Valga Gümnaasiumi koolileht Killu nr 4

u l l i K aasium 2022. mai (nr 4) n m ü G Valga

Euroopa päeva tähistamine koolis

E

VARJE SCHMIDT, ÕPETAJA

uroopa päev rõhutab rahu ja ühtsust kogu Euroopas. Seda päeva tähistatakse 9. mail, sest siis pandi alus Euroopa Liidule. Valga Gümnaasium on alati oluliseks pidanud sallivuse ja inimõiguste teemat, mis on ka läbiv Euroopa Liidus. Toit ühendab rahvaid – ehk just seetõttu on mitmed meie kooli Euroopa päeva tegevused seotud toitudega.

Euroopa päev 2019. Foto: Pille Olesk

vikuks, kuhu õpilased toovad omatehtud toite. Meie koolis õppivad ukraina neiud olid ka valmis tegema kohvikusse oma maa toite. Lilli Maire Adson ütles, et ka enne sõja algust oli plaan kohviku tulu annetada loomadele, kuid sõja algusega muutus siht kindlamaks – kogu tulu läheb Ukraina loomade päästmiseks.

Euroopa päev 2021. Foto: Pille Olesk

2019. aastal tähistas koolipere Euroopa päeva nii, et valmistati erinevaid toite, mis kujutasid Euroopa riikide lippe.

2021. aastal tegid õpilased Euroopa Liidu riikide toite ning läbi Zoomi tutvustasid üksteisele oma toidu ajalugu.

2022. aastal veavad 9. mail Euroopa päeva 11. r ja 11. s klassi õpilased. Sellel päeval muutub üks klassiruum koh-

9. mai tegevused koolis: • Alina-Lisett Anufrijeva avab loomapäästeteemalise näituse • Sõna võtab loomapäästegrupi asutaja Heiki Valner • Külalisena astub õppurite ette USA saatkonna kultuuri- ja pressiatašee Mark Naylor Euroopa päev 2022. Foto: Heiki Valner

Valga Gümnaasium kandideerib aasta kooliks 2022 EGLE KÕVASK, HUVIJUHT TRIINU UGUR, ÕPPEJUHT

24. aprillini said kõik üldharidus- ja kutsekoolid esitada end aasta kool 2022 kandidaadiks.

Aasta kooli eesmärk on tunnustada koole, kus õppimiseks on loodud koostööd soodustav ja loovust arendav õpikeskkond.

Esile soovitakse tõsta neid koole, kus koolipere tunneb end hästi ning suhted õpilaste ja õpetajate

Aasta koolid: 2021 Uulu Põhikool 2020 Võru Gümnaasium 2019 Viljandi Gümnaasium 2018 Tallinna 32. Keskkool

vahel on toetavad ja kokkuhoidvad.

Tänavu kandideerime parima kooli tiitlile ka meie. Meie, Valga Gümnaasium, oleme väärtusi loov kool. Meie väikese, kuid ühtse koolipere liikmed, inspi-

reerides ja julgustades, suudavad luua omanäolise õpikeskkonna, mille tulemusena märgatakse ja kaasatakse igat inimest, et anda hoogu nende eneseteostuseks kaasaegses maailmas. Meid tutvustav video, mis on nähtav juhul, kui pääseme finaali, ilmestab meie koolipere aastaringi, milles koostöö ja ühistegevused on põimitud nooruslikkuse ja 103 aasta väärikusega.

Finaali pääsevad kümme parimat kooli, kelle valib viieliikmeline žürii. Kümne parima kooli tutvustamiseks näidatakse laekunud videoid ERR saates „Terevisioon“.

Kümme parimat kooli hakkavad võistlema rahva häälte nimel, mis viiakse läbi ERR portaalis. Võitja selgub žürii hinnete ja rahvahääletuse tulemusena. Võitjakool avalikustatakse 27. mail ETV otsesaates „Terevisioon“.

2 TEGUSAD Dan Šemeljov püüdleb Euroopa meistrivõistlustele

MARI-LIIS TANIEL, 12. R

11. reaalklassi õpilane Dan Šemeljov peab kergejõustikku rohkemaks kui lemmikhobiks, see on muutunud tema elustiiliks. Ta on seadnud endale eesmärgi pääseda Euroopa meistrivõistlustele.

Kergejõustikuga tegelemist alustas Dan kaheksa aastat tagasi. Peale selle mängib ta Piirilinna Bigbändis saksofoni. Puhkpilli on ta mänginud üle kaheksa aasta, hiljuti alustas ka laulmise ja tantsimisega Stuudio Joy’s.

Dan kirjeldab end järgmiste omadussõnadega: vastutulelik, sihikindel ja rõõmsameelne. „Mind inspireerivad keerulise lapsepõlve ja taustaga inimesed, kes on oma kangekaelsusega suutnud elu kardinaalselt muuta ja sihi siiski saavutada.” Kui noormehel endal peaks raskusi tekkima, annab ta endast parima, et neid ületada. „Võtan raskusi kui väljakutseid, mis tuleb kindla meelega vastu võtta ja endasse uskudes sooritada.”

