Page 1

2015

1 (13)

H천imuk채rajad Minu innustajaks on Jumal Ma lihtsalt armastan neid! Kiri Handimaalt Uus Testament j천udis m채emaride lugemislauale


3

4–5 6 10

6 6 7 8 9 9 10 10 11 12 12 13 14 14 15

12

15 16 17 18

12 17

18 19 20 21 22 23

Piibliga ja Piiblita III Mart Rannut, Jaan Bärenson Obinitsa – soome-ugri kultuuripealinn 2015 Saam joiub kirikuski Piret Riim Eesti ja Soome muusikute rõõmustav koostöö Sigrid Põld Paabeli rahvad Mark Nelson Hea sõnumiga Udmurtiast Permimaale Maina Sašina Kirikulaulud hakkavad kõlama CD-l Piret Riim Hõimunädal 2014 Jumala kutse Daniil Popov Handid ja udmurdid külastasid Tallinna 21. Kooli Mark Nelson Hõimukärajad Väiksemate vajadused meie kõrval Piret Riim Politsei tahab soetada põhjapõtru Trükivalgust nägi neenetsikeelne Johannese evangeelium Ma lihtsalt armastan neid! Signe Liivak Misjonitöö toetamine avab uksi Merle Ajaots-Siimut Handid ja neenetsid saavad püstkojakiriku Kiri Handimaalt Ljudmila Grapin Uurali uudiseid Konstantin Subbotin Mari kristliku muusika arengust Anna Mišina Olla nõuandjaks järgmisele põlvkonnale Mark Nelson Minu innustajaks on Jumal Raissa Petrova Uus Testament jõudis mäemaride lugemislauale Piret Riim, Otto Pescuk Biblien teeb Jumalaga tuttavaks Jumal on meie kindlus Joonas Jõesaar Soomeugrilastel oma lauluraamat! Mark Nelson

Esikaanel: Saami joiulaulja Máhtte Sikku Valio Foto: Mikk Leedjärv Tagakaane foto: Signe Liivak Toimetus: Jaan Bärenson, Küllike Evartov, Mark Nelson, Piret Riim, Anu Väliaho Telefon: 6311 671; e-post: eps@eps.ee Küljendus ja trükk: Sõnasepp OÜ, 2014 ISSN 1736-7069

2

HEA LUGEJA!

O

leme jõudnud 2015. aastasse ja tänulikud, et olete

kaasas olnud Hõimurahvaste Aeg tegemistega, meie sugulasrahvastele mõelnud ja neid toetanud. Muusika-aastal leiavad meie ajakirja veergudel kajastamist hõimurahvaste muusikalise tegevusega seotud lood. Muusika-aasta tõstab tähelepanu keskmesse Eesti mitmekülgse muusikaelu: 11. septembril saab meie tuntumaid heliloojaid Arvo Pärt 80-aastaseks, 2.–5. juulini toimub Tartus EELK kirikupäev ja vaimulik laulupidu „Maarjamaa – Isa maa”. See on vaid väike osa muusikasündmustest. Muusikat on läbi aegade peetud pühaks, ülimaks, ilusaimaks, selles on midagi meid kõiki puudutavat. Muusika on ka meie mälestuste hoidja – elu olulisemad hetked ja inimesed salvestuvad meie mällu läbi kindlate muusikapalade. Muusika kaudu edastatud sõnum on mõistetav igaühele ega sõltu rahvusest või keelest, mida kõneldakse. Aastatel 1860–1880 kulmineerunud eestlaste rahvuslik ärkamis­aeg hõlmas ka esimese üldlaulupeo, millele eelnes vennastekoguduse laulutraditsiooni kujunemise pikk periood. Tartus 18. juunil 1869 aset leidnud esimene üldlaulupidu kujunes eestlaste kolmepäevaseks enneolematuks peoks, millest sündinud laulupidude traditsioon on kestnud siiani ja jätkub usutavasti ka tulevikus. Miks muidu lausus president Lennart Meri 1999. aasta laulupeol järgmised sõnad: „Laulupidu ei ole moeasi. Laulupidu on südameasi”. *

Veebruarikuus möödus 110 aastat maailmakuulsa fennougristi ja Tartu ülikooli legendaarse õppejõu Paul Ariste (03.02.1905–02.02.1990) sünnist. Tuntuse nii ida kui ka lääne keeleteadlaste seas tõi maailmasõja järel soome-ugri keeleteaduskonna taastamine Tartu ülikoolis. Paljude soomeugrilastest haritlaste ja keeleteadlaste koolitaja Ariste õpilane on ka udmurdi keeleteadlane ja piiblitõlkija Mihhail Atamanov. Igale rahvale on kõige ilusam tema emakeel – need on Paul Ariste sõnad. Pühendunud vadja keele ja rahvaluule uurijana tegeles ta vadja keelega aastatel 1924–1989. Et selle väikese rahva­killu keel ei ununeks, on nüüd lisaks paari aasta eest avaldatud vadja keele sõnaraamatule ilmunud ka vadja keele õpik. Aastakümneid tagasi küsiti soome-ugri rahvusvahelisel kongressil kamassi rahva viimaselt esindajalt, kuidas ta on suutnud säilitada oma emakeele. Vanamemm vastas: „Ma palvetan iga päev ja räägin oma Jumalaga kamassi keeles!” Siinkohal tasub lõpetada muusikuharidusega Nõo koguduse õpetaja Mart Jaansoni doktoritöö kaitsmise järel Eesti Kirikule antud intervjuus öelduga: „Tean, kui tähtis on muusika muusiku jaoks. Ent arvan, et õndsaks läbi muusika ei saa. See, mis teeb õndsaks, on Jumala sõna”. Mõttekillud kogus kokku Jaan Bärenson HÕIMURAHVASTE AEG on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse, Eesti Piibliseltsi ja Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna ühisprojekt, mille eesmärgiks on innustada Eestimaa kristlasi hõimurahvaste misjonile kaasa aitama. Hõimurahvaste Aeg  •  Nr 13


Piibliga ja Piiblita III  Tekst: Mart Rannut, Jaan Bärenson  Fotod: Eesti Piibliselts

S

ada aastat pärast eestikeelse Piibli esmatrüki ilmumist oli Eestis välja kujunenud uus vaimne olukord. Tugevnenud oli vennastekogudus, Eestisse hakkasid jõudma ka muud äratusliikumised. Aastal 1813 asutatud Piibliselts tegutses vaimuliku kirjanduse levitamisel rohujuuretasandil aktiivselt. Keeleliselt oli lõunaeesti keele kasutajaskond taandunud põhjaeesti keele ees, moodustades sellest vaid kümnendiku, mis kirjakeelena sajandi lõpuks hääbus. Eestlaste tõus ühiskondlikus hierarhias ei toonud enam kaasa automaatset saksastumist. Majanduslikult oli välja kujunenud taluperemeeste ja külakoolmeistrite sotsiaalne kiht, kel kodus aukohal Piibli-ramat (seda küll Meie Matsi kalendri kõrval). Seetõttu olid sakraaltekstide põhitarbijaks saanud eestlased, mitte niivõrd enam baltisakslastest pastorid, kel eesti keel polnud emakeeleks. See esitas kõrgemaid nõudmisi ka kasutatavale kirjakeelele. Senine vana kirjaviis ning suulisest kõnest irdunud keelestruktuur ei olnud kooskõlas rahvakeelega ühegi murde puhul. Seetõttu tegid mitmed ärksamad kirjamehed oma kirjutistes eesti keele grammatika ja ortograafia osas muudatusi. Tuntuim neist on ehk pastor ja hilisem Tartu praost Otto Wilhelm Masing, kes oma rahvavalgustuslikus kirjasõnas võttis tarvitusele lisaks mitmetele keelelistele edumeelsetele uuendustele ka õ-tähe. Selline edumeelsus päästis aga valla kirjakeele normi hägustumise, kus iga kirjutaja ja kirjastaja oma meele järgi keelt kohendas. Samas ei toimunud edasiminekut sakraalkeeles: 1835. aastal ilmunud Piibli kolmas trükk oli valdavalt sarnane esimese trükiga, vähem oli vaid otseseid hebreaisme. Rahvapärasest kõnekeelest oli see struktuurselt kaugel, kasutatav saksa­ pärane ortograafia ei vastanud piisavalt eesti keele hääldusele. Ometi oli suurem osa eesti rahvast taolise olukorraga rahul, sest oldi harjutud keerulise ja püha sakraalkeelega ning peeti loomulikuks selle erinevust igapäevakeelest. Piiblikeele uuendajaks tõusis saksa päritolu Kuusalu pastor Eduard Ahrens, kes soovis kehtestada uue soomepärase kirja­ viisi, kaasajastada grammatiliselt piiblikeelt ning kujundada selle alusel ühtne keeleline norm. Tema koostatud grammatikates ja muudes keeleprobleeme käsitlevates raamatutes pakutud keelereformid leidsid küllaltki kiiresti kasutuse sekulaarkirjanduses: esimene raamat tema pakutud kirjaviisis ilmus juba paar aastat pärast tema grammatikat (1842), järgnevatel

Piibli väljaandmine trükke

tk

18 saj

2

10 000

19 saj I pool

5

20 000

19 saj II pool

17

135 000

Hõimurahvaste Aeg  •  Nr 13

Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari rektorina tahaksin lugejatele soovida rohket misjoni­meelt ja -tarkust, et need väärt projektid, millega meie kaugeid hõimurahvaid teenitakse, võiksid kesta ja areneda ja täieneda. Küllap on selleks vaja erilist „tarkust ülalt” (Jk 3:17), millega nende rahvaste usulist ärkamist ja kasvamist toetada just sellisel viisil ja selles tempos, nagu nad seda vajavad. Mina ise ei ole kunagi hõimurahvaste juures Siberis käinud. Nende rahvaste hõimlasena tunnen ma ennast aga kindlasti, sest mitmete hõimurahvaste esindajad on ühel või teisel viisil minu elu aastate vältel puudutanud. EMK Teoloogilises Seminaris töötades lihtsalt ei saagi hõimurahvaste teemast üle ega ümber: nad on meiega misjonireise kajastavatel fotodel meie teadetetahvlil ja õpetajate toas; nad on meie seas sageli ka füüsiliselt. Hõimlased on mind otseselt puudutanud eeskätt üliõpilaste kaudu, kes aastate jooksul (sageli misjonitöö otsese tulemusena) on tulnud meie seminari õppima Handimaalt, Udmurtiast ja Komist. Igaüks kannab endaga kaasas midagi oma kauge maa ja rahvakillu olemusest, mis äratab huvi kaasüliõpilastes ja õppejõududes. Meie seminari diplomitööde riiulis seisavad teiste seas mitmed hõimurahvaste usulist kogemust ja ajalugu käsitlevad uurimistööd. Seega on nad meid mitte üksnes põgusalt puudutanud, vaid jätnud siia ka püsiva jälje. Hõimlased on mind puudutanud ka seminari üliõpilaste kaudu, kes on tulnud tagasi suvistelt misjonireisidelt udmurdi, komi, mari ja handi rahvaste juurest ega ole enam endised. Kaugel puhta looduse keskel ja lihtsates tingimustes elavate inimeste seas olles on nad kogenud erilist Jumala puudutust, millest nad seminaris kaasüliõpilastele ja õppejõududele särasilmil tunnistust annavad ja mis neid taas ja taas hõimlaste juurde tagasi kutsub. Ka siis, kui nad on juba seminari lõpetanud ja misjonipraktika eest ainepunkte enam ei anta. Midagi ilmselt aga antakse – ülalt. Ütleb ju Saalomongi oma õpetussõnades: „Hing, kes jagab õnnistust, kosub, ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse” (Õp 11:25). Nii nad lähevadki taas teele Siberi poole, kui suvi jõuab. Läinudsuvise laulupeo teemat parafraseerides võiksin seega öelda, et minu elus on olnud puudutuse aeg, mille vältel hõimurahvad on mind kujundanud ja mulle lähedaseks saanud. See on toimunud enamasti läbi keele, mis ei ole meie kummagi emakeel. Aga meid on ühendanud teadmine, et meil on ühised juured – ja meil on ühine Jumal. Seda teadmist kinnitab ka iga meie käes oleva ajakirja uus number. Olgem siis jätkuvalt puudutatud oma hõimurahvaste rõõmudest ja muredest. Kandkem neid jätkuvalt eestpalvetes ja toetagem neid ka tegudega – kas siis otseselt misjonitöös osaledes; finantsiliselt toetades neid, kes on valmis kohapeale minema ja teenima; hõimurahvaste endi algatatud projekte finantsiliselt toetades. Ja kindlasti Jumala Sõna tõlkimist nende oma keelde. Meeli Tankler EMK Teoloogilise Seminari rektor

