Valga Gümnaasiumi koolileht Killu nr 5

Killu

Valga Gümnaasium 2022 detsember (nr 5)

OMG – meie kooli mõtteviis OMG

LILLI MAIRE ADSON, 12. R

–

Juba kuuendat aastat järjest korraldab Valga Gümnaasium eesotsas õpetaja Pille Oleskiga olümpiaadide piirkondlikku laagrit ehk OMG-laagrit. See on suunatud Valga, Võru ja Põlva riigigümnaasiumide noortele, kes sihivad olümpiaadivõite.

Laagri eesmärk on õpihimuliste noorte silmaringi laiendamine läbi erinevate huvitavate loengute ning käeliste tegevuste. Võimaluse laagri tegevustes kaasa lüüa saab igast koolist kümme õppurit.

Igal aastal uus teema

Varasemalt on olnud selleks nii keemia ja füüsika, bioloogia ning geograafia. Teemast olenevalt valitakse laagri tegevused, milleks võib olla näiteks Chemicumi külastus ja seal katsete tegemine, Matsalus linnuvaatlus või siis Ida-Virumaal asuva keemiatööstuse katustel turnimine. Laager avab ukse paikadesse, kuhu

muidu niisama ei satu. Õpilastel on võimalus kuulata värvikaid oma ala eksperte ja esitada neile kõiksugu küsimusi.

Minu kolm aastat OMG-ga

Minul on olnud võimalus OMG-laagrist osa võtta kolm korda. Esimene laager oli keemia ja füüsika teemaline ning sellega seoses avati meile uksed Tartus asuva

Chemicumi ja TÜ Delta majja. Tutvusime õppehoonetega ja seal toimuvaga. Õppisime tiitrimist ja saime osa loengust „Milleks meile füüsika?“. Järgmise aasta laager keskendus bioloogia valdkonnale. See viis meie seltskonna sügisesse Matsallu linde vaatlema. Kahe päeva jooksul saime lindude kohta infot söögi alla ja söögi peale. Õppisime lindude hingeelu, kuidas neid jälgitakse ning miks see vajalik on. Selle aasta sügisel toimus minu viimane laager, mille teemaks oli „Loodusvarad ja energeetika“. Kahe päeva jooksul külastasime erinevaid Ida-Virumaa energia ja loodusvaradega tegelevaid ettevõtteid, näiteks Silmet OÜd, TalTech Põlevkivi Kompententsikeskust, Viru Keemia gruppi ja Enefit Power ASi.

Kogemused avardavad maailma

11. r klassi õpilane Emma Hansson on laagrist osa võtnud kahel korral. Sellel aastal toimunud loodusvara-

de ja energeetika suunitlusega laagrist jäi Emmale kõige eredamini meelde Silmet OÜ külastus ja seal meid vastu võtnud huvitava jutuga giid. Omaette kogemus oli talle ka prügimäe külastus, kus laagrilisi võttis vastu üpris tugev hõng. Emma sõnul on laager avardanud tema silmaringi ja arendanud analüüsivõimet. Emma: „Iga asutuse külastamisel jõudis meieni tohutult infot, kuid kogu selle teabega pole mul midagi peale hakata, seega ma olen õppinud olulist infot talletama, välja sorteerima.“

Töö ja rõõm käsikäes

Laagri põhitegevuste hulka mahub ka teisi ettevõtmisi, mille käigus veedetakse ühiselt aeg ja õpitakse üksteist tundma. Varasemalt on toimunud ühised filmivaatamised, koos söömas käimine, aga ka spaakülastus. See on toonud laagrilised üksteisele lähemale ja nii mõnigi on loonud uusi sõprussidemeid.

Kõik laagrilised Ida-Virumaal asuva keemiatööstuse katustel.

Daniils Petrovs ja Enari Renee Kase OMG-laagri õpitoas. Fotod: Pille Olesk

Õpilasesindus liidab kooliperet Õpilasesindus

HELINA SAEGA, 12. M

Sel õppeaastal soovib õpialsesindus edendada õpilaste kaasamist - kõigil õpilastel peaks olema võimalus panustada kooli tegemistesse.

Kristella on oma presidendi ametiajal koos õpilasesindusega korraldanud erinevaid üritusi, näiteks halloweeni tähistamine, sokipäev ja helkurikõnd. Sündmuste korraldamisel on õpilasesindus püüdnud tegevused jagada inimeste vahel, kes soovivad korraldamisse panustada. Rollid on jaotatud vastavalt vajadustele ning inimeste enda huvide ja oskuste põhjal. Kristella: „Alati on arenemisruumi. Võttes arvesse, et oleme uue koosseisuga üritused viperusteta korda saatnud, olles veel ka ise ametis uus, siis ütleksin, et need on hästi välja kukkunud.“

Õpilasesindus peegeldab kooli õpilasi

„Ma tõesti loodan, et õpilased kui ka õpetajad soovivad luua melu meie kooliperre. Selle teostamiseks saab osa võtta nii õpilasesinduse avatud koosolekutest kui jagada oma mõtteid ja ideid õpilasesinduse liikmetega. Samuti võivad abikäed alati lüüa kampa sündmuste korraldamises,“ kutsub Kristella õpilasi ja ka õpetajaid rohkem koolielus osalema. Hea võimalus selleks on näidata oma huvi koolis toimuva Kapiprojekt vol.3 „Õpilaste salahobid“ ehk „Olen rohkem kui kool!“ kaudu, millest saavad osa võtta kõik Valga Gümnaasiumi õpilased.