Kaheksa-aastase töö vili on teinud Danist Eesti meistri mitmel alal. Foto: Marko Mumm

Hindab enesearendamist Dan julgustab proovima uusi huvipakkuvaid tegevusi. Ta on valitud järgmiseks aastaks õpilasesinduse asepresidendiks ning on põnevil uute kogemuste saamise ees. „Soovin järgmisel õppeaastal noori omavahel rohkem suhtlema suunata ja luua aktiivseid vahetunde, mis võimaldaksid puhata pingelisest

teist. Kindlasti on kool esiplaanil, kuid seda ja muid tegevusi sätin selliselt, et jääks ka vaba aega.”

Dan peab end tulihingeliseks spordiinimeseks. Oma suurimateks saavutusteks peab ta Eesti meistriks olemist 60 m ja 1 km jooksus, 60 m ja 400 m tõkkejooksus ning kaugushüppes. Igapäevaselt töötab ta selle nimel, et pääseda Euroopa meistrivõistlus-

Mind inspireerivad keerulise lapsepõlve ja taustaga inimesed, kes on oma kangekaelsusega suutnud elu kardinaalselt muuta ja sihi siiski saavutada vaimsest tööst, kuid hoida noori ka kehaliselt aktiivsena.”

Mitme hobiga tegeledes on Dan endas arendanud enesekindlust, realistlikkust, positiivsust ja sihikindlust. „Olen hobid sedasi ära planeerinud, et üks ei segaks

tele. Dani lemmiksportlaseks on Maicel Uibo. Kuigi spordigeen on tal veres, lisas ta hiljuti oma hobide nimekirja ka tantsimise ja laulmise ning seda just seetõttu, et need arendavad loovust ja võimaldavad end täiendada. „Varasemalt kartsin

alustada vestlust uute inimestega, kuid tantsutreeningud on muutnud mu julgemaks suhtlejaks.” Ka oma lemmikfilmiks peab Dan Ameerika tantsudraamat „Step up”.

Tähtsal kohal vaimne tasakaal Dan andis mitmeid soovitusi, kuidas mitte läbi põleda. Ta soovitas jälgida toitumist, luua stabiilne unerežiim ja keskenduda vaimsele tervisele. „Et oleksin vaimselt tasakaalus ja terve, soovin tulevikus teha tööd, mida naudin ja mis pakub rõõmu, ning elada linnas, kuid omada suvilat, kuhu põgeneda linnakärast ning kus saan matkates loodust nautida ja uut energiat koguda.” Dan peab oluliseks õhtuti koos sõpradega jalutamist, et saada positiivseid emotsioone ning ennast uuesti ,,täis laadida”.

Ta on veendunud, et suhtlemiseta on keeruline elada.

NOORED 3 Jacklyn Talm + JJ-Street = elustiil

I

VIKTORIJA NIKOLAJEVA, 11. S

nimese loovus võib avalduda tantsu kaudu.

Tants on kunstiliik, mis nõuab julget eneseväljendamise oskust keha kaudu ning seega peab tantsija olema väga enesekindel ja tugev isiksus. Selline on ka meie kooli üks suurim tantsuhuviline 11. humanitaarklassi õpilane Jacklyn.

Tantsul on palju erinevaid stiile, kuid Jacklyn valis tänavatantsu. Tänavatantsu stiile on erinevaid ja Eesti suurim tänavatantsukool on JJ-Street, mille ridades tantsib ka Jacklyn. JJ- Street tantsukoolis õpetatakse ja tantsitakse üheksat tantsustiili. Nende seast valis Jacklyn kaks: hip-hopi ja lockingu. Jacklyn hakkas iseseisvalt end koolitama ja arendama litefeet stiilis. Jacklyn on tantsimisega tegelenud 12 aastat, kuid neist ainult üheksa aastat on tantsinud suurema huvi ja tahtmisega.

Esialgu proovis end showtantsus, kuid ühel päeval leidis Jacklyn tee tänavatantsu, kuna showtantsuga ei loonud ta erilist kontakti ning tõdeb, et armastus tantsu vastu sealt algust ei leidnud.

Tantsutreeningute kõrvalt jagub Jacklynil aega ka fotograafia, taskuhäälingu ja vabatahtliku tööga tegelemiseks. Foto: Erakogu

sealjuures, et kõige tähtsam on tantsus leida sügavus ning luua muusika kui ka liigutustega kontakt. „Tantsides oled sa alati vaba, see on inimese viis väljendada iseennast, inimene teeb tantsu enda omaks ning tal on enda viis tantsimiseks. TänavaJacklyn tunneb end tantsides alati vatants ja eriti tänavatantsu võistlubana ja see ajendas teda end iseseisvalt koolitama ja arendama. Foto: Erakogu sed on efektsed, täis adrenaliini ja muljetavaldavad.” TantsupTants on sisemise ja latsile astudes kaovad Jacklynil välise vabaduse vorm kõik mõtted ja hirmud, kuna ta Sügav, vaba ja ehtne – need on teab, mida ja miks ta teeb.

