ALMOTTÂSAH

Cuáŋuimáánu 27–29 peeivij 2023 Sajosist uárnejui kielâteknopáájá. Kyessin lâi Tromsa ollâopâttuv kielâteknologia professor Trond Trosterud, kii čaittâlij kielâopâlii tivvoomohjelm. Tot lii uđđâ pargoniävvu, mii ocá já kávná puohlágánijd ceelhâopâlijd feeilâid – meiddei interferensfeeilâid. Trond lasseen pargopááján uásálistii kielâteknoäššitobdeeh Marja-Liisa Olthuis, Fabrizio Brecciaroli, Karlong Chan já Ruska Haavisto sehe káidusin Jasmina Schreck. Karlong já Ruska luvâškuođijn anarâškielâ Säämi máttááttâskuávdáást esken moonnâm čohčâmáánust, mut suoi lává hárjánâm lingvisteh, já tondiet suoi pyehtiv väldiđ jo tääl tehálii roolâ anarâškielâ morfologisii analysaattor oovdedmist. Pargopáájá ääigi tivvojii jieškote-uvlágáneh feeilah analysaattorist. Ovdâmerkkân tääl čielgâsávt pyereeb oornigist analysaattorist láá kuulmâstaavvâlsiih passiivveerbah já toi vuáđuld rahtum inkoatiivveerbah sehe kyevtstaavvâlsiih nomineh já toi omâstemhäämih. Analysaattor pyeredempargo juátkoo puátteevuođâst-uv. Kielâteknopargo ulmen lii ain-uv huksiđ taggaar morfologisii analysaattor, mii västid tááláá kielâ tárboid, mon lii tuárvi älkkee kevttiđ já mii lii lyetittettee ađai tast iä lah feeilah.

Sämikielah finnejeh pisováá kielâkäldee

Säämi kielâkäldee tuáimá Kárášjuuvâst Taažâ peln. Ton uáivikonttur lii Taažâ Sämitiggetáálust. Kielâkäldest láá čiččâm sämikiellâd. Toos kuleh puoh sämikielah, moh sárnojeh Tave-enâmijn: maadâsämikielâ, umesämikielâ, pittáámsämikielâ, juulevsämikielâ, tavesämikielâ, anarâškielâ já nuorttâlâškielâ. Puoh taah kielah láá tääl finniimin pisováá kielânormimorgaan, mon pargon lii normâdiđ sänirááju, ravviđ kielâkevttimist já porgâđ keevâtlijd kielâpargoid. Kielâkäldee lii anarâškielâ sárnoid uápis äšši jo ovddiist, tastko anarâškielâst lâi kielâkäldeepargee iivij 2013–2021. Tääl tile lii kuittâg eresnáál, tastko kielâravvimtooimâst lii šoddâmin fastâ toimâ. Säämi Kielâkäldee stivrâ lii jo nomâttâm anarâškielâ kielâlävdikode. Fastâ jesânin láá väljejum Marja-Liisa Olthuis, Saammâl Morottaja já Miina Seurujärvi. Värijesânin tuáimih Neeta Jääskö, Hannu Kangasniemi já Anna Morottaja.

Oulu ollâopâttâh uárnee sämikielâ já -kulttuur máttááttâs sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi pargeid já uáppeid. Uápui ulmen lii nonniđ sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuotâpargei áámmátlii kielâtááiđu já škovliđ suomâkielâlijn soti-syergi pargein sämikielâlijd já sämikulttuur tobdee áámmátulmuid. Uápuh älgih porgemáánust 2023, já toh uárnejuvvojeh sehe alda- já káidusmáttááttâssân. Anarâškielâ vuáđu-uápuh älgih algâuápui rääjist. Škovlim lii uási Sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi sämikielâ já sämikulttuur máttááttâs -haavâst, mii finnij máttááttâs- já kulttuurministeriöst miljovn euro ruttâdem. Giellagas-instituutist lii väldikodálâš ovdâsvástádâs sämikielâ já sämikulttuur alemuu máttááttâsâst já tutkâmist Suomâst. Laapi ollâopâttâh västid jieijâs uásihavváin sosiaal- já tiervâsvuotâsuárgán hiäivulij sämikulttuur uápui huksiimist. Haavâ ohtsâšpargoskipárin tuáimih Säämi máttááttâskuávdáš, Oulu, Laapi áámmátollâškovlâ já Diakonia áámmátollâškovlâ.

Anarâškielâlâš Wikipedia (smn.wikipedia.org) lii ain-uv maailmist 208. stuárráámus Wikipedia. Cuáŋuimáánu loopâst tobbeen lijjii 5 074 artikkâlid. Majemui aaigij láá šoddâm tagareh uđđâ siijđoh ko Harriet Nordlund (juulevsämmilâš čaittâleijee, kietâčällee já kirječällee), Seija Sivertsen (nuorttâlâš máttáátteijee, jurgâleijee já lávloo), Jaakko Gauriloff (nuorttâlâš lávloo já ärbitotkee), seepra, kri-kri (Kreeta suollust tiättojeijee kaiccâšlaajâ) já Diana (Wales prinses). Toh láá uáli jo informatiivliih artikkâleh. Ton lasseen láá šoddâm meiddei artikkâleh Jupiter Icy Moons Explorer -rakettist já Artemis II -mánudâšmääđhi astronautijn.

Kove: smn.wikipedia.org