Issuu

2019

2 (22)

Piiblitõlkijana Tallinnas Hõimurahvaste aeg Saaremaal Esmakordselt külas komidel Suvised kohtumised

Sisukord

Pirita kloostris kohtusid soome-ugri piiblitõlkijad

5 Piiblitõlkijana Tallinnas Liliann Keskinen

Hõimurahvaste aeg Saaremaal Alur Õunpuu

7 Hõimurahvaste aeg Tallinnas Mark Nelson

Hantidele tõlgitakse psalme

Põdrakarjused teel taevasse

Juhani Makkonen

Rauli Lehtonen

9 Nelja Tuule ristirännak Lasnamäel 10 Pidustused Biibbali auks Piret Riim

11 Luulesaamid katsetavad uut piiblitõlget 11 Lõunasaami Piibliraamat 12

12 Rukkilill kesk kullerkuppe

ehk eestlased udmurtide maal Kaupo Kant

15 Piibliselts liivlaste maal 16 Esmakordselt külas komidel Kaidi Suviste

17 Minu lugu

Ljudmila

18 Suvised kohtumised Ants Soosõrv

19 Julia ja Germani kiri 20 Seitsmes Agricola konverents Narvas

H e a lu g e ja ! 30. septembril tähistati piiblitõlkijate päeva, mis sai alguse 1966. aastal, kui USA senat oma resolutsiooniga vastava päeva välja kuulutas. Mõte selleks tuli Wycliﬀe’i piiblitõlkeorganisatsiooni (Wycliﬀe Bible Translators) asutajalt Cameron Townsendilt. Tänaseks on sellest tähtpäevast saanud rahvusvaheline tõlkijate päev. Septembri viimane päev on piiblitõlkimisega ennegi seotud olnud, nimelt on see Püha Hieronymuse (347–420) mälestuspäev. Tema tõlkis esimesena originaalkeeltest ladina keelde täispiibli Vulgata, mis ilmus aastal 405 ja muutus kuni 20. sajandini läänekiriku Pühakirja standardiks. Tänapäeval on täispiibel avaldatud ligi 700 keeles. Samas ei saa veel poolteist miljardit inimest seda oma emakeeles lugeda. Kuigi Piibli väiksemaid osi (UT ja evangeeliume) on saadaval juba enam kui kolmes tuhandes keeles, puudub veerand miljonil inimesel (see hõlmab ligi 4000 keelt!) siiani täielikult emakeelne Pühakiri. Eesti keeles on tulemas „Hea Sõnum Luukalt“ dünaamilises tõlkes, ka on alustatud täiesti uue piiblitõlkega tänapäevasesse keelde. Meenutagem tänagi meie piiblitõlkijaid, kelle töö tüviteksti kallal pani aluse kirjakeelele, kirjaoskusele ja muusikale ning kultuurile laiemalt. Võib isegi öelda, et eesti rahvuse kujunemisele ning iseseisvale Eesti riigile! 30 aastat tagasi, 14. oktoobril 1989 avati Jüri kirikuaias eestikeelse Piibli ilmumise 250. aastapäeva tähistamiseks Piibli monument. Samal aastal ilmus Toomas Pauli tõlkes Uus Testament.

Mart Rannut

21 Ungaris kohtusid kristliku meedia esindajad Helle Aan

21 Vahendatud tugi pakub kindlust Piret Riim

HÕIMURAHVASTE AEG 2019

2 (22)

Esikaanel: Folkloorifestivalil Udmurtias Foto: Hans Lahi kogu Tagakaane foto: Daniil Solomõkov Toimetus: Jaan Bärenson, Küllike Evartov, Anna Mišina, Kaire Lotamõis, Piret Riim, Anu Väliaho Telefon: 6311 671; e-post: eps@eps.ee Küljendus: Piisk OÜ Trükk: Spin Press AS

ISSN 1736-7069

Püha Hieronymus Piiblit tõlkimas

Hõimurahvaste aeg

nr 22

Hõimurahvaste Aja kontekstis on piiblitõlkimine alati olnud väga olulisel kohal. Kuidas on võimalik teha misjonitööd, kui puudub emakeelne Pühakiri? Käesolevas ajakirjanumbris võime lugeda kohtumisest Stockholmi piiblitõlkeinstituudi (IBT) töötajatega, kelle tegevus Jumala Sõna tõlkimisel ja levitamisel algas siis, kui piiblite trükkimine ja levitamine Nõukogude Liidu aladel oli praktiliselt keelatud. Kui lubatigi, siis väga harvadel juhtudel, ainult vene keeles ja tiraažiga kuni 10 000 (korra ka 50 000 aastal 1988 Venemaa ristiusustamise juubeli puhul) ja seda kogu Nõukogude Liidu jaoks, kus elas tollal üle 200 miljoni inimese! Erandiks olid T. Pauli tõlge, armeeniakeelne UT ja mõned üksikud tollased NL lõpuaastatel ilmunud väljaanded. IBT kõige väljapaistvamaks tööks mitte ainult eestlastele, vaid ka paljudele teistele endise NL rahvastele olid siniste kaantega „Piiblilood“, mida on kasutanud juba mitu põlvkonda. Hõimupäevade raames on Eestis koostöös Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutega juba aastaid tähistatud hõimurahvaste palvepäeva, mis toimub oktoobrikuu kolmandal pühapäeval. Kutsun siinkohal üles kõiki Eestimaa kogudusi ka tänavu mõtlema jumalateenistustel palves meie hõimurahvaste peale. Avaldan siinkohal mõne aasta tagused mõtted, millesse tahaksin jätkuvalt uskuda: „Ma usun, et meie hõimurahvaste koostööl on tulevikku ja me peame seda jätkama nii kaua, kui on aega. Kui alustasime projektina, siis on tänaseks selge, et see ühine töötamine ongi meie elustiil. Ja ma tahaks loota, et see on jätkuvalt nii EEA, EPSi kui ka EELK Misjonikeskuse elustiil järgnevaks sajandiks.“ Möödunud aastate jooksul on sidemed Eestimaa koguduste ja meie hõimurahvaste kristlike kogukondade vahel edasi arenenud. See on olnud õnnistuseks kõigile osalejaile. Ajakirja järgmistel lehekülgedel leiame mitu lugu sisurikastest kohtumistest. Soovin, et need kohtumised ja mitmekülgne koostöö jätkuks ja rikastaks meie usuelu ning annaks usku ja jõudu kanda Hõimurahvaste Aeg jätkuvalt oma palvetes maailma ning rahvaste Looja ja Hoidja ette. Samas usun, et meie aktiivsus koostöös ja selle töö toetamine on äärmiselt vajalik. Nii saab ühine töö olla õnnistuseks paljudele. Jaan Bärenson Piibli monumendi avamine Jüri kirikuaias 1989

Ja Jeesus astus nende juurde ja kõneles neile: „Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.” Mt. 28:18–20 Ma mõtlen, mida küll jüngrid kogesid tol hetkel, kui nad kuulsid Jeesust andvat neile seda suurt misjonikäsku. Jah, nad olid Jeesusega koos veetnud kolm ja pool aastat ning kuulnud Tema õpetust, näinud palju imesid ja tunnistanud, et Kristus on tõesti surnuist üles tõusnud. Kuid arvan siiski, et Jeesuse antud misjonikäsk pidi neid ka hirmutama. Nad ei olnud kõrgelt haritud ega omanud suuri rahalisi ressursse, ka polnud neil mingit strateegilist plaani ega arengukava järgmiseks viieks aastaks. Nad polnud reisinud Rooma impeeriumi kaugematesse kohtadesse, seetõttu oli neil suhteliselt vähe kokkupuudet teiste rahvaste ja kultuuridega. Inimlikust vaatevinklist polnud neil eriti midagi, millega minna ja teha jüngriteks kõik rahvad. Kuid ometi oli neil kaks kõige tähtsamat asja, mida Jumala misjoni täitmiseks siin maailmas vaja on – see on usk Jumala tõotusesse ja Püha Vaimu vägi. Jeesuse antud misjonikäsk oli ümbritsetud Tema tõotustest ja julgustusest: alguses Jeesus mainib, et Tema käes on kõik meelevald taevas ja maa peal ning lõpus annab tõotuse, et Ta on jüngritega iga päev ajastu lõpuni. Jüngrid hoidsid sellest tõotusest kinni. Apostlite tegude raamatus (1:8) ütleb Jeesus: „... vaid te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni.“ Misjon selles maailmas ei olnud ainult jüngrite enda jõupingutus, see oli Püha Vaimu töö – nii loomulikul kui ka üleloomulikul viisil. Ainult koos Jumala väega võis ristiusk esimesel sajandil levida sellise kiirusega, nagu see levis. Kogedes Jumala misjonikutset teha jüngriteks kõik rahvad ka tänapäeval, võime tunda samasugust hirmu, mida arvatavasti Jeesuse jüngrid tundsid, kui nad vaatasid selle kutse suuruse või isegi ebareaalsuse peale. Ja see on hea, sest siis me ei looda enam enese jõule, vaid paneme oma usu Jumala tõotustele ja loodame Püha Vaimu jõule ja tööle. Õigupoolest, see ei olegi meie töö ega meie misjon. See on Jumala töö ja misjon, mille kaasosalised me oleme. Robert Tšerenkov Eesti Metodisti Kiriku superintendent

PI RI TA K LO OST R I S KO H T U SI D SOOM E- UGR I P I I B L I TÕL K I JAD Septembri esimesel nädalal kohtusid meie vabariigi pealinnas soome-ugri piiblitõlkijad Venemaalt ning Stockholmi ja Helsingi Piiblitõlkeinstituudist. Stockholmi Piiblitõlkeinstituudi töötaja Kaisa Franzé ja tegevjuht Brane Kalcević olid enne kokkusaamise algust külalisteks Eesti Piibliseltsis, kus vaadati tagasi pikaajalisele koostööle ja peeti aru, kuidas anda uuesti välja eestikeelsed „Piiblilood“. Alljärgnevas intervjuus annab Brane Kalcević lühikese ülevaate piiblitõlkeinstituudi tööst. Mis tõi teid Eestisse? Kohtume siin mari, mordva keelte, udmurdi, handi, komi ja teiste soome-ugri keelte esindajatega. Piiblitõlkijad töötavad enamasti omaette ega puutu kuigi sageli kokku oma kolleegidega, seetõttu on sellised ettevõtmised väga olulised. Kokku tuleb Eestisse üle 30 inimese. Millised tõlketööd on Stockholmi Piiblitõlkeinstituudis praegu päevakorral? Me ei tegele ainult soome-ugri keeltega. Praegu on töös 19 tõlkeprojekti rahvastele, kel on juba olemas emakeelne Uus Testament ja kes ootavad tervikpiibli valmimist. Need rahvad hõlmavad ligi seitset miljonit inimest! Seni oleme kogu Piibli tõlkinud üheksasse endise Nõukogude Liidu alade rahvaste keelde, nt usbeki, turkmeeni jt. Lähiajal (2021) peaks Piibel ilmuma baškiiri, burjaadi, karakalpaki ja osseedi keeles, 2022. aastal komi ja 2023 mari, 2024 ersa ja altai keeles jne. Lisaks meie instituudile toimub tõlketöö veel Helsingis ja Venemaal. Samal ajal jätkub evangeeliumide ja teiste piibliosade tõlkimine ligi 40 väikerahvale, kel ei ole veel Uut Testamenti (evengi, neenetsi, mansi jt). Kuid Tadžikistanis ja Kaukaasias leidub rahvusgruppe, kel pole veel isegi oma kirjakeelt. Palvetagem nende eest!

