaks esitamiseks on vaja kasutada lõputult nüansse. Selleks, et tekst sulanduks Debussy muusikaga, tuleb iga Maeterlincki kirja pandud sõna artikuleerida täiuseni, tekst peab olema suurepäraselt arusaadav. Siinkohal aitab õige tehnika, prantsuse keele tundmine, täpsus ning oskus kanda oma häält, mis on segatud emotsioonide väljendamise eksimatu peensuse ning vapustava näitemänguga.

Korraga on vaja mängida nii hääletoonide valgusega kui ka neis peituvate kummituslike ja viirastuslike varjudega. Tuleb minna otsima iga tegelaskuju hinge sügavust, muutes need samal ajal sümboliteks, panna need teatud mõttes sarnanema kõigi elavate tootemite kujutisega, igaühel oma eripärad. Tõepoolest, draamateos keerleb ümber surma ja elu, mis sellele eelneb. Iga tegelaskuju otsib oma tõde, elu mõtet, nagu me kõik.

Milline on selle lavastuse puhul teie isiklik sõnum publikule?

Maeterlinck ütles: „Vaid mõnd sõna, tegu või mõtet pinnapealselt riivates võib avastada mõistatuse.“

Ma tahaksin, et suudaksin tegelaskujude vahelistes suhetes luua püsiva saladuslikkuse mulje, mis avalduks maailmas, mis on võõras ja ebamaine. Minu mureks on see, kuidas jääda truuks raamatule ja selles aset leidvale vääramatule tegevusele, kaotamata sealjuures publiku tähelepanu, kui nad seda kummalist maailma ja lummavat lugu avastavad. Ooperisaali saabuv publik jätab oma maise elu riidehoidu ning siseneb muusika ja sõna templisse, et teha läbi initsiatsiooniriitus, püüdes tõeliselt mõista oma elu mõtet, sest tegu on niivõrd sügava teosega.

Mida rohkem mu elu edasi läheb ja mida lähemale lõpule jõuan, seda rohkem mulle tundub, et suudan näha asjade olemust, mitte nende välist külge. Paljud on öelnud, et olen justkui vahendaja. Ma armastan saladuste kuningriike, varjatud jõudusid, ning see ongi põhjus, miks mul on selle imetabase teose vastu nii tohutu huvi.

Ma tahan uskuda parema maailma lootusesse, mis on vähem materialistlik ja egoistlik. Ent oh häda, praegu on tagasi kurjakuulutav tegelikkus koos kolmanda maailmasõja hirmuga, Baltimaad eesliinil. Nüüd ja praegu, siin kurjakuulutavas maailmas, on hirm kolmanda maailmasõja ees võtnud maad ja Balti riigid seisavad selle hirmuga esimestena silmitsi.

Mulle meeldib väga lootus, mis on sisse kirjutatud teosesse „Laste öö“ („La nuit des enfants“), mis on Maeterlincki kirjutatud triloogia kolmas osa (esimesed osad on „Sinilind“ („L’Oiseau bleu“) ja „Kihluspidu“ („Les Fianςailles“)), mille kaotsi läinud käsikirja 75 aastat hiljem tema lapselaps leidis ja kirjastas. See on justkui tema vaimne testament. Ta räägib seal õnnest ja tuleviku paleest, kuhu kõik heatahtlikud inimesed kunagi pääsevad. (Maeterlinck elas üle mõlemad 20. sajandi verised maailmasõjad.)

Ma usun inimkonna tulevikku, kus inimesed, kes on haritud ja üksteise suhtes austavad, on nagu õed ja vennad, ülimalt leplikud. Tuleb osata märgata valgust ka kõige sügavamas pimeduses. Seda meile „Pelléas ja Mélisande“ meelde tuletabki.

Ma usun seda, isegi kui peate mind utopistiks. E

118.

hooajal toob Eesti

Rahvusballett lavale kaks väga eriilmelist lavastust. 1. detsembril jõuab publiku ette koreograaf-lavastaja Gyula Harangozó (Ungari) „Pähklipureja“ uusversioon, 5. aprillil aga esietendub kaasaegsemas võtmes „Giselle“, mille koreograaf-lavastajaks on Michael Pink (Inglismaa). Eesti Rahusballeti kunstiline juht Linnar Looris tutvustab veidi lähemalt oma kunstilisi valikuid.

Miks valisid uuel hooajal esietenduvateks balletilavastusteks just need kaks?

„Pähklipureja“ ja „Giselle“ on balletimaailmas tuntud lood. Nende lavastuste teised versioonid on meie repertuaaris olnud juba pikka aega ja leidsin, et on aeg neid lavalugusid värskendada ning tuua nad publiku ette uues efektses kuues.

Milles seisneb nende lugude fenomen, mis teeb nad täna kõnekaks?

„Pähklipureja“ on originaalis loodud olemasoleva ajastu peegeldusena – meie toome selle klassikalise loo koos klassikalise balletitantsuga ilusasse ja muinasjutulisse tänapäeva, see on midagi, mida pole meie teatris varem tehtud.

„Giselle“ on romantilise balleti üks kauneimaid teoseid, meie lavastuses pannakse see traditsiooniline ilu väga ekstreemsesse konteksti. Säilitatakse küll algupärane lugu, ent lavastuses põimitakse omavahel klassikalist ja kaasaegset tantsu. See kõik on midagi, mida meie „Giselle’i“ lavastustes pole varem nähtud.

Kui keerulised need lavastused trupi jaoks on ja mida neile pakuvad või teha võimaldavad?

Mõlema lavastuse puhul on vaja väga head klassikalise tantsu oskust ja „Pähklipureja“ hoiab meid kindlasti klassikaliselt vormis. „Giselle“ esitab intensiivselt emotsionaalse väljakutse kõikidele tantsijatele, kuna ajastu ja keskkond, kus see lugu aset leiab – 1940. aastate geto –, on väga intensiivne ja provokatiivne.

„Pähklipureja“ ja „Giselle“ on balletimaailmas tuntud lood.

PEALELEND / BALLETT

Tekst: Marion Leppik

Fotod: Kentauri ja Reili Evarti kavandid

Siin tuleb väga palju tooreid emotsioone tõeliselt välja mängida, kasutades nii klassikalist kui ka kaasaegset tantsukeelt.

Tutvusta mõne sõnaga ka loomingulisi meeskondi, kes need lavastused meie publikuni toovad. „Pähklipureja“ lavastuse toob välja suures plaanis sama Ungarist pärit meeskond, eesotsas lavastaja Gyula Harangozó ja kunstnik Kentauriga, kes tegid meile 15 aastat tagasi lavastuse „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“. Seega ootame visuaalselt huvitavat klassikalise balleti lavastust, kus kohtuvad äratuntav tänapäev ja ilus võlumaailm.