3


Kuigi Bergmann sai tõlgikümnenditel võeti see ajatud ka kogu Piibli (1915), ja rahvavalgustuslikus kiroli siis alanud juba sõda janduses üldiselt omaks. ning tema surm seiskas Ka koolid läksid uuele edasise tõlkeprotsessi. kirjaviisile sajandi teisel 1817. aastal olid Liivimaa poolel üle, kuigi õppevara Eesti alal kümnes kihelkonoli veel vanas kirjaviisis. nas piibliseltside abiseltsid Oma ameti­vendade mõju(„abikogudused”) 6929 tamiseks sakraalkirjanliikmega, 1818. a viieteistduse keele reformimisel jäi kümnes kihelkonnas 9414 Ahrensil aga jõust väheks, liikmega. tema ettepanekud Piibli Piibliseltside tegevus keeleliseks toimetamiseks katkes ametlikult 1826. leidsid rakendust alles 1847. aastal välja antud Piibel. aastal seoses Venemaa pärast tema surma (1863). Piibliseltsi sulgemisega Piibli 9. trüki (1878) toitsaar Nikolai I poolt. Palmetaja Ferdinand Johann jud abiseltsid jätkasid siiski tööd. Wiedemann redigeeris keelt osaliselt Ametlikult alustas selts uuesti tööd Ahrensi soovitatule vastavalt, kirjaviis 1832. a. ja murdetaust aga jäi endiseks. Viimast 1832. aastal alustati piiblipühade korda ilmus Uus Testament vanas kirja­ korraldamist, kus hoogustati Pühaviisis 1886. aastal. Seejärel otsustati paskirja levitamist. Piiblipühadel koguti tor August Jakob Westren-Dolli ning veel raha Piiblite trükkimiseks, hinna teiste edumeelsemate pastorite ja kulalandamiseks ja vaestemajadele, vangtuuritegelaste eestvõttel trükkida Piilatele ning eriti Venemaale saadetabel edaspidi uues kirjaviisis. Kõigepealt vatele nekrutitele tasuta jagamiseks. ilmus 1889. aasta alguses uues kirjaviisis Piiblipühadel annetati ohvrimeelselt, Uus Testament, seda Jaan Bergmanni näiteks 1821. aastal saadi kokku 4358 tõlkes ning Jakob Hurda ja Karl August rubla. Hermanni toel ja nõul. 1848. aastal töötas Läänemere kuberJärgmise, Piibli 10. trüki (1889) toimangudes koos Narvaga 8 piibliseltsi metaja Carl Eduard Malm redigeeris Jaan Bergmann (1856–1916) osakonda ja 192 abiseltsi: Liivimaa Ahrensi reformidest lähtuvalt nii kirja­ Eesti osas 43, Liivimaa Läti osas 60, viisi kui ka keele struktuuri ulatuslikult. Kuramaal 75, Eestimaa kubermangus 22. Järgnevatel aastakümnetel kuni esimese maailmasõjani trükSajandi teisel poolel jätkus abiseltside moodustamine kihelkis Piibleid peamiselt piibliselts, keeleliselt redigeerisid neid kondades ja veelgi ulatuslikum Pühakirja levitamine, sealCarl Malm ja Jaan Bergmann, tekitades nii kaks eri redaktjuures nihkus varasema Uue Testamendi asemel esikohale siooni. tervikpiibli laiem levitamine. Eesti sakraalkeele edendamise kõrval muutus järjest valusamaks uue tõlke vajadus, milleks loodi 1890. aastatel Alaline Piibliparandamise Komitee, kuhu kuulusid Jaan Bergmann Piiblite levitamine Eestimaal (esimees), Martin Lipp, Jaan Kerg, Georg Koik, Villem Rei(Piibliseltsi 1851. a aruande järgi) man ja Georg von Holst. Et tööd tehti ühiskondlikul alusel, aasta Piibel Uus Testament ilmus uus Uue Testamendi proovitõlge alles aastal 1912. 1841 70 76

Akadeemik Ferdinand Johann Wiedemanni (1805–1887) hauakivi Smolenski luterlikul kalmistul Peterburis.

4

1842

875

552

1843

448

158

1844

481

516

1845

188

1325

1846

914

1451

1847

1472

2085

1848

884

1575

1849

312

1448

1850

984

2641

1851

970

2384

7598

14 211 (psaltreid 1048)

1841–1851

Hõimurahvaste Aeg  •  Nr 13


Ue Testamenti Pildid. Ilmunud Riias 1860– 1865

Lehekülg J. Bergmanni piiblitõlke käsikirjast

1841–1858 levitati Eestimaal Pühakirja 49 551 eksemplari. Kümnenda hingeloenduse andmeil oli Eestimaal eestlasi 268 231 hinge, s.o umbes 53 500 viieliikmelist peret. Laulupeo aastaks (1869) oli Eestimaal laiali jagatud 94 713 Pühakirja. Tartu Piibliselts oli 1860. aastateks levitanud 94 413 Piiblit, kusjuures eesti perede arv Põhja-Liivimaal oli ligi 90 000. Kullamaa rahval oli 1896. a loenduse järgi 1200 Piiblit ja 1100 Uut Testamenti. Pühakiri puudus 41 peres. 1845. aastal oli Piibleid olnud 145 ja Uut Testamenti 155 eksemplari. Türil oli 1855. a ilma Pühakirjata 340 peret 1316-st. Piiblite ostmiseks oli seal kulutatud 3713 mehe kohta 50 hõberubla, viina ostmiseks aga 8000 rubla. 1888. a trükiti Tallinnas 15 000 eksemplari väikseformaadilist Uut Testamenti, millest 2000 taheti saata laevaga soldatitele Peterburis. Laeva põhjamineku järel saadeti sama kogus rongiga.

Koeru abiseltsi põhikirja tiitelleht

Uue Testamendi väljaandmine Uus Testament trükke

tk

17 saj 18 saj

Vastne Testament trükke

tk

1

500

4

22 400

1

10 000

19 saj I pool

17

96 000

1

39 000

19 saj II pool

30

408 000

9

67 000

Hõimurahvaste Aeg  •  Nr 13

Jüri Aunwerdt (1859–1927), kelle tegevus Ameerika Piibliseltsi kolportöörina Eestimaal sai alguse juba aastal 1889, juhtis Tartu piiblidepoo tööd 1893. aastast kuni surmani.

5


Obinitsa – soome-ugri kultuuripealinn 2015

S

oome-ugri 2015. aasta kultuuripealinnaks valiti Setumaal asuv Obinitsa küla. Kultuuripealinna idee algatas soome-ugri noorteühendus MAFUN eesmärgiga hoogustada rahvuspiirkondade arengut. Kultuuripealinna valiti tänavu teist korda, 2014. aasta pealinn oli Udmurtias asuv Bõgõ küla. Setumaal on kultuuripealinna aasta jooksul plaanis üle 35 kultuurisündmuse, neist suurimaiks sel aastal on soome-ugri teemale pühendatud Seto Folk Värskas ja kostipäiv ehk kohvikute­

päev kogu Setumaal. Kultuuripealinna aasta tippsündmusena tuleb Obinitsas augusti alguses Seto Kuningriigi päev. Aasta jooksul on soome-ugri rahvaste esindajatel kavas kokkusaamised kogemuste vahetamiseks, kuidas kultuuri­pärandit säilitada ja järgnevatele põlvkondadele edasi anda. Plaanis on algatada soome-ugri sõpruskülade liikumine. Rahvusvaheline žürii valis Obinitsa soome-ugri kultuuripealinnaks mullu 11. augustil Helsingis. Koos Obinitsaga

Saam joiub kirikuski 2014. aasta aprillis peeti Helsingis järje­kordset seminari Piibli tõlkimisest põhja­saami keelde, mille kõnejaid on umbes 30 000. Tõlketiimi liikmed põhjamaadest arutasid tervikpiibli ilmumisega seotut, mis on kavandatud 2019. aastaks. Seminar algas aga pealinlastele ebatavaliselt: saami kultuuri elementidega missal Helsingi Vanas kirikus esitasid Piibli kirjakohti joiumeister Wimme Saari koos puhkpillimängija Tapani Rinnega, kes juba veerand sajandit koostööd teevad. Õhtul sai kogudusemajas kuulata kontserti nende 2013 ilmunud heliplaadi „Soabbi” muusikast, kus kõlavad joiud bassklarneti saatel traditsiooniliste kirikulaulude töötlustena. Wimme Saari kirjeldab: „Kirikulaulud on meie muusikalises mälus tähtsal kohal: need olid esimesed laulud, mida lapsepõlves kuulsime. Nad elavad mu sees sama sügaval nagu joigki! Kõige paremad on kõige vanemad laulud: sügavad ja jõulised, ilusa viisiga, elulised ja tõesed.” Saari on pärit Põhja-Soomest Enontekiölt, kus vaimulikkond 16. sajandil joigumise kui paganliku ära keelas. Hilisem lestadiuslaste äratusliikumine süvendas seda arusaama. Kodudeski hakati siis laulma palju vaimulikke laule ning Wimme ema oli üks neist, kes jättiski joigumise maha – tema lemmikmuusikaks jäid elu lõpuni vaimuliku lauluraamatu palad. 6

Wimme Saari (vasakul) ja Tapani Rinne

Wimme on need kaks traditsiooni ühendanud: „Kirikulaul ülistab Loojat ja joig kirjeldab Looja loomistööd, inimesi, loomi, tundrat. Joiguja peab tundma seda, millest ta joiub – meloodia, rütm ja hääletoon kirjeldavad joigumise objekti. Näiteks mõnda inimest meenutades meenub mulle ka temast tehtud joig.” Wimme ainult naerab arvamuse peale, nagu ei osatakski tänapäeval enam joiguda: „Kui üks saami vaimulik laulukirjutaja tõsiselt hoogu satub, küll kerkib ka joig pinnale!” Ka Tapani Rinne lemmikmuusika oli juba kümneaastaselt vaimuliku lauluraamatu repertuaar, mille vastu oskas poisi huvi äratada usklik kooliõpetaja. Rinne kirjeldab albumi sündi: „Võtsime kirikulaulud aluseks, aga nagu ikka, suundus improvisatsioon meid kaasa viies oma radu. Plaadi muusikas on oluline lõõgastumine, maharahunemine. Soovisime, et kuulaja poleks sunnitud

kandideerisid Ungaris asuv 64 000 elanikuga Veszprémi linn ja 500 elanikuga Vuokkiniemi küla Karjalas.

Fennougria

 Foto: Eeva Rinne mõtlema või tundma midagi kindlalt etteantut, vaid talle pakutaks aega ja paika rahulikult hingata.” Laulud albumil kannavad nimetusi: Kui oksad haljendavad; Kui on kaitse Jumalas; Sa oled pühitsenud selle maa; Nüüd meid kutsutakse; Varjun Sinusse, Jumal; Oh kuule, Issand, me hüüdu; Peida mind oma tiibade varju; Arm; Tempel. Palu on nii vanu kui ka tänapäevaseid, nii Soomest kui Rootsist. Wimme Saari ootab kõvasti põhjasaami Vana Testamendi valmimist. Oma lastega räägib Wimme ainult saami keelt. Saamiks olemine tähendabki talle kõigepealt emakeelt ja joigumist ning mõlema alalhoidmist. Keele olukorda hindab ta keeruliseks, kuna riigikeel on noortele ülekaalukalt kätte­ saadav nii televisioonis kui ka internetis. Põhjasaami keelse Uue Testamendi paljulubav proovitrükk ilmus Soome, Rootsi ja Norra piibliseltside ühistöö tulemusel juba 1998. Muusik kujutleb nüüd tervikpiiblit oma kätel: „Milline ladus tekst selles on, kui hästi arusaadav! See on kaua tehtud väärt töö.” Ka albumit tutvustaval kontserdil tutvustati ühtlasi piiblitõlketööd – seda enam, et Helsingi on tänaseks kujunenud Soome suurimaks saami külaks. Soome Piibliseltsi materjalide põhjal koostanud Piret Riim Hõimurahvaste Aeg  •  Nr 13


