Jaani kirik Peterburis taas pühitsetud
Kirikusaal aastal 2003… Foto: EPSi arhiiv
20. veebruaril aastal 2011 taaspühitseti luterlik Jaani kirik Peterburis. Peterburi eestlaste luterliku kogukonna alguseks võib lugeda aastat 1787, kui pärast saksakeelset jumalateenistust lubati hakata kaks korda kuus pidama eestikeelset jumalateenistust. 1842. a mais moodustati iseseisev kogudus ja aastal 1860 õnnistati sisse Jaani kirik, mis sai Peterburi eestlastele oluliseks keskuseks. Peterburi Jaani kirikus on teiste seas vaimulikena teeninud Jakob Hurt, Villem Reiman, Rudolf Kallas ja Jakob Kukk. 26. märtsil 1917. a kogunes kiriku juurde umbes 40 000 eestlast, et marssida rahvuslippude lehvides koos laulukooride ja puhkpilliorkestritega Tauria palee juurde ja nõuda Ajutiselt Valitsuselt Eestile autonoomiat.
…ja 2011.a veebruaris.
Foto: Arho Tuhkru
Nõukogude ajal ehitati koguduselt võõrandatud kirikuhoone ümber. Erineval ajal asusid seal laod, töökojad ja ehitustrust. Aegade muutudes sai taastatud kogudus 1997. aastal kiri-
kuhoone tagasi – algas keeruline ning raske tee kiriku taastamiseks. Jaani kiriku taaspühitsemise teenistuse liturgias osales mitu EELK vaimulikku eesotsas peapiiskop A. Põderiga. Kaasa teenisid Ingeri luterliku kiriku ning Evangeelse luterliku kiriku Venemaal esindajad. Eestist olid pidulikule sündmusele saabunud vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, kultuuriminister Laine Jänes, välisminister Urmas Paet jt. Jumalateenistusel ja õhtusel kontserdil esinesid rahvusooper „Estonia“ sümfooniaorkester ja Eesti Rahvusmeeskoor. Kirikule kingiti lipp, armulauatarbed, kirikutekstiilid, jumalateenistuse käsiraamatud, küünlajalad jm. Eesti Piibliselts kinkis kogudusele nahkköites altaripiibli. Eestlastel on Peterburis jälle oma kirik. Õnnistagu Jumal jätkuvalt 150-aastases pühakojas toimuvat! Taaspühitsemisteenistusel osales Jaan Bärenson
Üks tegemine, kolm nägu M õni aasta tagasi palvetas Soome suurima kristliku noorteajakirja Nuotta projektijuht Tommi Hakkari ajakirja tuleviku pärast. Ta peas hakkas keerlema sõna Eesti. Praktiliselt kohe sai ta kokku paari eestlastest noorsootöötajaga, kes olid just tundnud vajadust Nuotta toimetusega kontakti võtta. Selliselt sai alguse koostöö, kus ühiselt antakse välja evangeelset noorteajakirja Soomes, Eestis ning Venemaal. Esimese eestikeelse, Plussiks nimetatud ajakirja materjal tõlgiti soome keelest ning soomekesksus ei jäänud eesti lugejatel märkamata. Kui üllitist nägi aga Ingeri kiriku pastor Pekka Jauhiainen, leidis too, et ajakirja tegemine koos soome meediatöötajatega kuluks ära ka Ingeri kiriku noortele.
Kultuurid kohtuvad Teise Plussi numbri jaoks koguti materjali 2010. aasta augustis Lääne-Nigulas, kus olid koos kolme riigi meediahuvilised. Kõigest mõne päeva jooksul valmisid sisud ajakirjadele Nuotta, Pluss ja Võbor. See, et toimetustes tegutse-
sid omase kultuuri esindajad, ei jäänud lugejatel taas märkamata, seekord tunnustavalt. Huvitavateks peeti ka neid lugusid, millede autoriteks olid naabermaade noored: meedialaagris oli selgunud, millised teemad mis vaatenurgast kuskil huvi pakuvad. ”Võbori noortel on hoopis teistsugune kultuur, see mõjub nagu värske tuuleiilikeKolme ajakirja ühislaager Lääne-Nigula kogudune,” märgib ajakirja- ses. Kohal on noored Eestist, Soomest ja Ingeri kide kaastööline Triin rikust Venemaal. Foto: Joel Reinaru Salmu. ”Meil on jättada mõne Eesti kristliku sündmuse kakuvalt palju õppida,” tõdeb ka jastamisele. Piibliteemalised tekstid ongi Tommi Hakkari, meenutades, ühiseks kasutamiseks hea näide, sest kuidas homosuhete teemaline nende sisu sobib kõigile.” artikkel kohtas Soomes ja Venemaal ühtemoodi ärritunud Sirli tõdeb, et hetkel pole Plussi muidu vastuvõttu, mille põhjused olid väga motiveeritud ja asjalikus tiimis keaga täiesti vastandlikud. dagi ajakirjandust õppinut. ”Soomlaste toimetuses on ka professionaale ja meiAmmutamise koht le on see koostöö praegu ammutamise ”On asju, mida tulebki teha koht. Kolmepoolne koostöö kindlasti jätüksi, aga üllatav on, kui palju kub, ehkki eestlastel on lihtsam kohtuühiselt jõuab!” särab Plussi teda soomlastega, kellega pole viisatakisgevtoimetaja Sirli Lend. ”Kui tust. Kui umbes 20 inimest saavad ühel näiteks soomlased on juba kirpäeval kokku ja nii sünnibki terve uue jutanud mõne väga hea artikli ajakirjanumbri sisu, siis on see väga propiibliõppe teemal, siis pole meil duktiivne päev.” mõtet sama asja uuesti leiutada, Piret Riim vaid saame oma energiat kulu-
19