Jaan Bärenson (vasakul), Kaisa Franzé ja Brane Kalcević Eesti Piibliseltsis

eri trükikojas, Jugoslaavias ja mujal. Kunagi varem ega hiljem ei ole trükitud nii suuri koguseid. Aastatel 1988–1992 ilmus viis trükki eestikeelseid piiblilugusid, mida mitmel korral ka täiendati, nii et raamatuke aina paksemaks muutus. Nüüdseks on „Piiblilood“ ilmunud juba 49 keeles. Mida soovite meie rahvale? Eesti oli kunagi aknaks Nõukogude Liitu. Nendel aladel aga elab endiselt rahvaid, kes vajavad emakeelset Jumala Sõna. Usun, et Jumal on eestlastele andnud rolli olla kanaliks mitte ainult soome-ugri rahvastele, vaid ka teistele sealsetele rahvusgruppidele. Ja nagu iga teinegi rahvas, vajavad eestlased ise Jumala Sõna, mis elaks rahva südames.

Laste piiblilugude tõlkimisega alustasime sügaval nõukogude ajal. Teadsime, et kogu Piibli tõlkimine nõuaks pikaajalist tööd, seetõttu otsustasime anda esmalt välja illustratsioonidega jutustavas vormis piiblilood, mis haaraksid kõige olulisemaid teemasid ja mida saaksid kasutada ka täiskasvanud. On ju Piiblit algajal raske mõista. Esimesed „Piiblilood“ ilmusid 1983. aastal tadžiki, leedu ja vene keeles. Venekeelsete järele oli huvi erakordselt suur, perestroika ajal ja selle järel 1990. aastate alguses trükiti neid korduvalt. Ühe suurtellimuse (100 000 eksemplari!) pidime trükkima koguni mitmes

Populaarsed „Piiblilood“ muutusid iga väljaandega mahukamaks

Hõimurahvaste aeg

nr 22

Fotod: EPSi kogu

Peaaegu iga eestlane on kokku puutunud helesiniste kaantega raamatuga, mille pealkirjaks on „Piiblilood“. Kuidas olete selle saamislooga seotud?

Piiblitõlkijana Tallinnas Liliann Keskinen

Helsingi Piiblitõlkeinstituut korraldas 2.–5. septembril Tallinnas Pirita kloostris oma piiblitõlkeprojektides osalejatele kokkusaamise. Esindatud olid üheksa keele töörühmad. Tegemist ei olnud otseselt küll tööalase kohtumisega, kuigi küllap nii mõnigi kokkutulnu ka tööasju arutas. Kokkusaamise mõte oligi lihtsalt koos olla ja kogeda ühtse perena olemist. Venemaalt tulnud piiblitõlkijad ja Soomest tulnud tõlkekontrollijad (neid kutsutakse ka eksegeetilisteks toimetajateks, kelle hulka minagi nüüd kuulun) elavad ja töötavad füüsiliselt üksteisest väga kaugel. Kaasaegne tehnika ja internet võimaldavad sidet pidada ja koos töötada ka distantsilt, kuid osaduse kogemiseks on vaja siiski vahel ka päriselus kokku saada. Hommikused ja õhtused ühised piiblitunnid ja palvehetked lõid osadusliku õhkkonna ning koosoldud aeg julgustas meid kõiki. Kogu „kambast” olen mina ilmselt kõige uuem töötegija ja kohtusin enamikuga kokkutulnutest esimest korda. Ometi oli tunne, nagu oleksime juba ammused tuttavad. Tore oli koos uute-vanade sõpradega Tallinnas ringi käia. Ma polnud ammu Vabaõhumuseumis käinud ja Pirita kloostri külastus oli olnud minu ammune soov. Elu koos Jumalaga on põnev – vahel täidab Ta meie salajasimadki soovid ja vahel laseb „tõsisemaid” palvevastuseid väga oodata või siis vastab hoopis teistsuguste lahendustega. Kuid vigu ei tee Ta ju iial! Ametlikult osalen juba aasta ersakeelse Vana Testamendi tõlkeprojektis, aga muude töökohustuste tõttu pole ma tegelikult suurt midagi veel teha jõudnud. Nii mitmelgi

Liliann Keskinen (paremal) ja mokša tõlkija Olga Kuukauppi (keskel) Vabaõhumuuseumis

korral olen mõlgutanud isegi kahtlusemõtteid, kas minust üldse selleks asja on. Eks vist on ju ikka nii, et teatud hirm uue ja suure ülesande ees kaob alles siis, kui päriselt „asjaks” läheb. Vähemalt minu kogemused on olnud sellised. Sellepärast mõjusid mulle väga julgustavalt Jeesuse sõnad „Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid”. Kõikide tõlkeprojektide taga on olnud ja on praegugi suur hulk tõlketöö ja selle tegijate eest palvetajaid ja nii pole mitte ükski meist kuidagi juhuslikult oma projekti sattunud. Seepärast palun teiegi eespalveid kõigi soome-ugri piiblitõlkijate eest ja minugi eest – meile kõigile kannatlikkust, jõudu, tarkust ja ka loovust. Eestlastele on Jumal kõnelenud meie emakeeles juba ammu, nüüd saame kaasa aidata oma hõimukaaslastele suunatud piiblitõlketöös.

Fotod: Tamara Bargova ja Branislav Kalcevič

Piiblitõlkijad Pirita kloostri ees

Hõimurahvaste aeg

nr 22

Fotod: Rauli Lehtonen ja Veljo Puujalg

Hõimurahvaste aeg

Saaremaal Alur Õunpuu

Ülestõusmispühadeks saabusid EKNK Nelikaare kogudusse külla meie hõimurahvaste esindajad ja külalised Rootsist. Suurel Reedel võeti üheskoos osa oikumeenilisest ristitee rännakust Kuressaares. Pühadejärgsel nädalal toimusid loengud ja meediakoolitus ning Saaremaa koguduste külastused, kus soomeugrilased kaasa teenisid. Lisaks korraldas Nelikaare kogudus neile ekskursioone Saaremaa erinevatesse paikadesse. Giidiks oli koguduse liige Alois Laar, kes jutustas lugusid väga heas vene keeles ja saarlasele omase huumoriga, võites sellega külaliste südamed! Nelikaare kogudusele oli see nädal täis põnevaid jutuajamisi ja teenimist. Oli suur eesõigus kanda meie armsate külaliste eest hoolt nii toitlustuse kui majutuse pakkumisega. Mitmed koguduse liikmed kogesid kaasateenimises Jumala erilist õnnistust, mõistes teenimise väärtust ja vajalikkust. Nelikaare kirikus toimus ka hõimurahvaste õhtu saamide, komide, hantide, neenetsite ja soomlaste osavõtul, kes tutvustasid oma kultuuri laulu, tantsu ja huvitavate lugudega elust kodumaal. Õhtu kujunes väga eriliseks. Kogudus mõistis, kui oluline on misjonitöö ja kui hinnaline väärtus on emakeelsel Piiblil! Kokkuvõtteks võib öelda, et koguduse misjonimeelsus on kasvanud ja panustamine misjonipõllul toimuvasse on märgatavalt paranenud! Ürituse toimumise ja õnnestumise eest Nelikaare kirikus oleme tänulikud tublile eestvedajale Rauli Lehtonenile.

Nelikaare koguduse pastor, EKNK piiskop Alur Õunpuu (keskel) hõimurahvaste õhtul

Soome-ugri rahvaste esindajad Ristikäigul

Hõimurahvaste õhtu

EMK Reeküla koguduse keskel

Hõimurahvaste aeg

nr 22

Foto: Marjana Luist

Hõimurahvaste õhtu

Hõimurahvaste aeg

Ta l l i n n a s Mark Nelson

Aprillis toimus Tallinnas ja Kuressaares kahe nädala jooksul piiblikursus meie hõimurahvaste kristlikele töötegijaile. Kui EMK Teoloogiline Seminar ja Tallinna Kogudus on sellist kursust varemgi läbi viinud, siis Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Kuressaare Kogudus võttis soomeugrilasi vastu esmakordselt. Korraldajatena pidasime oluliseks veeta ühiselt aega ka väljaspool pealinna. See annab külalistele võimaluse näha väikelinna koguduse elu, samuti saab rohkem Eestimaa kristlasi oma hõimurahvastest vendade ja õdedega suhelda. Tallinnas oli handi, neenetsi, komi ja saami külalistel võimalus kuulata Rootsi oikumeenilise kiriku misjonijuhi Gerard Willemseni loenguid ja õppida tema aastatepikkusest misjonitöö kogemusest saami rahva seas. Dr Willemsen tutvustas Piibli tekstide alusel, kuidas Jumal end iisraellastele ilmutas nende oma kultuuri kaudu rahvale arusaadavas vormis ja sõnades. Seejärel selgitas ta saamide näitel, kui tähtis on muutumatut evangeeliumi viia iga rahvani just nende kultuuri sobival viisil. EKNK Toompea koguduse vanempastor Ago Lilleorg tutvustas koguduste rajamise temaatikat. Soome-ugri külalistel oli võimalus külastada rajatud nelipühi kogudusi Tallinna piirkonnas, et õppida nende kogemustest. Meie palve nende loengute järel on, et meie soomeugri vennad ja õed rajaksid eestlaste kogemuste toel oma handi, neenetsi, komi ja saami kogudusi, peegeldades Hõimurahvaste aeg

nr 22

Fotod: Mark Nelson

Piiblikursusel osalejad koos seminaripere ja Next Step’i õpilastega

Loengut peab Gerard Willemsen

oma kultuuri ja tõhusalt edastades muutumatut evangeeliumi Jeesusest Kristusest. Tallinna seminaril osalesid peale külaliste ka EMK Teoloogilise Seminari tudengid ja EKNK Next Step piiblikooli õpilased, kes said ainulaadse sissevaate sellesse, mida kristlik misjon tähendab. Teisel nädalal jätkus piibliõppe seminar Kuressaares. Seal rääkis meie hõimurahvaste kauaaegne sõber Rauli Lehtonen, kui oluline on jõuda kuulutusega kõigi rahvuskildudeni endise NL aladel. Üheks kõrghetkeks oli külaliste jaoks ülestõusmispühade tähistamine Kuressaares, sealhulgas osalemine ristikäigul läbi kesklinna. Paljud külalised rõhutasid ristikäigu imelist kuvandit eri konfessioonide kristlaste ühtsusest, kes tulid avalikult kokku viisil, mida meie külaliste kodukandis esineb haruharva. Nende aastate jooksul, mil olen soome-ugri misjonis osalenud, mõistan, et siin kogetu on üks väga oluline tunnistus, mis jääb meelde ja mis oma kodukogukonda kaasa võetakse. Meie palve ja lootus on, et see aeg, mille meie soomeugri sõbrad veetsid Eestis, õhutab nii neid kui ka meid rohkem kaasa lööma Jumala misjonis.