Eesti ja Soome muusikute rõõmustav koostöö 2014. aasta alguses tegi Eestis töötav Soome Misjoniseltsi misjonär Tero Ruotsala EELK Hageri koguduse kammerkoorile Lambertus ettepaneku laulda plaadile valik kuulsa Soome gospelmuusiku Pekka Simojoki ülistuslaule. Koori koostöö Tero Ruotsalaga oli alanud juba 2013. aastal, kui valmis jõululaulude CD „Maa on nii kaunis”. Tero on sellel kõlavate bändiseadete autor. Simojoki soomekeelne plaat „Ülistus” ilmus aastal 2012 ning on tänaseni Soomes üks kuulatavamaid CD-plaate, saades seal 2014. a suisa kuldplaadi nominendiks. Samal kevadel ilmus plaat ka ingliskeelsena. Eesti keelde ei olnud enamikku neist lauludest veel tõlgitud. Lambertuse lauljad olid ideest ja lauludest vaimustuses ja nii alustasime kiiresti tõlkimistööga. Kohe alguses oli selge, et tegemist on väga ilusate lauludega, mille tekstidel sügav sõnum. Laulude esmatõlke tegi Lia Kaljuste. Simojoki soov oli kirjutada põhjamaist gospelmuusikat ja julgen öelda, et see tal ka õnnestus. Laulud on rütmikad ja CD-l kõlavad bändi saatel, kuid

Pekka Simojoki ülistuslaulude kogumik

on samas lauldavad ka a cappella või klaveri saatel. 2014. aasta advendiajaks valminud „Ülistus” on saanud suurepärase vastuvõtu osaliseks. Kammerkoor Lambertus, kes siiani viljelenud peamiselt klassikalisemat stiili, võttis ette enda jaoks suhteliselt tundmatu tee, kuid oleme väga tänulikud, et meile see võimalus anti. Oleme tundnud, kuidas inimesed on nende laulude kaudu puudutatud saanud, kuidas oleme jõudnud kuulajateni. Tagasiside on olnud ääretult positiivne. Projekti juhtinud Tero Ruotsala ütles kohe alguses, et näeb selles projektis pikemaaegset misjonitöö vormi. See ei ole ainult ühe koori üks CD-plaat, see

 Tekst: Sigrid Põld  Fotod: Tuuli Varik

on projekt, mille kaudu võiksid Pekka Simojoki laulud inimesteni laiemalt levida. Koos CD-ga ilmus ka noot, mida saavad kasutada kõik soovijad. Neid laule saab laulda nii kirikus kui noorteõhtutel, nii koori kui ka kogudusega jne. Eesmärk on rikastada meie vaimulikku lauluvara. Oleme kooriga tundnud, kuidas oleme selle projekti kaudu ise usus kasvanud, kuidas sõnum on kuulajaid ja kaasalauljaid sügavalt puudutanud. See on olnud tõeliselt rikastav kogemus. Oleme neid laule laulnud nii eakate teeõhtul kui lastega laagris, kogudusega kirikus ja noortega piiblitunnis. Need laulud „töötavad” tõesti igal pool. Kammerkoor Lambertus teeb muusika- ja misjoniõhtuid üle Eesti, kus tutvustab laule ja kus osalejatel on võimalus kohe ka kaasa laulda. Eriline saab olema õhtu 12. mail Tallinna Nõmme Rahu kirikus, kuhu on lubanud kohale tulla gospelmuusik ja helilooja Pekka Simojoki ise. Ootame kõiki osalema! Kel huvi nootide või plaatide vastu, saab neid EELK Misjonikeskusest.

Kammerkoor Lambertus. Esimeses reas keskel Sigrid Põld (punase roosiga).

Hõimurahvaste Aeg  •  Nr 13

7


Paabeli rahvad  Tekst: Mark Nelson 1Ms 11:1–9 tutvustab meile Paabeli torni lugu: kuidas patt lõpetab inimkonna ühtsuse ja kuidas tekivad jumaliku kohtumõistmise kaudu rahvad ja keeled. Kurb tõdeda, kuid seda lugu on kasutanud soome-ugri aladel mõned kirikujuhid argumendina, miks on väär toetada nende väikekeelte arengut. Nende väitel näitavat Paabeli torni lugu, et eri keelte olemasolu rajaneb patul. Kerge on seda lugu lugedes jõuda sellisele järeldusele, kuid kas see väide on ka õige? Mida 1. Moosese raamatu esimesed peatükid meile tegelikult rahvaste päritolust ütlevad ja mida see tähendab meie misjonitöö jaoks? Kahtlemata on õige, et Paabeli torni loo alguses olid kõik ühendatud ühe keele ja ilmselt ka ühe kultuuri kaudu (1Ms 11:1) ja loo lõpuks on patt selle ühtsuse lõpetanud. Kuid kunagi ei tasu alustada raamatu lugemist 11. peatükist, alustada tuleb ikka algusest! 1Ms esimesest peatükist alustades leiame, et esimese asjana ütles Jumal vastloodud inimkonnale: „Ja Jumal õnnistas neid ja Jumal ütles neile: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa…”” (1Ms 1:28). Juhul kui see jäi märkamata, kordab Jumal täpselt sama õnnistust pärast veeuputust 1Ms 9:1. Jumala esimene õnnistussoov sisaldas ka käsku, väljendades olulist osa Jumala algsest eesmärgist inimkonna osas enne pattulangemist. Jumal soovis, et inimkond leviks, täidaks maa. See tähendab, et rühmad või pered eralduvad järk-järgult üksteisest. Sobiv illustratsioon sellele on ingliskeelse elanikkonna levimine viimase 500 aasta jooksul Kanadasse, Austraaliasse ja mujale. Mõnisada aastat Inglismaast lahus elamist on tekitanud eripäraseid hääldusaktsente. Levik on kaasa toonud inglise keele suurema lahknevuse. See on vältimatu ning kui see üksteist eraldav protsess võiks jätkuda, tooks see lõpuks kaasa eri keelte välja­kujunemise. Kuid geograafiline eraldatus põhjustab lisaks keelelisele ka muid muutusi. Väljaränne eri regioonidesse toob kaasa eri kombed, kunstistiilid, moed ja muu. Kui inimkond oleks järginud Jumala algset käsku täita maa, oleks see vältimatult kaasa toonud erisused, mis oleks viinud eri rahvuslike identiteetide kujunemiseni. See tähendab, et Jumala algne visioon inimkonna jaoks sisaldas rahvuste teket. Tema algsed käsud inimkonnale on erisuse retsept, mis viib eri keelte, kultuuride ja rahvaste tekkeni. 1. Moosese raamatust edasi lugedes jõuame 10. pea­tükini, „rahvaste nimistuni” – ühe igava nimede loeteluni, mis kirjeldab rahvaste põlvnemist Noa poegadest. 1Ms peatükkide kontekstis tuleks seda mõista kui Jumala õnnistuse/käsu (ptk-des 1 ja 9) vältimatut tagajärge. Inimkond oli viljakas, ta paljunes ja täitis maa ja nii tekkisid rahvad. 1Ms 10:5 täpsustab siin, et igaühel oli oma keel. Lugedes 1Ms algusest alates näeme seda kui loomulikku arengut erisuse suunas, mis oli juba Jumala algses käsus levida ja täita maa. Alles nüüd saame asuda Paabeli torni loo juurde 1Ms 11. peatükis. Loo esimene salm viib meid tagasi 10. peatükile eelnevasse aega, enne rahvaste ja keelte kujunemist. Peame meeles pidama, et Vanas Iisraelis ei oldud nii lineaarsed kui moodsas Euroopas ning seetõttu ei ole Piiblis kõik kronoloogilises järjestuses. 1Ms 11:1 algab ajal kui „kogu maailmas oli üks 8

keel ja ühesugused sõnad”, mis paigutub ilmselt aega enne 1Ms 10:5, kus keeled juba on olemas. 1Ms 11 viib meid tagasi täpsustamaks, kuidas 1Ms 10 mainitud rahvad tekkisid. Mis toimub 1Ms 11? Jumal oli käskinud inimkonda „täita maa”, levida, eristuda protsessi käigus, mis toob kaasa eri keelte ja rahvaste tekke. Kuid selles peatükis tõstab inimkond mässu ja ütleb EI! Me tahame siia jääda, me ei taha laiali pillutatud saada. Olgem ühtsed! Patuse inimese mäss sisaldas monumentaalset ehitusprojekti, mis hoiaks rahva koos – Paabeli torni. Minu arvates võiks Paabeli torni pidada maailma esimeseks impeeriumiks. See on katse võimendada visiooni ühtsusest, mida tekitab uhkus (tehkem enestele nimi, 1Ms 11:4). Selle saavutamiseks oli aga tarvis hoida inimesi liikumisest erinevuste suunas, mida Jumal oli ette näinud oma käsuga täita maa. Paabeli torni juhtidel oli visioon ühtsusest, mis ei vasta Jumala tahtele. Sarnasus unistusega Nõukogude inimesest on ilmne. Kuid kui Paabeli torni loos üritati takistada erisuse teket, siis Nõukogude inimese ideoloogia puhul üritati anda sellele tagasi­käik, et erisus kaoks. Nii Paabeli torni kui ka Nõukogude inimese visiooni aluseks oli ühtsus, aga see oli ühtsus sarnasuses, mis ei vastanud Jumala soovile. Seetõttu Jumal sekkus. 1Ms 11:7 tuleb Jumal alla ja segab keele, lammutades nii Paabelis loodud impeeriumi. Oleme näinud, et kultuuriliste ja keeleliste erisuste tekitamine oli osa Jumala plaanist tema kõige esimeses käsus inimestele. Paabeli patt oli impeeriumi patt, mis üritas jõustada ühtsust Jumala plaani vastaselt. Mida tegi Jumal Paabelis? Ta lihtsalt kiirendas protsessi, mis oleks niikuinii järk-järgult juhtunud, kui inimkond oleks olnud ustav ja täitnud tema kava kohaselt maa. Jumal tegi selle ära nüüd hetkega, mis muidu oleks võtnud põlvkondi aega. See tähendab, et eri keelte loomine Paabelis kujutas endast vastandmõju impeeriumi pattu sisaldavale kavale. Erisuses ei ole midagi halba, see on midagi, millega Jumal takistas pattu. Tegelikult veel laiemalt tõlgendades võiksime selles näha õnnistust! 1Ms 1:28 ütleb: Ja Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa…” See ei ole vaid käsk Täitke maa!, see on õnnistus! Vältimatult esinevad erisused on Jumala silmis õnnistus! Tõdemus, et needsamad keeled on ka taevas, nagu Johannes neid nägi Ilm 7:9, näitab, et need ei ole midagi kurja, mis lõhuks Jumala loodu ühtsuse. Vastupidi, keelte ja rahvuslike identiteetide rikkus on midagi head, mida igavesti kasutatakse Jumala kiituseks taevas! See on õnnistus, mida Jumal on kavandanud algusest peale! Mida tähendab kõik see meie kristliku töö jaoks? Ilmne on, et meil on õigus tähistada ja julgustada keelelist ja kultuurset erisust, sest Jumal on soovinud mitmekesist inimkonda. Välja­kutseks on siin õige tasakaalu leidmine selle erisuse ning Kristuse ihu ühtsuse säilitamise vahel, mis on samuti oluline. Olgu aga selge, et ühtsus, mis tõeliselt austab Jumalat, kes lõi kõik need keeled ja kultuurid, ei ole ühtsus sarnasuses, mida soovis Paabeli torni rahvas ja Nõukogude inimese ideoloogia, vaid ühtsus erinevustes, mis ilmneb Ilm 7. peatükis, kus inimesed kõikidest rahvastest, hõimudest, rahvustest ja keeltest liituvad elava Jumala kiitmiseks, lauldes koos Jumala trooni ees. *Artikli pikem versioon esitati esmalt Euroopa Evangeelse Misjoni Liidu konverentsil „Revolutsioonid Euroopa misjonis” Rumeenias Bucharestis 21. nov. 2014.

Hõimurahvaste Aeg  •  Nr 13


Hea sõnumiga Udmurtiast Permimaale  Tekst: Maina Sašina

J

õuluajal teenis meie udmurdi ansambel „Inkrež” koos noortegrupiga „Šumpoton” väljaspool Udmurtiat. Sõitsime Permi krai Tšernušinski rajooni, kus elab umbes 3000 udmurti. Palve Permi aladel elavate udmurtide abistamiseks emakeelse Jumala Sõnaga edastati meile aasta eest. Nii sõitsimegi täislastis bussiga välja, et Tšernuška linnas ja siinkandi külades anda vaimulikke kontserte ja jagada Piibleid. Nüüd võime tänuliku meelega öelda, et reis õnnestus üle ootuste hästi. Emakeeles lauldes ja jutlustades oleme ikka kogenud Jumala imelist armu ja heldust. Suurem osa kohaletulnuist ei teadnud midagi emakeelse Piibli ilmumisest ega

 Fotod: Autori kogu olnud varem kuulnud udmurdikeelseid vaimulikke laule. Emakeelne sõnum puudutas inimesi sügavalt, nii mõnegi silmis võis näha liigutus- ja rõõmupisaraid. Tänati, et seni lihtsalt sõnakõlksuks või pidutsemise põhjuseks olnud jõuluaeg on saanud erilise, täiesti teistsuguse tähenduse. Paljud külaelanikud hakkasid oma elu üle tõsiselt järele mõtlema ja kui kontserdi lõppedes esitati küsimus: „Kas tahate elada igavesti koos Jumalaga?”, tõstsid peaaegu kõik kohalolijad käe ning tõusid meeleparanduspalvele. Kõige olulisem ongi see, et paljud udmurdid said ilmutuse igavesest elust Kristuse läbi.

