Valga Gümnaasiumi koolileht Killu nr 1

u l l i K aasium 2021. veebruar (nr 1) n m ü G Valga

Kas me siis peame minema või jääma?

ANDRUS MURUMAA (DIREKTOR) MERILI TREUFELDT (12. M)

S

ee, mis meid tihtipeale inimestena liigutab ja tegudele ajendab, on meis tekkiv emotsioon.

Usun, et pealkirja lugedes tekkis teil emotsioon. Kindlasti mõtlesite, kust ma võtan sellise arrogantsi niimoodi öelda.

Nii nagu ka kogu tänane maailm, keerleme meiegi koolina sellel peadpööritaval karussellil.

Praeguses olukorras on suurim väljakutse nii õpilaste, õpetajate kui ka koolijuhi jaoks see, kuidas luua ja saada kindlustunne, et ollakse õigel teel. Me kõik tahame tunda tunnet, et oleme parimad! Õpilased, kes on asunud õppima Valga Gümnaasiumisse, vaatavad vahel suurlinna tulede poole, mõtlevad oma headele sõpradele, kes püüdsid ja pingutasid sissesaamise nimel eliitkooli. Gümnaasium pakub meie noortele suurepäraseid võimalusi eneseteostuseks just nimelt kodukohas. Meie koolis on iga õpilane märgatud. Jah, alati on neid, kes oskavad näpuga näidata ja sõnaga lausuda, et mujal on ikka elu palju parem. Kohe nii hea, et haridust lausa kummutatakse pähe ja enese pingutustki oodatakse vähem. Julgen öelda, kes õpib, see saab oma tegutsemisest sellise emotsiooni, mis jääb teda saatma ka järgnevates ettevõtmistes. Kinnituseks võib jälgida meie vilistlaste saavutusi kogu maailmas.

Õpetajad – meie kooli töötajatest on kõik eranditult õpetajad.

Tahes või tahtmata oleme oma sõnade ja tegudega eeskujuks kogukonnale, eriti meie noortele. Õpetajad, kes on meie kollektiivis, on just selleks, et teha oma suurepärast tööd emotsiooni ja uhkustundega. Praegusel hetkel on meie kooli õpetajatele kõik teed ja võimalused avatud, olgu selleks siis vajadus eneseteostuseks, tahtmine silmaringi avardada või mõnd hullumeelset ideed õpilastega ellu viia.

Koolijuht – üsna barbaarne on ennast selliselt välja tuua.

Kas pole? Minu arvates pole ilma meeskonnata ka koolijuhti.

Mul on meeskond, keda ma saan 100% usaldada ja kellest ma tean, et igaüks panustab maksimaalselt.

Nemad loovad minu. Nii nagu tean ja tunnen meeskonna puhul, nii julgen esile tõsta ka õpilaste avatuse ning julguse koolijuhiga suhtlemise osas.

Kas me siis peame minema või jääma?

Jäädes, on võimalus ja valikuvabadus teha just seda, mida me ise naudime ja teha tahame. Mina tahan olla koolijuht, tahan nautida seda, mida teen.

Ma naudin arengut, noorusest pakatavat energiat, akadeemilist pinget. Loomulikult pole kerge ja ka mõeldav, et elu peab olema lihtne. Valga Gümnaasiumi suureks plussiks on koostöö. Meil

on koostöö kõikide Valga valla põhikoolidega ja Valgamaa Kutseõppekeskusega. Tänu sellisele koostööle on meil koolidena suurem võimalus tagada kvaliteetset haridust. Meie suureks tugevuseks on ka KERG-koolide koostöövõrgustik. KERG-koolide taga peituvad sellised tugevad tegijad nagu Valga, Võru, Põlva, Jõgevamaa ja Tartu Tamme riigigümnaasiumid. Sellisel kujul oleme Eesti haridusmaastikul väga arvestatavad nii sõnade kui tegudega. Meie ettepanekuid hariduselulistes küsimustes arvestatakse ministeeriumi tasandil.

Nii mõnigi meie tegemistest tekitab kadedust ja tahet just neist osavõtmiseks, olgu selleks ühised spordivõistlused, teadmiste proovile panemised või pidulikud tunnustamised.

Tänu tänasele Valga Gümnaasiumi õpilasele ei ole minu ükski päev emotsioonitu ja raisatud. Hea õpilane on see, kes küsib küsimusi, samas on valmis ka ise talle esitatavatele küsimustele vastama. Hea õpilane viib sihikindlalt ellu oma eesmärgid, pidades kinni reeglitest, mis ühiskonnas kehtivad. Hea õpilane on Valga Gümnaasiumi õpilane!

