Juhatuse koosolek novembris

Eesti jahimeeste seltsi (EJS) juhatuse korraline koosolek toimus 17. novembril, seda juhatas EJS-i president Margus Puust. Koosoleku alguses õnnitleti 70. sünnipäeva puhul teenekat jahimeest, juhatuse liiget Tiit Tammsaart.

TEKST EJS

Öösihiku võimaliku kasutuselevõtu võttis juhatuse eelmisel koosolekul kõne alla juhatuse liige Jaak Volmer. Seda on toetanud Riho Breivel, Tiit Tammsaar ja juhatuse mitu teist liiget. Asjatundjatena olid koosolekule palutud ekspert Aivar Alavere ja Sven Põierpaas siseministeeriumist.

EJS-i tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe tegi kokkuvõtte, kuidas kasutatakse öösihikut naaberriikides.

Jaak Volmer andis ülevaate, miks öösihikute küsimus on päevakorral. Tema sõnul võiks kaaluda öösihiku kasutamist sigade Aafrika katku (SAK) ajal riikliku ülesande täitmiseks: metssigade arvukuse piiramiseks, samuti võõrliigi kähriku, aga ka kopra ja karu küttimisel.

Ekspert Aivar Alavere tutvustas öövaatlusseadmete ja -sihikute küsimust ametist tuleneva kogemuse põhjal. Igasuguste seadmete kasutamisel on kõige tähtsam turvalisus ja ohutus. Alavere sõnul on keskmine Eesti jahimees eetiline ja sellest peaks lähtuma. Tema sõnul loovad öövaatlusseadmed, näiteks võrreldes kunstlike valgusallikatega, parema võimaluse näha selgelt objekti, keda kütitakse. Ekspert vastas ka küsimustele.

Siseministeeriumi seisukohta tutvustas Sven Põierpaas. Ta rääkis, et relvaseadus on koostatud ammu ja elule jalgu jäänud. Kui öövaatlusseadmetega tegeleda, siis tuleb peale relvaseaduse vaadata ka teisi seadusi. Temani jõudis küsimus SAK-i jõudmise tõttu meie riiki 2015. aastal. Sven Põierpaas rõhutas ka eetilist külge. Praegu ei ole enam tegemist mugavusküsimusega. Ta tutvustas ka seaduste koostamist ja seda, mida peab seejuure arvestama. Relvaseadus on ehitatud üles vajaduspõhiselt. Jahimehed peaks endale täpselt selgeks tegema, mida neil vaja on, määrama põhimõtted ja kehtestama piirid. Sven Põierpaas tänas EJS-i hea koostöö eest ja leidis, et ministeeriumis ei nähta erilist probleemi, kui EJS teeks ettepaneku need seadmed kasutusele võtta. Ministeerium on valmis asja arutama.

Juhatuse liikme Jaanus Põldmaa sõnul on põllumeestele tähtis küttida võimalikult rohkem metssigu ka viljapõllult. Jaak Volmer pakkus, et probleemi võiks kajastada ajakirjas Eesti Jahimees: nii tekiks arutelu ja teave liiguks. Aigar Jürjensi arvates aitab öösihik lahendada ka nuhtlusisendite küsimust. Mati Kivistiku sõnul aitaks öösihik lahendada Lõuna-Eestis tähnikhirve probleemi. Juhatus kiitis heaks Andres Onemari ettepaneku moodustada komisjon, kes sõnastab küsimused liikmetele. Komisjoni kuuluvad Jaak Volmer, Endrik Raun, Tõnis Korts ja Andres Lillemäe.

November on õige aeg, et üle vaadata, milline võiks olla EJS-i järgmise aasta teema. Liikmeid kaasati kodulehe abil. Laekus üheksa ettepanekut, kõik koos selgitustega.