Laval on „Inkrež“ ja „Šumpoton“.

Ansambli liige Nina Trefilova vestleb kohalikega.

Emakeelset sõnumit ja laule kuulatakse huviga.

Kirikulaulud hakkavad kõlama CD-l  Tekst: Piret Riim

I

ngeri Evangeelne Luterlik Kirik kavatseb kogudused varustada kirikulaulude helisalvestisega, et jumalateenistusi saaks pidada ka neis kogudustes, kus puudub pädev kirikumuusik. 2015. aasta jaanuari lõpuks oli 450st kiriku lauluraamatu laulust salvestatud sadakond. Laule esitab solistide rühm koos pillisaatega. Lisaks lauludele on kavas CDle talletada terve jumalateenistus. Sellise helikandja järele on suur vajadus, sest sugugi igas Ingeri kiriku koguduses pole kirikumuusikut, kes tunneks hästi kristlikku pärandit ja suudaks esitada laule nii, et need tõepoolest ristiusu sõnumit väljendaksid, mitte ei kõlaks Hõimurahvaste Aeg  •  Nr 13

nagu pioneerimarss vms. Heliplaadid on seega õppematerjal muusikuile, aga ka koguduse liikmetele, ning CD on hea kaaslane kodustelgi palvehetkedel. Solistid ja organist Marina Väistä on ettevõtmisest väga innustunud. Neile teeb rõõmu, et nad on mahuka projekti käigus saanud ise selgeks palju uusi ja kauneid vaimulikke laule. Kogu ettevõtmise maksumuseks on arvestatud 5000 eurot ja selle heaks kogutakse annetusi näiteks ka Soomes. Endise Siberi praosti, Soome Rahvamisjoni misjonäri Juha Saari andmetel oli jaanuari lõpul vajaminevast koos 1700 eurot. 9


„Iga hõimu või rahva vaimujõud sõltub tema usust, tema suhtest Jumalaga,” seisab 2014. aasta hõimurahvaste palvepäeva läkituses. „Hõimurahvaste tunnuseks on suur kultuuriline ja keeleline ühisosa, mis annab eelduse üksteist mitte ainult paremini mõista, vaid ka

aidata ja toetada. Nende talentide kasutamist ootab meilt ka Jumal. Kus mujal kui kogudustes võiksime seda ülesannet paremini mõista ja teoks teha?” Paremal: Oleviste kirikus jutlustab udmurdi pastor Valeri Pikulev. Foto: Jaan Bärenson

Hõimurahvaste palvepäeval külastas Ingeri Evangeelse Luterliku Kiriku misjonipastor Arvo Survo koos laulurühmaga EELK Keila Miikaeli kogudust. Jumalateenistusel lauldi regivärsilisi laule ja loeti vadjakeelseid palveid.

Jumala kutse

Pärastlõuna Sauel. Peale teenistust jätkuvad laulud ja muusika ühise söögilaua ümber. Fotod: Anu Väliaho kogu

 Tekst: Daniil Popov

„Ja ma kuulsin Issanda häält küsivat: „Keda ma läkitan?”” (Js 6:8)

J

umal ei pöördunud küsimust esitades otseselt Jesaja poole, too lihtsalt kuulis küsimust. Ka meie ei pea enam paluma, et Jumal meid kutsuks – Ta on meid juba kutsunud! Kas Jumal kutsub siis tõesti kõiki ja mitte ainult üksikuid äravalituid? Jah, aga Jumala kutse kinnipüüdmine sõltub meie vaimulike kõrvade seisukorrast. Paljud soovivad kuulda konkreetset häält, kuid tuleb häälestuda õigele lainele. Siis võime enda ümber ühtelugu kuulda Tema kutsungi vaevu tabatavat kaja, mida keegi peale meie endi tajuda ei suuda ... Kui Jumala hääl meid peatab, on selle tähendust mõttetu küsida kelleltki teiselt. Apostel Paulus kuulis teel olles selget häält, aga tema kaaslased tajusid vaid arusaamatut kõnet. Paulus väljen10

Daniil Popov

dab enda kutsumist järgmiste sõnadega: „Jumalale oli meelepärane ilmutada mulle oma Poega, et ma kuulutaksin evangeeliumi Temast paganate seas ...” (Gl 1:15,16) Kutsumine, mis ei innusta inimest argipäevasest ja isiklike võimete piiridest kõrgemale tõusma, ei saa olla Jumalalt. Kui see on alati ettenägelik, arukas, mõistlik ja arvestav, siis ei ole see mingil juhul Jumala kutsu-

 Foto: Mikk Leedjärv mine. Jumala hääl pöördub meie poole südame kõige sügavamast olemusest. Kutsumine on alati seotud südamega. Saavutused ja püüdlused ei maksa midagi, kui me ei pane sellesse oma südant. Südamest tulenevad teod ei allu programmidele, sest neid innustab kirg, mitte saavutatu efektiivsus. Kaotada süda – see tähendab kaotada kõik. Kahjuks on südame „kaotsiminek” tabanud suurt osa tänapäeva inimestest. Taevas toimus kord eriline koosolek kõigi taevaelanike osavõtul: seal olid keerubid, seeravid, peainglid, inglid ... Siis esitas Jumal-Isa küsimuse, mis tõi hetkeks vaikuse kogu taevasse: „Keda ma läkitan? Kes meilt läheks?” Jeesus vastas: „Vaata, siin ma olen, läkita mind!” Tuhandete aastate möödudes tuli Jeesus maa peale ja teenis siin 33 aastat. Pärast ristilöömist tõusis Ta Hõimurahvaste Aeg  •  Nr 13


kolmandal päeval üles ja läks ülemisse tuppa jüngritega kohtuma. Mida neile öelda, kui seljataga on rist, Ketseman, reetmine – ja jüngrid on hirmust ning teadmatusest luku taga ...? Jeesus ütles: „Rahu teile! Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid.” (Jh 20:21). See tähendab, et meid on siia maailma saadetud sama missiooni ja eesmärgiga, mis oli Jeesusel. Seega pole meil vaja oodata erilist kutset, me oleme juba kutsutud ja välja läkitatud! „... kutsun teid üles elama selle kutsumise vääriliselt, millega te olete kutsutud ...” (Ef 4:1) Mis saab, kui sa vaikid?

Jumal ei hakka sind lõputult ootama. „Ja ärge hakake iseenestes ütlema: „Meie isa on ju Aabraham!”, sest ma ütlen teile: Jumal võib siinsetest kividest äratada Aabrahamile lapsi. Kirves on juba pandud puude juurte külge. Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse nüüd maha ja visatakse tulle.” (Mt 3:9,10) Jumal räägib meiega lakkamatult, meil tuleb vaid õppida Teda kuulama. Kutsumine on see, mis haarab kogu südame! Selle nimel oled valmis kaalule panema kogu oma elu. „... et meie Issanda Jeesuse Kristuse Jumal, kirkuse Isa, teile annaks tarkuse

ja ilmutuse Vaimu tema äratundmisel, valgustades teie südame silmi, et te teaksite, milline lootus on tema kutsumises, milline on tema pärandi kirkuse rikkus pühade sees ja milline on tema väe võrratu suurus meie heaks, kes me usume tema tugevuse jõu mõjul.” (Ef :17–19)

Komi Evangeelse Kristliku kiriku pastori D. Popovi lühendatud kujul avaldatud jutlus on peetud hõimurahvastele pühendatud oikumeenilisel palvusel Tallinna Jaani kirikus, 19. oktoobril 2014. a.

Handid ja udmurdid külastasid Tallinna 21. Kooli  Tekst ja fotod: Mark Nelson

„Isa, kas sa võiksid tulla ja tutvustada meie kooli 10. klassi õpilastele hõimurahvaid?” „Muidugi, aga ehk on parem, kui toon mõned udmurdid ja handid kaasa, et nad end ise tutvustaksid!”

E

esti riiklikus koolisüsteemis ei ole evangeeliumi kuuluta­ miseks eriti palju võimalusi, seega piirdub kirikuga seonduvasse suhtumine peamiselt „tule ja mõõga” vaatenurgaga. 2014. aasta hõimunädalal aga kutsuti udmurdi ja handi kristlased külla 21. kooli ja neil avanes ainukordne võimalus anda edasi evangeeliumi tõelist olemust. Just sellistele võimalustele lootes olimegi misjoni- ja piiblikooli õppesessiooni teadlikult planeerinud hõimunädala ajaks Tallinna. Nii oli mul nüüd eesõigus tutvustada täissaalile meie piiblikooli õpilasi,

Tants teeb meele rõõmsaks!

Hõimurahvaste Aeg  •  Nr 13

kes seejärel handi ja udmurdi rahvast ning nende olukorrast väikse ülevaate andsid. Järgnesid laulud ja loomulikult tantsud! Kui tantsuringi veel õpilasi ja õpetajaidki kaasa tõmmati, rõkatas saal naerust ja koolikaaslased haarasid foto või video jäädvustamiseks mobiiltelefonid. Kõige tähtsamaks selle sündmuse juures pean siiski meie sõprade tunnistust sellest, kuidas nad Jumala abiga on õppinud end armastama just nendena, kes nad on, väärtustades keelt ja kultuuri, mille Jumal neile on andnud. Tõenäoliselt kuulis suurem osa õpilastest esmakordselt, et Jumal neid armastab,

nii nagu Ta armastab ka kõiki teisi inimesi igast rahvusest. Me ei tohi ignoreerida ega püüda anda mõistlikku selgitust õudustele, millega ristisõjad või mõni muu taoline vägivald on meie hõimurahvaid tabanud. See on olnud inimsusevastane kuritegu ja kohutav patt Jumala ees. Meie ülesanne on edasi anda evangeeliumi tõeline sõnum: Jumal on kõigi rahvaste ja kultuuride Isa. Seega on meie hõimurahvaste misjonil oluline tunnistus, mida kogu Eesti ühiskond peaks kuulma. Mu lootus ja palve on, et see talletuks minu tütre koolikaaslaste südameisse.

Handid tutvustavad õpilastele tundraelu.

11


HÕIMUKÄRAJAD

18. oktoobril 2014. a toimusid Tallinna Metodisti kirikus eestlaste, komide, udmurtide, maride, hantide, soomlaste, neenetsite, sölkupide ja saamide osavõtul Hõimukärajad. Kokku tõi nad igatsus rajada Jumalale ustavaid kogudusi, mis väljendaksid samas ehedat kohalikku kultuuri. Oli ettekandeid, tantsu, laulu, näitusi. Päeva juhatas sisse saami joiulaulja Máhtte Sikku Valio. Siis said külalised tuttavaks kahenädalasele õppesessioonile saabunud soome-ugri misjoni- ja piiblikooli õpilastega, kes meie hõimunädala üritustel aktiivselt osalesid.

Gerard Willemsen esines ettekandega „Kuidas rajada ehtsalt kohalikku kultuuri väljendavaid kogudusi”. Seejärel kõneles Anatoli Marõtšev koguduste rajamisest handi ja neenetsi kontekstis ning Daniil Popov koguduste rajamisega seonduvaist probleemidest Komimaal. Ingeri kiriku tööd tutvustas Arvo Survo, udmurdikeelse Piibli ilmumisest andis ülevaate Jaan Bärenson. Päeva lõpuosas moodustunud vestlusringis arutlesid eri rahvuste esindajad tuleviku väljakutsete üle. Ettekannete vahelise aja täitnud rikkalik laulu- ja tantsukava tõi igalt rühmalt kaasa midagi rahvalikku ja kodukoha lähedast.

Lõunalaua ümber on vestlusringis Anatoli Marõtšev (vasakul), Signe ja Liis Liivak, Ants Soosõrv ja Heigo Ausmees.

Udmurtide toodud tantsupisik on nakatanud teisigi!

Astrid Nõlvak ja Dina Vassiljeva uurivad udmurdi rahvuspilli.