Jacklynil on mõned eesmärkolm sõna, kuidas Jacklyn iseloomustab tänavatantsu, uskudes gid, mida ta tahab tantsimisega

saavutada ja praegu on kõige suuremateks eesmärkideks minna Camp of Hip-Hop Battle day võistlusele ja Litefest võistlusele. Tegu on Euroopa suurima litefeet üritusega, mis toimub Inglismaal ja kus Jacklyn soovib end proovile panna 1vs1 litefeet battle’is ning koolitada end oma ala tippude käte all.

Tänavatants kujundab iseloomu Tantsimine on muutnud Jacklyni elus sisuliselt kõike. Ta on leidnud enda kõrvale inimesed,

kellest on saanud tema pere.

Jacklyn on muutunud julgemaks ja enesekindlamaks. Peale tantsimise on Jacklynil veel huvisid, millega ta tegeleb. „Aktiivsemalt tegelen fotograafia ja podcastiga ning kui aega jagub, olen vabatahtlik erinevatel üritustel.”

Jacklyni jaoks on tänavatants midagi palju enamat, kui esmapilgul tunduda võib. Selle taga on võimas kultuur ja sügav ajalugu. Tänavatants on elustiil ning see teeb Jacklynist sellise inimese, nagu ta on.

KOOLIE

4 Koolielu on aastaringselt aktiivne ja vaheldusrikas HELINA SAEGA, 10. M Rahvusvahelise muusikapäeva raames õpetasid koolinoored huvilistele instrumente.

Foto: Erakogu

A

astaring koolis möödub ettevõtlikult ja sisukalt, külalisi ja tegevusi õppetöö kõrvalt on küll ja veel.

Sügisestest traditsioonidest võib välja tuua 10. klasside rebaste ristimise ja teistmoodi spordipäeva, kus kergejõustikualade asemel võetakse mõõtu kotijooksus ja köieveos.

Möödunud sügisel proovisime julgust kiikingus, tähistasime õpetajate päeva, osalesime ülekoolilisel sokipäeval ja -jahil, tähistasime rahvusvahelist muusikapäeva. Kontsert „Hingele pai“ toimub sel õppeaastal hoopis juunikuus.

Talviti võetakse advendiajal kooliperet soojalt vastu laulude ja pillimänguga. Toimub jõulupidu,

kus igal aastal on oma teema – möödunud talvel oli teemaks „Su nägu kõlab tuttavalt”. Iga aasta saab osaleda teadusvõistlusel „Elementrum“, kus saab koos kaaslastega proovile panna teadmisi. Tähistatakse sõbrapäeva ja emakeelepäeva, viimase puhul tehti sel aastal eesti keele tundides blackout poetry’t ehk pimendusluulet, eelmisel aastal hõljus kool pilvedes, loodi sõnapilvi ning fantaseeriti ja jäädvustati eripäraseid pilvi.

Kevaditi toimub 12. klassidel tutipäev ja tutijooks, suurimaks sündmuseks enne eksamiperioodile suundumist on viimase koolikella aktus ja abituuriumi lennupulm, mis lõppes tänavugi suurejoonelise pulmarongiga läbi Valga linna. Suvevaheajal on kool esindatud olnud Valga kohvikutepäeval kohvikuga Carpe Diem, kus koolinoored on valmistanud suupisteid ja küpsetisi ning neid kooli hoovi püsti seatud kohvikus müünud.

Abituuriumi lennupulma traditsioon sai alguse seitse aastat tagasi

G

VARJE SCHMIDT, ÕPETAJA

ümnaasiumiaeg kestab vaid kolm aastat ning selle aja jooksul jõuavad õpilased väga palju kogeda ning avastada, õppida ja teada saada. Nende kolme aasta kestel tugevnevad sõprussuhted, kinnistuvad väärtushinnangud ning tekivad ühised mälestused.

2016. aasta kevadel lõpetas Valga Gümnaasiumi üks aktiivne ja värvikas lend. Lisaks headele akadeemilistele tulemustele otsustasid nad jätta endast jälje ühe lõbusa traditsiooniga.

Nimelt sai just sellel aastal korraldatud Valga Gümnaasiumi esimene lennupulm. Johanna Ardel, üks pulma korraldajatest, ütles, et neile meeldiski koos lahedaid asju korraldada ning nii see pulmaplaan alguse saigi.

Catlin Saar meenutas, et Henri Karja tegi Jekaterina Maslovale korraliku abieluettepaneku, mis

Killu

2022. aasta pruutpaar ansambli Dreamband saatel pulmavalssi tantsimas.

Foto: Egle Kõvask

rõõmuga vastu võeti. Pidamata ei jäänud ka tüdrukute ja poissmeeste õhtu. Esimesed pulmad peeti praeguses Valga Priimetsa koolimajas ning valgete-siniste õhupallidega kaunistatud altari ees registreeris abiturient Egert Ojamäe lõpetajate Katja ja Henri liidu. Pidu oli ülev ja piltide järgi saab tuvastada, et kogu lend võttis korraldamisest osast ja oli südamega asja juures.