„Giselle’i“ toob meieni rahvusvaheliselt tuntud koreograaf Michael Pink, kes on pärit Inglismaalt ja on praegu Milwaukee balleti (USA) kunstiline juht ja koreograaf. Michael lõi selle lavastuse originaalis koostöös Northern Ballet’ (Inglismaa) balletitrupi ja oma kunstilise meeskonnaga – meie lavastus on aga visuaalselt täiesti uues kuues tänu meie kunstnikule Reili Evartile.

Sellist „Giselle’i“ meie publik varem näinud ei ole – see on publiku jaoks kindlasti midagi mõtlemapanevat. Turvalisuse huvides on sellel lavastusel vanusepiirang, lavastust ei soovitata alla 14-aastastele lastele. E

BALLETIUUDISED

Eesti Rahvusballeti trupiga liituvad uuest hooajast solistidena Erik Thordal-Christensen (USA/Taani) ja Andri Havrõljuk (Ukraina).

Rühmatantsijate ridasid täiendavad Benjamin Pierce (USA), Oscar Poucholin (Prantsusmaa), Dayne Collins (USA), Vitor Vaz (Brasiilia) ning värsked MUBA lõpetajad Ashley Chiu, Anete Obolenski, Kirara Ishikura, Polina Sosimova, Evelin Agu, Karite-Mirell Mander, Lisa Jamieson. Senine praktikant Nattalia Tieme liitub samuti rühmatantsijatega. Praktikandiks tuleb Karolina Bart (MUBA).

Alates uuest hooajast on Eesti Rahvusballeti kunstilise juhi assistendiks Daniel Kirspuu, kes lõpetas 1996. aastal Tallinna Balletikooli ja tantsis seejärel Eesti Rahvusballeti trupis ning on viimased aastad töötanud rahvusballeti repetiitorina.

OOPERIUUDISED

Rahvusooperi ooperitrupiga liitub uuest hooajast metsosopran Aule Urb.

Aule Urb alustas lauluõpnguid 2010. aastal Jaakko Ryhäneni lauluklassis ning lõpetas magistriõpingud Eva Wilson-Märtsoni juhendamisel 2017. aastal. PLMF Noorte Talentide programmi raames õppis Aule 2012. aastal Rodolfo Celletti nimelises Belcanto Akadeemias Itaalias (Accademia del Belcanto „Rodolfo Celletti“). Aastatel 2014–2015 täiendas Urb end vahetusprogrammi Erasmus raames Sibeliuse Akadeemias. Ta on osalenud Klaudia Taevi nimelisel ooperilauljate konkursil (poolfinalist), Vello Jürnale pühendatud vabariiklikul vokalistide konkursil (III koht) ning Mart Saare nimelisel laulukonkursil (II koht). Aastatel 2015–2023 oli Aule Urb Rahvusooper Estonia koorilaulja.

OOPERI KÜLALISSOLISTID

118. hooajal on publikul võimalus nautida mitmete külalissolistide esinemisi. Olgu siinkohal ära toodud esimese poolaasta külalised.

• Hooaja avame Mozarti ooperiga „Võluflööt“, kus 25. augustil ja 2. septembril astub Sarastro rollis üles Ain Anger

• 26. augustil toimuval XI Vana Tallinn Galal astuvad üles Ani Yorentz, Samy Camps, Tuuri Dede, Annabel Soode, Kadri Kõrvek ning Yixuan Wang

• 7. ja 10. septembri „Lohengrinis“ saab nautida Uwe Stickerti (Lohengrin), Maria Berezovska (Ortrud), Silja Aalto (Elsa) ning Pavlo Balakini (Kuningas) osatäitmisi.

• Septembris esietenduvas ooperis „Pelléas ja Mélisande“ laulavad külalised Samy Camps (Pelléas), Julien Veronese (Arkel) ja Stephan Loges (Golaud).

• 26. ja 29. oktoobri „Võluflöödis“ on publiku ees Suvi Väyrynen (Öökuninganna).

• 3., 9., ja 12. novembri „Don Pasquale“ etendustes on Ernesto rollis Brayan Avila Martinez

• 9. detsembri „Trubaduuris“ astuvad üles Maria Berezovska (Azucena), Iwona Sobotka (Leonora) ja Timothy Richards (Manrico). 13. detsembri „Trubaduuris“ on Azucena ja Leonora osatäitjad samad, ent Manrico rollis on Dimitris Paksoglou

• 21. detsembril on lavastuses „La traviata“ Alfredo rollis Nico Darmanin

luiK sai suurEpärasE rolli „lohEnGrinis“

soome Richard Wagneri seltsi 42 liiget külastas Tallinna, kus esietendus Richard Wagneri ooper „Lohengrin“ . Lisaks laulab seltsi oma stipendiaat Silja Aalto naispeaosa – nii ei saanud juhust kasutamata jätta.

Helsingi Länsisatama uus terminal on elevil suminast tulvil, sest Eesti meelitab soomlasi ikka ja jälle, kuigi miski pole enam oluliselt odavam kui Soomes. Minekuvabadus tundub seda magusam, et meeles on veel koroonakarantiini ahistav aeg.

Tallinna vanalinn oma leidlike restoranide ja väikeste poodidega on soomlasele nagu seikluspark, mida kodus võtta pole. Sealne sära pole tuhmunud, kuigi alkohol on kallim ning suitsujuustu müüakse ka Soomes.

Laevaretk Wagneri seltsiga oli omaette seiklus, sest selts on siiani oma 800 liikmega üks maailma suurimaid. Nii ei kohtu selles seltskonnas mitte ainult vanade tuttavatega, vaid õnnestub sõlmida ka uusi huvitavaid kontakte. Varasematel aastakümnetel meelitas Estonia teater Tallinnasse ligikaudu sada wagneriaani korraga, kuid nüüd liiguvad ooperisõbrad ringi rohkem omal käel,

et otsida vaheldust Soome Rahvusooperi mängukavale.

Rahvusooper Estonia jaoks oli see kui soomlaste invasioon, sest samal ajal esines Estonia kontserdisaalis Soome Raadio sümfooniaorkester (Radion sinfoniaorkesteri, RSO), mis meelitas siia Wagneri seltsi reisiseltskonna jagu RSO sõpru, kes tulid oma orkestrile kaasa elama. Osa Wagneri seltsi liikmetest kuulub sinnagi.