Tehkem oma asju kire ja armastusega Kui küsida minult, mida ma soovin Valga Gümnaasiumile.

Ma soovin, et teeksime kõik

seda, mida juba teeme, aga teeme seda kire ja armastusega! Jätame kõrvale laiskuse, soovi kedagi halvustada ja tahtmise teiste tegemisi kritiseerida. Tunneme rõõmu sellest, kui saame ja ka ütleme, et meil on hästi. Panustame kõik maksimaalselt ja tunneme rõõmu kõikide koolipere liikmete õnnestumistest. Unustame sõna „EI“. Kasutame seda vaid siis, kui ütleme: „Ei, ma tahan elus enamat ning pingutan selle nimel!“

Andrus Murumaa täidab direktori kohustusi aastast 2015.

FOTO: TRIINU UGUR

2 UUDISED 28 aastat esimese koolilehe väljaandmisest

Koolileht Killu esimene number.

FOTO: EGLE KÕVASK

ANNA KOMAROVA (11. H)

V

alga I Keskkooli esimene koolilehe number ilmus 8. novembril 1993 ja see maksis tollal 50 senti. Koolilehe algatajaks oli endine õpilane Marge Püvi. Killu esimesest väljaandmisest on möödunud 28 aastat.

Jälgige koolimaja, sest kummitus on taas liikvel.

Koolilehe eestvedajateks ja toetajateks olid päris alguses õppealajuhataja Vikki Pennonen ja huvijuht Piret Mühlberg. Viimane neist korraldas koolilehele ka nimekonkursi, kuhu laekus mitmeid pakkumisi, aga just tollane õppealajuhataja Vikki Pennonen valis välja Killu.

Nime olemasolul loodi lehele ka Killu vääriline maskott. Tol ajal tegeles illustratsioonide ja karikatuuridega Ranno Zirk, kelle lontiskõrvaline koerjänes ilmus ka esimestes koolilehe numbrites. Hilisemates väljaannetes tuli kasutusele ruuduline vaim, mille joonistas õpilane Signe Põldsaar ning veel hilisemates on kajastust leidnud ruudulise vaimu poeg, kelle autorit ei suutnudki enam tuvastada.

Kummitus Killu ehk kooli vaim elas legendi kohaselt Kungla 16 hoone neljandal korrusel. Vaimu tegutsemist olevat õpilased kuul-

nud, kuid näinud mitte. Pärast on see vaim kolinud uude majja aadressile Kuperjanovi 10 – või hoopis vanasse gümnaasiumihoonesse tagasi.

Koolilehe kokkupanemine Koolilehe kokkupanemise ja küljendamisega tegeles endine Valgamaalase peatoimetaja Toivo Gulbe.

Esimesed väljaanded trükiti Võru trükikojas tiraažiga 1000 lehte.

Koolileht oli lugejatele tasuline ning selle rahaline väärtus on aastatega aina tõusnud. Alates 1995. aasta detsembrist tõusis Killu ajalehe hind ühe kroonini. Lehe kõige kõrgemaks hinnaks on olnud 5 krooni.

Killu ajaloos anti välja ka mitu erilehte, mis olid lugejatele tasuta.

Viimane leht, mille tegemistesse panustasid Marge Püvi ja Ranno Zirk, ilmus 1994. aasta juunis. Hiljem jätkasid panustamisega aktiivselt endised õpilased

Signe Põldsaar, Dalial Freitak ja praegune õpetaja Varje Schmidt.

Koolilehe taaselustamine Killu viimane väljaanne ilmus 2014. aastal, mille pani kokku Varje Schmidt. Peale seda Killu haihtus ja sellest pole tänaseni kuulda olnud. Valga Gümnaasiumi 102. sünnipäeva puhul tekkis aga idee koolileht Killu taaselustada.

Selle väljaandmiseks viisid õpetaja Varje Schmidt ja huvijuht Egle Kõvask läbi valikkursuse „Meediapädevused ja koolileht Killu“, kus oli võimalik teada saada Killu ajaloo ning ajakirjadusžanrite ja ajakirjandusliku teksti koostamise kohta. Koolilehe taaselustamisega hakkasid tegelema kursusel osalenud 12 õpilast ning kursust läbi viinud õpetajad. Üks väärikas kool vajab oma kooli lehte.

Valga Gümnaasiumil on uus stiil TRIINU UGUR (ÕPPEJUHT) ELIS HAIN (10. R) MARLEN MURAŠOV (10. S)

K

õikidel koolidel on oma stiil, nii ka Valga Gümnaasiumil. Stilistika loob ühendusest visuaalse identiteedi ja kannab endas edasi koolile olulisi väärtusi.

