u l l i K aasium 2021. detsember (nr 3) n m ü G Valga
Viis aastat riigigümnaasiumina
A
ANDRUS MURUMAA, DIREKTOR
astal 2016 sai Valga Gümnaasiumist riigigümnaasium. 2021. aasta septembris algas seega meie kuues aasta riigikoolina. Kui küsida, mis on olnud nende viie aasta suurimateks saavutusteks või kuidas tähistame täitunud viit aastat riigigümnaasiumina, siis tahaksin vastu küsida – mille poolest erineb viies sünnipäev 3., 7. või 10. sünnipäevast? Mõelda täna kas või sellele, millised erinevused oleks olnud siis, kui Valga Gümnaasium oleks endistviisi munitsipaalkool, või kas neid erinevusi üldse oleks, pole arukas. Mis juhtub siis, kui küsida lapselt: „Kas tahaksid endale teistsuguseid vanemaid ja milline oleks sinu elu siis?“ Mis te arvate, milline oleks vastus? Jäägu see siinkohal lugeja mõelda. Igas peres
2016. aasta sügisel alustas värskelt renoveeritud hoones riigigümnaasiumina tööd Valga Gümnaasium. FOTO: TIMO ARBEITER
on omad rõõmud ja mured. Pereks ei sünnita, pereks kasvatakse. Kasvatakse aastaid ja aastakümneid, tuntakse mõõtmatut lähedust, kuid vahel võib pugeda hinge ka kaugenemisega kaasnenud külmus. Arvan, et koolis ei ole kunagi olnud määravaks see, mitmendat sünnipäeva või mõne traditsioonilise ürituse aastapäeva tähistame, küll
on aga oluline mõista seda, et need viis aastat on kindlasti kaalukamad väljendama meie endi nägu, mõtet ja tegu, kui on seda esimesed aastad esimestes otsivates sammudes. Valga Gümnaasium on olnud 102 aasta jooksul – ja mõelge, kui pisku see viis aastat selle sajandi kõrval on! – rohkem kui mitme erineva nime, vormi ja korraldusega,
kuid selle aja jooksul pole ilmselt kedagi, keda jätaks Valga Gümnaasiumiga seonduv külmaks. Meie identiteet pole sealjuures läinud kunagi kaotsi. Nende viie aastaga on juhtunud palju. Loetelu saavutustest on pikk. Küll aga pean välja tooma ühe ja kõige tähtsama – selleks on MEIE. Näen, kuidas nende viie aasta jooksul oleme arenenud ja võtmas sihti ning liikumas kindlalt nende eesmärkideni, mida üheskoos väärtustame, millest lugu peame. Ja mis sest, et õpilaste õpirütm käib koolis kolme aasta kaupa, iga uus alustav lend toob endaga kaasa taas kord värskust, lisab omad tahud ja nurgad, mis voolivad ja suunavad MEID kestma.
Valga Gümnaasium kuulub ettevõtlike koolide võrgustikku
E
HELINA SAEGA, 10. M KLASS
ttevõtliku Kooli põhimõtete järgi töötab üle Eesti ligikaudu 130 kooli ja nende seas ka Valga Gümnaasium.
Ettevõtlik Kool sai alguse 2006. aastal Ida-Virumaal. Selle programmi eesmärk on tuua koolidesse ja lasteaedadesse rohkem iseseisvat ja ettevõtlikku hoiakut, arendada noortes otsustusvõimet ning tegutsemishimu. Õpetajate ülesandeks on kaasata õpilasi kõigisse arengu-
FOTO: JELENA KALAMES
Valga Gümnaasium pälvis õppeaastal 2020/2021 Ettevõtliku Kooli baastaseme.
protsessidesse nii, et initsiatiiv tuleks õpilastelt endilt. Sellises koolis on tunnid üles ehitatud loovalt, ilmestatud päriselu tegevuste ja haaravate praktiliste näidetega, täis õppimisrõõmu ja tulemuslikkust.
Ettevõtlikkus on viinud tunnustusteni Õppeaastal 2020/2021 pälvis Valga Gümnaasium Ettevõtliku Kooli baastaseme. Õppeaasta 2021/2022 sügisel saavutati Ettevõtliku Kooli edulugude konkursil „Edu ja tegu“ parima koostööteo kategoorias teine koht projektiga „Valga Gümnaasiumi õpilased võrgutavad koole molekulaargastronoomiaga populaarteaduse võrku“.
Ettevõtliku Kooli Valgamaa kontaktisik Jelena Kalames tõi välja, et Valga Gümnaasiumis valitsevale ettevõtlikule vaimule viitab tugevalt kooli missioon, milleks on anda hoogu eneseteostuseks õpilastele, õpetajatele ja kogukonnale. „Kool on silmapaistev mitmekülgsete koolisiseste ja ka asutustevaheliste koostööprojektidega. Õppetöösse kaasatakse erinevaid praktikuid, toimuvad õppekäigud, toetatakse noorte omaalgatust, ollakse avatud uutele kogemustele ja võimalustele,“ tõi Kalames kooli tugevusena esile. Ta lisas, et Valga Gümnaasium toetab hästi Ettevõtliku Kooli põhimõtet: kujundada noores hoiakut „tahan – suudan – teen“.
