Valga Gümnaasiumi koolileht Killu nr 6

Killu

Gümnaasium

Taas on kätte jõudnud aeg, et hääled lahti laulda, pastlad kapinurgast välja otsida ja pillid häälde panna. Nimelt toimub 30.06-02.07 XIII noorte laulu-ja tantsupidu, millest võtavad osa noored üle terve Eesti.

Meie kooli õppurite seas on usinaid lauljaid, tantsijaid, pillimängijaid ja ka kõnelejaid, kes kõik suurt vaeva nähes „Püha on maa“ poole rühivad.

Tantsurühmad, kus võib jalga keerutamas näha meie kooli noori, on neiduderühm Piiripealsed ja segarühm Sikutajad. Mõlemale rühmale tuli kauaoodatud rõõmusõnum - nad on oodatud tantsupeole. Sellele lisaks valiti Piiripealsed välja peo teekonda kajastavaks saadikrühmaks. Välja valitud kümne saadikrühma ülesanne on jagada oma ettevalmistuse protsessi ja rühma tegemisi sotsiaalmeedias.

Kõned on olnud pikaks laulu-ja tantsupeo traditsiooniks. Sellest tu-

lenevalt korraldati tulevase peoga seoses kõnede kirjutamise võistlus. Valga Gümnaasiumist panid oma mõtted kirja 11.r klassi õpilane Ander Alliksaar ja 10.r klassist Eke Egor. Mõlemaid noormehi tunnustati ka lõputseremoonial MUBAs.

Rahvamuusikute peole kandideeris Valga Muusikakooli ansambel Kirekind, mille ridades mängib meie koolist Emma Hansson. Teame, et ka Kirekind on pääsenud peole.

Noortekoor ootab tulemusi

Valga Gümnaasiumi laulukoori Ehe võib kuulda esmaspäeviti ja reedeti proove tegemas. Viimane ettelaulmine Viljandis otsustab, kas meie kooli lauljaid näeb suvel laulukaare all laulmas. Juhendaja Reet Laanoja: „Segakooride liigilaule ja ühendkoori laule on 14. Nende laulmine on andnud võimaluse kogeda imelist ja nõudlikku kuni kuuehäälset eesti helikeelt ning sügavamõttelist luulet. Jõudu annab

I eelproovis ettelaulmisele antud

Valter Soosalu kirjalik tagasiside: „Supertubli esitus! Noored rõõmu ja sära täis ning isegi tenori puudumisel on laul kaasahaaravalt esitatud.“

Side eesti kultuuriga

Piiripealsete liige Kristella Sikk ütles, et just tantsupeolt saadud kogemus ja kirjeldamatu tunne ühendas mind rahvatantsuga. „Tunnen, et rahvatants aitab mul hoida sidet eesti kultuuriga. Minu arvates tekitab see tõelise eestlase tunnet ja rõõmu, nähes, kui palju väärtustatakse meie kultuuri hoidmist.“

„Minu jaoks on laulu- ja tantsupidu suur rahvuspidu,“ muljetab tantsurühmade juhendaja Maria Sikk. „Peod on olulised, sest kannavad endas meie kultuuri väärtusi ja traditsioone kaunil ja rõõmsal

kujul. Saame läbi rõõmu ja naudingu hoida ning edasi anda oma pärandit. Samas tajume mingit seletamatut ühtsust, erilist üheshingamist ja eestlaseks olemise tunnet.“

Juhendajad ja noored on ootuses

Maria Sikk on peo osas ootusärev, sest jooniste järgi on tantsurühmadel kohad esireas. Selline kogemus annab kõigile rõõmu ja arengut. Ka Reet Laanoja tõdeb, et eelproovides Viljandimaa ja Jõgeva kooridega kooslaulmine on kinnitanud, et hulgakesi kõlavad laulud võimsalt ja ülevalt. Sügisel alustanud 20 liikmest on lauluvaimu kevadeni jätkunud 16 lauljal, kes on andnud igaüks oma panuse, et esindada iseennast, oma kooli ja linna.

Valga

2023 mai (nr 6)

LILLI MAIRE ADSON, 12.R

Piiripealsed pääsesid tantsupeole „Sillad“. Fotod: erakogu

Noortekoor Ehe lauljad said II eelproovis hea tagasiside.