Kooli sümboolika elementideks on logo, koolimärk, lipp, sõrmus, juhtlause, kuid ka kindlad värvid, elemendid ja kirjastiil.

Meie koolil on juba aastakümneid kasutusel olnud kahe samba ja leegiga vapp. See on esindatud kooli lipul, rinnamärgil, kooli sõrmusel, kiituskirjadel ja reklaamplakatitel. Nii ühendab see kõiki

Valga Gümnaasiumi õpilasi ja vilistlasi.

Soovisime olla kaasaegsem kool, seetõttu vajasime uut igapäevast ja efektset kujundust. Uue disaini loomine oli pikaajaline protsess. Koostööd reklaamiagentuuriga alustasime juba märtsikuus. Selle tulemusena loodi erinevaid kujundusi. Nende seast valis kooli meeskond kõige kõnekama, mida hakati üheskoos Valga Gümnaasiumi päraseks kohandama.

Logo tähendust ehk sõna VALGA võib tõlgendada väga paljudel viisidel: A – on katus ja kaitse meile kõigile

VA – kujundus viitab ka mees/naine V – seda märki kasutatakse heegeldamise juures. Tähendus on kinnissilmus (kinnitatud oma juurte ja kooli juurde, ka vilistlastena) LG – meenutab arvu, mida kasutati Eesti Vabariik 100 raames.

Meie kool on üle 100 aasta vana LG – meenutab ka arvu 18.

See on tähtis verstapost meie õpilaste elus.

Kujunduselement pikk joon ja täpp - joon kujutab piiri. Piiri Eesti ja Läti vahel (Piirilinn), samas sirgjoonelist ja kindlat edasimine-

kut. Hoolaud tulevikku.

Kujunduse null/O kujutab punkti/tähist/asupaika... (Siin me oleme ja siit... liigume edasi/siia tuleme tagasi).

Vana traditsioonilist märki jääb kandma kooli lipp. Ka kooli juhtmõte carpe diem ehk kasuta päeva kannab endas edasi kooli varasemat kujundust. Seda motot kanname endas ka edaspidi, kui rühime uute eesmärkide poole.

Logol olev sinine värv sümboliseerib lootust ja innukust alati edasi püüelda.

Kuna sümboolika on alles uus, vajab see veidi harjumist.

Selleks, et põnev logo tihedat kasutust ja heakskiitu leiaks, on kogu koolipere panus oluline.

KOOLIELU 3 rääkimas kirjanik Sass Henno ning veebikonstaabel Maarja Punak.

Muuhulgas soetati juurde lauamänge, mis vahetundides aktiivselt kasutust leiavad. Teise poolaasta seni suuremaks ettevõtmiseks saab pidada õpilasesinduse liikmete poolt läbi viidud mitteformaalse õppe valikkursust.

Väljakutseterohke õppeaasta Õppeaastal 2020/21 kuulub õpilasesindusse 14 õpilast.

FOTO: EGLE KÕVASK

Õpilasesindust ootab ees tegevusrohke periood KAROLIINE MARINITŠEVA (ÕE PRESIDENT) HENRIK SAEGA (10. R)

Õ

pilasesinduse jaoks möödus õppeaasta 2020/21 esimene pool töökalt. Õppeaasta algul sai paika pandud poolaasta tegevusplaan, misjärel hakati kirja pandut realiseerima. Õpilasesinduse poolt viidi õppeaasta esimeses pooles suuremate

ettevõtmistena läbi spordinädal, mille raames toimusid korvpalli ja lauamängude võistlused, sokinädal, kus kogu koolipere sai terve nädala käia sokkides ning võtta osa sokijahist, noortekohvik, kus üheks päevaks õpilasesinduse ruumi püsti seatud kohvikust sai koolipere head ja paremat osta, ning kiusamist, sh küberkiusamist ennetav projekt, mille raames käisid

Suurimaks väljakutseks on sel kui ka eelmise õppeaasta lõpus olnud Covid-19 kaasnev distantsõpe, õpilaste motiveeritus ja hakkamasaamine ning tavapäraste ettevõtmiste läbiviimine veebikeskkondades. Koostöös kooli juhtkonna ja õpetajatega on arutatud distantsõppe murede ja rõõmude üle ning üheskoos püütud leida parimaid lahendusi.