Olemuselt nagu päris pulm Siit algas Valga Gümnaasiumi lennupulma traditsioon ning haridusliidu on sõlminud juba viis paari. Hea tava järgi korraldavad lennupulma 11. klassi õpi-

Traditsiooniliste tegevuste kõrval palju muudki Nimetatud traditsioonilistele sündmustele lisaks toimub koolis õppeaasta jooksul palju projektipõhiseid tegevusi, õppekäike, külalisloenguid jne.

Kõigil kooli õpilastel on võimalus panustada õpilasesindusse, kooliraadiosse, koolilehte ja liputoimkonda ning lüüa kaasa sündmuste organiseerimises. Lisaks on võimalus koos sõpradega luua õpilasfirma ning käia erinevatel laatadel oma toodet müümas.

Valga Gümnaasium on eelnevale lisaks aastast 2011 tegutsenud UNESCO ühendkoolina. Ühendkoolide eesmärk on arendada rahu, sallivust ja avardada noorte silmaringi nii Eesti kui ka laiema maailma suhtes.

Valga Gümnaasiumis on toimunud palju huvitavaid projekte, käinud põnevaid külalisi, tehtud näitusi, filme, töötube ja õppekäike. lased ning uus pruut valitakse pulmas, kui pruut viskab vallalistele pruudikimbu. Peigmehe valib pruut ise oma lennu noormeeste seast. Kõik aastad pole aga ühesugused: Covidi tõttu jäi kaks aastat pulm ära ning sellel aastal tegi hoopis peigmees pruudile ettepaneku.

Lennupulm on lõbus ja pidulik sündmus, kus on olemas kõik pulma osad: registreerimine, sõrmused, pulmakleit, pulmavalss, õnnitlused, pruudikimbu viskamine, pulmarongi sõit mööda linna, pulmalaud ja -mängud.

Viimased paarid on nn haridusliitu sidunud kooli direktor ning saatnud noored õpetussõnadega ellu.

2022. aasta paar Mari-Liis Taniel ja Are Saarma said tänu aktiivsetele 11. klasside õpilastele taas traditsioonist osa ja lennutasid pruudikimbu uue väljakutse poole – kimbu püüdis kinni 11. klassi õpilane Jekaterina Neuimina.

PRUUTPAARID: 2022 Mari-Liis Taniel ja Are Saarma 2020–2021 Covid-19 tõttu pulmi ei toimunud 2019 Kristiina Saaron ja Kevin Koik 2018 Merit Mõttus ja Kenari Koonik 2017 Krislin Kukumägi ja Siim Kängsepp 2016 Jekaterina Maslova ja Henri Karja

Toimetus: Ander Alliksaar, Anna Komarova, Helina Saega, Henrik Saega, Mari-Liis Taniel, Egle Kõvask, Varje Schmidt, Viktorija Nikolajeva

Küljendaja: Paul Poderat Illustratsioonid: Ekaterina Shimanskaya Trükk: PixelPrint Tiraaž: 160

ELU

5

Ülikooli kandideerimisest, ettevalmistusest ja õppimisest

O

MADLI KUUS, 2019. A VILISTLANE

tutvumiseks on teha Tartu Ülikooli Teaduskooli kursusi, millest saadud erialapunkte saab hiljem ülikooli üle kanda. Samuti julgustan käima tööja tudengivarjuks, mis annab samuti erialast hea ettekujutuse ning võimaluse küsida tudengitelt või töötajatelt täpsustavaid küsimusi. Soovitan ka mõelda, kas olete valmis kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist edasi õppima või oleks teile sobivam võtta vaheaasta puhkamiseks.

len Madli Kuus, Valga Gümnaasiumi 87. lennu vilistlane. Asusin pärast gümnaasiumi lõpetamist õppima Tartu Ülikooli eripedagoogika erialale ning olen hetkel kolmandal kursusel. Ülikoolis võtsin kohe esimesel semestril endale ka kõrvaleriala – psühholoogia.

Millega arvestada ülikooli kandideerimisel ja kuidas valmistuda?

See, millega võiks arvestada ülikooli kandideerimisel, sõltub valitud erialast. Räägin siin peamiselt Tartu Ülikooli kandideerimisest, sest olen sellega enim kursis. Üks võimalus, kuidas Tartu Ülikooli kandideerida, on teha akadeemiline test, mis tuleb sooritada vähemalt 65 punktile ja sellega ongi kõrgkoolis koht tagatud.

Neljal erialal (psühholoogia, hambaarstiteadus, arstiteadus ja proviisor) on see isegi kohustuslik tingimus ning sellisel juhul kaasnevad sisseastumiseksam ja intervjuu. Mina soovitan enne akadeemilise testi tegemist teha läbi proovitest, et tutvuda selle vormi-

Madli Kuus

ga. Intervjuu jaoks on hea, kui olete mõelnud läbi, miks te valitud eriala tahate õppida, millised on praegu sellel erialal olevad probleemkohad ja ehk oskate isegi pakkuda, kuidas teie nende kitsaskohtadega tegeleksite. Samas kui akadeemiline test ei õnnestu plaanipäraselt, on enamasti võimalus kandideerida ka riigieksamipunktidega.