„Püha on maa“ kutsub noored Tallinnasse „Püha on maa“

Peaminister Kaja Kallas tagasi koolis Kaja Kallas

Õppeaasta alguses leidis aset kohtumine peaminister Kaja Kallasega. Kohtumise osaliseks said Valga Gümnaasiumi 11. klassi õpilased ning koolitöötajad.

Vestluse alguses keskenduti riigikaitsele ning pärast mindi tuleviku ja isiklikumat laadi teemade juurde. Olles ise intervjueerija rollis, keskendusin Kallase väärtushinnangutele ja noori puudutavatele küsimustele. Oleme palju kuulnud tema vaateid poliitikas, kuid inimesena tunneme teda pigem vähe.

Miks peaks praegune noor jääma Eestisse ka peale koolitee lõppu?

Võimaluste olemasolul välismaal õppides näete, kui hea on Eestis elu. Enda kooliajal ei eksisteerinud minul selliseid võimalusi. Küll aga hiljem välismaal elades nägin meie

riigi plusse aina enam. Üheks näiteks tooksin meie e-riigi süsteemi. Nii lihtne ja tühine, aga kui see ära võetakse, siis tunduks, et oleme läbinud ajarännaku paarikümne aasta tagusesse aega. Eesti riigis saame dokumente digiallkirjastada, kuid väga paljudes teistes riikides peab oma allkirja saatma postiga.

Teine asi, mis Eesti puhul on positiivne, on meie võrdne ühiskond. Peaminister seisab täpselt samamoodi toidupoe järjekorras nagu iga tavaline inimene. Õnneks või kahjuks pole see kõikjal sama-

moodi. On riike, kus riigitegelased saavad eesõiguse näiteks söögikohtades einestades või vanemad määravad lapse saatuse sellega, mis ühiskonnaklassist nad on. Veel peaksin plussiks Eesti väiksust. Soovi korral saab iga inimene kontakti peaministriga suhteliselt lihtsalt. Ehk kordan jätkuvalt seda põhimõtet - käige ära, saage aru, kui hea siin on, ning tulge tagasi. Kas peaministriks saamine võiks olla kellegi unistus?

Kellelgi ei tohiks olla amet kui eraldi eesmärk. Olles ise teievanune, siis oli mul eesmärk, et ma ei läheks seda õppima, millega on mu ema, isa, vend seotud. Soov oli, et mind ei hakataks võrdlema oma pereliikmetega, saingi alguses advokaadiks, soov läkski nagu täide. Paraku ikka mingi kutsumus oli, mis mind viis poliitikasse. Kuid põhimõtteks oli ennast täiendada läbi erinevate ametite, mitte võtta ametit kui eesmärki. Nähes kõrvalt neid, kes on seadnud oma ameti eraldi eesmärgiks, siis hakatakse oma

nahka hoidma ning tahetakse olla kõikidele meeldiv. Mina sellist teed ei valinud.

Kuidas toime tulla kriitikaga?

Advokaadina hinnati minu tööd, kuid poliitikas hinnatakse paljuski inimest ning lahmimist on kohutavalt palju. Mu hea sõber ütles: ,,Süda on liiga tähtis organ, et sinna igasugust jama koguda.“ Veel lisas ta: ,,Kui satud lugema negatiivset teksti enda kohta, siis proovi oma nimi asendada kellegi teise nimega.“ Teiste kannatusi me ei ela nii raskelt läbi kui endi omi. Lõppude lõpuks kuulake neid, kes päriselt teid tunnevad.

Keerulisemate teemade üle arutlemise lõpetas peaminister lugemissoovitustega. Eraldi tõi ta välja Orlando Figese raamatud. Eriti tõstis ta esile Figese teose ,,Eurooplased“. Soovitustega lõppeski kohtumine, enim jäi kõlama mu peas Kaja Kallase lause: ,,Kui sul on vaenlasi, siis sa oled millegi eest seisnud.“

Õpilased sõitsid Prantsusmaale Euroopa Parlamenti Euroopa Parlamenti

LISETTE LEE, 11.R

Valga Gümnaasiumi 11.r klassi õpilased käisid märtsi lõpus Prantsusmaal Strasbourgis Euroopa Parlemendi simulatsioonipäeval.

