u l l i K aasium 2021. mai (nr 2) n m ü G Valga
M
MERILI TREUFELDT, 12. M
: t d l e f eu r T i l i r Me
ini- ja õpilasfirmade seas aasta oodatuim sündmus – Valgamaa noorte ettevõtluskonkurss „Nupp nokib“ – on tänaseks minevik ning õpilasfirmadki oma tegevust vaikselt kokku tõmbamas. Majandus ja ettevõtlus on mulle huvi pakkunud kogu kooliaja vältel. Põhikooli lõpuaastatest tänaseni olen sellesse süvenenumalt panustanud läbi mini- ja õpilasfirmade, mille kogemust teiega jagan. Alguses oli mul suur hirm, kuidas see maailm toimib ning ega see minu jaoks liialt raske ole. Ometi võtsin julguse kokku ja otsustasin juba 8. klassis luua oma esimese minifirma Unikad. Esimesel aastal oli meeskonnas palju lahkhelisid ning vahel oli tunne, et edasi ei saagi. Sellegipoolest pingutasime lõpuni ning suure vaeva tulemusel saavutasime konkursil „Nupp Nokib” 2. koha. Teisest küljest tunnen, et just see aasta tõi kaasa palju tutvusi, millest enamus toimivad tänaseni.
a m o i i k õ k Julgustan ma a p p ü h l e varjust ü
aastal puhkes maailmas pandeemia, oli väljakutseid rohkem kui eelnevatel aastatel. Meeskonnas tekkisid konfliktid, tööülesannete jaotus ei olnud võrdne ning kooli kõrvalt oli kõigega väga raske hakkama saada. Ometigi suutsime õpilasfirmaga Loodus rahu säilitades enne firma lõppu
Õpilasfirma Loodus võitis 2020. aastal Valgamaa noorte ettevõtluskonkursi FOTO: ERAKOGU „Nupp nokib", võites rändkarika ja auhinnaraha 300 eurot
Vajadusel kasvõi üksi lõpuni Järgmisel aastal oli tekkinud uus idee ning kõrvale uus meeskond. Esialgu sujus kõik hästi ning minifirma Snuffel kogus lemmiklooma mänguasjadega kiirelt populaarsust. Kahjuks juhtus midagi, mis ka päris ärimaailmas juhtuda võib: meeskond lagunes ning vastu tuli võtta otsus, kas jätkata üksi või firma tegevus lõpetada. Tahtejõud oli suur, mistõttu jätkasin firmaga ning üsna pea oli mu kõrval toeks eelmise aasta minifirmast Kristel Koger. Aasta jooksul õppisin hindama suhteid koostööpartnerite, sõprade ja meeskonnaliik-
metega. Kolmandal aastal sujus kõik oodatust palju kergemalt, kuigi salatikohvikuga Magus Salat pidime esimest korda tõdema, et kasumit me ei teeninudki. Sellegipoolest saime koolitustega palju uusi teadmisi ja praktilisi oskusi nii turunduses kui ka raamatupidamises.
Pööra olukord enda kasuks Neljandal aastal ei olnud firma eesmärgiks enam teenida kasumit, vaid pakkuda omalt poolt loodussäästlikke alternatiive erinevate kottidega. Kuna samal
Aktiivsemad õpilasfirmad õppeaastal 2020/21: Õpilasfirma Toorikud toodab püreestatud ja kuivatatud marja- ja puuviljachipse. Õpilasfirma Kikinaator toodab unikaalseid, peamiselt loodusest, kuid ka erinevatest mustritest inspireeritud kangast kikilipse.
turule tuua korduvkasutatavad maskid, teenida kasumit oodatust viis korda rohkem ning võita konkursil „Nupp Nokib” 1. koha. Lõpetuseks saan öelda vaid seda, et raskusi, ebaõnnestumisi, KOMMENTAAR : konflikte ja muid ebameeldivusi oli palju, kuid iga aasta lõppeÕpilasfirma Toorikud: Meie aasta õpilasfirmas tegutsedes möödus mitmedes saadud tarkused, kogemukülgselt. Kõige suurema väljakutsena toome esile pandeemia, mis raskendas toodete müümist. sed ning tutvused kaalusid Aasta jooksul oli vaid paar võimalust käia füüsilisel kujul toimuval laadal, mis alustavale ettevõtjale selle mitmekordselt üle. Julon kontaktide loomiseks ülimalt oluline. Kuna olukord seda ei soosinud, tuli hakkama saada veebis. gustan kõiki oma varjust üle Sellega kaasnes omakorda uus väljakutse, milleks oli meeskonna motivatsioon. Toome siinjuures välja, hüppama ning kompama veel et ükskõik kui keeruline ja võimatu olukord näib, ei tohi kunagi alla anda ega mõelda, et sellest ei saa kompamata piire, sest õpialasja. Negatiivselt mõeldes nii juhtubki. Rääkige oma tegevusest ning reklaamige seda sotsiaalmeesfi rmat luues pole kaotada midias ja tutvusringkonnas. Uskudes ise enda tootesse, siis teevad seda ka teised. dagi, võita aga tohutult palju.