Hantidele tõlgitakse psalme Juhani Makkonen ja hant Valentina on tõlkimisega ametis

Foto: RKI

Kõikide rahvaste seas, kus leidub noori kristlasi, on oluline toetada palvetama õppimist ja isiklikku palveelu. Hantidel, meie sugulasrahval Siberis, on paganlus veel värskelt meeles. Osal neist esineb siiani paganlikke uskumusi ja hirme. Uutel usklikel võib esineda ka ebakindlust, kus ja kuidas tohib palvetada. Kas seda võib teha näiteks metsas, kus elutsevat mitmeid loodusvaime? Helsingi Piiblitõlkeinstituudi eestvedamisel on Piibli tõlkimine handi keelde jõudnud Psalmideni. Valik handikeelseid psalme on valmimas lähiajal. Handid on soovinud just sellist väljaannet, mida sobiks kasutada igapäevaelus. Handi piiblitõlkija Valentina sõnul söandas ta emakeeles palvetama hakata just teiste rahvaste usklike eeskujul. Omas keeles palvetades tundub Jumal olevat palju lähemal, tõelisem ja tugevam. Valentinast on näha, kui õnnelik ja elav ta nüüd palvetades on! Emakeeles palvetamine võib hooldada inimese juuri uuel ja terviklikumal moel eriti siis, kui antud ühiskonna laiem suhtluskeel on omandatud alles koolis. Kui ristiusk on isiklikult omaks võetud selles suuremas keeles, siis võib juhtuda, et selle kaudu pole jõutud kõige sügavamate tunnete ja meenutusteni. Emakeele kasutuselevõtt on loomulik tee inimese seesmise tervenemise ja terviklikkuseni, kui Jumala arm ja headus pääsevad paremini ligi kõige sügavamate juurteni. Psalmides kirjeldatakse, kuidas inimene võib tihti olla ahistuses, nõutu või hirmul. Siiski võib ta psalmide järgi olla veendunud, et Jumal on kindlalt ligi kõikvõimalikes olukordades ja tundmustes. Inimene võib Jumala ees

Juhani Makkonen

kogu oma südame tühjaks valada ja Tema abi on juba ootamas. Lisaks pakuvad psalmid palju väljendeid Jumala tänamiseks ja ülistamiseks. Seal leidub rohkelt jõulisi kinnitusi Jumala usaldusväärsuse kohta, Tema soovi kaitsta enda omi. Jumalat kirjeldatakse Isana, kes oma lapsi armastab ja neile andestab. Sellist kinnitust vajavad paljud väikerahvad, kes pole kindlad ei oma väärtuslikkuses ega elava Jumala tõelises läheduses. Samasugust toetust vajab iga usklik selliste rahvaste seast. Kokkuvõtteks leidub psalmides palju praktilist kosutust, mis aitab inimestel hoida isiklikku suhet Jumalaga ja julgustada kogudust. Palugem, et handi psalmidesse saaks võimalikult loomulikul kujul vahendatud see, kui hea on pöörduda Taevase Isa poole!

Põdrakarjused teel taevasse

Tänavu ülestõusmispühade paiku korraldati Soome misjoniorganisatsiooni Avainmedia ning mõnede Rootsi ja Walesi koguduste toetusel Tallinnas ja Kuressaares piiblikursus, kuhu oli kutsutud kristlasi Põhja-Venemaalt. Kursuslased külastasid Eesti kogudusi ja innustasid ka siinseid usklikke tegema misjonitööd hõimurahvaste seas. Kohtumistel lauldi emakeeles nii taevast ja Jeesusest kui ka heebreakeelseid shalom-laule. Põhjamaa valgetel öödel jõuavad põdrakasvatajad lugeda palju Piiblit ja palvetada. Päeviti, mil põdrakarja kannul läbitakse pikki vahemaid, kantakse kaasas väikerahvaste vaimulikku kirjandust. Seda loetakse siis koos teel kohatud sõprade ja sugulastega. Õhtuti lõkke ääres vaadatakse aga taevasse ja lauldakse

Rauli Lehtonen piibliõppe seminaril Kuressaares

Foto: Veljo Puujalg

Põdrakasvatajad Uurali ja Siberi põhjaosas kogunevad igal aastaajal jumalateenistustele traditsioonilistes püstkodades keset tundrat. Külma eest kaitsevad seal põdranahad, läbi katuseava kerkib taeva poole koldesuits. Kui loetakse nii tähtsat asja nagu Jumala Sõna, peab siin olema ka talvepakasega korralikult soe! Põhjapoolsetest soomeugrilastest elab Venemaal umbes 2000 saami rahva esindajat, manse on üle 12 000 ja hante 31 000. Lisaks ligi 45 000 neenetsit ja 3500 sölkuppi. Mitmed neist rahvastest on viimastel aastatel saanud esimesed emakeelsed piibliosad, mida uuritakse suure huviga. Samuti lauldakse siin emakeelseid vaimulikke laule ning vahel koguni tantsitakse Vana Testamendi psalmidele kirjutatud muusika saatel.

Rauli Lehtonen

vaimulikke laule. Nii saavad järjest uued inimesed kuulda Jeesusest ja põhjapõdrakasvatajad on õnnelikud, et saavad olla õigel ajal õiges kohas neid inimesi kohtamas. Neile on oluline, et kõik põdrakarjused kord taevasse pääseksid! Hõimurahvaste aeg

nr 22

Lasnamäel Tänavusel Nelja Tuule ristirännakul 16.–22. septembrini osales eestlaste kõrval kuulutustööl seitse soomlast ning 12 Ingeri kiriku liiget Venemaalt. Nädalast annab ettekujutuse pildivalik. Mitmekesised sündmused kulmineerusid laupäeval, 21. septembril kontserdi, töötubade ja sügislaadaga Lindakivi keskuses. Tegemist on EELK Misjonikeskuse korraldatava igaaastase misjonipraktikaga, kus algusest peale, aastast 2008 on osalenud vabatahtlikud Venemaalt Ingeri kirikust ja Soomest. Paigaks valiti Lasnamägi, et anda hoogu luterliku koguduse rajamiseks linnaossa. Iga päev korraldati ühel sillal eestpalvekett Lasnamäe heaks

Külaliste seas leidus häid suhtlejaid lasnamäelastega

Talgupäeval korjati kokku 50 kotti prügi

Puhkehetk talgupäeval Vormsi pargi kõrval

Hõimurahvaste aeg

nr 22

Eri paigus pakuti ristikujulisi helkureid ja vaimulikku kirjandust

Fotod: Kirsti Malmi, Riku Pesonen, Liisa Rossi

Õhtuti said rändurid ja linlased kokku Pae palvekojas. Vaadati ﬁlme, mängiti lauamänge, kuulati muusikat, lauldi ja vesteldi.

Tänavail pakutavad kuumad joogid olid jahedail päevil teretulnud

Pidustused Biibbali auks

Ovla Per ja Senja Aikio uue piibliväljaandega Utsjoel

Uus ja vana tõlge

Piret Riim

Põhjasaamidele uuesti tõlgitud Piibli trükiväljaanne õnnistati kirikutes kasutamiseks 23.–25. augustil Norras ja 1. septembril Soomes. Veebi kaudu olid kogudused saanud uue tõlkega harjuda juba alates saami rahvuspühast 6. veebruaril 2019. „Liiga kaua on piiblitekst olnud põhjasaami keeles kättesaadav kujul, mida enamus enam ei mõista. Nüüd saame rõõmustada, et Jumala sõna on tulnud meie juurde uues kuues,” tõdes piiskop Olav Øygard tänujumalateenistusel Norras Kautokeinos. Eelmine põhjasaami piiblitõlge pärineb aastast 1895, selle vanimad kohad koguni aastast 1870. Piibli tõlkimine on keerukas ettevõtmine, kus puutuvad kokku religioon, kultuur, keel ja teoloogia. Nii pole see võrreldav ülejäänud raamatute tõlkimisega. Põhjasaamide puhul kestis töö arvukate teoloogide ja keeleasjatundjate osalusel 30 aastat. Kautokeinos korraldati Tromsa ülikooli saami kolledžis ka piiblitõlkimisele pühendatud akadeemiline seminar, kus tähelepanu pöörati lastele ja noortele kui uue tõlke kasutajaile järgnevatel kümnenditel – ettekannete vahel laulsid ja lugesid piiblitekste just nemad. Samas tunnistati, et vanematele koguduseliikmetele võivad mõned armastatud kirjakohad tunduda uues tõlkes ehk harjumatud. Seminaril käsitleti tõlketööd ka teistesse saami keeltesse läbi ajaloo. Muu hulgas mälestati neil päevil 19. sajandil elanud põdrakasvatajat Lars Jacobsen Hættat, kes pandi saamide ülestõusust osavõtu eest vangi ja seal meelt parandas. Vanglas ilmnes ka tema keelealane andekus ja temast sai aktiivne osaline põhjasaami piiblitõlketöös. Nüüdse tõlkimise tegi keerukamaks asjaolu, et arvestada sooviti Norras, Rootsis ja Soomes elavate põhjasaamidega, kelle keele kui vähemuskeele hääldus, grammatika ja lauseehitus on mõjutatud ka põhikeeltest ning kõigile sobivate keelendite leidmine osutus parajaks proovikiviks. „Saab olema põnev, kuidas kasutatakse uut tõlget noorte ja vanade seas ning kui erinevalt seda loetakse eri piirkondades. Ka eelmist tõlget saab ju endiselt kasutada. Loodan, et see kõik suurendab vanade ja noorte vahelist suhtlemist keele, kristluse ja usu teemadel,” leidis saami ülikooli õppejõud Lovisa Mienna Sjøberg.