Euroopa Parlamenti oli kogunenud üle 500 õpilase Euroopa Liidu riikidest selleks, et arutada ja leida lahendusi naiste õiguste teemadel. Arutelud toimusid kolmes keeles: prantsuse, inglise ja saksa keeles. Kõik õpilased olid rühmitatud erinevate käepaelte värvidega, mis pidid esindama erinevaid seisukohti. Värve oli kokku neli: roheline (poolt), roosa (vastu), oranž (keskmine), lilla (otsustamata). Igal värvil olid omad punktid, mida arutati ka teiste osapooltega ning prooviti leida la-

hendusi, mis võiks tulevikus hetke olukorda parandada.

Olid ka külalised veebi teel, kellelt meil oli võimalus küsida erinevaid küsimusi, kas selle teema kohta, mida me pidime käsitlema, või nende külaliste töö kohta. Meie esimeseks külaliseks oli Roberta Metsola, kes on Euroopa Parlamendi president. Kui kõik õpilased olid saanud oma seisukohad välja öelda, siis oli kätte jõudnud aeg hääletada. Hääletamise jaoks oli igal laual pult, mille abil said õpilased otsustada, kas nad on selle teema lahenduste ja seisukohtadega nõus, vastu või erapooletu. Hääletamise jaoks oli antud aega üks minut, kui hääled olid kokku loetud, siis näidati neid ka suurel ekraanil.

Kui kohustuslik osa läbi oli, siis anti meile vabad käed. Enamus

meist seikles Strasbourg’i va nalinnas ning vaadati seal seid vaatamisväärsusi, näi teks katedraal Notre Dame de Strasbourg. Reisiga jäid kõik rahule, kordaks uuesti, kui vaid saaks. Tegime veel nalja Pillele, et järgmine kord võtku meid uuesti kaasa.

Pille Olesk on õpilasi saat nud Euroscolal juba neli korda.

„Võidu ja sõidu Euroscolale tõi 11.r klassile edukas esinemine Euroopa päeva ideekonkursil kavandiga „Astume Euroopa maade kingadesse“, mis avatakse klasside muinasjutu väljapanekutega kooli II korrusel Euroopa päeval 9. mail. Kaalukausi meie kooli esinduse kasuks kallutas ka kooli mitme eelnenud aasta osavõtt Eu-

roopa Parlamendi koolide (EPAS koolide) võrgustiku tegevusest ja programmist. Meie liitusime mõned aastad tagasi. Valga Gümnaasium õpilased on Euroscolal käinud varasemalt 2013., 2017., 2019. aastal, alati on naastud tohutu kogemuste pagasiga, mida ei unustata. Õpilaste reisikulud katab Euroopa Parlament.“

ANDER ALLIKSAAR, 11.H

Foto: Jacklyn Talm

Meie koolist sirguvad

olümpiavõitjad olümpiavõitjad

Tanel Visnap lõpetas Valga Gümnaasiumi 2012. aastal ning tänaseks päevaks on ta kurtide olümpiamängude kuldmedalist kaugushüppes.

Juba kooliajal käis Tanel tugevas spordiklassis, kus konkurents oli pallimängudes igapäevane. Nutikeskkond siis noori veel enda küljes ei hoidnud. Põhikooli lõpuni tegeles ta spordiga rohkem, gümnaasiumis mitte enam nii palju, kui vaja.

Koolist meenub, et õpetajad olid abivalmid, näiteks inglise keele õpetaja Aime Männaste toetas kuulamisülesannetega hakkama saamisel. Spikrite tegemine käis ka koolipoisi elu juurde. „Ühe ajaloo kontrolltöö ajal jäin lausa kolm korda spikriga vahele, Jaan Uudeltil oli sel päeval eriti terav silm.“ Tagantjärele mõtleb ta, et ajalugu on väga tähtis õppeaine, eriti praeguste sündmuste kontekstis, mis maailmas toimub.