Põhikooli ajal oli Kristella klassis palju aktiivseid noori. „Kui õigesti mäletan, siis üks oli ÕE president, teine asepresident ja kolmas lihtsalt liige. Nad tekitasid minus indu, et samuti ühineda, kuid ju see tahe jäi liiga väikseks, sest sinnamaale ma ei jõudnud.“ Eelmisel aastal asus Kristella õppima Valga Gümnaasiumisse. „Mõtlesin, et uus kool ja uus mina. Üsnagi klišee, kuid nii see oli.“ Kristella

otsustas, et ühineb õpilasesindusega seekord päriselt, et panustada kooliellu. Kooli õppeaasta (2021/2022 õa) lõpu poole toimus ÕE liikmete seas presidendi ja asepresidendi va-

koosolekuid paremini juhtida ja kuidas teha nii, et kõik julgeksid, isegi tahaksid, oma ideid välja tuua. Teisisõnu ütleme nii, et üritan luua oma süsteemi.“ Õpilasesinduse

Helena Pihlak ja Anabel Carmen Kütt. Nende arvamus tähendab mulle väga palju, kui olen omadega justkui ummikusse jooksnud.“ Kristella ei unusta mainida ka huvijuhti Kristiinat ja kõiki teisi liikmeid, kes on väga abivalmid ja vahvad.

limine. „Minu imestuseks hinnati mind õpilasesinduse presidendi vääriliseks.“

Otsekohene ja loov president

„Tunnen, et presidendi tiitel ei tee mind teistest paremaks, kuid annab mulle küll suurema vastutuse. Iga koosolek püüan mõista, kuidas

liikmed peavad Kristella tugevusteks otsekohesust ning julgust öelda välja huvitavaid ideid. „Samuti olen kursis sündmustega ja pean neid meeles oma armsas füüsilises päevikus, mida koosolekutele kaasa vean. Üks liige on isegi öelnud, et olen nagu meie grupi ema.“

„Õpilasesinduses on minu jaoks suurimaks moraalseks toeks

Kristella on tänu õpilasesindusele õppinud info kättesaadavuse ja tiimitöö tähtsust. „See on pannud mind mõistma, kui keerukas võib olla sündmuste korraldamine ja kui tähtis on üksteisega arvestamine, suhtlemine ja üksteise toetamine.“

Õpilasesinduse plaan on ühtsustada meie kooliperet, julgustada õpilasi oma ideede välja toomise osas ja luua mälestusi, mis paneksid tulevikus gümnaasiumiajale helgelt tagasi vaatama.

ÕE president Kristella Sikk naudib vabal ajal rahvatantsu. Foto: Erakog

10. klasside uus väljakutse uus väljakutse

TRIINU UGUR, ÕPPEJUHT

Kes ei oleks õpilastest tundnud seda survet, mis kaasneb uurimis- ja praktiliste tööde kirjutamisega? See on pingeline, ärev, stressirohke. Selleks on ka põhjus, sest uurimis- ja praktiline töö on üks gümnaasiumi lõpetamise eeldustest, see on justkui lõpueksam. Õpilaste ärevus kandub kevaditi ka õpetajatele, sel perioodil ollakse suurimad ajaga võidu jooksjad.

Valga Gümnaasiumis on toimunud uurimis- ja praktiliste tööde kirjutamine ning kaitsmine traditsiooniliselt 11. klassis – sügisel juhendaja ja teema valimine, seejärel kirjandusega tutvumine, andmete kogumine, analüüsimine, kirjutamine ja märkamatult on aeg seal, kus lõplik versioon tööst oleks pidanud juba üleeile olema juhendajale esitatud. Selline süsteem

sobib õpilastele, kes on head planeerijad, kes on juba 10. klassis teadlikud, millest tahavad oma töö kirjutada, kelles on järjepidevust ning teadlikkust. Sellised meie gümnaasiumiõpilased ongi. Kuid 11. klass, kus õppetöö intensiivsus saavutab oma tipu, võib muuta muidu lihtsana näiva ülesande tavapäratult keeruliseks.

Uued tuuled korralduses

Eelmisel õppeaastal läbisid kõik koolitöötajad terve aasta kestnud uurimis- ja praktiliste tööde koolitusprogrammi, kus koolitajateks olid õppejõud Tallinna Ülikoolist. Koolitusprogrammi järel valmis ühistöö tulemusena uus uurimis- ja praktiliste tööde korraldus, millega alustasid sellest õppeaastast 10. klasside õpilased. Muudatusena on 10. klasside õpilastel I ja II perioodis üks uurimistöö aluste kursus, mille õppesisu- ja tegevused toetavad õpilasi selliselt, et II perioodi lõpus on nad valmis astuma esimest korda kaitsmiskomisjoni ette, et tutvustada oma uurimis- või praktilise töö teemaprojekti.

Teemaprojekti kaitsmine

Kaitstavas teemaprojektis kajastub sügistalvise õppetöö tulemuslikkus, sest tunnis omandatu on vormitud uurimis- või praktilise töö uurimisprobleemi, töö eesmärgi, uurimisküsimuste ja -ülesannete, andmete kogumise meetodi ja plaani sõnastamisse. Ühtlasi valitakse uue korralduse järgi uurimis- või praktilise töö teema ja juhendaja juba 10. klassis ning kaitstav teemaprojekt saab aluseks 11. klassis valmivale tööle. Teemaprojekti eelkaitsmine annab kindluse, et planeeritav töö on perspektiivikas, see annab võimaluse alustada töö kirjutamist juba 10. klassis, kuid annab ka väga hea avaliku esinemise kogemuse.