2
TEGUSAD
rim a p a m l i a Ma : K Ä Ä R N i m C AR ME u i d o o p a d u t s a n n e l o o t e , s e tunne ad e t , e l a h o k esimesele d u n a t e l ü t ennas
2019. aastal püstitas Carmen U16 vanuseklassis 1500 m takistusjooksus Eesti rekordi. FOTO: MARKO MUMM
INGE-KAROLINE PRUUS, 10. R
C
armen on kõigile tuntud oma entusiastliku iseloomu ja väga tublide saavutuste poolest. Töökus ja imetlusväärne järjekindlus on teinud temast juba kahekordse Eesti meistri ja Eesti rekordi omaniku. Muuhulgas leiab ta aega ka õpilasesinduses panustamiseks, klassi projektideks ja sõpradega aja veetmiseks.
Kuidas jõudsid spordini? Spordiga alustasin juba viieaastaselt, kui läksin tuttava soovitusel tuletõrjetrenni. Kergejõustiku avastasin enda jaoks teises klassis, kui mu praegune treener Anneli Taul oli ka mu kehalise kasvatuse õpetaja. Treenima hakkasin esimest korda neljandas klassis.
Kas mõnikord tuleb ette ka olukordi, kus mõtled, et ei viitsi trenni minna? Treening ja kergejõustik ei ole minu jaoks juba pikka aega enam lihtsalt hobi ja teen seda hingega, seega selliseid hetki, et ma trenni minna ei viitsi, ei ole.
Mis on sinu edu valem? Mulle sobib hästi, kui on kin-
del rutiin. Õppida on mulle alati meeldinud ja see ei tekitanud ka erilisi raskusi. Muusikakool oli raske, aga pooleli jättes oleksin seda kindlasti kahetsenud. Ma arvan, et kui midagi tahta, tuleb teha seda hinge ja pühendumisega.
Millised on sinu jaoks olulisemad sportlikud saavutused? Minu kõige olulisem saavutus on seni olnud 2019. aastal joostud U16 vanuseklassi 1500 meetri takistusjooksu Eesti rekord. Sellele järgneb Balti 300 meetri tõkkejooksu kuld ja ülejäänud Eesti meistritiitlid.
Kas sul on peale kergejõustiku veel hobisid? Varasemalt olen tegelenud tuletõrjespordiga, tantsinud, laulnud mudilaskooris ja õppinud muusikakoolis klaverit. Hetkel olen pühendunud täielikult kergejõustikule.
Kuidas oled gümnaasiumis kohanenud? Mulle meeldib gümnaasiumis väga, kuigi väga palju koolis kohapeal ei olegi jõudnud käia. Inimesi on palju vähem ja on tunda,
kuidas meile pööratakse rohkem tähelepanu, samuti on palju vaiksem. Meisse suhtutakse nagu täiskasvanud inimestesse. Põhikooli ma isegi väga ei igatse, võib-olla mõnesid õpetajaid.
Millised on sinu unistused? Minu unistus on osaleda suurematel tiitlivõistlustel ja ehk ka mõni medal tuua. Eesti rekord on ka alati hästi kõlanud. Üks juba minu nimel on, aga sel välihooajal on mõttes joosta ka U18 vanuseklassi 2000 meetri takistusjooksu rekord. Suur unistus on õppida meditsiini alal ja töötada spordiarstina.
petades näha soovitud tulemust. Teadmine, et kõik see raske vaev trennis on end ära tasunud. Nagu mu treener alati ütleb: „Raske õppustel, kerge lahingus.”
Kui saaksid soovida kuldkalalt kolm soovi, siis mis need oleksid? 1) Hea tervis 2) Õnnelik elu 3) Kolm lisasoovi
Kuidas suudad olla kogu aeg nii energiline ja särav? Ma üritan leida igas asjas midagi positiivset ega lase väikestel asjadel end häirida. Ma olen õnnelik selle üle, mis mul on, ja teen seda, mis mulle meeldib.