2 KOOLIELU Kontsert „Hingele pai” annab võimaluse talenti presenteerida
Õpilasesinduse 2021/2022. õppeaasta eesmärgid
ANNA KIKKAS, 11. S KLASS
Sel aastal kuuendat korda toimuma pidanud, kuid piirangute tõttu edasi lükatud kontsert „Hingele pai” on sündmus, mis toob kooli kogukonnale lähemale. Kontsert on nii linnarahva kui ka koolipere poolt oodatud sündmus, olles pälvinud publikult aastate jooksul sooja ja positiivset tagasisidet. 2018. aastal valiti kontsert „Hingel pai” kooli aasta sündmuseks. Teist sellesarnast loomeõhtut, kus saadaks rahulikult jämmida, kogukonnas ei ole. „Kontsert on ellu kutsutud eelkõige selleks, et noored saaks oma talenti presenteerida, muusikat nautida ja uute inimestega vestelda,” nentis Valga Gümnaasiumi huvijuht Egle Kõvask. Lisaks soovitakse kontserdiga üheks õhtuks hoog maha võtta, et mõelda esitustega edasiantavatele sõnumitele ning panna inimesi aega iseendale ja lähedastele rohkem väärtustama.
Kontsert on noorte nägu ja tegu „Kontserdi idee sündis 2016. aasta oktoobris, kui õpilasesindus haaras kinni õhkuvisatud ideest,” sõnas Kõvask. „Õpilased panid ise paika kava, otsisid esinejad ja fotograafi, pidasid läbirääkimisi, lõid kontserdisaali teemakohase meeleolu ning vastutasid heli- ja valgustehnika eest,” lisas ta. Esimest korda toimuski kontsert sama aasta novembris hingedepäeval. Kontserdil on esinetud erinevate instrumentaalpaladega, laulu, tantsu ja luulega. Kuna tegu on Valga Gümnaasiumi kontserdiga, on esinejateks eelkõige kooliga seotud persoonid, olgu nendeks siis praegused õpilased ja töötajad või vilistlased. Teretulnud on sooloesinejad kui ka väiksemad ja suuremad koosseisud, milles meie koolipere liikmed kaasa teevad. Kontserti võivad kuulama ja vaatama tulla kõik huvilised nii Valgast kui ka kaugemalt ning see on kõigile tasuta.
Valga Gümnaasiumi õpilasesinduse koosseis õppeaastal 2021/2022. FOTOD: EGLE KÕVASK
M
VIKTORIJA NIKOLAJEVA, 11. S KLASS, ÕPILASESINDUSE PRESIDENT
eie koolis on aktiivne õpilasesindus, kuhu kuuluvad noored püüavad aidata oma klassikaaslasi ja meie kooli, et koolielu oleks põnev ja hea. Sellel aastal on õpilasesinduse fookus meie noorte vaimsel tervisel. Kuna vaimne tervis on see, kuidas inimene mõtleb, tunneb ning ümbritseva maailmaga suhestub, on vaja, et õpilaste vaimne tervis oleks korras ja nad suudaksid koolitööga hästi hakkama saada. Kui õpilane on kohanemisvõimeline, paindlik ja loov, oskab ta ka teiste muredest aru saada ning hoolida. Hea vaimne tervis aitab probleeme nii ennetada kui ka lahendada.
Viisakus on inimese visiitkaart Teiseks eesmärgiks on meie noortele teha etiketikoolitus. See hõlmab endas erinevaid käitumisreegleid, hügieeni, lauakombeid, tervitusvorme, pöördumist teiste poole jms. Viisakus on inimese visiitkaart ning seega on meie
jaoks väga tähtis, et meie gümnasistid etiketti järgiksid ja neil ei juhtuks elus hetki, mille pärast oleks piinlik. Enesekindlus on ka osa etiketist, head enesekindlust saab omandada aga läbi teadmiste ja nende ellu rakendamise.