Rühm külalisi aatriumis

Väiksemate vajadused meie kõrval

S

aamid tutvustasid Hõimukärajatel oma jumalateenistuse rahvalikke elemente, kui rahvarõivais ja joigudes läheneti põrandale laotud põllukividest kiviristile, mille südames oli moodustatud ring – lõkkeaseme sümbol, selle keskel kolm küünalt – Kolmainu sümbol. Risti kõrval lebasid põdranahad kui oluline element saami kultuuris. Lauldes süüdati küünlad ning selgitati: näiteks nii võib alata meie jumalateenistus. Üks esitajaist, Máhtte Sikku Valio, Rootsist pärit PõhjaNorras elav saam jõudis 15 aastat tagasi äratundmisele, et 12

Musitseerib Valentina Makarova Komimaalt

 Tekst: Piret Riim  Foto: Mark Nelson

Jumala jaoks on saami kultuur oluline: „Saan olla see, kes ma olen. Jumalale kõlban ma nagunii ainult Jeesuse pärast, mitte sellepärast, kes olen või mida teen.” Ta joigus Jumala hoolitsusest saamide eest, kes juhib neid läbi udu, kui nad teed ei näe, ja tõstab neid vahel ka kõrgemale pilvedest. Misjonär saamide seas, friisi juurtega Gerard Willemsen räägib hollandi keelt, sest tema emakeel on hääbunud. Rootsis elades on ta ära õppinud ka saami keele. „Alles 20 aastat tagasi ei saanud saami keelt kirikus kasutada,” teab ta. „Kui üks luteri pastor kandis 1993. aastal valge vaimuHõimurahvaste Aeg  •  Nr 13


likurüü juurde saami traditsioonilisi jalatseid, tulid mitmed talle ütlema, et neid võib kanda küll mujal, aga kirikus mitte. Kuid mis on jalanõudel tegemist kiriku õpetusega?” Willemsoni sõnul on kiriku ajaloost näha, kuidas misjonäride sõnumit viidi kaua euroopalikus pakendis, importides nõnda ka euroopalikku kultuuri. Sihtmaades tunti, et olla kristlane tähendab olla lääne inimene, ja kristlikud kogukonnad neis maades jäid oma kultuurist väljapoole. „Alles 1960ndail jõudsid eurooplased äratundmisele, et Aafrikas ja mujal misjonimaades peaks rajatama rahvapäraseid kirikuid,” tõdeb Willemson ja leiab, et sama tuleks nüüd pidada silmas ka vähemusrahvaste puhul Euroopa maades.

H

õimunädal kulmineerus palvepäevaga 19. oktoobril, kui kirikutes üle Eesti­maa kanti meie sugulasrahvad palves Jumala ette. Mitmes koguduses teenisid kaasa jutlustajad ja muusikud hõimurahvaste seast. Valguse Tee koguduses jutlustas pastor Daniil Popov (Komi), Tallinna Metodisti koguduses Anatoli Marõtšev Salehardist. Hantide misjonär Andrus Kask kõneles Paide Metodisti koguduses ja hant Boris Ruskalamov Tallinna Missio Dei koguduses. Oleviste koguduses jutlustasid pastor Valeri Pikulev (Udmurtia) ja Rauli Lehtonen, kaasa teenis udmurdi ansambel Inkrež.

Hõimukärajad juhatatakse sisse saami kombe kohaselt.

Õhtul Tallinna Jaani kirikus peetud oikumeenilisel palvusel astus komikeelse jutlusega üles pastor Daniil Popov. Osalejad said kuulda üsna mitme­kesist muusikat: Máhtte Sikku Valio esitas saami joiulaule, Arvo Survo koos saateansambliga vadjakeelseid vaimulik-rahvalikke laule ja ansambel Inkrež udmurdi rahvuslikke meloodiaid. Hõimurahvaste eest palvetasid ühiselt kirikute ja koostööorganisatsioonide esindajad. Palvuse järel avatud misjoni­ kohvikus võis tee- ja kohvitassi kõrval hõimurahvaste esindajatega lähemalt tuttavaks saada. Põnevust pakkus kohtumine sölkupi rahvusest Aleksandri

Kirikute esindajad hõimurahvastele pühendatud oikumeenilisel palvusel Tallinna Jaani kirikus 19. oktoobril 2014. a

ja neenets Pjotriga. Viimane rõõmustas kohvikukülalisi neenetsikeelse lauluga. Lõpuks laulsid oskajad udmurdi ja komi keeles Meie Isa palvet ning ühineda võisid kõik – igaüks oma emakeeles.

Aeg mõtiskluseks

Muusikaga teenivad udmurdid. Fotod: Mikk Leedjärv

Politsei tahab soetada põhjapõtru Izvestija andmeil tõstatas Jamali Neenetsi ringkonna politsei küsimuse põhjapõtrade soetamisest. Leiti, et kurjategijad pagevad sageli tundrasse raskesti ligipääsetavatesse piirkondadesse, kust korrakaitsjad neid kätte ei saa. Seepärast vajaksid politseinikud peale mootorsaanide ka põhjapõtru. „Mootorsaan võib puruneda või tundrasse kinni jääda, kuid põhjapõdrad töötavad alati,“ arvas ringkonna siseministeeriumi esindaja Irina Pimkina. Põhjapõdrad oleksid abiks ka jaoskonnapolitseinikele kohalike abistamiseks ja haigete transportimisel tundrast. Venemaa siseministeeriumi käskkirja kohaselt võivad korrakaitsjatel olla peale traditsiooniliste hobuste ja koerte veel põhjapõdrad, eeslid ja kaamelid. Politsei põhjapõtradele on päevas ette nähtud 0,5 kg kaera, 1 kg heina, 1 kg rukki- ja nisujahu segust esimese sordi leiba ning 6 kg põdrasamblikku. Põhjapõdrad on patrullimiseks olemas ka Soome põhjapiirkondade politseinikel. Fennougria

Hõimurahvaste Aeg  •  Nr 13

13


Trükivalgust nägi neenetsikeelne Johannese evangeelium  Foto: Moskva Piiblitõlkeinstituut 2014. aasta lõpul ilmus nii trükitult kui CD-l kuulatavana neenetsikeelne Johannese evangeelium. Algselt oli see plaanis avaldada hiljem, teiste evangeeliumide ja Apostlite tegude raamatuga ühiste kaante vahel, aga et teose järele oli ülisuur nõudlus, siis otsustati see juba varem üksikult välja anda – mitmel pool oli selleks juba annetusigi kogutud. Audioversioon lisati vastavalt välja­ kujunenud tavale väikerahvaste puhul, kelle seas pole emakeelne lugemisharjumus kuigi levinud, vaid keelt kasutatakse pigem igapäevasel suhtlemisel. Mõned aastad tagasi said neenetsid nii paberil kui kuulatava Markuse evangeeliumi ja „Lugusid Jeesusest Kristusest”. Tagasiside kinnitas, et see praktika on õigustatud. Moskva Piiblitõlkeinstituudi koordineeritud tõlkekollek­tiiv oli professionaalne, rahvakultuurile pühendunud ja entusiast­ lik. Tõlkija Tatjana Lar juhib ühtlasi folkloori­ansamblit „Tundra hing”, on kirjutanud rahvalaule ja esitab neid koos kollektii-

Ma lihtsalt armastan neid!

M

a imetlen Jumala tarkust, millega on Ta mind tundra­tööks aastaid ette valmistanud. Olen nüüdseks Jamalis käinud 12 korda, neist kaheksal korral tundras. Olen handi ja neenetsi põdrakasvatajaid külastanud nii suvel, sügisel kui ka talvel. Viimasel reisil sõitsime kõigepealt handi põdrakasvatajate juurde, kes elavad Obi jõe ääres metsatundras. Põdrakasvatajad asuvad üksteisest 5–10 km kaugusel. Seekord meil ilmaga vedas, külma oli ainult 22 kraadi. Metsatundral on oma ilu ja võlu. Külastasime Niina ja Anja peret. Hubases tšummis, kus isegi elekter olemas, ootas meid kaetud teelaud. Jagasime lastele jõulukingitusi, Niina sai handikeelse Luuka evangeeliumi. Magama sätiti meid valgetele nahkadele ja kaeti soojalt kinni. Sain nende peredega hea kontakti ja olen suveks tagasi oodatud. Neenetsi põdrakasvatajate juurde tundrasse sõites peatusime teel Petja sõprade juures, kus saime kuivatada oma jäätunud salle ja süüa sooja toitu. Termomeeter näitas 30 külmakraadi, puhus tugev külm tuul. Nähtavus oli väga halb. Lõpuks jõudsime kahe tšummi juurde, mis on koduks Petja õe Julia ja vend Saša peredele. Seekord tutvusin Julia perega, kuna Saša naine Albiina oli väikese pojaga haiglas. Mõlema pere vanemad lapsed õpivad internaatkoolis. Eelmine talv oli põdrakasvatajatele väga raske – ülihalbade ilmastikutingimuste tõttu nõrkesid paljud põdrad näljast. Vaesusest hoolimata ei loobuta põdrakasvataja liikuvast ja raskest elust. Külalislahke pererahvas jagas meiega lahkelt toidu­natukest, meid pandi magama tšummi kõige soojemasse kohta. 14

viga festivalidel nii kodu- kui välismaal. Keelekonsultant Maria Barmitš on kõrgkooli professor ja keeleõpikute autor. Teoloogiakonsultant Eun Sub Song pärineb aga Koreast. Ta elab neenetsite juures juba 15 aastat, on keele ära õppinud ja peab Piibli tõlkimist neenetsi keelde oma elutööks. Teksti sisselugemises osales tuntud neenetsi TV-saatejuht Larissa Okotetto, kes on kohalikus kultuuris kodus, austab ja armastab seda. Enne avaldamist testiti tõlketulemust kahes neenetsite piirkonnas: Salehardis ja Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna kirdeosas Tazovski rajoonis. Tulemused näitasid, et emakeelt pidevalt kasutajatele oli tekst arusaadav. Kuna tagasisidet oli kogutud pidevalt ka tõlketöö käigus, siis oli evangeelium selle esitlusel tuttav juba paljudele! Neenetsi keele rääkijaid on umbes 45 000. Moskva Piiblitõlkeinstituudi materjalide põhjal koostanud Piret Riim

 Tekst ja foto: Signe Liivak

Külas handi põdrakasvatajatel metsatundras. Esireas vasakul pereisa Tihhon, paremal tema neenetsist abikaasa Anja.

Kui pliidi all tuli kustub, on tšummis sama külm kui õues. Puid tuuakse väga kaugelt, joogiks sulatatakse jääd. Valgust näitab petrooleumilamp. Sellistes tingimustes elatakse. Samas ei kuulnud ma kordagi, et nad oleksid millegi üle nurisenud. Jagasime lastele kingitusi ja neenetsikeelset kristlikku kirjandust. Tagasiteel oli ilm veel külmemaks läinud, Belojarskis näitas termomeeter –35 kraadi. Pole ime, et fotoaparaat ära külmus ... ja mu sõrmed ka! Buraani taga rappuvas saanis sai maha sõidetud üle 320 km. Ma olen Jumalale tänulik, et Ta andis mulle teist korda võimaluse külastada talvises tundras handi ja neenetsi põdra­kasvatajate peresid. Kui minult küsida tulemuste kohta tundras, siis on mu vastus: ma lihtsalt armastan neid! Hõimurahvaste Aeg  •  Nr 13


Misjonitöö toetamine avab uksi EEVL Haapsalu koguduse üheks eesmärgiks on toetada ja julgustada misjonäre – neid, kes ei pea Jeesuse antud suurt misjonikäsku aegunuks ega ebamugavaks ning on nõus jätma oma „võrgud“ maha ja võtma ette rännaku selleks, et kas või üks inimene kuuleks häid sõnumeid Jeesusest Kristusest ja saaks valida elu koos Jumalaga. Oleme Merle Ajaots-Siimut tõdenud, et kui haarame kogudusena kinni võimalusest misjonitööd edendada ja toetada, siis avab Jumal meile järjest uusi uksi. Meie kogudus on peamiselt toetanud lühiajalistel misjonireisidel osalejaid, kelle sihiks on viia evangeelium soome-ugri rahvasteni ning toetada olemasolevaid kogudusi. Meie pastor Peeter Vikman on külastanud kaugel tundras hante, tema visiooniks on toetada just sugulasrahvastele suunatud misjonit ning ta innustab selleks väsimatult ka kogudust. Viimane retk, millele kaasa elada saime, viis eesti misjonärid handi küladesse. Reisi juhtinud Signe Liivak teavitas meid oma plaanidest juba varakult, nii saime juba enne reisi ja ka reisi kestel oma palvetuge pakkuda ning samuti materiaalse abi kaasa anda. Väga meeldiv on see, et pärast reisi tulevad misjonärid reisi käigust ja tulemustest kogudusele kõnelema. Nii oli see ka viimasel korral: Signe ja Joonas näitasid hulgaliselt pilte ning jagasid ehedalt oma muljeid. Usun, et lastelaager, mille nad Jamgortis korraldasid, oli lastele tõeline taeva kingitus. Et midagi sellist pakkuda, ei olegi vaja olla professionaalne lastetöötaja. Vaja on vaid valmis­olekut, tegutsemistahet ja armastust, ning Jumal saabki kõnelda ...