Tänujumalateenistus Norras Kautokeinos

Hõimurahvaste aeg

nr 22

Fotod: Soome Piibliselts

Biibbal

Luulesaamid katsetavad uut piiblitõlget

Soomes õnnistasid luterliku kiriku peapiiskop ja Oulu piiskop uue piiblitõlke kiriku kasutusse Utsjoel, kus saamid moodustavad piirkonnas enamuse. Siingi teenisid pidupäeval kaasa noored. „Uut Piiblit on hea lugeda. Sellest saab aru ja keel on tõesti rikas,” kiitis 16-aastane Mihkkal, kes aasta tagasi leerilaagris pidi leppima veel vana tõlkega. Peapiiskop Tapio Luoma kinnitusel on põhjasaami piiblitõlge kirikus suur samm edasi. „Vaimulike teemade puhul on alati küsimus, kuidas kasutada sõnu nii, et sõnum ka vastu võetaks. Loodame, et see, mida Jumal on meile öelda tahtnud, tuleb uue tõlke kaudu senisest selgemalt esile.” Tõlkijaid ja tööle kaasaaitajaid tänati nahkköites väljaandega. Tervitused olid pidulistele saatnud ka Soome õigeusukiriku ülempiiskop ning Soome teadus- ja kultuuriminister. Lisaks vaimuelule tugevdab uus tõlge loodetavasti ka põhjasaami keele kasutust üldse. Põhjasaami keel on saami keeltest suurim, selle kasutajaid on kümneid tuhandeid. Tegemist on esimese laialdase tekstikogumikuga, mille keeleline vorm on heaks kiidetud kõigil kolmel maal. See peaks veel rohkem koondama eri riikide keelekasutajaid ning tugevdama eneseteadvust. Utsjoel tõdeti, et tegemist on tähtsa kultuurisündmusega nii saamidele Barentsi mere piirkonnas kui ka kogu Soomele. Allikas: Norra ja Soome Piibliselts

Piiblitõlketöö juhtiv keeleteadlane Tuomas Magga

Hõimurahvaste aeg

nr 22

Lõunasaami Piibliraamat

Nidarose katedraal Trondheimis. Saami altar

24. november 2018 läheb ajalukku erilise päevana: Norras Trondheimis, auväärse Nidarose katedraali saami altari ees õnnistati Sørsamisk bibelbok kirikus ametlikult kasutusele võtmiseks. Pühakirjatekstide tõlkimist tugevalt ohustatud keelde, mille valdajaid on järel vaid poole tuhande ringis, toetasid Norra ja Rootsi saami kogudused ning saami parlament. Raamat valmis mõlema maa piibliseltside koostöös ning selle ilmumisega sai läbitud üks etapp projektiseeriast, kus järgmisena peaksid 2021. aastaks ilmuma Johannese evangeelium ja Pauluse esimene kiri korintlastele. „Lõunasaami Piibliraamatu” nime kandev teos sisaldab 700 leheküljel mõlema maa kirikukalendri lugemisi ning Markuse evangeeliumi. Tõlkemeeskonda juhtis pastorikogemusega Bierna Leine Bientie ning tiimis lõid kaasa keele parimad asjatundjad Marja Mattsson Magga ning Ole Henrik Magga. Tõlkimisel arvestati noorte sooviga säilitada väljaandes ka parajal määral traditsioonilist piiblikeelt. Teost ilmestab muuhulgas iidse saami jutuvestmiskunsti kasutamine, mis muudab dramaatilised piiblitekstid iseäranis ilmekaiks. Raamat on lisaks jumalateenistustele mõeldud kasutamiseks kodudes, koolis ja kultuurielus.

Foto: Internet

Põhjasaami piiblitõlkijad (vasakult): Seppo Sipilä, Hans-Olov Mørk, Britt Rajala, Helena Valkeapää, Kaarina Vuolab-Lohi, Arto Seppänen ja Tuomas Magga

12. septembril süveneti Norra Piibliseltsi ja Norra kiriku Põhja-Hålogalandi piiskopkonna eestvõttel luulesaami uue piiblitõlke proovitekstidesse selle keele keskuses Árranis Norras. Kuni 2000 kasutajaga luulesaami keel on saami keelte seas suuruselt teine. Uus Testament on ilmunud 2003. aastal ning praegu tõlgitakse Norra ja Rootsi piibliseltside koostöös Vana Testamenti. Árranisse kogunes selle keele kasutajaid vanuses 30–85, kel oli võimalus avaldada arvamust 1. Moosese ja Jesaja raamatu proovitõlgete kohta. Enamik kokkutulnuist hindas tekstid õnnestunuiks. Samas kinnitati vajadust olla kindlad, et uue tõlke puhul on ikka tegemist Jumala sõnaga, st et loetu annab heebrea keeles kirjapandut edasi parimal võimalikul moel. Muu hulgas arutati nn kaanani keele ja piiblikeele vahekorda: kas uues tõlkes saab kasutada väljendeid, mida kogudustes vaimuelu kirjeldamiseks juba kasutatakse? Või tuleks leida kahe tuhande aasta vanuste käsikirjade sisu edasiandmiseks uusi luulesaami sõnu ja väljendeid? Igal juhul toodi välja, et kasutusele tulevad sõnad ei tohiks ajada teksti asjatult keerukaks. Tänulikud piiblitõlkijad Norrast keelespetsialist Kåre Tjihkkomi juhtimisel kogevad saadud tagasisidet positiivse ja edasiviivana.

Rukkilill kesk kullerkuppe ehk eestlased udmurtide maal Udmurdi tuntuim poetess järgmised read: Вордӥськем музъеммы Вордӥськем шаермы, Туж мусо потӥськод, Туж шулдыр адскиськод

Ašaltši Oki on kirjutanud Minu kodune maa, minu kodukant hea, sind ma kaunina näen, ikka armsaks sind pean.

Eestlased on juba üle kümne aasta osalenud kuulutustöös Udmurtias sealsete Iževski Filadelﬁa koguduse sõprade kaudu. Paljud nendest on meile lähedaseks saanud. Külaskäigud olid aastaid takistatud. Seda suurem oli rõõm, kui nüüd saabus ansambli Madjon (ek tähendamissõna, muistend) juhi Maina Sašina vahendusel küllakutse õigeusu vaimulikult isa Kirillilt Jakšur-Bodja Kolmainu kogudusest. See justkui paotas uue akna usumaailma, andes võimaluse enam tundma õppida õigeusklikest udmurtide usuelu ja näha õigeusu ning rahvakultuuri raames tehtavat kuulutustööd. Meie viieliikmelisest rühmast olid varem Udmurtias käinud neli: Hindrek Taavet Taimla, Kaupo Kant (EMK Võru kogudus), Kaire Lotamõis (Tallinna Missio Dei kogudus) ja Hans Lahi (EMK Sakussaare kogudus). Veronika Taimla EMK Tapa kogudusest oli Venemaal esimest korda. Peale paaripäevast rikkaliku palveosadusega täidetud reisi jõudsime Piiteri ja Moskva kaudu Maina Sašina juurde Iževskisse. Aastatepikkuse ootepausi järel saime jälle oma südant jagada Maina perega, kelle külalislahket

Meie viisik (vasakult): Loo autor Kaupo, Hans, Kaire, Veronika ja Hindrek Taavet

kodu on oma toetusega aidanud üles ehitada ka mitmed eestimaalased. Aitäh neile! Udmurtia pealinnas Iževskis (udmurdipäraselt Ižkar) elab nii venelasi, udmurte kui ka tatarlasi. Meie majutuskoha lähedal paiknes moodne mošee koos vastava kultuurikeskuse ja korvpalliväljakuga. Kord hommikujooksul leidsime end selle pühakoja juures palvetamas tatarlaste Kristuse poole pöördumise pärast.

Udmurdi sõpradega Jakšur-Bodja koguduse ees. Keskel isa Kirill

Jumala armastust kiirgava preestri isa Kirilliga. Vaimulik tutvustas 15 aasta eest valminud kirikut, eriti selle kirkaid laefreskosid, aidates mõista nende tähendust igapäevases usuelus. Isa Kirill oskas meie rohketele küsimustele vastata hämmastavalt kaasahaaravalt. Tema misjonimeelsust iseloomustas soov jõuda uue põlvkonnani. Usuõpetajana töötab ta laste ja noortega ning peale päevatööd maakoguduses mängib õhtuti pealinnas jäähokit. Ansambli Madjon kontsertidel vestleb isa Kirill inimestega isiklikult ja palvetab nende pärast. Tema abikaasa on andekas muusik, kes kogu perega kogudusetöös aktiivselt kaasa lööb. Saime omavahel siiralt rääkida ka tundlikel teemadel, mis mõnikord jäävadki lõpuni avamata. 400 elanikuga Jakšur-Bodjas osaleb pühapäevasel liturgial umbes sada inimest, kirikupühadel kaks korda nii palju. Toimuvad iganädalased palvehommikud ja õppetöö, laste, noorte ja abielueelne nõustamine. Kogudusemajas nägime teismeliste laagris maalitud ikooni. Kohalike toetajate abiga ehitatakse kogudusele parasjagu maitsekat õppehoonet koos hubase aiaga. Jakšuri kogudus toetab hea sõnumi kuulutust udmurdi rahva seas sihikindla palve ja tööga. Kogu piirkonnas on kuuldav ka kristlik lühilaineraadio. Ühisel pelmeenilõunal andis Hans Lahi isa Kirillile üle oma sõbra, Rakvere Jumalaema Sündimise koguduse Esineb Madjon. Vasakult esimene ansambli juht Maina Sašina

Jakšur-Bodja koguduses Maina Sašina liitus mõni aeg tagasi Jakšur-Bodja õigeusu kogudusega ja peagi kohtusime meie uue sõbra,