Tegelemine oma emotsioonidega
sioone tunnevad kõik inimesed ja väljendavad neid samamoodi kõik, selleks ongi vaja seda loengut, et osata neid õigesti väljendada. Kindlasti on tähtsaks eesmärgiks see, et õpilased ja õpetajad tunneksid end koolis turvaliselt ja kõikidel oleks kooli tulles rahulolu. Kui sul on vinge idee või pakkumine, mida teha koolis ja tahad seda ellu viia, siis pöördu meie poole ja ai-
Kolmandaks eesmärgiks on kutsuda kooli erinevaid külali- Sellel aastal on õpilasesinduse s e s i n e j a i d , fookus meie noorte vaimsel kes räägik- tervisel. tame sind! Me soovime, et sid olulistest ja huvitavatest õpilased julgeksid rääkida teemadest. Üheks teemaks või anda märku oma perele, on kindlasti emotsioonid ja klassikaaslastele või õpetajanende väljendamine. Emottele, et nad on hädas ja vajavad abi. Meie kooli stenABITELEFONID didel on juba LASTEABI: 116 111 mõned plakaOHVRIABI TELEFON: 116 006 tid ja telefoniHINGEHOIU TELEFON: 116 123 numbrid, kuhu USALDUSTELEFON: 126 JA 127 saavad helistaELULIIN: 655 8088 da absoluutselt VALGA HAIGLA LASTE JA kõik ja lihtsalt NOORUKITE VAIMSE TERVISE rääkida ning KABINET: 766 5288 professionaalset PEAASI.EE E–NÕUSTAMINE abi saada!
ENESEARENG 3 President Alar Karis julgustab noori omandama mitmekülgset haridust HELINA SAEGA, 10. M KLASS
4. novembril külastas kooliperet äsja ametisse asunud president Alar Karis, et arutleda Valga Gümnaasiumi, Valga Priimetsa Kooli ja Valga Põhikooli juhtidega keelekümbluse teemadel. Pooletunnise vestluse käigus õpilastega toonitas president, et haridust tuleb väärtustada. „Mida mitmekülgsem haridus, seda paremini inimene toime tuleb,“ nentis riigi-
pea. Lisaks tõi ta välja, et oluline on mõelda kriitiliselt, kahelda kõiges, otsida andmeid ja alles seejärel langetada otsus. Koolilehe toimetuse liikmena küsisin presidendilt mõned küsimused tema ameti kohta.
Mida peaks gümnasist tegema, et saada presidendiks? Mina ei teadnud veel kuu aega tagasi, et saan presidendiks.
Selleks, et kuskil kandideerida, on kõige tähtsam teha oma tööd võimalikult hästi ja anda endast parim. Tänapäeval on väga palju valikuid, mida teha. Minu puhul oli presidendiks saamine üks saavutus. Spetsiaalset ettevalmistust küll ei oska öelda. See, mis täna kehtib, ei kehti enam sel ajal, kui teie olete 40-aastased. Hoidke silmad lahti ja õppige!
EGLE KÕVASK, HUVIJUHT
2017. aasta algul töötas Valga Gümnaasiumi õpilasesindus koostöös kooli juhtkonnaga välja õpilase õppekavavälist tegevust valikkursusena arvestava statuudi ning dokumendi lisana Valga Gümnaasiumi õpilaspassi. Väljatöötatud statuut võimaldab avardada õpilase valikuvõimalusi ning toetada õpilase eneseteostust tema arenguvajadustest lähtuvalt. Lisaks saab õpilaspassi olemasolu ära märkida CV-s ning
Ma arvan, et Eesti riik võiks olla kõige haritum ja targem. Kui oleme haritud rahvas, siis teeme õigeid valikuid ja ei karda kohtuda tundmatuga. See teeb julgemaks. Ma kohtusin Kaitseväe ministriga ja tema ütles ka, et oleme tark ja haritud ning julge rahvas. Me peame julged olema.
Mida kardate kõige rohkem, mis võib teie ametiaja jooksul juhtuda? Ma ei karda suurt midagi. Kartus ei ole väga edasiviiv. Ma arvan, et õige aeg näitab, mis tuleb – seda ei saa ennustada. Tuleb kindlasti olukordi, mis on ettearvamatud, aga peab valmis olema. Keegi ei soovi, et tema ametis oleks olukordi, kus on keeruline ja raske ning peab tegema väga valusaid otsuseid. Aga peab olema valmis ka kõige halvemateks olukordadeks ja võtma vastu otsuseid, sest kõige halvem on otsustamatus.
President Alar Karis külastas maakonnavisiidi käigus ka meie kool. FOTO: EGLE KÕVASK
Talleta enda koolisisesed ettevõtmised õpilaspassis
Millises suunas soovite oma ametiajal Eestit muuta?
lisapunkte teenida ülikooli ja tööle kandideerimisel. Õpilaspassi saavad täita kõik Valga Gümnaasiumi 10.–12. klassi õpilased, kes on kooliellu väljaspool koolitunde vabatahtlikuna panustanud. Arvesse läheb sündmuse korraldamisel või läbiviimisel kaasaaitamine, mõne projekti algatamine, läbiviimine või selle meeskonnas osalemine, omaalgatuse ja töötoa läbiviimine. Väljaspool kooli ning kooli traditsioonilistes tegevustes panustamine ei lähe arvesse. Õpilaspassi tuleb kirja panna tegevuse raames omandatud oskusi ja teadmisi ning eneseanalüüs õpitule. Lisaks peab kirjas
olema tegevuse juhendaja hinnang vabatahtlikule ning tema hakkamasaamisele ülesannetega.
