Lääne-Lahemaa jahiseltsi oma maja

Lahemaal Hara külas kerkis paari aasta eest mereäärsete mändide vahele kena maja. Selle ehitasid Lääne-Lahemaa jahiseltsi kütid otsast lõpuni oma kätega, vahel oli abiks vaja ainult koppa ja tõstukit.

Laupäev. On tuuline ja vihmane kottpime novembriõhtu. Lääne-Lahemaa jahimehed on lõpetanud jahipäeva, tulevad saunast leili võtmast ja istuvad vahepeal lauda sööma. See on sel hooajal esimene põdrajaht, kui saak jäi metsa. Muidu liigub põtru siinkandis palju, tulevad talveks Lääne-Virumaalt ja Aegviidu polügooni poolt mere lähedusse, kus on pehmem kliima ja rohkem toitu.

Erinevalt paljudest jahiseltsidest peavad Lääne-Lahemaa jahimehed jahti nii laupäeval kui ka pühapäeval. Seltsi esimehe Tõnu Tamme sõnul kujunes selline süsteem omal ajal välja paratamatult, kui põtrade küttimislimiit oli nii suur, et ühe päevaga nädalas ei vedanud välja, tuli kaks päeva metsas tõsiselt tööd teha. Nüüd ei ole terve nädalavahetuse veetmine metsas meestele enam ammu mingi sund. LääneLahemaa jahiselts, kuhu kuulub 28 jahimeest, moodustab pigem sõpruskonna, kes tahavad koos jahil käia ja tunnevad end omakeskis hästi.

Seltsi juhatuse liige Marti Hääl lisab, et pärast oma jahimaja valmimist tugevnes ühtsustunne veelgi. „Harva, kui nädalavahetusel alla 70 protsendi liikmetest kohal on. Majal on ühendav mõju. Mehed lausa ootavad nädalavahetust.“

Kindlasti on siin oma osa ka selles, et jahimehed on pea kõik kohaliku kogukonna liikmed, elavadki LääneLahemaal ja selle lähiümbruses või on sealtkandist pärit, päris linnamehi pole ühtegi. Seltsis on palju isasid ja poegi. Ka juurde on tulemas noori jahimehi, keda isad praegu ajajatena metsa kaasa võtavad. Nii et järelkasvu muret pole. Kõik see mees mahub jahimajas pika ja vägeva laua taha.

Uus jahimaja on Lääne-Lahemaa jahimeestele nädalavahetustel nagu teine kodu.

Töö käib ja maja kerkib. Andres Oru (paremal) on teinud suure osa uue maja puidutöödest.

Väike nõupidamine uue maja jahisaalis enne jahti.

Marti Hääle sõnul on ühele jahiseltsile just kõige tähtsam hea õhkkond. „Keskne küsimus on, kuidas hoida seltsi liikmete arv ja erinevad arvamused tasakaalus. Sageli ongi viga selles, et seltsid kasvavad liiga suureks, tekivad lahkarvamused ja seltskonnad, kes hoiavad omaette.“

Mõte oma jahimajast idanes meeste peas juba ammu. Aastaid saadi kokku Tõnu Tamme saunas. Esimees muigab, et ainus võimalus jahimehed oma saunast välja saada oli ehitada jahimaja. Mehed lasevad selle peale laia naeru: „Tõnu selleks seda majaprojekti nii hoolega vedaski.“

Talvel 2017 oli ehitusluba käes ja kevadel hakati ehitama. Tükk aega kaaluti erinevaid asukohti, lõpuks jäädi ikka sinnasamasse lähedale Tõnu Tamme maatükile.

Jahimaja projekti autor on arhitekt Ike Volkov, kuid oma ettekujutuse majast panid mehed kõigepealt ise Tõnu saunas paberile. Siis läks ehituseks. Peaaegu kõik tehti ise. Suurema osa töödest tegid Ats ehk Andres Oru, Tõnu ja Mikk Tamm ning Erki ja Reemet Nurmsalu, kuid oma panuse andsid kõik jahimehed, kes suuremateks töödeks tulid talguteks kokku.