Uue korraldusega saab uurimis- või praktilise töö kirjutamine alguse 10. klassis, kus tehakse ära väga oluline osa tööst. Uurimistööde aluste kursus ning 10. klassis liituv juhendaja toetavad kvaliteetse ja sisuka õpilastöö valmimist 11. klassis. Õppimine on järjepidev protsess ning muudatuste vajalikkuse märkamine selle parim väljund.

Gümnaasiumis on iga puudumine määrava tähtsusega

Gümnaasiumis

ANDER ALLIKSAAR, 11. H

Olen ärkamas, lükkan äratuskella aina edasi. Käes on tavaline argipäev, koolipäev. Väljas pole veel valgeks läinud, äkki ikka lamaks veel... Siiski on kummitamas see viimane kohustuseraas - ma õpin, sest tahan elus edasi jõuda ja minust ei saa ,,kadunud noor“. See on näide, millega saavad nõustuda paljud: need, kes soovivad vähegi oma kooliaega meelde tuletada, ja need, kes praegu koolis õpivad.

Üheks suurimaks puudumiste põhjuseks on kahtlemata haigused,

mis kipuvad õpilasi tülitama just sügisel ja talvisel ajal, kus pime duse tõttu on stress suurenemas, kursuse lõpus pinged kogunemas ning saame ühe haigus tele vastuvõtliku ini mese. Kevaditi on need numbrid pal ju väiksemad ning päike on paitamas juba meeli.

Oma osa puu dumistes mängivad ka spordivõistlustel osalemised ja arsti juures käi mised. Tihti muutub raskeks koo li jõudmine ka väljaspool kooli ühiskondlikult aktiivsele õpilase le. Endast antakse ära nii palju, et oma kvaliteetaeg jääb lühike

seks, mistõttu tekib läbipõlemine, millest pagemiseks tundub kõige lihtsam endasse sulgumine. See omakorda suurendab vastikust koolimineku suhtes. Jagub ka neid, kelle ajakasutus lihtsalt pole olnud just kõige otstarbekam, mille tõttu lühikeseks jäänud uni ning järgmine päev kooli jõudmine osutuvad ületamatuks. Õnneks on põhjuseta puudujaid meie koo-

Valga Gümnaasiumis on mõte – iga puudumine on puudumine, ehk iga tund on oluline ning vajalik õppetöö edukaks läbimiseks.

Kooli kodukordki ütleb, et koolist puudimine võib tähendada õpilasele olulisi raskusi õppematerjali omandamisel ja õpitulemuste saavutamisel. Pikaaegsel puudumisel näiteks enam kui kümne puudumise korral ühest ainekursusest võib õpetaja kursuse sooritamiseks nõuda õpilaselt lisaülesanded või -tööd. Üldjoontes suudetakse oma puudumistega kaasnenud puudused kaotada, kuid mõnedele kaob niigi lootusetus olukorras viimanegi tahtmine midagi korda saata ning lumepall hakkab veerema. Siinkohal olekski oluline suhelda õpetajaga, et mured ei jõuaks kasvada kõrgustesse. Head õpilased, rääkige muredest, sest rääkimisega ennetame suurema osa valearusaamadest juba eelnevalt ära.

Praktilise

Kuidas Sa leidsid tee muusika juurde?

Hakkasin muusikaga tegelema üpriski ammu, olin veel väike. Kõndisin emaga mööda Valga tänavaid ja nägin, et muusikakoolis oli avatud uste päev. Muusikakooli sisse astudes jäi mulle selle koha atmosfäär silma ning sain kohe aru, et tahan rohkem muusikast teada saada ja õppida mõnda pilli mängima.

Mis on Sinu lemmikpill?

Kitarr sai minu lemmikpilliks, kuna see on ainus pill, mis mind kõige rohkem inspireerib ja mida kõige paremini mängida oskan.

Milliseid muusikainstrumente käsitsed veel?

Kuna mulle meeldivad keelpillid, hakkasin veel ukulelet mängima. Ukulele on kaunilt kõlav pill, kuid see on väiksem kui kitarr ja sellepärast tekivad mõned raskused selle peal mängimisega.

12. reaalklassi õpilane Daniils leidis muusika tänu muusikakoolile õpilane Daniils

VIKTORIJA NIKOLAJEVA, 12. R

Millist muusikastiili kuulad kõige rohkem?

Mulle meeldivad paljud muusikastiilid ja on raske välja tuua lemmikstiili, kuid praegusel ajal kuulan kõige rohkem pop rocki. Selles stiilis laulvatest artistidest ja bändidest on saanud minu lemmikuks Imagine Dragons ja Twenty one Pilots.

Mis Sind elus veel huvitab peale muusika?

Praegu olen hakanud aina rohkem enda vaba aega pühendama õppimisele, isegi muusika jaoks ei jätku hetkel aega ega jõudu. Selleks, et õppimisest tekkivast väsimusest lahti saada, käin tihti väljas ja mängin arvutimänge.

Sinu riietumisstiili juures on alati lahedad sokid. Kust tuli idee kanda silmatorkavaid ja värvilisi sokke?

Ma ise ei arvan, et see idee otseselt kuskilt ei tulnud. Poes kõndides näen ilusaid ja ägedaid sokke ning arvan, et võin neid enda riietumisstiili li sada. Olen tähele pannud, et huvi tavad sokid ei meeldi ainult mulle, vaid teistele inimestele, kes on minu ümbruses. Nüüd üritan kanda ka ta valisi valgeid sokke, sest muidu võ tavad uued sokid minu kapis lihtsalt ruumi.