Lisaks õpilaspassile ka valikkursus Kui kolme õppeaasta jooksul panustada vähemalt 90 vabatahtlikku tundi väljaspool koolitunde koolieluga seotud tegevustesse, on lõputunnistusele võimalik kirja saada valikkursus „Rekreatsioonikorraldus“. Valikkursuse arvestamist tuleb tõendada õpilaspassi täitmisega. Õpilaspassi on võimalik saada ka ilma valikkursust arvestamata, juhul kui vajaminevaid tunde ei tule kokku. Vahelehed õpilaspassi täitmiseks on leitavad Valga Gümnaasiumi kodulehelt. Õpilaspassiga seotud küsimuste korral pöördu kooli huvijuhi poole.
4
KESKKONNAT
Kool astub keskkonnasõbralikku ja jätkusuutlikku sammu
V
HENRIK SAEGA, 11. R KLASS
alga Gümnaasium tegutseb keskkonnasõbralikult, kasutades säästva arengu põhimõtteid, vähendades jäätmeid ning sisendades kooliperele jätkusuutlikku mõtlemist. Valga Gümnaasiumi rohetee sai alguse 12 aastat tagasi UNESCO ühendkoolina, prioriteediks kestliku arengu eesmärkide teadvustamine ja järgimine. „Maailma saab muuta ainult ise muutudes, õpingute ja isekogemise kaudu,“ ütleb globaliseeruva maailma ainetunni õpetaja Pille Olesk. Siiani on tehtud noortele erinevaid õppekäike, töötubasid või projekte, lisaks panustatakse ümbritsevasse keskkonda. Õppeaasta algusest oli möödas kõigest paar nädalat, kui juba külastas 11. reaal- ja siseturvalisuse suuna klass Uikala prügilat, et tutvuda prügilate toimimisega ning saada rohkem teada prügisorteerimisest. Muuhulgas võeti õppeaasta algul kooliga osa ka Maailmakoristuspäevast, andes nii omapoolse panuse kodulinna puhtamaks muutmisel.
Keskkonnasõbralikud projektid 2019. aastal said õppurid osaleda KIK projektis „Tarbimisühiskonnast tagasi naturaalmajanduslike ja keskkonda hoidvate eluviiside juurde“, kus kolme välipraktikumi päeva jooksul said õpilased Parmu Ökokülas õpetust arhailistest kalastamisoskustest, hobutöödest ja proovida algusest lõpuni tõrvaajamise protsessi. 2020. aastal viidi ellu KIK projekti „Nähtav ja nähtamatu ehk kuidas olla plastik–ETTEvaatlik“. „Projekt õpetas olema ettevaatlik ja teadlik, kasutama vähem plastikut ning teadvustama taaskasutust ja selle tulevikusuundi, äratades seeläbi vanu pärandtehnoloogiaid ja nippe,“ kirjeldas Olesk. Õppurid said projekti jooksul ka ise käed külge panna väga eripalgelistes töötubades, alates tohust karpide valmistamisest kuni keraamikani. Silmaringi laiendasid erinevad loengutsüklid nii ülikoolidede õppejõududelt kui teistelt spetsialistidelt.
Töötubades õpitakse maisihelvestest, riisipaberist ja vetikatest toite valmistama. FOTO: EGLE KÕVASK
2021. aasta novembris käisid „Tuleviku toidu“ töötubade juhid projekti „Molekulaargastronoomia ja segadusttekitavad maitsed“ raames õppekäigul Paldiskis, kus tutvustati, kuidas putukaid sisaldavate toodete valmistamisega on jõutud kilekasvatusest arenduskeskuseks. Õppekäigul räägiti lähemalt, kuidas on putukad meile tähtsad, lisaks sai kilke ja arendusjärgus tooteid ka proovida.
Noored töötube juhendamas Projektide ja õppepäevade käigus saadud teadmised ei jää ainult õppuritele. Teadmisi jagatakse Teadlaste Öö festivali raames maakonna põhikoolidele ja käiakse ka väljaspool maakonda koolides töötube ja väiksemaid teadusfestivale
korraldamas. „Näiteks projekti „Molekulaargastronoomia ja segadusttekitavad maitsed“ raames oleme läbi viinud 80 töötuba Kolga koolist Rõugeni,“ märkis Olesk suure saavutuse. Ta lisas, et molekulaargastronoomia on uudne, annab hariva ning lõbusa lähenemise toidule ja teadusele, kuid selle käigus ei unustata pöörata tähelepanu ka toiduraiskamisele ja näljahädale. Selleks, et olla ise rohelisema mõtteviisiga, tuleb ostes hoolikalt mõelda, kas soovitav asi on hädavajalik, kas seda saab osta võimalikult väikest jalajälge jättes. Sama kehtib kasutute asjade hävitamisega. Hoolikamalt võiks mõelda, kus seda edaspidi kasutada saab, kas see on sobiv anda taaskasutuseks kellelegi teisele või leida muid lahendusi.