Mis on maailma parim tunne? Maailma parim tunne on astuda poodiumi esimesele kohale, teades, et olen ennast ületanud. Samuti jooksu lõ-
Carmen tunneb rõõmu väikestest asjadest ja hindab olemasolevat. FOTO: ERAKOGU
NOORED
3
Kuigi Emmal on võistlustel osalemise kogemus, ihkab ta ratsutada Eesti meistrivõistlustel. FOTO: ERAKOGU
SAAVUTUSED
MARI-LIIS TANIEL, 11. R
E
Emma Em ilie unistab isi klikust ratsatallis t ja treeningu te läbiviimis est
mma Emilie Sonne (11. r) on üles kasvanud hobustega, kes loovad temas vabaduse ja rahu tunde. Ta ei mäletagi aega ilma nendeta. Ratsutamisega hakkas Emma tegelema juba kuue-seitsme aastaselt ja siis sai ka oma esimese isikliku poni Malviina, kes ratsaspordis hoogu juurde andis. Hetkel on tal kaks hobust: 12-aastane mära Hyllesteds Akvarel ja 8-aastane mära Mėta. Viimane on treeningutel Emma prioriteediks. Ratsutamisega alustamise idee sai Emma Emilie emalt, kes noorena hobustega tegeles ja hiljem oma talli rajas. Tema emal tekkis mõte omakorda vanaemalt, ta oli kolhoosiajal tallipidaja. „Ilmselt võiks naljaga öelda, et asi on geenides kinni,” sõnas Emma.
Hobustele leiab aega iga päev Neiut köidavad hobused niivõrd palju, et ta on nõus iga päev nendega aega veetma. Tema jaoks tundub päev sisutu ja lühike, kui sealt hobused välja jätta. Kuna ta on nendega aega veetnud ja kogemusi omandanud juba pikki aastaid, tundub talle patt hobus-
tega tegelemine unarusse jätta. Püsiv, julge, töökas, vahel harva ka tagasihoidlik ja kannatamatu – nende iseloomuomadustega kirjeldab end Emma Emilie. Tütarlapse tulevikuplaanideks on enda arendamine ratsaspordis ning soov jõuda Eesti meistrivõistlustele ja Saku Suurhalli võistlema. Ühel päeval soovib ta, et tal oleks oma isiklik tall või hobune mõnes tallis ning saaks huvilistele treeninguid teha. Emma peab tähtsaks kõrghariduse omandamist ja ka seal on jäänud neiule silma loomadega seotud eriala ehk suurloomaarst.
Ettevaatlikkus on oluline „Ole julge, püüdlik ja ürita säilitada tahtejõudu,” soovitab Emma
Emilie neile, kes tahavad ratsutamist proovida. Sonne mainis, et julgus on väga tähtis, kuna hobune tunneb inimeste hirmu ning olles liialt ettevaatlik hobuste suhtes, ei ole hea ratsutamist proovima minna. Niisama ettevaatlik tuleb aga alati olla, hobune on suur ja ettearvamatu loom. Nooremaid huvilisi võtab vastu ratsutamise trenni Emma Emilie perekonna talus poni Eevi.
2020 Võimalus treenida Eesti tuntud ja hinnatud rahvusvahelise Grand Prix koolisõitja Dina Ellermanni käe all 2019 Treeningvõistlus Sammulis rosett 2015 Paemurru Karikas Eesti tõugu hobuste arvestuses II koht 2015 Võistlused Kilgi talus puhta sõidu puhul rosett 2013 Paemurru Karikas V koht
8-aastane mära Mėta koos Emmaga. FOTO: MAARJA PETTAI
4 SISSEASTUJALE Parimaks kooliks saadakse läbi koostöö
Rääkides sellest, mida kirjeldada on võimatu
HENRIK SAEGA, 10. R
Valga Gümnaasium on üks viiest riigigümnaasiumist, kes kuulub KERG-koolide võrgustikku. KERG-koolide ehk Kagu-Eesti riigigümnaasiumide koostöö loodi aastal 2016, mil Valga Gümnaasiumist sai riigigümnaasium. Võrgustik tekkis vajadusest teha midagi koos, olla haridusmaastikul nähtav ja sõna mõjuga. Algsed koolid, mis lõid KERG-koolide võrgustiku, olid Valga, Võru ja Põlva riigigümnaasiumid. Tänaseks on kaasatud ka Tartu Tamme Gümnaasium ja Jõgevamaa Gümnaasium. Võrgustiku peamine ülesanne on teha koostööd erinevates valdkondades. „Eesmärk on olla parimad koolid Eestis, seda saavutab vaid koostöös ja parimate praktikate ning mõtete jagamise käigus,” sõnas Valga Gümnaasiumi direktor Andrus Murumaa. Valga Gümnaasiumil on oluline olla KERG-koolide võrgustikus. „See annab meile kindlustunde, meie kool paistab silma teiste seas ning meie muresid ja rõõme kuulatakse,” lisas Murumaa. Muidugi ei jää ära ka koolidevahelised ühised üritused ja tegemised. Koolide vahel võrreldakse olümpiaadide tulemusi. KERG-koolidel on OMG laager, mis on mõeldud parimatele avatud silmaringiga õpilastele. Ära ei jää ka parimate õpilaste ühistunnustamine. Kevadel on kevadpidu. Võru korraldab teadmiste mõõduvõttu võistlusega „Quantum”. Põlva korraldab orienteerumist, mis toimub öösel ja vajab natukene mõtlemist. Tartu Tamme Gümnaasium korraldab samuti teadmiste lahingut koolide vahel. „Neid tegevusi ja kokkusaamisi lisandub vastavalt sellele, kuidas soovi ja tahet on,” sõnas Murumaa.
