- Ajalugu -
Õppejaht Järvseljal 28. detsembril 1957. EPA sektsioon sai esimese põdraloa.
Järvselja jahimajanduse sada aastat
TEKST VELLO VAINURA, Järvselja jahiseltsi liige FOTOD AIMAR RAKKO, REPROD
Sada aastat on pikk aeg. Selle sisse mahuvad kolm okupatsiooni, suur sõda ja mitu ühiskonnakorralduse muutust. Ühiskondlikud murrangud on ka Järvselja loodust tugevalt mõjutanud.
T
artu ülikooli põllmajandusteaduskonna juures avati 1920. aastal metsaosakond, esimene õppejõud oli Petrogradi metsainstituudi haridusega Andres Mathiesen (aastani 1932 Andrei Mathiesen). Kohe hakati otsima õppebaasi. Tartu lähema ümbruse metsi sobivaks ei peetud, lõpuks langes Mathieseni valik Kastre metskonna Peravalla metsandiku kasuks. See kinnitati vabariigi valitsuse 13. aprilli 1921. aasta otsusega Mathiesen määrati ka õppemetskonna juhatajaks. Tsaariaja lõpuks kuulusid siinsed maad ja metsad Kastre mõisale. Metsaülem Martin Maurachi ajal, 19. sajandi viimasel veerandil, tehti siin suuri asju:
62
pandi ametisse metsavahid, rajati kvartalivõrk, ehitati korralikke metsateid, kaevati ligi 150 km kuivenduskraave. Viimaste osad olid ka vesiväravatega parvetuskanalid, mida mööda metsamaterjal Ahijärve parvetati ja edasi Ahja jõe ning Emajõe kaudu juba Tartusse. Nii et päris tühjale metsikule kohale õppemetskond ei tulnud. Liiklusolud olid aga rasked: Tartust sai laevaga Ahijärvele, sealt jäi Järvseljale 10 km jalgsikõndi (praegune Lääniste-Liispõllu tee polnud autodele läbitav). See-eest üliõpilaste ja õppejõudude majutuskohaks sai 1912. aastal valminud uhke jahiloss. Peravald oli siinse piirkonna nimetusena siiski täiesti asjakohane: peamine maa, kus teed lõpevad ja sood ja veed vastu