Ettepanekud olid järgmised. • Jahiga tugevaks ja terveks! (Andres

Onemar) • Jahiretke aasta (Priit Tiks) • Kasutusõiguse(loa) aasta (Margus Kukk) • Külla naaberjahimeestele (Arvo Kriventsel) • Mentor-jahimees (Evert Kapp) • Väärtusta väikeulukit! (Raili Eller) • Jahimehe aasta (Marko Vinni) • Väärtusta jahisaaki! (Ive Kuningas) • Vaatluste aasta (Klemens Kasemaa)

Kõik teemad on asjakohased ja vajalikud. Juhatuse liikme Ive Kuninga ettepanek oli ühendada Raili Elleri pakutud „Väärtusta väikeulukit!“ ja kogu jahisaagi teema ning tema pakkus aasta teemaks „Väärtusta jahisaaki!“. See teema jäi kõige rohkem kõlama, ent juhatuse liikmed otsustasid veel mõelda. Otsus langetatakse detsembris. Kõik pakutud teemad olid väga head, seega saab neid kasutada järgmistel aastatel.

Margus Puust andis ülevaate kogu Eesti kohta ja rääkis kohtumistest ministriga. Praegu on Eestis 328 jahipiirkonda. Jahindusnõukogudele on esitatud 135 taotlust. Veel on esitamata 193 taotlust. Jahindusnõukogud on andnud 72 toetavat seisukohta, toetatud ei ole (sh korduvad) 51 korda. Jahindusnõukogude

otsuste ootel on 63 taotlust. Keskkonnaametile on esitatud 42 pikendamistaotlust, veel on esitamata 30, pikendatud on 32 taotlust, pikendamata on 296 taotlust.

Ministriga on kohtutud mitu korda. Viimati oli kõne all see, kuidas jahindusnõukogu liikmed saaksid kontrollida, kas jahimeeste sõlmitud lepingud on tõesed. Ministri ja keskkonnaameti seisukoht oli, et kontrollima peab riik. Erametsaliit on soovinud saada infot jahiseltsidelt kuu aega enne jahindusnõukogu ja kontrollida ka ise. EJS on seisukohal, et kontrollifunktsioon peaks jääma riigile.

Suurkiskjate ohjamiskava 2022–2031 koostamisest tegi ülevaate juhatuse liige Priit Vahtramäe, kes tutvustas, kuidas EJS-i esindajad on kava koostamises osalenud, milliseid ettepanekuid on tehtud ja mida arvestatud.

Viljandimaalt laekus avaldus autasustada EJS-i teenetemärgiga Kobras ja tänukirjaga Viljandimaa jahimeeste liidu Heimtali jahiseltsi liiget Rein Arvistot tema 80 aasta juubelisünnipäeva puhul 11. novembril 2021. Tänavu täitub tal jahimehestaaži 55 aastat. Rein on mänginud jahisarve Viljandimaa jahimeeste liidu jahisarveansamblis ja EJS-i kokkutulekutel ning muudel üritustel. Heimtalis ei alga ükski jaht tema jahisarveta. Juhatus otsustas avalduse rahuldada.

Jahirahu kuulutatakse välja IdaVirumaal 15. detsembril. Selle kohta andis teavet juhatuse liige Marko Vinni. (Vt juuresolevat kuulutust!) Registreerimisvõimalus ja teave on kodulehel.

Tiit Tammsaar rääkis põdra küttimismahtude täitmisest. Mõnes piirkonnas on probleeme vasikate küttimisega, sest neid lihtsalt pole. Juhatuse liikmed vahetasid kogemusi. Mõnes jahindusnõukogus on otsustatud, et kui vasikaid ei ole, siis nende küttimata jätmist ei peeta küttimismahu täitmatajätmiseks. Seda soovitasid juhatuse liikmed rakendada ka teistel.

Juhatuse järgmine koosolek toimub 18. jaanuaril.

Õhtu juht ja muusika Raul Räitsak. Toimub IVJS-i ajalooraamatu esitlus. 15. detsembril 2021 M Juttu vestab ja meeleolu loob Guido Kangur.