Siseturvalisuse suuna õpilastel on võimalus osaleda politsei- ja päästelaagris.
TRIINU UGUR, ÕPPEJUHT
V
alga Gümnaasiumis töötavad nii maakondlikult kui Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tunnustatud aasta õpetajad, meie õpilased on pälvinud koolinoorte tunnustuskonkursil Hea Eeskuju 2017 ja 2018 tiitlid, kanname Ettevõtliku Kooli nime ning oleme võitnud haridustehnoloogia olulisima aastaauhinna. See kõik iseloomustab meid ja meie tegevust, neist asjust räägime uhkusega, kuid olulisim jääb siiski võõrastele silmadele märkamatuks, koolikeskkonnas mitteviibijale tajumatuks. Kuidas kirjeldada seda, ühteaegu nii uhket ja võimsat tunnet, mis ühendab politseilaagris täiskaitsevarustuses oma klassikaaslaste kõrval seisvaid õpilasi? Või kuidas mõjub Kuperjanovi jalaväepataljonis läbiviidav riigikaitselaager ühtsustunde tekkimisele? Seda seletada on pea võimatu,
Killu
küll peegeldub seda kogenud siseturvalisuse- ja riigikaitse õppesuuna õpilaste valikutes õpitu olulisus ja tähenduslikkus – paljud selle suuna lõpetajad on jätkanud haridusteed Sisekaitseakadeemias ning panustavad abipolitseinikena kogukonna heaollu.
Igal õppesuunal oma pluss Nii see paraku on, et valikute õigsust oskame hinnata ning mõista alles siis, kui eesmärgipärane tee on käidud, mitte siis, kui ollakse vastutusrikka otsuse tegemise hetkes. Reaalsuuna õpilased tõdevad, et praktikumides läbiviidavad katsed on toonud tegelikkuse ja maailmas toimivad süsteemid käega katsutavasse vormi. Mõista, kuidas ja miks miski toimub, on kirgastav. Õppimise käigus kogetu seob neid, kes sellest osa saavad. Teaduspõhisus ja uurimuslikkus iseloomustab meie reaalsuuna õpilasi. Oleme seda meelt, et kogu
Toimetus: Anna Kikkas, Anna Komarova, Egle Kõvask, Elis Hõbejõgi, Grete Laine, Henrik Saega, Inge-Karoline Pruus, Jacklyn Talm, Marianne Juus, Mari-Liis Taniel, Merili Treufeldt, Triinu Ugur, Varje Schmidt
õppeprotsess peab olema eesmärgistatud ning kõikidel lõpetajatel oleks ühteaegu parimad võimalused jätkata oma haridusteed järgmisel õppetasemel, kuid samas oleksid valmis ka kõigiks nendeks huvitavateks ja miks mitte ka ootamatuteks väljakutseteks, mida elu võib pakkuda. Kindlasti annab majandussuund oma õppekäikudega erinevatesse ettevõtetesse ning õpilasfirma loomise kogemusega valmisoleku kõigega hakkama saamiseks. Sealjuures ei ole vähemtähtsam humanitaarsuunas õpitavad keeled ning sotsiaalained, mille tundmine loob kindla aluse nii rahvusvahelisteks ärisuheteks kui ühiskonnaelus tipptasemel kaasarääkimiseks. Teame kõik, et meeldiv keskkond ja sinu-inimesed pakuvad rohkemgi, kui julgeme arvata. See esialgu märkamatu miski leiab üles iga õpilase ettevõtlikkuse ning võimalused tema potentsiaali parimaks rakendamiseks.