2021. aasta algul pani õpilasesindus paika käesoleva aasta plaanid ning tulemas on sama kui mitte veel ettevõtlikum periood. Käsil on sõbranädala tegevuste planeerimine, tervisepäeva, avaliku esinemise koolituse ja fotojahi organiseerimine. Nende kõrvalt tegeletakse ka muude koolielu puudutavate küsi-

muste ja murekohtade lahendamise ning kooli esindamisega.

Koolielu tegemistesse on oodatud panustama kõik Õpilasesindusele on oluline õpilaste heaolu ja koolielu põnevamaks muutmine, mistõttu soovitakse ideede väljatöötamisse ja elluviimisesse kaasata võimalikult paljusid. Õpilasesindus korraldab avatud koosolekuid, kuhu kõik kooliellu panustamisest huvitatud noored on oodatud ideid ja arvamusi jagama, lahendusi välja töötama ning tegevustesse panustama. Lisaks on kõigil septembris võimalik kandideerida õpilasesindusse ning panustada kooliellu jätkuvalt ka õpilasesinduse väliselt. Õpilasesinduse presidendina julgustan kaasõpilasi enesearendamise eesmärgil pakutavatest võimalustest kinni haarama ja loovalt mõtlema. Valga Gümnaasiumis on sõbralikud ja toetavad õpilased ning õpetajad, mistõttu julgen väita, et üksi pole keegi ja koos saame toredaid asju ette võtta!

Õpilased arendavad meeskonnatööd läbi teadusvõistluse PIIA RUOTSI (10.M)

T

eadusvõistlusest „Elementrum“ võtavad osa Valga Gümnaasiumi ja Valga valla koolide õpilased. „Elementrum“ koosneb viktoriinist, kolmest nn pesaülesandest, neljast lauaülesandest ja ühest insenertehnilisest ülesandest. Pesaülesanneteks on mikroskoobiülesanne ja kaks praktilist reaalaineülesannet. Lauaülesanded on olnud eesti keele ja kirjanduse, inglise keele, bioloogia ja matemaatika ülesanded. Insenertehniliste ülesannetena on tulnud ehi-

tada papist kaarik ja grilltikkudest torn.

Esimesel aastal kuulutati välja nimekonkurss, kuhu laekus palju erinevaid nime ettepanekuid.

Võitjaks osutus Ott-Mait Põldsepa välja pakutud nimi „Elementrum“. Võistlus on toimunud kahel aastal, kui avaneb võimalus sellel aastal võistlust läbi viia, siis saab see olema kolmas kord. „Tundsime õpetaja Lisel Helbrodtiga, et meie kooli õpilastele võiks selline võistlusvorm pakkuda pinget ja põnevust. Õpilastel, kes soovivad kooliellu vaheldust ja tahavad ennast võistlusolukordades proovile panna ning

arendada meeskonnatööoskusi, läheb selliseid ettevõtmisi vaja,“ ütles õpetaja Irja Kängsepp.

Siiani on antud võimalus osaleda kõikidest Valga valla koolidest ühel võistkonnal, Valga Põhikoolil on õigus välja panna kuni kolm võistkonda.

Teadusvõistlusel tuleb lahendada eriilmelisi ülesandeid.

FOTO: EGLE KÕVASK

4

TEGUSAD

Pealtnäha tavaline koolipoiss on tegelikult Eesti meister sumomaadluses ELIS HÕBEJÕGI (12. R) MARIANNE JUUS (12.H)

M

e i e kooli 12. reaalklassi õpilane Xsander on rohkem kui neli aastat tegelenud sumomaadlusega ning saavutanud selle aja vältel väga häid tulemusi.

Sumo on Jaapani traditsiooniline maadlus, mille alged ulatuvad kuni 2000 aastat tagasi. Jaapanlaste jaoks on sumo üks nende kultuuri osa, kus nad hoiavad nii sumomaadlejaid kui ka sumo ise au sees.

Hetkel on Xsander sumo harrastaja ja kui tervis lubab, siis ta tahab profisumoga Jaapanis jätkata. Ta on sumomaadlusega tegelenud neli ja pool aastat, algselt tegeles ta Kreeka-Rooma maadlusega. Pakkumine sumoga tegeleda tuli nii talle kui ka isale treenerite poolt. Isa soovitas Xsandril sumot proovida.

Pärast Vinnis toimunud Eesti sumo meistrivõistlusi hakkas ta järjest rohkem sumo poole kalduma. Hetkel on ta kahekordne Euroopa meister ning maailmameistrivõistlustel on ta võistkondlikult 5. kohal, individuaalselt 7. kohal.