 Tekst: Merle Ajaots-Siimut  Foto: Signe Liivaku kogu

See, mis lapseeas inimese südamesse külvatakse, saadab teda kogu elu. Eriliselt jäi Signe jutust meelde veel kohtumine naisega, kellega ta kord aastate eest oli tutvunud ja kelle elu oli tabanud üks ränk löök teise järel. Usun, et see kohtumine oli sellele naisele trööstiks ja suureks õnnistuseks. Signe ja Joonase muljete põhjal võis järjekordselt tõdeda, et Jumal hoolitseb nende eest, kes Tema nimel välja lähevad. Imeline on näha, kuidas Jumal Signet kasutab ja tema telgivaiu aina laiemaks seab. Temast on saanud tulihingeline misjonär ja neid, kes teda tagasi ootavad ning keda ta usus kinnitab ja julgustab, on aina rohkem. Joonase puhul on näha, et ta armastab Jeesust. Tema lihtne, vahetu ja sõbralik loomus on just misjonärile kohane. Vestluse lõpus selgus, et külalistel on mõtetes juba uued misjonireisid, mille pärast nad palvetavad ja Jumala tahet ostivad. Ja meie rõõm on neid toetada!

Seekord on EEVL Haapsalu koguduses pildile jäänud Liis (vasakul) ja Signe Liivak handi külalistega. Tagareas pastor Peeter Vikman abikaasa Maaritiga

Handid ja neenetsid saavad püstkojakiriku Millist kirikut vajavad nomaadidest põhjapõdrakasvatajad, kelle elu möödub põdrakarjadega tundras ringi rännates? Ikka sellist, mis nendega koos saaks rännata!

J

aanuaris 2015 andis meie sõpruskogudus Jamali Neenetsi ringkonnas teada soovist osta püstkoda (tšumm), mis oleks kristlastele traditsiooniliste pidustuste kohaks. Samuti saab seda üles seada evangeelsete ürituste puhuks põdrakasvatajate juurde tundrasse. Handid ja neenetsid tunnevad end püstkojas mugavalt ning on valmis pingevabalt suhtlema. Püstkojakirik võimaldab jagada evangeeliumi nende kultuuris vastuvõetaval viisil. Traditsiooniline põdranahkadega kaetud püstkoda, mis talvelgi külma eest kaitseb, maksab 3500–4000 eurot. Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkond ja Eesti Metodisti Kirik toetavad ostu 1500 euroga. Sama suure summa saatmise saamidega töötavalt Rootsi kirikult (Equmenia Kyrkan in SweHõimurahvaste Aeg  •  Nr 13

 Foto: Andrus Kask

den) korraldab Gerard Willemsen. Ülejäänud raha koguvad handid ja neenetsid ise. Meie ajakirja ilmumise ajaks peaks esimene püstkoja­kirik olema tundra põdrakasvatajatele evangeeliumi viimiseks valmis.

15


Kiri Handimaalt „Kõik rahvad, keda sa oled teinud, tulevad kummardama su ette, Issand, ja annavad au sinu nimele. Sest sina oled suur ja teed imesid, sina oled Jumal, sina üksi.” Ps 86:9–10

Tere, kallid vennad ja õed! Mul on hea meel väljendada tänu Jumalale ja eestlastest sõpradele, kellega alustasime 2003. aasta suvel Šurõškarõ rajoonis handi rahva teenimist. Tahaksin teiega jagada seda, mida Jumal on nende aastate jooksul meie rahva heaks teinud. Aastal 2005 moodustus kolmeliikmeline grupike, kellega hakkasime palvetama, et evangeeliumid saaksid tõlgitud handi keelde. Tol ajal oli meil vaid üks evangeelium – Markuse oma. Handid ise peavad oma kirjakeelt üldiselt raskesti mõistetavaks, sest mõningaid eri tähendusega sõnu kirjutatakse ühesuguselt, ja nii on lause mõtet raske taibata. Keele säilimisest hoolivate inimeste arvates vajab meie kirjakeel viimistlemist. Nõnda siis palusime Jumalalt tõlkijat, kes ka kirjakeelt täielikult valdaks. Tänu Jumalale, saime just sellele valdkonnale spetsialiseerunud filosoofiateaduste kandidaadi! Šurõškarõ dialekti tõlgitud Luuka evangeelium on vähemalt minu arvates kergesti loetav ja mõiste­tav. Tõsi küll, tõlkijail on tulnud palju pead murda ja näha vaeva sõnadega, mida meie keeles ei eksisteeri. Tänaseks on tõlgitud ja valmistutakse välja andma veel Johannese evangeeliumi. Laste piiblilood on avaldatud juba varem. Uue viimistletud kirjaviisi sisseviimisel tuleb arvestada ka Hantõ-Mansiiski ringkonna hantide keelemurdega. Seega peavad teadlased jõudma ühtse kirjaviisini, mis oleks kohandatav iga dialektiga. Oleme palves selle nimel, et ühtne viimistletud kirjaviis võetaks vastu riiklikul tasandil. * Tänu paljude ühistele jõupingutustele viidi 2010. a märtsis läbi handi rahva I piirkondlik kristlik konverents. Osales 70 inimest Šurõškarõ ja Priuralski rajoonist, peale selle saabusid külalised Hantõ-Mansiiski ringkonnast. Ja mis kõige põnevam ja ootamatum – kohale sõitsid meie Soome sõbrad Satu ja Ian Cottrell! Nad tegid meile suurepärase kingituse – 300 pleierit handikeelse Markuse evangeeliumi ja lauludega, mille kallal olime varem töötanud. Au ja kiitus Jumalale, kes teeb kõike õigel ajal! Üllatuseks oli ka rahvusvahelise organisatsiooni Noored Missiooniga esindajate saabumine. See oli õnnistatud aeg! II hantide konverents 2014. a kandis nime „Evangeelium südame keeles”. Oli imeline tunne viibida kauneis rahvarõivais perede keskel, laulda üheskoos emakeelseid ülistuslaule. Kui rõõmustav oli näha inimeste säravaid nägusid, lootust homsele nende silmis ...! Osavõtjad jagasid üksteisega oma kogemusi Jeesuse päästvast ja elumuutvast väest: kes oli terveks saanud, kes jalule aidatud, kes alkoholisõltuvusest vabanenud. Mõned olid leidnud kutsumuse aidata kaasa emakeelse Jumala Sõna valmimisele. Nii said veel paljud kuulda Kristusest ja Tema armastuse tervendavast väest. Üheks tõlkimise eesmärgiks on emakeele alalhoidmine. Sel juhul säilime ka ise tervikliku ainulaadse rahvana, kes annab edasi Jeesuse Kristuse armastust meie tulevasele põlvkonnale – lastele ... * Olen alati unistanud sellest, et meie noortel oleks võimalus osaleda hõimukonverentsidel ja õppida soome-ugri koolis. Tänu Jumalale, handid õpivadki nüüd soome-ugri piibli­ koolis, ja möödunud talvel osaleti arvukalt kristlikul noortekonverentsil Sõktõvkaris. Meie kirikus toimub handikeelne teenistus, kuid vahel sõidame ka handi asundustesse. Seal looduse keskel suhtleme emakeeles, loeme evangeeliumi ja laulame handikeelseid laule. Lisaks kõigele sööme koos rahvuslikke toite: kala ja liha, nii nagu handi peredes kombeks. See on alati imeline ühtekuuluvuse aeg, mille eest au meie Loojale! Möödunud aastal sain suure õnnistuse osaliseks: mul õnnestus sõita Lõuna-Koreasse, käia palvemäel ja Yonggi Cho koguduses. On nii hea teada, et isegi Lõuna-Koreas palve­ tavad paljud meie rahva eest. Olen väga tänulik Jeesusele ja kõigile teile, kes te oma palveis mõtlete ka handi rahvale! Jeesuse Kristuse armastusega Ljudmila Grapin Jamal 16

Ljudmila Grapin. Foto: Küllike Evartov

Handikeelne Luuka evangeelium Foto: Andrus Kask

Hantide keskel metsatundras Foto: Autori kogu

Hõimurahvaste Aeg  •  Nr 13


Uurali uudiseid

 Tekst: Konstantin Subbotin  Fotod: Anu Väliaho kogu

Uurali praost Konstantin Subbotin sündis 1986. a Tšuvaššia pealinnas Tšeboksarõs. Leeritatud 15-aastaselt Juha Väliaho poolt. 18-aastaselt asus teenima Tšeboksarõ koguduse jutlustajana. Aastatel 2004–2009 omandas pedagoogilise kõrghariduse inglise keele alal, 2013. aastal kaitses Peterburis teaduste kandidaadi väitekirja lingvistikas. Teoloogilise instituudi lõpetamise järel sai temast kogu Ingeri Ev. Lut. Kiriku laste- ja noorsootöö diakon. 28. jaanuaril 2015. a määrati pastoriametisse ja alustas teenistust Uurali praostkonna praostina. Abielus, üheaastane poeg Matvei. „Siis paistavad mõistlikud nagu taevalaotuse hiilgus, ja need, kes saadavad paljusid õiguse teele, otsekui tähed ikka ja igavesti.” (Tn 12:3)

U

urali praostkonna kogudused on oma piirkonnas jätkuvalt valguseks, särades pimeduses otsekui tähed. Mordva, Mari Eli, Udmurtia, Baškiiria, Komi, Tatarstani ja Tšuvaššia luterlikud kirikud kuulutavad inimestele nii sõnade kui ka tegudega Head Sõnumit, pidades meeles meie Issanda Jeesuse Kristuse üleskutset: „Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas.” (Mt 5:16) Saranskis on viimasel ajal kahe koguduse ühiste jõupingutuste abil järjest sagedamini korraldatud piibliseminare. Teemavalik on olnud mitmekesine: „Perekond ja isiklik elu,” „Pauluse kiri filiplastele” jt. Peale Saranski koguduste noorte osales seminaridel külalisi ka teistest Uurali praostkonna kogudustest.

Kogu Ingeri kiriku eriline tähelepanu on suunatud Uurali praostkonna kogudusekooli töö jätkamisele. Kursus on mõeldud kõigile praostkonna aktiivsetele kogudustele, kes tahavad tõsta oma piiblialaste teadmiste taset ja koguduses vabatahtlike abilistena teenida. Peale Uurali praostkonna pastorite pidasid loenguid ka Ingeri Kiriku Teoloogilise Instituudi professorid. Kursuse tööd juhendab teoloogiamagister Dina Korepanova. Tšeboksarõs sai teoks järjekordne praostkonna noorte kokkutulek. Jõulude ajal korraldati linna ühes taastuskeskuses probleemsete perede lastele etendus koos mängude ja kingitustega. Laste ja noortega toimub kõige aktiivsem töö Udmurtia Gurez-Pudka koguduses ja Lupersola koguduses Mari vabariigis. Oleme Jumalale tänulikud, et täiskasvanutega võrreldes on siin arvulises ülekaalus lapsed ja noored. Niisiis, Uurali praostkonna kogudused jätkavad Jumala armust oma tööd, vaatamata kõigile raskustele ja kriisidele, mis meie elu ja edasiminekut takis-

Konstantin Subbotin perega

tavad. Just nende kaudu muutub aga tugevamaks kristlaste palve ja lootus Jumalale, kes kõige eest hoolt kannab. Palun palvetage Jumala Sõnale kasvu ka siin Volga ja Uuralite vahelisel alal!