Teater organiseeris Estonia restoranis ooperit tutvustava infotunni, kus kohtusime Hollandist pärit lavastaja Michiel Dijkemaga. Viimane on Estoniaga juba varasemast tuttav. See oli küll tema esimene „Lohengrin“, kuid tal oli n-ö koduväljaku eelis – on ta ju ise praktiliselt Brabandist pärit! Oma lavastuses ei ole ta soovinud muuta „Lohengrini“ müstilisust argipäevasemaks, vaid just rõhutada paganlikkuse maagiat ja ristiusu imesid korda saatvat jõudu. Mõistuspäraste selgitustega harjunud tänapäevainimene peab seekord laskma end kaasa viia müstikal ja luigel.

Eesriie kerkib ning me näeme endi ees sünget lava, kus tuhka sajab alla juba eelnevalt tuhaga kaetud maapinnale. Võib-olla lavastus ei viitagi vaid Heinrich I Linnupüüdja aegadesse kusagil ajaloo hämaruses. Võib-olla pole tegu vaid keskaja hellebardide ja mõõkadega võitlevate

ESTOONLANE #19

Friedrich von Telramund – Leonardo Neiva, Lohengrin – Cosmin Ifrim

Tekst: Paula Nurmentaus

Fotod: Siim Vahur

rüütlitega, vaid tulevikus toimuva arvutimänguga, kus võlujõudu omavad sõdurid on riietatud kosmoseajastu raudrüüdesse ja kiivritesse. Võib-olla on inimkond pärast tuhavihma sattunud tagasi muinasaega?

Dijkema lavastus jätab võimaluse erinevateks tõlgendusteks. Rüütliromantika ihalejad leidsid siit oma ja sünge utoopia ennustajad samuti. Kuna olime Heinrich I Linnupüüdja maal, said ka linnud omale rolli, mis siis, et looduskatastroofi ennustavate pealuudena. On ausalt öeldes haruldane, et lavastaja leiab Lohengrini luigele loomuliku kasutusviisi. Seekord oli luigel oluline osa loo tõlgendamisel, kui halba paganlikkust esindanud Ortrud oli Elsa venna Gottfriedi luigeks nõidunud. Selline luigeks moondamine on levinud võte muinasjuttudes, milledesse Wagnergi tõenäoliselt süüvis.

Mõistuspäraste selgitustega harjunud tänapäevainimene peab seekord laskma end kaasa viia müstikal ja luigel.

Silja Aaltole oli see esimene Wagneriroll ning ta sai sellega imeliselt hakkama. Ukrainlane Maria Berezovska oli julmust kiirgav ja häälelt tugev Ortrud. Telramundi nõudlikku rolli laulis suurepäraselt brasiillane Leonardo Neiva. Lohengrini osa etendanud rumeenlase Cosmin Ifrimi sooritus polnud sel korral kõige parem. Lavastaja

oli lavale toonud rea huvitavaid tummrolle, nagu näiteks katoliku preester, kes tegi selgemaks paganluse ja ristiusu vastuolu. Koosseise on kaks, nii et „Lohengrini“ võiks nii sel kui mitmel muulgi põhjusel uuesti vaadata. Rahvusooper Estonia oli Wagneri seltsi kutsunud etendusejärgsele õhtusöögile. Hõrgutavaid suupisteid maitstes kuulasime Silja Aalto tervitussõnu tema esimese Elsa rollisoorituse järel. Ta tänas rahvusooperit, et on nende juures saanud teha mitmeid tähendusrikkaid rolle. Soomlastele juba varasemast tuttav rahvusooperi loominguline juht ja peadirigent Arvo Volmer koos turundusjuht Rein Mikuga tervitasid seltsi liikmeid soome keeles. Nad rääkisid uue teatrisaali plaanidest, nende üle peetakse loomulikult tuliseid vaidlusi nagu uute kultuuriehitiste puhul ikka. E

Elsa – Charlotte-Anne Shipley, Ortrud – Helen Lokuta

Must ja valGE –topEltarvE

ukrainlane Serge Lifar, kes on tuntud kui üks 20. sajandi parimaid meestantsijaid, oli Pariisi Rahvusooperi Balleti direktor üle kolmekümne aasta. Inglismaal näeme tema koreograafiat harva, mistõttu oli mul selle võimaluse üle Eestis ainult hea meel. Tema 1943. aasta „Suite en blanc“ on seitsmest stseenist koosnev süžeeta neoklassikaline ood balletile. Kui rääkisin eelseisvast Eesti Rahvusballeti esietendusest oma sõbrannale, vastas ta mulle: „Sellest saab nende tuleproov.“ Ja tal oli õigus – see teos nõuab kõrgeimat tehnilist võimekust, mistõttu Charles Jude käis enne lavastusega nõustumist trupiga tutvumas ja vaatamas, kas nad vastavad nõutud standarditele. Lavastus on mõnes mõttes auhind Linnar Loorisele, tema meeskonnale ja tantsijatele nende saavutuste eest.

Avamängu lõppedes ja eesriide avanedes näeme enam kui kolmekümnest tantsijast koosnevat täiskoosseisu tõeliselt vapustavas kolmetasandilises sümmeetrilises stseenis. See suurepärane kujundus pälvis koheselt publiku aplausi ning kaldun arvama, et nii läheb igal etendusel. Tantsijad eemalduvad Lalo õrna muusika saatel väikeste rühmadena, jättes lavale kolm baleriini. Kolmik tantsib elegantsete ports de bras’dega – teose läbiv joon – unisoonis ja seejärel peegelsümmeetrias, kaks lohutamas kolmandat, viidates melanhoolse muusika saatel pisaratele.

Beatriz Domingues kordeballetist oli pas de cinq’is oma fouetté’de ning Lifari teiste keeruliste sammude sooritamisega muljetavaldav. Ka tema neli meessoost saatjat ei pääse kergelt. On ime, et pärast kolme minuti jooksul ilmselt rekordarvu käärhüpete sooritamist, väsimatut jalgade ristamist ja mitmeid hüppeid, suudavad nad lõpus üldse püsti seista.

Anna Roberta, Jevgeni Grib

Tekst: Stuart Sweeney

Fotod: Veljo Poom

„Open Door” on omapärane ja uuenduslik ballett.