Ta on käinud võistlemas Jaapanis, Taiwanis, Valgevenes, Ungaris, Saksamaal, Poolas ja lähimates Euroopa riikides.

Kindel eesmärk end tõestada Laagrid, kus ta käib, toimuvad peamiselt Eestis Vinni spordikompleksis, kus enne suuremaid

võistlusi Xsandri suurim eeskuju Kaido Höövelson ehk Baruto võistlejad nii füüsiliselt kui ka mentaalselt ette valmistab.

Xsandris nähakse suurt potentsiaali sellel allal, kuna ta ei karda oma vastat, tal on tahtejõudu ja kannatust.

Peamine kogemus, mida ta võistlustelt on saanud, on see, et ta õpib oma vastast tundma ja oskab ennast analüüsida, et järgmistel võistlustel läheks paremini. Lisaks sellel tutvub ta uute kultuuridega ja saab uusi tutvusi.

Ta on käinud võistlemas Jaapanis, Taiwanis, Valgevenes, Ungaris, Saksamaal, Poolas ja lähimates Euroopa riikides.

Tulevikus tahab ta sumomaadlusega edasi tegeleda. Tema üheks unistuseks on lükata ümber Kaido Höövelsoni ütlus: „100 aasta jooksul ei leidu kedagi temasugust Eestist, kes nii kaugele sumos jõuaks.“ Kõige rohkem

kurvastab Xsandrit see, et ta on käinud mitmeid kordi vallavalitsuses, et ta saaks endale treenimispaiga, kuid seni ei ole vald sellele vastu tulnud.

Kannatlikkus viib tulemuseni Sumo ei ole sugugi ainuke asi, millega Xsander tegeleb. Peale kooli käib ta jõusaalis ja abistab vanemaid põllumajanduses. Väärtused on tal paigas: kõige tähtsam on haridus, seejärel sumo ja viimaseks pereettevõte.

Kooliajast jääb ta meenutama toredaid koos veedetud aegu sõprade ja klassikaaslastega, toredaid sündmusi ja õpetajaid, kes teda aidanud on. Tulevastele gümnasistidele soovib jõudu ja jaksu, tuleb mõelda varakult oma tulevikuplaanidele ja ettevõtmistes mitte alla anda. Kõik nõuab tahtejõudu ja kannatlikkust, kuid annab lõpuks väärt tulemuse.

Xsander on sumomaadlejana maailma seitsmes.

FOTO: ERAKOGU

NOORED Timmu on rokkbändi Dreamband kuulunud 2014. aastast.

5 SAAVUTUSED:

FOTO: EGLE KÕVASK

2019 „Maskid ette“ parim meesnäitleja

Lapsest saati näitlejahingega Timmu pürgib unistuste poole

T

2019 Valgamaa kooliteatrite festivalil parim meesnäitleja 2019 Mitteteatrite festivalil parim meesnäitleja 2020 Prantsuse Lütseumi lõpetaja Steineri roll sarjas „Naiste sõda“

MARI-LIIS TANIEL (11. R)

Lisaks näitlemisele ja laulmisele on Timmu üles astunud ka koolisündmustel.

FOTO: GLÄNEL TIRRAND

immu Viilup on meie kooli 11. humanitaarklassi õpilane, kes lööb kaasa muusikalitrupi MTÜ Kungla tegemistes, on vokalist noorte rokkbändis Dreamband ning mängib jalgpalli.

Näitlemisega alustamise idee tekkis noormehel neli aastat tagasi peale MTÜ Kungla lavastuste vaatamisi. Suure tõuke andis lavastaja Siiri Põldsaar, kes Timmule tema esimese rolli pakkus.

Esimene lavastus, kus ta kaasa mängis, oli „Herakles“, mis esietendus 2018. aasta veebruaris.

Timmu mainis, et tema lemmikroll läbi aastate on „Rokiajastu“ muusikalist pärit Drew. „Ta sarnaneb veidi minuga, kuna ka mina olen tulnud väiksest kohast, küll mitte suurlinna, kuid siiski oma unistusi täitma,“ sõnas noormees. Teatris

käib Timmu etendusi vaatamas igal võimalusel, mis talle antakse. Oma lemmiklavastuseks peab ta muusikali „Kaunitar ja koletis“.

Püsimatu, tuulepea, koostööaldis – nende omadustega iseloomustab end Timmu. Noormees on tähele pannud, et tema argielus esineb näitlejale iseloomulikku käitumist.

Eesti keele ja kirjanduse tundides on ta hakanud loovalt vastama ning lisaks on tal klassi ees vaba ja mugav tunne. Näitlemisega on ta endas arendanud kõige enam improviseerimisoskust ning selgeks õppinud näitlemise põhitõe – publikule selga ei pööra.