Hõimurahvaste aeg

nr 22

preestri tervituse koos väärika kingitusega. Seejärel suundusime koos koguduserahvaga edasi Votkinskisse. Votkinskis Linna keskväljakul asub pooleldi taastatud õigeusu kirik, mis preestri sõnul otsekui sümboliseerib Venemaad. Siin on ristitud helilooja Pjotr Tšaikovski, metallitööstuse kiire arengu aastatel aga sai sellest üks kohaliku vaimukultuuri keskusi. Kommunistide punaterrori ja tööliste vastuhaku ajal hukati kohalik preester koos tütre ja paljude vastupanuliikujatega ning kirik ehitati ümber nõukogulikuks monstrumiks. Peale nõukogude perioodi hakati kirikut peamiselt rahvaalgatuse korras taastama ja väljast on see juba kena. Palvetasime, et taastatud saaks nii see kirik kui ka kogu Venemaa vaimne süda. Kiriku ees seisis Lenini kuju, mille käsi tundus näitavat punamõrvade toimumispaigale paisjärve ääres. Isa Kirilli sõnul peakski kuju kiriku ees tuletama meelde valikut taeva- ja põrgutee vahel. Päikeseline päev jätkus väga ilusas Tšaikovski majamuuseumis, kus saime põhjaliku ülevaate 19. sajandi geniaalse helilooja loomingust ja elust ning tema perekonna usulis-ühiskondlikust tegevusest Votkinskis. Iževskis Taas Iževskis, viibisime Miikaeli kirikus udmurdikeelsel liturgial, mida juhatas isa Pavel. Kahjuks suutsime tabada vaid mõningaid udmurdikeelseid sõnu ja fraase. Udmurdi keele õppimise soovi tundsime kogu reisi jooksul. Nagu väikerahvad üldiselt, nii saavad ka udmurdid julgustatud, kui keegi pisutki nende keelt õpib ja kasutab. Huvitav oli näha nii mõnegi venelase suurenevat huvi udmurdi keele vastu. Vahel tundis mõni kohalik kohmetust: „Peaksime ise oma keelt paremini oskama!“ Linna asutajate kujudega promenaadil Iži jõe kõrgel kaldal tegime kena jalutuskäigu koos Noorteansamblist Šumpoton ammuste sõprade Alektuntud Diana Tšainikova sei ja Dianaga, kes olid peres kasvab kolm last juba kaotanud lootuse, et neid veel kunagi külastame. Jäime lootma Jumala armule, et peagi kohtume jälle. Festivalinädal Järgneva nädalavahetuse veetsime folkloorifestivali Baiterek raames Lõuna-Udmurtia ja Tatarstani udmurdi külades, esindades Eestimaad ja kaudselt ka protestantlikku kogudusekultuuri. Festival algas Baiterjakovo külas ja jätkus eri paigus, et võimalikult paljud saaksid sellest osa võtta. Meie viisikuga liitus ülemsootska Aare Hõrniga eesotsas esinduslik grupp Setumaalt. Õigeusklikke setusid seovad Udmurtiaga juba vähemalt 15-aastased Hõimurahvaste aeg

nr 22

soojad hõimusidemed, koostööprojektid ja vastastikused külaskäigud. Tundus, et neil on üksteiselt palju õppida. Lisaks astus rikkaliku kavaga üles tatarlasi, marisid, bessermane jt. Külakultuurimajade juhatajad olid tavaliselt koondanud esinema kõik kohalikud muusikarühmad. Rahvarõivais külaelanikud tõid kaasa kodutoitu, valitses koduselt mõnus ja sundimatu õhkkond. Olime aukülalised! Kuna asjakorraldus nõudis meie grupile nime, ristisid udmurdid meid rahvuslille järgi ansambliks Rukkilill (udmurdi rahvuslill on teatavasti kullerkupp). Meie Setudega Ludorvai vabaõhumuuseumis

repertuaari kuulusid nii võrukeelne regilaul kui ka Meie Isa palve, samuti mõned rahvalik-vaimulikud laulud ning kaerajaani tants. Taaveti juhatusel hakkasid meie lauluhääled alates harjutustest rongis kõlama üha tugevamini. Festivali ajal ööbisime talus, mille pereisa töötas naftapuurimise seadmete tehases Tatarstanis, kus on rohkem tööstust ja tööd kui Udmurtias. Lahke ja hoolitsev algkooliõpetajast pereema pakkus pühapäeval koguni küülikupraadi. Huvi vestelda oli suur, Hansu kõnelused pereisaga kestsid peale kosutavat sauna veel kaua. Meie rahvariietel oli omamoodi julgustav toime. Pereisa väitis alguses end olevat venelase, aga järgmisel päeval oli tal seljas sugulaselt laenatud rahvariidepluus ja ta rääkis kohalikega udmurdi keelt. Teiste seas esines Udmurtia lipu ja vapi autor Juri Labanov ürgsete lauludega suure nahast trummi saatel. Nii erineva vaimsusega seltskondade esinemine oli väljakutse, mis pani meid rohkem palvetama ja Jumalat otsima – kuidas suhestuda udmurtide ja teiste soomeugri esinejate, õigeusklike, setude ning etnofuturistliku uusvaimsuse esindajatega? Ringlaul Taaveti juhtimisel

kõnes, et meie, eri rahvastest ja eri kirikutest, Pauluse eeskujul annaksime oma andidega igaüks osa Kristuse ihu ülesehitamiseks. Koduteel

Udmurtia lipu ja vapi autor Juri Labanov

Kontakt arenes tasapisi omasoodu. Ühel vihmasel õhtul pärnapuu all saime eesõiguse palvetada koos Juriga, kes tuli järgmises külas rõõmsalt tänama sõnumi eest „Jeesus on uks, millest tuleb sisse minna“. Palve mõju oli teda saatnud kogu öö, Püha Vaim oli kõnetanud valguse kujul. Juri soovitusel palvetasime ka tema gongi lööva sõbra pärast, kes oli seni meid vaid pingsalt jälginud. Palvetage teiegi, head lugejad, nende pärast, sest paljud otsivad seal ärkamist pigem hõimuusundi taastamise kui elumuutva suhte kaudu Kolmainu Jumalaga. Jumal kõnetas meid imeliselt ka looduse kaudu. Udmurtia suurimas, Ludorvai vabaõhumuuseumis laulsime ühe talu õues „Pääsukese” laulu, kui samal hetkel tõusid meie peade kohal kõrgustesse kaks pääsukest. Tundus küll, et need kaks lindu andsid eesti ja udmurdi sõpruse sümbolina „tunnistuse” Püha Vaimu kohalolust – miks mitte just looduseusku kohalviibijatele! Tatarstanis Edasi viis festivali teekond lõuna poole, läbi mošeedega tikitud ja heas korras taristuga Tatarstani Varkled-Bodja udmurdi külla, kus polnud ühtegi kristlikku kirikut, küll aga toimusid seal tõenäoliselt udmurdi hiiepalvused. Võõra religiooni ja kultuuri keskel otsivad udmurdid juba põlvkonniti oma juuri, sageli taasavastades paganlust kui „teed isakoju”. Tihtipeale polegi kristlikku head sõnumit neile sobival kujul pakutud. Peale kirevat ja särtsakat tantsuprogrammi, nahktrummi ja gongi ning setude improvisatsioone saime võimaluse esitada kitarri saatel oma lihtsaid laule nii eesti keeles kui ka võru murdes Kaire suurepärase tõlkega vene keelde. Ja osalt Maina eelneva abiga ka udmurdi keelde. Soovisime, et rahvas kuuleks meie keelt, mida nad varem vaevalt kuulnud olid. Meie Isa palvelaulu ajal tõusis esireas istuv setu ülemsootska, keda udmurdid austavalt kuningaks kutsusid, järsku aukartusest Jumala vastu püsti. Hetke vaadanud, järgis pilgeni täis kultuurimaja saal tema eeskuju. Püha Vaimu ootus oli ligi, kui me ühinesime seistes austuses Looja vastu. Meiega olid liitunud ka Iževskist tulnud udmurdi keele suvekooli õppurid Ungarist ja Soomest ning seal me siis seisime, eri soomeugri rahvagrupid oma veendumuste ja usutavadega. Udmurdi õigeusu vaimulik isa Vitali Staraja Jumja Püha Jumalaema Neitsi Maarja kogudusest, kes viibis festivalil koos setu grupiga, julgustas osalejaid üllatuslikult avatud

Ka meie pikk kojusõit kujunes vaimulikult väga ülesehitavaks, sest saime oma südame mõtted ja tunded rongis ning bussis lahti rääkida ning palju koos palvetada. Mida me siis õppisime ja kogesime pärast pikka ootepausi taas Udmurtias viibides? Kristliku usu teadlikumat levimist vajatakse nii (uus)paganlike mõjudega maapiirkondades ja alevites kui ka kiirelt ilmalikustuvates linnades. Vaimulikud isa Kirill JakšurBodjast, isa Pavel Miikaeli kirikust Iževskist ja isa Vitali Staraja Jumja kogukonnast Alnaši rajoonis toetavad udmurdi misjonitööd nii sõnas kui eestpalvetes kirikus, kultuurimajades ja festivalidel. Madjoni grupi liikmeid kutsutaksegi õigeusu kirikus evangelistideks. Udmurdikeelset Pühakirja ning vähest usukirjandust tundus müügil olevat vähemalt pealinna õigeusu kirikutes. Ilmne vajadus on taskukohasemate palveraamatute ja muu usukirjanduse järele. Kaasaegne kristlik meedia kui vahend saaks siin palju enam kaasa aidata. Palvetagem ja sõbrustagem! Maina Sašina kutsus kõiki eesti sõpru rohkem palvetama udmurdi rahva seas tehtava vaimuliku töö uue visiooni väljakujunemise pärast nii maal kui linnas. Tal oli hea meel, et eestlased said tulla nende gruppi julgustama. „Te olete alati olulisel ajal koos meiega. Usaldage Püha Vaimu meie eest palvetades,” oli ta sõnum kõigile udmurtide sõpradele. Jätkakem eestpalveid Udmurtia ärkamise ning barjääride ületamise eest kõigi udmurtidega eri kogudustest! Arendagem lähedast üksmeelset ususõprust, austust ja huvi üksteise keele ning kultuuri tundmaõppimiseks! Meil on seesama Kolmainus Jumal, keda me armastame ja teenime. Jeesuse palve on, et erinevad kristlased saaksid enam üheks Temas. Oleme tänulikud Jumalale, udmurtidest kutsujatele, eestpalvetajatele ja toetajatele, kes aitasid meil sildu ehitada! Бадӟым тау Инмарлы эшъяськон но яратон понна! Tänu Jumalale sõpruse ja armastuse eest! Rukkilille viisiku nimel Kaupo Kant Festivalikülaliste proovilepanek Moška külas