Jahirahu kuulutame välja kell 19 Mäetaguse mõisa trepil. Järgneb õhtusöök ja meelelahutusprogramm Mäetaguse kultuurimajas. Õhtu juht ja muusika Raul Räitsak. Toimub IVJS-i ajalooraamatu esitlus. Juttu vestab ja meeleolu loob Guido Kangur. Soovi korral ööbimine. 2-kohalise toa hind 95 eurot öö. Sisaldab Nõutav kehtiv vaktsineerimistõend! ka hommikusööki ja SPA-külastust Majutuse broneerimine maarja@moisahotell.ee või Osavõtutasu 50 eurot inimese kohta. Registreerimine 10. detsembrini Märksõnaga telefon 5551 4214. “Jahirahu” saab majutuse hinnast 20% alla. tel 602 5970 või ejs@ejs.ee

Soovi korral ööbimine. 2-kohalise toa hind 95 eurot öö. Sisaldab ka hommikusööki ja SPA-külastust. Majutuse broneerimine maarja@moisahotell.ee või telefon 5551 4214. Märksõnaga “Jahirahu” saab majutuse hinnast 20% alla.

Kehra gümnaasiumis õpetatakse valikainena taas jahindust.

Jahinduse õpetaja Andres Üpruse sõnul toimub jahindusõpe juba kolmandat korda. Varem on valikaine olnud õppeaastatel 2017/2018 ja 2019/2020.

Valikainete suurele hulgale vaatamata leidub ikka neid, kellele jahindus huvi pakub. „Seekord on lapsi seitse, neist kolm tüdrukud. On nii neid, kellel on olnud mõningane kokkupuude jahindusega tuttava jahimehe abil, aga ka selliseid, kellel on tekkinud lihtsalt huvi,“ ütleb õpetaja.

Valikaine maht on päris suur, 35 tundi. Selle ajaga jõuab jahindusest nii mõndagi rääkida. „Esimesed tunnid on tehtud, oleme läinud ajas tagasi ja uurinud, kuidas jahindus on alanud. Tutvusime meie metsade suur- ja väikeulukitega ning lindudega,“ räägib Üprus.

Kursusel on plaanis peale teooriatundide ka praktiline tegevus, näiteks lasketiiru külastamine, jäljeõpe, peibutusvahendite kasutamine ja trofeede tundmaõppimine, vaadatakse ka loodusõppefilme.

Andres Üprus FOTO

Jahindusõpe toimub Kehras juba kolmandat korda. FOTO EJS

Hinnati Hiiumaa kõigi aegade kõige vägevamad punahirvesarved. „Kohe oli näha, et tegemist on tipptulemusega, mis võiks isegi troonilt lükata senini saarlaste nimel oleva Eesti rekordi,“ kommenteeris vanemtrofee-ekspert Andres Lillemäe Hiiumaal kütitud hirvesarvi. Komisjoni hinnangul oli hirvepull kütitud just õiges vanuses, 11,5-aastasena.

Hiiumaal Leluseljal 28. septembril 2021 Joel Leppiku kütitud punahirve sarved said punktide kokkuarvestamisel tulemuseks 240,18, mis on Eesti kõigi aegade kolmas ja praegu Hiiumaa parim.

Eelmine hiidlaste tipptulemus oli Joonas Jõpiselja 2019. aastal Emmastes kütitud hirvepull tulemusega 237,36 punkti.

Oktoobris kontrolliti enamikku Lääne- ja Hiiumaa jahipiirkondadest. Läänemaal avastati viis ja Hiiumaal kümme rikkumist. Kahel Läänemaal kontrollitud ühisjahil oli kõik korrektne ja ühtegi rikkumist ei olnud. „Läänemaal avastatud rikkumised olid valdavalt seotud relva ohutusnõuete eiramisega,“ rääkis keskkonnaameti Läänemaa järelevalvebüroo juht Jaanus Müür. „Jahiohutus ja korrektne ümberkäimine tulirelvadega on asjad, millega kompromisse ei tehta. Laetud relva hoidmine autos on lubamatu, sest see seab ohtu nii iseenda kui ka teised jahimehed.“

Novembri keskpaigas alustasid keskkonnainspektorid jahikontrollide käigus Jõgevamaal kuus ja Tartumaal 11 väärteomenetlust. Rikkumised olid valdavalt taas seotud jahirelvadega väära ümberkäimisega ja jahipidamisõiguse tasu maksmata jätmisega. „Tõsisemad rikkumised olid niisugused, kus jahimehe autost leiti laetud relv,“ rääkis keskkonnaameti Tartumaa järelevalvebüroo juht Tanel Türna. Ohutusnõuete kohaselt peab jahirelv olema sõidukis laadimata: padruneid ei tohi olla rauas ega relvale kinnitatud salves.