Mida saad juba praegu teha?

Kindlasti tuleks tutvuda end huvitava erialaga juba varakult ning uurida, millised on nende sisseastumistingimused. Hea võimalus enda erialaga

Esimene aasta ülikoolis Esimene õppeaasta oli minu jaoks kõige huvitavam. Mul õnnestus valida eriala, mis mind tõesti köidab ning sain alguses nii palju uut ja huvitavat teada, et tundsin end pea iga päevaga üha targemana. Küll aga pean tõdema, et sain kohe esimesel koolipäeval päris korraliku stressi, sest minu jaoks oli võõras, et juba enne õppeaine toimumist lisati meile umbes 50-leheküljeline ingliskeelne kohustuslik lugemine, mis tuli esimeseks kohtumiseks läbi töötada.

Samuti ilmnes suur erinevus selles, et gümnaasiumis anti õppimist juurde tasapisi jupi kaupa, kuid ülikoolis lisatakse enamasti korraga üles terve õppeaine nõuded, kohustuslik kirjandus

Kahel korral õppeaastas rikastab õpinguid valikkursuste nädal EGLE KÕVASK, HUVIJUHT ALLIKAS: VALGA GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA

Ü

lekoolilised valikainete kursused on kursused, mida võib valida õppimiseks igas õppesuunas. Valikkursuste eesmärk on toetada õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist kogu kooliastme ulatuses. Ülekooliliste valikainete kur-

ja kodused tööd. Seega tundub kõike alguses väga palju! Mulle meeldis juba gümnaasiumis varakult õppima hakata ja teha kõik ühe korraga ära ning mu toxic trait arvas, et suudan sedasi toimida ka ülikoolis, aga võta näpust! Ega ikka ei jõua küll kogu semestri materjali ühe nädalavahetusega ära teha! Samas harjub kõikide nende esialgu võõrana paistvate aspektidega ning ülikooli sisse elades muutub kõik lihtsamaks. Kõrgkoolis on väga soovituslik ka õpisõbra leidmine. Õpisõber aitab meenutada tööde tähtaegu ja vähendada töömahtu.

Osadel erialadel tuleb ka tunniplaan etteantud valiku alusel ise kokku panna. Kõrvaleriala võttes tuleb samuti arvestada sellega, et vahel on tarvis käia koolis ka nädalavahetuseti, et õppeainete toimumised omavahel ei kattuks. Kogu õppetöö tuleb ise planeerida ja jaotada ning väga kasulik on arvestada enda ajakavasse sisse puhkepausid, aeg iseendale ja oma meelistegevustele. Soovitan teil seda teha ka praegu riigieksamiteks valmistumisel!

Peamine on leida enda jaoks põnev eriala. Kui ülikoolis selgub, et valitu pole päris see, mida ootasite, siis pole ka midagi katki, vaid tuleb veel ennast tundma õppida, end täiendada ja proovida erinevaid alasid ning küll leiate ka selle, mis on teile mõeldud!

Huvitegevuse arvestamine valikkursusena

Valikkursuste nädalal osutuvad populaarseks praktilised kursused.

Foto: Egle Kõvask

suste valik võib erineda õppeaastati. Valikainete kursuste valikusse võib lisanduda uusi kursusi vastava õpetaja olemasolul, ainevaldkonna juhtide ja koostööpartnerite ettepanekul.

Kahel korral õppeaastas toimuval valikkursuste nädalal saavad õpilased valida 20 kursuse seast

endale meelepärased. Valikus on olnud praktiline ökokursus, muusikalabor, fotograafia, keraamika, projektijuhtimine, võitluskunstid, sportmängud, tervislik toitumine ja elustiili alused, väitlemine, rahatarkus, jalgrattasõidu ABC, puidukoda, heli- ja valgusinseneri kursus ning palju muud huvitavat.

Õpilasel, kes tegeleb väljaspool kooli huviharidusega, on võimalik taotleda oma huvitegevuse arvestamist valikkursusena. Selle kooskõlastamine on individuaalne ning kinnitatakse eraldi igal õppeaastal selleks õppejuhi poolt moodustatud komisjonis.

Huvihariduse valikkursusena arvestamise taotlusele lisatakse huviharidust andva asutuse tõend, millel on andmed koolitaja ja õpingute kohta.

Valikkursusena võib komisjoni otsusega arvestada ka teistes gümnaasiumites hinnatud valikkursusi.

Valikainete kursusi võib õppija valida igal õppeaastal, arvestusega, et kohustuslike kursuste, suunakursuste ja valikkursuste maht õpingute jooksul kokku on vähemalt 96 kursust.

