Killu

Gümnaasium

Taas on kätte jõudnud aeg, et hääled lahti laulda, pastlad kapinurgast välja otsida ja pillid häälde panna. Nimelt toimub 30.06-02.07 XIII noorte laulu-ja tantsupidu, millest võtavad osa noored üle terve Eesti.

Meie kooli õppurite seas on usinaid lauljaid, tantsijaid, pillimängijaid ja ka kõnelejaid, kes kõik suurt vaeva nähes „Püha on maa“ poole rühivad.

Tantsurühmad, kus võib jalga keerutamas näha meie kooli noori, on neiduderühm Piiripealsed ja segarühm Sikutajad. Mõlemale rühmale tuli kauaoodatud rõõmusõnum - nad on oodatud tantsupeole. Sellele lisaks valiti Piiripealsed välja peo teekonda kajastavaks saadikrühmaks. Välja valitud kümne saadikrühma ülesanne on jagada oma ettevalmistuse protsessi ja rühma tegemisi sotsiaalmeedias.

Kõned on olnud pikaks laulu-ja tantsupeo traditsiooniks. Sellest tu- lenevalt korraldati tulevase peoga seoses kõnede kirjutamise võistlus. Valga Gümnaasiumist panid oma mõtted kirja 11.r klassi õpilane Ander Alliksaar ja 10.r klassist Eke Egor. Mõlemaid noormehi tunnustati ka lõputseremoonial MUBAs.

Rahvamuusikute peole kandideeris Valga Muusikakooli ansambel Kirekind, mille ridades mängib meie koolist Emma Hansson. Teame, et ka Kirekind on pääsenud peole.

Noortekoor ootab tulemusi

Valga Gümnaasiumi laulukoori Ehe võib kuulda esmaspäeviti ja reedeti proove tegemas. Viimane ettelaulmine Viljandis otsustab, kas meie kooli lauljaid näeb suvel laulukaare all laulmas. Juhendaja Reet Laanoja: „Segakooride liigilaule ja ühendkoori laule on 14. Nende laulmine on andnud võimaluse kogeda imelist ja nõudlikku kuni kuuehäälset eesti helikeelt ning sügavamõttelist luulet. Jõudu annab

I eelproovis ettelaulmisele antud

Valter Soosalu kirjalik tagasiside: „Supertubli esitus! Noored rõõmu ja sära täis ning isegi tenori puudumisel on laul kaasahaaravalt esitatud.“

Side eesti kultuuriga

Piiripealsete liige Kristella Sikk ütles, et just tantsupeolt saadud kogemus ja kirjeldamatu tunne ühendas mind rahvatantsuga. „Tunnen, et rahvatants aitab mul hoida sidet eesti kultuuriga. Minu arvates tekitab see tõelise eestlase tunnet ja rõõmu, nähes, kui palju väärtustatakse meie kultuuri hoidmist.“

„Minu jaoks on laulu- ja tantsupidu suur rahvuspidu,“ muljetab tantsurühmade juhendaja Maria Sikk. „Peod on olulised, sest kannavad endas meie kultuuri väärtusi ja traditsioone kaunil ja rõõmsal kujul. Saame läbi rõõmu ja naudingu hoida ning edasi anda oma pärandit. Samas tajume mingit seletamatut ühtsust, erilist üheshingamist ja eestlaseks olemise tunnet.“

Juhendajad ja noored on ootuses

Maria Sikk on peo osas ootusärev, sest jooniste järgi on tantsurühmadel kohad esireas. Selline kogemus annab kõigile rõõmu ja arengut. Ka Reet Laanoja tõdeb, et eelproovides Viljandimaa ja Jõgeva kooridega kooslaulmine on kinnitanud, et hulgakesi kõlavad laulud võimsalt ja ülevalt. Sügisel alustanud 20 liikmest on lauluvaimu kevadeni jätkunud 16 lauljal, kes on andnud igaüks oma panuse, et esindada iseennast, oma kooli ja linna.