Koolinoored andsid Maailmakoristuspäeval panuse kodulinna puhtamaks muutmisesse. FOTO: ERAKOGU
Killu
Toimetus: Ander Alliksaar, Anna Kikkas, Anna Komarova Andrus Murumaa, Egle Kõvask, Helina Saega, Henrik Saega, Inge-Karoline Pruus, Mari-Liis Taniel, Triinu Ugur, Varje Schmidt, Viktorija Nikolajeva
Küljendaja: Paul Poderat Illustratsioonid: Ekaterina Shimanskaya Trükk: PixelPrint Tiraaž: 70
ATEADLIKKUS ALINA–LISETT ANUFRIJEVA: Aitan hea meelega neid, kes ennast ise aidata ei saa INGE–KAROLINE PRUUS, 11. R KLASS
11. reaalklassi õpilane Alina on veidi üle aasta tegutsenud loomapäästajana. Tema ülesanneteks on reageerida väljakutsele oma piirkonnas, viia vigastatu arsti juurde, pakkuda hoiukodu või matta hukkunu maha.
Mis on loomapääste? Loomapäästegrupp koosneb vabatahtlikest loomapäästjatest. Päästetud loomadega seotud kulud saavad kaetud annetuste teel. Loomapäästegrupi põhieesmärgiks on õnnetustesse sattunud või erakorralist veterinaarset abi vajavatele loomadele–lindudele kiire transpordi ja ravi tagamine. Teine prioriteet on koostöös Veterinaar- ja Toiduameti ning Politsei- ja Piirivalveametiga väärkoheldud loomade võõrandamine, ravimine, sotsialiseerimine ja uute omanike leidmine.
Kuidas saate infot päästmist vajava looma kohta? MTÜ Loomapäästegrupil on lühinumber 1414, kuhu helistades saab teatada abivajajast. Samuti saab võtta ühendust Facebookis Loomapäästegrupi lehel. Regioonide koordinaatorite kontaktandmed on leitavad Loomapäästegrupi kodulehelt animalrescue.ee. Saadud info edastatakse vastava maakonna vabatahtlikele, kes sõidavad sündmuskohale.
Kuidas toimub looma päästmine? Vabatahtlik hindab kohapeal olukorda. Alguses üritab saada hakkama oma pädevusest. Kui see pole võimalik, helistab ta asjatundjale ja küsib nõu. Tavaliselt viiakse viga saanud loom või lind otsejoones veterinaari juurde.
Mis saab loomast edasi? Kui tegu on vigastatud kassiga, siis peale arsti ülevaatust pannakse info ülesse Facebooki, et leida looma omanik. Samal ajal on loom hoiukodus, kus vajadusel manustatakse ravimeid ja hoolitsetakse üldise heaolu eest. Kui looma omanikku ei leita, hakatakse talle kodu otsima. Vajadusel küsitakse ka annetusi, et katta ravikulusid.
Kuidas loomade päästmist paremini korraldada? Vald võiks Loomapäästegruppi toetada rahaliselt, nagu toetatakse loomade varjupaika. Võiksime aidata varjupaika nende töövälisel ajal, püüdes hulkuvaid loomi. Lisaks võiks olla tasustatud hoiukodud.
Millised on peamised murekohad loomade heaolule mõeldes? Paljud, kes on võtnud endale lemmiku, ei mõista, et oma sõbra terve ja tugevana hoidmiseks on tarvis täisväärtuslikku toitu ja et terviseprobleemide korral tuleb pöörduda arsti juurde. Oleme pidanud käima mitmeid kordi samade koeraomanike juures, et rääkida uuesti üle loomapidamise eeskirjad, mille vastu ollakse eksinud. Näiteks koeraketi pikkus, tingimused magamisasemele ja toidule jne. Valga linnas on vaid üks loomakliinik, mis on küll hea tasemega, aga ülekoormatud. Seega on kiire abi kättesaadavus raskendatud. Valka kliinikul ei ole jällegi vastavat aparatuuri,
Alina koer Mopp on näide koerast, kes on tänu loomapäästjatele uue kodu saanud. FOTO: ERAKOGU
et lahendada kõiki juhtumeid, ei võeta vastu kõiki metsloomi ning ollakse samuti ülekoormatud.