6 ÕPETAJA

Õpetaja Liseli huvi bioloogia vastu tekkis lapsepõlves, kui suur osa ajast sai väljas veedetud. Foto: Erakogu

Bioloogiaõpetaja naudib aias toimetamist ja matkamist

B

HENRIK SAEGA, 11. R

ioloogiaõpetaja Lisel Helbrodt on südame ja hingega loodusteaduste juures. Seda näitab tema panus aineõpetajana meil ja naaberkoolis kui ka huvi aias toimetamise ja matkamise vastu.

Kui võrdlete ennast floora ja faunaga, siis millise looma, linnu, kala, lille, puuga te kõige rohkem sarnanete?

Enda arvates olen ma rahulik ja suhteliselt tasakaalukas. Oskan olulisi asju vähemolulistest eristada, samuti oma tööd ja oma isikut lahus hoida. Ma usun, et igaühe iseloomus on palju erinevaid loomi, linde, lilli ja muudki. Kindlasti on minus kassi – naudin mõnusat kodusolemist ja tahan sageli toimetada omapead; eeslit – seda iseloomustab jonnakus.

Natuke tunnen ennast oravana – kipun koguma „varuks” igasuguseid asju, mida saaks kusagil kasutada. Veekogude

lähedal muutun hülgeks. Mulle meeldib reisida – ilmselt olen ma siis rändlind. Ja sarnaselt rändlindudega meeldib koju tagasi tulla ka. Puude hulgast tunnen sarnasust vahtraga – selle puuga on meil sarnased lemmikvärvid.

Millega tegelesite kooliajal?

Mulle on alati meeldinud teha midagi ise ja oma kätega.

Kooliajal õmblesin ja kudusin rohkem kui praegu, aeg oli selline, kus pidi ise kõik vajaliku meisterdama. Samuti oskasin enamus lihtsamaid kodutarvikuid parandada. Siiani imestan mõnikord, et ei õppinud mingit tehnilist eriala.

Kuidas leidsite tee Valga Gümnaasiumi bioloogiaõpetajaks?

Bioloogia valisin loodushuvi järgi. Kasvasin koolieelikuna vanaema juures maal, toimetasin iga päev väljas, koer seltsiks kaasas. Korjasin näiteks kunagi väikese purgitäie lepatriinusid ja lasksin need tuppa

lahti, siiani on meeles, kuidas lepatriinud hiljem igalt poolt muudkui välja ilmusid. Valga Gümnaasiumi valisin sellepärast, et see on mu kodukool.

Mulle meeldib elada Lõuna-Eestis, siinne elutempo, inimeste arusaamad ja isegi keele rütm on teine kui põhja pool. Sellessamas valges majas alustasin õpilasena 1972. aastal, õpetajana Valga Gümnaasiumis 1992. aastal. Nii et olen siin kaua olnud.

Mis on teile kui õpetajale koolis igapäevaselt kõige põnevam?

Koolis on kõige põnevam see, et iga päev võib keegi öelda või teha midagi sellist, mida pole enne olnud. See annab ajule tegevust.

mesed, kellega koos on alati midagi teha, millestki rääkida ja kellele võib igas olukorras kindel olla. Ma arvan, et sellise koosluse moodustamine on meie kõikide ühine saavutus.

Kuidas oma vaba aega sisustate?

Mulle meeldib võimaluse korral matkata või reisida. Üldse olen selline „väliinimene”, näiteks armastan aias toimetada.

Peale selle olen enam-vähem kogu elu kooris ja ansamblis laulnud. Tegelen ka mälumänguga, kuulun Valga turniiribridži ja mälumängu klubisse, osalen selle võistkonnaga maakonna või vabariiklikel mälumängudel. Põhikoolis korraldame juba 10 aastat õpilastele mälumänguturniiri.

Mis on teie suurim saavutus, mida tahaksite jagada ka teistega?

Mis on olnud teie pööraseim tegu, mida olete teinud kas kooliajal või õpetajana?

See pole tegelikult minu saavutus, aga mul on absoluutselt suurepärane sõpruskond – ini-

Üliõpilasena olen kõndinud Tartus üle kaarsilla kaare. Oli päris kõrge tegelikult.

ABITUURIUM 7

12. HM mälestused ANNA KOMAROVA

12. hm klass on väga mitmekülgne kogemuste ja mälestuste poolest.

Kõik algas siis, kui direktor Andrus Murumaa andis meile õpilaspiletid.

Alguses tundus kõik väga hirmus ja uus, kuid meie abivalmis klassijuhataja Irja Kängsepp aitas meid ja tuletas alati meelde, et hinded oleksid korras.

Esimesel nädalal, et tutvuda kõigiga, tegime klassiga koos pannkooke ja mängisime erinevaid tutvumismänge.

Saime kogeda ka rebaste ristimist erinevate mängudega ja natukese piinamisega. Endised kaheteistkümnendikud tutvustasid gümnaasiumi kui väga avatud ja toredat kohta.

Siis algas distantsõpe ning olime vähem kontaktis, kuid rääkisime palju koolielutunnis Google Meetis. Alati aitasime üksteist kodutöödega ja olime ühenduses, kui toimus keemia kontrolltöö. Kümnes klass sai sama kiiresti läbi, kui see oli alanud.