Millised on Sinu kõige eredamad mälestused Valga Gümnaasiumis õppides?

Valga Gümnaasiumis õppides on mul tekkinud väga palju erinevaid

mälestusi ja kõige eredamat on kõigi seast raske valida. Esimene vahva mälestus, mis meelde tuli, oli minu osalemine riigikaitselaagris. Seal osalemine ei andnud mulle mitte ainult uusi tarkusi ja oskusi, vaid see oli hea koht, kus läbi õppimisse saime veeta aega enda sõpradega ning teiste klasside ja koolide õpilastega tutvuda.

Mida või keda pead enda elus tähtsaks?

Kõige tähtsam inimene minu elus on ema. Ta on alati lähedal ja toetab mind rasketel hetkedel. Ema on alati minu poolt ja aitab mind siis, kui mul on abi vaja.

Kes Sind inspireerib või kes on Sinu eeskujud?

Arvan, et mul pole konkreetset inimest, kes mind inspireerib. Ma õpin enda ja ka teiste inimeste vigadest ja elan elu nii, nagu ise õigeks pean.

Mis on Sinu lemmikraamat, mida soovitad lugeda?

Minu lemmikraamat on „Lilled Algernonile“, raamat, mis annab häid mõtteid, mille üle mõelda. Teistele õpilastele soovitan lugeda F. Kafka raamatut „Protsess“. See raamat tekitas minus palju erinevaid emotsioone, arvan, et iga inimene peab selle raamatu läbi lugema ja ise tundma, milliseid emotsioone üks raamat tekitada võib.

Kuidas kujutad

endale ette unistuste vaheaega?

Minu arvates on iga vaheaeg unistuste vaheaeg. Sellel ajal veedan rohkem aega toredate inimestega, valmistan palju erinevat maitsvat toitu ning lihtsalt võtan hoogu maha ja pühendan enda jaoks rohkem aega.

Toimetus: Ander Alliksaar, Helina Saega, Henrik Saega, Inge-Karoline Pruus, Varje Schmidt, Viktorija Nikolajeva, Yuliia Kaminska

Selle õppeaasta alguse kella helistamise au kuulus Daniilsile

Mängida saab klaverit, trumme, elektrikitarri, basskitarri

gümnaasiumi hoone. Kui ma esimest korda siia tulin ja nägin seda maja, ma mõtlesin, et see on Valga vallavalitsus, kus istuvad Valga väga olulised inimesed ja teevad tööd, aga mitte kool.

Kuidas sinusse suhtutakse?

Vahetusõpilaseks olemine

avardab

silmaringi Vahetusõpilaseks olemine

YULIIA KAMINSKA, 10. R

Septembrist alustas meie koolis oma vahetusõpilase aastat Jette Franziska König. Kuna Jettest sai minu klassiõde, soovisin tema kohta rohkem teada saada.

Kust Sa oled pärit?

Olen pärit väikesest Saksamaa linnast Rheine. See on suurem kui Valga, aga väiksem kui Tartu, kuid Saksamaa mõistes on see ikka väike linn.

Räägi natuke YFUst

See on organisatsioon, mis töötab tasuta üle terve maailma. See annab väga palju võimalusi, kuidas saab teise riiki vahetusõpilaseks minna. Õpilased, kes tahavad minna vahetusõpilasteks, peavad kirjutama kirja ja tegema video endast, rääkima YFU-le oma eesmärkidest. Õpilane peaks tundma huvi rahva ja kultuuri vastu, olema siiras ja avatud uutele asjadele.

Miks Sa valisid Eesti?

Pidime koolis tegema presentatsiooni ühest Euroopa riigist. Ma valisin oma esitluseks Eesti. See on nii huvitav, mida nii väike riik on suutnud teha. Ma ei tahtnud minna Ameerikasse, sest tean inimesi, kellel oli American dream, aga hiljem nad olid selles pettunud. Nii et mõtlesin ikkagi jääda Euroopa piiridesse ja valida Eesti.

Millega Sa tegeled vabal ajal?

Saksamaal laulsin kooli- ja kirikukooris. Mängisin jalgpalli ja klaverit. Eestis samuti laulan koolikooris ja tantsin rahvatantsu. Viimasel ajal tegelen ka heegeldamisega. Veel loen väga palju. Mulle väga meeldib lugeda fantaasiaja õudusromaane, ka ajaloolisi teoseid, dokumentaal- ja loodusraamatuid.

Mis on Sind üllatanud Eestis elades?

Paljud asjad on väga sarnased Saksamaaga, aga on ka erinevusi. Näiteks see, et eestlased ütlevad „aitäh“ ja „head aega“, kui lähevad bussist välja, sest Saksamaal ei tee seda keegi. Eesti inimestel on tavaliselt tõsised näod. Saksamaal on inimestel tihti naeratus näol. See on väga märgatav erinevus riikide vahel. Kuid ehk ongi niimoodi kergem eestlaste emotsioonidest aru saada, sest muutusi näoilmes on kohe näha.

Kas on midagi, mis üllatas Eesti koolis?