Relvadega seotud ohutusnõuete rikkumisi avastati kahes maakonnas kokku kuus, seitsmel juhul olid jahimehed jätnud maksmata tasu jahipidamisõiguse eest, kolmel juhul kasutati poolautomaatsel jahirelval lubatust suuremat salve ning ühel juhul alustati väärteomenetlust suuruluki kehtiva laskekatsetunnistuse puudumise tõttu. „Hea meel on selle üle, et lõviosa kontrollitud jahimeestest käis relvaga ümber korrektselt ja olid vastutustundlikult ka oma kohustused täitnud,“ ütles Tanel Türna. „Järelevalve käigus kontrollitakse jahipidamise dokumentide kehtivust, kütitud ulukite jahilubade täitmist ja loomulikult ka tulirelvade ohutut käsitsemist,“ selgitas keskkonnaameti eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusosakonna peainspektor Liivi Plumer. „Kui rikkumisi ei ole, kulgeb kontroll kiiresti ja jaht saab sujuvalt jätkuda.“

Jahitunnistuse ja suuruluki laskekatse tunnistuse kehtivust saab iga jahimees kontrollida Metsise andmebaasist. Kui jahipiirkond väljastab elektroonilisi jahilube, siis saab oma jahilubade seisu kontrollida Jahise andmebaasist. Relvaloa kehtivust saab kontrollida PPA iseteenindusest ja jahipidamisõiguse tasu saab maksta ning makse kehtivust kontrollida Pilet.ee keskkonnast. FOTO Andra Hamburg / EJS

Sigade Aafrika katkust (SAK) on siiani puutumata jäänud Hiiumaa.

Kui katk mandril plahvatas, siis sättisid ka hiidlased ennast võitluseks valmis. Töötati välja strateegiad: esmalt selleks, et katk saarele ei jõuaks ja edasi tegevuskavad juhuks, kui peaks jõudma. Aastad läksid, taud ei ole tulnud siiani.

Kõrgessaare jahipiirkonna mehed olid 6. novembril Kõpus jahil. Ja siis tuli hetk, mis kõigil seljad sirgeks tõmbas: leiti surnud emis ja kolm põrsast. Kas tõesti katk? Tõenäosus oli suur. Kohalik veterinaar võttis proovid, loomad maeti. Hiidlased jäid ootele. PTA-st tuli 9. novembril vastus: proovid katkule negatiivsed.

Nii ei ole see sigade hävituskoletis veel saarele jõudnud, kuid ennast meelde tuletas küll! Lahinguvalmidus sai ootepäevadel läbi käidud, madalstart valmis pandud. Keegi ei tea, mida tulevik toob. Asjatundjate hinnangul on katku jõudmine saarele aja küsimus. Siiani oleme saanud ajapikendust. Anu Sarapuu Hiiumaa jahimeeste selts

Oktoobriga lõppenud jahihooajal kütiti 87 karu. Jahimehed realiseerisid kogu riigi eraldatud küttimismahu.

Jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul realiseeriti eraldatud küttimismaht kiiresti, mis näitab, et karuasurkond on heas seisus. „Karujaht lõpetati sisuliselt poole hooaja pealt, sest riiklik küttimismaht sai täis. Karudel läheb viimastel aastatel hästi, seda näitavad ka jahimeeste tihenenud kohtumised mesikäppadega ning nende sage sattumine rajakaamera ette.“

Enim karusid (13) kütiti LääneVirumaal, 12 mesikäppa tabati Ida-Virumaal ning 11 Järvamaal. Lääne- ja Võrumaal kütiti mõlemas üks karu, Saare ja Hiiu maakonnas karusid ei kütitud. Puuduvad ka andmed karude esinemise kohta saartel.