Pärast gümnaasiumi lõpe-

tamist jäi Taneli jaoks sport tagaplaanile. Tee viis Tartu Ülikooli arvutilingvistikat õppima. Tanel mäletab üht kurioosset seika gümnaasiumi lõpuaktuselt

miks mõned noorkergejõustiklased otsustavad minna USAsse õppima.“

Tanel on otsustanud tegeleda tippspordiga just sellepärast, et „kontorikarjääri“ on võimalik teha terve

2012. aastal: „Lõputunnistuse andis mulle kätte toonane direktor ja minu treener Raimond Luts sõnadega: „Äkki hakkaksid nüüd trennis käima?“ Trenni jõudsin lõpuks 2017. aastal.“

Kindlad eesmärgid ja täielik pühendumus

Sisekõrva implantaadi pärast loobus Tanel 4. klassis jalgpallist ja valis väiksema riskiga ala ehk kergejõustiku. Üsna ruttu sai tema põhialaks kõrgushüpe. Heade tulemusteni aitas kindlate eesmärkide seadmine ja täielik pühendumus. Spordikarjääri tõttu jäid isegi magistriõpingud pooleli. Õnneks on ained tehtud, vaja on lihtsalt magistritöö valmis kirjutada.

„Eestis on väga raske ühildada kooli/tööd ja (tipp)sporti. See ka põhjus,

elu, aga füüsiline võimekus hakkab 30. eluaastates vaikselt langema. Sellepärast otsustas ta veel 25-aastaselt võtta ette sellise teekonna.

Suurimad saavutused spordis

Esimesed suurimad saavutused spordis tulid 2019. aastal, kui Tanel võitis kaks pronksmedalit kurtide sise-MMilt. 2018/2019. hooaeg oli n-ö prooviaasta, et vaadata, kas üks aasta täielikult spordile pühendumine annab tulemuse. Tänu kurtide MM edukale võistlusele saigi alguse püsiv spordikarjäär. Kõige olulisem saavutus on muidugi 2022. aasta mais olümpiavõit kaugushüppes.

„Pikka aega oli mul eesmärk jõuda 60m jooksus Eesti kõigi

aegade TOP 10sse. Sel aastal see lõpuks õnnestuski, platseerun hetkel 9. kohal tulemusega 6,79.“ Ka edasised plaanid on juba paigas. Augusti lõpus on Poolas kurtide EM. Eesmärgiks on püstitada uus kurtide Euroopa rekord 100m jooksus. Hetkel on see 10,51 ukrainlase nimel. Järgmise aasta juulis on veel tähtsamad võistlused Taipes, kus toimub 5. kurtide MM. Tokyos toimuvad 2025. aasta novembris kurtide olümpiamängud.

Noortele soovitab

Tanel rohkem liikumist

Nüüd elab Tanel elukaaslasega Tartus ning kasvatab väikest poega. Vaba aeg kulubki lapsega tegelemisele ning Netflixi vaatamisele, kui kompressioonpükstega peab trennist taastuma. Tanel soovitab noortel liikumisele ja spordile rohkem tähelepanu pöörata, näiteks minna kooli jalgrattaga. Praegustele gümnasistidele paneb ta südamele, et kui eesmärkide poole püüelda, siis pole shortcutte, ainult raske töö. Nagu üks Hiina filosoof on kunagi öelnud: „Tuhande sammu teekond algab esimesest sammust.“

VARJE SCHMIDT, ÕPETAJA

Tanel Visnap krooniti 100m jooksus kurtide maailmameistriks. Foto: erakogu

„Unistuste täitmisel on ainus takistus see, mis vaatab sulle peeglist vastu.“

Aktiivne ja särav Lisette Lisette

köögis askeldamine, soengute tegemine ja seiklemine nii Eestis kui ka väljaspool. Viimasel ajal on Lisettele meeldima hakanud ja samas ka tööks osutunud õhtujuhi amet ja ürituste korraldamine.

Tantsimine on hinges

Juba noorest peale on Lisettel hinges olnud tantsimine. Põhikoolis oli murekohaks noorte vähene liikumine. Valga Põhikoolis tegutsenud tantsutrupp

Täheke lõpetas tegevuse ja tänu sellele sündis Lisette juhtimise alla olev tantsutrupp LEE, mille juhendaja on ta olnud juba neli

kogemusi ning teadmisi. Lisette sõnul oli algul taskuhäälikuga tegelemine kurnav, kuid kogemuste saamisega on muutunud lihtsamaks. „Küll aga julgustan kõiki, et kui tunned, et tahad üksi või koos sõbraga tulla rääkima podcasti mingil teemal, siis anna mulle märku, sest juba see lihtsustab minu tööd.“ Kindlasti soovib ta, et pärast kooli lõpetamist jätkab keegi tema tööd.