Loovad tegevused on karjäärivalikule kaasa aidanud Timmu tunneb, et näitlemine on tema kutsumus ning tal on kindel siht saada näitlejaks. Kui proovis tuleb paus, õpib ta teksti ning jätab söömise ja joomise teisejärguliseks. Isegi tema esimene lapsepõlvemälestus seos-

Muusikalides on Timmu täitnud erinevaid rolle, üks olulisemaid neist aga peaosa muusikalis „Rockiajastu”.

FOTOD: ERAKOGU

tub näitlemisega, kui ta lasteaias „Pöial-Liisi“ muusikalis printsi mängis. Noormees soovib elada Eestis, kuid lisakogemusi omandada eri riikides. Timmu seostab end kotkaga, kes on püsimatu ning tahab ringi lennata nii nagu tema ise. „Valga Gümnaasium on oma loovusega minu karjäärivalikule hästi kaasa aidanud: jõulupeod, kus tuleb klassiga lavastus publiku ette tuua, kontserdid, kus olen saanud bändiga esineda jne. Jätkakem samas vaimus,“ sõnas Viilup.

6 MEIE INIMESED PILLE OLESK: Mind inspireerivad õpilased, kes soovivad tegutseda ja huvituvad ANNA KIKKAS (10. S) SANDRA LEPPIK (10. S)

2

015. aastal Eesti aasta põhikooliõpetajaks pärjatud Pille Olesk andis intervjuu, kus rääkis oma lapsepõlve mälestusest ning huvidest väljaspool kooli.

Kas olete alati õpetajaks saada tahtnud?

Tuleb tunnistada, et see oli üks mu unistustest. Päris väiksena soovisin saada hoopis postiljoniks, kuna mind võlus inimene, kes tõi iga päev teistele õnnitluskaarte, kirju ja ajalehti.

Keskkoolis tekkis soov psühholoogiks saada. Siiski viisin paberid Pedagoogilisse Instituuti emakeele ja kirjanduse õpetaja erialale, aga ei saanud sisse.

Elu tegi mitmeid keerdkäike.

Mu neli last kasvasid suureks ja lõpetasin hoopis TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia infoteaduse eriala.

Mis teid inspireerib?

Mulle meeldib uusi ideid arendada ja väljakutseid vastu võtta. Ins-

Õpetaja Pille saab inspiratsiooni ja jaksu maailma katusel kõõludes.

pireerivad õpilased, kes soovivad tegutseda ja huvituvad.

Mis muudab päeva õpetajana kõige paremaks?

Kui näed õppurites huvi teha ja uurida ning kogemusi saada.

Mis on kõige pöörasem asi, mida olete kunagi teinud?

Kindlasti TOP 10 oli 2013. aasta seiklus Keenias, kus olin üksi valge inimesena ehk mzunguna võõras kultuuris. Sõitsin ringi vihma-

metsas ja suhkruroopõldude vahel mootorratta tagaistmel hingematvas vaesuses peresid külastades.

Kogetud hetki ja pilte ei saa ega tahagi kunagi peast välja saada.

On teil mõni lõbus lapsepõlvemälestus?

Meenub üks iseseisev üritamine kreemitorukesi küpsetada. Tainas sai valmis ja seisin küsimuse ees, kuidas teha tainasse torutaolist auku. Enda meelest oli hea idee panna taina sisse kõik plastmassist sabadega noad-kahvlid.

Ahjus ära käinuna ei olnud kree-

FOTO: ERAKOGU

mitorukesi ega perel enam ka nuge-kahvleid.

Mis on teie kõige suurem saavutus õpetajana?

Huvi äratamine teemade vastu, mis mulle korda lähevad, rõõm on näha, kui keegi hakkab iseseisvalt edasi tegutsema.

Millised on teie hobid väljaspool kooli?

Mind huvitavad erinevad maad ja kultuurid koos reisimisega. Keskaegne rahvameditsiin ja loodusravi.

Õpilasesindus tunnustab kooliperet

V

alga Gümnaasiumi õpilasesindusel on kujunenud traditsioon viia igal õppeaastal koolipere seas läbi veebiküsitlus, selgitamaks välja aasta silmapaistvamad õpilased ja õpetajad. 2020. aasta laureaadid on teie ees. Palju õnne ja edu kõigile tunnustatutele! Tunnustused antakse üle Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel.