Küljendaja: Reio Raudheiding Illustratsioonid: Sandra Leppik Trükk: Pixelprint Tiraaž: 160
SISSEASTUJALE 5 GRETE LAINE, VALGA PÕHIKOOL 9.A KLASS
Valga valla põhikoolide 9. klasside õpilased saavad karjäärikursuse raames tutvuda õppimisvõimalustega Valga Gümnaasiumis ja Valgamaa Kutseõppekeskuses.
P
õhikooli lõpetajal on võimalus 9. klassis oma tulevasest haridustee jätkamise eesmärgist lähtuvalt osaleda karjääriõppe vaikkursusel. Mina jätkan oma õpinguid kindlasti gümnaasiumis, seetõttu langes ka minu valik karjääriõppes Valga Gümnaasiumi kasuks. Mulle väga meeldis, et karjääriõppes osalesid korraga erinevate koolide õpilased. Nii oli meie grupiski õpilasi erinevatest koolidest ja tekkisid uued tutvused. Karjääriõppe päevi ootasin ma alati suure huviga, sest iga kord olid erinevad teemad, millest lähtudes toimusid töötoad. Üldse olid need õppe-
FOTOD: EGLE KÕVASK
GRETE LAINE: Karjääripäevad olid meie seas väga oodatud päevad väga oodatud meie kõigi seas, sest õhkkond Valga Gümnaasiumis on väga mõnus: mitte ülemäära ametlik ja õpetajad on toredad. See on kool, kus ma tunneksin ennast õppides mugavalt ja ühtse pere liikmena.
Kahju on mul kindlasti sellest, et viiruseriski tõttu jäi meie kursus poolikuks, aga vaatamata sellele sain Valgest Majast väga positiivse emotsiooni edasise õppimisvaliku tegemiseks.
GUNNAR KIKKAS: noortel on praegu palju suurem huvi õppimise ja heade tulemuste vastu ANNA KIKKAS, 10. S
O
ma kooliajast ja sellest, kuidas toimetas Valga Gümnaasium 35 aastat tagasi, rääkis 54. lennu vilistlane Gunnar Kikkas. Sellel ajal oli kooli direktoriks Valter Malm ning õppealajuhatajaks ja vilistlase klassijuhatajaks Vikki Pennonen. Kikkas kirjeldas kooliaega kui huvitavat ja kogemusterohket osa oma elust, mille käigus leidis häid, eluaegseid sõpru, sai palju uusi kogemusi ja teadmisi, mida kasutab siiani. 9. klassi minnes polnud tal hirmu, sest tema jaoks oli keskkond tuttav ja ta teadis, et koolis on meeldivad ning abivalmid õpetajad. Küsides vilistlase käest, mis on tema arvates 35 aastaga muutunud, vastas ta, et noortel on palju suurem huvi õppimise ja heade tulemuste
vastu. Ta lisas ka, et kõige suuremaks muutuseks on kindlasti tehnika kasutamine õppetöös, mis mõnes olukorras teeb õppetööd tunduvalt kergemaks.
Mälestusi kooliajast jagub Kõige eredamaks mälestuseks peab Kikkas seda, kui õpetaja Hilli Pennonen õpetas talle matemaatikat ja loogilist mõtlemist, mis on kasuks tulnud ka hilisemas elus. Suureks abiks oli see pottsepaks õppimisel ja nüüd liikluskorralda-
jana vahemaade väljaarvutamisel. Lisaks meenuvad ka igaesmaspäevased käsipallitrennid Ülo Mere juhendamisel. Keskkoolis käis Kikkas küll praeguses Valga Põhikooli hoones, kuid kolm aastat õppis ta ka meie Valges Majas, nii et peale lastevanemate koosolekul käimist tuli talle üllatuseks see, et spordisaal, kus tema oli käsipalli mänginud, on nüüd aula. Samuti meenutas ta kõrgeid lagesid, kuhu oli poisikesena plastiliini loopinud ja hiljem seda redelil koos isaga maha küürimas käinud.