Unistuste poole tuleb pürgida kirega

Lisette jaoks on elus tähtis töö ja eraelu lahus hoidmine. Ta tõi

Lisette Lee on väga aktiivne 11. klassi neiu, kes igal võimalusel proovib midagi uut ja huvitavat.

Talle meeldib tohutult seigelda ning ennast proovile panna. „Minu puhul on üsna tavaline nähtus see, et kui kuskil Eestis midagi põnevat toimub, näiteks tantsuga seotud koolitused või töötoad, siis olen ma valmis selle nimel kas või teise Eesti otsa sõitma, et sellest osa saada.“

Vaba aega tuleb kasutada targalt

Uute seikluste, tööde ning võimaluste kõrval jääb Lisettel endale vaba aega vähe, seda kasutab ta targalt: olles pere või sugulastega, käies looduses, tegeledes muusikaga või hoopiski sõita motokrossi. Kõik need tegevused aitavad argipäevast kõrvale hiilida ning nautida hetke.

Lisaks meeldib noorele neiule fotograafia, tantsimine,

aastat. Lisette eesmärgiks on iga-aastane võistlemine Koolitantsu festivalil. Sellel aastal läks hästi. „Maakondlikus voorus läks meil lausa nii hästi, et saime Valgamaa Rahva Lemmiku tiitli, mis tähendas mulle seda, et osalesime TV6s Koolitantsu Rahva Lemmiku 2023 saates,“ sõnas Lisette. Lisaks sellele on tantsutrupp jõudnud ka piirkondlikku vooru, kus siht on saada finaali.

Silmaringi on avardanud podcast

Selge Pilt

Tantsutrupi kõrvalt tegeleb Lisette podcastiga Selge Pilt, mille eesmärk on anda õpilastele aimu, mis toimub Valga Gümnaasiumis. Iga taskuhääliku väljaanne on andnud Lisettele

Toimetus: Ander Alliksaar, Helina Saega, Henrik Saega, Lilli Maire Adson, Varje Schmidt, Viktorija Nikolajeva, Yuliia Kaminska

välja, et kui hobi on tööga seotud, siis tuleb ka sellest puhkust võtta, et järgmisel korral oma tööd maksimaalselt nautida. Lisaks sellele on Lisettele tähtis haridus. „Üritan anda endast parima, aga vahel see ei õnnestu, aga see käib asja juurde,“ sõnas Lisette. Talle meeldib oma vigadest õppida ning teeb seda alati, kui selleks on võimalus.

„Minu soovitus on see, et olge avatud igale pakkumisele, mis elus tuleb, ning käige silmad lahti ringi ning laiendage silmaringi – see motiveerib pingutama ja uurima rohkem.“ Kümne aasta pärast loodab ta näha ennast tegutsemas sama suure kire ja hullusega ning ehk on ka ülikoolipaberid käes ning lapsepõlve unistused täide viidud.

Küljendaja: Paul Poderat

Illustratsioonid: Ekaterina Shimanskaya

Trükk: PixelPrint

Tiraaž: 150

HENRIK SAEGA, 12.R

„Leidke aega tegeleda sellega, mida armastate!“

Lisette suvekalender on juba tihe – plaanis on nii reisida kui tööd teha. Foto: erakogu

Katrin Timakovaentusiastlik ja karismaatiline õpetaja, kes õpetab Valga Gümnaasiumi noortele füüsikat umbes kolm aastat.

Lapsepõlves tahtis ta saada õmblejaks, kuna tema ema õmbles ning lapsena õmbles Katrin nukkudele riideid ise ja see tundus talle päris põnev. „Aga järgmine unistus oli võib-olla saada bussijuhiks, sest bussiga pimedas sõites oli nii ilus. Elasin maapiirkonnas ja käisin iga päev bussiga kooli,“ lisas Katrin Timakova. Koolis üldiselt meeldis talle õppida. Lemmikuks oli matemaatika, sest see tundus loogiline ja tuli hästi välja.

