tähtsus ungari kirjandusliku keele loomisel ja see sobitus kaasaegsete intellektuaalsete liikumistega, kuna lihtrahva keel oli Euroopas muutunud rahvusliku identiteedi iseloomulikuks väljenduseks. Ungari erasmuslaste tööde ja Ungari kloostrikirjanduse vahel võib leida põhimõttelisi erinevusi. Komjáti, Pesti ja Sylvester tahtsid luua humanistlikele põhimõtetele tuginevat ungari kirjakeelt. Kõigepealt tuli õppida keelt, seejärel kohendada see grammatiliselt ja retooriliselt sobivaks Pühakirja tõlkimisele. Nii sai teoks õilis kava, mille järgi kaunikõlalist teksti suudetakse edastada kaunikõlalises lihtkeeles. Tõlkimise juures olid abiks nende vaimse juhi Erasmuse piiblikriitilised põhiteosed, kasutati ka Vulgatat.
Komjáti, Pesti ega Sylvester reformatsiooniga ei liitunud (nagu jäi elu lõpuni katoliiklaseks nende vaimne eeskuju Erasmus), tundis viimane Lutheri saksakeelset Uut Testamenti. Kaasaegseid tõlkeid üksteisega kõrvutades paistab selgelt, et Sylvester ei kasutanud Erasmuse, vaid Lutheri Uut Testamenti. Ta ei tõlgi mitte „pöörduge ära“, vaid „Parandage meelt (ja parandage oma elu), sest taevariik on lähedal” (Mt 3:2). See tähendab, et pöördumine peab toimuma mitte üksnes tegudes, vaid ka peas, mõteteski tuleb lõpuni minna. Kuigi János Sylvesteri ei saa pidada protestandiks, väljendub reformatsiooni mõju tema elutöös kõige tugevamalt.
Piiblitõlked protestantliku reformatsiooni vaimus
Gábor Pesti tõlgitud evangeeliumid (1536)
János Sylvesteri tõlgitud Uus Testament (Sárvár-Újsziget, 1541)
Benedek Komjáti († peale 1533) tõlkis ungari keelde Pauluse kirju, mis ilmusid väljaspool Ungari Kuningriiki (Krakovis aastal 1533) ja on esimene täielikult ungari keeles välja antud trükis. Gábor Pesti (u 1510 – peale 1546) luges Piibli tõlkimist ungari keelde oma põhimissiooniks: neli evangeeliumi tuli trükipressi alt välja Viinis 1536. János Sylvesteri (u 1504 – peale 1552) Uue Testamendi tõlge on esimene kodumaal välja antud ungarikeelne trükis. Sylvester tõlkis Piibli algset teksti kõigist eelnenuist täpsemalt ja jõudis oma tööga lõpuks selleni, et ka ungari keeles on võimalik kirjutada luuletusi antiiksetes värsimõõtudes. Tõlkimisel olid temalgi abiks Erasmuse tööd ja Vulgata. Kuigi
Hõimurahvaste aeg
nr 18
Kolozsváris ilmunud Moosese raamatute köide (1551)
Reformatsioonist põhjustatud muutuste tõttu tekkis igal elualal vajadus uute emakeelsete raamatute, nt õpikute, katekismuse, kiriklike talituste korra ja loomulikult Piibli järele. Haritud ungari protestantlikud vaimulikud võtsid Pühakirja tõlkimise enda ülesandeks. Esimesena tõlkinud István Bencédi Székely (peale 1500 – peale 1563) tegi psalmidest proosatõlked (Krakov, 1548). Kui ta esimeses osas kasutas heebrea originaaltekstide kõrval veel ladinakeelseid ja keskaegseid ungari tõlkeid, siis teise osa juures on tõestatav tema Krakovi ülikoolis omandatud heebrea keele oskus. Viimases kasutas ta kõige autoriteetsemate keskaegsete rabide selgitusi. Kavandatud tervikpiibli tõlkimine siiski ei õnnestunud. Transilvaanias Kolozsváris (Cluj-Napoca, Klausenburg, praegune Rumeenia) tegutses 16. sajandi keskel Gáspár Heltai olulise tähtsusega raamatutöökoda, kus 1551–1565 ilmus seitse köidet Piiblist. Teadlaste vahel jaotati tööd vastavalt nende kompetentsusele mingis keeles või teadusharus. „Ungarikeelset Piiblit vajatakse, sest ungarlaste seas on vähe neid, kes ladina keelt kas või nii palju tunneksid, et ladinakeelsest Piiblist aru saaksid,” selgitas Heltai tõlke-
15