Teose ainus pikem meestantsija soolo leiab aset masurkas. Cristiano Principato pöörded ja grand jeté’ on jõulised ja enesekindlad, saatjateks lava tagumisel platvormil kuue mehe sümmeetrilised taustastseenid. Adagio’ga muudab Lifar taas suunda – on aeglane duett, kus puuduvad kaastantsijad. Anna Roberta demonstreerib veetleva elegantsusega oma head tehnikat ning Jevgeni Grib näitab suurepäraseid partnerlusoskusi – kahe artisti vahel on peenetundeline keemia. „Flöödis“ sisenevad tantsijad järjestikku nelja rühmana ning neile järgneb Nanae Maruyama. Lavalt õhkub tema musikaalsust ja tantsurõõmu ning tema hilisema kiirema osa piquet-pöörded üle kogu lava on meeliülendavad. Lõpuks naasevad kõik tantsijad rühmades või soolodega ning lõpetavad järjekordse kauni stseeniga. Publikust kostusid selle inspireeriva balleti kiituseks vaid rõõmuhõisked. Mainisin varem tuleproovi: kõik tantsijad läbisid selle edukalt.

Esimeses pooles nägime Katarzyna Kozielska balletti „Open Door“, mis on valminud tänu Balanchine’ile kuulsaks saanud Bizet’ C-duur sümfoonia muusikale. Kontrast „Suite en blanciga“ on määratu, kuna Kozielska ühildab kaasaegse ja sageli kohmaka liikumise traditsiooniliste balletisammudega. Koreograafi sõnul sai ta inspiratsiooni Freudi psühhoanalüütiliste teooriate identiteedi, ego ja superego kontseptsioonist.

Pärast esimest etendust pidin endale need mõisted meelde tuletama: identiteet tähistab instinktiivseid kirgi, superego täidab kriitilist ja manitsevat rolli ning ego laveerib identiteedi instinktiivsete kirgede ja superego kriitilisuse vahel. Veidi põhjalikum selgitus kavalehes oleks kahtlemata abiks olnud.

Eesriide avanedes saame tuttavaks Anna Roberta kehastatud keskse tegelasega – dünaamilise naisega, kes väljendab end kohmakate sammude ja ülestõugetega segatud pointe-tehnikaga. Tema tähelepanu köidab lava tagaosas asetsev uks, mis tema meelehärmiks keeldub liikumast. Ent järsku uks avaneb ja sellest siseneb hulk valgeid figuure, kes minu nägemuse kohaselt esindavad ego. Nad haaravad Roberta üle kontrolli ning tantsivad peamiselt unisoonis sarnast segu kaasaegsetest tantsusammudest ja balletisammudest.

Roberta pannakse magama. Siseneb teine rühm karmi välimusega musti figuure, kes minu nägemuse kohaselt esindavad superego – andke mulle andeks, kui panen oma tõlgendusega puusse. Kaks leeri seisavad vastakuti ning Roberta suunab mõlemast kaks liiget omavahel justkui väitlema, mis laieneb seejärel kõigile tantsijatele. Lõpuks on Robertal nende käratsemisest kõrini ning ta juhatab nad uksest välja.

Pärast järjekordset soolot katab Roberta end tekiga ning uksest siseneb üksik figuur, sulgedes ukse puusanõksuga. Võrgutavalt ruumis ringi liikudes, pööreldes ja seejärel põrandal keereldes mängib Jegveni Grib minu nägemuse kohaselt identiteeti. Ta tõmbab Robertalt teki pealt ning nõuab, et naine püsti tõuseks. Nende silmatorkav liikumine voodi ümber ja voodis pani mind muigama. Tantsijad võtavad sensuaalsetest sammudest viimast ning lõpetavad voodis kaisutades.

Järgneb veel egode ja superegode tulekuid-minekuid ning ühes stseenis naasevad valged egod kujuteldava animeeritud koreograafiaga: kobardunud ja laialipillutud rühmades, lehvitades kõrgele sirutatud kätega. Lavale tulevad tagasi ka superegod ning need kaks vastandlikku rühma justkui ühinevad oma põlguses Roberta ja Gribi käitumise vastu.

Lõpustseenis lahkuvad mõlemad rühmad ja Roberta tüdineb identiteedist, kelle ego ja superego üheskoos eemale juhivad. Pärast lühikest soolot viskub Roberta voodile, justkui öeldes „Käigu nad kõik kuradile“, ent uks jääb võimalikele tulevikusündmustele siiski avatuks.

On ime, et pärast kolme minuti jooksul ilmselt rekordarvu käärhüpete sooritamist, väsimatut jalgade ristamist ja mitmeid hüppeid, suudavad nad lõpus üldse püsti seista.

„Open Door“ on omapärane ja uuenduslik ballett ning Anna Roberta sai oma harjumuspärasest repertuaarist kõvasti erineva rolliga suurepäraselt hakkama, lisades oma tavapärasele elegantsusele veidike huumorit. Kokkuvõttes jääb „Must/ Valge“ meelde mitmekesise ja võluva tantsuga täidetud õhtuna.

tiMbu-liMbu Kutsub sEiKlEMa!

Tekst: Marion Leppik

Fotod: Reili Evarti kavandid

algaval hooajal tahame teid kutsuda põnevale seiklusele, mis täidab laste südamed rõõmu, imede ja talvise elevusega. Rahvusooper Estonia kammersaalis ootab teid „TimbuLimbu õukond ja lumemöldrid“ – uus ja kaasahaarav tantsulavastus lastele. See on ideaalne võimalus veeta ühist kvaliteetaega ning luua unustamatuid mälestusi.

Kalju Kanguri samanimelisel lasteraamatul põhinev Linnar Loorise tantsulavastus „Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid“ on loodud just teie väikestele seiklejatele ning viib teid koos nukk Timbu-Limbu, koer Muki ja jonnipunn Toru-Loruga talvisele seiklusele, kus lumi on

peategelane ja sõprus ületab kõik takistused.

Kas teie lapsed armastavad talve ja lund? Sel talvel juhtub midagi erilist – lund pole mitte kusagil! Nüüd saavad lapsed koos Timbu-Limbu, Muki ja Toru-Loruga uurida, mis on lumemöldritega juhtunud, miks lumi ei saja ja mida peab ette võtma selleks, et ebatavaline olukord lõppeks. Seikluslik teekond julgustab lapsi olema leidlikud, tegema koostööd ning näitab, kuidas sõprus suudab ületada kõik raskused.

Rahvusooper Estonia ootab teid koos teie väikeste ja suurte muinasjutu-, tantsu- ja talvesõpradega kammersaali, et nautida vahvat meelelahutust, kaasahaaravat muusikat ja tantsu. See on suurepärane võimalus tutvustada oma lastele muusika- ja tantsuteatrimaailma ning pakkuda neile elamusi, mis jäävad südamesse pikaks ajaks.

„Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid“

Tantsulavastus ühes vaatuses Kalju Kanguri lasteraamatu „Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid“ ainetel Maailmaesietendus Rahvusooper Estonia kammersaalis 7. novembril 2023

Koreograaf ja lavastaja: Linnar Looris

Kunstnik: Reili Evart

Valgus: Rasmus Rembel

Jutustaja: Linnar Looris või Priit Aimla

Kestus: 45 min

Muusika kõlab salvestiselt.

Soovituslik vanus 3+

Estonia hariDustEGEvus ÕpEtab MÕistMa MuusiKatEatri

olEMust ja sEllE ilu

Tekst: Tuuli Potik

Fotod: Ekaterina Soorsk

juba aastakümneid on Rahvusooper Estonia olnud järjepidev nii etendustegevuses kui ka oma publiku harimises ja oma järelkasvu eest hoolitsemisel. Meil on erinevas vanuses lastele mõeldud haridusprojektid, mis loovad silla teatri ja lapse vahele, suurendavad loovust ja kujutlusvõimet, arendavad lapsi nii sotsiaalselt kui emotsionaalselt ning suurendavad hariduslikke ja kultuurilisi teadmisi.

Meie kõige noorem publik on oodatud emade ja isadega koos nn beebikontserdile ehk sündmusele, mis kannab nime „Kontsert kõige pisematele“, mis toimub Estonia restoranis. Sügisel ja kevadel saab kuulda erinevaid kontserdikavu; detsembris kõlab jõulumuusika ning kontserdi lõpus tuleb jõuluvana, kellega koos saab kuuse all pilti teha.

Lasteaialastele ja esimesele õppeastmele on sobilikud haridusprojektid „Balletilugu“, „Loomade karneval“, „Orkestrimäng“ ning „Punamütsike ja 7 pöialpoissi“, mis avavad muusikateatri erinevaid tahke: orkestrit, balleti- ja ooperižanre.

Ooperimajaga tutvumiseks ning muusikateatri köögipoole nägemiseks soovitame tulla klassiga ekskursioonile. Ekskursioone saab tellida teile sobival ajal nii hommikul kui pärastlõunal.

Kooligruppidele mõeldud päevased etendused

Et kooligrupid saaksid külastada Estoniat koolitundide ajal ja siduda teatris nähtu õppekavaga, oleme planeerinud valiku parimatest lastele ja noortele sobivatest lavastustest tööpäevadele.

Selleks, et noored saaksid paremini laval toimuvast aru ning mõistaksid ooperi- ja balletižanri ilu ning võlu, oleme välja töötanud haridusprojektid

„Kuidas mõista ooperit“ ja „Kuidas mõista balletti“. Mõlemad haridusprojektid on interaktiivsed loengud koos rohkete näidetega ning neid viivad läbi rahvusooperi ooperi- ja balletiartistid.

SÜGIS 2023

N 5.10 kell 12.00 NAKSITRALLID

N 19.10 kell 12.00 ALICE IMEDEMAAL

K 8.11 kell 12.00 PIPI PIKKSUKK

K 15.11 kell 12.00 ALICE IMEDEMAAL

N 16.11 kell 12.00 NAKSITRALLID

K 6.12 kell 12.00 PÄHKLIPUREJA

N 14.12 kell 12.00 NAKSITRALLID

K 20.12 kell 12.00 PÄHKLIPUREJA

KEVAD 2024

K 10.01 kell 12.00 PIPI PIKKSUKK

K 17.01 kell 12.00 PÄHKLIPUREJA

K 24.01 kell 12.00 PÄHKLIPUREJA

N 25.01 kell 12.00 BURATINO

K 21.02 kell 12.00 BURATINO

N 22.02 kell 12.00 LOUIS XIV –KUNINGAS PÄIKE

K 13.03 kell 12.00 RAVEL:RAVEL

N 14.03 kell 12.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

K 20.03 kell 12.00 BURATINO

Haridusasutuste grupid saavad teatrisse tulekuks küsida toetust programmidest „Teater maale“ ja „Aitan lapsi“ (viimane on mõeldud eelkõige vähekindlustatud perede lastele).

Kultuuriranitsa toetusmeetme abil on võimalik lisaks etendustele soetada pileteid ka haridusprojektidele. Meetme abil saab haridusprojekte endale külla kutsuda.

N 21.03 kell 12.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

N 4.04 kell 12.00 PIPI PIKKSUKK

K 8.05 kell 12.00 NAKSITRALLID

N 23.05 kell 12.00 UINUV KAUNITAR

KoDuMainE EnErGiaEttEvÕtE alExEla ja rahvusoopEr

Estonia ühEnDasiD oMa EnErGiaD

Kultuuri EDEnDaMisEKs

aAlexela on tuntud kui energiafirma, mis annab jõudu, energiat ja väge eelkõige inimestele eluks vajaliku tööshoidmiseks. Mis saab aga siis, kui inimese hing vajab lisaenergiat? Teame, et hingetäitva kultuurikogemusega on jõud eranditult alati garanteeritud, sest teatavasti on eestlane kultuurirahvas. Nii saigi 2023. aasta juulis alguse Alexela ja Rahvusooper Estonia energiapartnerlus.

Mis mõte oleks elul planeedil Maa, kui siinne temperatuur inimestel elada ei võimaldaks? Mis mõte on rahvusel ilma kultuurita? Neid kaht küsimust ühendab üks tegur –jätkusuutlikkus – ning selle eest Alexela ja Rahvusooper Estonia ühiselt seisavad. Teeme üheskoos kõik selleks, et inimkonnal säiliks elamiskõlblik kodu nimega Maa ja eestlastel oma kultuur.

Rohenovaatorina oleme tõstnud jätkusuutlikkuse oma strateegia keskmesse ja selline lähenemine on viinud meid oma tegevusvaldkondades Eesti parimate hulka. Alexela muutub hiljemalt 2030. aastaks süsinikuneutraalseks, arendades ringmajandust, rajades keskkonda säästvaid tankimislahendusi, panustades energiajulgeolekusse ja algatades päriselt süsinikujälge vähendavaid projekte.

Eesti kultuuri jätkusuutlikkus on samuti Alexela jaoks olulisel kohal ja koostöös Rahvusooperiga Estonia õnnestub sellesse oluline panus anda. Oleme pärjatud ka Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Kultuurisõbra tiitliga.