Uurali praostkonna noored kokkutulekul Tšeboksarõs

Hõimurahvaste Aeg  •  Nr 13

17


Mari kristliku muusika arengust  Tekst: Anna Mišina

M

 Foto: Anu Väliaho kogu

ari kristliku muusika ajalugu sai alguse 1990. aastatel, kui avanesid uued võimalused Jumala Sõna kuulutamiseks mari rahva seas. Uue sajandi alguses tõusid protestantlikes kirikutes esile muusikud Ivan Orzajev, Konstantin Zainetdinov, Tamara Närhi ja Vassili Mihhailov, kelle laulud paistavad silma meloodilisuse ja siirusega; aga ka Valeri Ossipov ja Valeri Satdretdinov õigeusu kirikust. 2003. aastal nägi soome misjonäri, tolleaegse Uurali praosti Juha Väliaho ja mari kirjaniku, diakon Gennadi Aleksejevi initsiatiivil ilmavalgust esimene marikeelne laulik Юмылан чапмурot, sisuks 98 vaimuliku hümni ja laulu. Traditsiooniliste luterlike hümnide kõrval on esindatud soome kristliku muusiku Pekka Simojoki gospellaulud, mari helilooja V. Zahharovi, kunstiteadlase O. Gerassimova ja isetegevuslike laululoojate V. Ossipovi ja K. Zainetdinovi vaimulikud laulud. Lisanduvad mari, soome ja ameerika vaimuliku sisuga rahvalaulud, jõulu- ja ülestõusmispühade laulud ning kümme lastelaulu. Kogumiku lõppu on lisatud luterliku jumalateenistuse liturgiline tekst (Юмылан кумалтыш радам), usutunnistus, (Ӱшанымашын рӱдыжӧ), Meie Isa palve (Кавасе Ачана) ja Aaroni õnnistussõnad (Суапландарымаш). Soome- ja eestikeelsed laulud tõlkisid Juha ja Anu Väliaho esialgu vene keelde, seejärel panid G. Aleksejev ning mari kirjanik V. Regež-Gorohhov need mari keelde ümber. 2010. aastal alustasid Tamara Närhi, Larissa Orzajeva ja Inga Pogonina soome kristliku lastekoori „Jippii” laulude tõlkimist, aga see töö pole jõudnud lõpule. Birski kogudus on alustanud ka uue lauliku koostamist, mis peaks ilmuma 2015. a. Kogumiku teoloogiline toimetaja on

Birski koguduse pastor Slava Abdullin, tõlkija Slava Kamiljanov, muusikalised toimetajad Anna Mišina ja Andrei Kalijev. Uusi vaimulikke laule kasutatakse aktiivselt evangeeliumi küladesse viimisel, vaimulikel kontsertidel ja laste muusika­ laagrites, mida viimase nelja aasta jooksul on päris palju korraldatud. Muusikalaagrid on mari külade lastele seni ainsaks võimaluseks vaimulik-valgustava kasvatuse saamisel. Marikeelsete vaimulike lauludega on seni välja antud viis heliplaati. Palume lugejatel palvetada mari kristliku muusika edaspidise arengu, uute heliloojate ja muusikute eest. Ja et need, kes on seisnud alguse juures, jääksid usus tugevaks.

Mari rahvusest Aleksandra esitab koos lastelastega Birski kirikus vaimulikke laule. Aktiivse koguduse liikmena tõi Aleksandra ristimisele oma vanemad, tütre ja tütrepojad – neli põlvkonda.

Olla nõuandjaks järgmisele põlvkonnale

M

isjoni- ja piiblikooli teise lennu õpingud lähenevad lõpule: juba augustis saavad komi, udmurdi, handi ja mari õpilased oma diplomid kätte. On juba tavaks saanud, et iga õppesessioon toimub eri rahva juures. Lõpupidustuste ajal tundras eeloleval suvel võõrustavad meid handid. Õpetajatöö sarnaneb paljuski lapsevanemaks olemisega. Meil on olnud võimalus õpilaste kasvamist jälgida kolme kooliaasta jooksul. Oleme näinud nende silmis pisaraid raskuste pärast, millega nende rahvas silmitsi seisab, ja püüdnud aidata leida mooduseid, kuidas Jumal saaks neid oma 18

 Tekst ja fotod: Mark Nelson

Soome-ugri misjoni- ja piiblikooli õppesessioon Tallinnas oktoobris 2014. Tudengid koos sõpradega Tallinna Metodisti Seminari ruumides.

Hõimurahvaste Aeg  •  Nr 13


Minu innustajaks on Jumal Raissa Petrova on permikomi keele piibli­ tõlketoimkonda kuulunud kümme aastat. Selle aja jooksul on töös ette tulnud nii tõuse kui ka mõõnaaegu. Kuidas sa usule tulid? Mõtisklesin elu mõtte üle juba lapsena, kuid tol ajal ei osanud keegi mulle Lunastajast rääkida. Kogu lapsepõlve ja noorusaja elasin teatud hirmu all: mind painas alatasa tunne, et juhtub midagi halba. Ängistus ei lõppenud isegi pärast abiellumist ja laste saamist. Õnneks leidus inimene, kes minu eest palvetas ja kogudusse kutsus – mu tädi. Vaevlesin kahtlustes, sest tolle koguduse kuulutust peeti lahkusuks. Siiski võitis igatsus Jumalast rohkem kuulda ja nii läksin temaga kaasa. Seal kohtusin Jumalaga. Järgnenud rõõm viis minema hirmu ja ängistuse. Minust sai koguduse liige. Kuidas sai sinust piiblitõlkija? Jumal ise juhatas mind. Kuna olen ametilt õpetaja, siis paluti mul anda koguduses pühapäevakooli tunde. Et suu-

daksin lastele Piiblit õpetada, hakkasin seda ise uurima. Kaheteistkümne aasta eest tuli meile Kudõmkari üks piiblitõlkeinstituudi töötaja, kes palus mul koguda tagasisidet permikomi keelde tõlgitud Lastepiibli teksti kohta. Nõustusin heameelega ja aitasin ka teksti parandamisel. Seejärel olen osalenud piiblitõlkijate koolitustel, tõlkinud Luuka evangeeliumi ja Apostlite teod ning viimaks Uue Testamendi kirjad. Mis on selles töös olnud kõige raskem? Kõige raskem oli siis, kui alguses isegi osa usklikke permikomisid tõlketöö kahtluse alla seadis. Kirikus oldi vene keelega harjutud ega arvestatud asjaoluga, et kõik seda nii hästi ei oska. Eriti suur vajadus emakeelse Sõna järele valitses külades. Samal ajal kui usklikud tõlkimisele vastu seisid, oldi väljaspool emakeelsest jumalasõnast vägagi huvitatud! Koolides ja raamatukogudes võeti evangeeliumide proovitrükid ja lasteraamatud hästi vastu.

rahva heaks kasutada. Oleme näinud sõprussuhete arengut, koos nii nutnud kui ka tantsinud. Aga lõpuks peab lapsevanem laskma lapsel kodunt lahkuda, ja nii peame meiegi õpilastega hüvasti jätma ja nad Jumala õnnistusega välja saatma. Misjoni- ja piiblikooli eesmärk on saata õpilased koju oskuste ja sooviga jagada evangeeliumi inimestele enda ümber. Loodan, et viimane sessioon innustab neid saama nõuandjaks järgmise põlvkonna kristlastele. Nõuandjaks olemine tähendab suhtlemist nendega, kel väiksem kogemus. See on noorte abistamine oma teadmiste ja kogemuste baasil: nii nende kasvamisel, Jumala kutse leidmisel kui ka andide kasutamisel, mida Jumal selle kutsumuse teostamiseks on andnud. Ma unistan sellest, et õpilased pärast lõputunnistuste kätte­saamist mitte lihtsalt ei teeniks Jumalat, vaid hakkaksid ka teadlikult nõustama teise põlvkonna töötegijaid. Need omakorda saavad nõustajaiks kolmandale põlvkonnale ja nii see läheb ... Minu unistuseks on näha soome-ugri kristlaste koostöö jätkumist üksteise nõustamise, toetamise ja julgustamise kaudu. See oli ka apostel Pauluse unistus. Paulus lootis, et tema poolt Timoteosele õpetatu annab too edasi teistele, kes selle omakorda veel suuremale hulgale edasi toimetavad (2Tm 2:2). Nii kandub evangeelium rahva seas tõesti edasi, ja just seda meie hõimurahvad vajavad! Hõimurahvaste Aeg  •  Nr 13

 Foto: Helsingi Piiblitõlkeinstituut

Raissa Petrova

Mis motiveerib sind tööd jätkama? Innustajaks on oma Sõna kaudu Jumal ise: evangeeliumi tuleb kuulutada kõigile rahvastele ja kõikides keeltes. Seega on igal inimesel õigus kuulda rõõmusõnumit omas keeles. Pealegi ootab osa tõlkimise vastaseid nüüd Uue Testamendi valmimist vägagi. Motiveerib seegi, et ilmunud proovitõlgete põhjal on sündinud vaimulikke luuletusi ja laule. Lisaks kõigele on emakeelest huvitatud ka meie noored. Piibli Sõna permikomi keeles peab ka Internetti üles saama! Raissa Petrovat küsitles Anita Laakso

Usun kogu südamest, et meie misjoni- ja piiblikoolil on täita oluline roll. Palvetage koos meiega, et Jumal kasutaks peagi koolist lahkuvaid õpilasi teiste inimeste mõjuta­miseks. Siis võiksid need teised mõjutada kolmandaid austama Jumalat oma rahva keskel.

Vaimuliku kasvamise seminaril on lektoriks EMK pastor Kaupo Kant

19


Uus Testament jõudis mäemaride lugemislauale

 Fotod: Helsingi Piiblitõlkeinstituut

E

smakordselt valmis U Sogon ehk Uus Testament maride läänepoolses kirjakeeles, mäemari keeles 1827. aastal. Selle paljud väljendid ja kirjaviis olid tänapäeva lugejaile võõraks jäänud ning nii asuti rohkem kui 20 aasta eest Pühakirja uuesti tõlkima. Teos valmis sügisel 2014 – just Marimaa kultuuri aastal. 21. oktoobriks olid Tšuvaššia pealinnas Tšeboksarõs trükitud väljaanded jõudnud esitluseks kohale Joškar-Ola rahvusraamatukogu aulasse. Eelnenud oli tänupalvus Kolme Käe Jumalaema ikooni pühakojas. Esitlus algas marikeelse paasatropariga koori esituses, misjärel kuulati Pühakirja lugemist mäemari keeles. Sõna võtsid Joškar-Ola ja Marimaa ülempiiskop, kultuuriministri asetäitja, Moskva ja Helsingi piiblitõlkeinstituutide ning Soome Piibliseltsi esindajad ning Marimaa Ülikooli isamaa-ajaloo kateedri ja kirjandusosakonna juhatajad. Tänati tõlketoimkonna liikmeid, sponsoreid, vaimulikke ning mäemari kogukonna esindajaid. Järgmisel päeval tutvustati uudisteost 200 km kaugusel Kosmodemjanskis, mäemaride elupiirkonnas. Vaatamata

Emakeelne Uus Testament toob naeratuse näole.

 Tekst: Piret Riim

pakaselisele päevale oli rajooni keskraamatukogu saal taas tulvil Pühakirja eest tänulikke inimesi ning siingi said soovijad endale tasuta Uue Testamendi. Pidulikku sündmust ilmestas noorte kandlemäng. Volga kallastel Marimaa kaguosas moodustavad mäemarid pea 90% umbes 23 000 elanikust. Mujal Marimaal ja selle piirest väljas elab veel ligikaudu 35 000 mäemari. Suurem osa mäemari kristlasi kuulub õigeusu kogudustesse. Siinse ülempiiskopi sõnul on Marimaa preestritele, kellest mari rahvusest on peaaegu pooled, hakatud korraldama mõnenädalasi keelekursusi rahvuskeelsete jumalateenistuste pidamiseks. U Sogoniga, mille esialgne tiraaž oli 3000 eksemplari, varustati kõigepealt kogudused, raamatukogud ja koolid. Juba kuu aja pärast oli kuulda, et raamatuid oleks vaja juurde. Toetagem meiegi emakeelse jumalasõna väljaandmist idapoolsetele soome-ugri rahvastele!

Kosmodemjanskis ilmestab pidulikku sündmust kandlemäng.