Füüsika ei ole nii raske kui arvatakse

Oma esimese kogemuse õpetajana sai Katrin 2013. aastal Valga Põhikoolis. „Ma tulin tegelikult astronoomiaringi tegema, olin

Õpetaja,

Õpetaja, kellele meeldivad tähed ja lõputu ilmaruum

Meie õpetaja jaoks kõige põnevam ja võluvam nähtus füüsikas on tähed ja lõputu ilmaruum. Me näeme seda ainult osaliselt ja ei tea, mis seal taga on ja kui suur see on, kuid samas kui vaatame seda, on see imeilus.

infot otsida ja selle infoga midagi peale hakata,“ rõhutab Katrin Timakova, „Kindlasti õpetaja peab olema hea probleemilahendaja, olgu see siis enda sees või ka klassi kontekstis.“

samal ajal veel ülikoolis ja juhtus niiviisi, et üks õpetaja jäi haigeks ja kuna mina õppisin sama eriala, mida tema õpetas (füüsikat ja keemiat), siis paluti mul tundi anda, ja sealt jäigi tegelikult mingi osaline koormus.“

Rääkides sellest, miks Katrinile meeldib õpetada, seletab ta: „Mulle meeldivad ahhaamomendid, mulle meeldib kui õpilastel tekivad need äratundmise rõõmud ja arusaamise momendid.“ Veel lisab ta seda, et kogeb selliseid hetki mõnikord ise ka ja need annavad inimestele rohkem järelemõtlemist ja tuletamist ning huvitavaid arusaamu. Samuti meeldib õpetajale inimestega töötada ja näidata seda, et füüsika ei ole nii raske, kui arvatakse, et on. „See küll on raske, aga tegelikult seal on selles mõttes selliseid asju, mis on võib-olla lihtsamalt arusaadavamad.“

Õpetaja peab tundma ennast ja maailma

Õpetaja amet on üks vanimaid maailmas ja läbi aegade on õpetajad rohkesti muutunud.

Milline aga peab olema tänapäeva õpetaja? „Hästi teadlik. Teadlik iseendast ja teadlik ka tegelikult maailmast. Õpetaja

Oma õpilastele soovitab füüsikaõpetaja õppida iseennast tundma ja uurida, millega rohkem meeldib tegeleda. Muidugi tuleb end arendada ja selleks peabki olema mõnevõrra ebamugav. Samuti tuleb olla enesekindel ja ei tohi alla anda.

Vabal ajal naudib lauamänge ja liikumist

Rääkides õpetaja Katrini huvidest ja lemmikasjadest, sain teada, et talle meeldib lauamänge mängida pere ja sõpradega, veel meeldib tervisesporti teha: jooksmas ja jalutamas käia ning discgolfi mängida. Tema lemmikloom on kass ja lemmiklill on piibeleht.

peaks oskama kogu selles inforuumis toime tulla ja infot otsida. Ja õigel ajal mingid asjad endale selgeks tegema.

Kõike ei pea võib-olla peast teadma, aga peab olema oskus

Oma lemmiktsitaadist Katrin Timakova pajatab huvitavat lugu: „See (tsitaat) tuleb sellest, et gümnaasiumis inglise keele õpetaja kirjutas selle mulle vihikusse ja see on saatnud mind mingites olukordades. Inglise keeles kõlab see nii „If there is a will, there’s a way“ ehk „Kui on tahtmist, siis on ka lahendused.“

YULIIA KAMINSKA, 10.R

Katrin Timakova: „Mulle meeldib kui õpilastel tekivad äratundmise rõõmud ja arusaamise momendid.“

11.r klassi õpilane Ekaterina kinkis Katrinile sünnipäevaks joonistuse.

Õpetaja Katrin lõpetas Valga Gümnaasiumi 2009. aastal. Foto: Janika Kullamaa

Sten Marten Voode gambler

12. humanitaar- ja majandussuund Lehekülg meie tegelikust lõpualbumist

Alice Kovalevski duaalne

Ksenija Zeier kohev

Marken Mumm olemas

Romet Lepik mdea

Tanel Metsar high IQ

Celiin Pikka looduslik

Daniel Tiivel hilineja

Romek Solodkov küsija

Laura Grante laisk

Anette Sarv kraaksuja

Anastassia Aleksandrova vabadus

Hanna Leesmaa vaikne

Jekaterina Neuimina krapsakas

Kristo Põldsaar kiire

Kaily Tamm wacky-tacky

Piia Ruotsi täpne

Kaile Kuus heatahtlik

Jacklyn Talm tantsuhing

Lauri Tiirats lennus

Jan-Jakob Kikkas kloun

Martin Kilp kuuvarjutus

Daniel Kurašin üksikul saarel

Martin Kablukov väsinud

Martin Püsijainen keemik

Sten-Erik nähtamatu tegutseja

Bret Baussova fabulous

Triinu Ugur pidur

Madis Voitk jokker

12. H/M taasesita

ABITUURIUM 7

12. rs 12. rs

• Kõige pikemad juuksed on Inge - Karoline Pruusil.