Eesti karuasurkond kuulub loodusdirektiivi IV lisasse, mis tähendab, et karu on pärast Euroopa Liiduga ühinemist kaitsealune liik. Karujahti saab pidada erilubade alusel, et vältida tema tekitatud tõsist kahju viljasaagile, kariloomadele või muud liiki varale. Karujaht on lubatud 1. augustist kuni 31. oktoobrini.

Valga vallas leitud rebasel ja Väike-Maarja vallas Kiltsi alevikus leitud kährikul tuvastati koerte katk. Vaktsineerimata loomadel lõpeb haigus üldjuhul surmaga.

Põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul on koerte katku tuvastatud nii eelmisel kui ka sel aastal peaaegu kõikjal Eestis. „Haigust on tuvastatud nii Põhja- kui ka Lõuna-Eestis, samuti Hiiumaal. Koerte katk on väga nakkav ja ohustab kõiki koeri, seega tuleks lemmikud vaktsineerida, sest see on ainus viis haigestumist ennetada.“

Koerte katk ohustab igas vanuses koeri, ennekõike on kutsikaid ja noori. Eelmisel ja sel aastal on koerte katku juhtumeid tuvastatud Harju-, Rapla-, Tartu-, Pärnu-, Lääne-Viru-, Võru-, Hiiu-, Jõgeva- ja Valgamaal.

Koerte katku leviku vältimine » Vaktsineeri lemmiklooma pidevalt ohtlike nakkushaiguste vastu, nagu marutaud, leptospiroos, parvoviirus ja koerte katk. » Väldi lemmikloomade kokkupuudet metsloomadega. » Kui märkad või leiad haigeid, kummaliselt » käituvaid metsloomi, teavita loomaarsti, kohalikku jahiorganisatsiooni või edasta info riigiinfo telefonile 1247. Haige metslooma viimine koju või ravile pole soovitatav, sest nii soodustatakse nakkuse levikut. FOTO Shutterstock

EJS FOTO EJS-i ja PTA infopäeval osales 60 inimest.

Eesti jahimeeste selts (EJS) ning põllumajandus- ja toiduamet (PTA) korraldasid 27. oktoobril Tartu jahindusklubis jahimeeste teabepäeva, kus räägiti SAK-ist, marutaudist, koerte katkust ja teistest ulukite haigustest. Veebis oli ülekanne, osales 60 inimest.

EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on sellised teabepäevad nii jahimeestele kui ka veterinaarametnikele äärmiselt vajalikud: „Jahimeestena saame värsket infot otse algallikast ja see on väga tähtis metsas toimetamiseks. Praktilist teavet saame edastada veterinaaridele ja see on omakorda nendele vajalik.“ Päeva juhatas sisse ja suunas Olev Kalda, PTA loomatervise- ja heaolu osakonna juhataja.

Ülevaate marutaudiprojektist tegi Enel Niin PTA-st, trihhinella uuringutest ja ehhinokokkide projekti tulemustest rääkis Epp Moks veterinaar- ja toidulaboratooriumist; SAK-i analüüside kokkuvõtte, proovide võtmisest, pakendamisest ja laborisse saatmisest tegi ülevaate Katrin Mähar veterinaar- ja toidulaboratooriumist; SAK-i olukorrast Eestis ja mujal kõneles Maarja Kristian PTA-st, bioturvalisusest jahil ja bioturvalisuse kontrollist jahimajades tegi ettekande Anne-Ly Veetamm PTA-st; jahimeeste ja PTA andmevahetusest rääkis Helen Prommik PTA-st ning uusi nutirakendusi tutvustas Maarja Kristian PTA-st.

EJS tänab ja tunnustab PTA-d sisuka teabepäeva eest ning loodab, et igapäevane tõhus koostöö jätkub ja sarnaseid üritusi korraldatakse üsna pea veel.

Videosalvestust ja ettekandeid näeb QR-i abil.