Mis on sinu suurim soov? Mu suurim soov on, et lõpetataks ketikoerte pidamine ja loomade kinkimine. Ketis oleva koera elu ei ole mingi elu. Tihtipeale selliste koertega ei tegeleta piisavalt ja hoitakse ka väga lühikese keti otsas. Ühel väljakutsel põhjenda-
HUVID Klaverimäng Laulmine Näitlemine Rahvatants ti koera meetrise lehmaketi otsas hoidmist sellega, et muidu ta põgeneb ära. Küsisime siis, et äkki oleks mõistlik koerakesest loobuda. Selle peale vastas perepoeg, et nii küll ei saa, ta on mu kingitus. Teine mure ongi loomade kinkimine. Loom ei ole asi. Loom on sõber ja elusolend, kes vajab palju aega ja tähelepanu.
6 PERSOON ANNEMARIE GERASSIMOV: Me ei teadvustada enesele, et õigusnorm on päevast päeva meie kõigi kaaslane
A
Annemarie käis 2016. aastal Washingtonis tutvumas USA kohtusüsteemiga.
MARI–LIIS TANIEL, 12. R KLASS
biturientidele „Inimene ja õigus“ kursust andev õpetaja Annemarie Gerassimov on juba 20 aastat töötanud kohtunikuna Valga kohtumajas.
Millal mõistsite, et kohtuniku eriala on teie kutsumus? Kaalusin erialavalikut esmalt kahe ameti vahel: õpetaja, arst. Et minust kohtunik võiks saada, selle impulsi andis 9. klassis nähtud Itaalia maffiasari. Selle pealkirja jätan saladuseks – mis sari see oli, saavad õpilased teada 12. klassis, kui algab kursus „Inimene ja õigus“. Seriaalis tegutses südi naiskohtunik, kelle vaprus ja kindlameelsus tekitas tahtmise saada kohtunikuks. Hakkasin uurima, mida selleks tegema peab, et õigusteaduskonda õppima pääseda.
FOTOD: ERAKOGU
kohaldamise teel püüab saavutada või taastada õigusrahu poolte vahel, mis võimaldab menetlusosalistel minna eluga edasi. Kohtu otsus, mis toob poolte vahele õigusrahu, on kuldaväärt.
lemist ja oskama näha seoseid ning suuta üldistada, järeldada, märgata detaile, arutleda ja argumenteerida.
Milliseid oskusi läheb tarvis kohtunikuna töötades?
Miks on teie arvates abiturientidele tähtis kursus „Inimene ja õigus“?
Kohtunik peab oskama suurepärasel tasemel nii kõnes kui kirjas eesti keelt, oskama loetut mõista, omama loogilist mõt-
Õigus ei ole ju vaid juristide jaoks. Me ei märka ega teadvusta enesele, et elame iga päev õiguslikku elu või õigus, kitsamalt
Mida soovitate abiturientidele, kes ei ole veel oma kutsumust leidnud?
Mida teie töö kohtunikuna endast kujutab? Kui hästi üldistavalt läheneda, siis igapäevatööks on õigusemõistmine konflikti sattunud poolte vahel. Tegelikult tähendab kohtuniku töö palju enamat. Kohtunik kuulab erapooletuna ära mures inimesed, arutab lahti probleemide sasipuntra ning peegeldab lahenduse kohtulahendi kujul tagasi. Kohtunik on sõltumatu kõrvalseisja, kes poolte ärakuulamise järel ja õigusnormi
õigusnorm, on päevast päeva meie kõigi kaaslane ja saadab meid nii kodus, koolis, tööl kui tänaval. Näiteks autojuht hoidub alkoholi tarvitamast, sest alkoholijoobes juhtimine on ohtlik nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervisele, poest paki kartulikrõpse ostes olete sõlminud ostu-müügilepingu, abielludes võtame endile perekonnaseaduses sätestatud õigused ja kohustused, koolis õppides kehtestab suures osas käitumisnormid, õigused ja kohustused põhikooli- ja gümnaasiumiseadus jne. Seega on tore ja tervitatav mõte anda noortele algteadmisi õigusest, millega paratamatult iseseisva eluga alustades kokku puututakse.
Annemarie iseloomustab end kui head kuulajat, kohusetundlikku ja kannatlikku naist.
Ehin siin end võõraste sulgedega, nimelt Tanel Padari omadega: „Võta aega veidi ringi vaadata, veel ei ole hilja, jõuab elada, ava silmad, mõtle peaga, küll sa näed …“ Mõelge sellele, mis pakub teile rõõmu, mida tahaksite oma südames tegelikult teha. Vaadake maailmas ringi, võib–olla on kaugel piiri taga midagi, mis teid inspireerib. Aga mitte midagi ei ole imelikku ka selles, kui 10-15 aasta pärast tahate teha kardinaalselt teistsugust, kui hetkel plaanis on.
REBASEKUTSIKAD 7
Rebaste ristimine tõi kaasa mitmeid vigureid
R
ebasekutsikad ehk 10. klasside õpilased said õppeaasta alguses osa kolmepäevasest seikluslikust rännakust, mis hõlmas nii traditsioonilisi kui ka üllatuslikke tegevusi nende jumalate ehk abiturientide poolt.