Soovitused edukaks sisseastumise vestluseks
V
ANNA KOMAROVA, 11.H
alga Gümnaasium jagab soovitusi, kuidas valmistuda kooli sisseastumisvestluseks ning jätta endast positiivne mulje. Seda vestlust ei pea kindlasti kartma, kuna meie koolis on väga toredad õpetajad. Küll aga tasub vestluseks valmistuda ja põhjalikult läbi mõelda, millise mulje soovid endast jätta. Vestluse edukus sõltub sellest, mida sa räägid, kuidas sa räägid ja kes sa isiksusena oled. Näita ennast vestlusel sellisena, et tekib kujutlus, milline gümnasist sinust saab. Ole enesekindel ja räägi nii, et sa tead, mida soovid, ning seda võetakse arvesse. Jälgi kindlasti, mis küsimusi vestlusel esitatakse, ning ole aktiivne suhtleja. Valmistu selleks, et sa tunned iseennast ja oma eesmärke, mõtle läbi oma suhtumine ühiskonnas toimuvasse. Analüüsi ennast kodanikuna, õppijana, vabatahtlikuna, kultuuritarbijana, sportlasena, loojana.
6 ABITUURIUM 12. r luuletus „Meie lõpp” ELIS HÕBEJÕGI, GENOR KASAK, 12. R
Tihti küsis meilt Varje „Miks olete te nii vait, hea 12.r?“ Nüüd ma luban, teeme häält, sest ei saa enam vaiki olla.
Sellised meie, 12. hs klass, oleme FOTO: GLÄNEL TIRRAND
MARIANNE JUUS, 12. HS
Nende kolme aasta jooksul on saanud meist justkui üks suur pere. Meie klassis on üksikud poisid. Daaniel ja Villu on vaiksed, kuid neist saab juba asja. Markkust võib leida mõne auto kapoti alt, Siimu juhtmete sasipuntrast ning Tanelil on kombeks üle võtta laululinnu roll. Mõnelgi päeval on kohal ainult tüdrukud. Gaily leiab alati tee kooli, ei puudu ta ühestki tunnist. Kaia ja Melani tunneb ära tänu nende värvilistele sokkidele ning Triin ja Marianne paistavad silma oma erk-
sate juustega. Lili, Teivi ja Cätrin teevad alati nalja ning nende kilked kajavad üle koridori. Erika, Kaisa ja Margot leiavad õppimise kõrvalt aega ka trenni jaoks, kuid Kadi, Alexandra, Maria ja Sandra otsivad peo kõrvalt aega kooli jaoks. Kui meid vaja, suunduge Meelise kabinetti, sest meie klassijuhatajal on alati koht meie jaoks enda väikses ruumis, samamoodi nagu meie südametes on alati koht temale. Ei suuda sõnadessegi panna, kui uhke on olla humanitaar- ning siseturvalisuse ja riigikaitsesuuna klassis.
ste va ule i ja t su or ak reg ele! aj t u j epi, G gus d u Jõ Joos gu su a Ja
Soovin ,e alati te t päike oleks ieg alati ain a ja töö took s ult rõõ mu!
Soov in oleks õpetajat ele ite rõõm sama ilus , et sa a meile d, nagu o d ja li tund e and te es. Sirget selga ja selgeid otsu seid!
leks a tel o taja egideg ine. e p õ e , et koll mõistm n i a j v Soo pilaste tikune õ as oma lik vast äie t i t ala olaks piima vo a irrule, et mägeden s Soovin P k le o u u. a, putr eks lend jõgeden h lä ei g in ning et h Ei ole vahet, kui hästi kodutöö tee d, alati saab parem ini!
Jõudu ja kanget närvi!
Positiiv set mee lt ja kann atlikku st!
shimu Palju uudi mist! akka ja pealeh
Häid tu
lemus
Palju
t! avus tupid
vas
i! rnett
t inte
Kiire
Pidage meeles, et kõik, mida sa teed, teed iseendale
Meil klassis kokku 20 pead, targad, tublid, erinevad, söögilauas justkui sead. Tulime, olime ja tegime, palju eluks kaasa saime, mälestuseks hea vaadata majatagust õunapuutaime. Klassis vait polnud eales Genor, parimaks sõbraks tal Ester Talu Karulast meil kohal Kaspar Kann ajud tal kärssamas, ole hea võta üks vann. Kui probleeme keemias, siis kohal Kätry oksüdatsiooniastmed peas ka minnes Lätti. Tubli naine on meil Galina tunnis vahel tukkuvat Ellat piinas. Allan vaga vesi sügav põhi, vahel kadunud kui tina tuhka. Tarkust täis on pea Denis T, vahel kadedusest roheline sellest Denis Ž.
12. m klassi soovidepuu MERILI TREUFELDT, 12. M
12.r on oma ajajärku lõpetamas. Aeg läind nii ruttu, et hing meil endil võpatamas. Veedetud aastaid siin me meenutame, kord vilistlaspeol jalga keerutame.
i!
