Kadunud hiilguse talletaja: Paul Ariste ja soome-ugri maailm
„Mäletan aastat 1973, kui tudengina tulin Eestisse soome-ugri üliõpilaste konverentsile mainekasse Tartu ülikooli. Pühapäeval käisime luterlikus kirikus. Orel mängis ja koor laulis imekaunilt, nii et viis sööbis meelde. Pastor jutlustas, aga meie, võõrsilt tulnud noored, ei mõistnud sellest sõnagi. Aastal 1975 õnnestus mul pääseda õppima Tartu ülikooli soome-ugri kateedrisse akadeemik Paul Ariste juurde. P. Ariste uskus Jumalasse ega salanud seda, vaid
Mihhail Atamanov hõimunädalal 2011 Paul Aristele pühendatud konverentsil
26
rääkis avalikult, et ta on õigeusklik. Kui sain temalt kingiks udmurdikeelsed evangeeliumid, oli see imeline õnn! Meenutan sageli hommikuid Tartus, kui läksime jumalateenistusele Uspenski kirikusse. 1980. aastal osalesin Soomes fennougristika kongressil. Seal kutsus P. Ariste mind jumalateenistusele kaasa. Pidime minema salaja, sest Nõukogude Liidust tulijail ei soovitatud kirikusse minna. Meid jälgisid nuhid, kuid vahele me ei jäänud. Hiljem meenutas Ariste korduvalt seda reisi ja kiitis mind, et olin abiks „vana mehe“ soovile saada osa Turu õigeusu kiriku jumalateenistusest. Paul Ariste ütles kord: „Igal arenenud rahval peab olema oma keelde tõlgitud Piibel.“ Tema sõnad jäid mu südames kõlama. Teisalt soovisin ka, et mu ema, kes vene keelt ei mõistnud, võiks udmurdi keeles palvetada ja Jumalat kiita. Üks põhjuseid, miks ma siirdusin teadustöölt Kirikut teenima, oligi Piibli ja jumalateenistuslike tekstide tõlkimine. Piibli ja harduskirjanduse emakeelde tõlkimine aitab udmurdi keelt säilitada, arendada ja rikastada, mis rõõmustab omakorda rahvast ja tõstab selle eneseteadvust. Tahtsin, et ka minu armas udmurdi rahvas kuuluks nende rahvaste kilda, kellel on arenenud keel, kultuur ja usk.“
Tänu Paul Aristele sai minust piiblitõlkija
Hõimurahvaste aeg
nr 23/24
Foto: Marja Kartano
Mihhail Atamanovi mälestuskilde Paul Aristest
1300 teaduslikku tööd, sealhulgas umbes 50 raamatut. Eriti tänuväärne oli Ariste akadeemiline suhtlus Venemaa soome-ugri piirkondadega ning sealt tulnud kraadiõppurite juhendamine, millele lisas väärtust sügavalt inimlik ja samas vaimulik pool – konfessionaalselt oli ta õigeusklik. Ariste lingvistiline fookus oli vadjalastel, kelle juurde ta jõudis esmakordselt Saksa okupatsiooniaastatel. Ta uuris ja kirjeldas tol ajal praktiliselt tundmatut ning kiiresti hääbuvat vadja keelt, rahvaluulet ning etnograafilist tausta laiemalt. Tänu temale talletustele on meil sellest kaduvast rahvakillust palju rohkem kui vaid mälestus. Väidetavalt oli tema vadja-huvi seotud võimalike juurtega: oli ju vadja asustus veel sajand-paar tagasi ulatunud üle Peipsi sügavale Kirde- ja Ida-Eesti kanti, kust temagi pärit oli. Ariste ise oli polüglott, ta oskas mitmeid keeli. Ülikoolis õpetas ta alamsaksa, rootsi, soome ja mitmeid teisi keeli, kurioosumina oskas ta ka mustlaskeelt. Paul Ariste suri 2. veebruaril 1990 ning on maetud Raadi kalmistule. Foto: Internet
Eesti keeleteadlane akadeemik Paul Ariste (1927. aastani Paul Berg) oli Eesti okupatsiooniaastail meie tuntuim keeleteadlane. Ta sündis 1905. aastal Laiusel, Esimese maailmasõja ajal koliti Tallinna. Tema keele- ja teadushuvi ilmnes varakult: esimene teadusartikkel ilmus 16-aastaselt Paulilt esperanto keeles liivlastest. Tartu ülikool aastatel 1925–30 oli selle loomulik jätk. Magistritöö oli rootsi laensõnadest, doktoritöö hiiu murrete häälikutest. Pärast täiendamist välisülikoolides sai Aristest 1933. aastal Tartu Paul Ariste ülikooli õppejõud, kust ta ka professorina emerituuri siirdus, vahepaladeks lühike vangipõlv nii Saksa kui Nõukogude okupatsiooniajal. Kuigi Ariste kirjutas mitmetel teemadel, oli tema suur armastus ning põhipanus lingvistikasse laiemalt soomeugri keeleteaduse edendamine. 1500 a tagasi praktiliselt kogu Põhja-Euroopat valitsenud võimsast soome-ugri rahvaste kontiinuumist oli viimase 1000 aasta jooksul enamikust keeltest järele jäänud vaid üksikud keelesaared keset vene keelemerd, osa aga oli kadunud jäädavalt. Just see oli Ariste uurimisfookus. Ta on avaldanud umbes
Mart Rannut Jaan Bärenson