Alexela kontsernis töötab rohkem kui 1000 inimest kümnest erinevast rahvusest. Tegutseme lisaks Eestile veel teisteski riikides, näiteks Lätis ja Soomes. 2018. aastal alanud väärtusloome perioodil sai meile selgeks, et iga meie töötaja on jõud, kelles on väge muuta maailma. Meie ühised väärtused iseloomustavad, mis meile üle Alexela on ühised ja omased, ühtlasi ka seda, mille poole püüdleme. Meie ühtsed väärtused ei ole maha viksitud õpikutest, ega ole saadud konsultantidelt. Alexela soovib enda jõu ja väega maailma muuta, kuid sinna teel olles ei maksa ära unustada, et nalja peab ka saama ja väikseid võite tuleb tähistada.

Teeme üheskoos kõik selleks, et inimkonnal säiliks elamiskõlblik kodu nimega Maa ja eestlastel oma kultuur.

Nii Rahvusooper Estonia kui ka Alexela on oma valdkonnas unikaalsed tegijad. Rahvusooper Estonia on ainus oma seaduse alusel tegutsev teater Eestis. Samal ajal on Alexelal Eesti turul unikaalne tooteportfelli kombinatsioon, kuhu kuuluvad elekter, maagaas, biogaas, päike, balloonigaas, mahutigaas ning konventsionaalsed ja jätkusuutlikud autokütused rohkem kui 100 tanklas üle Eesti. Mullu suutsime kasvatada kliendibaasi 150 000 inimeseni.

Rõõmusõnumeid on ka Alexela klientidele, sest tehinguga õnnestub klientidel osa saada teatripiletite sooduskampaaniatest ja piletimängudest. Lisaks oleme kohal populaarsel Rahvusooper Estonia teatrilaadal.

Kui Rahvusooper Estonia professionaalsusest ja usaldusväärsusest sõltub täna paljuski Eesti teatri maine, siis Alexela tunneb enda õlul vastutust seista energeetika käekäigu ja selle maine eest Eestis. Kui kaks jätkusuutlikkuse eest seisvat unikaalset oma ala tippu tulevad kokku, et üksteisele jõudu andes veel tugevamaks saada, siis saab selles koostöös sündida vaid väga ilusaid asju. Eesmärk on selge ja kindel: anda üheskoos jõudu Eesti elu arenguks!

Tekst: Alexela

Foto: Tanel Meos

Fotol: Aivo Adamson, energiaettevõtte Alexela juhatuse liige ja Ott Maaten, Rahvusooper Estonia peadirektor

118. HOOAJA MÄNGUKAVA**

AUGUST 2023

R 25 kell 19.00 VÕLUFLÖÖT W. A. Mozarti ooper

L 26 kell 19.00 VANA TALLINN GALA

N 31 kell 19.00 ALICE IMEDEMAAL G. Schiavoni ballett Estonia ballett 105! Rahel Olbrei 125!

SEPTEMBER 2023

R 1 kell 19.00* LÕBUS LESK F. Lehári operett

a

L 2 kell 19.00 VÕLUFLÖÖT W. A. Mozarti ooper Leili Tammel 80!

P 3 kell 17.00 ALICE IMEDEMAAL G. Schiavoni ballett

N 7 kell 19.00 LOHENGRIN R. Wagneri ooper

R 8 kell 19.00 KORSAAR A. Adami ballett

L 9 kell 19.00 NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper

P 10 kell 17.00 LOHENGRIN R. Wagneri ooper

R 15 kell 19.00 ALICE IMEDEMAAL G. Schiavoni ballett

L 16 kell 19.00 LÕBUS LESK F. Lehári operett

P 17 kell 17.00 KORSAAR A. Adami ballett

N 21 kell 19.00 KORSAAR A. Adami ballett

R 22 kell 19.00 PELLÉAS JA MÉLISANDE C. Debussy ooper

Esietendus!

L 23 kell 19.00 ÕHTUSED MAJAD T. Härmi ballett G. Mahleri muusikale

P 24 kell 17.00 PELLÉAS JA MÉLISANDE C. Debussy ooper

K 27 kell 19.00 ORPHEUS PÕRGUS J. Offenbachi operett

N 28 kell 19.00 PELLÉAS JA MÉLISANDE C. Debussy ooper

R 29 kell 19.00* ÕHTUSED MAJAD

T. Härmi ballett G. Mahleri muusikale

L 30 kell 19.00 PELLÉAS JA MÉLISANDE C. Debussy ooper

OKTOOBER 2023

P 1 kell 12.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal

K 4 kell 19.00 ALICE IMEDEMAAL G. Schiavoni ballett

N 5 kell 12.00 NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper

N 5 kell 19.00 NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper

R 6 kell 19.00 PELLÉAS JA MÉLISANDE C. Debussy ooper

L 7 kell 19.00 KORSAAR A. Adami ballett

P 8 kell 17.00* ORPHEUS PÕRGUS J. Offenbachi operett

K 11 kell 19.00 PELLÉAS JA MÉLISANDE C. Debussy ooper

N 12 kell 19.00 MUST / VALGE: lühiballetid „Open Door“. „Suite en blanc“

R 13 kell 19.00 ORPHEUS PÕRGUS J. Offenbachi operett

L 14 kell 19.00 ALICE IMEDEMAAL G. Schiavoni ballett

P 15 kell 17.00 NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper

N 19 kell 12.00 ALICE IMEDEMAAL G. Schiavoni ballett

R 20 kell 19.00 VÕLUFLÖÖT W. A. Mozarti ooper

Koostöös EMTA ooperistuudioga

L 21 kell 19.00 LÕBUS LESK F. Lehári operett

P 22 kell 17.00* VÕLUFLÖÖT W. A. Mozarti ooper

Koostöös EMTA ooperistuudioga

K 25 kell 18.00 ÕHTUSED MAJAD T. Härmi ballett

G. Mahleri muusikale Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses

N 26 kell 19.00 VÕLUFLÖÖT W. A. Mozarti ooper

R 27 kell 19.00 NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper

L 28 kell 19.00 KORSAAR A. Adami ballett

P 29 kell 17.00 VÕLUFLÖÖT W. A. Mozarti ooper

NOVEMBER 2023

N 2 kell 19.00* MUST / VALGE: lühiballetid „Open Door“. „Suite en blanc“

K 15 kell 12.00 ALICE IMEDEMAAL G. Schiavoni ballett

N 16 kell 12.00 NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper

R 17 kell 19.00 MUST / VALGE: lühiballetid „Open Door“. „Suite en blanc“

L 18 kell 19.00 LA TRAVIATA G. Verdi ooper Tarmo Sild 70!