11. klass tuli uuete ootustega, et saame rohkem ja usinalt õppida. Kuid siis tuletati meelde, et tuleb kirjutada uurimis- ja praktiline töö. Siis muutus kõik veelgi hirmsamaks. Isegi kui kaitsmine sai tehtud, oli närv ikkagi sees.

Me kõik arvasime, et kui tuleb 12. klass, oleme valmis, et saame suureks ja oleme valmis täiskasvanueluks.

Praegu tulevad eksamid ja ei suuda ära oodata, millal need läbi saavad. Aga tegelikult ei ole me üldse äraminemiseks valmis.

Mis oli kõige naljakam hetk gümnaasiumis?

Kui Are eesti keele tunnis klassiakna eest võttis. (Anette-Elis Kase 12. H) Mulle meenub, kuidas Ergo ja Madis kirjanduse tunnis improviseerisid ning üllatasid kõiki oma laia sõnavaraga või tegid midagi muud naljakat.

(Angeliina Pung 12. H)

12. RS

Mis oli kõige meeldejäävam mälestus 10. klassist?

Enda klassi kohtumine. Enne aktust arvasin, et mulle ei hakka see punt meeldima, aga sain positiivse üllatuse osaliseks. Olen väga rahul, et sattusin just h/m klassi. (Andrea Saar 12. H)

MARI-LIIS TANIEL, MAY-BRITT KUUS

Mis oli kõige meeldejäävam mälestus 11. klassist?

Hetk, kui praktiline töö sai kaitstud. (Roxana Farhullina 12. M) Distantsõpe, kus enamus kontrolltööde „5” tulid tänu sõpradele.

Ise ma väga abi ei kasutanud, aga nii mõnigi kasutas minu abi.

(Juulia Paulson 12. H) Keemiatunnid Discordis. Totaalne loomaaed sai meie klassist.

(Hannes Jaakson 12. M) Milline õpetaja jääb sulle meelde? Miks?

Matemaatikaõpetaja Varul jääb meelde oma huumorimeele, toreduse ja heade õpetajaomaduste poolest. (Oliver Utsar 12. M) Kindlasti klassijuhataja Irja Kängsepp, kes on üllatanud sellega, kui pühendunud saab olla õpilaste suhtes, keda pole kunagi näinud. Ka matemaatikaõpetaja Kati Otepalu ja inglise keele õpetaja Bret Baussova.

(Adrian Utsar 12. M) Anette: „Oota, mis sa minust taga rääkisid?”

Anna: „Ta on su ees.” (Angeliina Pung 12. H) Timmu: „Mina ei tantsi posti, post tantsib mind.” (Angeliina Pung 12. H) Adrian: „Mihkel Raua perekonnanimi on raud, aga seest on suhkruvatt.”

Oliver: „Perekonnanimi on kõva, aga tegelikult on seest pehme.”

(Angeliina Pung 12. H) Hannes: „Terve klass tuleb kaasa erutama!”

PS! Ta mõtles ergutama.

Direktor: „Hannes ei ole vist eesti keele tunnis käinud.”

(Angeliina Pung 12. H)

vanasõnad • Kui Alina ei riski, ta šampust ei joo.

• Armandi suu pihta ei lööda.

• Artur tasa sõuab, kaugele jõuab.

• Pahandus ei tule ühelt poolt, vaid ikka Birika ja Emma poolt.

• Brit Marii pealehakkamine on pool võitu.

• Caroliina tehtud, hästi tehtud.

• Eliza ees, Jevgenia taga.

• Töö kardab Emiliat.

• Engel tuleb pika ilu peale.

• Kus Jan-Kenoryt, Henrit, Jani ja Carolynat, seal pidu.

• Jegoril päev pikk.

• Karina ei hüüa tulles.

• Kus Karmenit, seal tuld.

• Ära hõiska enne Karoliinet.

• Kordamine on Kristjani ema.

• Lisete ei kuku Keterist kaugele.

• Mari-Liis võidab võõra väe.

• May-Britti tuntakse hädas.

• Kes Milenita kasvab, see armuta elab.

• Kes lapsena õpib, see suurena Nikita.

• Rando on oma õnne sepp.

8 ENESEARENG Vaimse tervise teemad on aasta jooksul koolis palju tähelepanu saanud

V

ANDER ALLIKSAAR, 10. H

aimne tervis on midagi enamat kui psüühikahäire, see kirjeldab, millist rolli mängime meie tänases ühiskonnas. Vaimust sõltub see, kuidas saame oma suhtlemisvajadused täidetud, kas on jätkuvalt võime ühendada end füüsilise kehaga ja millist rõõmu elu ikkagi suudab pakkuda.