Gregor silmarõõmuks kööginaistel, temast alles ei jää magustoitu ühtki olid sõber Xsandriga, siis liftiga said kasvõi kolmandale. Igaüks on oma õnne sepp, seda lauset jälgib Kadri Kängsepp. Kui Muhamedi juurde ei tule mägi, siis meie juurde tuli vähemalt Marcus Kõivumägi. Mis on ühist perioodilisustabelil ja meie klassil? Mõlemas esindatud on kuld, meil siis Kermo Kuld. Humanitaarist meile üle tuli Viktor. Kumb on parem? Ütle meile, hea Viktor. Kui maas on loik, siis teibaga üle hüppab Kelly, jah see noorem Koik. Anette läheb läbi tule ja vee, et X lahti akent ei teeks. Kui avab suu Laura Liis, siis katke kõrvad, see jutt pole lastele. Siht on selge Elisel, tulevik tal heliseb. Tahad rääkida poliitikast, palun väga, meie huvisid siin kaitseb Miia. Ei saa me ikka ilma Marveta, meie tarkuse jumalannata!
HOBI 7 Spordiga tegelemine nõuab tugevat vaimset tervist ja järjepidevat treeningut
V
EGLE KÕVASK, HUVIJUHT
alga Gümnaasiumi IKT-juhi Meelis Oja suureks kireks on jalgrattasport, millega ta on regulaarselt tegelenud juba 22 aastat. Meelis alustas rattaspordiga 1999. aastal, kui Valgas avas uksed Maratonsport ning tema hea sõber sinna tööle asus. Koos hakati treenima ja sõitmas käima. Samal aastal toimunud Tartu rattamaraton oli ka esimene võistlus, kus Meelis osales. „Olen osalenud kõigil Tartu rattamaratoni üritustel ning pälvinud saadiku numbrimärgi, mis antakse neile, kes on võistlustulle astunud üle 20 korra,“ tõi Meelis uhkusega välja. Kuigi suurvõistlustel on uhke kodukohta ja klubi esindada, tõdes Meelis, et olulisemad ja väärtuslikumad on siiski kohalikud võistlused. „Koos tuttavatega võistelda on midagi muud kui lihtsalt kuskil grupis sõita. Saadav emotsioon on võimsam, sest üksteisele pakutakse distantsi vältel väljakutseid ning hiljem on tulemusi ja enesearengut üheskoos põne-
Jalgrattaspordi kõrval on Meelisel mitmeid huvisid, suvel on selleks kalastamine.
FOTO: ERAKOGU
vam võrrelda,“ lisas ta.
Treenida tuleb järjepidevalt Meelis on lisaks rattamaratonile osalenud veel ka triatlonil ning suusa- ja rulluisumaratonil. 2007. aastast on Meelis seotud Eesti laskesuusatamise föderatsiooniga, kus aitab vabatahtlikuna korraldada laskesuusavõistlusi. Muuhulgas juhendas ta 2017. aastal Valga Gümnaasiumis valikkursust “Jalgrattasõidu ABC”, rääkides rattasõidu põhitõdedest. Meelis treenib nädalas 8-10 tundi ning sõidab rattaga kogu kevad-suvi perioodi. Tänavu märtsist on Mee-
Meelis on rattal sõites läbinud 90 000 km. FOTO: ERAKOGU
lisel jalgrattal läbitud juba 650 km, rattapukil vändatud 2285 km ning treeninguid toimunud 11. Kõige ekstreemsemaks treeninguks peab ta päeva, mil jäi äikesepilve alla. „Olin kodu poole suundumas, 7 km oli veel jäänud, kui hakkas korralikult sadama. Autod peatusid tee ääres, sest nähtavus oli väga kehv. Mul polnud ratturina vihma ja äikesega kuhugi varju minna, väntasin lihtsalt kodu poole edasi,“ muigas Meelis.
Raskuste korral ei tohi alla anda Isikliku kogemuse põh-
jal peab Meelis oluliseks esile tuua, et jalgrattasportlase edu peitub järjepidevas treeningus ning tugevas vaimses tervises. Oluline on võistluse ajal mitte murduda ja alla anda. „Kui tekib raske hetk, on tähtis jätkata endale jõukohase tempoga, mitte katkestada,“ rääkis Meelis, lisades, et hiljem on poolelijätmise ja tulemuste mitte kirja saamise tõttu pettumus kiire tekkima. „Sport on protsess, mille kaudu õpid end paremini tundma,“ tõdes ta. Põhjuse, miks Meelis sporti harrastab, võtab hästi kokku spordikommentaatori Margus Aderi öeldu: „Ma muidu ei teeks sporti, aga süüa mulle meeldib.“ Ajal, mil Meelis rattaga ei sõida, mängib ta korvpalli, jookseb, rulluisutab, suusatab, kõpitseb aias, käib seenel ja kalal või kokkab.