• Kõige lühemad juuksed on Markko Gerassimovil.

• Kõige suurem jalg on Edgar Kerkil.

• Kõige aktiivsem õhtujuht on Diana Raid.

• Kõige tumedamad silmad on Mark Azarevitšil.

• Kõige heledamad silmad on Sabrina Dancel.

• Kõige pikem on Marten Vodi.

• Kõige parem kassiemme on Säsil Johanson.

• Kõige suurem pinal on Kristo Roosikul.

Kõige suurem biitseps on Denis Balašovil.

• Kõige puhtamad vahetusjalanõud on Daniils Petrovsil.

• Kõige suurem hilineja on Mikk - Marken Jaanimets.

• Kõige suurem lobamokk on Raiko Kõrge.

• Kõige pikemad küüned on Marlen Murašovil.

• Kõige kiirem on Carmen Rääk.

• Kõige suurem loomaarmastaja on Alina - Lisett Anufrijeva.

• Kõige suurem unimüts on Sandra Leppik.

• Kõige osavam autojuht on Andre Nelk.

• Kõige suurem IT-spetsialist on Henrik Saega.

• Kõige suurema kunstihingega on Anastassia Loskutova.

• Kõige suurem puuduja on Angelina Paršina.

• Kõige laiema silmaringiga on Lilli Maire Adson.

• Kõige töökam on Anna Kikkas. Kõige sihikindlam on Elis Hain.

• Kõige osavam laulja on Elvira Danvald.

• Kõige nutikam on Helina Kruus.

• Kõige omanäolisemate kottide kandja on Viktorija Nikolajeva.

• Kõige suurem Facebooki emme on Pille Olesk.

• Kõige fotogeenilisem on Piret Markson.

12. reaal- ja siseturvalisuse klass on mitmekülgne, kuna kõigil on oma iseloom, omadused ja kogemused, mis on võimsamad kui teistel.

Tartu 2024 Extended annab noortele võimalusi Tartu 2024

HELINA SAEGA, 11.M

2024. aastal on Tartu Euroopa Kultuuripealinn. See annab ka meie piirkonnale, sh meie noortele uusi võimalusi ja väljakutseid. Valga Gümnaasiumist on noortele suunatud programmiga liitunud Helina Saega ja Helena Pihlak.

Tartu 2024 Extended

Tartu 2024 Extended on Tartu ja Lõuna-Eesti 14-19aastastele noortele suunatud arenguprogramm. Programmis õpitakse koos, kuidas korraldada kultuurisündmusi. Extended jagab teadmisi, kuidas projekte koostada, meeskonda kokku panna, üritusi planeerida ja ellu viia.

Programmiga liitumine

Selleks, et noorteprogrammi sisse saada, oli vaja täita kandideerimisankeet ning osaleda grupivestluses. Kandideerimisel küsiti, milliseid ühiskondlikke väljakutseid nähakse enda kodukohas ja Lõuna-Eestis laiemalt ning uuriti, mis motiveeris Tartu 2024 noorteprogrammi kandideerima. Grupivestluses, kus mina osalesin, oli umbes seitse noort. Õhkkond oli terve aeg hästi vaba ja meeldiv. Vestluse jooksul esitati veel igasuguseid küsimusi. Kõige veidram neist: „Kuidas teete Teie võikusid? Kas panete sinna kurki vahele?“ Soovisin liituda programmiga, sest mis saaks olla veeb põnevam, kui panustada ise Lõuna-Eesti kultuuri koos teiste noortega. Mitte just iga päev ei satu sellise võimaluse otsa, et keegi ütleb: „Kuule, tahad korraldada üritust? Ma olen sulle toeks ja teeme ära!“