Jaa, muidugi. Siin õpetajad kasutavad digitaalseid tahvleid ja tehnoloogiat, aga Saksamaal kui küsida õpetajalt, mis on tehnoloogia, ta vastab küsimusega: „Mis see on?“ Siin iga õpetaja kasutab PowerPointi või muid programme, ka annavad nad õpilastele teha ise esitlusi ja ettekandeid ja seega tunnid on interaktiivsed ja huvitavamad. Aga Saksamaal õpetaja lihtsalt seisab klassi ees ja räägib, milliseid ülesandeid tuleb teha. Veel mind väga üllatas

Ma ütleks, et mul on siin sõber, ta pole parim sõber, aga sõber. Inimesed on siin nii head. Ja ma arvan, kui ma oleks eestlanna, kes tuleb Saksamaale, ma ütleks, et sakslased on nii ebaviisakad. Siin on kõik väga viisakad ja see on nii lahe. Nii paljud räägivad inglise keelt minuga ja kui nad ei räägi inglise keelt, nad püüavad küsida teistes keeltes või saada minust nii palju aru kui võimalik. Ma pole kunagi arvanud, et inimesed võivad olla nii heatahtlikud, isegi siis, kui nad sind ei tunne.

Mida Sa jääd Eestist igatsema?

Muidugi eesti klassikaaslasi, sest Saksamaal õpilased lobisevad palju. Veel ka õhkkonda. Saksamaal on täiesti teine õhkkond, sest seal keegi pole päriselt huvitatud ainest ja tundidest, aga siin inimesed tunnevad huvi. Muidugi mu vahetuspere ja sõbrad. Ikka eesti rahvatants ka. Veel eesti loodus, sest siin on nii palju puid ja mulle need väga meeldivad. Milliseid soovitusi annaksid teistele vahetusõpilastele?

Püüdke õppida keelt nii hästi kui võimalik ja üritage saada kultuurist rohkem aru. Olge avameelsed kõigi ja kõige suhtes. Ärge tehke kiiresti otsuseid enne katsetamist.

Mida võiks Saksamaa Eestilt eeskujuks võtta ja vastupidi?

Arvan, et Saksamaa õpilased võiksid tundides õppimisele rohkem tähelepanu pöörata, rohkem vaikust. Eesti õpilased võiksid vähem võrrelda end teistega, teiste arvamusele tuleb vähem tähelepanu pöörata. Eestlased võiksid natuke rohkem naeratada, aga teisest küljest ma olen lihtsalt harjunud, et inimesed naeratavad. Aga sakslased võiksid naeratada vähem, sest mõnikord nad naeravad liiga palju ja naeratus võib olla võltsitud ja see on halb.

Koolivaheajal korraldas inglise keele õpetaja Bret Baussova koostöös Lisa keelereisidega huvilistele keeleõppereisi Šotimaale. Õpetaja Bretile polnud see esimene kord ning iga-aastane hea kogemus andis indu korraldada õppekäik ka sel aastal. Meie koolist osales 21 õpilast. Keelereis Šotimaal kestis seitse päeva. Maandusime Edinburghi pühapäeva hilisõhtul. Lennujaamas jagati meid taksodesse, mis viisid vahetusperedesse. Esmaspäev oli meie esimene seikluspäev Šotimaal. Sõitsime kahekorruselise bussiga koolile lähimasse peatusesse ning matkasime Google Mapsi juhatamisel läbi harjumatult tiheda ja vasaksuunalise liikluse tundi.

Meie nädal Šotimaal

Käisime koolis esmaspäevast reedeni. Iga päev oli meil kaks 90-minutilist tundi. Õppimine oli põhiliselt üles ehitatud Edinburghi linna ning Šotimaa ajaloo, kultuuri tutvustamisele, näiteks räägiti Šoti rahvusspordiüritusest Higland games ning selle võistlusaladest. Esimesel kahel päeval käisime pärast kooli giidiga vanalinna ekskursioonil. Kolmapäeval lubati meid juba vanalinnast kaugemale ja anti ülesandeks pildistada nimekirjas olevaid vaatamisväärsusi. Edasi tutvusime linnaga juba omal käel ning reedel käisime Edinburghi lossis, milles on mitmeid muuseumeid. Laupäeval käisime väljasõidul tutvumas teiste Šotimaa vaatamisväärsustega, näiteks kohalikust mütoloogiast tuntud kelpidega. Pühapäeval jätsime peredega hüvasti ning lendasime tagasi Eestisse.

Jette esines neiduderühmaga Piiripealsed jõulukuuse avamisel.

Direktor, kelle unistused kipuvad täituma Direktor,

HENRIK SAEGA, 12. M

Kuidas Te saite Valga Gümnaasiumi direktoriks?

Minu teekond Valga Gümnaasiumi direktoriks saamisel on olnud üsna õpetlik ja kogemuste rikas. Üks on kindel, tuleb uskuda ja tahta, siis soovid täituvad. Igat tagasilööki tuleb analüüsida ja teha omad parendused. Täiesti valmis koolijuhte pole riiulist ega e-kataloogist võtta. Eriti kui rääkida „noortest“ alustavatest koolijuhtidest. Viimasega pean silmas seda, et koolijuhiks pürgijal puudub nõutav eelnev koolijuhtimise kogemus. Mis seal salata, eks tahtsin minagi mitmeid kordi just „noore potentsiaalse“ koolijuhina õige mitme erineva kooli juhiks saada. Ausa ülestunnistusena tuleb tõdeda, et sain kokku vist viis eitavat vastust. Alati oli põhjuseks üks ja seesama põhjendus: „Teil puudub eelnev koolijuhtimise kogemus.“ Olin juba loobumas oma unistatud koolijuhi väljakutsest, kui ühtäkki soovitati mul kandideerida õppejuhiks. Ja läbi sellise kogemuse saada puuduv kooli juhtimise kogemus. Siinkohal on arvatavasti eriarvamusi, mõnede jaoks on see vajalik juhtimiskogemuse saamine, teiste arvates ehk nii suurt kogemust/vastutust ei kaasnegi. Isiklikult arvan, et iga töö ja tegevus annab inimese arengule ja kogemuste saamisele kaasa.