ANDER ALLIKSAAR, 10. H KLASS FOTOD: EGLE KÕVASK
kerge joonistus, selga panime oranži riietuse, rebase saba ja koolikoti asemel võtsime kasutusse teistsorti koti, näiteks Maxima paberkoti. Seejärel läksime tundidesse. Kes kuidas, mõni ka üksteise külge teibituna.
Teine päev algas jällegi varem, seda muidugi koos ,,hambapesuga“. Pidime kaasa võtma enda hambaharja. 12. klassid hoolitsesid hambapasta olemasolu eest. Selle koostises tundis sinepit, kala ja teisi veidi raskemini eristatavaid komponente. Päeva keskosas jäeti mentoritele aega tegeleda oma rebastega: jõime oliividest, tomatimahlast ja ketšupist kokku segatud jooke, tegime jumalatega sotsiaalmeedia tarbeks pilte, kirjutasime neist ülistavaid luuletusi jne. Koolipäeva lõpus valmistusime klassiga viimaseks katsumuste päevaks. Igal klassil tuli valmistada neile iseloomulik kook, lipp ja slogan. Kuigi meie kook nägi isuäratav välja, siis sisu seda niivõrd polnud. Tegime väikse vimka. Nagu hetkeks kartsime, pidigi iga klass tehtud koogi hoopis ise ära sööma.
Rebastele püsti pandud takistusrada hõlmas mitmekülgsed ülesandeid.
Elevust pakkuv takistusrada Viimast päeva alustamine teadmiste arendamisega. Mängisime koolipõhist Kahooti, murdes müüte ja arvates fakte. Olles aju ragistatud, saime järgmisena keha lahti võimeldada. Kui muusika oli tööle pandud, tuli rühmadel tantsuoskusi esitleda ning üksteist üle trumbata. Päev jätkus spordipäeva ja jõujookidega, mis abituuriumi poolt ette olid valmistatud. Meie viimaseks katsumuseks oli takistusrada, mis koosnes füüsilisi oskusi nõudvatest ülesannetest. Meeldejäävamad neist olid ,,solgi“ seest asjade leidmine, kus tegelikkuses polnudki midagi, ja oma jala kastmine värvi sisse, et talletada osalejate jalajälg. Kõik olid küll katsumuse läbimisest väsinud, aga rõõmsad, et see tehtud sai.
Hommikune hambapesu erines tavapärasest omajagu.
Esimesel hommikul pidime koolis olema 20 minutit enne koolipäeva algust. Seiklus algas enda mentori ehk jumala väljaselgitamisega. Päev enne ristimisperioodi algust saime kutsed, kus oli kirjas tulevase mentori välimus ja tunnused. Esimese päeva hommikul hakkasime kirjelduse põhjal mentorit otsima. Olles temaga tutvunud, hakati meid väliselt rebasele sarnasemaks muutma: näole tehti
Üllatustest pungil tegevused Esimesel päeval oli ka kohe vande andmine, milles oma truudusega abituuriumile järgnevaks kolmeks aastaks ühtteist kokku lubasime. Selle päeva tegevustest tooks veel välja tiimidevahelise riideketi moodustamise võistluse. Samuti pidi meil meeles püsima ütlus ,,jahimees“, mille peale tuli end pikali heita ehk ennast nähtamatuks teha.
Rebasekutsikad tõendasid ristimise läbimist jalajäljega.
8 ADVENDIAEG Advendiaeg juhatati sisse sallivusteemalise näituse avamisega EGLE KÕVASK, HUVIJUHT TRIINU UGUR, ÕPPEJUHT
O
leme advendiajal juba aastaid võtnud kooliperet hommikuti vastu elava muusika saatel ning tekitanud jõulumeeleolu mõne maiuspala jagamisega. Tänavu pöörasime sellele suuremat tähelepanu ning avasime ka sallivusteemalise näituse.
Kool on eriline keskkond. Selles omamoodi piiritletud igapäevases suhtluses on teistmoodi inimesed oma eripäradega esindatud kontsentreeritumalt, tihti silmapaistvamalt, see omakorda annab sageli kahjuks põhjuse kiusamiseks, mittesallimiseks. Näituse „Ava süda“ eesmärgiks on tuua õpilasteni positiivsed eeskujud meie endi hulgast, kellega samastuda või läbi kelle
Näituse avamisel käis kooliperele enda lugu rääkimas vilistlane Anni Parek. FOTOD: EGLE KÕVASK
Üheksast persooniloost koosnev näitus toob koolipereni positiivseid eeskujusid meie endi seast.
elujaatavate lugude kasvatada õpilastes sallivust omanäoliste ja eriliste kaaslaste suhtes. Näituse käigus valmis Valga Gümnaasiumiga seotud inimestest terviklik persoonilugudest koosnev väljapanek. Üks stend jutustab ühe konkreetse inimese loo kooli kontekstis, mida illustreerib foto temast endast sellises keskkonnas ja tegevuses, mis ilmestab selle persooni unistuste ja eesmärkide täitumist. Tõstame seeläbi meie oma kogukonna liikmeid, sh kooli vilistlasi, ka õpetajaid, kõigile eeskujuks, kasvatame sallivust omanäoliste ja eriliste kaaslaste suhtes ning näitame, et ükski asjaolu ei saa olla takistuseks, et täita oma soove ja eesmärke.