Mäemari tõlketoimkonna liikmete Galina Muravjova ja Nadežda Feodossejeva sõnul näidatakse äsjailmunud emakeelse Uue Testamendi vastu üles suurt huvi. „Raamatud on jõudnud koolidesse, raamatukogudesse ja loomulikult kogudustesse,” ütleb Galina Muravjova. „Rahvas ootas Uut Testamenti väga ja loeb seda innukalt. Hiljuti helistas üks pühapäevakooli õpetaja ja palus õpi-

laste jaoks veel raamatuid lisaks. Talle oleks omakeelne Piibel just nagu esimest korda avanenud – Sõna tuleb nii lähedale!” „Meil on suur rõõm Uue Testamendi üle ja et inimesed seda tõesti loevad,” kinnitab Nadežda Feodossejeva. Helsingi Piiblitõlkeinstituut

Galina Muravjova

20

Hõimurahvaste Aeg  •  Nr 13


Ungari Piibliselts korraldas 2013. aasta jõulude ajal annetuste kogumise kampaania mäemari keelse Uue Testamendi väljaandmise toetuseks. Hõimurahvaste keeltesse tõlkimise ja avaldamisega seotud kulud kannab suuremas osas tavaliselt Soome Piibliselts. Osalesime oma liikmeskirikute ja piibliseltsi toetajatega sellises projektis esimest korda ja meie ligikaudu 5000-eurone annetus kattis trükikuludest vaevalt poole. Algas kõik ülemaailmsel evangeelsete alliansside kokkutulekul Kaplinnas, kus materiaalselt paremini kindlustatud soomeugrilasi (soomlasi, eestlasi ja ungarlasi) kutsuti üles võtma suuremat vastutust Venemaal elavate sugulasrahvaste eest. Projekti ettevalmistamisel leidis aset kohtumine Ungari kirikute esindajate ja kolleeg Jaan Bärensoniga Eesti Piibliseltsist. Kahjuks ei õnnestunud kõik meie ettevõtmised toetuse kogumiseks, kuid leidsime siiski vahendeid ja mäemaridel on nüüd emakeelne Uus Testament olemas. Oleme Jumalale selle eest tänulikud. Otto Pescuk Ungari Piibliseltsi peasekretär

Otto Pescuk Foto: Ühinenud Piibliseltsid

Biblien teeb Jumalaga tuttavaks  Fotod: Helsingi Piiblitõlkeinstituut

5.

septembril 2014 peeti Aunusekarjalas Kotkatjärve külas juba neljateistkümnendat karjala kirjanduse festivali. Sel aastal tegi pidustuse eriliseks siitkandist pärit piiblitõlkija ja luuletaja Zinaida Dubinina 80. juubel, mida tähistati koos tema uue luulekogu ilmumisega. Külalisi oli tulnud Karjala pealinnast Petroskoist kuni Soome ja Rootsini välja. Pühakirja tõlkimise tähendus aunuse­ karjala ehk livvi keelde kerkis esile küll sõnavõttudes, küll vaimulikes lauludes meeskvinteti esituses. Livvi juurtega luuletaja Rootsist luges Uuest Testamendist ette Meie Isa palve ning soomlannast livvi piiblitõlkija Inka Pekkanen esitas 23. psalmi. Omal ajal venekeelses koolis käinud Dubinina meelest näitab võimalus Piiblit emakeelde tõlkida, et Jumal pole tema rahvast hüljanud, vaid on avanud karjalaste ees veel kord uue tee. Esimene pääsuke tõusis ta käe alt lendu 1995. aastal: Lapsien Biblien, Lastepiibel. Just see kaunite piltidega lihtsas keeles raamat taastas paljudes täiskasvanuteski huvi ema-

keeles lugemise vastu. Uus Testament, Uuzi Sana sai kaante vahele 2003. Dubinina väitel on ta küsimusele piiblilugemise kohta vastatud tihti: „Vene keeles olen proovinud, aga aru ei saa.” Pärast katsetamist livvikeelsega on jutt muutunud: „Muidugi saan aru, kui see on meie keeles!” Tädi Olgagi siitsamast Kotkatjärvelt kinnitas pidustuste lõpul koos pojaga kartulivõtule tagasi kiirustades: „Me loeme nii Uut Testamenti kui ka psalme – need annavad eluks usku ja julgust. Mis meist küll saaks, kui poleks Sõna, Iisust! Tõlkige Piiblit ikka edasi, ärge seda pooleli küll jätke!” Vana Testamendi raamatud ongi töös. Viimati, 2014 sügisel ilmus Solomonan sananpolvien kniigu – Õpetussõnade raamat. „Kui loetust aru saadakse, tekib ka soov Jumalat tundma õppida ja palvetada,” võtab juubilar tõlketöö mõtte kokku.

Zinaida Dubinina annab televisioonile intervjuud

Noored karjalased Kotkatjärve peol

Hõimurahvaste Aeg  •  Nr 13

Helsingi Piiblitõlkeinstituudi materjalide põhjal koostanud Piret Riim

21


Jumal on meie kindlus

 Tekst: Joonas Jõesaar  Fotod: Maia Mišenko

Komi vabariigi pealinnas Sõktõvkaris toimus 2015. aasta jaanuaris noorte jõulukonverents. Ürituse peakorraldaja oli Komi Evangeelne Kristlik Kirik eesotsas pastor Daniil Popovi ja noortejuht Aleksander Mešadoviga.

O

savõtjad tulid põhiliselt Komimaa eri kogudustest. Arvukuselt teisel kohal olid külalised Jamalist: noorte­grupp Salehardist ja peaaegu terve Muži kogudus. Eestist läksime seitsmekesi. Konverents kandis nime Izkar, mis komi keeles tähendab kindlust. Põhifookuses oligi osavõtjate julgustamine ka algaval aastal toetuma Jumalale, kes on meie kindlus. Kahel päeval läbi viidud õpitubades suunati noori avastama oma andeid ja neid rohkem kasutama. Teemadest leidsid käsitlemist juhtimine, teenimisviisid lastele ja noortele, meeskonna moodustamine jm. Jutlustajatest jäid mulle enim meelde positiivsusest särav Türi noortepastor Roman ja kohalik noortejuht Aleksander, kes õhutas noori Jumalat rohkem usaldama ja olema oma eluga kirgliku teenimise eeskujuks. Konverentsi lõppedes sõitsime 35-le külmakraadile vaatamata Podjelski

külasse ja pidasime kultuurimajas teenistuse koos kohaliku kogudusega. Pärast olime veel osaduses viimase piirini lookas toidulaua ümber. Kellelegi ei saanud märkamatuks jääda, milline au on neile külalisi vastu võtta! 7. jaanuaril oli eriline võimalus tähistada jõule õigeusu kalendri järgi. Pühadejutluses keskenduti tavapärase Jeesuse sünniloo asemel sellele, miks Ta siia maailma tuli ja kuidas see maailma muutis. Selle tõelise maratonkoosolekuga oli ühinenud ka teine kohalik sõpruskogudus. Konverentsi õnnestumisele aitas kaasa suurem osa koguduse liikmeist. Mulle tegi erilist heameelt näha, kuidas kohalikud noored ise kogu südamest pingutasid. Nii suure kokkutuleku organiseerimine andis neile väärtusliku kogemuse edaspidiseks. Korraldamise vaev sai kindlasti tasutud Jumala poolt puudutatud ja muudetud noorte näol.

Joonas Jõesaar (vasakult teine)

Korraldajail on põhjust rõõmustada: konverents läks igati korda!

Sõktõvkari noortekonveretsil osalejad

22

Hõimurahvaste Aeg  •  Nr 13


Soomeugrilastel oma lauluraamat!  Tekst: Mark Nelson

K

ui soome-ugri misjoni- ja piiblikool 2008. aastal tööd alustas, algas iga päev lühikese palve ja ülistusega. Selleks valisime koos udmurtide, komide, hantide, maride ja eestlastega üldtuntud ülistuslaule ja tõlkisime need meie kõigi keeltesse. Komidel juba oli oma lauluraamat, mida teisedki laenama hakkasid, et siis üheskoos komi keeles laulda. Oli näha, et armastus oma keele vastu kandus raskusteta üle austuseks naaberkeelte vastu. See innustas meid koguma kõigile tuntud laule („Varsti üsna pea”, „See on see päev” jt) ühte kogumikku. Ja soome-ugri lauluraamat oligi sündinud! Kuni 2012. aastani, kui tööd alustas piiblikooli teine lend, tõlgiti laule peamiselt inglise keelest. Siis otsustasime, et hädatarvilik on julgustada soomeugrilasi looma oma ülistuslaule Jumalale! Esimesena õppisime selgeks ja tõlkisime meie kõigi keeltesse imeilusa udmurdi laulu Одӥг Инмар мед луоз („Üks vaid Jumal olgu”). Peagi ilmus komi laul Енмöй, Тэ бур сьöлöма („Jumal, hea on su süda”) ja hantide Ащи Турǝм („Isa Jumal”).

Üks vaid Jumal olgu Udmurdi ülistuslaul Одӥг Инмар мед луоз, Христос гинэ мед луоз Кузё тынад улонад, Кузё мынам улонам. Удмурт кылын (udmurdi k)

Ошкöм Енлы Ыджыдлы, Ошкöм Ен Пи Кристослы. Тэнад олöмын – Господь, Менам олöмын – Господь. Комиöн (komi k)

Üks vaid Jumal olgu Kristus ainult olgu Sinu elus Issand ta. Minu elus Issand ta.

Oma keele ja muusikastiiliga Jumalale austuse väljendamine on olulisim samm evangeeliumi juurdumiseks ja kultuuri tõeliseks osaks saamisel. Laulude tõlkimine ja üksteisega jagamine on meile soome-ugri kristlastele ühiseks julgustuseks Jumalaga käimise teel. Mis kõige olulisem – nende unikaalsete lauludega väärtustame me viise, mille kaudu Jumal end erinevates kultuurides avaldab. Lõppkokkuvõttes võimaldab see Jumalat ülistada sügavamalt kui varem. Praeguseks võib lauluraamatust leida kümme ülistuslaulu, söögilaule ja mõningaid igapäevaseid väljendeid meie keeltes, nt tere hommikust, aitäh, Jumal õnnistagu sind jt. Kuna kogumiku loomine jätkub ja „lauluraamat” koosneb esialgu PDF-failist, on seda lihtne välja printida ja uusi laule lisada. Kogumiku mahukamaks muutudes saab selle juba päris raamatuks trükkida. Seni oleme Jumalale tänulikud selle eest, mis meil juba olemas, selleks et Talle erinevates keeltes üheskoos ülistust tuua.

* TÄNAME * TÄNAME *   TÄNAME  * TÄNAME * TÄNAME * TÄNAME *

Ajakirja „Hõimurahvaste Aeg“ võib iga huviline leida oma postkastist, kui annab soovist teada aadressil:

kyllike@eps.ee või Eesti Piibliselts, Kaarli pst 9, 10119 Tallinn


OTSEPOST

P iibl i t õ l k i m i n e sugu l a s r a h v a s t e k e e lt e s s e

S o o m e-u g r i m is jo n i- ja p iib liko o l

„Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.” (Ps 119:105)

„Ja mida sa minult oled kuulnud … see anna ustavate inimeste hoolde, kes edaspidi sobivad õpetama ka teisi.” (2Tm 2:2)

Piiblitõlkijad on jõudnud järjekordse tähiseni – ilmus Uus Testament mäemari keeles. Tõlketöö jätkub. Teie abiga toetame Piiblite tõlkimist, trükkimist ja levitamist. Olgem siis abiks!

viitenumber 0013

Komi, udmurdi, handi ja mari kristlased vajavad väljaõpet evangeeliumi viimiseks oma kogukonda. Teie toetus aitab anda vajalikke praktilisi teadmisi, oskusi ja vaimset julgustust.

viitenumber 0026

Läkita eestlased misjonitööle hõimurahvaste küladesse! „Minge kõike maailma ja kuulutage evangeeliumi kõigele loodule.“ (Mk 16:15) Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkond saadab välja misjonirühmi handi, komi, udmurdi ja mari kristlaste evangeelse töö toetamiseks. Aita viia lootust soomeugri küladesse!

viitenumber 0039

Annetada saab hõimurahvaste pangakontodele Eesti Piibliseltsi arvele:

Maride lastelaagrid Ent Jeesus kutsus lapsed enese juurde ja ütles: „Laske lapsed minu juurde tulla ja ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!” (Lk 18:16) Maride kogudused Mari-Elis ja Baškiirias korraldavad lastelaagreid maride külades. Teie toetus nende laagrite läbiviimiseks on väga oodatud!

viitenumber 0042

Swedbank EE632200221031291214 SEB EE721010220055771015

Palun kirjutage viitenumbri lahtrisse toetatava projekti viitenumber, selgituse lahtrisse isikukood (kui soovite tulumaksusoodustust) ja postiaadress (kui soovite ajakirja).

ajakirja HÕIMURAHVASTE AEG varasemaid numbreid saab teemade kaupa lugeda kodulehelt

www.hoimurahvad.misjon.ee

24

1813

Hõimurahvaste Aeg  •  Nr 13


Millions discover their favorite reads on issuu every month.

Give your content the digital home it deserves. Get it to any device in seconds.