• • • • •

„Aasta tegutseja“ – Merili Treufeldt ja Piret Markson „Aasta loomeinimene“ – Timmu Viilup ja Pille Olesk „Aasta spordientusiast“ – Carmen Rääk ja Meelis Oja „Aasta optimist“ – Juulia Paulson ja Varje Schmidt „Aasta loovmõtleja“ – Karoliine Marinitševa ja Triinu Ugur

HOBID 7 MARTA: Igal loomal on minu jaoks oma eesmärk: seltskond, koduvalvurid, näriliste tõrje ja toit (liha, munad).

Milliseid kohustusi toob endaga kaasa loomapidamine?

Koolist koju jõudnud, läheb Bret kohe oma kitsekeste juurde.

FOTO: ERAKOGU

Õpetajate Breti ja Marta loomaaed KRISTEL KOGER (12. M)

M

eie kooli õpetajad Bret Baussova ja Marta Edite Ozola on tulihingelised loomaarmastajad, kelle kodus on lemmikuid rohkem kui kaks ning kes on neid ka kooli kaasa võtnud.

Kuidas leidsite tee loomadeni?

BRET: Elades lapsepõlves korteris, tundsin suurt empaatiat kodutute kasside vastu. Nii vedasin koju esimese lemmiklooma. Kui viis aastat tagasi kolisin oma majja, oli mu loomapere kasvanud kolme kassi ja kahe koerani. Hirmuvärinaga südames võtsin endale viis kana, millest varsti sai 10, sest kanapidamisest sai sõltuvus.

Võtsin aeda abiks kaks väikest kitsekest, hiljem sain abivajava peretuttava käest terve kitsekarja, kellele hoolivat elupaika pakkuda.

MARTA: Kasvasin üles koos loomadega. Meil olid alati lemmikloomad: kassid, koerad, kanad

ja hiired. Täiskasvanuna, kui vahetasin töö tõttu riike keskmiselt iga kahe aasta tagant, olid mul ainult kassid. Kui kolisin Lätti ja hakkasin uuesti õpetama, hakkasid mul jälle loomad olema.

Milliseid loomi teil on?

BRET: Praegusel hetkel on mu linnukarjas kanad, pardid, kalkunid ja vutid. Kitsi on hetkel vaid kolm. Mul on veel üks lemmiklooma hüvesid nautiv küülik, kaks kassi ja kaks väikest koera.

MARTA: Mul on koerad, kassid, küülikud, kalkunid, haned, muskuspardid, India jooksupardid, kanad ja pärlkanad.

Mis eesmärgil te loomi kasvatate?

BRET: Loomade ja lindude kasvatus on minu hobi. Nad on minu jaoks teraapia, nende keskel ma puhkan. Pakkudes loomadele head elu, tunnen ennast hästi. Tarbin ka farmiloomade saadusi – mune, liha, piima – toiduks, sest tean, et oma kasvatatud loom või lind on elanud parimat täisväärtuslikku elu.

Marta lemmikud on erinevad kodulinnud.

FOTO: ERAKOGU

BRET: Loomapidamine tähendab materiaalset, ajalist ning emotsionaalset kulu ja pühendumist. Pean igal ajal valmis olema sättima oma elu loomade heaolu arvestades. See tähendab ka valmisolekut rasketeks hetkedeks – hädatapp vigastatud loomale/linnule. Linnu- ja loomapidamine on suur ja tähtis osa minu elust, millest ma ei loobuks mingi hinnaga.

MARTA: Loomade pidamine nõuab enesedistsipliini. Olenemata aastaajast, ilmast või terviseprobleemidest, vajavad loomad iga päev toitu ja vett. Ärkan kell neli hommikul, et hoolitseda enne tööle minekut loomade eest. See hoiab mind vormis. Mulle meeldib varahommikune looduse ilu, mis toidab mu hinge ja teeb mind rõõmsaks.

8 VABA AEG Valga Gümnaasiumi muusika TOP 20 MERILI TREUFELDT (12. M)

Valga Gümnaasiumi õpilaste ja töötajate seas viidi läbi küsitlus, et selgitada välja kõige kuulatumad muusikapalad.