FOTO Shutterstock

Ühel surnuna leitud ja kahel kütitud metsseal Lääne-Virumaal Haljala vallas leiti SAK-i viirus. Põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul oli oktoobri alul tuvastatud SAK-i viiruse korral selge, et need leiud ei jää viimasteks. „Siis leiti viirust veel ühel metsseal Lääne-Virumaal ja kahel Võrumaal,“ ütles Kalda. „Uued leiud annavad meile selge sõnumi viiruse leviku hoogustumisest nendes Eesti rahvusloom HUNT piirkondades. Jahimehed on teinud väga tänuväärset tööd taudi leviku piiramisel. Nagu leiud näitavad, ei ole veel käes hetk, kus võime ennast turvaliselt tunda. Seetõttu on väga tähtis mitte unustada surnud metssigade otsimist ja keskkonnast eraldamist, bioturvalisuse meetmete rakendamist ja metssigade populatsiooni kontrolli all hoidmise vajalikkust.“

Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on tänavu märgatavalt suurendatud metssigade küttimismahte: „Meile on antud ülesanne küttida 14 000 metssiga, et tagada arvukus üks isend 1000 ha kohta. Paiguti on metssigade arvukus suurenenud. Praegustes tingimustes metssigu hoida ei tohi ja ära tuleb küttida kõik nähtavad metssead. Taas on aktuaalne valik, kas küttida või matta.“

Oktoobri lõpus saatis Eesti Pank ringlusesse rahvusloomale hallhundile pühendatud kaheeurose mündi.

Mündikaardi autor on Eesti kroonide kujundaja Vladimir Taiger, kes osales nõustajana ka mündi kujunduse juures. Mündi on kujundanud disainer Maria Meos. Mündid vermiti Leedu rahapajas.

EJS-ile rääkis mündi saamise taustaloost rahvuslooma ümarlaua eestvedaja Helen Arusoo. Videot näeb QR-i kaudu.

Läänemaa hooaja avajahi jäädvustas Kanal 2 saate „Roaldi retked“ võtterühm. FOTO Riho Nagel

MARIA MEOS pühendusmündi kunstnik

Haapsalu jahiselts ja Läänemaa jahindusklubi pidasid 2. oktoobril Haapsalu jahiseltsi jahimaadel hooaja esimest ühisjahti, mis pälvis palju tähelepanu.

Ühisjahil osalesid teiste hulgas ka endine keskkonnaminister Tõnis Mölder, asekantsler Marku Lamp, EJS-i president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts. Jahi võttis üles Kanal 2 saate „Roaldi retked“ võtterühm.

Ühisjaht algas rivistusega, jahijuhataja oli Haapsalu jahiseltsi esimees Olev Peetris. Osalejaid tervitas ja avakõne pidas Läänemaa jahindusklubi esimees Endrik Raun, Eesti jahimeeste seltsi poolt andis tervitused edasi president Margus Puust.

MADIS MÜLLERÜhisjahil tehti kaks aju, millest esimeses kütiti kolm põdraEesti Panga presidentpulli ja üks mullikas. Kahe aju vahel peeti koos lõunapaus, kus maitsti Haapsalu jahiseltsi liikme ja „ihukoka“ Sulev Heinpalu hõrgutisi. Jahi lõpuks süüdati lõkked, traditsiooniliselt austati ulukeid ja tänati edukaid kütte jahisarvesignaalide saatel. Jahisarve puhusid Endrik Raun ja Martna jahiseltsi jahimees Meelis Kaustel. Tänukõne osavõtjatele ja korraldajatele pidas Tõnis Mölder.

EJS tänab väga hea jahikorralduse ja ilusa jahipäeva eest Haapsalu jahiseltsi jahimehi, esimeest Olev Peetrist ning Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimeest Endrik Rauni.

Lääne-Virumaal Tudu küla lähedal Anguse jahimaadel kütiti 8. oktoobri õhtul tähnikhirv, kes on sealkandis võrdlemisi haruldane isend.

Kuidas tähnikhirv Anguse jahimaadele sattus, pole kindlalt teada. Aastal 2013 jäi tähnikhirv Permisküla jahimaadel rajakaamerasse, seega arvati nüüd, et tegemist võis olla sama isendiga, kes oli lääne poole liikunud.