P 19 kell 17.00 MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal

R 24 kell 19.00 LA TRAVIATA G. Verdi ooper

L 25 kell 19.00 MUST / VALGE: lühiballetid „Open Door“. „Suite en blanc“

P 26 kell 17.00 LÕBUS LESK F. Lehári operett

N 30 kell 19.00 LA TRAVIATA G. Verdi ooper

DETSEMBER 2023

R 1 kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett Esietendus!

L 2 kell 19.00 KRAHV LUXEMBURG F. Lehári operett

P 3 kell 17.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

K 6 kell 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

K 6 kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

R 8 kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

L 9 kell 12.00 NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper

L 9 kell 19.00 TRUBADUUR G. Verdi ooper

P 10 kell 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

K 13 kell 19.00* TRUBADUUR G. Verdi ooper

N 14 kell 12.00 NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper

N 14 kell 19.00 KAMMERMUUSIKA RAHVUSOOPERIS:

„Vaskne muusika“ Rahvusooper Estonia kammersaalis

R 15 kell 18.00 RAHVUSOOPERI JÕULUKONTSERT

Tallinna Jaani kirikus

L 16 kell 19.00 MUST / VALGE: lühiballetid „Open Door“.

„Suite en blanc“

P 17 kell 17.00 MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal

K 20 kell 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

K 20 kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett Helmi Puur 90!

N 21 kell 19.00 LA TRAVIATA G. Verdi ooper

R 22 kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

L 23 kell 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

N 28 kell 19.00 MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal

R 29 kell 19.00* FIGARO PULM W. A. Mozarti ooper Vallo Järvi 100!

P 31 kell 19.30 ESTONIA BALL

Linnar Loorise tantsulavastus „TIMBU-LIMBU ÕUKOND JA LUMEMÖLDRID“

Kalju Kanguri samanimelise lastejutustuse ainetel

Rahvusooper Estonia kammersaalis

T 7.11 kell 10.30 (esietendus!) ja 12.00

L 11.11 kell 10.30 ja 12.00

T 5.12 kell 10.30 ja 12.00

R 8 12 kell 10.30 ja 12.00

R 15.12 kell 10.30 ja 12.00

T 19.12 kell 10.30 ja 12.00

Võimalus tellida etendus (terve saal), valides antud kuupäevade hulgast.

JAANUAR 2024

N 4 kell 19.00 KRAHV LUXEMBURG F. Lehári operett

R 5 kell 19.00* TOSCA G. Puccini ooper

L 6 kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

P 7 kell 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

K 10 kell 12.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal Ülo Vinter 100!

N 11 kell 19.00 TOSCA G. Puccini ooper

R 12 kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

L 13 kell 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

N 2 kell 19.00 KAMMERMUUSIKA RAHVUSOOPERIS:

„Vaikne muusika“. Rahvusooper Estonia kammersaalis

R 3 kell 19.00 DON PASQUALE G. Donizetti ooper

L 4 kell 19.00 ÕHTUSED MAJAD T. Härmi ballett G. Mahleri muusikale

L 4 kell 19.00 RENÉ EESPERE LXX autorikontsert Estonia kontserdisaalis

P 5 kell 17.00 LÕBUS LESK F. Lehári operett

P 5 kell 17.00 HINGEDEPÄEVA KONTSERT Tallinna Jaani kirikus

K 8 kell 12.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal

N 9 kell 19.00 ÕHTUSED MAJAD T. Härmi ballett G. Mahleri muusikale

N 9 kell 19.00 DON PASQUALE G. Donizetti ooper

Rakvere spordihoones

R 10 kell 19.00 KRAHV LUXEMBURG F. Lehári operett

L 11 kell 19.00 KORSAAR A. Adami ballett

j

s o n D

L 13 kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

P 14 kell 17.00 FIGARO PULM W. A. Mozarti ooper

K 17 kell 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

K 17 kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

N 18 kell 19.00 ROMEO JA JULIA Ch. Gounod’ ooper

R 19 kell 19.00 MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal

L 20 kell 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

Viktor Fedortšenko 70!

P 21 kell 17.00* ROMEO JA JULIA Ch. Gounod’ ooper

K 24 kell 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

N 25 kell 12.00 BURATINO O. Ehala muusikal

R 26 kell 19.00 DON PASQUALE G. Donizetti ooper

L 27 kell 19.00 KRAHV LUXEMBURG F. Lehári operett

P 28 kell 17.00 LOUIS XIV – KUNINGAS PÄIKE

T. Kase/T. Õnnepalu/T. Steineri/S. Mölderi ballett

VEEBRUAR 2024

R 2 kell 19.00* TRAMM NIMEGA IHA

N. Meckleri/A. L. Ochoa/P. Salemi ballett

L 3 kell 19.00 DON PASQUALE G. Donizetti ooper Lydia Roos 70!

P 4 kell 12.00 BURATINO O. Ehala muusikal

R 9 kell 19.00 KABAREE John Kanderi muusikal Esietendus!

L 10 kell 19.00 LOUIS XIV – KUNINGAS PÄIKE

T. Kase/T. Õnnepalu/T. Steineri/S. Mölderi ballett

P 11 kell 17.00 KABAREE John Kanderi muusikal

K 14 kell 19.00 KABAREE John Kanderi muusikal

N 15 kell 19.00 VÕLUFLÖÖT W. A. Mozarti ooper

R 16 kell 19.00 TRAMM NIMEGA IHA

N. Meckleri/A. L. Ochoa/P. Salemi ballett

L 17 kell 19.00 KABAREE John Kanderi muusikal

P 18 kell 17.00 VÕLUFLÖÖT W. A. Mozarti ooper

K 21 kell 12.00 BURATINO O. Ehala muusikal

K 21 kell 19.00* LOUIS XIV – KUNINGAS PÄIKE

T. Kase/T. Õnnepalu/T. Steineri/S. Mölderi ballett

N 22 kell 12.00 LOUIS XIV – KUNINGAS PÄIKE

T. Kase/T. Õnnepalu/T. Steineri/S. Mölderi ballett

N 22 kell 19.00 KAMMERMUUSIKA RAHVUSOOPERIS:

„Muusika Eestile“. Rahvusooper Estonia kammersaalis

P 25 kell 17.00 KABAREE John Kanderi muusikal

N 29 kell 19.00 JEANNE D’ARC G. Verdi ooper

MÄRTS 2024

R 1 kell 19.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett Erika Tetzky 130!