Hõimurahvaste aeg

nr 22

Piibliselts liivlaste maal

„Lootuse sõnad“ Taluõues lehvib liivlaste lipp

Kesksuvel osales Eesti Piibliselts järjekordsel Balti piibliseltside kokkutulekul Liepajas, kuhu sõideti Liivi ranna kaudu. Nagu mõnel varasemalgi reisil, külastati Kolkat, Mazirbet ja teisi Liivi ranna külasid. Meenutati hiljaaegu 101-aastasena lahkunud Valter Karpi, ühte Eestimaa viimastest liivlastest, kes pärines emaliini pidi Liivi ranna Piza külast. Liivlaste põline asuala ulatus küll kunagi Pärnu jõest Kuramaani, aga tänapäeval meenutab neid ehk mõni üksik lipp kuskil koduõues Kolka ja Mazirbe kandis. Liivlaste hääbumise üheks põhjuseks oli hea elu: seoses Riia linna asutamisega läksid liivlased parema elu peale ja rahvastusid sakslasteks ümber, osa sai lausa aadli hulka arvatud. Kuigi muistsel ajal asustas liivi rahvas kogu Liivi lahe ranniku kuni Pärnust põhja poole jääva tänapäevase Mihklini välja, kadusid liivlased Riia linnast põhja pool 19. sajandi keskpaigaks. Alles on jäänud liivlastele vaid tuuline Liivi rand, sedagi lätlastega segatuna. Eestis ja Lätis on end liivlasteks pidavaid inimesi pea võrdselt, kuskil saja ümber, keeleoskajaid on aga Eestis tänu Tartu Ülikooli fennougristidele oluliselt Lätist rohkem. Liivlaste kirjakultuur algab sarnaselt paljude Euroopa rahvastega vaimulike ülestähendustega. Juba aastast 1525 on teateid liivi-, eesti- ja lätikeelsest luterlikust käsiraamatust, mida pole aga hiljem leitud. 17. ja 18. sajandist on liivikeelsena säilinud ainult käsikirjalisi usutekste. Esimene liivikeelne trükis, idaliivi Matteuse evangeelium ilmus aastal 1863 Kolka köstri Nikā Polmani tõlkes. Samal aastal välja antud lääneliivi Matteuse evangeeliumi tõlkijaks oli liivlasest Piza köster Jāņ Prints koos poegadega. 1942. aastal nägi Helsingis trükivalgust kogu Uus Testament tiraažiga 1000 eksemplari, kuid sõja tõttu jõudis sellest vaid väike osa liivlasteni. Liivikeelse vaimuliku kirjanduse väljaandmine on jätkunud ka käesoleval sajandil. Näiteks 2002. aastal avaldati Helsingis „Lūotõks sõnād” („Lootuse sõnad“), kuhu on koondatud kakskümmend kuus tuntumat psalmi. Hõimurahvaste aeg

nr 22

Baptistikoguduse palvemaja Pitrõgis (ehitatud 1902)

Liivi rannas. Jaan Bärenson (vasakul) ja Mart Rannut

Leedu, Läti ja Eesti piibliseltside esindajad Liepajas

Esmakordselt KÜLAS KOMIDEL Alustasime reisi Komi vabariigi pealinna päikeselisel juunikuu päeval. Enne Peterburi poole teele asumist kohtusin Tallinna bussijaamas oma reisikaaslastega, kelleks olid suurte kogemustega grupijuht Ants Soosõrv, Aita Müürsepp ja Daniil Solomõkov koos tütre Aleksandraga. Ühiselt palusime eelseisvaks reisiks Taevaisa hoidmist ja võimalikult viljakat koostööd Komi kogudusega. Kuna Sõktõvkari lennuk väljus alles veidi enne keskööd, jäi Peterburis aega jalutuskäiguks linna ilusates lillerohketes parkides. Peale kuut tundi bussisõitu oli see meelele ja füüsisele väga kosutav. Viibisin Peterburis esimest korda ja mulle oli omaette kogemuseks metroosõit, kus olime kõik kui väiksed sipelgad suures pesas. Ei jõudnud ära imestada Antsu südikust ja oskust sellises virrvarris kiirelt orienteeruda. Aeg lendas ja peagi suundusime raudratsus pilvede kohal Komi poole. Sattusin istuma ühe pühapäevakooli õpetaja kõrvale. Et olen ka ise pühapäevakooli õpetaja ja lastetöö koordinaator, möödus reis vesteldes ja erialaseid kogemusi vahetades märkamatult. Kui kohalik pastor Daniil Popov meid lennujaamas vastu võttis, näitas kell juba teist öötundi. Järgmisel hommikul ärgates olime siiski rõõmsad ja tegutsemisvalmis. Tutvusime Daniili abikaasa, lastetöötajate ning tublide kokkade Lidija ja Natašaga. Kohalikus kohvikus ootas ülimaitsev lõunasöök. Komid armastavad toitu valmistada ja teevad seda südamega. Järgmistel päevadel olime abiks lastelaagris. Meid rõõmustas laste arvukus, neid oli kohale tulnud pealinnast ja kaugemaltki. Erinevates õpitubades sain ka ise inspiratsiooni ja uusi teadmisi, mida edaspidi enda töös kasutada.

Kaidi Suviste

Tutvustasin komi lastele Eestit. Slaidide abil said nad teada, milline on meie maa lipp, vapp, rahvuslill ja -lind. Rääkisin veel vahvast koeratüdrukust Lottest ja Lottemaast. Kuna kohe-kohe oli saabumas meie juubelilaulupidu, vaatasime üht varasemat laulupeovideot, kus Tõnis Mägi laulis „Koitu“. Meie suur pidu ja laul jättis lastele kustumatu mulje. Ants õpetas lastele rendžut, selle vastu oli huvi suur. Tegemist on ikkagi maailmameistrist õpetajaga!

Ka kitsuke kirikuhoov pakub kohta põnevaks tegevuseks!

Viibisin Komimaal esimest korda ja avastamist oli palju. Kõige rohkem huvitas mind laste- ja noortetöö, aga ka koguduse töö üldiselt. Suurima elamuse osaliseks sain Storoževski külas, kus meid võttis vastu köetud saun ja lahke koguduserahvas eesotsas pastor Olgaga. Tunnetada Vaimu tööd on üks asi, aga näha reaalselt oma silmaga, kuidas Jumal viib läbi imelisi muutusi, on sõnulseletamatu! Võimatu saab võimalikuks – see on võimas tunne! Üks vanem mees, kelle elu oli seotud alkoholi ja paljude pahandustega, soovis oma ellu muutust. Ta oli hakanud vargsi teenistustel käima, aga ikkagi kaheldes. Vestlesime temaga söögilauas ning õhtu lõppedes tekkis tal soov saada ristitud. Oli tunda, et inimene on muutunud. Loodame väga, et see muutus on jääv, sest Jumalale pole miski võimatu. Erinevate inimestega kohtudes kuulsime palju liigutavaid lugusid sellest, mis juhtub, kui lubada Jumal oma ellu. Aeg lendas kiirelt. Olime kõik Lastetöö juht Natalia Mešalova on koos lastega etteasteks valmis juba nii omaseks saanud, et mõte

Hõimurahvaste aeg

nr 22

Laste õnnistamine teenistuse alguses

Fotod: Daniil Solomõkov

lahkumisest tegi veidi kurvaks. Samas olid ju meil kõigil kodus lähedased ootamas. Nii asusimegi juuni viimastel päevadel Sõktõvkari lennujaamast teele Pulkovo poole ning seejärel juba bussiga Eesti suunas. Oli ääretult ilus ja tegus reis. Jään südamesoojusega meenutama reisikaaslasi ja komi rahvast. Mõtlen neile tihti. Saime kaasa palju uusi kogemusi ja meenutusi koosoldud ajast ning imelistest muutustest inimeste elus. Olen ütlemata tänulik Antsu eest, kelleta meie seltskonda ette ei kujutaks. Kõik asjaajamised sujusid imeväel. Loodame Taevaisa armule, et saaks kord taas kohtuda komide ja sealse kogudusega!

Minu lugu Olen sündinud ja üles kasvanud Komi vabariigis Podjelski külas. Usklikuks sain aastal 2008, järgmisel aastal mind ristiti. Ma ei saanud kaua aega lapsi ja palusin Jumalat juba siis, kui ma Teda veel ei uskunud: „Jumal, kui sa oled olemas, palun luba, et ma saaksin lapse!“ Mõne aja pärast sündiski tütar, kuid alles üksteist aastat hiljem kogesin oma südames Jumala puudutust. See sündis mu tütre ja teiste kristlaste palvete tulemusena. Kogu mu elu muutus, sain Jumala abiga vabaks suitsetamisest ja alkoholisõltuvusest. Jumal õpetas mind inimestele andestama ja neid armastama. Ta teeb seda jätkuvalt. Ljudmila

Hõimurahvaste aeg

nr 22

SUVISED KOHTUMISED Juunikuus viibisin kahel korral Venemaal. Jumal valmistas mulle sel perioodil mitmeid teste, millest mõni – puust ja eriti punaseks värvitud! – õnnestus ka läbida. Teele Peterburi poole läksime Sander Kukega 1. juunil. Olime juba kevadel külastanud minu ammust sõpra, jaapani lauamängu rendžu mängijat Vitjokki, kes on viimastel aastatel olnud põhiliselt voodihaige. Sander rääkis tookord Vitjokile, et homset päeva ei pruugi tulla ja Jeesuse südamesse kutsumise otsusega ei tasu viivitada. Too arvas siiski, et ootab veel otsustamisega. Seekord oli meiega kaasas Nikolai Valtšikov, kes töötab Peterburis kodutute heaks. Viimane pikalt aega ei viitnud, vaid tegi lühikese sissejuhatuse järel Vitjokile ettepaneku paluda üheskoos päästepalvet. Järgmisel õhtul lendasin edasi Iževskisse, et esimest korda külastada Udmurtiat. Veetsin mõned päevad Gurez-Pudga külas, kus jõudsin korraks kohtuda Anna Mišina juhitava väikse misjonigrupiga ning õpetada lastele teist jaapani lauamängu, gomokut. Elasin kohaliku luterliku koguduse diakoni Marat Fazlullini juures ja osalesin palvekoosolekutel ning piiblitundides. Kui sõitsin koos Marati mittekristlastest tuttavatega tagasi Iževskisse, siis tekkis autos üsna tormiline arutelu Eesti poliitilise olukorra üle. Pidin vastama võrdlemisi ränkadele süüdistustele, mis Eesti kohta sadasid. Õnneks andis Jumal seekord rahulikku meelt ja tarkust juhtida jutt Temale. Taas Peterburi jõudes kohtusin juba ammuste komi sõprade Larissa ning tema tütre Viktoria Petuhhovaga, et koos Tallinna sõita. Komid veetsid Eestis kümme tihedat päeva, mille jooksul teeniti rehabilitatsioonikeskustes ja Keskturul ning tutvuti Eesti loodusega.

