Peaminister Kaja Kallas tagasi koolis Kaja Kallas

Õppeaasta alguses leidis aset kohtumine peaminister Kaja Kallasega. Kohtumise osaliseks said Valga Gümnaasiumi 11. klassi õpilased ning koolitöötajad.

Vestluse alguses keskenduti riigikaitsele ning pärast mindi tuleviku ja isiklikumat laadi teemade juurde. Olles ise intervjueerija rollis, keskendusin Kallase väärtushinnangutele ja noori puudutavatele küsimustele. Oleme palju kuulnud tema vaateid poliitikas, kuid inimesena tunneme teda pigem vähe.

Miks peaks praegune noor jääma Eestisse ka peale koolitee lõppu?

Võimaluste olemasolul välismaal õppides näete, kui hea on Eestis elu. Enda kooliajal ei eksisteerinud minul selliseid võimalusi. Küll aga hiljem välismaal elades nägin meie riigi plusse aina enam. Üheks näiteks tooksin meie e-riigi süsteemi. Nii lihtne ja tühine, aga kui see ära võetakse, siis tunduks, et oleme läbinud ajarännaku paarikümne aasta tagusesse aega. Eesti riigis saame dokumente digiallkirjastada, kuid väga paljudes teistes riikides peab oma allkirja saatma postiga.

Teine asi, mis Eesti puhul on positiivne, on meie võrdne ühiskond. Peaminister seisab täpselt samamoodi toidupoe järjekorras nagu iga tavaline inimene. Õnneks või kahjuks pole see kõikjal sama- moodi. On riike, kus riigitegelased saavad eesõiguse näiteks söögikohtades einestades või vanemad määravad lapse saatuse sellega, mis ühiskonnaklassist nad on. Veel peaksin plussiks Eesti väiksust. Soovi korral saab iga inimene kontakti peaministriga suhteliselt lihtsalt. Ehk kordan jätkuvalt seda põhimõtet - käige ära, saage aru, kui hea siin on, ning tulge tagasi. Kas peaministriks saamine võiks olla kellegi unistus?

Kellelgi ei tohiks olla amet kui eraldi eesmärk. Olles ise teievanune, siis oli mul eesmärk, et ma ei läheks seda õppima, millega on mu ema, isa, vend seotud. Soov oli, et mind ei hakataks võrdlema oma pereliikmetega, saingi alguses advokaadiks, soov läkski nagu täide. Paraku ikka mingi kutsumus oli, mis mind viis poliitikasse. Kuid põhimõtteks oli ennast täiendada läbi erinevate ametite, mitte võtta ametit kui eesmärki. Nähes kõrvalt neid, kes on seadnud oma ameti eraldi eesmärgiks, siis hakatakse oma nahka hoidma ning tahetakse olla kõikidele meeldiv. Mina sellist teed ei valinud.

Kuidas toime tulla kriitikaga?

Advokaadina hinnati minu tööd, kuid poliitikas hinnatakse paljuski inimest ning lahmimist on kohutavalt palju. Mu hea sõber ütles: ,,Süda on liiga tähtis organ, et sinna igasugust jama koguda.“ Veel lisas ta: ,,Kui satud lugema negatiivset teksti enda kohta, siis proovi oma nimi asendada kellegi teise nimega.“ Teiste kannatusi me ei ela nii raskelt läbi kui endi omi. Lõppude lõpuks kuulake neid, kes päriselt teid tunnevad.

Keerulisemate teemade üle arutlemise lõpetas peaminister lugemissoovitustega. Eraldi tõi ta välja Orlando Figese raamatud. Eriti tõstis ta esile Figese teose ,,Eurooplased“. Soovitustega lõppeski kohtumine, enim jäi kõlama mu peas Kaja Kallase lause: ,,Kui sul on vaenlasi, siis sa oled millegi eest seisnud.“

Õpilased sõitsid Prantsusmaale Euroopa Parlamenti Euroopa Parlamenti

LISETTE LEE, 11.R

Valga Gümnaasiumi 11.r klassi õpilased käisid märtsi lõpus Prantsusmaal Strasbourgis Euroopa Parlemendi simulatsioonipäeval.

Euroopa Parlamenti oli kogunenud üle 500 õpilase Euroopa Liidu riikidest selleks, et arutada ja leida lahendusi naiste õiguste teemadel. Arutelud toimusid kolmes keeles: prantsuse, inglise ja saksa keeles. Kõik õpilased olid rühmitatud erinevate käepaelte värvidega, mis pidid esindama erinevaid seisukohti. Värve oli kokku neli: roheline (poolt), roosa (vastu), oranž (keskmine), lilla (otsustamata). Igal värvil olid omad punktid, mida arutati ka teiste osapooltega ning prooviti leida la- hendusi, mis võiks tulevikus hetke olukorda parandada.

Olid ka külalised veebi teel, kellelt meil oli võimalus küsida erinevaid küsimusi, kas selle teema kohta, mida me pidime käsitlema, või nende külaliste töö kohta. Meie esimeseks külaliseks oli Roberta Metsola, kes on Euroopa Parlamendi president. Kui kõik õpilased olid saanud oma seisukohad välja öelda, siis oli kätte jõudnud aeg hääletada. Hääletamise jaoks oli igal laual pult, mille abil said õpilased otsustada, kas nad on selle teema lahenduste ja seisukohtadega nõus, vastu või erapooletu. Hääletamise jaoks oli antud aega üks minut, kui hääled olid kokku loetud, siis näidati neid ka suurel ekraanil.

Kui kohustuslik osa läbi oli, siis anti meile vabad käed. Enamus meist seikles Strasbourg’i va nalinnas ning vaadati seal seid vaatamisväärsusi, näi teks katedraal Notre Dame de Strasbourg. Reisiga jäid kõik rahule, kordaks uuesti, kui vaid saaks. Tegime veel nalja Pillele, et järgmine kord võtku meid uuesti kaasa.

Pille Olesk on õpilasi saat nud Euroscolal juba neli korda.

„Võidu ja sõidu Euroscolale tõi 11.r klassile edukas esinemine Euroopa päeva ideekonkursil kavandiga „Astume Euroopa maade kingadesse“, mis avatakse klasside muinasjutu väljapanekutega kooli II korrusel Euroopa päeval 9. mail. Kaalukausi meie kooli esinduse kasuks kallutas ka kooli mitme eelnenud aasta osavõtt Eu- roopa Parlamendi koolide (EPAS koolide) võrgustiku tegevusest ja programmist. Meie liitusime mõned aastad tagasi. Valga Gümnaasium õpilased on Euroscolal käinud varasemalt 2013., 2017., 2019. aastal, alati on naastud tohutu kogemuste pagasiga, mida ei unustata. Õpilaste reisikulud katab Euroopa Parlament.“