Ellujäämise Kunstide laager

Tartu 2024 Extended programmi raames toimub noortefestival Risti-Rästi. 1.-4.juunil toimub kuus erinevat sündmust, viis neist Tartu linnas. Mina olen osa Ellujäämise Kunstide laagri meeskonnast. Laager toimub Rõuge vallas ning on kahepäevane. Laagri idee sün-

dis Tartu 2024 Extended esimese kohtumise teisel päeval. Algselt olin meeskonnas, mille idee oli teha muusikaüritus. Meile anti võimalus teise päeva hommikul muuta oma meeskonda/ideed, kui soovisime. Kuna grupis oli minu arvates liiga palju inimesi ja ideed hakkasid laiali valguma, siis otsustasin vahetada. Sattusin meeskonda, kus puudus idee. Veljo Otsason on öelnud: „Inimesed on tähtsamad kui ideed. Ideed saab lihtsamini muuta kui inimest.“ Tundsin, et leidsin enda jaoks just need õiged inimesed, kellega edasi minna.

Laagrit korraldab kolm inimest. Age, kes on tiimijuht ning tegeleb finantsidega. Mona, kes tegeleb laagri programmi ja tehnilise poolega. Mina tegelen turunduse ja kommunikatsiooniga ning olen tiimijuhi abi. Meil on veel abiks mentor, kes on Extended esimese lennu osaleja.

Tartu 2024 Extended on suurepärane võimalus parendada ennast valdkondades, mis tunduvad esmapilgul lihtsad. Oleme läbi mitme kohtumise tutvunud lähemalt idee arendamise, meeskonnavaimu loomise, programmi ülesehituse, rahastuse, turunduse ja tehnilise poole põhitaladega.

Sündmuse korraldamine ei ole

pelgalt kord kuus kokku saamine ja „kodutööde“ jagamine. Kõige rohkem tööd tuleb teha väljaspool kohtumisi. Oleme meeskonnaga rohkem suhelnud läbi veebi. Tavaliselt oleme keskendunud üritusele terviklikult ja kaardistanud ära senised puudused. Mõnel korral on meil üks kindel asi, mis on vaja valmis saada ning sellest saab kogu koosoleku eesmärk.

Kuna me elame kõik erinevates maakondades, on meil raske leida ühist aega, et üksteisega füüsiliselt kokku saada. See on meile mõnevõrra raskeks osutunud. Kuid me oleme siiamaani suutnud üksteist läbi motiveerivate tekstide turgutada. Kui me üksteist ei aita, siis ei saavuta me ka individuaalselt mitte midagi. See on üks mõte, mis mind motiveerib ja edasi viib.

Risti-Rästi Festivali sündmused

Tartu 2024 Extended Festivali Risti-Rästi nimekirjast võib leida veel muid huvitavaid üritusi, millest osa võtta:

• Elu Läbi Muusika, mis kajastab Võrumaa loovat, muusikalist ja tantsulist tegevust.

• Heategevuslik ball, mille teenitud tulu läheb heategevuseks Kingitud

Elu fondile.

• Kastist Välja toob kokku erinevad kunstivormid, luues osalejatele elamusterohke sündmuse.

• Projekt Vabadus on noortele suunatud üritus, kus jagatakse praktilisi oskusi ja teadmisi, kuidas olla vaba ja kuidas lasta ennast vabaks läbi loovuse.

• Eesti Rollimängude Festival kutsub inimesi osa saama lauarollimängude sessioonidest, LARPist, lahingumängudest, mõrvamüsteeriumitest, elavast ajaloost ja muudest töötubadest.

• Ajude Sissevool toob noorteni inspiratsioonikõnelejad, et teha ettevõtlikkus noorte seas popimaks.

2023. ja 2024. aastal toimuvad sündmused annavad elavama kultuuri ning toetavad noorte ettevõtlikkust kultuuri tasandil. Uuri lähemalt ja külasta mõnda üritust isegi, et elavdada kohalikku kultuuri. Kui soovid ise üritust korraldada, aga ei oska kuskilt alustada, võta ühendust mõne Tartu 2024 Extended noorega, kes saab sulle nippe jagada.

Rohkem infot saab leida Instagramis või Facebookis Tartu 2024 Extended lehelt.

Tartu 2024 noorteprogrammi Extended 2. lend. Foto: erakogu