Kui kaua olete olnud Valga Gümnaasiumi direktor?

01.07.2015. a oli päev minu elus, kui sain ametlikult Valga Gümnaasiumi juhiks. Astusin sisuliselt tühja ja suverežiimis olevasse koolimajja. Sellele sammule eelnes muidugi omajagu pingeid ja magamata öid. Mingil põhjusel viivitas tollane linnavõim konkursi võitja ametliku info edastamisega. Eks sellest said ju kõneainet need tublid linnakodanikud, kelle põhitegevuseks lisaks palgatööle on ka alternatiivtõe fabritseerimine. Viimase tulemuseks oli see, et mitteametlikult nõudis minult väiksem, kuid üsna tegus ja materiaalselt kindlustatud seltskond, eraldi kirjatükki sellest, mida ma juhina plaanin teha. Ehk oldi pahasedki, et neid polnud värbamisprotses-

si kaasatud. Olles minu plaanidega tutvutud ja näost näkku - minu enda tungival soovil - kohtunud, anti ka „heakskiit“. Ma siiralt loodan ja tegelikult tean, et pole mõlema poole ootusi petnud. Kui siis ehk nende inimeste ootusi, et muutusi ei tule ja jätkub tavapärane rutiinne töö. Kelleks soovisite saada lapsena? Kas nägite ennast kunagi direktori rollis?

Mul oli väiksena kaks suurt unistust, mille olen sisuliselt tänaseks täitnud. Pean siinkohal rõhutama, nii nagu olen seda mõneski kõnes öelnud: „Olge oma unistustega ettevaatlikud, unistustel on kombeks täide minna!“ Kui mu mälu mind ei peta, siis umbes 6-7aastasena oli minu suureks sooviks saada kaugkiirliini bussijuhiks. Kust see tol hetkel hoomamatu mõte ühe noore inimese pähe tekkis, on tänaseni selgusetu. Üks on kindel, see unistus on tänaseks täitunud, viimane viisteist aastat on mul olemas bussi juhtimise õigus. Olen isegi meie kooli head töötajad väikesele bussitripile viinud, laenatud bussiga (68 kohta). Mine sa tea, ehk tuleb kunagi selle elukutsega ka leib lauale saada.

Teise unistusega on pisut morbiidsem lugu. Nimelt tahtsin nooruspõlves tollases Nõukogude Liidu sõjaväes aega teenida ja just Afganistanis. Nõukogude-Afganistani sõda kestis aastatel 1979- 1989. Sõja lõpuaastail ma neid mõtteid mõlgutasingi. Veelgi kurvemaks teeb mälestuse see, et üldiselt „tulid“ paljud sellest sõjast/ajateenistusest tagasi tinakirstus, kahjuks juhtus nii ka minu hea tuttavaga. Umbes kolmeteistaastasena õnnestus mul sisuliselt Afganistani näha, nimelt olen käinud sellele riigile lähemal kui 25km. Näinud kaugelt seda maad ehk isegi selle riigi lõhnagi tundnud. Seda siis Eesti jalgrattakoondise treeninglaagriga, mis toimus tänase Tadžikistani pealinna Dušanbe lähedal. EI, ma olin selles laagris „turistina“ kaks nädalat ja lisaks matemaatikaõpetaja pojana ega osalenud otseselt trenni tegemises.

Ehk see, et tahtsin saada millegi suure (bussi) juhiks ja ei kartnud väljakutseid oligi minu salajane peidetud soov saada koolijuhiks! Kes seda teab.

Kui te ei oleks

Valga Gümnaasiumi direktor, siis mis tööd te tõenäoliselt praegu teeksite?

Ma arvan, et sellele küsimusele vastates peaks inimene endale aru andma, kas see, mida ta täna teeb ja kust ta täna on, on see, mida ta tahab, ja kas ta on andnud endast maksimumi eesmärgi saavutamiseks. Mingist eluhetkest alates tahtsin saada koolijuhiks, täna teen ma seda tööd, mida olen tahtnud teha, teen seda hea meelega. Olen ju ise tahtnud koolijuhiks saada, miks peaksin unistama rohelistest põldudest ja moosijõgedest kusagil mujal, seejuures veel kõvahäälselt vingudes. Kui peaks juhtuma nii, et see töö ei paku enam emotsiooni, mida ta täna pakub, siis tuleb teha valikud ja hakata tegema tööd, mis tekitab kire, emotsiooni ja väljakutse.

Kuidas algab teie argipäev ja kuidas lõppeb?

See, kuidas päev algab, sõltub mitmetest asjaoludest. Minu elus on olnud periood, kus saatsin iseendale kirju peaaegu 24/7 ja selge piir päeva alguse ja lõpu vahel polnud eristatav. Kirjade sisu oli enamjaolt tegemata asjade või uute mõtete meeldetuletuseks iseendale saatmine. Täna seevastu on kuidagi nii juhtunud, loomulikult on sellele eelnenud ka tugev sisemine sund, et pimedal ajal hommikuti kohe peale ärkamist loen vähemalt 30 minutit raamatut. Raamatu olen valinud suhteliselt suvaliselt ja emotsiooni ajel. Hommikust lugemist julgen kõigile soovitada, annab uusi mõtteid, laiendab silmaringi, vajadusel on raamatust loetu just see, millest seltskonnas rääkida.