Marat Fazlullin perega Tallinnas Nelja Tuule ristirännakul

Ants Soosõrv

Ants õpetab lastele gomokut

Kallid külalised ära saatnud, asusime juba järgmisel hommikul teele Komimaa poole. Peterburis põikasime sisse Vitjoki juurde – olin lubanud talle tuua telefoni ja sülearvuti, mida ta välismaailmaga sidepidamiseks vajas. Vitjok oli rõõmsameelne ja optimistlik, lootes operatsiooni abil peagi korda saada ning sõita sügisesele suurele rendžuturniirile. Meie tegevust Komimaal kirjeldab juba Kaidi (vt lk 16), seetõttu ma sellel pikemalt ei peatu. Tagasilennul Peterburi palvetas Aita kaua linna eest ja palus sellele õnnistust. Metroojaamani jõudes hakkas juhtuma midagi huvitavat: inimesed tulid Aita juurde ja pakkusid ennast tassima tema kohvrit! Algul üks noormees trepist alla ja seejärel naisterahvas kuni piletikassani. Selgituseks – Aita pole sugugi hädine, vaid üsna heas vormis, ja kohvergi oli väike ja kerge! Kuigi Peterburi on kultuurne linn, ei tehta suurlinna tänavail möödujaist naljalt välja. Usun, et Jumal vastas Aita palvetele sellisel toredal ja ootamatul moel! Vitjoki juurde me tagasiteel enam ei jõudnud. Mõni päev hiljem sain tema surmateate ... Tean, et tegin vaid miinimumi sellest, mida Jumal mulle Vitjoki suhtes näitas. Jääb vaid loota, et sellest piisas tema pääsemiseks. Tunnistan, et mul polnud reisil isegi meeles tema eest palvetada. Tegelikult ju katsubki Jumal meid igal sammul läbi ning Tema jaoks on oluline meie südame hoiak ja ustavus just „väikestes“ asjades. Taas kord pean nentima, et põrun pidevalt paljudes neist testidest. Tänu Isale, et Ta on armuline ja kannatlik ning annab uue võimaluse! Hõimurahvaste aeg

nr 22

Tere, head sõbrad! Jagame teiega sõnumeid Soome pealinnas Helsingis toimunud festivalist „Imede telk“, kus osalesid kaheksa maa esindajad. Kuulda ja näha sai eri stiili muusikat, breigitantsijaid ja kloune. See kõik ei jätnud inimesi ükskõikseks ja telk oli iga päev rahvast täis. Erinevatelt maadelt kohale saabunud evangelistid ja pastorid kutsusid inimesi üles meeleparandusele ning palvetasid nende eest. Mitmed haigustest vabanenud tulid hiljem tunnistama tervenemise imest. Tervekssaamist ei juhtunud mitte ainult selles telgis, vaid ka mujal, kus evangeeliumi kuulutati. Jeesus päästab ja tervendab ka täna!

German ja Julia

Telgi ülespanek

Nii Soome kui ka teiste maade pastorid tundsid teenistuste vastu suurt huvi, nii et meil on juba plaane järgmiseks aastaks. Pärast telgikoosolekute lõppu sai ristitud kuus noort meest, kes otsustasid teha lepingu Jumalaga. Novembris kavatseme sõita sõprade juurde Udmurtiasse, kus alustasime telgiteenistusi mõned aastad tagasi. Koos pastor Sergei Mansuroviga suundume küladesse kuulutama ja plaanime ühiselt järgmise suve telgifestivale. Seejärel kavatseme Permi krais korraldada pidupäeva lastekodu lastele ja teenida misjonikoolis. Täname kõiki, kes meid toetavad ja palvetavad meie teenimise eest misjonil. Tänu ka Jumalale, kes meid kõiki armastab!

Julia ja German Andrejev Laval on muusikud

Klounid

Telgiteenistusel

Hõimurahvaste aeg

nr 22

Seitsmes Agricola konverents Narvas 5.–6. aprillil 2019 toimus Narva Kolledžis järjekordne rahvusvaheline Agricola konverents, mis seekord keskendus ennekõike läänemeresoome ja soome-ugri põhjarahvastele. Ettekannetest käsitlesid mitmed karjala, ingeri ja vepsa keeli ning nende keerulist olukorda. Nina Zaitseva Petroskoist tutvustas enda koostatud vepsa eepost Virantanaz (Vira majapidamine/ küla; 2012), mis on seni tõlgitud soome, vene ja eesti keelde. Madis Arukask võrdles seda teost Arvo Survo eeposega Itku Inkerille (1992), kuigi Survo eepos on oluliselt hilisema ajaga seotud. Valminud on need oma rahva jaoks kriitilisel ajal, kui rahvas on keeleliselt välja suremas. Seda (kurva-) meelsust kannab ka tekst. Ingerlaste lähiajaloost oli kaks ettekannet. Taisto Raudalainen meenutas sündmusi aastal 1944, mil ligi 65 000 ingerimaalast alustas sõjapõgenikuna oma kaks aastat kestnud „vabatahtlikku“ teekonda ümber Soome lahe, ja valgustas nende Nõukogude Liitu tagasisaatmise asjaolusid. Vladimir Kokko tutvustas Peterburis ja selle ümbruses toimiva Ingeri Liidu (Inkerin Liitto) keelelisi ja kultuurilisi ettevõtmisi alates selle asutamisest 1988. Eriti viljakas oli koostöö Ingeri kirikuga, samas kahjustas 1990-ndatel toimunud ingerlaste ränne Soome organisatsiooni elujõudu oluliselt. Karjala keelest ja meelest rääkis Jaan Õispuu, Matteuse evangeeliumi päriskarjala tõlgete süntaktilisi erinevusi esitles Kata Kubínyi Budapestist. Kokku on tehtud kolm tõlget: üks tverikarjala (1820) ja kaks päriskarjala keelde (1896, 2007). Sergei Minvalejev, Maria Djakonova ja Aleksandra Rodionova Petroskoist käsitlesid (lüüdi-) karjala identiteedi säilitamise võimalusi jätkuva keelekao olukorras, kus keel on kasutuses veel vaid mõnes külas. Kui 1990. aastatel toimus päriskarjala ja aunusekarjala (livvi) keeles suurem keeleline taastumine, siis lüüdi keeles ilmus vaid napilt vaimulikku ja ilukirjandust. Vepsa keelele lähedast lüüdi keelt koolides tänapäeval ei õpetata. Rahvust ennast on järel ehk 4-5 tuhat hinge, keeleoskajaid neist kümnendik, needki vaid vanurid. Mitmed kõnelejad käsitlesid handi ja mansi keeli ja kultuurinähtusi. Zoja Rjabtšikova ja Jelizaveta Peršina (Peterburi) tutvustasid handi kirjakeelt selle neljas murdes, milles on ilmunud ka õpikud ja sõnaraamatud

Konverentsi avamine

Mart Rannut

ning mida õpetatakse ka koolis. Samas puudub ühtne õigekeelsuse norm: samad sõnad kirjutatakse eri murretes isemoodi, mis muudab õppijatele handi keele õppimise raskeks. Ehk tasuks fonoloogilisest põhimõttest lähtuda? Vadim Orlov vaatles oma ettekandes mansi folkloorset lugu taat Atomist ja tema eidest. Tegelikult on see Aadama ja Eeva lugu olemas Piibli esimestel lehekülgedel, kuid kirjaoskuseta rahva seas muganduvad misjonäride räägitud lood kiiresti. Vastava loo pani kirja ungari fennougrist Bernat Munkácsi oma mansi-ekspeditsioonil Konda jõe ülajooksul Tobolski lähedal. Anna Mišina andis ülevaate vaimulike laulude tõlkimisest mari keelde. See oli ennekõike seotud luterluse jõudmisega soome misjonäride toel marideni, mistõttu võeti jumalateenistuses kasutusele mari keel. Tõlgiti liturgilisi tekste, lastepiibel. Kuna luterlikus kirikus on laulmisel oluline roll, siis tõlgiti alguses neid põhiliselt soome ja vene keelest. Hiljem tulid appi kohalikud marid, kelle loodud on paljud laulutekstid. Nii valmiski 98 lauluga mari vaimulike laulude kogumik. Ka eesti keelt käsitlev osa oli rikkalik. Tõnu Tender tutvustas tänavust eesti keele aastat, mille peaeesmärk on juhtida ühiskonna tähelepanu sellele, et meie keele hea käekäik pole iseenesestmõistetav. Eesti keele aasta raames on vaja algatada avalik arutelu ning jõuda kokkuleppeni, kuidas eesti keelt arendada ja tugevdada. Szilárd Tibor Tóth arutas oma ettekandes tartu kirjakeele ajaloo periodiseerimise küsimusi võrdluses eelnevatega (Saareste 1952, Kask 1970, Hennoste 1997, Pajusalu 2000, Laanekask & Erelt 2003, Raag 2009). Tothi periodiseering hõlmab erinevalt teistest tartu keele ajalugu veidi paradoksaalsel moel ka pärast selle väljasuremist (1913) kuni tänaseni (võru, setu ja mulgi keeled kui tartu keele järelkaja). Hannes Korjus (Riia) tutvustas Latgale eestlaste kajastusi mõnedes jesuiitide, dominiiklaste, kaputsiinide tegevust kajastanud kirjutistes. Erinevalt jesuiitidest ei pidanud dominiiklased kohalikule keelele keskendumist vajalikuks, seepärast kasutasid nad oma misjonitöös peaasjalikult poola ja ladina keelt, mis soodustas kohalike elanike (sealhulgas lutside) ümberslaavistumist. Agricola konverents on leidnud oma koha fennougristide töökalendris. Edu ja õnnistust!

Szilárd Tóth ja vepsa keeleteadlane, piiblitõlkija Nina Zaitseva

Hõimurahvaste aeg

nr 22

Ungaris kohtusid kristliku

Helle Aan

meedia esindajad 3.–6. septembrini 2019 toimus Budapestis Ungari Välisministeeriumi kokkukutsutud rahvusvaheline foorum eesmärgiga innustada kristlikke ajakirjanikke iga päev aktiivsemalt mõjutama peagi väärtuste ristteele jõudvat Euroopat. Üks tänaseid suurimaid väljakutseid on taastada kontinendi mitme tuhande aastane kristlik identiteet. Siin langeb vastutus kogu kristlikule meediale ning igale ajakirjanikule eraldi, kelle igapäevatööks on jagada kristlikele väärtustele toetuvat infot. Üheskoos suudavad kristliku meedia esindajad mõjutada ka poliitikat. Tänaseid väljakutseid arvesse võttes pakkus Ungari Välisministeerium konverentsiks välja järgmised teemad: ,,Kristlik ajakirjandus“, ,,Kristlus 21. sajandil“, ,,Tagakiusatud kristlased“ ning ,,Kristlus ja perekond“. Teemasid avati väga erinevatest aspektidest. Kõnelesid nimekate kõrgkoolide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad üle maailma, samuti rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud võtmeisikud paljudelt elualadelt (kirikute juhid, teadlased, poliitikud, ajakirjanikud). Mitmesuguste seisukohtade ja maailmavaadete esindajad innustasid konverentsist osavõtjaid nägema ja mõistma erinevaid perspektiive, andes rohkelt mõtteainet edaspidiseks. Debattides tõstatusid näiteks küsimused: Mida tähendab kristlus 21. sajandil? Mis on meie aja suurim dilemma?

