
3 minute read
lIIDIa Panova-JÄRvI 95
Tekst: Jaak Jõekallas
Fotod: Rahvusooper Estonia arhiiv
Advertisement
Estonia teatri ajalugu tunneb tervet plejaadi tipplauljaid, kes on kujundanud põlvkondade jooksul teatri mainet nii meil kui mujal. Nende seast tõuseb esile Liidia PanovaJärvi, üks neist, kes ligi 40 aasta jooksul tõi rambivalgusesse üle 75 erineva rolli (nii dramaatilisi ja lüürilisi) ning karakterosi, olles samas ühtlasi omamoodi sidemeks erinevate lauljate põlvkondade vahel. „Ma olen ikkagi püüdnud läbi elada oma rolle, mitte niisama maha mängida. Kui oled saanud etenduse hästi läbi tunnetada – see võib ka väga traagiline olla – on peale seda ikkagi väga hea tunne, kui see on sul korda läinud,“ on lauljatar ise tunnistanud.
Liidia Panova-Järvi, kes tähistas 6. märtsil väärikat ja auväärset tähtpäeva, on rääkinud 1978. aastal intervjuus Edgar Selbergile: „Laulda ma tõesti tahtsin, kogu südamest. Tol perioodil, 1948 vist, oli „Kõrbelaul“ väga populaarne operett ja ma mäletan, et oli sajas etendus ja seda kanti üle raadio teel. Ja meil oli siis niisugune krapp laua peal ja ma istusin seal juures ja kuulasin nii hardunult selle opereti ülekannet. Georg Ots oli tol ajal väga populaarne ja väga armastatud kõigi poolt. Sel momendil ma ei osanud endale ette kujutadagi, et kunagi laulan ka mina temaga koos samas operetis kaasa.“
Tegelikult unistas 6. märtsil 1928 Narvas ilmavalgust näinud Liidia Panova lapsepõlves hoopiski tantsimisest ent kahjuks tõmbas sõda nendele plaanidele kriipsu peale. Ta alustas õpinguid Tallinna Muusikakoolis Jenny Siimoni lauluklassis, mille lõpetas 1953. Aasta varem võeti ta juba Estonia teatri ooperikoori koosseisu ning aastast 1960 sai temast samas solist.
Oma esimest väikest soolorolli Estonia laval, krahvinna Cepranot Verdi ooperis „Rigoletto“ meenutab Liidia Panova-Järvi järgmiselt: „Kuigi seal oli kaks fraasi laulda, aga minu meelest oli see väga tähtis ja suur töö. Ja oli küllaltki pabinat selle asja juures. Nüüd tagantjärgi ajab päris muigama. Kui avamäng algas, hakkas kõhus keerama. Aga juba see moment, kui laval olin, siis ikka laulsin oma fraasid ära ja püüdsin head nägu ka teha. Nii et ikka läks korda.“
Omades unikaalselt kaunist ja sametiselt paitava tämbriga metsosopranit ning mõjudes laval oma rollides väga naiselikuna, harmoneerus ta oma tolleaegsete suurepäraste lavapartneritega nagu Kalju Karask, Georg Ots, Tiit Kuusik, Aleksander Püvi, Teo Maiste jpt. Kolleeg Helgi Sallo on meenutanud: „Ma käisin tihtipeale Liidia Panovat lava taga vaatamas ning imetlemas. Sellist krahvinna Gabi Zedlaud „Viini veres“ teist ei olnud, nagu oli Liidia. Siis oli ka „Aida“ etendus ja Liidia laulis Amnerist – issand, kui ilus ta oli! Ma ei mäleta, kes dirigeeris, aga korraga oli Vallo Järvi mu kõrval ja ütles-küsis uhkusega: „Noh, on ilus?!“.