Aina rohkem räägitakse sellest kõigest. Paraku leiavad praegugi paljud noored, et just enesetapp on võti millestki vabanemiseks. Samuti on ühiskonnagrupid, mis ei tunnista näiteks ei depressiooni ega ärevushäiret haigusena. Lihtsameelsed nimetavad seda lausa väljamõeldud haiguseks, mille taha inimesed

enda laiskust peidavad. Siin tulebki mängu silmaring ja sallivus üleüldiselt. Meie kooliski on KAM-süsteemist üheks märksõnaks märkamine. Tunnustame, kui keegi tõelise kirega teeb ,,oma asja” või kui tal peaks olema madalhetk, siis pakume toetust.

Inspireerivad külalisesinejad Madalhetki on meil kõigil, kuid endasse uskudes saab sellest kergemalt üle. Sellel teemal käis koolis rääkimas kulturist Ott Kiivikas. Tema innustas läbi oma kogemuste jagamise. Tõi näpunäiteid, kuidas seada enda eesmärgid selliselt, et need viiksid lõpuks ikka sihtkohta. Inspireerivaid inimesi on käinud meie koolis veel.

Näiteks kirjanik Lauri Räpp ning

näitleja ja luuletaja Anne-Mai Tevahi. Tollest kohtumisest jäi kooliperele enim meelde just raamatud ja nendega seonduv. Palju rääkisid nad oma minevikust.

Millisena tunti ennast kooliajal, mis aitas, kui hingel oli raske.

Viimase puhul oli abiks ikka vana hea päevik, kuhu kõik oma mured peideti.

Ülekoolilised vaimse tervise loengud Õnneks tänases ühiskonnas ei ole abi saamiseks ainus viis päeviku pidamine, kuna vaimsete probleemidega tegelemine on muutunud aina rohkem iseenesest mõistetavaks. Kooliski on meil stendidel plakatid ja infonumbrid. Ikka selleks, et professionaalne abi jõuaks kõikjale ja teadmine võimalustest

Koolipere seas on populaarseks hobiks jõutreening

1 2 3V lugemine

jõutreening

jooksmine

EGLE KÕVASK, HUVIJUHT

alga Gümnaasiumi koolipere sai 5.–18. aprillini vastata hobideteemalisele küsimustikule, et selgitada välja populaarsemad vaba aja tegevused koolipere seas.

Koolipere on 207-pealine (175 õpilast ja 32 töötajat), sellest küsimustikule vastas kokku 75 inimest (66 õpilast ja 9 töötajat).

Vastanute seas on aastal 2022 kõige populaarsemaks hobiks jõutreening, mida harrastab 42,7% (32 inimest). Teisel kohal on jooksmine, millega tegeleb 38,7% (29 inimest) vastanuist ning kolmandal kohal lugemine, milleks leiab aega 37,3% (28 inimest)

vastanuist. Hobide pingereas on mainitud veel rattasõit (30,7% ehk 23 inimest), kokkamine (26,7% ehk 20 inimest) ja arvutimängude mängimine (25,3% ehk 19 inimest). Lisaks tegeletakse hobi korras laulmise (18 inimest) ja joonistamise (18 inimest), muusikainstrumendi mängimise (17 inimest), matkamise (14 inimest) ja fotograafia (14 inimest), kirjutamise (12 inimest) ja lauamängude mängimisega (10 inimest).

Selliseid vastanuid, kes mitte ühegi hobiga ei tegeleks, ei olnud.

Küsitlusele vastanutest tõi 50,7% (38 inimest) välja, et tegelevad hobi(de)ga paar korda nädalas. 41,3% (31 inimest) vastanutest leiab huvideks aega igapäevaselt ning 5,3% (4 inimest) vastanuist vähemalt korra nädalas.

enda aitamiseks oleks olemas.

Vaimse tervise teadlikkusele aitasid kaasa ka õppeaasta lõpus toimunud vaimse tervise loengud, mis viidi läbi kõikidele klassidele. Loenguid vedasid Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi kuuluvad arsti- ja psühholoogiatudengid.

Jällegi oli juttu märkamisest, abi pakkumisest, vaimse tervise ,,vitamiinidest” ja hukkamõistust, mida ikka depressioonis või ärevushäirete all kannatavad inimesed tunnevad. Viimase loengu ja kogu vaimse tervise temaatika üldiseks moraaliks loeksin üksteise aitamist. Ärme jäta kunagi kedagi üksinda lihtsalt seetõttu, et teised ju jätavad. Olles ainus järelejäänutest, oled sa abivajaja jaoks säravaim päike taevas.

Koolil valmis esimene oma

podcast

EGLE KÕVASK, HUVIJUHT

Valga Gümnaasiumil valmis tänavu aprillis esimene podcast ehk taskuhääling.

Podcast kannab nime Selge Pilt. See annab aimu koolielust ja inimestest Valga Gümnaasiumis ning kajastab noortele olulisi ja huvipakkuvaid teemasid.

Esimeses saates võeti fookusesse sisseastumine Valga Gümnaasiumi 10. klassidesse, kus oma kogemusi jagasid abituriendid Brit Marii Veri ja Hannes Jaakson.

Podcasti kutsus ellu ja saadet juhib 10. reaalklassi õpilane Lisette Lee. Podcast on leitav Spotifyst.