Meie näituse eeskujudeks on Anni Parek, Heliisa Mets, Katarina Kasemets, Kati Otepalu, Maria Kunts, Mario Liimann, Mark Taniel, Mico Goldobin ja Tanel Visnap. Näitus on mõeldud rändnäituseks, mida Valga Gümnaasium jagab teiste koolidega, et viia sallivuse teema võimalikult paljude õpilasteni ühe konkreetse kooli näitel. Valga Gümnaasiumis on näitust võimalik vaadata kooli teisel korrusel 29. novembrist 14. jaanuarini. Näitus on ellu viidud projekti „Mina ise“ raames ning seda rahastasid Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Salliv Kool.
KÜSITLUS Mis on sinu jaoks sallivus? KÜSITLUS: VARJE SCHMIDT, EESTI KEELE ÕPETAJA
Õpetaja Bret: Empaatilisuse üks osa on sallivus. Lisaks kuulub empaatia juurde veel teisi aspekte – sõbralikkus, vastutulelikkus, abivalmidus, viisakus. TAHE (mitte kohustus!) aidata seal, kus abi vajatakse. Empaatia on see, kui aktsepteerid inimesi sellistena, nagu nad on – 'warts and all' – niikaua, kui need inimesed teistele liiga ei tee. Empaatia on viga saanud varese maast üleskorjamine, et teda aidata. Traumeeritud koera sotsialiseerimine. Vanale naabrinaisele, kes veedab päevi aknal elu jälgides, naeratamine. Lapse kallistamine! Väikeste laste puhul on eeskuju väga oluline – laps ju jäljendab. Õpilaste puhul on keerulisem, kuna põhiline mõju tuleb siiski kodust.
Aga eeskuju saab ikka anda, rääkida sallivusest ja jällegi põhjendada. Koheldes õpilasi võrdselt ja ausalt, loodan anda neile eeskuju. Empaatilisus on oluline selleks, et maailmas ei oleks sõdu, hingehädasid ja -valu. Anastassia Aleksandrova: Sallivus on minu jaoks teiste inimeste, nende mõtete, arvamuste, seisukohtade, hoiakute ja kultuuri austamine ja mõistmine. Sallivus on ülimalt oluline, ma ütleksin, et see on üks teguritest, mille olemasolu garanteerib turvalist ja tolerantset ühiskonda. Inimesed peavad mõistma, et teiste mõttemaailm, eluviis ja tunded erinevad, igal inimesel on need unikaalsed, ainulaadsed ning sellega peab arvestama ja seda
austama. Mina arvan, et sallivust saab ja tuleb kasvatada. Kõigepealt see on inimese enda ülesanne, aga võivad aidata näiteks loengud, koolitused, tunnid sallivuse teemal, meedia – ühesõnaga tuleb rohkem rääkida sellel teemal. Sigrid Lindoja: Minu jaoks on sallimine see, kui inimene aktsepteerib teist sellisena, nagu ta on. Sallivus on see, et ma ei hooli inimesest nahavärvi, religiooni, välimuse, riietuse ega millegi muu sellise pärast, vaid inimene on tähtis oma käitumise ja suhtumise poolest. Maailmas on vaja sallivust selleks, et me saaksime elada koos ühel planeedi, riigis, linnas, tänaval, majas. Sallivus on oluline sõpruses, peres ja abielus. Sellest pole midagi, kui keegi mõnda inimest ei salli
– halvustama ei tohi hakata. Sallivaks saad suheldes. Mida rohkem teisi sallid, seda rohkem sallitakse ka mind. Brit Marii Veri: Minu jaoks on sallivus kahesuunaline tee. Ma näen, kust keegi tuleb ja kuhu ta läheb: igaüks käib oma rada. Seega ma suudan inimest mõista ja sallida. Samas leidub ka neid, kes sõidavad vastassuunavööndis, aga kõiki ei peagi sallima. Sallivust ja empaatiat on vaja, sest igaüks on tähtis, vajatud ja hinnatud. Seda hoiakut on raske kasvatada. Alustada tuleks iseendast, kas või kontrollides, mida ja kas sa ütled või välja näitad. Nii näidatakse üles sallivust, mis ahelreaktsioonina viiks salliva ja empaatilise ühiskonnani.