Tõnu Tammel on kusagil paberite peal isegi kõik need tuhanded töötunnid täpselt kirjas, mis meestel majaehituseks kulusid. Ülemöödunud jõuludeks oli saunaruum valmis, nii et nüüd on uues majas käsil juba kolmas jahihooaeg. Eelmisel suvel said esmakäitlushoone lakke paika vintsitalad. Kuldsete kätega puutöömees Ats on meisterdanud kogu sisustuse: pika laua, toolid, voodid teisele korrusele … Isegi ühe toitlustusfirma vana väikese külmkambri, mis Lasnamäelt ostetud, ehitasid mehed oma kätega suuremaks ja paremaks.

Jahimeeste sõnul ongi neil peale külmutusseadme ostetud veel vaid elektripliit, nõudepesumasin ja õhksoojuspump, sest seda ei osanud neist keegi ise ehitada, isegi Ats mitte.

Miks ei kasutanud Lääne-Lahemaa jahimehed esmakäitlushoone ehitamiseks riigi toetusmeedet? Marti Hääl ütleb, et nad alguses küll kaalusid seda, kuid olid oma majaehitusega meetmest umbes aasta võrra ees ega tahtnud sellepärast hoogu pidurdama hakata. Saadi hakkama oma jõududega, koguti omavahendeid ja pika ajaga on mehed maja jahilkäimisega ise kinni maksnud. „Mehed peavad olema ühe asja eest väljas. Kõik on võimalik, kui ühiselt panustada,“ ütleb Marti.

Jahimeeste lahutamatud kaaslased on jahikoerad. Umbes 15 aastat tagasi hakati koerteajudega pihta ja praegu on koerad jahil asendamatud. Koerast oleneb jahipäeva õnnestumine. Marti ja Tõnu Vene-Euroopa laikad sobivad hästi koeraga jahiks, mis LääneLahemaa jahimaade eripära arvestades on kõige tõhusam jahipidamisviis ühisjahiks põdrale ja metsseale.

Põhiline jahiuluk on ikkagi põder, metssead on siinkandis läbirändajad, sest Lahemaa rannikul pole suuri põlde, mis sigu ahvatleks. Kui kolhoosid omal ajal kadusid, siis sigade arv kukkus kordades. Sead ilmuvad välja külmade talvedega, kui otsitakse roostikus soojemat elupaika ja paremat ninaesist.

Metskitsi on aga endiselt väga palju. Mereäärne piirkond on kitsedele hea paik, nad suudavad siit talvel alati toitu leida. Küttimislimiit on kuni 120 looma! Lääne-Lahemaa ühe jahimehe kohta on see väga korralik koormus. Ühisjahist kitsi siiski ei kütita. Lepitakse kokku kindlad kitsejahipäevad ja iga mees käib siis omaette jahil. Hiljem kogutakse kütitud loomad kokku.

Enne kui mehed uuesti sauna leili viskama lähevad, räägivad nad oma kogemusest, mis seotud praeguse kuuma teema, kasutusõiguse lepingute sõlmimisega. Nemad tegid maaomanikega lepingud ära juba 2014. aastal. See oli väga suur töö: kolm paksu kiirköitjat sai lepinguid täis, sest maaomandid on rannaäärsel rahval enamasti väikesed ja neid on tõesti palju. Aga see töö oli pingutust väärt. Nüüd on see tehtud ja suhted maaomanikega 99 protsendi ulatuses igati normaalsed ja head. *

Kui Lääne-Lahemaa jahimeeste avarast ja valgest jahimajast välja novembriöösse astun, olen jälle ühe uue kogemuse võrra rikkam. Üks väike jahiselts toimetab innukalt ühise eesmärgi nimel, et tegeleda lemmikhobiga ja pidada nädalavahetustel jahti. Ikka nii laupäeval kui ka pühapäeval, nagu siinkandis kombeks.

Kivi kotti!