• Rick Astley – „Never Gonna Give You Up“ • Carlito – „Who's that boy (GO! GO! GO!)“ • nublu x Mikael Gabriel – „Universum“ • Bru-C & Charlie P – „Cardio“ • Juice WRLD – „Wishing well“ • Isac Elliot – „Ghost“ • NOËP – „Young Boy“ • Dirty Heads – „Vacation“ • Traffic – „Kesköödisko“ • Miyagi & Andy Panda – „Tantra“ • Get lucky (tiktok remix) • Mari Jürjens – „Enne Und“ • Bobby McFerrin – „Don’t worry be happy“ • Kid Cudi, Skepta, Pop Smoke – „Show Out“ • Sammalhabe – „Virvurr“ • Vance Joy – „Riptide“ • Jüri Pootsmann – „Nii või Naa“ • Okeiokei – „Helistab“ • YONAKA – „Death By Love“ • Pitsa – „Kuulsaks“

HOROSKOOP ELIS HÕBEJÕGI (12.R)

Naljatest: Kas sa sobid kooli?

HENRIK SAEGA (10. R)

1. Kui ärkad hommikul üles ja näed, et kell on 7.59, siis…

A: Ruttan kooli nii kiiresti kui saan B: Magan veel paar tundi, sest kool on päev läbi lahti C: Jään distantsõppele, sest siis ei jää ma hiljaks 2. Pärast kooli...

A: Lähen koju, puhkan ja õpin ära B: Käin kõik peokohad läbi ja jätan õppimata, sest järgmisel päeval saan klassikaaslaselt maha kirjutada C: Õpin öösel, sest siis on rohkem vaba aega ja uni on nõrkadele 3. Hinded on minu jaoks...

A: Palk B: Nagu krüptoraha, mida saan semestri lõpus vahetada C: Numbrid 4. Mis on tund?

A: Teadmiste jagamise aeg koolis B: Loomaaed C: Päevas on 24 tundi ja üks tund on 1/24, 4.16%, 60 minutit või 3600 sekundit 5. Miks antakse koduseid töid?

JÄÄR – Olete väga jäärapäine. Ärge rikkuge teiste inimeste tuju ja laske ennast aidata. Soodne aeg kodus olemiseks.

SÕNN – Soovituslik on viibida palju väljas ja olla aktiivne. Ärge jääge tuppa istuma, võib halvasti mõjuda.

KAKSIKUD – Te ei ole kunagi üksi, kui teine on ära, nautige seda aega, kuna seda ei ole kauaks. Kui võimalik, soovitame minna puhkama.

VÄHK – Ei ole soovitav olla vee lähedal, võite muutuda koorikloomaks ja sealt pole kerge tagasi tulla. Olge tähelepanelikud.

LÕVI – Olge tähelepanelikud, võite ootamatutel momentidel hakata möirgama.

Kuu näitab, et peaksite varem magama minema, olete liialt kaua üleval olnud.

NEITSI – Vaadake vähem peeglisse, see, mis sealt vastu vaatab, ei pruugi kuigi meeldiv olla. Proovige uusi asju ja minge oma mugavustsoonist välja.

KAALUD – Otsuste langetamine peaks kiiremini toimuma, kuna palju otsustatakse teie eest ära. Tähtede seis näitab seda, et praegu ei ole teie aeg.

SKORPION – Olge lahked teiste vastu, ärge valmistage pahameelt, see maksab teile kätte. Hetkel on soodne aeg mitteõppimiseks.

AMBUR – Soovituslik mitte liigselt ärrituda, võite ka teised endast välja ajada. Tähtede seis näitab, et peaksite tööle keskenduma.

KALJUKITS – Hoiduda ronimistest ja kõrgetest kohtadest, on oht kukkuda ja endale häbi teha. Tähtede seis näitab, et pole vaja asjade pärast muretseda.

VEEVALAJA – Hoidke oma silmad lahti, eriti veekogu juures, võite leida midagi hinnalist või tavatut. Ei ole soovitatav oma peaga mõelda, olukord võib muutuda liiga raskeks.

KALAD – Ärge minge hoogu liig kaugele minemisega, te ei pruugi leida tagasiteed. Hetkel on soodne aeg kodus olemiseks ja mitte millegi tegemiseks.

A: Et ainet kinnistada, kontrollida teadmisi ning õppida B: Aja raiskamiseks C: Vajalikuks kiusamiseks 6. Mida ei tohi koolis teha?

A: Müüa tubakatooteid, külmrelvi jne B: Õppida C: Pahandust teha 7. Mis on kool?

A: Tarkuse tempel B: Vangla C: Koht kus peab olema 7 tundi 5 päeva nädalas 8. Mis on õpik?

A: Tarkus kaante vahel B: Tulehakatus halval ajal C: Raamat Kui sul on ülekaalus A, siis sa oled kooli jaoks loodud.

Kui sul on ülekaalus B, siis paki oma asjad ja mine heaga koju.

Kui sul on ülekaalus C, siis oled täpselt künkal ning sul on valida, kummale poole kukud.