Õhtutega on nii, et kuna toiduvalmistamine on mulle kuidagi südamelähedane, siis enamjaolt valmistan õhtusöögi oma perele ise. Tunnistan, mulle meeldib toi-

on kuidagi nii, et tihtilugu tundub justkui adekvaatne „mina“ on paljudel kuhugi kadunud. Võib vaid oletada, millise suure panuse enesemina moondumisse on andnud tänapäevased „mõnusad“ ajaviitmise keskkonnad meie telefonides.

Mis on olnud teie pööraseim tegu kooliajal või direktorina?

oma vaimu, füüsise ja adrenaliini vormis hoida. Enduuro ja mootorrataste mäkketõus hoolitsevad aeg-ajalt kiirabis käimise ning luumurdude eest!

Mida soovitaksite õpilastele, et koolipäevast puhata?

Valga Gümnaasiumi juht olla on suur au! Meie koolipere teeb selle tunde veelgi suuremaks ja uhkemaks. Kõik vilistlased, kellega on mul olnud au koos ühte pisikest, kuid tähtsat lõiku meie ühisest teest käia, on andud lisaväärtuse sellele tundele.

Kas on plaane või ideid, mida sooviksite direktorina täide viia?

Aastaid tagasi oleksin siinkohal loendanud arvatavasti palju plaane ja ideid. Täna ma seda ei tee, sest nii nagu vanasõna ütleb: „üksi liigud küll kiiremini, koos liigud aga kaugemale.“ Valga Gümnaasium - see oleme meie. Meie suuremad plaanid on õpilaste eneseteadlikkuse ja kolleegide enesearengu toetamine, koostöö kogukonnaga ja loomulikult vilistlaste kokkutulek aastal 2024.

duga eksperimenteerida, retsept on minu jaoks vaid „oletatavate“ koostisosade nimekiri. Kõik ülejäänu koos lõpptulemusega on selle päeva emotsioon ja uued maitseelamused.

Kuidas te iseloomustaksite ennast?

Mees oma parimates aastates oleks vist paslik öelda enese iseloomustamiseks. Ma usun, et tänu Valga Gümnaasiumile olen nende aastatega muutunud pisut rahulikumaks, kaalukamaks ja äkki on ka kübeke empaatiat minusse oma sõrad ajanud. Eneseanalüüs on see, mida iga inimene võiks ja lausa peaks aeg-ajalt tegema. Täna

Minu kooliajast on juba piisavalt palju aega möödas ja olles nüüd üdini aus, siis nii mõnigi kooliaja tegu on täna lausa karistatav. See, mis toona tundus äge või kohati süütu nali, ei ole seda täna teps mitte. Kas kellelegi tuleks täna pähe selline „geniaalne“ mõte, et laseks äkki, olles ise 5. klassi õpilane, koolijuhi ilusal punasel ja peaaegu laeni ulatuva käigukangiga Žigulil rehvi tühjaks? Et siis hiljem nurga tagant või koolimaja aknast vaadata, kuidas käsipumbaga vanduv ja higist nõretav koolijuht rehvi pumpab. Ega ikka tule küll, vahele jäädes saaks arvatavasti korraliku peapesu ja ilmselt ei vaata ka politsei sellisele tegevusele hästi. Pööraste tegude kirjeldusi võiks jätkata ja ilmselt saaks tehtust paksema raamatu kirjutada, ma arvan, et täna pole õige koht ja veel vähem aeg, kus oma tehtuga praalida. Tunnistan ausalt, et tunnen paljude minevikus tehtud tegude üle häbi ja plaanin mõnegi inimese ees vabandust paluda, vabanduseks pole kunagi hilja.

On teil hobisid, millega tegelete, aga mida teised ei tea veel?

Eelmisel aastal oli meie koolis suurepärane „kapi“ projekt, läbi selle projekti said nii koolipere kui ka meie kooli tegemisi jälgivad inimesed osa koolitöötajate hobidest. Ilmselt pole mingit üllatusmomenti kui ütlen, et minu üheks hobiks on hakklihamasinate kogumine ja vabal ajal tegelen ekstreemmotoga. Sellega saan

Ehk tundub juba trafaretne, kuid siiski julgen soovitada igasugust liikumist ja füüsilist tegevust. Liikumine aitab puhata ja viib mõtted mujale. Ma usun, et motivatsioonile aitab kaasa hea vanasõna, mida endale aeg-ajalt meelde tuletada. „Kuidas süüa ära terve elevant? Tuleb alustada otsast“! Nii on siin elus kõigega, iga teekond algab esimesest sammust ja kui sa seda ei tee, siis ju ei juhtugi midagi.

Kust on tulnud teie lause „kui ma hommikul kooli sõitsin“?

Eks selle lausega saab rääkida erineva loo. Minu arvates iseloomustab ja annab võimaluse ilmestada suurepäraselt meie igapäeva. Mitte ükski päev pole samasugune, isegi kõige parema tahtmise juures toob meie elu meile uusi ja uusi väljakutseid, ootamatusi, teadmisi, kogemusi, ebaõnnestumisi ja õnnestumisi. Võin oma tagasihoidlikust kogemusest öelda, et kõige parema ettevalmistuse saab pihuks ja põrmuks teha näiliselt väike asi. Meenub üks koolilõpuaktus, olin ilma liialdamata 10+ korda kõne ette valmistanud ja kirja pannud. Lõpuks kui saalis kaaned avasin ja plaanisin kõne ette lugeda, avastasin, et prinditud kõne seal polnud. Olin lihtsalt prinditud paberilehe töölauale unustanud.

„Kui ma hommikul kooli sõitsin“ on sõnum teile, ärge jääge ootele, ärge olge kindlad milleski, olge valmis ootamatusteks, kogu meie eksistents on üks liikumine punktist A punkti B. Nende kahe punkti vahele jääb palju seiklusi ja uusi teadmisi! Ja tegelikult ei tea ju mitte keegi, mis järgneb sellele öeldule …….