Kohalikud jahimehed olid tähnikhirve arvatavasti ka varem näinud. Selle liigiga aga kogemusi polnud, seega ei osatud varem midagi kahtlustada, kuni tähnikhirv selle aasta kevadel piirkonnas rajakaamerasse jäi.

Kohaliku jahiseltsi esindaja Erkki Etverk andis teada, et loom kütiti tavalise ühisjahi käigus, kui peeti jahti põdrale: „Jahikoer võttis tähnikhirve jälje üles ja loom tuli ajust välja laskekaugusesse.“

Eestis on tähnikhirve kohatud üksikjuhtudel 1980. aastatel Alutagusel ning 2013. aastal Võrumaal Lasval ja Ida-Virumaal Permisküla lähistel. Pärast seda nähti ja kütiti tähnikhirv 2014. aastal Saaremaal. Viimati nähti tähnikhirve teadaolevalt rajakaamera vahendusel 2019. aastal Meeksi jahipiirkonnas Tartumaal.

Tähnikhirv on võõrliigina meie maadele rännanud valdavalt Venemaalt ja Lätist, kus neid peetakse hirveaedades. Mõned võõrliigid suudavad uutes oludes paljuneda ja mõjutavad kohalikku loodust negatiivselt, mistõttu nimetatakse neid invasiivseteks või looduslikku tasakaalu ohustavateks võõrliikideks.

Tähnikhirv võib meie loodusele tekitada negatiivset mõju, sest nad ristanduvad punahirvega. „Osa isendeid Eestis arvatakse olevat ka ristandid, aga sellest saab aru alles kolju järgi, kas tegemist tähnikhirve, punahirve või nende ristandiga,“ selgitab Erkki Etverk. Lääne-Virumaal kütiti võõrliik ‒ tähnikhirv.

FOTO erakogu

Septembri lõpus korraldas Maarja jahikoda koostöös Tartu keskkonnahariduse keskuse Tartu loodusmajaga nende huvikooli lastele jahindus- ja looduslaagri.

Laager algas õunamoosi keetmisega reede õhtul. Laupäeval pidas esimese jahindusloengu lastele Tartumaa jahimees Viljar Ilves, andes ülevaate jahinduse ajaloost, jahipidamisviisidest, eesmärkidest ning jahieetikast.

Pärast loengut näitasid ja rääkisid lastele oma jahikoertest jahimehed Ülo Poolak ja Jaak Laurikainen. Nad näitasid koerte GPS-seadmeid ja tutvustasid Huntloci võimalusi.

Lisaks jahikoertele said laagrilapsed näha ka politseil ja päästjatel abiks käivat otsingukoera. Koera omanik Liis Kraut lubas lastel end ära peita. Ükskõik kui hästi lapsed seda ka ei teinud, leidis koer nad väga kiiresti üles.

Pärastlõunal sõideti Saare järve äärde, kus loodusmatkajuht Vahur Sepp viis lapsed ümber Saare järve kulgevale metsanduslikule õpperajale. Pea kolmetunnisel loodusmatkal saadi korralik ülevaade kohalikust loodusest.

Pärast õhtusööki meisterdati Eesti jahinaiste juhatuse liikme Maria Põhako juhendamisel luust ja sulgedest unenäopüüdjaid ning ehteid. Enne öörahu said lapsed nautida lõkketulevalgust ning sügisest tähistaevast.

Pühapäeval tutvustas Maarja jahikoja liige Elger Jakovlev Maarja kooli lasketiiru ja enne laagri lõppu tehti üritust kokkuvõttev viktoriin.

Laagri lõpetamisel tänas Maarja jahikoja juhatuse esimees Priit Tiks vahvaid laagrilisi ja oli rahul, et jahikoda on leidnud rakendust ka loodushuviliste laste ning kogukonna seas.

Maarja jahikoda tänab kõiki abilisi ja toetajad, kes laagri toimumisele kaasa aitasid! Loodusmatkajuht Vahur Sepp viis laagrilised ümber Saare järve kulgevale metsanduslikule õpperajale.

Naiskütt Maria Põhako õpetas luust ja sulgedest unenäopüüdjaid ja ehteid valmistama.