8 VABA AEG Raamatusoovitused ANNA KIKKAS, 10. S
1. Emily Lockhart „Me olime valetajad”
una Vabatahtlik äga v n o e in m panusta hinnatud Valga Gümnaasiumi meeskonnad osalesid vabatahtlikuna maailmakoristuspäeval.
Cadence naaseb peale õnnetust tagasi erasaarele, kus on veetnud kõik oma senised suved. Midagi tundub valesti ja keegi ei räägi talle, mis kaks suve tagasi juhtus, seega üritab ta ise tõeni jõuda. 2. Cara Hunter „Väljapääsu ei ole” Põlevast majast tuuakse välja kaks last: noorem on surnud ja vanem võitleb oma elu eest haiglas. Kus on nende vanemad ja kes süütas maja?
FOTO: EGLE KÕVASK
JACKLYN TALM, 10. H
K
on õpilasmalevas osalemine või vabatahtlikuna panustamine.
ooliaasta lõpp on Vabatahtlik alati olnud aeg, mil töö aitab jõuda noored hakkavad meelistegevuseni otsima suviseid töövõimalusi. Selleks, et otsingud Vabatahtlikuna panustamine on hõlpsamaks muuta, jagame infot väga hinnatud. Tegemist on töötasustatud ja vabatahtliku töö ot- ga, mida tehakse vabast tahtest simise kohta. ja tasu saamata. Vabatahtlikud Suvetöö leidmisel on oluline muudavad oma väikeste ja suurolla ise aktiivne. Uurida pakku- te heategudega maailma. Veelgi miste kohta tuttavatelt, hoida pilk olulisem – sellega muutub ka peal kohalike ettevõtete koduleh- inimese enda maailm. Vabatahtlitedel ja sotsiaalmeediakontodel, kuks olemine ei eelda varasemat külastada tööportaale, luua endast kogemust või omandatud keskhasilmapaistev reklaam sooviga lei- ridust, kõik võivad olla vabatahtda tööd või proovida alternatiivi- likud. na hoopiski vabatahtlikku tööd. Vabatahtlik töö võimaldab Töö otsimisel on tähtis sil- proovida erinevaid tegevusi ning mas pidada riigi poolt kehtesta- üles leida meelepärasema. Seltud nõudeid ja piiranguid, jälgida leks on üle Eesti palju võimalusi: pakkumises välja toodud töö ole- panustada erinevate projektide, must ja aega. Sobiva tööpakkumi- noortekeskuste, talgute, toiduse korral tasub alati kandideerida. panga, spordivõistluste, loomade See, kas osututakse valituks, sel- varjupaiga ja muudes tegevustes. gub hiljem, kuid võimalus tuleb Infot vabatahtliku töö võimaluste endale anda. kohta Valgamaal saab kindlasti Töötamine, sh vamaakonna noorsootöötajabatahtlik aitab telt, noortekeskuste kasvatada noorFacebooki lehtedelt, Kasulikke linke vabatahtliku töö kohta tes tööharjuValgamaa noorsoomust ning anda töökeskuse Tankla vabatahtlikud.ee teemeara.ee töökogemusi ja Facebooki lehelt ning talgud.ee teadmisi töömaaFacebooki gruppidest redcross.ee toidupank.ee ilmast. Väga turnimega Valgamaa varjupaik.ee valine viis eelnenoorte infogrupp ja loomakaitse.ee va omandamiseks lahedad vabatahtlikud.
3. Jasmine Warga „Minu süda ja teised mustad augud” Aysel ja Roman on otsustanud kuu aja pärast endalt koos elu võtta, kuid üks säde muudab kõike.
4. Julie Buxbaum „Kui sõnadest jääb puudu” Aspergeri sündroomiga poisi Davidi ja kooli popima tüdruku Kiti teed ristuvad ning sellest saab alguse huvitav duo. 5. Karen M. Mcmanus „Üks meist valetab” Klassi siseneb viis noort, elusana väljub vaid neli. Igaühel neist on motiiv, kuid kes neist valetab?
6. Cara Hunter „Pimeduse kütkes” Maja keldrist leitakse noor naine ja väike poiss. Majaomanik aga väidab, et ei tea neist midagi.
7. Stefan Anhem „Ilma näota ohver” Endised klassikaaslased hakkavad üksteise järel langema kui kärbsed. Samal ajal kolib tagasi kodulinna nende klassikaaslasest uurija Fabian Risk.