Peivi Perugiast

Tekstâ já koveh: Fabrizio Brecciaroli

Moonnâm ive skammâmáánust mun lijjim kulmâ oho jieččân vaanhimij kulen Italiast. Mottoom peeivi sunnust lâi juhle skipárijdis kulen Umbria kuávlust, já mun meridim vyelgiđ fáárun turistin. Iđedist tme 11 suulâin muu vaanhimeh kuođijn muu Perugia kuávdážân, kost mun viettim ubâ ehidispeeivi.

Perugia lii suulân 160 000 ässee kaavpug Umbria kuávlust, Italia koskâuásist. Perugiast láá ennuv uáinámušah, mut tot ij lah hirmâd maŋgáid turistáid uápis. Suijân toos lii vaarâ tot, et kaavpugân lii váhá vaigâd jotteeđ. Perugia ij lah válduluodâi piällást, já tast lii tuše smavvâ kirdemkieddi. Ton lasseen tagareh aldakuávluh já -kaavpugeh ko Toscana, Firenze já Rooma láá čuuvtij pegâlmuboh, já tondiet toh kyeđih Perugia älkkeht suoivuusis.

Perugia vuáđudui jo etruskij ääigi suulân 2 800 ihheed tassaaš. Etruskeh lijjii aalmug Koskâ-Italiast ovdil roomalij. Sij sarnuu jieijâs ij-indoeurooplii kielâ, já sist láá pááccám tuše uccáá kirjáliih dokumenteh. Etruskij tobdosumoseh historjáliih uáinámušah láá fiijnâ hävdisajeh já sarkofageh. Kuuloold roomaliih väldidii etruskij puoh aassâmkuávluid, já etruskij kielâ já kulttuur láppojii. Perugia etrusklâš algâpuáttim uáinoo kaavpug kuávdáást, kost láá motomeh etruskáigásiih huksiittâsah já rakânâsah tegu čuálččáás kaavpugporttâ já muvrâ.

Muu mielân láá pááccám meiddei lanne Rocca Paolina já ton julmes kámáreh.

Lane eennâmvuálááš vázáttuvah já haalih hämmejeh uáli jo stuorrâ labyrint kaavpug vyelni.

Perugiast jotteem váátá šiev iälšu, tastko kaavpug lii huksejum ciägučuumâ oolâ. Kuávdáš lii masa 500 meetterid merâase paajaabeln. Kaavpugist láá ennuv ciäguluodah já porthááh. Majemui iivij láá kuittâg huksejum meiddei hiisih já jorreeporthááh, moh taheh jotteem mottoom verd älkkeebin.

Puoh čuálččáámus já peeggâlmumos uáinámuš Perugia kuávdáást táiđá leđe Palazzo dei Priori, mast lii Umbria kuávlu aalmuglâšgalleria. Ton paaldâst lii stuorrâ tori (Piaz za IV Novembre), mon kaskoo lii puáris koskâáigásâš riššokäldee (Fontana Maggiore). Muu mielân láá pááccám meiddei lanne Rocca Paolina já ton julmes kámáreh. Lane eennâmvuálááš vázáttuvah já haalih hämmejeh uáli jo stuorrâ labyrint kaavpug vyelni.

Kaavpug väzzimkááđuh láá távjá tievâ ulmuin. Tobbeen láá ennuv raavâdviäsuh, kähviviäsuh já torivyebdeeh. Kezis kááđuin lii hitruu väzziđ já kejâdiđ kaavpug eellim. Perugia lii pegâlmâs meiddei suklaapuvdâinis já eromâšávt bacio (cumme) -suklaanjálgáinis.

Ko saahâ lii Italiast, te ij pyevti leđe sárnuhánnáá páihálijn purrâmušâin. Umbria kuávlu lii sisenâmist já ton nuorttâuási kulá Apenniinij várádâhân. Sisenâmist já várádâhkuávluin purrâmušah láá táválávt vuoijiibeh já lussâduboh ko riddokuávluin, já tobbeen ulmuuh poreh čielgâsávt eenâb piärgu ko kyele. Ovdâmerkkân Umbriast tagareh piärguh ko viettuu, njuámmil já vildâšave piärguh láá aaibâs táváliih. Viettuu já vildâšave piärguh kiävttojeh uáli jo ennuv meiddei pastakastikijn. Perugia já ubâ Umbria kuávlu láá pegâlmeh meiddei tryffelijnis, moh kiävttojeh njaddon jieškote-uvlágánijn purrâmušâin. Páihálii purrâmušärbivyevist tehálâš rooli kulá tiäđust-uv viinin. Pyereh umbrialiih viinih láá el. Sagrantino di Montefalco (ruopsisviini) já Grechetto (vielgisviini).

Perugia lii puohnâssân hirmâd šiev kaavpug, kost kannat vissásávt eelliđ já viettiđ peeivi jis nube-uv. Ele tun-uv, jis sattuuh leđe Koskâ-Italiast motomin!