Liidia Panova-Järvi rollide palett on äärmiselt huvitav ja mitmepalgeline. Sinna kuuluvad vene ooperite kangelannad Marina Mniszek Mussorgski „Boriss Godunovis“ (mis oli ka lauljatari esimene kaalukam roll) ja Ljubaša Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsjas“ (millega Liidia Panova jõudis solistiseisusesse). Anna Meituse ooperis „Varastatud õnn“, Laura Ponchielli „La giocondas“ ning Octavian ja Herodias Richard Straussi ooperites „Roosikavaler“ ja „Salome“. Aga ka vallatu Cherubino Mozarti „Figaro pulmas“ ja sensuaalne Bess Gershwini ooperis „Porgy ja Bess“. Talle omase nüansirikka aktsendi andis Liidia Panova oma kangelannadele operetis: Margot’le Rombergi „Kõrbelaulus“ ja Théodorele Kálmáni „Tsirkusprintsessis“. Üle kõikide rollide troonib aga Desdemona Verdi ooperis „Othello“ Paul Mägi lavastuses, mida lauljatar loeb eriti hingelähedaseks. „Hapra ja hingeliselt kauni Desdemona lõi Liidia Panova. Tema Desdemonas on ilu, graatsilisust, elamuslikkust ja mängulis-vokaalset taset. Tema „Laul pajupuust“ ja sellele järgnev „Ave Maria“ ei unune niipea ja tänu Liidia Panovale muutus „Othello“ finaal-vaatus tõeliseks kunstiliseks elamuseks, mille kõrges tasemes vist küll keegi kahelda ei saa,“ kirjutas Helga Tõnson ajalehes „Sirp ja Vasar“ (12.04.1963). Lavastaja Paul Mägi lisab: „Liidia Panova on üks neist lauljatest, kes tunnetavad muusikat ka füüsisega.“

Hilisematel aastatel, kui suured ooperirollid olid jäänud juba kaugeks, võimaldasid sisemine temperament ja omandatud lavakogemus tal esineda haaravates karakterrollides. Raili Sule kirjutab ajalehas Sirp ja Vasar (17.11.1976) Stravinski ooperi „Mavra“ esietenduse puhul: „Liidia Panoval on imetlusväärselt lai ampluaa väärikalt väljapeetud primadonnadest kuni uudiste ja keelepeksu järele januneva eideni. Tema Naabrinna on üks värvikam ja etenduse koomikat esile toovam osa. Ja kuigi Naabrinna partiis pole peaaegu ainsatki soolorepliiki, suudab ta end igas ansamblis maksma panna.“
Kui mina 1990. aasta veebruaris Estonia ooperikoori tööle tulin, siis oli Liidia Panova-Järvi taandunud juba värvikatele karakterosade esitajaks. Alatiseks on sööbinud minu mälukaardile tema kosjamoor Yente Bocki muusikalis „Viiuldaja katusel“, pajuvenelane Vinteri muusikalis „Kevade“ ning suursugune ja väärikas vürstinna Božena Kálmáni operetis „Krahvinna Mariza“. Mäletan, kuidas suur osa kooriartiste kogunes lava kõrvale etenduse juhi puldi juurde, et asuda nautima Liidia Panova ja Sulev Nõmmiku kordumatut partnerlust selle opereti kolmandas vaatuses.
Mäletan Liidiat alati soliidse ja vaid temale ainuomase sisemise väärikusega liikumas meie teatri koridorides, tema lopsakat, südamest tulevat naeru ning säravat naeratust.
Loomingulist partnerlust ja tuge pakkus Liidiale abikaasa dirigent Vallo Järvi, kellega koos sai aastakümneid Estonias ühist loometeed käidud ning kes on tunnistanud intervjuus Edgar Selbergile: „Kodus me väga palju ei tegelegi selle alaga. Me teeme rohkem töö juures oma muusikat ja igaüks omaette. Muidugi, mõningad üksikud momendid on, kui on mõni pähkel roll ees või kus just on tarvis tõsiselt ette valmistada. Siis me ikka siin kodus kahekesi nokitseme ka ja teeme seda musta tööd ära.“
Seda, et teatritöö kõrvalt paljuks muuks aega ei jäägi, tõdeb Liidia ise: „Minu ainsaks hobiks on köögis midagi uut kokakunstis välja mõelda. Rohkem aega ei ole muuga tegeleda. Mul on üks firmakook ja seda ma olen tõesti hästi palju teinud.“
Liidia Panova-Järvile kõigi estoonlaste poolt tema väärikal tähtpäeval südamest õnne ja tervist soovides Jaak Jõekallas. E