Õpetajate töövarju projekt Hispaanias

Õpetajate Hispaanias

HELINA SAEGA, 11. M PILLE OLESK, PROJEKTIJUHT

Mitmeaastase projektielu jooksul sai kuus meie kooli töötajat käia õpirändel Hispaanias sealset koolikorraldust uurimas ja teadmistepagasit täiendamas. Hispaania külastused toimusid 2019. aastal käima lükatud Erasmus+ projekti „Valga Gümnaasiumi õpetajad töövarjudena Hispaania kolleegide juures parimate õppepraktikate korjel“ raames.

Projekti eesmärk oli kultuurilise eripära kogemine Euroopas, sellest õppimine ja parimate praktikate rakendamine oma töös ning edasise koostööprojekti ideede otsimine Hispaania kolleegidega. Haridustöötajate töövarjudeks olemine võimaldab koostöös partnerkoolidega vaadelda erinevaid õppeprotsesse ja võrrelda õppekorraldust. Koolitöötaja saab ennast

õpirännul kõrvutada ja lisada oma töösse parimaid kogemusi ja meetodeid ning need oma õppuriteni tuua.

tunnistada, et kohalike täpsus ja suurepäraselt ettevalmistatud vastuvõtmine pani meid mitmeid kor-

Valgalased külastasid Hispaania Valgat

Projekti esimene töövarjunädal oli 2019. aastal Andaluusia piirkonna Puruellena külakeses IES Ribera del Fardes koolis. Teine projektirännak viis Galicia piirkonda Valga linnakeses asuvasse IES de Valga kooli, kellega oleme varemgi veebi vahendusel koostööd teinud. Projektis osalesid Valga Gümnaasiumi haridustöötajad Pille Olesk, Triinu Ugur ja Kristiina Maalaps.

Kooli projektijuhil Pille Oleskil õnnestus käia õpirändel mõlemas koolis. Nii tekkis ka võrdlusmoment. Täpsus, elav kehakeel, uhkus oma rahvakultuuri üle ning unikaalsed koobaskodud on vaid mõned märksõnad iseloomustamaks IES Ribera del Farde kooli. IES de Valga kool on Lõuna-Hispaaniast kultuuriliselt erinev. Valga Gümnaasiumi õpetajad said tunnetada galicia keele hääbumist, käia õppeekskursioonil Cíes saartel ning mõlemas koolis näha koostööd kohalike muuseumidega. Lisaks on kool varasemalt läbi viinud mitmeid edukaid rahvusvahelisi projekte Valga Gümnaasiumiga sarnastes valdkondades.

Pille Olesk tõi välja: „Hispaania partnerid pidasid projekti eesmärgist punktuaalselt kinni. Tuleb

di imestama ja mõtlema, kas me ise suudaksime oma külalisi nii pühendunult vastu võtta.“

Projekti lõppedes saab tunnistada, et hea pinnas uueks õpirändeprojekti loomiseks on valmis ja koolidevahelist koostöö jätkub.

Kodanikupäev on meie kõigi päev meie kõigi päev

GAIDY TOOMSALU, 11. S

Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril, kuna sel päeval 1918. aastal võttis Maanõukogu vastu määruse Eesti kodakondsuse kohta. Eestis tähistatakse kodanikupäeva 1998. aastast.

Meie koolis on üle kümne aasta levitanud õpilastele teavet viktoriinist ning õhutanud võistkondi kokku panema õpetaja Jaan Uudelt. Tema arvates on õpilased alati hästi hakkama saanud. „Vähe on neid aastaid, kui meie kooli õpilased ei ole tulnud esikolmikusse. Eelmisel aastal saime maakonnas

esikoha ja kolmanda koha.“

Õpetaja Uudelt peab kodanikupäeva oluliseks, sest päev on pühendatud kõigile meie riigi kodanikele, kes peavad oluliseks täita riigis paika pandud kohustusi ning seista oma õiguste eest. „Olen väga tänulik, et Valga Keskraamatukogu on korraldanud iga

aasta kodanikupäeva viktoriine. Loodan, et neil jätkub jaksu ka järgnevatel aastatel korraldada. Viktoriin on õpilastele vajalik, kuna viktoriinil osalemine aitab paremini arendada meeskonnatöö oskusi ning õppida kiiresti otsima ja analüüsima informatsiooni, mida koos allikatega vastusteks vormistada.“

Edu toob kiire info otsimine

Mina olen osalenud viktoriinil kahel korral, esimest korda põhikoolis ja sel aastal gümnaasiumis. Küsimustele olid vastused kiirelt leitavad. Aeg ongi tulemuse saamiseks oluline. Sai panna oma teadmisi proovile Eesti ühiskonnaelu, riikluse ning kodanikuõiguste

ja -kohustuste teemadel. Osalemisel tuleb kasuks kiire info otsimise oskus, avar silmaring ja arvutikasutusoskus.Viktoriini viidi läbi juba kahekümnendat korda, juubeli puhul lisati valikusse ka varasemate aastate põnevamad küsimused.

2022 tulemused II koht

• Henri Tamm

Kevin Juul

• Ander Alliksaar

III koht

• Raiko Kõrge

Markko Gerassimov

• Kristo Roosik

Kodanikupäeval käisid 3.c kl lapsed šokolaadi töötoas.

Kristiina Maalaps, Triinu Ugur ja Pille Olesk Hispaania koolis. Foto: erakogu.