L 2 kell 19.00 JEANNE D’ARC G. Verdi ooper

P 3 kell 12.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett

N 7 kell 19.00 RAHVUSOOPERI SÜMFOONIAKONTSERT Estonia kontserdisaalis

R 8 kell 19.00 TRAMM NIMEGA IHA

N. Meckleri/A. L. Ochoa/P. Salemi ballett

L 9 kell 19.00 KABAREE John Kanderi muusikal

P 10 kell 12.00 BURATINO O. Ehala muusikal

K 13 kell 12.00 RAVEL:RAVEL: lühiooper „Laps ja lummutised“, lühiballett „Hane-ema“ Eesti keeles

K 13 kell 19.00* RAVEL:RAVEL: lühiooper „Laps ja lummutised“, lühiballett „Hane-ema“ Prantsuse keeles

N 14 kell 12.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett

R 15 kell 19.00 KABAREE John Kanderi muusikal

L 16 kell 19.00 TRAMM NIMEGA IHA

N. Meckleri/A. L. Ochoa/P. Salemi ballett

P 17 kell 17.00 RAVEL:RAVEL: lühiooper „Laps ja lummutised“, lühiballett „Hane-ema“ Prantsuse keeles

K 20 kell 12.00 BURATINO O. Ehala muusikal

N 21 kell 12.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett

N 21 kell 19.00 KAMMERMUUSIKA RAHVUSOOPERIS: „Schubertiaad“. Rahvusooper Estonia kammersaalis

R 22 kell 19.00 LOHENGRIN R. Wagneri ooper

L 23 kell 19.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

P 24 kell 17.00*

L 30 kell 19.00

APRILL 2024

G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett

LOHENGRIN R. Wagneri ooper

LOHENGRIN R. Wagneri ooper

N 18 kell 19.00 JEANNE D’ARC G. Verdi ooper Arne Mikk 90!

N 18 kell 19.00 KAMMERMUUSIKA RAHVUSOOPERIS: „Muusikalised rännakud“. Rahvusooper Estonia kammersaalis

R 19 kell 19.00 ANNA KARENINA M. Kesleri ballett D. Šostakovitši muusikale

L 20 kell 19.00 JEANNE D’ARC G. Verdi ooper

P 21 kell 12.00 NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper

K 24 kell 19.00* JEANNE D’ARC G. Verdi ooper

N 25 kell 19.00 ANNA KARENINA

M. Kesleri ballett D. Šostakovitši muusikale

R 26 kell 19.00 KABAREE John Kanderi muusikal

L 27 kell 19.00 JEANNE D’ARC G. Verdi ooper

P 28 kell 17.00 RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA GALA MyFitnessi tantsuauhindade üleandmine!

MAI 2024

N 2 kell 19.00 ORPHEUS PÕRGUS J. Offenbachi operett

R 3 kell 19.00 GISELLE A. Adami ballett

L 4 kell 12.00 NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper

L 4 kell 19.00 NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper

P 5 kell 17.00 TRUBADUUR G. Verdi ooper

K 8 kell 12.00 NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper

N 9 kell 19.00* TRUBADUUR G. Verdi ooper

R 10 kell 19.00 ORPHEUS PÕRGUS J. Offenbachi operett

L 11 kell 19.00 UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett Taasesietendus!

P 12 kell 17.00 ORPHEUS PÕRGUS J. Offenbachi operett

R 17 kell 19.00 ANNA KARENINA

M. Kesleri ballett D. Šostakovitši muusikale

L 18 kell 19.00 ORPHEUS PÕRGUS J. Offenbachi operett

N 23 kell 12.00 UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett

R 24 kell 19.00 MADAMA BUTTERFLY G. Puccini ooper Rahvusvahelise koostööprojekti Eesti esietendus!

L 25 kell 19.00 GISELLE A. Adami ballett

P 26 kell 17.00 MADAMA BUTTERFLY G. Puccini ooper

K 29 kell 19.00 MADAMA BUTTERFLY G. Puccini ooper Jassi Zahharov 70!

N 30 kell 19.00* ANNA KARENINA M. Kesleri ballett D. Šostakovitši muusikale

R 31 kell 19.00 MADAMA BUTTERFLY G. Puccini ooper

R 31 kell 19.00 JAZZ-BALLETI KLUBI Rahvusooper Estonia kammersaalis. Esietendus!

JUUNI 2024

L 1 kell 12.00* NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper

L 1 kell 19.00 NAKSITRALLID T. Kaumanni/V. Kelleri lasteooper

P 2 kell 12.00 UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett

K 5 kell 19.00 UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett

N 6 kell 19.00 MADAMA BUTTERFLY G. Puccini ooper

R 7 kell 19.00 ORPHEUS PÕRGUS J. Offenbachi operett

R 7 kell 19.00 JAZZ-BALLETI KLUBI

Rahvusooper Estonia kammersaalis

L 8 kell 19.00 MADAMA BUTTERFLY G. Puccini ooper

P 9 kell 17.00 GISELLE A. Adami ballett

K 12 kell 19.00 ORPHEUS PÕRGUS J. Offenbachi operett

N 13 kell 19.00 ANNA KARENINA

M. Kesleri ballett D. Šostakovitši muusikale

R 14 kell 19.00 ROMEO JA JULIA Ch. Gounod’ ooper

L 15 kell 19.00 UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett

P 16 kell 17.00 ROMEO JA JULIA Ch. Gounod’ ooper

aP 16 kell 17.00 JAZZ-BALLETI KLUBI

Rahvusooper Estonia kammersaalis

K 19 kell 19.00 ROMEO JA JULIA Ch. Gounod’ ooper

N 20 kell 19.00* UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett

R 21 kell 19.00 ORPHEUS PÕRGUS J. Offenbachi operett

N 4 kell 12.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal

R 5 kell 19.00 GISELLE A. Adami ballett Esietendus!

L 6 kell 19.00 KABAREE John Kanderi muusikal

P 7 kell 17.00 GISELLE A. Adami ballett

K 10 kell 19.00* LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett

N 11 kell 19.00 KABAREE John Kanderi muusikal

R 12 kell 19.00* LA DONNA DEL LAGO G. Rossini ooperi

kontsertettekanne Rahvusooperis Estonia

L 13 kell 19.00 GISELLE A. Adami ballett

P 14 kell 12.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal

R 21 kell 19.00 JAZZ-BALLETI KLUBI

Rahvusooper Estonia kammersaalis

L 22 kell 19.00 ANNA KARENINA

M. Kesleri ballett D. Šostakovitši muusikale

* Soodustus pensionäridele 30%

NB! Mängukavas võib ette tulla muudatusi!