Konverentsi avab Tamás Menczer, Ungari riigisekretär meedia alal.

Kuidas saame anda endast parima oma perekonna ja rahva teenimiseks? Mis moodustab kristlike väärtuste põhisisu? Milline kristlik väärtus on kõige enam põlu all? Mõned mõtted, mis kolmest päevast kõlama jäid: - uuringud näitavad, et kristlust minetav Euroopa ei ole pöördumas mitte islamisse, vaid paganlusse. - traditsiooniline perekond on keskne väärtus, millega saame vabameelsele lääne tsivilisatsioonile vastu astuda. - kristlik meedia saab uue tehnoloogia abil edukalt edastada sõnumeid tähtsates küsimustes nagu inimene, perekond, naabrid, kogukond, ühiskond, riigid. See huvitab inimesi.

Vahendatud tugi pakub kindlust Üle 400-aastane Ingeri kirik Venemaal on soomlastega seotud läbi aegade. Praegu tutvustab kirikut Soomes 2010. aastal seal registreeritud Ingeri Evangeelse Luterliku Kiriku esindus Soomes, kes annab välja ka ajakirja Inkerin Kirkko. Sooviks on koondada kiriku koostööpartnereid nii Soomes kui ka välismaal, et turvaliselt vahendada kirikule tuge. Esinduse tegevjuht töötas varem pikemat aega Venemaal misjonärina ja esimeheks on olnud Ingeri kiriku piiskop. Soomlased hakkasid Ingeri kirikut hoogsalt abistama juba 1990ndail, kui kirik jälle tegutseda sai. Siis toetati kogudusi otse Soome koguduste pangaarvete kaudu või sularaha Venemaale viies. Vahepeal on seadused Venemaal ja kogu Euroopas muutunud. Ka Ingeri kiriku juhtimine on täiustunud: aastal 2010 koondati kogu heategev arveldamine Soomes ülalnimetatud vastloodud esinduse valdusse, kel riigis annetuste kogumise luba ja aruandluskohustus. Esindus edastab annetused kiriku valuutaarvele Peterburis, kust kirikuvalitsus need sihtkohtadesse suunab. Hõimurahvaste aeg

nr 22

Piret Riim

Elu näitab, et välismaistel kogudustel, üksikisikuil jt partnereil on Ingeri kirikut kõige lihtsam toetada just Soome pankade kaudu. Kuigi tuleb ette segadusi viitevõi arvenumbritega ja summad võivad olla teel mitu nädalat, on süsteem end õigustanud. Ka saab Ingeri kirik nüüd tervikuna paremini tegutseda, sest kiriku juhtkond on koguduste majandusseisuga paremini kursis. Korrektne raamatupidamine vähendab varade haihtumise riski ning koguduste töötegijatel piisab aruandlusest oma juhtkonnale, mitte välisannetajatele. Kui raha liikumist saab täpselt jälgida, tõuseb luterliku kiriku usaldusväärsus ka Vene riigiametnike silmis. Positsioon on paranenud ja töötada on kergem, kui ausus on avalikult näha. Praegu saab Soome esinduse kaudu toetada tegevusi eri kogudustes Venemaal ning lisaks üheksat laiemat projekti (koolitus, diakoonia, misjon, lastetöö, kirikuehitus jm). Ka Soome luterlik kirik soovitab oma liikmetel annetada Ingeri kirikule. Ajakirja Inkerin Kirkko 3/2018 põhjal

Elva Linnaraamatukogus toimus emakeele päevaga seoses eestikeelse Piibli teaduskonverents. Kultuurikeskuses oli 2019. aasta algusest saadik üleval eestikeelse Piibli ajalugu tutvustav näitus.

Rapla Keskraamatukogus toimus 11. aprillil 2019 Ungari Instituudi, Eesti Piibliseltsi ja Mahtra Talurahvamuuseumi ühisel eestvõttel konverents „Reformatsioon, keel, Piibel“. Peaettekande „Omaks tunnistatud Piibel ungarlase silma läbi“ pidas Ungari Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopi nõunik Kinga Marjatta Pap (pildil).

4. mail tähistati Kullamaa kultuurimajas traditsioonilise piiblikonverentsiga „Piibli keelest riigikeeleni“ eestikeelse Piibli valmimise 280. aastapäeva ja eesti keele esmamainimist riigikeelena 100 aastat tagasi. Üritus toimus EKNi teema-aasta „Eesti usk“ raames. Pildil Kullamaa piiblikultuuri elushoidja, kauaaegne vallavanem Jüri Ott.

Kose kihelkonnapäevade raames toimus 19. augustil Kose raamatukogus konverents „Reformatsioon, keel, Piibel“ ja avati Eesti Piibliseltsi näitus „Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini“.

Fotod: EPSi kogu

13. märtsil 2019 avati Võrumaa Keskraamatukogus Eesti Piibliseltsi väljapanek „Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini“ ja peeti konverentsi. Sündmusega tähistati emakeele päeva

14. septembril peeti Hargla kirikus EELK Valga praostkonna piiblipäeva. Keeleteadlane Mart Rannut pidas ettekande Piibli tõlkimisest eesti keelde ning õp Vallo Ehasalu kohalikust pastorist ja keelemehest Heinrich Georg von Jannaust, kellele avati ka mälestuskivi (pildil). Hõimurahvaste aeg

nr 22

Värsket pilku EELK misjonitööle pakub

Täname teid, armsad toetajad! Tänu teie toetusele läheb kristlik hõimutöö edasi! LAUPÄEV, 26.10 kell 10.30-17.30 Viimsi Püha Jaakobi kirikus igale Kiriku liikmele - kantslist kuni tagumise pingini! Kavas: 10.30 Kogunemine 11.00 Palve ja sissejuhatus koos emeriitpeapiiskop Andres Põderi ja assessor Katrin-Helena Melderiga 11.20 Ettekanded: Mika Vähäkangas (Lundi ülikool): “Kristluse globaalne ruum kaasajal ja tuleviku väljavaated” Liina Kilemit (EELK Usuteaduse Instituut): “Kristlike kogudustega liitumise põhjustest tänases Eestis” Kaido Soom (Tartu Ülikool): “Kirikuaasta kui misjon” 13.00 Lõuna 13.50 Ettekanded: Randar Tasmuth (EELK Usuteaduse Instituut): “Hea sõnum läbi isiku ja organisatsiooni” Jaakko Rusama (Helsingi Ülikool): “Transformatsioon globaalses kirikus” 14.30 Õpitoad Ave Mölster (Norra Misjoniselts): Väikerühmatöö võimalused koguduses Kaido Soom (Tartu Ülikool): Võimalused läbi ametitalituste Ahti Kaera (Kristus Igasse Kodusse tegevjuht): Evangeeliumi isiklik jagamine Triin Salmu (Laste- ja Noorsootöö Ühenduse juht): Noortetöö ja misjon Annely Neame (Konsistoorium): Misjon EELK arengukavas Leevi Reinaru (Misjonikeskuse juhataja): EELK kui kutsuv ja läkitav kirik Joel Reinaru (Noorteevangelist): Palve osa usuelus ja teenimises 16.30 Sõna ja muusika õhtu koos Misjonikooriga

EELK Misjonikeskus

Osavõtuks registreerimine: misjonikeskus.eelk.ee/ konverents Konverentsi osalustasu 10 €. e-post: mk@eelk.ee või telefonil: 6464760

TÄNAME

Iga rahvas, kultuur ja keel on Jumala hinnaline looming, mida tuleb kalliks pidada. Handid, komid, marid, udmurdid ja teised väikerahvad väärivad võimalust, et tunda Jumalat. Meie igaühe palve ja toetus on abiks piiblitõlkimisele, kohalike koguduste tööle ja töötegijate koolitamisele. Üheskoos saame aidata! Annetusvõimaluste teave ajakirja tagakaanel. Panustagem koos Hea Sõnumi kuulutustöösse soome-ugri maailmas!

TÄNAME

Ajakirja Hõimurahvaste Aeg võib iga huviline leida oma postkastist, kui annab soovist teada aadressil: kyllike@eps.ee või Eesti Piibliselts, Kaarli pst 9, 10119 Tallinn

Hõimurahvaste aeg

nr 22

OTSEPOST

P iibl i t õ l k i m i n e sug u l a s r a h v a s t e keeltesse

Pi i bl i õpe

L ä k it a e e st la se d

M a r id e

hõ imur a hva st e

la st e la a gr id

juur d e !

„Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.” (Ps 119:105)

„Ja mida sa minult oled kuulnud … see anna ustavate inimeste hoolde, kes edaspidi sobivad õpetama ka teisi.” (2Tm 2:2)

Uus Testament on ilmunud juba kümnes soome-ugri keeles. Töö jätkub Vana Testamendi raamatute tõlkimisega, kuid tervikpiibli valmimiseni on piiblitõlkijail veel palju teha. Olgem siis abiks, et Piiblite tõlkimine ja trükkimine võiks jätkuda!

Soome-ugri kristlased vajavad väljaõpet evangeeliumi viimiseks oma kogukonda. Teie toetus aitab koguduste töötegijaile anda vajalikke teadmisi ja oskusi selle eesmärgi täitmiseks.

EEA misjonitoimkond kutsub eestlasi üles osalema hantide, komide, udmurtide ja maride kristlikus töös.

viitenumber 0013

viitenumber 0026

viitenumber 0039

„Minge kõike maailma ja kuulutage evangeeliumi kõigele loodule.“ (Mk 16:15)

Aita viia lootust soomeugri küladesse!

Ent Jeesus kutsus lapsed enese juurde ja ütles: „Laske lapsed minu juurde tulla ja ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!” (Lk 18:16) Maride kogudused Mari-Elis ja Baškiirias korraldavad lastelaagreid maride külades. Teie toetus laagrite läbiviimiseks on väga oodatud!

viitenumber 0042

Kindla projekti toetamiseks tuleb viitenumbri lahtrisse kirjutada toetatava projekti viitenumber. Üldise annetuse puhul ei ole vaja. Tulumaksusoodustuse saamiseks tuleb selgituse lahtrisse lisada oma isikukood, ajakirja saamiseks ka postiaadress. Annetada saab hõimurahvaste pangakontodele Eesti Piibliseltsi arvele:

Swedbank EE632200221031291214 SEB EE721010220055771015

1813